4
Eesti inglise ja saksa keele õpetajate profiilKodutööde puhul on rõhuasetus inglise keeles sageli sõnavara, grammatika ja lugemisoskuse arenda-misel (vt Joonis 4.15a). Pisut vähem ülesandeid on seotud rääkimis- ja kirjutamisoskuse arendamisega ning tunduvalt vähem kuulamisoskuse arendamisega. Ingliskeelse kultuuri ja kirjanduse teemat on kodutöödes rohkem kui tundides, kuid sellele pööratakse võrreldes teiste aspektidega siiski vähem tähelepanu.
Saksa keeles on kodutööde puhul rõhuasetus sageli sõnavara arendamisel, lugemis- ja rääkimisoskuse ning grammatika omandamisel (vt Joonis 4.15b). Pisut vähem ülesandeid on seotud kirjutamis- ja kuulamis-oskuse arendamisega ning tunduvalt vähem kuulamiskuulamis-oskusega. Nii nagu inglise keele õpetajad nii ka saksa keele õpetajad annavad kodutööna ka saksakeelse kultuuri ja kirjanduse teemalisi ülesandeid, kuid üldiselt pööratakse sellele võrreldes teiste aspektidega vähem tähelepanu.
50
sageli harva mitte kunagi
48
sageli harva mitte kunagi
Kõik inglise keele õpetajad ja 98% saksa keele õpetajatest annavad õpilastele kodutöid või ülesandeid ning enamasti kommenteerivad neid kas suuliselt või kirjalikult.
4.5 tüüpiline inglise ja saksa keele õpetaja
Euroopa keeleoskuse uuringu andmete kohaselt on tüüpiline (ehk n-ö keskmine) põhikooli inglise keele õpetaja üle 44-aastane kõrgharidusega kodus eesti keelt rääkiv naine, kes töötab täiskoormusega (või isegi üle selle) ning on õpetanud vähemalt 6 aastat. Tüüpiline õpetaja valdab lisaks inglise keelele vähemalt ühte võõrkeelt (sagedamini kuni kolme), on omandanud inglise keele õpetamiseks vastava hariduse või läbinud ümberõppekursuse ning osaleb keskmiselt 2–3 korda aastas tööga seotud täiendusõppes.
Rohkem kui pooltel õpetajatel on inglise keele tunnis 11–15 õpilast ning kolmandikul 16–20 õpilast. Pooled õpetajad on kvalifitseeritud õpetama ühte ja veidi vähem kui pooled kahte võõrkeelt (inglise keelele lisaks kas saksa või vene keelt). Õpetajad juhendavad tunnis üldjuhul kogu klassi korraga, kasutades selleks ena-masti inglise keelt. Ka väiksema rühma või konkreetse õpilase poole pöördudes räägib õpetaja enaena-masti ing-lise keeles. Lisaks tundide andmisele ja kodutööde tagasisidestamisele tegelevad inging-lise keele õpetajad koo-lis ka tunniväkoo-liste keeleõppe projektidega, eelkõige keelevõistluste või õppekava toetavate keeleprojektide koordineerimisega.
Peamise õppematerjalina kasutavad õpetajad inglise keele tundides inglise keele õpikut, kuid lisaks sellele kasutatakse ka klassis asuvat arvutit koos internetiühendusega. Muid interaktiivseid vahendeid kasutatakse tundides vähe.
Joonis 4.15a ja b. Kodutööde teemade sagedus inglise ja saksa keeles (%)
4
Eesti inglise ja saksa keele õpetajate profiil
Sageli töötavad õpilased õpetaja juhendamisel inglise keele tundides individuaalselt, harvem (heterogeen-setes) rühmades. Kõigi võõrkeele osaoskuste ja keeleaspektide arendamisele pööravad õpetajad tundides tähelepanu. Pisut vähem keskendutakse kirjutamisele. Keeleoskuse arendamiseks annavad õpetajad õpilas-tele sageli kodutöid ning enamasti kommenteerivad nende tulemusi.
Tüüpiline (ehk n-ö keskmine) põhikooli saksa keele õpetaja on üle 50-aastane kõrgharidusega kodus eesti keelt rääkiv naine, kes töötab täiskoormusega (või isegi üle selle) ning on väga staažikas (õpetanud üle 30 aasta). Tüüpiline õpetaja valdab lisaks saksa keelele vähemalt ühte võõrkeelt (sagedamini kuni kolme), on omandanud saksa keele õpetamiseks vastava hariduse või läbinud ümberõppekursuse ning osaleb keskmi-selt 1–2 korda aastas tööga seotud täiendusõppes.
Rohkem kui pooltel õpetajatel on saksa keele tunnis 11–15 õpilast ning 25%-l 16–20 õpilast. Pooled õpetajad on kvalifitseeritud õpetama ühte ja veidi vähem kui pooled kahte võõrkeelt (saksa keelele lisaks kas inglise või vene keelt). Õpetajad juhendavad tunnis üldjuhul kogu klassi korraga, kasutades selleks enamasti saksa keelt. Ka paari õpilase poole pöördudes räägib õpetaja sageli saksa keeles. Lisaks tundide andmisele ja kodu-tööde kontrollimisele tegelevad saksa keele õpetajad koolis ka tunniväliste keeleõppe projektidega, eelkõige keelevõistluste või võõrkeeleõppega seotud ekskursioonide ja õppekäikude korraldamisega.
5. KooLidE pRofiiL
5.1 Koolide iseloomustus
Uuringus osalenud koolidest on enamik riigi- või munitsipaalkoolid1 ning 2% erakoolid2 (vt Joonis 5.1a ja b). Maapiirkonnas asuvad inglise keele valimisse kuulunud koolidest 52%, saksa keele valimisse kuulunud koolidest 37%; väikelinnades vastavalt 22% ja 27%, linnades 10%/26% ja suurlinnades 16%/10%. 29 kooli kuulusid nii uuringu inglise kui ka saksa keele valimisse.
Enamik (83% inglise keeles ja 90% saksa keeles) uuringus osalenud koolidest on eesti õppekeelega, vene õppekeelega koole oli inglise keele valimis 17% ja saksa keele valimis 10%3.
Õpilaste arv inglise keele valimi koolides on enamasti vahemikus 201–500 või 501–700 õpilast (65%). 20%
koolides on õpilasi rohkem kui 700, väikseid koole (õpilasi vähem kui 200) on 15%. Õpilaste arv saksa keele valimi koolides jääb 48 ja 1451 vahele ning keskmine õpilaste arv on 492. 35% koolides on õpilasi 201–500 ning 26% koolides on enam kui 700 õpilast. Õpetajate arv koolides varieerub, olles alla 20 väikestes koolides ning üle 70 suurtes koolides. Kõige sagedamini töötab koolis üks või kaks inglise või saksa keele õpetajat (41%-s inglise keele valimi koolides, 79%-s saksa keele valimi koolides), kuid inglise keele õpetajaid võib olla koolis ka üle 10 ning saksa keele õpetajaid kuni 10.
Viimasel viiel aastal on inglise keele õpetajate ametikohtade täitmine või puuduva õpetaja asendamine võrreldes teiste õppeainete õpetajatega mõnevõrra väiksem, kuid siiski tõsine probleem (vt Joonis 5.2).
Inglise keele õpetaja asendamise vajadusega on kokku puutunud keskmiselt 38% koolidest. Eesti õppe- keelega koolidel on sagedamini olnud raskusi muude õppeainete õpetajate asendamisega (55%), vene õppe-keelega koolidel keeleõpetajate leidmise ja asendamisega (44%). Saksa keele õpetaja leidmine on keeruline olnud vaid 3% koolijuhtide hinnangul. Rohkem on saksa keele valimikoolide juhtide hinnangul õpetajate leidmisel raskusi muudes õppeainetes kui keeltes (48%).
1 Riigi- või munitsipaalkool – kool, mida otseselt või kaudselt haldab haridusministeerium, valitsusasutus või haldusorgan, mis on valitsuse poolt ametisse määratud või kohalikel või riiklikel valimistel valitud.
2 Erakool – kool, mida otseselt või kaudselt haldab valitsusväline asutus, nt kirik, ametiühing, äriettevõte või mõni muu eraasutus või füüsilisest isikust ettevõtja.
3 Kuna reaalselt oli vastajate seas vene õppekeelega koolide juhte vaid 9, ei ole võimalik analüüsida koolide profiili õppekeele alusel.
5
Koolide profiil
57 2225 41 101314171927
203134 15
17 83
22 52 1016
2 98
0 20 40 60 80 100
teadmata 11‐20 õpetajat6‐10 õpetajat3‐5 õpetajat1‐2 õpetajat INGLISE KEELE … enam kui 70 õpetajatkuni 20 õpetajat61‐70 õpetajat51‐60 õpetajat31‐50 õpetajat21‐30 õpetajat ÕPETAJATE ARV KOOLIS enam kui 700 õpilastkuni 200 õpilast501‐700 õpilast201‐500 õpilast ÕPILASTE ARV KOOLIS vene keeleesti keel ÕPPEKEEL maapiirkond (vähem kui …väikelinn (3000‐15000 …suurlinn (üle 100000 …linn (15000‐100000 …ASUKOHT erakool riigi‐ või munitsipaalkoolOMANDIVORM
2 19 79
15151829 1112
19202635
10 90
37 2627 10
1 99
0 20 40 60 80 100 6‐10 õpetajat3‐5 õpetajat1‐2 õpetajat
SAKSA KEELE … enam kui 70 õpetajatkuni 20 õpetajat61‐70 õpetajat51‐60 õpetajat31‐50 õpetajat21‐30 õpetajat ÕPETAJATE ARV KOOLIS enam kui 700 õpilastkuni 200 õpilast501‐700 õpilast201‐500 õpilast ÕPILASTE ARV KOOLIS vene keel eesti keel ÕPPEKEEL maapiirkond (vähem kui …väikelinn (3000‐15000 …suurlinn (üle 100000 …linn (15000‐100000 …ASUKOHT erakool riigi‐ või munitsipaalkoolOMANDIVORM
Joonis 5.1a ja b. Inglise ja saksa keele valimisse kuulunud koolide taust (%)
Joonis 5.2 Raskused inglise keele õpetajate vabade ametikohtade täitmise või puuduva õpetaja asenda-misega kooli õppekeele alusel (%)
39 37 37
44 37
39 29
55 51
39 54 51 34
61 56 49
43 44
22 9 12 22
2 5 22
2 5
0% 20% 40% 60% 80% 100%
vene õppekeelega kool eesti õppekeelega kool INGLISE KEEL vene õppekeelega kool eesti õppekeelega kool KEELED vene õppekeelega kool eesti õppekeelega kool MUUD ÕPPEAINED
jah ei teadmata
5
Koolide profiilÕpetajate (nii keele- kui muude ainete) leidmisega on raskusi olnud pigem linna- kui maakoolidel (vt Joonis 5.3a ja b), kuid palju on ka neid koole, mille puhul on vastus teadmata.
41
jah ei teadmata
19
jah ei teadmata
8
jah ei teadmata
1
jah ei teadmata
Joonis 5.3 a ja b. Raskused inglise ja saksa keele õpetajate vabade ametikohtade täitmise või puuduva