Irreaalsus, modaalsus ja evidentsiaalsus. Kõneviis Irreaalsus
Märkus 2. Eitussõna on lähtekomponendiks ka emfaatilises kinnitavas partiklis eks (< ei + küsipartikkel ko + kinnitav kliitik -s) (Neetar 1966,
Metslang, Habicht, Pajusalu 2011). Sellega seletub konnegatiivi kasutus ka eks-sõnaga algavates lausetes, nt Eks ta natuke imelik lugu ole. [A] Eks me näe. Aga eks see jää igaühe enda otsustada, kas ta soovib enam silmailu või paremaid tulemusi. [A] Et tänapäeval eks-sõnal eitavat sisu enam ei ole, siis asendatakse eitusvorm tihtipeale pöördevormiga, nt Kuid eks iga peremees otsustab ise, millal maaharimisega alustada. [A] Nagu ega nii ka partikkel eks on olnud ka eitav küsipartikkel. Nüüdseks on see lause algul aga oma küsiva funktsiooni kaotanud, toimides selles tähenduses vaid lauselõpulise küsijätkuna, kas üksi või ühendeis eks ole, eks ju, nt Te kohtusite mõnes pealinna baaris, eks? [I] Ma tahtsin pilada ennast selle viimase ütlemisega, eks ju? [I] (Neetar 1966, Metslang, Habicht, Pajusalu 2011). Viimasel ajal on ta kaotamas sedagi positsiooni ühendile on ju.
Moodustajaeitus
§ 86 Moodustajaeitus on eitus, mille mõjualas on üksnes moodus-taja, mitte lause tervikuna. Moodustajaeitus ei mõjuta predikaatverbi kõneliigi valikut – verb võib olla nii jaatavas kui ka eitavas vormis (a, b), ega tingi ka lauseeitusele omaseid süntaktilisi omadusi – partitiivsust (c) ja eituslembeste üksuste (d) kasutust.
a. Ma teadsin / ei teadnud, et sa ei armasta mind.
b. Juhtum oli / ei olnud ebatavaline.
c. Ta võttis raamatu (*raamatut) emalt luba küsimata.
d. Peeter juba (*veel) teadis, et Mari ei tule.
Samas annab moodustaja eitamine tihtipeale sisu poolest lauseeitu-sega sama tulemuse. Nt
Ma tahan, et sa ära ei läheks. – Ma ei taha, et sa ära läheksid.
Ta paistab sellest mitte hoolivat. – Ta ei paista sellest hoolivat.
See on ebasobiv. – See ei ole sobiv.
Komplementlausetest ja infi niittarinditest moodustajate puhul on niisugust samatähenduslikkust seletatud eituse tõstega (ingl nega-tive raising) alistatud moodustajast põhilausesse, mida esineb nt
3. ÖELDIS
uskumis-, soovimis- ja näimispredikaatide (uskuma, arvama, tahtma, soovima, näima, tunduma, paistma jms) puhul.
Eitusaluseks moodustajaks võib olla kõrvallause, infi niittarind, adjektiivi-, substantiivi- või adverbifraas. Kõrvallause eitus ei erine pealause eitusest, muude moodustajate eitus aga küll, kusjuures ole-nevalt moodustaja tüübist vormistatakse eitust eriole-nevalt.
Infi nitiivi- ja konverbitarindite kui suhteliselt kõrge lauselisus-astmega tarindite puhul on võimalik eitust väljendada partikliga mitte, mis paigutatakse infi niitse verbivormi ette, harilikult vahetult (a–d). Seejuures konverbide (d) puhul lisandub teise võimalusena ma-infi nitiivi abessiiv (mata-vorm), mõnikord koos kaassõnaga ilma.
a. Palun teid mitte karjuda! Kui sul on ohatis, siis kõige parem on seda mitte näppida ja kindlasti mitte katki pigistada. [A]
b. Ta veenis mind mitte loobuma oma põhimõtetest. Kui teda on õpetatud mitte kartma, siis ta ei karda. [A]
c. Ta paistab sellest mitte hoolivat.
d. Mitte hoolides sõpradest, kaotame nende usalduse. Me õpime aja jooksul asju tegema neile tähelepanu pööramata. [A] Ta valitseb kogu maailma üle, midagi ei saa ilma tema teadmata või lubamata sündida. [A]
Nii atributiivse kui ka predikatiivse partitsiibi eitust võib samuti vor-mistada mitte. Kuid see võib olla nii iseseisev partikkel kui ka prefi ks, kusjuures kasutus on kõikuv ja oleneb mitmetest asjaoludest, eelkõige aga lihtsalt kokku- ja lahkuvormistuse valikust. Nt
Ostukorvis olevate, kuid maksmiseks mitte kinnitatud tellimuste nimekirja võib leida rubriigis „Tellimused“. [A] – Mittekinnitatud andmetel on maailma vanimaks inimeseks aga hoopis Kasahstanis elanud naine Sakhan Dosova. [A]
seadust mitte arvestav ja teise inimesse küüniliselt suhtuv ametnik [A] – vabatahtlik, vaba tahet mittearvestav ja tahtmatu eutanaasia [A]
See õpetaja lihtsalt on liiga pealetükkiv ning teistega mitte arvestav. [A]
– Riiklik diskontomäär on tavaliselt ühtne ja riske mittearvestav. [A]
Mineviku partitsiipide põhilise eitava vastena toimib mata-vorm, atribuuttarindis paralleelselt partikliga mitte, kuid keelekorraldus-likult eelistatava variandina (a), retrospektiivses predikatiivitarin-dis (b) ja verbide jääma ja jätma, ununema ja unustama laiendina ainu võimaliku moodustajaeituse vormina (c).
a. Nende algul avanemata (~ mitte avanenud) tagamaade ulatuses ja ilmes ongi luule ühiskondlik funktsioon. [A] Meie poolel teel oleku ja lõpetamata (~ mitte lõpetatud) remondi sümboliks saab Tallinna lennujaam. [A]
b. Tööd olid tehtud / tegemata. Mul on seal juba käidud / veel käimata.
c. Tööd said tehtud / jäid tegemata. Tööd saadi tehtud / jäeti tege-mata. Tööd ununesid / unustati tegetege-mata.
Adjektiveerunud partitsiipide ja adjektiivide eitust väljendab lisaks a) partiklile mitte (mittesöödav, mittesoovitatav; mitteteadlik, mitte-lõplik, mittetöine) vähem regulaarselt ka b) prefi ks eba- (ebameeldiv, eba soovitatav, ebausutav, ebapüsiv) ning c) karitiivisufi ks -tu (käändu-matu, talumatu; arutu, andetu, lootusetu, õnnetu). Karitiivisufi ksiline v- või tav-partitsiibi eitus (matu-eitus) on modaalne (talumatu ’või-matu taluda’).
a. Vilja mittesöödav kest on sile ja umbes 5 mm paks. [A] Mäng on alaealistele mittesoovitatav. [A] .. osa seltskonnast saab mittetöist tulu. [A]
b. Nii et tervikuna on Malviuse versioon „Chessist“ ebaühtlane ja ebaveenev. [A] Elu oli ebakindel, ent läks edasi. [A]
c. Olukord on talumatu. Lotila on Urmeti kõrval andetu käpard.
[A]
Substantiivide puhul väljendab eitust eelkõige a) abessiivi lõpp -ta (vahel koos kaassõnaga ilma), mõnevõrra ka prefi ksid b) eba- (eba-tõde, ebaviisakus) ja c) mitte- (mitte-eestlane, mittesuitsetaja).
a. 1971/72. aasta talv oli lumeta, kuid külm. [A] Seal lihtsalt elati ilma armastuseta, üksteist vihates .. [I]
b. Olen alati arvanud, et enamus ajakirjanduses antud kaalust alla võtmise soovitusi on pehmelt öeldes ebatõde. [A] Valetamine on viisakus, ja ausus – matslik ebaviisakus. [A]
c. Lahkemad pistiseandjad on noored ja mitte-eestlased. [A]
Tuletuslike eitusmarkerite kasutus ja nende omavahelised suhted ei ole aga regulaarsed, olenedes alussõna tähendusest ja tavast. Mida väiksem on moodustaja lauselisuse aste, seda ebaregulaarsem eitus-markerite kasutus on ja seda vähem on nende kirjeldamine süntaksi ülesanne.
Märkus. Ilmselt vene keele mõjul on hakatud mõnevõrra kasutama mitteprefiksaalset mitte-partiklit moodustajaeituse markeerimiseks ka
3. ÖELDIS
väljaspool infiniittarindeid. Keelekorraldus on sellist kasutust tauninud, soovitades selle asemel kasutada lauseeitust. Vrd Me oleme täna mitte viimased. → Me ei ole täna viimased. Angolas ma olen mitte esimest korda. → Angolas ei ole ma esimest korda. See projekt läheb mitte sotsiaal-ministeeriumi kaudu. → See projekt ei lähe sotsiaalsotsiaal-ministeeriumi kaudu.
Seadet kasutatakse mitte täie võimsusega. → Seadet ei kasutata täie võimsusega. See on mitte minu arvamus. → See ei ole minu arvamus.
Lauseeitus ja moodustajaeitus samas lauses
§ 87 Kui lauses on nii lauseeitus kui ka moodustajaeitus, siis üks harilikult tühistab teise ja lause tervikuna on sisult jaatav (a). See ei kehti aga kontraarse (vastupidise) vastanduse liikme eituse korral (b).
a. Meie tegevus ei jäänud märkamata ka kohalikele võimudele.
[A] (~ Meie tegevust märkasid ka kohalikud võimud.) Kahjuks ei kulgenud raamatukogu arengutee raskuste ja seisakuteta. [A]
(~ Kahjuks kulges raamatukogu arengutee raskuste ja seisaku-tega.) Eurotsooni murenemine ei ole võimatu. [A] (~ Eurotsooni murenemine on võimalik.) Ma arvan, et elu ei ole ebaõiglane. [A]
(~ Ma arvan, et elu on õiglane.)
b. Juhan ei ole andetu. (≠ Juhan on andekas.)
Kuid ka juhul, kus kahekordne eitus võrdub semantiliselt jaatusega, ei pruugi see nii olla pragmaatiliselt. Näiteks eituslause Meie tegevus ei jäänud märkamata ka kohalikele võimudele eeldab jaatuslausest selge-mini, et kohalikud võimud tavaliselt ei märka meie tegemisi.
Sisu ja vormi mittevastavusi eituse ja jaatuse väljendamisel
§ 88 Eitavate ja jaatavate lausete piir ei ole terav. On vormilt eitavaid lauseid, millel on jaatav sisu, ja vormilt jaatavaid lauseid, millel on eitav sisu, s.o nn pööratud polaarsusega lauseid. Sisule vastav on tihti-peale ka jaatuslembeste ja eituslembeste sõnade ja väljendite kasutus.
Sellised laused on enamasti küsilaused.
Retooriline küsilause väljendab esiletõstetuna väidet, mis on eituse-jaatuse poolest vastupidine sõnastatule (Metslang 1981: 105–
109).
a. Kas tema ei olegi naine? (~ Tema on ju samuti naine!) Kes siis seda ei tea, see on ju kooskäimise ja pidude panemise koht. [G]
b. Kas ma olen siis lesbi? (~ Ma ei ole ju lesbi!) Kes siis tänapäeval enam passi kasutab .. [D] Kas sa oleksid ealeski arvanud, et sa nii kaugele jõuad? [G]
Kahtlusküsilauses on eituse-jaatuse suhted analoogilised retoorilise küsilausega (Metslang 1981: 98–101).
a. Kas ta ei ole juba küllalt kannatanud? (~ Arvatavasti on ta juba küllalt kannatanud.)
b. Kas nad siinilmas enam kohtuvadki? (~ Arvatavasti nad siinilmas enam ei kohtugi.) Kas ta maldab oodata? (~ Arvatavasti ta ei malda oodata.)
Käsku väljendavatest küsilausetest väljendavad eitavavormilised üldküsilaused jaatavavormilistega võrreldes enamasti pehmemat (vii-sakamat) käsku või palvet (a). Vormilt eitavad eriküsilause kujulised käskküsilaused väljendavad käsku, st on sisult jaatavad (b), vormilt jaatavad aga keeldu, st on sisult eitavad (c) (Metslang 1981: 109–111).
a. Kas te ei lubaks mind läbi? (~ Palun lubage mind läbi!) b. Miks sa mind ei kallista? (~ Kallista mind!)
c. Kuhu sa tormad? (~ Ära torma!) Mis sa naerad? (~ Ära naera!) Viisakusvahendina on eitus kasutusel ka tavalise, s.o mittekäskiva üldküsimuse korral. Nt
Ega teil külm ei ole?
§ 89 Mõnel juhul võib jaatava sisu edastamiseks kasutada nii jaatavat kui ka eitavat verbivormi, nt mööndlauseis (a) ja kuni-ajalauseis (b).
a. Mida sa ülemusest ka arvad = ei arva, käsu pead ikka täitma.
Mida iganes inimlaps elus ka ette võtaks = ei võtaks, on see kõik vaid tühi töö ja vaimu närimine.
b. Arstid streigivad, kuni ministeerium on rahuldanud nende nõud-mised = pole rahuldanud nende nõudmisi.
§ 90 Vormilt jaatavale lausele võib anda eitav-kahtleva sisu rõhu-määrsõna vaevalt (a), samuti lause algul fookustatuna sõnad tuhkagi, tühjagi, sittagi jms, mis muidu esinevad ainult eituslauses (b). Ka rõhumäärsõna küll kasutusest võib järelduda eitus (c).
a. Vaevalt oskas 1992. aastal keegi ennustada, et saavutatakse niivõrd kiire areng. [A] Järgmised põlvkonnad vaevalt seda kuulevad, sest ilmuvad uued põlvkonnad uute ideedega. [A]
3. ÖELDIS
b. Tuhkagi ta (seda) teab! (’Ei pea paika, et ta (seda) teab.’) – Vrd Ta ei tea tuhkagi. (’Ta ei tea mitte midagi’) Aga tühjagi ta uuesti tuli, see uni! [I] Ehitad interface’i ümber ja sittagi nad sind enam kätte saavad. [I]
c. Usun ma sind küll! Tuleb ta sul küll!
Kirjandust eituse kohta: Dahl, Östen 2010. Typology of negation. | Erelt, Mati 1977c. Ühest eitamise viisist. | Erelt, Mati 2013b. Keeldkõne vor-midest. | Hennoste, Tiit 2009. Ei ole ja pole kasutus suulises spontaanses eesti keeles. | Kehayov, Petar 2009c. Taboo intensifi ers as polarity items:
evidence from Estonian. | Koit, Enn 1963. Eitus saarte murdes. | Künnap, Ago 2001. Es piab pidama. | Lindström, Liina 1997. Eitus Võru murde suulises kõnes. | Metslang, Helle, Külli Habicht, Karl Pajusalu 2011. Developmental paths of interrogative particles: the case of Estonian. | Miestamo, Matti 2005. Standard Negation. | Neetar, Helmi 1966. eks-laused. | Paldre, Leho 1998. Eitustundlikud üksused eesti keeles. | Payne, John R. 1985b. Negation. | Penjam, Pille 2010. Eituskategooria Heinrich Stahli eesti keeles. | Rajandi, Henno 1967b. Some general properties of Estonian negation system. | Sang, Joel 1975. Eitus Kihnu murrakus. | Sang, Joel 1980. Eituse keerdküsimusi. | Sang, Joel 1983. Eitus eesti keeles. | Savijärvi, Ilkka 1977. Itämerensuomalaisten kielten kieltoverbi I: Suomi. | Savijärvi, Ilkka 1988. Kieltoverbialkuiset lauseet itämerensuomalaisissa kielissä. | Ziegelmann, Katja 2008. Eitusest eesti vanas kirjakeeles. | Tamm, Anne 2011. Cross-categorial spatial case in the Finnic nonfi nite system:
Focus on the absentive TAM semantics and pragmatics of the Estonian ines-sive m-formative nonfi nites. | Tamm, Anne 2015. Negation in Estonian. | Uuspõld, Ellen 1978a. Atributiivsete partitsiipkonstruktsioonide eitavad vasted. | Uuspõld, Ellen 1983a. Sanajärjestyksestä viron ja suomen kieltei-sessä lauseessa. | Viitso, Tiit-Rein 2003. Põhiverbi muutumine eitussõna järel, lingua franca ja algkeel.