Parim argument Stahli sobivuse kohta superintendendi ametisse oli tema Eesti-maa kirikuorganisatsiooni rajamisel omandatud kogemus. Ida-ViruEesti-maa kirikuid visiteerides oli ta end juba vähemalt osaliselt kohalike probleemidega kurssi viinud ning alustanud koostööd sealsete luteri vaimulikega. Otto Liivi arvates liidetigi Alutaguse 1642. aastal Ingerimaaga seetõttu, et vene elanikkonnaga töötama harjunud kirikuõpetajad võiksid superintendendile toeks olla. Piiskopi visitatsiooni aastal Alutaguse praostiks nimetatud Eric Falckist kujuneski üks Stahli abilisi. Ent Alutagusest sai superintendendile hoopis eriti raske piirkond, sest ühendamise vastu seisnud Alutaguse aadlikele jäeti nende eriõigused, mis tõi kaasa vaenuliku suhtumise kirikupea tegevusse.431
Superintendatuuri rajamise ajal oli Narva ja Alutaguse piiskopkonnas viis-kümmend kaheksa luteri kogudust, kuid ainult kolmviis-kümmend kuus kirikut ja nelikümmend kaks luteri pastorit.432 Vähesed kirikuõpetajad vastasid ameti-nõuetele, oli neidki, kes ise ei tundnud ristiusuõpetust ega pühakirja, rääkimata teoloogilisest kirjandusest. Superintendent kartis, et nende hooletu suhtumine teenistusse ning kõlvatud elukombed ei ahvatle venelasi luterlusse üle tulema, pigem võivad luterlased õigeusku pöörduda. Puudus oli ka kirikuteenreist.
Murettekitav oli vaimulike aineline olukord: kihelkondade vahel puudusid selged piirid ja ikaldunud suvivilja tõttu eriti suures vaesuses elavad pastorid tülitsesid koguduste pärast. Koolid olid vaid Narvas ja Nyenis, kuid viimases ei olnud õpetaja haiguse tõttu viimasel aastal õppetööd toimunud. Johan Skytte
428 Olearius, 195–197.
429 Isberg, Svensk segregations-..., 36–38.
430 Liiv, „Vene asustusest...”, 81.
431 Ibid., 75–76.
432 SRA, Livonica II:644. Narva superintendendile alluvate kirikute ja koguduste kataloog, dateerimata.
lastekool Duderhoffis oli õppekava järgi otsustades mõeldud kohalike aadlike lastele: lisaks usuõpetusele saadi seal algteadmisi ladina keelest.433
Ingerimaa kirikuelu korraldamiseks tehtud ettepanekuis on Stahlil esikohal kirikudistsipliini kehtestamine lähtuvalt Rootsi kirikuseadusest. Superintenden-di eesistumisel kord nädalas koos käiva vaimuliku konsistooriumi liikmeteks pidanuks tema arvates olema üks saksa, soome, rootsi ja vene kirikuõpetaja, lisaks notar ja tõlk. Hädavajalik olnuks konsistooriumi juurde trükikoja asuta-mine, mis võimaldaks kiriku ja kooli tarbeks rootsi-, ladina- ja venekeelseid tekste trükkida. Raamatutest oli üldse maal suur puudus, vaimulikud ei suutnud vaesuse tõttu neid osta.
Rootsis oli piiskopilinn hariduselu keskus ja Stahlgi on seda mudelit järgi-nud. Linna, kus superintendent resideerus, tulnuks tema arvates rajada gümnaa-sium kuue lektoriga: teoloog, kes õpetab ka heebrea keelt; physicus, kes õpetab ka kreeka keelt; matemaatikaõpetaja; eetikaõpetaja, kes õpetab ka poliitikat;
loogik, kes õpetab ka retoorikat; poeetikaõpetaja, kes õpetab ka ajalugu. Teo-loogiat õpetaks kooli rektor ja inspekteerimisõigus oleks superintendendil. Ühe õpetajaga lastekoolid oli Stahlil kavas rajada Jamosse, Koporjesse ja Nöteborgi, Ivangorodi aga kolme ning Nyenisse nelja õpetajaga kool, kusjuures riik peaks tagama õpetajatele lisaks palgale elamispinna.
Konsistooriumi kohtulikku pädevusse kuuluksid eksimused käsuõpetuse ja Rootsi kirikuseaduse vastu, samuti ilmaliku võimu jurisdiktsiooni alt välja jää-vad rasked kuriteod. Kaks korda aastas koguneva konvendi funktsiooniks oleks vaimulike tegevuse kontrollimine, samuti nende harimine. Jaanuaris kavatses Stahl pidada kirikukogu praostide ja pastoritega, juulis praostide ja diakonitega.
Põhiteadmised võeti Matthias Haffenrefferi kompendiumist Loci Theologici, mille pastorid pidid kahe aasta jooksul ühe korra läbi lugema. Disputatsioone pidama kavatses ta kutsuda akadeemia professoreid ja teolooge.
Iga kiriku juurde oli superintendil kavas määrata pastor, sakellaan ja köster, kes kõik oleks ordineeritud Rootsi kirikuseadust järgides. Pastorikandidaat pidi esitama oma kõlbelisi eluviise tõendava tunnistuse ja pidama proovijutluse soo-me ja vene keeles. Nii kirikukogu tööpõhimõtted kui koguduste visiteerimise oli superintendent mõelnud läbi viimse detailini, kaasa arvatud näiteks seegi, et kogunemistel ei liialdataks toidu ega joogiga. Kirikutseremoonia ja usu-õpetuskord tuli tema arvates viia kogu Ingerimaal ühtsele alusele, mille toimi-mise pidi tagama kindel visitatsioonisüsteem. Praostid olid kohustatud kaks korda aastas, aprillis ja oktoobris toimunud visitatsioonidest konsistooriumile aruanded esitama. Stahli visitatsioonikava aluseks oli ilmselt Eestimaa visitat-sioonide küsimustik, mida oli täiendatud kohalikke olusid arvestavate üksik-asjadega. Selle põhjal pidi olema võimalik saada täielik ülevaade nii kiriku-talitustest kui kiriku majanduasjadest, nii vaimulike kui koguduseliikmete usuteadmisest ja nende omavahelistest suhetest. Superintendent ise kavatses visiteerida kogudusi ühe korra aastas.434
433 SRA, Livonica II:202. Heinrich Stahli visitatsiooniaruanne 22.09.1641.
434 SRA, Livonica II:202. Heinrich Stahl eestkostevalitsusele 27.02.1642.
Heinrich Stahli nõudmised langesid paljuski ühte Eestimaa piiskopi Joachim Jheringi omaaegsete taotlustega. Kuid nagu Jheringile, nii anti ka Stahlile loo-detust väiksemad volitused. Kõrgeima kirikuvõimuna asutati vaimulik konsis-toorium, mida juhtis superintendent ja kuhu kuulusid assessoritena üks rootsi, üks saksa, üks soome ja üks vene kirikuõpetaja, samuti notar ja vene tõlk. Kuid konsistooriumile ei antud kohtuvõimu, vaid ainult järelvalve õigus kirikute, koo-lide ja hospitakoo-lide üle.435 Raele ja kodanikkonnale jäi oma kirikus patronaadiõigus (Jus patronatus), st õigus valida kiriku eestseisja (vöörmünder), kelle pädevuses oleksid kiriku rahaasjad. Kogudus ise võis kutsuda endale pastori, kuid teda pidid eksamineerima ja ametisse kinnitama konsistoorium ja superintendent.436
Superintendendi koolide rajamise kava ei olnud sellises ulatuses teostatav juba sõdiva riigi viletsate majanduslike võimaluste tõttu: koolimajade ehituseks, õpetajate palkamiseks, isegi raamatute trükkimiseks ei olnud piisavalt raha.
Rahapuudus takistas ka Ingerimaaga võrreldes eelisseisundis oleva Viiburi piiskopkonna hariduselu arengut. Juba 1635. aastal olid Viiburi vaimulikud soo-vinud muuta kohaliku katedraalikooli gümnaasiumiks, nagu seda oli tehtud Rootsi piiskopilinnades. Ingerimaal rajatavates koolides nägi Viiburi vaimulik-kond aga konkurente, mis tõotasid kitsendada katedraalikooli võimalusi õpeta-jate palkamiseks ning kahandada õpilaste arvu.437 Piiskopi ja vaimulike kordu-vad palved Viiburi gümnaasiumi avamiseks said valitsuselt positiivse vastuse alles 1644. aastal, mil ametis oli juba uus piiskop Petrus Bjugg. Piiskopi soov luua raamatukogu sai aga eitava vastuse, Biblioteca publica rajamisele võis mõelda alles paremate aegade saabudes.438 Raamatukogu asutamiseks Viiburi gümnaasiumi juurde andis kuninganna loa alles 1650. aasta 8. novembril.439 Heinrich Stahli soov rajada Narva gümnaasium, trükikoda ja raamatukogu kõ-lab neis oludes utoopiliselt, kuid on temale iseloomulik. Nii seetõttu, et haridus ja eriti trükisõna oli tema jaoks ainumõeldav vahend selle maailma paran-damiseks, kui neis nõudmistes sisalduva maksimalismi tõttu.
Pühendunult alustas ta tegutsemist ka oma uues ametis, nagu võib välja luge-da kindralkuberner Nils Mannersköldi aruandest: „Heinrich Stahl on asunud oma ülesannete täitmisele suurima hoolega, võib loota, et saadab oma ametis korda palju head.”440
435 Isberg, Svensk segregations-..., 46–49; Instruktsioon Stahlile: SRA, Livonica II:644;
vt. ka Instruktsioon Revali piiskopile Jheringile: SRA, Livonica II:641.
436 Instruktsioon Stahlile: SRA, Livonica II:1644.
437 Finska prästerskapets besvär och Kongl. Majestäts därpå gifna resolutioner: från slutet af 1620-talet intill stora ofredens slut / samlade af K. G. Leinberg. – Skrifter / utgifna af Svenska Literatursällskapet I Finland; 22. Helsingfors 1892, 31; 49.
438 Ibid., 59–60.
439 Ibid., 92.
440 SRA, Livonica II:196. N. Mannersköld 19.09.1642.