Vabariigi Valitsuse 25.01.2002. a määrusega sätestatud põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava1 koha-selt on õpilastel võimalik inglise keelt õppida A-võõrkeelena2, mille õpe algab I kooliastmes või B-võõrkee-lena3, mille õpe algab II kooliastmes. Nimetatud määruse lisa 8 ptk 1 p. 2 järgi taotletakse põhikooli võõrkee-leõpetusega, et õpilane saavutab A-võõrkeeles põhikooli lõpus keeleoskuse taseme, mis võimaldab selles keeles igapäevastes situatsioonides suhelda ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid originaaltekste (Euroopa Nõukogu B1-keeleoskustase). 2011. a kinnitatud riiklikus õppekavas4on õpitulemusi kirjeldatud RD 6 keeleoskustaseme põhjal (vt Tabel 8.3).
1 Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 „Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”
(https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846) lisa 8
2 A-võõrkeele õppimist alustatakse I kooliastmes, kusjuures kohustuslik on 3 ainetundi nädalas I kooliastmes (1.–3. klass), 9 ainetundi nädalas II (4.–6. klass) ja III (7.–9. klass) kooliastmes.
3 B-võõrkeele õppimist alustatakse II kooliastmes, kusjuures kohustuslik on 3 ainetundi nädalas II kooliastmes ja 9 ainetundi nädalas III kooliastmes.
4 Vabariigi Valitsuse 06.01.2011. a määruse nr 1 „Põhikooli riiklik õppekava” (https://www.riigiteataja.ee/akt/114012011001) lisa 2. Selle järgi loetakse inglise keelt A-võõrkeelena õppinud põhikooli lõpetajatel lugemis-, kuulamis- ja kirjutamis- oskuse heaks tasemeks B1.2 ning B-võõrkeelena õppijatel B1.1; saksa keelt A-võõrkeelena õppinud põhikooli lõpetajatel loetakse heaks tasemeks B1.1 ning B-võõrkeelena õppijatel A2.2.
3
Eesti õpilaste inglise ja saksa keele oskusUuringu tulemuste põhjal on Eesti põhikooli lõpetajate inglise keele oskuse tase kolmes testitud osaoskuses küllaltki ühtlane (vt Joonis 3.2a). Vähemalt 60% õpilastest on inglise keele kuulamises, lugemises ja kirjuta-mises õppekava eesmärgid saavutanud ning nende keeleoskuse tase on vähemalt B1. Samas on õpilastest umbes 7%, kes ei ole saavutanud isegi A1-keeleoskustaset.
Ka saksa keele oskuse tase kolmes testitud osaoskuses on küllaltki ühtlane (vt Joonis 3.2b). Peamiselt on õpilased kõikide osaoskuste testides saavutanud taseme A1 või A2. Kuulamises on 22% õpilastest saavutanud vähemalt B1-taseme, lugemises on õpilaste vastav osakaal 25% ning kirjutamises 21%. Samas on ka õpilasi, kelle keeleoskus jääb alla A1-taseme – kuulamistesti tulemuste järgi on selliseid õpilasi 13%, lugemistestis 14% ning kirjutamises 9%.
Ülaltoodud jooniselt on näha, et umbes 40% õpilastest ei saavutanud inglise keeles uuringu tulemuste põh-jal põhikooli lõpuks eesmärgiks seatud B1-keeleoskustaset. Üks põhjus võib olla see, et õpilaste inglise keele õpingute pikkus erineb (vt Tabel 2.3) ning nad võisid esmalt alustada hoopis mõne muu keele õppimist. Ing-lise keelt esimese võõrkeelena oli õppinud 84% õpilastest, ülejäänute jaoks ei olnud ingIng-lise keel esimene võõrkeel (vt Tabel 2.2).
Saksa keeles ei saavutanud uuringu tulemuste põhjal põhikooli lõpuks 2011. a RÕKis B-võõrkeele õpitule-muste eesmärgiks seatud A2-keeleoskustaset 50–55% õpilastest. A-võõrkeelena oli saksa keelt õppinud vaid 21% valimiõpilastest ning tulemustest on näha, et umbes sama palju on ka vähemalt B1-taseme saavutanud õpilasi (vt Joonis 3.2b).
Inglise keele õppimisega tegi enamik eesti õppekeelega koolide õpilastest (59%) algust 3. klassis, I kooliast-mes alustas inglise keele õpinguid kokku 78% õpilastest, enne 1. klassi 10% valimiõpilastest. Vene õppekeele puhul oli enim neid, kes alustasid inglise keele õpinguid 2. klassis (26%), (vt tabelit 2.3), I kooliastmes alustas inglise keele õpinguid vene õppekeelega koolides kokku 57% õpilastest, enne 1. klassi 16% valimiõpilastest.
Jooniselt 8.3a (lisas) on näha, et 6.–8. klassis (B-võõrkeel) inglise keele õpinguid alustanute tulemused jäävad varem alustanutest tunduvalt maha, kirjutamises ei ole paljud jõudnud isegi A1-keeleoskustasemele ning kuulamises ja lugemises pole paljud jõudnud A1-tasemest edasi. Selgelt on näha, et varem keelt õppima asunute seas (enne 1. klassi või 3. klassis) on rohkem vähemalt B1-tasemele jõudnuid. Ilmneb aga, et 1.–2. klassis alustanute seas (keda on rohkem vene õppekeelega koolides) on kõikides osaoskustes B1-taseme saavutanuid veidi vähem ning alla A1-tasemele jäänuid rohkem kui 3. klassis alustanute seas.
Saksa keele õppimisega alustas enamik õpilastest (61%) 6. klassis, II kooliastmes kokku 72%, I kooliastmes 23% valimiõpilastest. Vene õppekeelega koolides on alustatud saksa keele õppega varem – 35% hakkas saksa keelt õppima 2. klassis (vt Tabel 2.3), I kooliastmes kokku 71%, enne 1. klassi 3%, II kooliastmes 25% valimi-õpilastest. Õpilased, kes on saksa keele õpingutega varem alustanud, on üldiselt ka erinevate osaoskuste puhul paremaid tulemusi saavutanud. 1. või 2. klassis saksa keele õpinguid alustanud õpilaste hulgas on
3 6 8
19 22 17
18 12 12
31 14 15
29 46 48
0% 20% 40% 60% 80% 100%
kirjutamine (N=13270) lugemine (N=13388) kuulamine (N=13431)
alla A1 A1 A2 B1 B2
9 14 13
40 41 37
30 20 28
15 16
13
6 9 9
0% 20% 40% 60% 80% 100%
kirjutamine lugemine kuulamine
alla A1 A1 A2 B1 B2
Joonis 3.2a ja b. Põhikoolilõpetajate inglise keele ja saksa keele osaoskuste tase (%)
3
Eesti õpilaste inglise ja saksa keele oskus
võrreldes hiljem alustanutega tunduvalt enam A-võõrkeele puhul eeldatava B1-taseme saavutanuid. Samas selgub, et 4.–5. klassis saksa keele õpingutega alustanud õpilaste hulgas on võrreldes 6. klassis alustanutega enam alla A1-tasemele jäänud õpilasi ning vähem neid, kelle tase on vähemalt A2 (vt Joonis 8.3 lisas 1).
Esimese võõrkeelena inglise keelt õppinud õpilaste osaoskuste tase on sageli kõrgem kui neil, kes esmalt alustasid mõne muu keele õppimist ning alles seejärel inglise keelt. Inglise keelt esimese võõrkeelena õppi-nud õpilaste osaoskuste tase on kahel kolmandikul juhtudest kas B1 või kõrgem, muu keelega alustaõppi-nud õpilastel aga pooltel juhtudel A2 või madalam (vt Joonis 3.3a). Kuna inglise keel on esimeseks õpitavaks võõr-keeleks eesti õppekeelega koolides märksa sagedamini kui vene õppekeelega koolides (esimeseks õpitud võõrkeeleks on inglise keele märkinud 93% eesti ja 46% vene õppekeelega koolidest1), seletab see (osaliselt) vene õppekeelega koolide tunduvalt madalamaid tulemusi (pikemalt analüüsitud allpool).
Esimese võõrkeelena saksa keelt õppinud õpilased on erinevates osaoskustes saavutanud tunduvalt pare-maid tulemusi kui need, kelle esimeseks võõrkeeleks oli mõni muu keel. Saksa keelt esimese võõrkeelena õppinud õpilaste osaoskuste tase on umbes 40% juhtudest B1 või kõrgem, muu keelega alustanud õpilaste seas on selle taseme saavutanuid poole vähem (vt Joonis 3.3b).
1 Siinkohal tuleb arvestada, et õpilased võivad olla küsimust erinevalt tõlgendanud. Tegelikult on 2002. a riikliku õppekava (https://www.riigiteataja.ee/akt/12888846), mille järgi selles uuringus osalenud õpilased on õppinud, kohaselt venekeel-setes koolides A-võõrkeeleks eesti keel, ent võimalik, et esimeseks võõrkeeleks inglise keele märkinud ei pea eesti keelt võõrkeeleks. Sellegipoolest jääb sisuline seletus samaks: kuna vene õppekeele puhul ei ole esimeseks õpitud võõrkeeleks enamasti inglise keel, on ka tulemused kesisemad.
4
Esimene õpitav võõrkeel
alla A1 A1 A2 B1 B2
Esimene õpitav võõrkeel
alla A1 A1 A2 B1 B2
Joonis 3.3a ja b. Tulemuste seos sellega, kas inglise või saksa keel on esimene õpitav võõrkeel (%)
Noormeeste ja neidude tulemused inglise keeles on küll erinevalt jaotunud (st jaotused on hii-ruut testi põhjal statistiliselt erinevad), kuid erinevused ei ole suured (vt Joonis 3.4a, lk 36). Üldiselt on inglise keele kir-jutamise oskus noormeestel pisut kesisem kui neidudel – vähemalt B1-tasemel on see oskus 65%-l neidudest ja 54%-l noormeestest. Lugemis- ja kuulamisoskus on noormeestel ja neidudel väga sarnane, kuulamises on vähemalt B1-taseme saavutanud 64% noormeestest ja 62% neidudest ning lugemises 59% noormeestest ja 60% neidudest.
Noormeeste ja neidude tulemused saksa keeles on mõnevõrra erinevad (vt Joonis 3.4b, lk 36). Kõikides osaoskustes on neidude keeleoskustase kõrgem kui noormeestel – neidude seas on enam neid, kes on saa-vutanud vähemalt A2-keeleoskustaseme, samas B2-taseme puhul on osakaalud väga sarnased.