Nii... Aga nagu ma siis juba enne ütlesin, et eesmärgiks on analüüsida Eesti muuseumide erinevaid kaasamiskogemusi…
Mhmhh.
115 Ja siis siukest üldist arusaama ja suhtumist, et noh see on hästi nagu selles suhtes siuke isiklik või nagu... noh et ei… keegi ei ole öelnud kuskil kunagi, et nüüd nii on õige…
Mhmhh.
Et lihtsalt see, et mida nagu iga inimene nagu, kes igapäevaselt on muuseumitööga nagu puutub kokku, et mis on nagu tema arusaam või kuidas tema nagu mõistab või mõtestab seda.
Mhmhh.
Et esimeses osas siis vaatame seda konkreetset projekti ja siis hiljem räägime natukene laiemalt ja üldisemalt.
Mhmhh.
Et alustakski siis sellest, et… et räägiks sellest mitte projektist või kuidas see on nagu, kuidas sul endal on nagu parem seda nimetada või kokku võtta, seda asja mis siin nagu on?
Jah, ma projekt ei ütleks.
Mhmhh.
Et tegelikult on ta ikkagi mänguasjamuuseumi juures olev teatrimaja.
Mhmhh.
Mitte võtta projektina. Projekt tähendab algust ja lõppu, aga temal ei ole nagu plaanitud…
Algus muidugi oli, aga lõppu ei ole nagu plaanitud…
Mhmhh.
…minu jaoks.
Okei, siis näiteks see, et lihtsalt selguse mõttes võime lihtsalt sellest rääkida kui teatrimajast.
Jah, teatrimajast jah.
Olgu, aga siis sa võidki näiteks lühidalt rääkida sellest, mis ta on, miks ta on…
Mhmhh.
… siuke üldine kokkuvõtte, et mis siin on…
No nii, et mul ei ole teda millegagi kõrvutada, et see on teine asi. Et ma räägin oma mõtte lihtsalt. Et… on ta juba… Saab 5 aastat vanaks mai lõpus ja ta on tehtud selleks, et Tartus oleks lastele oma teater olemas ehk selles mõttes lastele etendav teater. Mitte laste teater, aga lastele mõeldud teater.
116 Mhmh.
Ja tegelikult on ta... See on tema eesmärk, et kuna teat… Tartus nagu väikelastele just sellist nagu noortele ja pigem noortest allapoole, et selles suhtes lastele ei ole nagu eriti midagi pakkuda või kui juba on siis juba suures teatris, kas nagu täiskasvanute lugu või hästi selline...
noh ütleme konkreetsele sihtgrupile.
Mhmhh.
Siis siin saab teha nagu väiksematele ja mis veel on oluline, et sellist saali ei ole kuskil Tartus, teatrisaali tehtud, et Vanemuise teatris on… et Vanemuise teatris on mm… suured saalid, kõrged toolid ja kui laste etendus on, siis see kõige tillematele peab vähemalt andma padja või kaks, et ta näeks.
Mhmhh.
Et küll see laps saab hästi aru, et see on kellegile teisel mõeldud nii saali mahutavuse, suuruse mõttes, kui siis ka vaatamise mõttes.
Mhmhh.
Et see saal meil peaks olema selle eesmärgiga, et lapsel on turvaline, et tema seinamaalingud on juba alustades sellest mõeldud, toolid, pingid, kogu selle ruumi atmosfäär, fuajee ja kõik, all on teatrinukkude muuseum ja üleval lastestuudio, kõik on nagu ühte eesmärki kandev ehk et lapsel on siis kõrval tegevused ka seotud teatriga. Kas siis, et ei ole vaheaega, käib hoopis muuseumis ja enne või peale etendust ta saab sealt nagu ikka muuseumile kombeks sellise hariva osa, samas saab ise teatrit teha, mida nagu jälle kuskil mujal ei ole, aga samas miks ei võiks see niimoodi olla.
Mhmhh.
Et see on meie eesmärk.
Mhmhh, aga see lastestuudio, mis ta, selle kõrval on eraldiseisev, on ta nagu…
Ta on nii, et kuna siin majas ütleme niimoodi ruumiliselt on olemas teatrisaal, siis on teatrinukkude muuseum ja siis on lastestuudio, siis ee… muuseum kui selline on avatud siis nagu kas mänguasjamuuseum, piletiga saab ainult teatrinukkude muuseumisse tulla või siis etenduse piletiga teatrinukkude muuseumisse minna. On ka variant üksinda teatrinukkude muuseumis käia, aga see on nagu väiksem variant, seda ei kasutata põhiliselt, põhiliselt ikka millegiga koos, kas koos selle või sellega.
Mhmhh.
Siis on üleval… üleval veel lastestuudio, mis tegelikult annab sellise… pedagoogilise võimaluse ehk siis kas on nagu töötoad või on sünnipäevade pidamine või on…
(räägib teise inimesega)
117 Nii, aa… lastestuudio… Lastestuudios on õpitoad kuna seal on pedagoog, töötabki kohe seal, et seal on õpitoad või töötoad kui tohiks niimoodi öelda, siis on sünnipäevi peetakse, siis käib seal teatri… lasteteatri stuudio koos, siis käib väikelaste laulu-tantsuringi seal. Siis seal on pannkoogihommikud ja muinasjutuhommikud igal kindlal mingil laupäeval mitu korda kuus, et tal on selline, noh, et ütleme niimoodi, et seal me... meil on nagu kahte-pidised asjad, on üritused, mis on kindlalt välja kuulutatud, ja on ka siis sellised, et kui keegi soovib, siis ta saab mingist nimekirjas valida aja ja ise selle kokku leppida.
Mhmhh.
Sisu… ja sisu… noh, kas on sisud olemas või on kellaaeg koos sisuga, emba-kumba, lihtsalt vali. Et sellega vastavalt ta töötab nagu. Aga igapäevaselt lahti niimoodi ei ole, et saaks tulla ja minna sinna, siis sa lihtsalt tuled, et nagu mingi üritus või asi peab olema selle jaoks, et...
Okei. Aga kui me räägime sellest, et kuidas see teatrimaja idee sündis või kuidas ta alguse sai, et noh... et äkki räägid sellest natukene?
No ma tean sellest khm selles mõttes vähem, et ma tulin siis siia tööle, kui see oli juba olemas.
Mhmhh.
Aga ma tean, et selle lugu on sellega see, et, see sisu on see, et see on linna maja olnud kogu aeg, ma ei tea, kas ta kogu aeg on olnud, aga sellel hetkel ta oli igatahes, oli linna oma ja linna alluvuses ja vastutuses, linna maja ja see maja oli hästi mm… kehvas seisus, et ta oli nagu väljast kehvas, seest kehv, teisel korrusel oli ainult üks pööning, kus tuvid elasid ja kõik see need alumised saalid olid niimoodi, laed olid niimoodi kaardunud alla vajunud. Siin oli genklubi, siin oli nukuteater, igast asju oli vahepeal sees, aga tegelikult see maja vajas hädasti remonti.
Mhmhh.
Ilma selleta nagu ei tohtinudki siin midagi teha. Siis kuna see oli linna oma, linn pidi välja mõtlema mingisuguse süsteemi, et kes noh seda siis noh peaks tegema. Et raha oli nagu linnapoolne ja oli veel võimalik EASist taotleda ja nii, aga noh, et sisu peab olema, et kui juba korda hakata tegema. Oleks siin kõrval kaks maja siis mänguasjamuuseumile, siis pöörduti nagu nende töötajate poole, et äkki nemad siis mõtlevad, mitte ainult ehitusliku järelvalve ja kõik see, et äkki nad mõtlevad ka sisu siia välja ja siis nad mõtlesid, et mis see olla võiks ja siis tuli mängu see, et mismoodi see asetus on, et ta on tegelikult saal. See on kogu aeg olnud teatrisaal, või noh saal, et kunagi väga ammustel aegadel oli siin „Presidendi maja“ ja siis oli ka saali vaja, ja siis sealt tuleb et keegi ei tahtnud nagu seda ehitust ei muudetud, kuigi tubade asetust on tegelikult natuke muudetud. Aga selles jah tulebki, et siin on teatrisaal ja siis teater nagu lastele, Mänguasjamuuseum ja otsiti nagu seda ühenduslüli, et mis see nagu olla võiks.
Sealt tuli jah.
Mhmhh. Okei. Sa tõid siin enne välja, et nagu üheks selleks projekti nagu peamiseks eesmärgiks on see, et ta oleks lastele…
Mhmhh.
118
… et aga kas sa oskad veel mingeid eesmärke tuua näiteks välja, et mis võib-olla ei ole nii suured, aga mis on natukene väiksemad või mis võib-olla ei olnud algusest peale paika pandud vaid on nagu töö käigus juu… juurde tulnud?
(paus) No ikka suures, suures laastus või laias laastus ta ikkagi on see, et Tartu linnas meil lihtsalt puudus laste teater, noh ütleme siis teatri mõttes lastele, ta on… Et kus on teatristuudio või... või kui nii tahta tuua siis ka mänguasjamuuseum, et üks eesmärkidest on tegelikult see, et pered käiksid, et peredega koos veedetud aeg, et kui inimesed arvavad, et Mänguasjamuuseum on mõeldud lastele, siis nad tegelikult eksivad, sellepärast, et seal on emale, isale, vanaema, vanaisale valdavalt on seal rohkem või vähemalt sama palju vaadata. Seal on nende lapsepõlv, et muuseum kui selline säilitab vana, et samal ajal selline põhimõte, et kuil tihti arvatakse nagu laps läheb teatrisse, siis nagu alahinnatakse, et lükatakse laps ukse peale, siis ostetakse lapsele pilet. Vot see on kindlasti meie funktsioon kindlasti olnud, et perega koos võetakse asju ette.
Meil on samamoodi üleval lastestuudios kõik pannkoogihommikud ja muud asjad, meil on selle pärast palju siukest peret, teatris just küll mitte, aga muuseumi ja lastestuudios on küll see, et perepiletidki on olemas, ja selle eesmärk ongi see, et just nimelt koos saada see kogemus.
Mhmhh.
Et pered käiksid, mitte ainult lapsed üksinda, aga lihtsalt kuna tööpäeviti kell 11 on etendus, lihtsalt tulevad lasteaiad ja koolid ka ja paljud vanemad ka... Paljudel perekondadel pole harjumustki lihtsalt teatris käia, et siis selle koha pealt on jälle suurepärane võimalus, kui õpetajatel või kasvatajatel on see harjumus, et nad ikkagi käivad ja nii saabki see lapski sealt perekonnast käidud.
Mhmhh.
Et see on nagu selline jah koht, et ainult peredele ei saa ja ainult lapsed, et nii ka ei saa, et kuidas nad siis käivad niimoodi, et keegi suur peab ikka olema, kes selle valiku teeb ja kes nad siia toob tegelikult. Eks ta mingil määral on ka neile suunatud, kogu tegemine on lastele, et vaadata, et kõik etendused on selle mõttega tehtud.
Mm... Okei. Kui me räägime sellest, et mis sind selle ee… teatrimaja… et kes on sellega seotud osapooled? Et keda saaks ka välja tuua? Noh nii-öelda noorte... noortest…
nooremad ja lapsed olid nagu jutuks...
Mhmh.
… juba.
Kas osapooled selles mõttes…?
Kõik, kes on sellega nagu seotud pooled või…
(paus) Seda saab hästi mitmeti mõista, ma mõtlen, et mis need osapooled on, et kes siin käivad või nii need, kes seda teevad.
Vot mõlematpidi.
Mõlematpidi?
119 Mhmhh.
Et ee… et need, kes mm… need, kes käivad on Eestis tegutsevad… on siis lasteteatrid või mingid trupid või üksikesinejad või laulustuudiod või noh ükskõik mis nad kõik on.
Mhmhh.
Kes siis midagi etendavad ja lihtne on see, et siis teine pool siis on need, kes tuleb seda vaatama.
Väikelastest kuni vanuriteni välja, kõik käivad, perekond koosneb erinevatest ee… erinevate vanustega inimestest.
Mhmhh.
Seda paremini ei oska küll täpsustada.
Aga kui me nüüd vaatame neid osapooli nagu... või sa tõid need kaks nagu poolt välja, et kui me vaatame neid ükshaaval, noh et alustuseks neid teatreid ja truppe ja lastestuudioid, et kui nagu raske või kerge on neid nagu kaasa tuua või selle... kui raske või kerge on neile nagu seda mõtet maha müüa, et see on äge asi, et seda võiks teha?
Mhmhh, see on niimoodi, et kui... no see on… Et kui asutus on uus, kui konkreetselt teatrikodust räägin, mitte Mänguasjamuuseumist, vaid teatrikodust, siis sellist vormi nagu isegi Euroopas teadaolevalt kuskil ei ole, et muuseumi juurde on tehtud teater.
Mhmhh.
Seda, et teatri juurde on tehtud muuseum, seda võime Tallinnas Nukuteatris kohata ja seal kasvab see hoopis teisiti välja, seal sõltub sellest, et nukud on olnud. Ühesõnaga nüüd on muuseumi juurde tehtud teater, selle taust on nagu ainulaadne, sellepärast, et keegi ei teadnud kuidas see toimib. Ja kui muuseumi inimesed teevad teatri, siis muuseumid inimesed on harjunud töötama nii, et nad teevad valmis ühe näituse, mis vahetuvad, ja püsiekspositsiooni, siis nad avavad uksed ja ütlevad mis kellast mis kellani on muuseum avatud. On minu meelest üks suur erinevus, mida ma alati ütlen. Aga teater paraku töötab nii, et sa mõtled välja kellaaja, mõtled konkreetse etenduse ja et kõik inimesed, kes selles etenduses kaasa teevad ja kõik see on organiseeritud, ja siis pead sa leidma sinna rahva, kes tuleb saali etendust vaatama. Et ehk selleks, et teater oleks üldse teater, on vaja nii esinejaid kui ka publikut, et kui neid kahte nüüd emba-kumba neist ei ole, siis see pole teater. Muuseum võib küll lahti olla, ilma vaatajateta ta jääb ikka muuseumiks.
Mhmhh.
Et kui muuseumi inimestel see puudus, seesama oskus, siis esialgu tähendas see, et noh eks ta ikka lonkas. Et kui kutsuti kedagi kuskilt, siis tegelikult ei teatud midagi, noh, et kas see on hea või halb või millega võrrelda, see tundus jälle nagu, et ei ole, keda siis Tartusse kutsuda ja kõik nii. See oli raske, aga jah, et millega neid veenda, et neid väga veenma ei pidanudki, sellepärast, et Eestis on väga vähe lasteteatreid ja väga vähe lastega tegelevaid truppe, et pigem on niipidi, et… et me olema näinud, mina küll olen siin näinud seda, et ma olen ise rääkinud palju truppidega ja teatritega, et äkki te teete midagi sellist, mis sobituks ka meie saali.
Mhmhh.
120 No tavaline teatrisaal on oluliselt suurem kui meie lava, teatrilava siis on oluliselt suurem kui meie oma, siis need peavad olema erandid või, või mingisugused ekstra tehtud asjad, ja… ja nüüd kui meil on nagu oma selline… noh ütleme nii, et meie kohta käib üks selline kuvand, et meil on kõik etendused peaaegu välja müüdud kogu aeg, mis tähendab seda, et turg on suurem kui me jõuame pakkuda, siis... siis on hakanud nagu teised teatrid nagu aru saama, et nad võivad ükskõik mida teha, mitte halvas mõttes ükskõik mida, aga kui me räägime, siis see võib, noh sellel on põhjust seda teha. Nad ei pea kahtlema. Nad võivad teha meie jaoks, ja võivad natukene ümber sättida niimoodi, et see kindlasti toimib neil ja inimesed seda tahavad. Esialgu on seda raske nagu seda uskuma panna, et just seda oodatakse või neid just siia oodatakse.
Oodatigi pigem esialgu just väikelastele teatreid, et sellist nukuteatrit, mida nüüd aeg näitab, et… et käiakse… ükskõik kuidas me kodulehele kirjutame, me kirjutame etenduse nim…
vanuseks näiteks 4+, 5+, 6+, 7+, aga kogemus näitab, et kuna Tartus ei ole midagi, siis tullakse kahestega, tullakse aastastega, tullakse kolmestega. Ükskõik, mis me sinna numbri taha kirjutame, sest pere koosneb kõigist. Ikka võetakse kaasa kõik. Ja siis veel sellest oleme aru saanud, et nüüd on sellega nii, et enam ei vajata väikelastele, vaid vajatakse etendust, mis sobiks kõigile.
Mhmhh.
Et seda me iseenesest näeme, meil läheb järjest keerulisemaks, mis ei ole võimatu, see on väga lihtne, on vaja head lavastajat, näitlejaid – ja kõik on võimalik, aga, et seda esialgu ei teatud, arvati, et on see väikelastele vajadus on kõige suurem, nüüd nagu näitab see, et kõigil on see vajadus, lihtsalt väikelastele on kasulikum.
Mhmhh.
Niipidi on muutunud. Aga jah, kui keeruline, see ei ole keeruline, sest noh ütleme nii, et... et valik on väike. Siis kui sa annad sellele valikule võimaluse siia tulla, siis nad heal meelel tulevad. Kui mul oleks üleküllus, siis oleks keeruline olnud keeruline keda võtta, keda jätta, aga praegu on pigem vastupidi.
Mhmhh.
Et meil ei ole kedagi võtta.
(naeravad)
No ja selles suhtes, et see nõuab ikkagi vist ju, sellest, kes tuleb siia etendust tegema, temalt nagu ikkagi siukest nagu tahtmist ja või noh selles suhtes mingisuguseid ressursse, et ta nagu peab nagu kohandama selle… Et ja ollakse valmis?
Ollakse valmis ja eks ikka ma põhiliselt kutsun neid, kellel see oleks juba kohandatud või et ma nii nüüd ei ma ei saa kellegi mängukava või midagi mõjutada.
Mhmhh.
Päris see nii ei käi nii, et ütled, et nii tehke. Aga lihtsalt, et kui keegi plaanib midagi, isegi mõtleb midagi ja see jõuab minuni, et meil on plaanis, aga kahtlevad kas nii või nii, siis ma nagu omalt poolt ütlen kohe, et kui te meile saate pärast sellega tulla, siis tehke nii. Nagu ongi mõeldud. Aga ja otseselt loomulikult saan mõjutada ühe asutuse või teatri väga väikeste
121 truppide tööd mõjutada ei saa, sest et nad käivad hoopis ju kuskil mujal, et meie juures käivad nad ainult mõned üksikud ja et meil ei ole ju oma põhitruppi, et me ei saa nagu midagi teha.
meie jaoks tehakse kogu aeg midagi. Omalavastuse on ainult need, mis nad ise teevad.
Mhhhm ja palju teil oma lavastusi on?
Ee… oma lavastusi me teeme rahalises mõttes hästi vähe. Selles mõttes rahalises mõttes, et etenduse väljatoomine maksab nii palju, et see on vana tõde, et iga etenduse väljatoomine maksab nii palju, et teater ei ela kunagi niimoodi ära, et teeniks seda raha tagasi.
Mhmhh.
Ehk et tõime väljatuleku aasta 2010, tõime kaks oma lavastust välja, mis läksid nüüd sellel kevadel maha alles, et pidasid peaaegu viis aastat vastu.
Mhmhh.
Ja... mm… Valetan, neli aastat vastu, sest kevad, mis oli... kevadel läksid maha. Ja ma… Nüüd tõime eelmisel hooajal ka ühe uuslavastuse välja, nüüd plaanime see hooaeg, mis tuleb veel ühe tuua ja järgmine ka. Need korra olid meil mängukavas kas kaks või üks omalavastust, et ülejäänud kõik on, on muu.
Ja need, kes neid lavastusi nagu teevad või nii-öelda produtseerivad, kas need on need inimesed, kes siin igapäevaselt töötavad või…?
Mkmm, absoluutselt mitte. Ei, see mis, needsamad omalavastused ongi see, mida me ainult ise teeme.
Mhmhh.
Aga kõik ülejäänud on väljast, ükskõik kes kuskil tegutseb, siis mina otsin kontaktid ja kutsun nad siia.
Nojah, aga just kas need, mis te siis ise teete, need siis te teetegi täitsa ise?
Ee.. jah... Nii, teatri terminites tähendab see seda, et raha peame meie selleks leidma, minu töö on ka leida sellele, kui nüüd pole teksti, siis, autor, sealt edasi dramatiseering, sealt muusikaline kujundus, siis lavastaja, kunstnik, näitlejad ja sealt edasi annan ma selle kõik lavastaja kätesse, tema annab kunstniku kätesse. Nemad ütlevad, mida neil vaja on, meil peab olema see finants, et nende töö eest maksta, ka nende materjalide eest maksta. Kostüümide, dekoratsioonide, rekvisiitide, kõige selle eest.
Mhmhh.
Et aga selles mõttes, et kõik… kõik need, keda me otsime, kes seda teevad, kõik need on väljastpoolt tasuga.
Mhmhh.
122 Mina olen ainsana see, kes hakkab seda meeskonda väljastpoolt... Meil ei ole ühtegi ei koosseisulist näitlejat, kunstnikku, lavastajat, mitte ühtegi teatri selles mõttes inimest.
Mhmhh, aga ütleme, et noh, et kui võetakse plaani või noh kuidas täpselt see süsteem nagu käib, et nüüd me teeme ühe oma lavastuse, siis see, et mis selle nagu sisuks on, selle tuumaks või millest see räägib… Kes selle otsustab?
Mm… nii.. sellega on nüüd väga lihtne. Et kunagi linnavalitsuses ka, kuna me oleme linna asutus onju, samamoodi kunagi keegi küsis selle maja algusaastal, et mille järgi me ühed lülitame välja, teised lülitame sisse, selles mõttes, et mille järgi me valiku teeme - see teater on hea, see ei ole hea, see trupp on hea, see trupp ei ole hea. Ee… ma üldse ei mõtle veel seda, et mis omalavastusest me räägime üldse, ma mõtlen juba kutsumisestki. Ee… oma lapsega tegeledes kehtib see sama reegel, et see käib kõige üldise kohta. Ee… minu mõte, see ei ole tavaline, struktuur siin, siin ei olegi struktuuri, et selles mõttes on kassainimene, kes müüb seda, mis on välja mõeldud, ja seal üleval on lastestuudio inimene, kes teeb seda, mida tema teeb pedagoogilisena, ja teatri osas me oleme ainsana, et meil ei ole siin kellegiga midagi arutada, tõestada ega mõelda ega kooskõlastada ehk siis minu meelest on see alati nii, et see, kes
Mm… nii.. sellega on nüüd väga lihtne. Et kunagi linnavalitsuses ka, kuna me oleme linna asutus onju, samamoodi kunagi keegi küsis selle maja algusaastal, et mille järgi me ühed lülitame välja, teised lülitame sisse, selles mõttes, et mille järgi me valiku teeme - see teater on hea, see ei ole hea, see trupp on hea, see trupp ei ole hea. Ee… ma üldse ei mõtle veel seda, et mis omalavastusest me räägime üldse, ma mõtlen juba kutsumisestki. Ee… oma lapsega tegeledes kehtib see sama reegel, et see käib kõige üldise kohta. Ee… minu mõte, see ei ole tavaline, struktuur siin, siin ei olegi struktuuri, et selles mõttes on kassainimene, kes müüb seda, mis on välja mõeldud, ja seal üleval on lastestuudio inimene, kes teeb seda, mida tema teeb pedagoogilisena, ja teatri osas me oleme ainsana, et meil ei ole siin kellegiga midagi arutada, tõestada ega mõelda ega kooskõlastada ehk siis minu meelest on see alati nii, et see, kes