Esilduvus katsetes

69%

ruum aeg abstraktne

Joonis 3. Tähendusvaldkondade jagunemine 1990. aastate kirjakeele korpuses: üle.

Sõna peale sagedused 1990. aastate korpuses jagunesid järgnevalt. Kokku ana-lüüsisin 181 lauset 1990ndatest, neist 90 pärines ilukirjandusest ja 91 ajakirjan-dusest. Abstraktse suhte valdkonda liigitus neist 121, ruumisuhetele viitas 32 ja ajasuhetele 28 (vt joonis 4).

15%

20%

65%

ruum aeg abstraktne

Joonis 4. Tähendusvaldkondade jagunemine 1990. aastate kirjakeele korpuses: peale.

Kokkuvõtteks sageduste loendamisest ruumi- aja- ja abstraktse valdkonna vahel võib öelda, et sõnadel üle ja peale on korpusest saadud sagedusi arvestades ten-dents esineda pigem abstraktseid suhteid näitavate sõnadena kui ruumisuhete sõnadena.

Järgnevalt vaatlengi, millised olid tulemused katsetes sõnadega üle ja peale.

4.2.3. Esilduvus katsetes

Katsete läbiviimist kirjeldasin ptk-s 1.4. Esimesena peatun eritähenduslike lau-sete moodustamise katsel. Selles paluti katsealustel kirjutada sõnadega üle, pea-le, eest ja vastu (kõik) võimalikud eritähenduslikud laused (fraasid). Tulemu-sed olid järgnevad (vt ka jooniseid 5 ja 6). Kokku kirjutas 13 katseisikut sõnaga üle 64 lauset ja sõnaga peale 67 lauset, st keskmiselt mõtles iga katseisik välja 4,9 tähendust sõnale üle ja 5 sõnale peale. See üldjoontes sobib kokku Julia J.

Jorgenseni andmetega, keda on huvitanud, kuidas suhestub polüseemsete sõna-de sagedus keelekasutajate arvamusega nensõna-de sõnasõna-de tähendustest (kas sagedas-tele sõnadele antakse rohkem tähendusi). Tema sorteerimiskatse tulemuste järgi väga polüseemsetele sõnadele (sõnaraamatus esitatud 11–21 tähendust) annab keelekasutaja keskmiselt 7 tähendust ja tavalise või madala polüseemsusega sõnadele keskmiselt kolm tähendust (Jorgensen 1990: 178). Kuna minu katses

sõnadele keskmiselt kolm tähendust (Jorgensen 1990: 178). Kuna minu katses oli tegemist ülesandega, milles katseisik tähendusi ja nende näitelauseid ise väl-ja pidi mõtlema, siis 4–5 tähendus näitab, et neid sõnu tõepoolest peetakse väga polüseemseteks. Eeldan, et sorteerimiskatses, kus katseisiku ülesandeks on ette-antud lauseid sarnasuse alusel grupeerida, antakse sõnale paratamatult rohkem tähendusi kui iseseisvalt lauseid välja mõeldes.

Moodustatud 64-st üle-lausest oli ruumivaldkonnaga seotud 22 (34%), abst-raktseid oli 39 (61%) ja ajavaldkonna lauseid 3. Peale-lausetest 24 (35,8%) kuulusid ruumi valdkonda, 35 (52%) viitasid abstraktsele suhtele ja 10 (15%) ajale. Kui vaadelda seda, milline lause oli esimesena kirjutatud, siis üle puhul oli 2/3 juhtudel (8 korda) selleks ruumisuhteid näitav lause.

35%

3%

62%

ruum aeg abstraktne

Joonis 5. Tähendusvaldkondade jagunemine produktsioonikatses: üle.

35%

14%

51%

ruum aeg abstraktne

Joonis 6. Tähendusvaldkondade jagunemine produktsioonikatses: peale.

Kokkuvõtteks võib öelda, et katse näitas, et suurem osa erineva tähendusega loodud lauseid viitas abstraktsetele suhetele. Tulemused võivad olla seletatavad sellega, et abstraktseid tähendusi on ühel sõnal väga mitmesuguseid (vrd nt mil-le ümil-le sa mõtmil-led? ja ümil-le kõige armastan apelsine). Lisaks võis suunata sellisemil-le tulemusele katse ülesehitus, paluti kirjutada võimalikult erineva tähendusega lauseid, mitte esimesena meenuvaid lauseid.

Niisiis võib katse tulemuseks pidada eelkõige seda, et erinevaid abstraktseid tähendusi on kõnelejate arvates rohkem kui ruumilisi, võib eeldada ka, et kõne-lejad teevad vahet, millise abstraktse suhte väljendamiseks nad kaassõna tarvi-tavad. Võib oletada, et abstraktsete kasutuste puhul on tähenduste omavahelisi seoseid raskem tajuda kui ruumilise kasutusega lausetes.

See, et ruumilist kasutust siiski enamikel juhtudel esimesena mainiti, viitab sellele, et konkreetne ruumiline tähendus on kõneleja jaoks väga oluline, see tuleb kergesti meelde.

Lisaks tähenduste produtseerimise katsele tegin teise katse, kus paluti spon-taanselt kirja panna 10 esimesena meenuvat lauset sõnadega üle, alla ja peale (vt ka ptk 1.4).

Üliõpilastega katses osales 63 inimest, neist 32 kirjutas lauseid sõnaga üle ja 31 sõnaga peale. Kummaski rühmas 2–3 inimest kirjutas vähem kui kümme lauset, üliõpilaste üle rühmas tuli 4 tööd ja peale rühmas 2 tööd tervikuna hili-semast analüüsist välja jätta (töös esines sisuline arusaamatus ja/või kirjutaja emakeel ei olnud eesti keel, nt oli kirjutatud ainult fraasid, mida võis mitmeti tõlgendada, või oli autoril silmnähtavalt raskusi eesti keelega, mis ei olnud tema emakeel).

Spontaanselt lausete moodustamise katse tulemused olid üliõpilastega järg-mised.

Sõnaga üle moodustas 32 üliõpilast kokku 290 lauset, neist analüüsiks sobis 256 lauset 28 isikult. Sõnaga peale moodustas 31 üliõpilast 300 lauset, neist analüüsiks sobivaid oli 266 (29 isikult).

Nooremas katseisikute grupis moodustas 22 kooliõpilast sõnaga üle 203 analüüsiks sobivat lauset, välja jäi kooliõpilaste lausetest kaks (moodustatud oli liitsõna), ühtki tööd tervikuna välja ei jäänud.

Analüüsi kaasatud töödes jäid üksikud laused kõrvale järgmistel põhjustel:

etteantud sõna oli kasutatud liitsõnas või tuletises (pikapeale meenus talle kõik;

Asusime teele, et jõuda ülehomseks kohale; ülevaade religioonidest on järg-mine loeng; ma ei suutnud endale püstitatud eesmärke ületada), etteantud sõnaga oli eksitud (üle asemel üles: Ta korjas paberi üles; peale asemel peal:

laua peal põleb küünal); etteantud sõna oli kasutatud tsitaadina ("peale" on hea sõna); kaassõna peale asemel oli kasutatud substantiivi pea allatiivikäändelist vormi (anna oma peale rahu).

Üliõpilastega spontaanselt lausete produtseerimise katse tulemused olid järgmised. Sõnaga üle kokku 256 analüüsitud lausest viitas ruumisuhetele 136, abstraktsetele suhetele 115 ja ajasuhetele 5 (vt joonis 7)¹⁸. Esimesena nimetati sagedamini ruumilisi tähendusi (19 korral 28-st).

18 Ajakirjas Keel ja Kirjandus (Veismann 2008) ilmunud andmed erinevad üle osas veidi siinsetest, sest sisaldavad ka moodustatud liitsõnu, seepärast on seal arvud suure-mad, eriti aja valdkonnas, kus palju moodustati lauseid sõnadega üleeile ja ülehomme.

Analüüsikriteeriumide ühtsuse huvides olen nendest siin loobunud.

53%

2%

45% ruum

aeg abstraktne

Joonis 7. Tähendusvaldkondade jagunemine spontaanse produtseerimise katses: üle.

Sõnaga peale analüüsisin kokku 266 lauset (vt joonis 8). Neist 116 oli ruumisu-hete valdkonnast, 98 abstraktset ja 52 viitas ajasuhtele. Esimesena nimetati 15 korral ruumilist, 11 korral aja ja 3 korral abstraktset tähendust.

43%

20%

37% ruum

aeg abstraktne

Joonis 8. Tähendusvaldkondade jagunemine spontaanse produtseerimise katses: peale.

Kokkuvõtteks katsest üliõpilastega võib öelda, et esimesena tuleb katseisikutel enamasti meelde sõna ruumiline tähendus. Samuti võib öelda, et lauseid, kus esines katsealune sõna ruumilises tähenduses, produtseeriti mõnevõrra rohkem kui muid. Kuid vahe ruumiliste ja abstraktsete lausete hulga vahel ei olnud sil-matorkav, järelikult meenuvad nende sõnade abstraktsed tähendused kõnelejate-le samuti kiiresti ega okõnelejate-le raskemini produtseeritavad. Peakõnelejate-le juures väärib mär-kimist rohke ajaline kasutus (nt peale loengut lähen koju).

Spontaanselt lausete moodustamise katses kooliõpilastega osales kokku 42 õpilast. Neist 22 kirjutas lauseid sõnaga üle, 20 sõnaga alla. Kooliõpilastega katse tulemusena selgus, et 90 protsenti esimesena kirja pandud lausetest olid ruumitähendusega (nt Hüppasin üle aia), alla puhul oli see 100% (nt Lähen too-li alla). Järgmiste lausete hulgas tutoo-li juba ka teistsuguseid, kuid valdav otoo-li siiski sõnade alla ja üle kasutamine ruumisuhete näitajana (alla—87%, üle—74%).

Tähelepanuväärne on ajalausete täielik puudumine moodustatud lausete hulgast.

See, et katse kooliõpilastega andist teistsuguse tulemuse kui katse üliõpilas-tega (ruumtähendusi oli kooliõpilastel oluliselt rohkem) võib olla seletatav ini-mese mõtlemise arenguga, vanuses 12–13 mõeldakse rohkem konkreetselt.

Võib oletada ka, et filoloogiaüliõpilased pööravad suuremat tähelepanu ka lau-sete spontaansel moodustamisel nende erinevale tähendusele, kooliõpilased

produtseerivad vastavalt ülesandele võimalikult palju lauseid, pikemalt mõtle-mata nende tähenduserinevuste peale.