Open Access -
tänapäev ja tulevik
ELENA SIPRIA-MIRONOV JA MERIT BURENKOV TÜ RAAMATUKOGU
TEADUSRAAMATUKOGUDE TALVESEMINAR OTEPÄÄL 02.-03. MÄRTS 2011
Mis on Open Access?
AVATUD
juurdepääs teaduskirjandusele• TASUTA
• VABALT
– Lugemiseks
– Allalaadimiseks – Kopeerimiseks – Levitamiseks – Printimiseks
– Failisiseseks otsimiseks – Viitamiseks
Mis on Open Access?
Liikumine, mis toetab Open Access’i põhimõtteid:
teadustulemused on ühishüve
Kuidas tekkis Open Access?
Rahulolematus
• Autorite
– Väike loetavus, vähene tunnustus
• Lugejate
– Takistused infole ligipääsul
• Raamatukogude
– Võimetus rahuldada lugejate vajadusi
Kuidas tekkis Open Access?
BBB definitsioon
– 2002 Budapesti Open Access Algatus
– 2003 Bethesda ja Berliini deklaratsioonid
Open Access eemaldab nii rahalised kui ka õiguslikud takistused
teaduskirjanduse kasutamiselt
Kes saavad OA-st kasu?
• Autorid
• Suur lugejaskond
• Lugejad
• Teaduskirjanduse kättesaadavus
• Kasutajasõbralikkus
• Raamatukogud
• Kallite teadusajakirjade kättesaadavus
Kes saavad OA-st kasu?
• Ajakirjad
• Suur lugejaskond
• Haridus
• Paraneb hariduse kättesaadavus
• Teadustöö tulemuste avaldamine
• Kodanikud, valitsus
• Juurdepääs kord juba kinnimakstud teadusinfole
Open Access ajakirjad
Green Way
• Ajakirjad retsenseerivad artiklid
• Rahastamine sarnaneb ringhäälingule
– Sisu levitaja tasub tootmiskulud – Tarbija ei maksa
Open Access repositooriumid
Golden Way
• Repositooriumid ei retsenseeri sisu
– Teevad sisu lihtsalt avalikuks
• Võivad sisaldada
– Eelnevalt retsenseeritud materjale – Retsenseerimata materjale
– Mõlemat
OA regulatsioon maailmas
115 INSTITUTSIONAALNE
30 OSAKONDLIK/TEADUSKONDLIK
46 RAHASTAJA
75 VÄITEKIRJAD
1 INSTITUUTIDEVAHELINE
267 KOKKU
Summary By Type
http://www.eprints.org/openaccess/policysignup/
http://u0s0t0n26bdh1g74odqlr895ost88pe8.ig.gmodules.com/ig/ifr?up__table_query_url=http%3A%2F%2Fspreadsheets1.google.com
%2Ftq%3Frange%3DA1%253AC63%26key%3DpH-8qdMgcvHCG4fPCMPnoMw%26gid%3D0%26pub%3D1&up_title=ROARMAP
%20Summary&up_region=world&up__table_query_refresh_interval=0&url=http%3A%2F%2Fwww.google.com%2Fig%2Fmodules
%2Fheatmap.xml
OA regulatsioon maailmas 2
Institutsionaalne regulatsioon:
Université de Liège
• Université de Liège on kohustatud arhiveerima:
– Kõikide avaldatud teoste bibliograafiad alates 2002 – Kõikide perioodikas ilmunud artiklite täistekstid
alates 2002
– Toimetaja poolt kinnitatud artiklid alates 2009
• Juurdepääsu tingimused määrab autor
• Institutsioonisiseselt CV-s aktsepteeritud vaid ORBi-s arhiveeritud artiklid
• http://orbi.ulg.ac.be/
Institutsionaalne regulatsioon:
Helsinki Ülikool
• Alates 2010 teadlased on kohustatud
arhiveerima artikleid institutsiooni avatud repositooriumis
• Üle 1500 artikli
https://helda.helsinki.fi/
Teaduskondlik regulatsioon: Brunel University School of Information
Systems Computing and Mathematics
• Artiklid, konverentsimaterjalid, väitekirjad, salvestised, pildid
• Brunel University Research Archive
"[F]or academics it will make their research
readily available to the world. If it is successful, it could also lead onto the whole university
adopting mandatory self-archiving.“
http://bura.brunel.ac.uk/
Rahastaja regulatsioon: Swedish Research Council
• Alates 2010
• Rootsi Teaduse Nõukogu rahastatud teadustöö
• Retsenseeritud artiklid, konverentsimaterjalid
• Hiljemalt 6 kuud pärast avaldamist
Rahastaja regulatsioon: European Research Council (ERC)
• Alates 2007
• Euroopa Teaduse Nõukogu poolt rahastatud teadustöö
• Hiljemalt 6 kuud pärast rahastamist
Väitekirjade regulatsioon: Panteion Univeristy of Social and Political
Sciences
• Alates 2010
• Magistri- ja doktoritööd OA
• Humanitaar- ja sotsiaalteadused
http://library.panteion.gr/pandemos
Institutsioonidevaheline
regulatsioon: EUR-OCEANS Consortium
• Alates 2010
• 26 mereteaduste institutsiooni
• EUR-OCEANS’i rahastatud teadustöö
Riiklikud seadused: Ukraina ja Leedu
• Ukraina: alates 2007
• Leedu: alates 2009
• Avalikult rahastatud teadustöö on avalik hüve
• Kõik avalikult rahastatud teadustöö on OA
• (erandid kehtivad äri- ja riigisaladuste puhul)
OA ärimudelid:
Publitseerimismaksuga mudelid 1
Variant 1: Autor maksab
• Article-processing charge (APC)
• Finantseerib autori teadusuuringute finantseerija või tööandja
• Humanitaar-ja sotsiaalteadustes on selline võimalus vähetõenäoline
• Allahindlused – nt arengumaadest pärit autoritele
OA ärimudelid:
Publitseerimismaksuga mudelid 2
Variant 2: Teadusfond maksab
• Autoritel on õigus valida millist tüüpi avaldamist nad soovivad
• Teatud teadusfondid soovitavad avaldama OA teadustulemusi
• Teatud teadusfondid kohustavad avaldama OA teadustulemusi kas rohelise või kuldse tee abil.
OA ärimudelid:
Publitseerimismaksuga mudelid 3
Variant 3: Rahastamine institutsioonide poolt oma liikmetele
• Koostöö institutsiooniga (nt ülikool, teadusasutus)
• Näited: BioMed Central ja PLoS
• Ainult liikmetele
• Tasu sõltub institutsiooni suurusest
OA ärimudelid:
Publitseerimismaksuga mudelid 4
Variant 4: Kirjastamist toetavad fondid
• Konkreetse OA ajakirja publitseerimiseks loodud fond
• On ülikooli või teadusasutuse juures
• University of Bielefeld pilootprojekti näide
OA ärimudelid:
Hübriidmudel
• Põhineb osaliselt tellimuste ja osaliselt avaldamise kuludel
• “Open choice” mudel
• Ei kergenda rahalist koormust raamatukogudes
• „Ühing maksab“
• Kirjastustegevust finantseeritakse liikmemaksu kaudu
• Liikmed on nii autorid kui lugejad
• Kulusid jagatakse kahte rühma
OA ärimudelid:
Community-fee mudel
OA ärimudel: Ülikooli kirjastused
• Finantseerib ülikool kas täielikult või osaliselt
• Infole võimaldatakse avalik juurdepääs veebiteenuse kaudu
• Ülikooli kirjastus vastutab kogu kirjastamise protsessi eest ise
• Prinditud versioon - raha eest
• Print-on-demand teenus
OA ärimudel: Kombineeritud mudelid
• Erinevad ärimudelid on omavahel seotud
• Ressursid on jaotatud vastavate osapoolte vahel
• “Raamatukogu-kirjastus” partnersuhe mudel
OA ärimudel: Consortium:
SCOAP3 algatus
• Open Access füüsika valdkonna ajakirjadele
• Koondab teaduslaboreid, teadusseltse ja raamatukogusid
• OA tegevuskava projekt on kahes etapis
• Mudel pole veel leidnud toetust teistes teadusvaldkondades
OA ärimudel: Hübriidmudel monograafiate kirjastamiseks
• Monograafiate publitseerimise kasuks
• Hõlmab online OA versiooni ning tasulist prinditud väljaannet
• Kasutavad ülikoolide kirjastused
• On nii OA strateegia kui ka OA ärimudel
• Ei tohi segi ajada „Open choice“
hübriidmudeliga
OA ärimudel: Muud rahastamise võimalused
• Kasutatakse annetusi
• Kasutatakse tuluallikaid mis on saadud
reklaamist, prinditud väljaannete müügist jm
• Edu korral tekib võimalus rakendada ka muid OA ärimudeleid
Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel
• Teadusraamatukogu on usaldusväärne partner teadusasutusele
• Paljudes organisatsioonides nad võtavad tähtsat ülesannet viia ellu OA poliitikat
• Oluline roll OA praktilises rakendamises
• Üldjuhul raamatukogu töötajad on need, kes levitavad OA ideid institutsiooni sees
• Teadusraamatukogud toetavad ülikooli kirjastuste funktsioneerimist
Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 2
Open Access rakendamine:
• I samm: algatada arutelu erinevate huvigruppide vahel
• II samm: OA põhimõtete levitamine erinevate kanalite kaudu
• III samm: võita ülikooli või teadusasutuse juhtkonna toetus OA poliitika suhtes
• Ideaalne tulemus – institutsionaalse OA mandaadi välja kuulutamine.
Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 3
Peamised viisid, kuidas teadusraamatukogud saavad edendada OA:
• Võtta kasutusele OA repositooriumi
• Toetada OA ajakirju
• Teavitustöö ülikoolis
• Teavitustöö raamatukogu kodulehe kaudu
• Koostöö teiste raamatukogunduslike organisatsioonidega
Teadusraamatukogude roll OA poliitika arendamisel 4
OA tegevust toetavad tähtsamad organisatsioonid:
• SPARC
• eIFL.net (Electronic Information for Libraries).
