Katse tulemuste kokkuvõte

Kokkuvõtte tegemiseks uurin mineviku ajavormide kaupa, kuidas vene keelejuhtide vastused erinevad eesti keelejuhtide vastustest. Vaatluse all on esimesed viis ülesannet, kus on võimalik selgelt määratleda, milliste ajavormide vahel valitud on. Oletuseks on, et vene keelejuhtide valikud ajavormide vahel on hajuvamad ehk suurema dispersiooniga kui eestlaste valikud. Lausete põhjal, mille verbi ajavormi ka eestlased ei ole üksmeelselt valinud, ei saa teha järel-dusi selle kohta, kui eesti keele päraselt vene keelejuhid ajavormi valinud on.

Seega kirjeldan esialgu neid lauseid, mille ajavormi valikul jagunes eesti keelejuhtide rühm peaaegu pooleks. Seejärel annan ülevaate lausetest, milles ajavormi valikul eesti keelejuhtide rühm oli üksmeelsem ning võrdlen neid valikuid vene keelejuhtide valikutega.

8.5.1.Eesti keelejuhtide tehtud ajavormivalikutest

Katse kõikide ülesannete kokku 40 lausest oli kolm sellist lauset, mille puhul eestlastel ei olnud vahet, milline mineviku ajavorm valida. (Siinses peatükis näitavad numbrid lausete ees, mitmenda ülesande mitmes lause see oli.)

1.6. Kiitsin ennast taevani, et oma talvejope selga (panin / olin pannud).

Keerutas tihedat ja vesist lund. Eile see lumi mind veel ei häirinud.

Rühmast 55% valis ennemineviku ja 44% lihtmineviku. Lauses ei ole kindlat ajalist piiritlust ja väga kindlalt ei saagi teada, mis järjekorras sündmused toimuvad. Nagu I ülesande juures märkisin, võib segadust tekitada see, et kirjeldatud tegevused kuuluvad justkui erinevatesse kategooriatesse: kiitma viitab mentaalsele ja selga panema füüsilisele tegevusele. Samuti on võimalik, et lõigu muud lihtminevikus olevad verbid mõjutavad lihtmineviku valimist.

Jutustus on lihtminevikus (keerutas lund) ja isegi kui vaadatakse minevikuajast tagasi eilsesse, siis kasutatakse ikkagi lihtminevikku (eile see lumi ei häirinud).

2.4. Meil täitus esimene aasta Euroopa Liidus ja (saime / oleme saanud) mõru kogemuse suhkrutrahvina. Kas me oleme saanud targemaks?

Rühm on jagunenud täpselt pooleks: 50% on valinud lihtmineviku ja 50% on valinud täismineviku. Selleski lauses ei ole kindlat ajalist piiritlust. Ei ole kindel, kas suhkrutrahv saadi täpselt siis, kui aasta täitus, või saadi see millalgi aasta jooksul.

5.3. See juhtus pärast seda, kui andsin loa elatise ja laste elukoha teemalise istungi edasilükkamiseks, sest mu endine naine tahtis minna filmivõtetele.

See lause oli antud lihtminevikulisena (kriitiline verb oli andsin) ja ülesanne oli vajadusel ajavormi parandada. Rühmast 52% jättis lause lihtminevikuliseks, 1%

parandas täisminevikuliseks ja 47% enneminevikuliseks. Võimalik, et lause on lugedes täiesti arusaadav ja ajavormi parandamist ei ole peetud oluliseks.

Kõige kindlamalt on eestlased valinud kõikides ülesannetes täismineviku ja ennemineviku ning umbisikulise tegumoe minevikuvormide vahel. Peaaegu kõikides sellistes lausetes valis ligi 90% eestlaste rühmast ühtemoodi. Liht- ja ennemineviku ning liht- ja täismineviku vahel valides on rühmasisesed erinevused suuremad.

8.5.2.Lihtminevik eesti ja vene keelejuhtide valikutes

Eesti keelejuhtide otsustuste järgi oli lihtminevikulisi lauseid kokku kaheksa:

seitsmel juhul vastanduses enneminevikuga, neist kolm (laused 4.1, 4.2, 4.3) umbisikulises tegumoes, ja ühel juhul vastanduses täisminevikuga (lause 2.5).

1.2. Lind nägi täpselt pääsukese moodi välja ja laulis täiesti ilusasti, enne kui ma ta tuppa (viisin / olin viinud).

1.7. Ma vaatasin tema ilmekatesse sinistesse silmadesse ja nägin seal seda siirust, mida ma alati (võisin / olin võinud) usaldada. Ma uskusin teda.

2.5. Soojarekord kuulub aastasse 1925, kui Võrus (tõusis / on tõusnud) temperatuur 23,1 soojakraadini.

4.1. Kodulaene (võeti / oli võetud) sel suvel vähem kui aasta tagasi.

4.2. Vanasti oli seal püha mets, kus asusid jumalate kujud, mida (käidi / oli käidud) kummardamas.

4.3. Üleeile pärastlõunal (tehti / oli tehtud) Pae tänaval asuvas kortermajas kahjutuks lõhkeseadeldis.

5.5. Peole tuli Almir, ajakirjanik, kellega ma möödunud aastal Albaanias 15 min. juttu (ajasin / olin ajanud). Selgus, et ta on lahe tegelane.

5.6. Kell 17.00 asusime kodu poole teele ja pärast kolme tundi olime õnnelikult Sofias, mille järele me imekombel igatsema (hakkasime / olime hakanud).

Eestlastega võrreldes on vene keelejuhid statistiliselt olulise erinevuseta lihtmineviku valinud ainult lauses 1.7. Kõikides muudes lausetes on vene rühma sisene hajuvus nii suur, et see ilmneb erinevusena rühmade valikute vahel.

Näiteks lihtmineviku valinute protsent lausetes 5.5 ja 5.6 on mõlemal rühmal sarnane, kuid kuna vene keelejuhtidest suur osa on valinud ka muid ajavorme, siis statistiline erinevus on siiski oluline. Kahe lause (1.2 ja 4.2) ajavormi valikul on vene keelejuhtide rühm pooleks jagunenud, st umbes pooled pidasid sobivaks liht- ja pooled enneminevikku.

8.5.3. Täisminevik eesti ja vene keelejuhtide valikutes

Täisminevikulisi lauseid oli kokku 12, neist seitse vastanduses lihtminevikuga, kaks neist (laused 4.5 ja 4.7) on umbisikulises tegumoes, ja viis vastanduses enneminevikuga, kaks neist (laused 4.4 ja 4.6) umbisikulises tegumoes.

2.1. Viimase kuu jooksul (käisime / oleme käinud) kolmel üritusel.

2.2. Eduardiga koos (tantsisime / oleme tantsinud) juba seitse aastat, oleme koos veetnud palju aega, tuli ette nii head kui halba.

2.3. Kahe aasta jooksul (olime / oleme olnud) tunnistajad 200%-sele narkooti-kumide tarbimise tõusule Ameerika 8–17-aastaste laste hulgas.

2.6. (Pakkusime / Oleme pakkunud) võimalusi ka kiisudele teistest varju-paikadest, kus kodu leida on võimatu.

2.7. Täna võime vastamisi seista asjadega, mida me (tahtsime / oleme tahtnud) ignoreerida. Tihti võib esineda ka probleeme, eriti Pluuto toime puhul.

3.3. Me reisime klassiga palju: (oleme/olime) käinud Tartus veepargis ja mänguasjamuuseumis.

3.5. Nagu igal kooliaastal, (oleme/olime) teinud palju tööd ja ootame kõik väga päikest, mis meid üles soojendaks ja annaks uut, kevadist energiat.

4.4. Alates 1996. aastast (on/olid) arhiivile üle antud paljud kogumikud.

4.5. Poliitik teatas, et tema töö läbirääkimiste juhina (tehti / on tehtud).

4.6. Kui aastal 2001 nimetas 13% õpilastest, et neile (on/oli) pakutud narkootilisi aineid, siis aastal 2005 on see näitaja 26%.

4.7. Mis on VATi edu pant, et kahekümne aastaga (tõusti / on tõustud) peaaegu mitte millestki oluliseks teatriks nii kodu- kui välismaal?

5.1. «Luikede järve» (olime/oleme) nüüd tantsinud kaks korda ja ma võin öelda, et teisel etendusel oli juba absoluutselt teine tunne.

Kokku neljas lauses on valitud ajavorm eestlastega sarnaselt, ilma statistiliselt olulise erinevuseta. Neist kolmes vastanduses lihtminevikuga (2.2, 2.6 ja 4.5) ja ühes (3.5) vastanduses enneminevikuga. Lausetes 2.7 ja 4.6 lauses on vene keelejuhid teinud eestlastega täiesti vastupidise valiku. Ülejäänud lausetes (2.1, 2.3, 3.3, 4.4, 4.7 ja 5.1) on vene keelejuhid teinud eestlastega sarnase, kuid statistiliselt olulise erinevusega valiku.

8.5.4.Enneminevik eesti ja vene keelejuhtide valikutes Enneminevikulisi lauseid on kokku 13, neist neli vastanduses lihtmineviku ja üheksa vastanduses täisminevikuga.

1.1. Pärast seda, kui kaks päeva Ateenas (olime / olime olnud), toodi meid Jugoslaaviasse.

1.3. Kui kohale jõudsin, tuli välja, et ma (läksin / olin läinud) valesse lennu-jaama ja see, kuhu ma pidin minema, oli umbes 2 tunni kaugusel.

1.4. Enne, kui ma aru sain, millise vastutuse (võtsin / olin võtnud), süsteem juba töötas ja seda ei saanud enam peatada.

1.5. Järgmisel hommikul olime kõik üsna väsinud, sest ega keegi magada saanud. Aga enne seda (andsime / olime andnud) viis kontserti järjest!

3.1. Jätsin kõik ehted, riided ja kingitused sinna ja lahkusin ainult sellega, mille (olen/olin) ise kaasa toonud. Mul oli veel £ 30 Inglise raha.

3.2. Üllatusest sattusin kimbatusse, unustasin, mida (olen/olin) tahtnud rääkida.

3.4. Ühel õhtul läksid sõbrad kõrtsi nabatantsijaid vaatama, aga kuna mina (olen/olin) kuidagi hiljaks jäänud, siis oli mul valida, kas minna taksoga neile järele või koju.

3.8. Nad heitsid vargsi pilke enda ümber, just sinna, kuhu ma seisatama (olen/olin) jäänud. Mul hakkas lõbus.

3.7. Hetk hiljem saabus teisest teeharust masin nr 8, mida me juba eelmistes kontrollpunktides jälitama (oleme/olime) hakanud.

5.2.a. Järgmine üllatus oli natuke pärast seda, kui ma eile õhtul magama olen läinud.

5.2.b. Olen just jõudnud uinuda, kui käis uksekell.

5.4. Juba kaks ööd oleme olnud Euroopa kõrgeimad inimesed, sest olime kõrgeima mäe sadulas ja meist kõrgemal polnud kedagi.

5.7. Niipea, kui ennast püsti olen ajanud, sööstis läbi kolju hirmus valu ja paiskas mu voodile tagasi.

Lausetes 1.4 ja 1.5 on ajavorm valitud eestlastega sarnaselt ilma statistilise erinevuseta (vastanduses lihtminevikuga). Mõlemas lauses viidatakse otsesõnu sellele, mida on tehtud enne teist tegevust (enne kui ma aru sain, enne seda olime andnud). See on ilmselt olnud tugevaks vihjeks, mis on aidanud enne-mineviku valida. Huvitav, et lauses Lind nägi täpselt pääsukese moodi välja ja laulis täiesti ilusasti, enne kui ma ta tuppa (viisin / olin viinud) (vt alapeatükk 8.3.2) on samuti konnektiiv enne kui, ja vene keelejuhtidest on ennemineviku valinud kolm korda suurem hulk kui eesti keelejuhtidest (siiski on mõlema rühma enamik seda lauset lihtminevikuliseks pidanud).

Vastanduses täisminevikuga tehti eestlastega sarnane, kuid statistiliselt olulise erinevusega ajavormi valik 3.1, 3.2, 3.4 ja 3.7 lauses. Statistilise erinevuse põhjus on siin selles, et täis- ja ennemineviku vahel valides on eesti rühm väga üksmeelne olnud, kuid vene keelejuhtide valikud on hajuvamad.

Ülejäänud lausetes on vene keelejuhtide rühm pooleks jagunenud (lause 1.1, 1.3, 3.8, 5.2a, 5.2b, 5.4, 5.7). Siin tuleb silmas pidada, et lausetes 5.2a, 5.2b, 5.4 ja 5.7 tuli verbi ajavormi parandada, kui see korrektne ei tundunud. Vene keelejuhtidest suur hulk parandusi ei teinud.

Niisiis on vene ja eesti keelejuhtide rühmad teinud kõikides lausetes kokku rohkem sarnaseid kui erinevaid valikuid, kuid kuna vene keelejuhtide rühma sisene statistiline hajuvus on suur, valiti kolmekümne seitsmest lausest ainult seitsmes sama ajavorm statistiliselt olulise erinevuseta.

9. EESTI KEELE MINEVIKU LIITAJAD TEISE