Kujundava hindamise rakendumisperspektiivid

Kujundava hindamise rakendumisperspektiivide hindamisel ilmnes erinevus koolide vahel, kes seda kasutavad ja kes seda veel ei kasuta. Esimesed – neli kujundava hindamise kooli ja üks kool, kes plaanib selle osakaalu oluliselt suurendada – arvasid, et see muudatus on oluline ja suhtusid selle rakendumisperspektiividesse üldiselt optimistlikult, ehkki tõid ohtudena välja asjaolud, et vanas paradigmas ja käsu korras rakendumine võib loodetud kasu asemel ka hoopis kahju kaasa tuua.

Koolis, kus esimeses kooliastes juba sõnaliste hinnangute abil hinnatakse, leidsid õpetajad, et kujundava hindamisega võib olukord kujuneda nagu igasuguste muudatustega – on neid, kes asjaga aktiivselt kaasa lähevad, on neid, kes viivitavad asjaga võimalikult kaua ning on ka neid, kes püüavad säilitada oma traditsioonilisi tegutsemisviise ning muudatustega mitte kaasa minna:

K- Mis te arvate, mis Eestis üldiselt kujundavast hindamisest saab? See on õppekavas sees.

Kuivõrd ta rakendub, kuivõrd see perspektiiv on, nii siin kui mujal?

V6- Eks ta ikka rakendub.

V3- Paljud ju, ei tea, et ootavad viimase hetkeni, et kui on hädaolukord käes, nii palju kui mina olen, noh, praegu suhelnud siin läbi koolituste. Et see on pigem selline ootamine, et las teised on siis need eesrindlikud, teevad ära, et viimasel hetkel kui meil enam pääsu kuhugi ei ole, et siis me saame nagu hakata pihta. Aga, noh, samas teisalt jällegi, et kui sa ise oled selle läbi teinud, katsetanud, oma meetodid leidnud selleks, võib olla on see etem isegi.

V1- Minul on selline tunne, et ilmselt, noh, ütleme, algklassides, võetakse see ikkagi paljudes koolides päris hästi vastu. Aga kui klass kõrgemale ja-ja kui jõutakse juba sinna aineõpetamiseni, siis ma arvan, et väga suur võit on juba see kui lastele antakse piisavalt sõnalisi hinnanguid. /. . . /

hindeid pandi ülearu palju. Et nüüd tullakse võib-olla, ma loodan, et tullakse nagu mõistusele tagasi, et hindame ikka seda, mida mõtet hinnata on. Mitte nii, et topime neid hindeid iga asja eest ja siis pärast imestame, et kokkuvõtteks nigu eriti head hinded ei tulnud või ülevaade puudub.

Et, ma usun, et koolid jaotuvad väga erinevalt – on neid, kes lähevad vana teed pidi, on neid, kes võib-olla tahavad väga, ütleme, novaatorlikud olla. Ma arvan, et meil on ka see oht olemas ja-ja siis on sellised, kes jäävad sinna kuskile keskele.

Võimalus või kohustus?

Õpetajad tõid välja selle, et see, et kujundav hindamine on riiklikku õppekavasse kirja pandud, muudab selle kohustuslikuks, see tähendab, et ta peab rakenduma:

98 V6- Aga mingil määral ta (kujundav hindamine MJ) peab levima, sest ta on riiklikkusse õppekavasse sisse kirjutatud, uude riiklikkusse õppekavasse. Mingil määral ta peab ikka kindlasti kohe levima. Iseasi on, mis sinna taha kirjutatakse.

Samas rõhutasid kujundavat hindamist juba rakendanud koolide õpetajad õpetajate sisemise motivatsiooni olulisust. Korduvalt väljendati arvamust, et sedalaadi muudatusi ei tohiks teha käsu korras:

V2- Arvan, et väga palju sõltub tegelikult sellest õpetaja hoiakust ikkagi. See on see lähtepunkt. Kui see tuleb sellise kohustusena, siis, ma arvan, et sellel ei ole mingisugust tulevikku. Sellepärast, et kohustus on alati ebameeldiv, /. . . / tal ei tohi olla seda ärategemise maiku, et siis tal puudub ka see väärtus.

V2- Seda kindlasti, jah. Ja ega ikkagi head nahka ei tule siis ka, just nimelt, kui sa, keegi ütleb sulle, et nüüd hakka kujundavalt hindama.

/. . . /

V2- Et sa pead ikka ise tahtma seda kujundavat hindamist, jah

Õpetajad tõid välja, et kohustus tekitab protesti, eriti kui uusi kohustusi lisandub palju:

V1- Õpetaja seisukohalt võttes tuleb kogu aeg ju kohustusi juurde, eks ole! Tulid

arenguvestlused juurde seadusega, nüüd on selline töömahukas hindamine. See tekitab protesti ju.

V2- Kindlasti tekitab, jah.

V2- /. . . / ma olen veendund ka selles, et see (KH rakendumine) sõltub sellest, kuidas seda nagu õpetajatele maha müüa – kas võimaluse või kohustusena.

Hindamisuuendus levib õpetajalt õpetajale?

Kujundavat hindamist juba kasutanud õpetajad leiavad, et seda ei tasu karta. Õpetajad, kes oma kujundava hindamise kogemusi teistes koolides jagavad, leidsid, et tagasiside koolidest on hea ja innustunud, õpetajate „silmad hakkavad jälle särama“. Teiste koolide õpetajate poolt kõige paremini vastu võetud elementidena tõid nad välja hindamismudel, eesmärgistamise, eelhindamise, aga ka aktiivse kuulamise ja märkamise:

V7- Hindamismudel on üks, mis väga läks töösse kohe.

V4- Eesmärgistamine.

V7- Eesmärgistamine. . . V3- Eelhindamine.

V7- Eelhindamine, aga minul läks ka näiteks ühes koolis kuulamine, sest et no nagu koolidirektor spetsiaalselt palus, et kas ta võib tervele oma meeskonnale rääkida kuulamisest eks, aktiivsest kuulamisest.

V3- Ja märkamisest.

V7- Just. Ja märkamisest, nii et no nagu kõik need teemad on olnud nende jaoks väga huvitavad, et minu jaoks, minul olnud nende viie sessiooni kohta ainult positiivset tagasisidet.

Õpikogukondades osalenud ja nüüd omakorda uusi kogukondi juhendavad õpetajad usuvad ja loovavad, et süsteem levib:

99 V7- . . . pigem peaks kogu aeg seda, nö seda lobbytööd tegema. Meie siin enam oma koormuse juures ei jõua seda teha. Sest, et käies siin neid koolitusi tegemas ja käies oma kogukondades, seda lobbytööd enam ei tee. Ja kedagi teist ka ei ole praegu hetkel. Et lootus ongi sellel, et kui meie oleme oma rühmadesse. . . minul on kokku 14 inimest kahe rühma peale, pluss veel. Et siis äkki nemad . . .

V2- . . .jaotavad edasi. . . V7- . . .jaotavad edasi.

V4- Nagu ämblik levib laiali.

V7- Just.

Muutus saab tulla pigem aeglaselt ja altpoolt peale

Aga seda muutust on liiga optimistlik eeldada õpilastelt, keda aastate jooksul on juba

„treenitud“ hindeid oluliseks pidama, hinde nimel tegutsema, õpetaja korraldusi kuulekalt täitma (mitte kaasa mõtlema) jne:

V5- Tegelikult peab ikka õpilastes endas ka tulema see muutus eks ju. Me ei saa kuskilt põhikooli keskelt hakata minema üle nüüd puhtalt sellele (kujundavale hindamisele). Nad tahavad vahepeal hindeid saada. Kui ma ütlen, et ma ei pane: “Miks sa ei pane meile väikeste asjade eest hinnet?”. Kui ma ütlen, et ma panen /. . ./ kui meil on terve see teema omandatud.

Koolid, kus kujundavat hindamise on juba allpool kasutatud, plaanivad seda laiendada ka ülespoole, aga nad leiavad, et see muudatus ei saagi toimuda üleöö – nii laste kui vanemate ootused ja arusaamad õppimisest ja õpetamisest peavad samuti järk-järgult muutuma.

V6- /. . . / See muutus ikka tuleb algkoolist, ma kujutan ette.

V3- Mina arvan, et nad hakkavad kasvama. . . V6- 1. klass, kes alustab ja siis edasi. . . . V3- Just.

V6- . . .kui nad ükskord jõuavad. . .

100