K ATSED ÜHENDVERBIDEGA

2008. aasta kevadel kaitses Marianne Mett Tartu Ülikoolis bakalaureusetöö, milles ta uuris, milliseid tähendusi omistavad keelekasutajad afiksaalad-verbidele katses, kus nad ei tea ühendverbis sisalduva verbi tähendust (tööd ju-hendasid Ilona Tragel ja Ann Veismann).

Et selgitada välja, kuidas keelekasutajad mõistavad fraasiverbide tähendusi mõtlesime välja järgmise katse. Igale katseisikule anti kaheksa verbi (kokku oli kasutusel neli versiooni 32 eri verbiga) ja kuus adverbi (edasi, tagasi, ette, üles, alla, maha). Kõik verbid olid valitud mitmesugustest Eesti murretest selliselt, et katseisikud ei teadnud nende tähendusi.³¹ Neil paluti moodustada vabalt ühend-verbe ja seletada moodustatud ühendverbide tähendust³².

Katseisikuid oli kokku 40, vanuses 18–74, pooled neist olid naised vanuses 18–34. Katse tulemusi ei analüüsitud vanusest ja soost lähtuvalt, st eelduseks võeti, et vanus ja sugu ei mõjuta oluliselt katse tulemust. Valdav osa katseisiku-test olid naised, meeste osakaal oli väga väike (8 meest).

Verbid, mida kasutati, olid otsitud Väikesest Murdesõnastikust – kikkama, arama, eeritama, ehtuma, iirama, jasima, jollima, kabuma, kuiglõma, haida-tama, albama, kiemuhaida-tama, atrima, tarahuma, vaagatuma, nölkima, piigatuma, haipritama, atjama, hamaldama, jovetelema, kalkma, vesmeldama, eisklema, hagatama, agedlema, idrima, jõgama, pelästuma, akrima, klootsima, taklama.

Katseisikud moodustasid kokku 316 ühendverbi, keskmiselt igaüks 7,9.

Neist 316 ühendverbist sobis edasiseks analüüsiks 280 (36 juhul puudus seletus või näitelause). Järgnev joonis 31 näitab, et ühendverbi moodustamiseks valiti horsontaalse suuna ja vertikaalse suuna partikleid võrdselt (157 ja 159 korda).

30 Alapeatüki aluseks on konverentsiettekanne koostöös Ilona Trageli ja Marianne Mettiga (Tragel, Veismann, Mett 2008) ja M. Metti bakalaureusetöö (Mett 2008). Sisu-liselt jaguneb panus järgmiselt: A. Veismann mõtles katse välja. M. Mett täpsustas selle esitust, viis katse läbi ja genereeris ülesandest mitu versiooni. Samuti jaotas M. Mett saadud tulemused tähendusrühmadesse ja esitas esialgsed tulemused, vajadusel abistasid teda selles I. Tragel ja A. Veismann. Konverentsiettekande teksti kirjutasid A. Veis-mann ja I. Tragel. Tulemuste graafilised esitused tegi konverentsiettekande jaoks A.

Veismann.

31 See, et katseisikud tõepoolest ei teadnud nende verbide tähendusi, selgus ka katsest, verbide õigeid tähendusi ei olnud ära arvatud ega kasutatud. Valitud verbide pärinemine eesti murretest võis olla katseisikutele isegi üllatav, neile tundus pigem, et tegemist on väljamõeldud verbidega.

32 Katse juhtnöör oli selline: „Järgnevalt on esitatud kahes tulbas tegusõnad ja abimäär-sõnad. Palun moodusta neist (vabalt valides) ühendtegusõnu ning seleta oma sõnadega lahti nende oletatav tähendus. Kirjuta juurde ka näitelause. Palun seleta oma näiteid nii palju kui võimalik.”

157

Joonis 31. Partiklite kasutamise jagunemine dimensiooni järgi

Sõnadest kasutati kõige rohkem sõnu edasi, üles ja maha ‛down’ (kõiki 60 kor-da). Joonisel 32 on näidatud produtseeritud fraaside hulk sõnade kaupa ja hori-sontaalse ja vertikaalse dimensiooni järgi. Jooniselt selgub ka, et seletuse või näitelause puudulikkuse tõttu edasisest analüüsist välja jäänud ühendite hulk jagunes suhteliselt ühtlaselt kõikide sõnade vahel. Kuigi horisontaalseid ühen-deid jäi välja kaks korda rohkem kui vertikaalseid, tervikuna see pilti oluliselt ei muutnud (analüüsiks jäi 147 vertikaalse dimensiooni ühendit ja 130 horisontaal-se). Edaspidi on andmeid esitatud nii absoluutarvudena kui ka protsentuaalselt.

39 40 51 54 56

Joonis 32. Ühendverbide moodustus adverbide kaupa ja analüüsist välja jäänud ühen-did.

Partiklitest kasutasid katseisikud fraasiverbide moodustamiseks kõige enam neid adverbe, millel oli korpuse-analüüsi ja grammatikate järgi kõige suurem tendents väljendada lisaks ruumisuhetele ka aspekti-laadseid suhteid (edasi, üles, maha). Joonis 33 näitab analüüsitud fraasiverbide jagunemist järgmiste tähendusvaldkondade vahel: ruum, aspektuaalsed suhted ja metafoor (nagu HEA ON ÜLEVAL). Kõige enam produtseeriti ruumitähenduslikke ühendverbe (126), 30% juhtumitest võis liigitada aspektilaadse tähenduse alla (83 ühendit) ja 10%

sai analüüsida metafoori abil. 14% moodustatud ühenditest võis paigutada mit-messe valdkonda, nende kuulumine ei olnud selge.

ruumiline; 126;

46%

mitmeti-mõistetav;

40; 14%

metafooriline;

28; 10%

aspektuaalne;

83; 30%

Joonis 33. Analüüsitud fraasiverbide jagunemine tähendusvaldkondade vahel üldiselt.

Ruumivaldkonna ülekaal produktsioonikatses oli oodatav (sama tulemuse andis ka peatükis 4.2.3 kirjeldatud lauste moodustamise katse sõnadega üle ja peale).

Jagunemine aspekti, ruumi ja metafoorse ülekande väljendamise vahel pakub edasist huvi sõnade kaupa (ja dimensioonide kaupa). Jooniselt 34 on näha, et kõige enam moodustati ruumisuhteid väljendavaid ühendverbe sõnadega üles (34) ja maha (31), neile järgnesid alla (22) ja tagasi (18). Kõige rohkem aspek-ti-laadseid suhteid väljendavaid ühendverbe moodustati sõnaga edasi (30), järg-nesid tagasi (20) ja ette (19).

Joonis 35 kujutab ühendite jagunemist tähendusvaldkondadesse protsen-tuaalselt horsontaalse ja vertikaalse mõõtme võrdluses. Jooniselt on näha, et ruumis vertikaalset mõõdet väljendavate partiklitega moodustati 58% juhtudest ruumitähenduslik ühendverb. Vaid 10% (14) ruumis vertikaalset mõõdet väl-jendavate partiklitega moodustatud ühenditest väljendas partikkel aspektilaad-seid tähendusi (perfektiivsust). Ruumis horisontaalset mõõdet väljendavate par-tiklitega moodustati 69 korral ühend (47%), kus partiklil oli aspektuaalne funkt-sioon ja 54 (37%) korral ühend, kus ühend väljendas ruumis liikumist.

18

tagasi ette edasi üles maha alla

moodustatud ühendite hulk

mitmetimõistetav metafooriline aspektuaalne ruumiline

Joonis 34. Moodustatud ühendite jagunemine tähendusvaldkondade vahel sõnade kaupa.

Joonis 35. Ühendite jagunemine tähendusvaldkondade vahel dimensioonide kaupa.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et katse kinnitas, et horisontaalsuuna partiklitega väl-jendatakse ühendverbides (kestva, korduv jms) aspekti laadseid tähendusi.

Kinnitust leidis ka see, et sõna edasi kasutus annab väga tihti ühendverbile

kestva tegevuse tähenduse (vähemalt 58% adverbiga edasi moodustatud ühendi-test).

Vertikaalsuuna partikleid kasutati katses eelkõige ruumisuuna väljendami-seks. Mõningal määral kasutati siiski sõna üles ja maha ka tegevuse lõpetatuse väljendamiseks (kokku 14 korral, mis moodustas kõikidest aspekti-laadsetest kasutustest 17%, vt joonis 36).

tagasi; 20;

24%

ette; 19; 23%

edasi ; 30;

36%

üles; 3; 4%

maha ; 11;

13%

alla ; 0; 0%

Joonis 36. Aspektuaalsuse jagunemine adverbide vahel

Üllatuslikult leidus katseisikute moodustatud fraasiverbide hulgas suhteliselt vähe neid fraase, mida saaks tõlgendada orientatsioonimetafooride kaudu (nt hea on üleval). Eriti huvitav on, et suhteliselt palju moodustati ühendeid, mis toetuvad metafoorile HEA ON EES (kokku 11, 39%), samas kui tuntud orientat-sioonimetafooride HEA ON ÜLEVAL ja HALB ON ALL alusel sai tõlgendada 17 ühendit (61%). Kuid kokku moodustasid need 28 metafoori alusel tõlgendatavat fraasi produtseeritud ühendverbidest 10% (vt joonis 37).

tagasi; 0; 0%

ette; 6; 21%

edasi ; 5; 18%

üles; 6; 21%

maha ; 2; 7%

alla ; 9; 33%

Joonis 37. Metafoorsuse jagunemine adverbide vahel

Kokkuvõtvalt võib öelda, et katse üldiselt kinnitas korpuseanalüüsist saadud andmeid, kuid kindlasti vajaks teema edasist uurimist.