Üldist
§ 91 Keeltele on omane alati näidata, kes sündmuse osalistest on ühtlasi kõnesituatsiooni osaline, s.o kõneleja ehk esimene isik või adressaat ehk teine isik, ja kes kõnesituatsioonist väljapoole jääv kõnealune isik ehk kolmas isik. Lingvistilise kategooriana hõlmab viimane nii isikuid selle sõna tavatähenduses kui ka teisi olendeid,
asju jm. Isikut väljendatakse ennekõike isikuliste asesõnade abil, s.o leksikaalselt. Osaliselt dubleerib seda infot verbi morfoloogiline isiku- ja arvukategooria ehk pööre. Osaliselt sellepärast, et kui isi-kuline asesõna näitab mis tahes süntaktilises positsioonis olles oma referendi rolli kõnesituatsioonis (ka näiteks määrusena: Mul tuleb ära minna), siis pöördelõpp näitab (harvade eranditega) vaid lause täis-alusega tähistatu rolli kõnesituatsioonis (nt Ma pean koju minema).
Süntaktilisest aspektist on isiku- ja arvuvormi olemasolu öel-disverbil verbi ühildumine täisalusega. Täisalus toimib ühildumise kontrollijana, öeldisverb sihtmärgina ning pöördelõpp ühildumise markerina. Kuna eesti keeles on sõnajärg vaba, siis puhtsüntaktiliselt pole verbiühildumine liiane nähtus, vaid vajalik täisaluse identifi tsee-rimiseks. Ka lauseis, kus alus puudub, ei osuta pöördelõpp mitte iga-sugusele referendile, vaid üksnes niiiga-sugusele, mis sobivail tingimusil võinuks saada nominatiivse grammatilise subjekti vormi. Nt
Ehitan maja. – Ma ehitan maja. Ehitad maja. – Sa ehitad maja. Oma tööd peab armastama. – Oma tööd peab igaüks armastama.
Pöördekategoorial on distributiivseid ja semantilisi piiranguid.
Pöördekategooria puudub eitava kõneliigi vormides (v.a impera-tiiv) ning kvotatiivi ja jussiivi puhul ka jaatava kõneliigi vormides.
Loetletud vormide korral võib subjekti isik ja arv väljenduda üksnes leksikaalgrammatiliselt, s.o aluseks oleva pronoomeni või noomeni kaudu. Pöördekategooriat ei pruugi esineda ka konditsionaali jaatava kõneliigi vormides (→ § 58).
Osa verbe on semantilistel põhjustel vaegpöördelised. Kuivõrd kõneleja on inimene, kuulaja elusolend, siis ei kasutata 1. ja 2. pöör-des verbe, mis väljendavad ainult elutu objektiga toimuvaid protsesse, nt esietenduma, laekuma, avarduma, pimenema jne (Tuba pimenes. –
*Mina pimenesin). Stilistiliselt markeeritud kontekstis või personifi -katsiooni korral võivad mõned niisugused verbid siiski 1. ja 2. pöör-des esineda. Nt
.. eile laekus ta [tüdruk] lasteaiast 4-5 kohast lõhkise näoga .. [G]
Saja, saja, vihmakene. Kuhu sa vulised, ojakene? „Mina tiksun oma tiksumisi ega hooli teie rabelemisest“, ütles seinakell.
Mitmeid loodushääli või somaatilisi protsesse kirjeldavad verbid on inimtegevusele kohaldatavad, kuid seejuures lisandub harilikult tugev pejoratiivne värving. Nt
3. ÖELDIS
Mis sa krigised? Mis asja sa sügeled siin päevad läbi ringi, istu rahu-likult paigal!
On ka vaegpöördelisi verbe, mis normaaljuhul esinevad ainult ain-suse 3. pöörde vormis. Need kirjeldavad tegijata looduslikke protsesse või inimese füsioloogilisi seisundeid, samuti niisuguseid loodus-ilminguid, mis on seotud üheainsa kindla loodusliku esemega. Nt
Eile müristas kõvasti. Kas täna sajab jälle? Iiveldab. Päev koidab juba.
Päike loojus metsa taha.
Nihkunud leksikaalse tähenduse korral võivad sellisedki verbid esi-neda kõigis pöördeis. Nt
Poisid müristasid täiest kõrist naerda. Sadasin sealt katuselt alla, ilma et oleksin jõudnud appigi karjuda. Tema peas koitsid juba uued ja üha kummalisemad ideed.
Pöörete tähendused
Pöörete põhitähendused
§ 92 Ainsuse 1. pööre (1sg) väljendab seda, et subjektisik on identne kõnelejaga. Nt
(Ma) sõidan Tartusse.
Mitmuse 1. pööre (1pl) väljendab seda, et subjektisikuid on kaks või enam ja üks neist on identne kõnelejaga. Nt
(Me) sõidame Tartusse.
Kui teiseks subjektisikuks on kuulaja, on tegemist inklusiivse mit-muse 1. pöördega. Alati inklusiivne on käskiva kõneviisi mitmit-muse 1. pööre. Nt
Sõitkem Tartusse.
Ainsuse 2. pööre (2sg) väljendab seda, et subjektisik on identne kuu-lajaga. Nt
(Sa) sõidad Tartusse.
Peale põhitähenduse võib 2sg väljendada ka üldisikut (→ § 93).
Mitmuse 2. pööre (2pl) väljendab seda, et subjektisikuid on mitu ja vähemalt üks neist on kuulaja, mitte ükski aga kõneleja. Nt
(Te) sõidate Tartusse.
Mitmuse 3. pööre (3pl) väljendab seda, et subjektisikuid on vähemalt kaks, kuid ei kõneleja ega kuulaja ei kuulu nende hulka. Nt
Nad elavad meie lähedal. Metsas kasvavad puud. Aknad avanevad aeda.
Ainsuse 3. pööre (3sg) näitab üksnes seda, et subjektisik pole ei kõne-leja ega kuulaja, andmata subjektisiku kohta konkreetsemat infot. 3sg on pöördekategooria kõige neutraalsem (markeerimata) liige. See võib esineda küll vastandatuna 3pl-le siis, kui subjektisikuid on üks:
Ta elab meie lähedal. Metsas kasvas kuusepuu,
kuid peale selle kasutatakse teda ka üldisikulises lauses (→ § 93).
Üld- ja umbisikule viitavad pöörded
§ 93 Üldisikuline 3sg. 3sg kui markeerimata isikuvorm võib esi-neda üldisikulises lauses, kus subjekti ja ka muus vormis (nt ades-siivis) tegevussubjekti puudumine näitab, et potentsiaalne tegevus-subjekt võib olla kes tahes inimene (või personifi kaat). Nt
Selle töö teeb (‘kes tahes, igaüks’) ära poole tunniga. Siin tuleb ette-vaatlik olla.
Üldisikuline 3sg-lause väljendab potentsiaalset (irreaalset) sünd-must ja selle predikaadiks on sageli mitte-episteemilise tähendusega modaalverb (a). Lauseis, mille üldisikulisele subjektile vastab täislause grammatiline subjekt, saab modaalse tõlgenduse ka muu verb (b).
a. Seda võib / saab / tuleb / on vaja / maksab teha / peab tegema.
b. Selle töö teeb ära (= võib ära teha) poole tunniga. Nooruses omandab kõike kergesti. Seal kuuleb huvitavaid asju.
Üldisikuline 3sg erineb tähenduselt üldisikulisest impersonaalist, millel puudub modaalne tõlgendus (→ § 108). Nt
Eestis süüakse musta leiba.
Süntaktiliselt erineb üldisikuline 3sg impersonaalist muu hulgas selle poolest, et täisobjekt ei ole nominatiivis, vaid genitiivis. Nt
Nooruses õpitakse võõrkeel kergemini selgeks. – Nooruses õpib võõr-keele kergemini selgeks.
3. ÖELDIS
§ 94 Üldisikuline 2sg. Üldisikuliselt võidakse tõlgendada ka ain-suse 2. isiku pronoomenit ja 2. pööret, sealhulgas imperatiivi 2sg.
Erinevalt üldisikulisest 3sg-st ei pruugi selline lause olla modaalne.
Nt
(Sa) teed tööd ja näed vaeva, kuid kasu ei mingit. Kool on tasuta ja õpetajad on ideaalsed – muudkui õpi. [etTenTen] Kelle leiba (sa) sööd, selle laulu (sa) laulad.
§ 95 Umbisikuline 3pl. Mitmuse 3. pöörde vorme kasutatakse vahel indefi niitse isiku ehk umbisiku väljendamiseks, s.o imperso-naali sünonüümina. See kehtib eriti verbi rääkima kohta, mille 3pl kasutatakse indefi niitsele teateallikale viidates. Kuid mõnel määral esineb muudegi verbide 3pl vormi umbisikulist kasutust, nt indefi -niitsele võimule viidates. Nt
Räägivad = räägitakse, et tänavu tuleb külm talv. Tahavad mind (= mind tahetakse) sõjaväkke võtta. Väga tahaks sinuga Prahas jalu-tada. Üldse Tšehhoslovakkias ringi sõita. Räägivad, et on ilus maa. [I]
Selge, et invaliidsuspensioniga endal kokka ei pea ja kauaks seda pensioni ikka on, arvata, et aasta pärast võtavad ära. [I]
Kõneleja ja kuulaja kaudne väljendamine
§ 96 Dialoogis on kõnelejale iseloomulik vältida peamiselt viisakus-kaalutlustel otsest viidet iseendale või kuulajale, varjata iseenda või kuulaja „nägu“. Põhilised viisakusstrateegiad on kõnelejat ja kuulajat lähendav ehk positiivne strateegia ning distantseeriv ehk negatiivne strateegia. Esimesel juhul kaasab kõneleja näiliselt kas kuulaja iseenda tegevusse, nt (juuksur kliendile:) Kuidas me lõikame?, või iseenda kuulaja tegevusse, nt (arst patsiendile:) Teeme suu lahti. Teisel juhul seob kõneleja iseenda või kuulaja justnagu kõnesituatsiooni väliste ebamääraste isikutega, nt Kuidas te end tunnete? Viisakuspragmaatikat vormistab mitmuse kasutamine ainsuse asemel – meietamine ja teie-tamine, 3. isiku kasutamine 1. ja 2. isiku asemel või isiku väljenda-mata jätmine. (Vt nt Brown, Levinson 1978, Yli-Vakkuri 1986.)
Lähendav strateegia avaldub meietamisena. Seda kasutatakse põhiliselt teenindaja ja kliendi, samuti lektori ja kuulajate suht-luses. Iseennast meietab kõneleja oma tegevuse kirjeldamisel või soovi esitamisel (a), vestluspartnerit peamiselt käsu või ettepaneku tegemisel (b).