• Keine Ergebnisse gefunden

Kuidas mõistetakse multitaskimist tööprotsessi käigus?

3. Tulemused

3.1. Kuidas mõistetakse multitaskimist tööprotsessi käigus?

Küsimusele „Mis on sinu jaoks multitaskimine?“ vastati üldistatult kui mitme asja tegemine sama aja jooksul. Siiski saab selle jaotuse omakorda jagada kaheks suureks vastandlikuks leeriks.

Esiteks mitme asja sooritamine ajaperioodi jooksul samaaegselt (edaspidi kui mitme asja sooritamine). Teiseks mitme asja sooritamine vahepeal tegevusi katkestades või korda mööda sooritades (edaspidi kui ühe asja sooritamine). Üheksast osalejast kaks pidasid multitaskimist mitte tegevuseks, vaid inimese võimekuseks või pädevuseks.

Järgnev Tabel 1 iseloomustab vastuse jaotumist nende kolme suurema grupi vahel. Kõige enamlevinum vastus oli mitme asja sooritamine erinevatel eesmärkidel (korduvalt kasutati ka väljendit paralleelselt). Teistest rohkem esines ka aja täitmist ning tegevuse katkestamist.

Tabel 1 . Osalejate küsimusele „Mis sinu jaoks on multitaskimine?“ vastuste jaotumine.

Osaleja

Mitme asja sooritamine Ühe asja sooritamine

Oskus,

26 3.1.1. Multitaskimine kui mitme asjaga korraga tegelemine

Multitaskimist kui mitme tegevuse samaaegselt sooritamist toodi välja veel omakorda kolmes alljaotuses – mitme tegevuse sooritamine ühe eesmärgi täitmiseks, mitme tegevuse sooritamine mitme erineva eesmärgi täitmiseks või mitme tegevuse sooritamine aja täitmiseks ehk vaid esimese eesmärgi saavutamiseks. Mitme tegevuse sooritamine mitme erineva eesmärgi täitmiseks ning aja täitmiseks erinevadki selle poolest, et esimesel juhul soovib inimene lõpetada kõik korraga käsilolevad tegevused, aja täitmise korral kõrvaltegevuse lõpetamine tähtsust ei oma.

Mitme asjaga samaaegselt tegelemine, üks eesmärk

Samal eesmärgil erinevate tegevuste sooritamise all märgitakse eelkõige erinevate süsteemide kasutamist, mis on vajalikud ülesande sooritamiseks.

O2: ühel ekraanil on see asi, mida ma testin lahti. Ja teisel on see, kust ma võtan infot, mida ma siis testin. Kas siis [projektihaldusprogramm – J.S] või see testplaani dokument või mingi muu dokument. Vahel on ka mõlemas aknas sama asi, mida ma testin, lihtsalt eri kohtadest.

O8: No, viimase hetke reisid on enamasti alati multitaskimine, sa käid nii palju programme läbi, või neid süsteeme. Ja mõnikord näiteks tahab ainult lennukipileteid, et siis sa pead nii [lennubroneerimisprogramm – J.S] kammima kui ka [pakettreisi programm – J.S] ja kõiki muid süsteeme ja asju.

O9: See, et ma räägin telefoniga [kolleegiga – J.S] ja ma samal ajal siis teengi siis oma seda mingisugust programmi asja seal. Ja kui ta mulle räägib mingist asjast ja kui mul võimalus on, siis ma kohe proovin selle järgi ka.

Mitme asjaga samaaegselt tegelemine, mitu eesmärki

Erinevatel eesmärkide saavutamiseks tegevuste sooritamise all tuuakse eelkõige välja paralleelseid tegevusi, mis toimuvad samal ajal ja mida soovitakse saavutada. See selgitus on ühtlasi ka kõige levinum viis multitaskimist mõista.

O3: Mis minu jaoks nagu näide oleks see, et sa oled koosolekul. Sa jälgid samal ajal maili ja Skype ja võib-olla vastad mõnele küsimusele, samal ajal, kui koosolek on. Ja samal ajal suudad jälgida seda, et mis nüüd esitleja siis parajasti ütleb. Et see on nagu selline hea näide.

27 O5: No jah, no näiteks lennupiletid on müüdud, teen Bali majutuspakkumist. Võtab jube palju aega selle pärast, et hästi palju on vaja seal läbi tuhnida ja otsida. Mul tuleb sisse päring Stockholmi lennupiletite kohta. Teen vahepeal selle ära, siis teen lähen teen edasi, siis helistab keegi ja küsib kohe telefoni teel mingit asja. Tegelen sellega ära ja siis teen jälle edasi. No mingi sihuke.

O9: Ma tean, et ma olen multitaskinud niimoodi, et ma teen programmis kööki, samal ajal räägin telefoniga ja noh, ehk siis trükin samal ajal või siis teen midagi arvutis.

Aja täitmine

Aja täitmise puhul on tegu eelkõige süsteemi laadimise või kelleltki vastuse ootamise aja täitmisega. Viivitusaja täitmiseks sooritatav kõrvaltegevus on üldjuhul lihtsam kui käsilolev ülesanne, tihtilugu on tegu millegi kontrollimise või meelelahutusega.

O2: kui on mingi selline asi, kus on väga palju sellist nagu … nagu väikseid hetki, kus sa pead ootama […]Ja siis kümme sekundit on mul nagu siis mingi asja kõrvalt, lihtsalt tegelengi sellega, vaatan selle video ära ja siis tegelen oma asjaga edasi.

O5: Sa ei jää ju tegelikult passima ja ootama sinna arvuti äärde, et kunas sulle siis vastatakse. Et loogiline, et sa tegeled samal ajal mingite teiste asjadega ka.

3.1.2. Multitaskimine kui ühe asjaga katkendlikult tegelemine

Kuigi osalejad kasutasid multitaskimise selgitamisel väljendit „mitme asjaga tegelemine samal ajal“, teevad siia gruppi kuuluvad inimesed vahet üksikutel tegudel ja pikemal sooritamise protsessil. Multitaskimine on nende jaoks kui mitme asja segamini sooritamine, kas vahepeal ühe ülesande pikem katkestamine või kahe (või enama) ülesande korda mööda tegemine.

Ülesande katkestamine teise ülesande sooritamiseks

Kui käsilolev ülesanne jäetakse pooleli selleks, et sooritada uus, tavaliselt kiireloomulisem ülesanne. Kui see on lõpetatud, siis pöördutakse tagasi oma esmase ülesande juurde.

O4: et tuleb mingi teine teema, sõidab sisse ja siis ma nagu võtan ta vahele ja üritan nagu ära teha

O6: Siis ma vastan kliendil küsimusele, jätan otsimise pooleli.

O7: Siis ma samal ajal tegelen muude asjadega vahepeal, mis on nagu kiiremad. Siis teen

28 mingi aja pärast jälle seda mahukamat asja edasi.

Kordamööda tegutsemine

Kui korraga on käsil mitu ülesannet, mis kõik on erinevad. Kusjuures ülesannete järjed võivad olla väga erineval tasemel. Kahe või enama ülesande lõpetamine samaaegselt ei ole oluline.

O1: Et sa ei tee neid asju, kahte asja tegelikult korraga, vaid sa teed neid kordamööda.

O5: No mina ütleks, et ee, mitme asjaga korraga tegelemine ja tõepoolest noh, selles mõttes, noh, päris korraga sa mitme asjaga tegeleda ei saa, eksole. […] Et tegelikult sul on see asi pooleli, aga sa tegeled teisega ka. Ja tegelikult isegi kolmanda ja neljandaga.

Ja siis heliseb telefon ja siis tegeled sa veel viiendaga ka vahepeale natuke. […]Saab kattuda ühe kliendiga lõpetamine ja teisega alustamine, aga päris niimoodi ei saa olla, et mul oleks nagu mingi noh nelja-viie inimese asjad korraga niimoodi tegelemises.

3.1.3. Multitaskmine kui võimekus

Üheksast osalejast kaks pidasid multitaskimist pädevuseks või/ja võimekuseks tegeleda mitme asjaga samaaegselt või kiirelt ümber lülituda. Sealjuures Osaleja 6 väljendas arvamust, et temal sellist oskust ei ole.

O4: Kui seda seletada, siis sa oled multifunktsionaalne, et sadat asja saad korraga ja valdad sadat valdkonda. […] hästi kiire, nagu oskad ennast hästi kiiresti ümber lülitada, erinevatel teemadel nagu oled nagu … noh sujuvalt nagu lähed ühelt teemalt teisele ja nagu … et noh, sul nagu ei ole, ei teki nagu mingeid pause või tõrkeid või selline oled nagu

… pädev oled nagu mitmes, mitmes valdkonnas.

O6: Et nagu suudab kahte asja nagu korraga teha. […] Ega, kuna ma ise olen selline, kes suudab ainult ühele, ühele asjale korraga keskenduda, siis ma ei tea, mida see täpsemalt tähendab, et sa suudad mitmele asjale korraga keskenduda

Mitmed teised osalejad pidasid multitaskimist küll eelkõige tegevuseks, kuid seostasid seda samuti oskuse või võimekusega ümber lülituda.

O1: Kui mõned ütlevad, et nad on hästi head multitaskimises, siis nad on lihtsalt, osakavad hästi kiiresti, nii-öelda oma aju suunata ühest kohast teise

29 3.1.4. Multitaskimine ei ole võimalik/see ei ole multitaskimine

Nagu on näha ka Tabelis 1, siis osalejad märgivad mitme asjaga tegelemisest rääkides üldjuhul rohkem kui ühte alljaotust. Siiski on ka osalejaid, kes teevad selget vahet, mida nemad multitaskimiseks ei pea või, et seda, mida nemad multitaskimiseks peavad, see ei ole võimalik.

O9: […]ma klõpsin seal arvutis niikuinii ringi, mul on vaja otsida ühest kohast mingi asi ja teisest kohast mingi asi ja kolmandast veel mingi kolmas asi. Selles mõttes, et kui ma kirjutan alguses, hakkan seda pakkumist kirjutama, siis lõpus ma jõuan sinna tehnika juurde, mis ma otsin kõik ühe kindla lehe pealt välja onju. Aga ma niikuinii klõpsin arvutis erinevatel lehtedel ja asjade peal ringi, seda ma ei pea multitaskimiseks.

O1: Mina ei usu multitaskimisse, et seda on võimalik teha. Et, inimene ei tee mitte mitut asja korraga, vaid ta siis lülitab erinevate asjade vahel hästi kiiresti ennast ümber lihtsalt.

O2: Vaat, ma olen saanud sellisest asjast aru, et sellist asja nagu, mida mõeldakse üldiselt multitaskimise all, sellist asja ei ole olemas. Või see ei ole võimalik nagu.

I: Ma sa siis üldiselt selle all mõeldakse?

O2: Mitme asjaga ühel ajal tegelemine. Paralleelselt. […]. Aga selline … nagu tööalaselt

… ma võtan enda, enda tööd, seal ma ei saa kahe suure projektiga samaaegselt nagu tegeleda.