Ex ante ja ex post

Ex ante tähendab enne teo toimumist, enne seda, eelnevalt või eelnevast.¹⁶¹ Ex post tähendab pärast teo tegemist, pärast seda, seejärel, järgnevast, teadmistel ja faktidel põhinev.¹⁶² Ex ante ja ex post terminite puhul on tegemist tähenduse poolest omavahel seotud terminitega, sest nad on teineteise vastand-terminid. Sel põhjusel käsitletakse neid käesolevas alapeatükis ühiselt.

Kohtupraktikas kasutati ex ante terminit üldjuhul ründest tuleneva ohu hindamiseks, et tuvastada hädakaitse olemasolu või selle puudumine. “Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine). /…/ Kui ründeoht on tõenäoline jaatatakse ohu olemasolu. /…/ Ründe olemasolu ja selle lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja seisukohalt teo toimepanemise ajal. /…/ Hädakaitsetegevuse mittevastavus ründele peab olema ilmne juba kaitsetegevuse ajal – seda ei saa tuletada hiljem saadud

161 K. Adomeit jt, s.v. ex ante, lk 98; Black’s Law Dictionary, s.v. ex ante, p 582.

162 K. Adomeit jt, s.v. ex post, lk 103; Black’s Law Dictionary, s.v. ex post, p 601.

teadmiste pinnalt.”¹⁶³ Ex ante terminit kasutati veel seoses tahtluse tuvastamise, altkäemaksu andmise (KarS § 298), reaal- ja ideaalkogumi eristamise ning püsiva maksejõuetuse tuvastamisega.¹⁶⁴

Ex post terminit kasutati peamiselt seoses kohtu kohustusega kontrollida jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust.¹⁶⁵ Lisaks väljendas riigikohus ühes lahendis oma muret seoses eksisteeriva menetluskorraga, milles nähakse edasilükkamatutel juhtudel ette jälitustoimingu tegemine eeluurimiskohtuniku suulise eelloa alusel, ning leidis, et selline olukord ei pruugi olla õiguslikult probleemitu. Seda isegi siis, kui kohtunikule tagatakse pärast jälitustoimingu teostamist võimalus ex post keelduda loa andmisest.¹⁶⁶ Kuna ex ante ja ex post on tähenduslikult seotud terminid, siis ühes riigikohtu eriarvamuses kasutati ka ex post terminit seoses hädakaitse olukorra tuvastamisega.¹⁶⁷

Riigikohtu varasematest lahenditest pärit lausete sõna-sõnalist kasutamist tuli ringkonnakohtute lahendites ette nii ex ante kui ex post terminite puhul. Ex ante termini osas kasutas Tallinna ringkonnakohus kolmel korral lauset: “Ründest tuleneva ohu hindamiseks kasutatakse nn objektiivse kõrvaltvaataja mõistet, mis tähendab, et olukorda püütakse hinnata selle informatsiooni järgi, mis oli kasutada konkreetses sündmuses osalejal (nn ex ante hindamine).”¹⁶⁸ Eeltoodud lause pärineb aga riigikohtu 2004. aasta lahendist nr 3-1-1-17-04.¹⁶⁹ Termini ex post puhul kasutas Tallinna ringkonnakohus kahes 2011. aasta novembrikuu lahendis lauset: “Seejuures peab kohus ka uue kriminaalasja raames ex post kontrollima jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkust ning ultima ratio põhimõtte järgimist.”¹⁷⁰ Taaskord pärines nimetatud lause riigikohtu varasemast (1. juulist 2011. aasta) lahendist.¹⁷¹ Kõikidel juhtudel oli Tallinna ringkonnakohtu lahendites olemas ka viide vastavale riigikohtu lahendile. Võttes arvesse seda, et ringkonnakohtute lahendites ainult kolmel korral kasutati ex post terminit, neist ühel kaitsja poolt Tartu ringkonnakohtu lahendis ning kahel korral Tallinna ringkonnakohtu poolt, viidates varasemale riigikohtu lahendile, tuleb tõdeda, et

163 TlnRnKo 23.03.2009, 1-08-5096/16, p 7, lk 11; TrtRnKo 06.05.2010, 1-09-12874/43, lk 13; RKKKo 3-1-1-34-08, p 9, lk 5; TlnRnKo 21.06.2011, 1-10-17190/27, p 21, lk 14.

164 TlnRnKo 12.05.2010, 1-10-2087/14, p 9, lk 6; TrtRnKo 16.09.2010, 1-08-14813/54; RKKKo 3-1-1-124-06, p 3, lk 2; RKKKo 3-1-1-49-11, p 18, lk 10.

165 Näiteks: TlnRnKo 04.11.2011, 1-09-9812/73, p 13, lk 12; RKKKo 3-1-1-10-11, p 19, lk 8.

166 RKKKo 3-1-1-22-10, p 14.5, lk 11.

167 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Priit Pikamäe 21. veebruari 2011. aasta eriarvamus lahendile:

RKKKo 3-1-1-108-10.

168 TlnRnKo 23.03.2009, 1-08-5096/16, p 7, lk 11; TlnRnKo 20.09.2010, 1-09-11800/16, p 5.3, lk 4; TlnRnKo 25.04.2011, 1-10-16796/22, lk 4.

169 RKKKo 3-1-1-17-04, p 10, lk 4.

170 TlnRnKo 04.11.2011, 1-09-9812/73, p 13, lk 12; TlnRnKo 22.11.2011, 1-10-17400/32, lk 8.

171 RKKKo 3-1-1-10-11, p 19, lk 8.

ringkonnakohtud ex post terminit tõenäoliselt omaalgatuslikult ei kasutaks. Seevastu ex ante terminit kasutavad nii Tallinna kui Tartu ringkonnakohtud ka omaalgatuslikult ehk nad ei ole ainult varasematest riigikohtu lahenditest mõjutatud. Sealjuures on Tartu ringkonnakohus ex ante termini kasutamisel iseseisvam, sest ei kasuta üldse varasematest riigikohtu lahenditest pärit lauseid.

Kohtupraktikas kasutati uuritud perioodil ex ante terminit kokku 19 korral (ehk 4,1%-l juhtudest) 15 erinevas kohtulahendis ning ex post terminit 8 korral (ehk 1,7%-l juhtudest) 7 erinevas lahendis. Seega kasutati mõlemat terminit üsna harva, kuid omavahelises võrdluses esines ex ante siiski üle kahe korra sagedamini. Emb-kumb termin esines kõikidel aastatel vähemalt ühes kohtuastmes. Vaid 2009. aasta riigikohtu lahendites ei leidunud kumbagi nendest terminitest. Ex post’i kasutati riigikohtu lahendites kahe võrra enam kui ringkonnakohtute lahendites (esines vastavalt viis ja kolm korda). Seevastu ex ante esines rohkem just ringkonnakohtute lahendites (üksteist kaheksa vastu). Tallinna ja Tartu ringkonnakohtute võrdluses kasutas mõlemat terminit enam just pealinna kohus – ex ante puhul 8 korral 11-st ning ex post puhul 2 korral 3-st. Nii riigi- kui ringkonnakohtute lahendites kasutati kõikidel kordadel mõlemat terminit ainult kriminaalasjade otsustes.

Üldjuhul kasutasid otsust teinud kohtud mõlemat terminit enda põhistustes. Kuid ex ante ja ex post termineid kasutati lisaks ka kaitsjate poolt ja varasema kohtumenetluse lühikokkuvõttes.

Kaitsjad kasutasid kumbagi terminit ühel korral. Varasema kohtumenetluse kirjeldustes esines ex ante kokku kahel korral ning ex post ühel korral. Tähelepanuväärne on see, et viiest ex post termini esinemiskorrast riigikohtu lahendites lausa kahel korral kasutati seda riigikohtunik Priit Pikamäe eriarvamuses¹⁷² lahendile 3-1-1-108-10. Veelgi enam, samas eriarvamuses kasutas Priit Pikamäe kahel korral ka ex ante terminit. Kusjuures nimetatud eriarvamus on ka ainsaks kohaks, milles neid kaht terminit kogu uuritava perioodi jooksul koos kasutati.

Niivõrd vähene ex ante ka ex post terminite kooskasutamine on arvatavasti tingitud just nende vastandlikest tähendustest, mistõttu eelistatakse kasutada kas üht või teist, kuid mitte neid koos.

Kokkuvõtteks tuleb märkida, et ex ante ja ex post on tähenduslikult seotud terminid, kuid teineteise vastandid, mistõttu kasutataksegi kohtulahendites kas üht või teist. Vaid ühes eriarvamuses riigikohtu lahendile esinesid need terminid koos. Igal uuritaval aastal esines emb-kumb nendest terminitest vähemasti korra kas riigi- või ringkonnakohtute lahendites. Ex

172 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtunik Priit Pikamäe 21. veebruari 2011. aasta eriarvamus lahendile:

RKKKo 3-1-1-108-10.

ante terminit kasutatakse sagedamini võrreldes ex post’iga. Mõlemat terminit kasutati ainult kriminaalasjade otsustes ning peamiselt otsust tegeva kohtu enda põhistustes. Tallinna ringkonnakohus kasutab enda loodud lausete kõrval ex ante ja ex post terminite kasutamisel riigikohtu varasematest lahenditest pärit sõna-sõnaliselt ühtivaid lauseid. Ainsat ex post terminit, mis Tartu ringkonnakohtu lahendis esines, kasutati seal kaitsja poolt. Seevastu ex ante terminit kasutab Tartu ringkonnakohus omaalgatuslikult ehk ilma riigikohtu lahenditest pärit sõna-sõnaliste lausete kopeerimiseta. Ex ante terminit kasutati peamiselt seoses hädakaitse olemasolu või puudumise tuvastamisega ning ex post terminit üldjuhul jälitustoiminguga saadud tõendi seaduslikkuse kontrollimisel.