II ülesanne. Täisminevik või lihtminevik

Laused olen valinud sellised, mis esindaksid täisminevikuliste lausete kolme esimest valdkonda (tulemusperfekt – 4. lause; kogemusperfekt – 1., 3., 6. lause;

kestva olukorra perfekt – 2., 7. lause) ning et lihtminevikulise lause (5) saaks hõlpsasti eristada kindlat ajahetke märkiva ajamääruse abil.

1. Viimase kuu jooksul (käisime / oleme käinud) kolmel üritusel.

2. Eduardiga koos (tantsisime / oleme tantsinud) juba seitse aastat, oleme koos veetnud palju aega, tuli ette nii head kui halba.

3. Kahe aasta jooksul (olime / oleme olnud) tunnistajad 200%-sele narkooti-kumide tarbimise tõusule Ameerika 8–17-aastaste laste hulgas.

4. Meil täitus esimene aasta Euroopa Liidus ja (saime / oleme saanud) mõru kogemuse suhkrutrahvina. Kas me oleme saanud targemaks?

5. Soojarekord kuulub aastasse 1925, kui Võrus (tõusis / on tõusnud) tempera-tuur 23,1 soojakraadini.

6. (Pakkusime / Oleme pakkunud) võimalusi ka kiisudele teistest varju-paikadest, kus kodu leida on võimatu.

7. Täna võime vastamisi seista asjadega, mida me (tahtsime / oleme tahtnud) ignoreerida. Tihti võib esineda ka probleeme, eriti Pluuto toime puhul.

Tabel 7. Täismineviku ja lihtmineviku valinute (N = 196) statistiliste testide tulemused

χ² p väärtus riskisuhe usaldusvahemik

1 77 64 27,951 0,047 0,536 0,286…1,003

²Vabadusastmete arv on 1. Olulisuse nivoo: α = 0,05

Eesti ja vene keelejuhtide valikuid võrreldes võib need jagada kolme rühma: 1) ühesugused valikud, 2) suhteliselt sarnased valikud, 3) vastupidised valikud.

Mõlemad rühmad (eestlastest 95% ja venelastest 85%) on valinud sama ajavormi teises lauses (Eduardiga koos (tantsisime / oleme tantsinud) juba seitse aastat, oleme koos veetnud palju aega, tuli ette nii head kui halba). Täis-mineviku valiku põhjuseks võib olla see, et esimeses osalauses järgneb verbile sõna juba, mida võidakse seostada täisminevikuga, sest eesti keele õppe-materjalides on see sõna välja toodud kui täisminevikule viitav vihje. Lisaks on teise osalause verb täisminevikus ja selles lauses viidatakse pikale perioodile (seitse aastat). Suhteliselt sarnaselt on mõlemad rühmad ajavormi valinud esimeses ja viiendas lauses. Suurem osa kummastki rühmast on esimeses lauses valinud täismineviku ja viiendas lauses lihtmineviku, kuid mõlemal puhul erineb valiku teinute hulk. Mõlemas lauses on eesti keelejuhid ajavormi valinud üksmeelsemalt: esimeses lauses on üle kolme neljandiku (77%) eesti keele-juhtidest täismineviku valinud, kuid vene keelekeele-juhtidest on sama valiku teinud väiksem hulk, s.o 64% rühmast. Viiendas lauses on vahe veelgi suurem;

peaaegu kõik (94%) eesti keelejuhtidest on valinud lihtmineviku, kuid vene keelejuhtidest on sama valiku teinud umbes kaks kolmandikku (68%) rühmast.

Esimeses lauses viidatakse tegevuse toimumisele mitu (kolm) korda ja pikale ajaperioodile (viimase kuu jooksul). See võib olla põhjuseks, miks suurem hulk keelejuhte täismineviku valis. Viiendas lauses on märgitud sündmuse toimu-mise täpne aeg (aasta 1925) ja see viitab eesti keelejuhtide arvates lihtmineviku kasutamise vajadusele. Üks kolmandik (32%) vene keelejuhtidest on valinud täismineviku. See osa rühmast võib olla arvamusel, et täisminevik väljendab kaua aega tagasi toimunud tegevust või siis käsitleb aastat pika perioodina.

Neljanda lause ajavormi valikul on eesti keelejuhtide rühm jagunenud täpselt pooleks: 50% on valinud liht- ja 50% täismineviku. Vene keelejuhtidest kaks kolmandikku (67%) on eelistanud lihtminevikku. Lause koosneb kahest rinnastusseoses olevast osalausest, millest esimene on lihtminevikus. Võimalik, et lihtmineviku valinud keelejuhid on otsustanud, et osalausete ajavormid peavad ühesugused olema. Teine, järgnev lause on täisminevikus ning see käib kogu eelneva lause kohta (kas oleme saanud targemaks aasta jooksul). Pooltele

eesti keelejuhtidest on see võinud olla vihjeks, et korrektne ajavorm on täis-minevik. Verbiga saama väljendatud tegevust võib mõista kahte moodi olene-valt sellest, kuidas tõlgendada ajamäärust: 1) esimesel aastal saime mõru kogemuse – esimene aasta väljendab kindlat aega; 2) esimese aasta jooksul oleme saanud mõru kogemuse – esimene aasta väljendab siin pikka perioodi.

Kuuenda lause ajavormi valikul on vene keelejuhtide rühm pooleks jagu-nenud. Pooled on valinud liht- ja pooled täismineviku ajavormi. Eesti keele-juhtidest enamik on valinud täismineviku ajavormi, kuid ligi 40% peab võimalikuks ka lihtmineviku kasutamist sellises lauses, kus alistussuhtes osalause on olevikuline ja viitab üldisele olukorrale (oleme pakkunud kodu seal, kus seda on raske leida).

Kolmandas ja seitsmendas lauses on eesti ja vene keelejuhid valinud erine-vad ajavormid. Mõlemat lauset peaerine-vad eesti keelejuhid täisminevikuliseks, kuid vene keelejuhid lihtminevikuliseks. Kolmandas lauses viidatakse pikale protses-sile (kahe aasta jooksul) ja see on eesti keelejuhtidele vihjeks, et pigem on tege-mist täisminevikuga. Vene keelejuhtide valikut võib pidada üsnagi juhuslikuks, sest võrreldes kolmandat lauset esimesega, võib väita, et mõlemal on sarnane struktuur. Esimene lause algab samuti perioodi märkiva ajamäärusega (viimase kuu jooksul) ja siin on vene keelejuhid valinud täismineviku. Esimeses lauses viidatakse lisaks korduvale tegevusele (oleme käinud kolmel üritusel). See võib olla lisavihje, mis aitas valida just täismineviku. Siiski on tõenäolisem, et vene keelejuhid on lihtmineviku valinud selle tõttu, et see ajavorm väljendab samuti minevikus toimunud tegevust ning selle valik võib väljendada sama, mis keerulisem liitaeg.

Seitsmes lause on olevikuline ja eesti keelejuhtidele võivad olevikuliste verbidega väljendatud tegevused moodustada tausta, mille põhjal on tehtud valik täismineviku kasuks. Siiski on kolmandik eesti keelejuhtide rühmast valinud lihtmineviku, nii et võib väita, et suhteliselt suur hulk sellest rühmast peab võimalikuks oleviku ja lihtmineviku koos esinemist alistussuhtes olevates osalausetes. Vene keelejuhtide enamik on valinud lihtmineviku ja siingi võib olla põhjus selles, et lihtminevik väljendab hiljutist möödanikku. Lause algab ajamäärsõnaga täna ja tegevus toimub justkui tänase ümber, seega on ka minevik, millele viidatakse, hiljutine ja osa keelejuhtide arvates väljendab hiljutist minevikku lihtminevik.

Ülesande nelja lause ajavormi valikul on eesti keelejuhid teinud väga üks-meelse valiku (77–94% vastanutest). Kõige kindlamad on oldud viienda lause puhul, kus valitud on lihtminevik, ilmselt seetõttu, et lauses on märgitud kindel aeg (1925. aasta). Täisminevik on kindlalt valitud lausetes, kus viidatakse tegevuse toimumise pikemale perioodile. Laused esindavad kogemusperfekti ja kestva olukorra perfekti funktsiooni. Kuuendas ja seitsmendas lauses on samuti valitud täisminevik, kuid üsna suur hulk keelejuhte on pidanud sobivaks ka lihtmineviku ajavormi. Need laused on olevikulised, kuid selliseid (aja)määrusi, mis viitaks tegevuse kestuse perioodile või sagedusele, lausetes ei ole. Neljanda lause valikute põhjal võib väita, et lihtminevikulises rindlauses ei ole vahet, kumba ajavormi teises osalauses kasutada.

Vene keelejuhid on teinud kõige kindlama ajavormi valiku teises lauses, milles täisminevik esindab kestva olukorra perfekti funktsiooni. Täisminevi-kuliseks on peetud ka esimest lauset, kus viidatakse tegevuse korduvusele ja pikale perioodile. Ülejäänud lausetes, milles eesti keelejuhid on täismineviku valinud, on vene keelejuhid otsustanud lihtmineviku kasuks. Selle põhjal, et viiendas lauses, milles eesti keelejuhid on kindlalt valinud lihtmineviku, on kolmandik vene keelejuhte valinud täismineviku, võib väita, et kahe ajavormi vahel valimine valmistab suurele hulgale vene keelejuhtidest raskusi. Niisiis ei ole kindel, et vene keelejuhid on enamasti lihtmineviku valinud sellepärast, et nad eelistavad lihtminevikku täisminevikule, vaid võib olla, et nad üritavad lauses antud ajaliste vihjete põhjal hinnata, kui kaugel minevikus tegevus toimus. Näiteks viiendas lauses ei ole 1925. aasta vene keelejuhtidele arva-tavasti tähendanud kindlalt määratletud aega, mis nõuab lihtmineviku kasuta-mist, vaid ammust aega, mis on kaugemal kui hiljutine lihtminevik (vt õppijate introspektsiooni andmeid ptk 5).