TARTU RIIK.LIKU ÜLIKOOLI TOIMETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
ALUSTATUD 1893. а. VIHIK № 6 8 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г.
MAJANDUSALASEID TÖID ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИКЕ
Г f Г Г Г Г Г
■ г г г г г п п г п п т т т ш тг г ГГГ, 1 1 1
T A R T U 1959
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У ЧЕН Ы Е ЗА ПИСКИ
ТАРТУСКОГО Г О С У Д А РС ТВ ЕН Н О ГО УНИВЕРСИТЕТА
VIHIK 68 ВЫПУСК
MAJANDUSALASEID TÖID
ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИКЕ
T A R T U 1959
Red a k ts io o n ik o lle e g iu m :
E. R a n n a k ( v a s tu ta v to im e ta ja ) , R. H a g e l b e r g , A. R a u d , M. B r o n š t e i n , A. K ö ö r n a , U. M e r e s t e , U. V a n a a s e m e .
E . U u sp õ ld ja A. P ra v d in (s e k re tä rid ).
Р е д ак ц и о н н ая коллеги я:
Э. P а н н а к (ответствен ны й р е д а к т о р ), Р Х а г е л ь б е р г , А. Р а у д , М. Б р о н ш т е й н , А. К э э р н а , Ю. В а н а а з е м е , У М е р е с т е .
Э. У усп ы льд, А. П р авд и н (с е к р е т а р и ).
K O DANL IK U EESTI V Ä L I S K A U B A N D U S AASTAI L 1919— 1920
H. Pauts Si ssejuhatus
V a a t a m a t a suhtelisele noorusele on Eesti NSV oma m aja n d u s e sotsialistliku l ü lesehitam isel jub a s a a v u ta n u d suuri ja h in n a ta v a id võite. V ä g a oluline, õigemini, m ä ä r a v on sealju ures olnud i g a k ü lg n e tihe koostöö teiste v e n n a sv a b a riik id e g a ; tän u nende o m a k a s u p ü ü d m a tu le ja sõbralikule abile on ühiselt ve e re ta tud teelt nii m onigi tak istus.
L ä h tu d e s sotsialistlik u tootm isviisi olem usest ja m a ja n d u s g e o g r a a f ilis te s t k a a lu tlu s te s t peam e seda kõike — arve ja fakte esi- t a m a t a g i — täie sti en da stm õ iste ta v ak s. Kuid v a e v alt pool inim põlve ta g a s i, p ä r a s t Esim est m aa ilm a sõ d a , oli eesti r a h v a s s u n n i
tu d om a m a ja n d u slik k e sidemeid teiste m a a d e g a k u ju n d a m a hoopis te is ts u g u s te l alustel.
K äesolevas võtam e g i v a a tlu s e alla kodanliku Eesti v ä lis k a u b a n d u s e a a s t a is t 1919— 1920. Tõsi küll, n im e ta tu d ajavahem ikku ise lo o m u stav a d eriolukorrad, m istõttu see pole võrreld av hilise
m a te a a s t a te g a ; kodanliku Eesti v ä lis k a u b an d u s e spetsiifilised joo
ned a v a ld u v a d veel n õ rg alt. Kuid meid huvitabki p rae g u esm alt a in u lt see, m is s u g u n e oli v ä lis k a u b a n d u s e iseloom 1919. aasta l, s. o. s õ ja o lu k o rra s, ajal, mil ta v a lise lt kogu rah v a jõupingutused on s u u n a tu d ühe e e sm ä rg i s a av u ta m isele — sõja võidukale lõpe
tam isele. Teiseks ja peam iselt huvitab meid küsimus, millist alust h a k a ti v ä lis k a u b a n d u s e le ja selle edasisele a re ng ule r a ja m a
1920-ndal kui ü lem in ek u aastal.
A rvu lise m a te rja li osas toetub uu rim u s põhiliselt kodanliku Eesti s ta tis tik a le ja erako n dad ev ah eliste tülide k äig us ajalehev eer
gudele jõ u d n u d p aljastustele. A rv estad es allikaid tuleb andm eisse s u h tu d a m u id u g i kriitiliselt, sest eriti ametliku sta tistik a osas võib kohati t ä h e ld a d a tegelikkuse m oonutam ise, v a rja m is e ja ilu s ta m ise ten den tsi.
1. Import ja eksport 1919. a as tal a) Ü l d i n e v ä 1 i s к a u b a n d u s 1 i к o l u k o r d
K odanlikul v a lits u s e l tuli a la te s om a o lem asolu e sim e ste s t p ä e v a d e s t m eeleheitlikult k la m m e r d u d a välisab ile. Tööliste j a t a l u r a h v a en am ik u u m b u sklik ja v a e n u lik s u h tu m in e k od anlikku v a lit
s u sse m itm e s u g u s te v a s tu p a n u v o r m id e n äol t a g a l a s j a üha v ih a sem a v õ itlu s e g a rindel teg i k o d a n lu s e poliitilise v õim u olemasolu ilm a su u re m a v ä lis a b ita elavjõ u s n ä d a la te , k o guni p ä e vade küsi
m useks. K odan lusel p u u d u s ko d u sõ ja pid am iseks sisepoliitiline b a a s.
P a l ju p a re m ei olnud olukord ka m aja n d u s lik u lt.
K odanlik v a lits u s p äris tsa a r i- V e n e m a a lt tä h e le p a n d a v a lt are
n e n u d s u u rtö ö stu se , m id a tä ie n d a s rid a kesk- j a s u u r hulk väike- tö ö stu s e ettevõtteid. Kuid sõ ja o lu k o rra s eesti tö ö ta v a ra h v a võit- lu s ü k s u s te g a ja N õukogude V e n e m a a g a p u u dusid tootm ise potent
sia a li n i m e ta m is v ä ä rs e k s k a su ta m is e k s ig a s u g u s e d võimalused.
Ü heks oluliseks põhjuseks oli asjao lu , et peam ine osa suu rtööstu
sest, eriti m etalli- ja keem iatööstus, b a s ee ru s ju u rd e v e e ta v a l toor
ainel. V e n e m a a kui to o ra in e b a a s lan g e s v ä lja , kuid im port Lääne- E u ro o p a stk i o s u tu s p e a a e g u v õ im a tuk s ü hest küljest v a s ta v a lae- v a to n n a a ž i puudum ise, teise st k ü ljest to o ra in ete defitsiitsuse või v a lu u t a p u u d u m ise tõttu. A n alo o gilin e oli olukord kütte- ja määr- d e a in e te g a . P e a le g i oli s u u r osa kvalifitseeritud vabrikutöölisi la h k u n u d tööpinkide ju u re s t ja võitles rindel. J ä re le jä ä n u d takis
t a s i d ig ati to o tm is t ja p õ h ju sta s id terv e te v ä e ü k su s te tag a lasse j ä t m i s t sisem iste r a h u tu s te vältim iseks.
T öö stusliku tootm ise k a ta stro o filis e s t la n g u s e s t kodanliku võim u tin g im u s te s 1919. a. tu n n is ta b ju b a ainuüksi see, et näiteks T a llin n a s a s u v a te s v a b rik u te s tö ö ta s 1919. a. m ais endise 25 000 töölise asem el a in u lt um bes 7000 töölist. E esti vabrikutööliste a rv u s olid jä r g m is e d nihked: 1
T ootm isala
T ööliste arv 1919. a.
m ä rtsis
T ööliste m ak- sim u m arv 1914.— 1918. a.
% m aksi
m um arvust
M e ta llitö ö s tu s 4435 20962 21,1
P u u v illa tö ö s tu s 3742 5895 62,7
V illa tö ö s tu s 1611 1780 90,0
L in a- ja k a n e p itö ö stu s 1335 1747 76,3
P a b e ritö ö s tu s 1496 2169 70,0
P u id u tö ö s tu s 380 1983 19,0
...S eega lan g e s s õ ja lise lt t ä h t s a im a s tö ö s tu s h a ru s — metalli- oostuses tööliste a rv ligi viiekordselt. M õnes teises tööstus-
1 «V aba M aa» n r. 155, 25. V II 1919 an d m eil.
h a ru s oli tööliste arvu lan g e m ine küll tu n d u v a lt tagasihoidlikum , kuid faktiliselt k a n n a ta s id need to o tm is a la d tu g e v a alakoorm a- tu se all. Selle kui iseloomuliku n ä h tu s e kohta a n n a b üleva a te tabel 1.
T a b e l 1
Tööstuslik tootmine kodanlikus Eestis 1919. a.5
T o o tm isa la M õõt
ühik
N orm aalvõim -
sus a a sta s T oodeti 1919. a.
N orm aal- v õ im su se ka
su tam ise %
А В 1 2 3
P u u v illa tö ö s tu s a rs sin 108 000 000 13 869 050 13,0
K a le v itö ö stu s 2 000 000 4 4 1 7 2 0 22,1
L in a tö ö stu s
a) jä m e riie 340 000 24 675 7,3
b) peenriie 310 000 97 396 31,9
K ö ietö ö stu s puud 29 000 2 110 7,3
P a b e ritö ö s tu s üle 2 000 000 456 005 22,8
T se llu lo o s itö ö stu s F80 000 115 820 17,0
P u u m a s s itö ö s tu s 585 000 210 674 36,0
A /s. « L u th eri» p u id u tö ö s tu s tö ö ta s üm ber
to o r e s t puud ja lg 3 2 850 000 94 530 3,3
S aev esk id 5 800 000 350 000 6,0
N a h a tö ö stu s:
p a rg iti n ah k u tk. 236 000 80 000 33,9
T se m e n d itö ö stu s tü n d e r 700 000 15 407 2,2
K la a sitö ö stu s:
a k n a k la a si puud 40 000 9 500 23,8
T e llise tö ö stu s tk. 18 000 000 1 500 000 8,3
L u b ja tö ö stu s : k u s tu ta m a ta
lu p ja puud 3 000 000 139 529 4,7
L a e v a te h a se d
K eem ia tö ö stu s: 800 000 — (seisid )
õli ja v ä r n its a t 20 000 5 000 25,0
T u le tik u tö ö stu s toos 60 000 000 33 000 000 55,0
õ lle v a b rik u d pudel 14 000 000 40 000 0,3
P iiritu s e p u h a s tu s k raad 60 000 000 1 927 857 3,6
E s ita tu d a n dm ete alusel võib öelda, et mõned tööstused põhi
liselt seisid.
Ka p õ llu m a ja n d u s lik u s tootm ises ei olnud olukord parem.
T ö öliste-talup oegad e võimu poolt v ä lja a n tu d m a a n a ts io n a lise e rim ise s e a d u s tü h is ta ti ja a sen d a ti kodanliku reaktsioonilise m a a reform iga. Sellegi r a k e n d a m is e g a viivitati sihilikult, m istõttu põl
lu m a ja n d u s lik tootm ine Eestis ka m uude ebasoodsate tin g im u ste olem asolul kokkuvõttes kujunes selliseks, et endine p õ llu m a ja n d u s s a a d u s i v ä lja v e d a v m a a oli s u n n itu d neid ise im portim a. Nii pidi ko danlik v a lits u s iga kuu sisse ve d a m a keskmiselt 3000 tonni
to id u a in e id ,2 m illest a g a kaugeltk i ei p iisanud. M a ja n d u s lik u o lu k o rra lühidaks iselo om u stam iseks võib k a s u ta d a k o d a n lik u v a l i t suse ühe h ä ä le k a n d ja ü le s tu n n is tu s t: « . . lin n a d e s v a lits e b ko h u t a v tö ö p u u dus — töölised on s u n n itu d tööta olekus ja v a evlev ad viletsuses. M a al kiratseb s u u r osa r a h v a s t m a a n ä l j a all, misläbi lin n a d e toitlusolu d ise ä r a n is k a n n a t a v a d . » 3
M a ja n d u s lik u laose v a s tu otsis v a lits u s abi im pordist. Kuid siin gi oli tak istu si. Inglise, P r a n t s u s e ja A m eerika im p e ria lism a n d is ko danlikule v a lits u s e le h e ld e k ä e lisem a t abi a in u lt sõja- v a r u s t u s e o s a s 4, sest s ellega te e n in d a ti o tseselt tsa a ri-V e n e m a a ta a s t a m is e ja p ro le ta ria a d i d ik ta tu u ri k u k u ta m is e huve. Toetu
s e g a ela n ik k o n n a t r a a g il is e olu k o rra leev endam iseks j a m a j a n dusliku elu o rg an is e e rim ise k s rinde t a g a l a s oldi p a lju e tte v a a tli
kum, sest ü h e st küljest püsis siin o tsene ja v ä g a r e a a ln e oht kao
t a d a a n tu k o dan liku E esti kokku v arisem isel tö ö lisarm e e löökide all; teisest küljest a rv e s ta ti — v a s t a v a l t im p e ria listid e eesm ärki
dele — , et Vene im perialism i ta a s t u m i s e k o rra l pole v a s tu ta ja t v õ lg ad e eest. Sellistes tin g im u s te s olid v ä lis la e n u d e teg e m ise või
m alu s e d v ä g a kitsad, järe lik u lt ka im port v a s t a v a l t takistatud.
Im pordi a re n d a m in e ekspordi b a a s il oli v ä g a p iira tu d nii toot- mis- kui ka tu r u s t a m is r a s k u s t e tõttu. Nii k u ju n es v ä liska ub and use k o r ra ld a m is e k eerd k ü sim useks e esk ätt v a lu u ta , sest kodanliku E esti ra h a kui m a k s e v a h e n d it v ä lisriik id e s 1919. a a s t a l h arili
ku lt ei tu n n u s ta tu d .
Kõneldes m ak s e v a h e n d e is t tuleb rõ h u ta d a r a h a n d u s e äärm ist s e g a s u s t 1919. a a s ta l. M a k se v a h e n d e id oli p a lju ja kursid eba
kindlad. R in g lu se s olid s a k sa r iig im a rg a d , o b e r-o s tm a rg a d ja -rublad, soome m a r g a d , ven e ts a a r i- ja d u u m a r a h a d , «kerenskid»
jt. E esti r a h a n a liikusid E esti r iig ik a s s a lü h ia ja lise d kohustused.6 R ahva m a k s u jõ u d ei k a tn u d to h u tu id v ä lja m in e k u id . T ä h tsa m a teks riigi sissetuleku allik atek s olid v ä lisla e n u d . Siselaen ud e rea- liseerim ised eb aõ n n estu sid : tö ö ta v ra h v a s keeldus toetam ast k o d a n lu se m a j a n d u s a p a r a a t i. K o d an lu s ise en a m ik u s su h tu s algu
sest peale p essim istlik u lt om a le n d u la s tu d «iseseisvuse» loosun
g iss e ja m a ja n d u s lik u lt jõ u k a m osa a n d u s t a g a l a s prassimistele ja spekulatsioonile. S is e la e n u d e s t olulisem oli p a b e rr a h a v ä lja a n d m in e (nim epidi olid lõpuks o lem as om a riig ip a n k j a omad r a h a m ä r g i d ) , m id a tehti ikka ja jälle, k ü s im a ta , kas selle järele
2 «E esti m a ja n d u s» , v ih k X (1927), T a llin n , 1928 m a te rja lid e alusel.
3 «V aba M aa» n r. 87, 15. IV 1919.
4 K o d u s õ ja -a a s ta il In g lis m a a lt sa a d u d la e n u s t, m is u la tu s 1 115 000 n a e ls te rlin g in i, k o h u s tu ti k u lu ta m a s õ ja v a ru s tu s e o stm ise k s ca 90% . A m eerika Ü h e n d riik id e lt s a a d u d ca 16 m iljo n is t d o lla ris t lä k s re lv a s tu s e o stm ise k s 75% . A n a lo o g ilin e oli o lu k o rd la e n u g a P ra n ts u s m a a lt.
5 K o d an lik u v a lits u s e K a u b a n d u s- ja T ö ö stu sm in iste e riu m i s ta tis tik a o s a k o n n a an d m eil, a v a ld a tu d a ja le h e s «V aba M a a » n r. 106, 14. V 1920.
6 A lates 2. m a is t 1919. a. k u u lu ta ti E e sti m ark a in s a k s se a d u s lik u k s m ak
se v a h e n d ik s, kuid see ei lõ p e ta n u d a u to m a a ts e lt ra h a lis t v irr-v a rri.
oli m a ja n d u s lik u s ring lem ises v a ja d u s t. 11 kuu jooksul 1919. a.
suuren es r a h a hulk 32-kordseks, tõustes 16,5 m iljonilt m a r g a lt 528,7 m iljonile m arg a le . Tõus jä tk u s veel ligi kahe a a s ta jook
sul.7 Selle tõ ttu süvenes inflatsioon ja p idevalt tõusid k aupade h in nad, k u sju u re s peam iseks k a n n a ta ja k s oli lihtne tööline. Töö
lised võitlesid küll palk ade tousu eest, kuid see ei a n d n u d soovi
tud tulem usi. Isegi v a stu p id i — ju b a üksnes kuuldused palg a tõ stm ise ta o tlu s te s t olid a hn itsejatele-sp ekulantid ele hindade edasise tõ stm ise aluseks.
b) V ä l i s k a u b a n d u s e o r g a n i s a t s i o o n j a a p a г а a t 8
E t v ä lis k a u b a n d u s tee n in d as eeskätt rinde huve, kodanluse d ik ta tu u ri ke hte stam ise huve, siis o rg an isa tsio o n ilise lt anti v ä lis k a u b a n d u s e k o r ra ld a m in e selleks K au ban d us- ja Tööstusm inis- teerium i ju u rd e loodud v ä lis k a u b a n d u s e komisjoni ülesandeks.
See s a m m ei tä h e n d a n u d a g a k a u b a n d u se natsio naliseerim ist, vaid n im e ta tu d kom isjoni funktsiooniks jäi e ra k a u p a d e impordi-eks- pordi k o rra ld a m in e v ä g a defitsiitse v ä lisv a lu u ta kui peam ise välis- k a u b a n d u slik u m aksevahend i k a su ta m ise reguleerimiseks. Sellega seoses ku tsuti ra h v a s t üles tag asihoidlikkusele tarbim ises, ees
k ä tt ehte- ja lu ksu sk a u p a d e osas. Loomulikult mõeldi selles ü les kutses «rahv a» all jõ u k a m a t k o d an lu st j a spekulante. Alates 29. II 1919. a. a n ti v ä lis k a u b a n d u s e kom isjonile uus nimi — lit- sentskom isjon. See rõhutab jub a tä p s e m a lt komisjoni kitsapiirilist ü le s a n n e t — v ä lja - või sisseveolubade-litsentside andm ist era- kaupm eestele. Üksikute toodete eksport või import oli siiski riigi monopoliks. Nii näiteks om as komisjon a in u õ ig u st lina ja lin a seem ne ekspordiks, tee, kohvi ja suhkru impordiks.
Sellise m onopoliga oli valitsu sel võim alus reguleerida ja k o n t
rollida ü hest küljest t ä h t s a m a e ksportkauba ja teisest küljest m õnede o lulisem ate im po rtk au pad e-to idu ain ete liikumist üle pii
ride. Kuid e rin e v alt litsentsidest (millega s a a v u ta ti lõppeks sam a e e sm ä rk ) oli kom isjonil nende ka u p a d e suhtes tä ita ka kogumise j a t e r r ito ria a ls e ja o ta m is e funktsioon siseriigis.9 S e a lju u res lina ja linaseem n e kokkuost v a litsu se poolt oli tin g itu d eeskätt a s j a olust, et e ra k a u p m e h e d ei ju lg e n u d «riskeerida». Seetõttu oldi s u n n itu d seda ala «m onopoliseerima», k u sjuu re s litsentskom isjon tö ö ta s jä rg m is e lt: m üüs v ä lis m a a l lina ette ä r a (sõlmis m ü ü g i
lep ing u) ja siis alles teo sta s kokkuostu siseriigis.
7 « E esti S ta tis tik a » , 1922, lk. 206.
8 Ü le v a a te k o o sta m ise k s on k a s u ta tu d jä r g m is i allik aid : a) «R iigi T e a ta ja » n r. 8, 1919, lk. 59; n r. 14, 1919, lk. 109; nr. 43, 1919, lk. 337— 338; n r. 64, 1919, lk. 505— 508; n r. 65/66, 1920, lk. 523— 524; n r. 175/176, 1920, lk. 1393—
1395; b) « E esti S ta tis tik a » , 1922, nr. 5; c) k o g u te o s «E esti», T a rtu , 1926, ptk.
« E esti to llip o liitik a» .
9 Ja o ta m in e to im u s õieti T o itlu sm in iste e riu m i kaudu. See m in isteeriu m loodi sõ ja a lg u l ja k a o ta ti 1921. a.
Taolised m onopolid kui v alitsu se, eesk ätt K a u b a n d u s - ja Töos- tu sm in is te e riu m i te g e v u s t « a s ja tu lt k oo rm a v a d » ü le s a n d e d kao ta ti esim esel võim alusel. Nii an ti m onopol lina ja linaseem ne ekspordis 13. dets. 1919. a. m ä ä r u s e g a üksiku tele e e sõ ig u sta tu d firm adele, m is tõ ttu t ä h e le p a n d a v a d k a s u m id laekusid n ü ü d mitte enam r iig ik a s s a ss e , v a id üksikute s u u rä r im e e s te ta s k u te ss e . Mono
polid sisseveo o s a s tü h is tu sid v a b a sissev eo korra k e h te s tam is e g a 1. V 1921. a., mil am e tlik u lt k a o ta ti lu b ad e sü ste e m 10 j a kauple
m ine m onopoolseski o s a s a n ti üle eraisikuile.
1919. a. suvel likvideeriti litsen tsk o m isjo n ja m o o d u sta ti v ä lis
k a u b a n d u s e nõukogu. Üks erinevusi, v õ rre ld es litsentskomisjo- niga, seisnes selles, et koosseis suu ren es: n õ ukogu liikmeiks olid üksiku te m in iste e riu m id e ja k a u p m e e ste n i n g tö ö stu rite ringkon
d a de e s in d a ja d . V ä lis k a u b a n d u s e nõuk o gu te g e v u se aluseks olid a ju tis e d m ä ä r u s e d , m illede sisu oli lü h id a lt järg m in e :
a) v ä lja v e d u ja tr a n s ii t ilm a v ä lis k a u b a n d u s e n õukogu loata on keelatud; v ä lja v e o lu b a v õivad s a a d a a in u lt 1. j ä r g u äri- t u n n is t u s e g a ä rid ja tö ö stu sed kuni 4. k la s s i äritunnistu- se g a (incl.);
b) on k e e la tu d luk susesem ete ja teiste m itte v a ja lik e kaupade (veinid, alkohol jt.) sissevedu; sissevedu toim ub üldiselt lu b ad e g a .
Selline o rg a n is a ts io o n ilin e m u u d a tu s v ä lis k a u b a n d u s e juhti
m ises pidi k õ rv a ld a m a s e n is e d m ass ilis e d v ä ä r n ä h tu s e d lubade- litsen tsid e a n d m is e s K a u b a n d u s- ja T öö stu sm inisteerium i väike- seliikm elise ä rim e e s te s t litsentsko m isjon i poolt. V iim ane ei pida
n u d kuigi r a n g e l t s ilm as ei riiklikke ega k a u p m e e ste ja töösturite la ie m a te rin g id e huve, v a id läks ük sik ute soosim ise ja lubadega n i n g k a u p a d e g a spekuleerim ise teele.
T egelik u lt ei m u u tu n u d olukord p a re m a k s v ä liska uband u se nõu ko g u g i te g e v u s e g a . Sisuliseks m u u d a tu s e k s oli va id speku
latsiooni b a a s i laien em in e — k a its tu d olid su u re m a g ru p i huvid.
V ä lis k a u b a n d u s e nõukogu üheks funktsiooniks oli valitsuse tellim u ste ja m üükide o rg an ise erim in e. Tegelikult an ti see funkt
sioon e eskätt s is se o stu d e o sas 1919. a. suvel s p e ts ia a ls e lt loodud o rg a n ile — Riigi K a u b a a g e n tu u rile , m is k a n d is lü h e n d a tu lt nime
t u s t « E rk a t» .11 E d a si oli n i m e ta tu d n õ u k o gu ü lesa n d e k s valuuta kontrolli teo sta m in e, k u sju ü re s ekspo rtö ö ri poolt s a a d u d valuuta k a s u ta m in e pidi to im u m a ü ld jo o n tes jä r g m is e lt: v a lu u t a tuleb a n d a Eesti P a n k a 12; eksportööril on õigus t e a t a v a t osa v a lu u ta st k a s u ta d a im pordiks ühe kuu jooksul; k a s u t a m a t a v a lu u ta ostab p a n k p ä ev akursi alusel.
T e g e lik u lt lik v id eeru s see ju b a 1920. a. lõpul j 1 L ik v id eeriti 1921. a.
K odanliku v a lits u s e e m issio o n iõ ig u se g a pank.
с) V ä l i s k a u b a n d u s e k ä i v e 1919. а.
V a a de ld e s v ä lis k a u b a n d u s e käibe peamisi n ä it a ja i d tabelis 2 näeme, et 1919. a a s t a l t ra n s iit üldse p u u d u s .13 T ra n siid i lää n e -ida su u nd ( tr a n s iit V en em aale ja V en em aalt) oli suletud s õ ja o luk orra tõttu. P õ h ja -lõ u n a s u u n d (näit. Soom est Lätti) eksisteeris, kuid niivõrd tag a s ih o id lik u lt ja juhuslikult, et s ta tis tik a neid n ä ita ja id ei reg istre erin u d . Nii koosnes üldkäive õieti im pordist ja eksp o r
dist, k u s ju u re s üldkäibe n ä it a ja d on v ä g a tagasih o id lik u d . S ilm a to rk a v on n ä h tu s , et im port r ah a lise s v ä lje n d u s e s ü leta s ekspordi kahekordselt, m illist a sja o lu võib m õista eespool käsitlem ist leid-
T a b e l 2 V ä lis k a u b a n d u se k äiv e 1919.— 1920. a .14
1919. a. 1920. a.
milj. m k-des to n n id es milj. m k-des tonnides
1. Im p o rt 782,4 46 789 1395,2 88 699
2. E k sp o rt 389,4 34 802 1228,4 137 791
3. K äiv e (im p o rt + ek sp o rt) 1171,8 81 591 2623,6 226 490 Im p o rt ü le ta b ek sp o rd i
O s a tä h ts u s käibes:
+ 3 9 3 ,0 + 11987 + 1 6 6 ,8 - 4 9 092
a) im p o rd il 67,7 57,3 53,2 39,2
b) e k sp o rd il 32,3 42,7 46,8 60,8
4. T ra n siit — — 28 019
T a b e l 3 V ä lis k a u b a n d u se käibe s tru k tu u r 1919.— 1920. a .15
(to n n id e s)
1919. a. 1920. a.
Rühm a Rühma R ühm a Rühm a
osat. E k s osat. osat. E ks- osat.
Im port im por p o rt eks Im port im por- port e k s
dis pordis dis p o rd is
A. T o id u ain ed , jo o g id , 43526 93,0 15478 44,5 33646 38,0 27974 20,2 tu b a k a s
B. T o o rain e d ja p o o l 1211 2,6 17967 51,6 21843 25,0 79030 57,5 tooted
C. V a lm issa a d u s e d 2052 4,4 1447 3,9 33210 37,0 30787 22,3
D. E lu slo o m ad (a rv ) 6 —
K okku 46789 100,0 34802 100,0 88699 100,0 137791 100,0
13 S iin ju u re s ei leia p u u d u ta m is t tra n siid i sp e k u la tiiv n e vorm kui m itte am etlik, sa m u ti s õ ja v ä e v a ru s tu s n ä ite k s P õ h ja -L ä ä n e arm eele jt.
14 A ndm ed ta b e lis « E esti S ta tis tik a » , 1922, n r. 5 ja « E esti m aja n d u s» , v ihk X (1927) m a te rja lid e alusel. H in d a d e m u u tu ste m oju pole k õ rv a ld a tu d , s. o. a n d m ed on p erio o d id e te g e lik e s h in d a d e s. 1919. a. andm eid kui e b a tä p seid tu leb v õ tta o rie n te e riv a te n a .
15 « E esti m a ja n d u s» , vihk X (1927), T allin n , 1928 m a te rja lid e alusel.
A rvud ei hõlm a im p o rd itu d s õ ja m a te rja le .
nu d m a ja n d u s lik u ü ldo lu korra iselo om ustu se v a lg u se l. Impordi t a g a s ih o id lik u m ülek a a l eksp o rd ist to n n id e j ä r g i tu le n e b k a u p a de s tr u k tu u ris t.
K äsitledes käibe stru k tu u ri n elja p õ h irü h m a alusel 16 nähtub ( tabel 3), et im pordis on v a ld a v to id u a in e te o s a tä h t s u s — 93%
im pordist. Too rained ja tö ö stu s k a u b a d m o o d u s ta v a d kokku ainult 7% im pordist. Need n ä it a ja d kõnelevad, et k o dan lik va litsu s ei s u u tn u d o r g a n is e e r id a E esti kui põhiliselt a g r a a r m a a elanikkonna to itlu s ta m is t sisem iste r e s s u rss id e g a . On selge, et m õnede toidu
aine te suhtes, m id a ei s a a too ta k ohapeal, on im p o rt alati endast
m õistetav . Kuid a n tu d ju h tu m il näem e, et n ä ite k s ja h u veeti 1919. a a s t a l sisse 2448,9 tuh. p u u da (tabel 4). P ik e m a a ja lin e sõja
o lukord a v a ld a s p õ llu m a ja n d u s e le m u id u g i om a m õju keskmiste sa ak id e la n g e m is e näol vä e tis e ja tö ö riistad e, s a m u ti kohati tööjõu v ä h e su s e tõttu. Kuid r ä ä k i m a t a sellest, et p a re m a organiseerim is
töö puhul oleks võinud n i m e ta tu d p u u d u s te m õju tu n d u v a lt lee
v e n d a d a , peab r õ h u ta m a, et kü lv ip in d ad e ü ld s u u r u s oli aastate jooksul tu g e v a s ti lan g e n u d . O s a lt ju b a s ö ö d istu n u d mõisamaade v ä l j a j a g a m i s t m a a n ä l j a s ja tö ö ta t a l u p o e g a d e m assid ele — vaja
dus selleks oli ju b a k a te g o o rilin e — v e n ita ti a g a ig a s u g u s te põh
je n d u s te g a . S a m a a e g s e l t T o itlu sm in iste eriu m ei koormanud ta lu n d e id t e r a v ilja m ü ü g ik o h u s tu ste g a õiglaselt, va id paigutas k a p ita listlik -k u lak lik u kihi kehvikute ja keskm ikega võrreldes s o o d s a m a s s e olukorda. K ulak u tel j ä tk u s v ilja suurejooneliseks spekuleerim iseks ja s ä ilita m is ek s -v a rja m ise k s .
Nii võiski k u ju n e d a v a ja d u s t e r a v il ja s a a d u s t e suurem aulatus- likuks im pordiks, k u sju u re s tööliste n ä lg a ja v ile ts u s t see nime
ta m is v ä ä r s e l t k õ r v a ld a d a ei s u u tn u d — läks ju peam ine osa rin
dele. M a a i l m a tu r u k o n ju n k tu u r to id u k a u p a d e osas kujunes aga o stja ile üldiselt s o o d s am a k s kui v arem : m a a ilm a s õ ja lõppemisel su uren es to id u a in e te to o tm in e kiirem ini kui v a e s u n u d elanikkonna o stuvõim elise nõud m ise m aht, m is tõ ttu h in n a d h a k k a sid langema.
Eestis olid h in n a d a g a su h te lise lt tu n d u v a l t kõ rg em ad. See mee
litas v ä lis m a isi s u u rä rim e h i teg e m a senisest s o o d sam a id pakku
misi, mille ba a sil k ujunesid m itm edki to id u a in e te ostm ise tehin
g u d ja m a h h in a ts io o n id .17
Mis puutu b to o ra in ete sse ja tö ö stu stoo d etesse, siis siin kajas
tub kodanliku v a lits u s e täielik m a ja n d u s lik p a n k ro tt. Tehased v a ja s id tooraineid ja a b im a te rja le , tö öriistu, p õ llu m a ja n d u s vajas väetisi j a põllutööriistu, elan ik k o n d v a j a s riie tu st jne. Kuid olles lõhkunud m a ja n d u s lik u tervik u V e n e m a a g a , ei s u u tn u d kodanlus luua o s a st uut tervikut. O lu k o rra leev en d am isek s pöörduti kordu
v a lt abi sa a m ise p a lv e teg a L ä ä n e im p e ria listid e poole. Kuid nende
tahpl 4^Vam ieemaS s ta tis tik a s sa g e li k a s u ta ta v rü h m itu sv iis (vt.
siiski is elo o m u stad a lö nklikke a n d m e id - su u d a b p erio o d i üldkujul
17 S ellest lig e m a lt lk-1 12.
T a b e l 4 Tähtsamad kaubad impordis ja ekspordis 1919.— 1920. a..18 A. I m p o r d i s
1919. a. tuh. 1920. a. 1921. a.
p u u d a d e s tuh. puudades j % tuh. puudades %
T eravili 132,3 2,5 416,8 4,4
Ja h u 2448,9 86,7 1,6 812,5 8,7
S u h k u r 91,2 113,1 2,1 683,8 7,3
Sool 117,1 1103,3 20,3 828,3 8,8
P etro o leu m 93,3 320,5 6,0 234,3 2,5
H e e rin g a d ja silg u d
V ill, pu u v ill ja v illa- — 563,0 10,4 859,0 9,1
p u u v illa k a u b a d 24,4 88,5 1,6 168,9 1,8
R aud ja ra u a k a u b a d — 186,5 3,5 761,3 8,1
K ivisüsi 73,9 809,6 14,9 1654,8 17,7
N a h ak au p 7.6 23,2 0.4 56,5 0,6
P õ llu tö ö m a sin a d 134,6 2,5 146,1 1,6
M uud m a s in a d _ 78,8 1,5 218,0 2,3
V ä e tu sa in e d — 481,3 8,9 214,9 2,3
L o o m ato it — 0,0 0,0 37,1 0,4
P u u m a s s ja tse llu lo o s — 156,0 2,9 264,6 2,8
P a b e r, ig a s u g u n e — 44,3 0,8 34,2 0,4
M uud — 1093,5 20,1 1989,3 21,2
B. E k s p o r d i s
- 1 5415,3 100 9380,3 100
P a b e r ja papp 21,9 819,3 9,8 739,9 10,2
P a b e ri to o ra in e - 350,8 4,2 52,5 0,7
P iiritu s 83,4
(1667100 1.)
84,5 1,0 42,6 0,6
T sem en t 66,5 325.6 3,9 448,8 6,2
V in eer — 207,4 2,4 142,2 1,9
K artu l 861,6 1587,0 18,8 1194,8 16,4
K a rtu lija h u — — — 23,3 0,3
L in ad , ta k u d 665,5 228,2 2,7 339,9 4,7
L in asee m e — 11,4 78,0 1,0
M e ts a m a te rja l 431,3 4048,8 48,2 3468,4 47,6
R ukis j a ru k k ija h u ____ ____ 361,3 4,8
K aer, o d er ____ ___ " --- 12,5 0,1
P u u v ili (õ u n ad ) — 15.1 0,2 74,4 1,2
T ek stiilk a u p — 316,1 3,8 60,3 0,8
M uud — 275,4 3.3 107,8 1,5
I 8409,2 I 100 I 7291,3 100
18 « E esti S ta tis tik a » , 1922, nr. 5, lk. 37, 41. T ab elisse on a v a ra m a v õ rd lu se v õ im a ld a m is e k s lisa tu d and m ed ka 1921. a. kui esim ese v a b a k a u b a n d u se a a s ta k o h ta, m il load ei m õ ju ta n u d käibe m ahu ja stru k tu u ri k u ju n em ist.
«abi» ta o tle s e sia lg u k itsaid, E estile ig ati v a enulikke sõ ja lisi ees
m ärke. Eesti m a ja n d u s lik u teg e v u se e lu s ta m in e oli neile su h te li
selt tä h ts u s e tu küsim us.
Te rav a im p o rtim is v a ja d u s e , v ä lis la e n u d e p iir a tu s e ja valu uta v ä h e su s e o lu k o rra s olnuks t in g i m a t a v a ja u la tu s lik k u eksport- k a u b a n d u s t. Seda a g a v a lits u s o r g a n is e e r id a ei s u u tn u d eeskätt m iinim um in i a h e n en u d to o tm is b a a si tõttu.
S tru k tu u r s e lt lan g e b üle 50% e ksp o rd ist to o ra in e te ja pooltoo
dete arv ele ( m e ts a m a te r ja l ja lin a kui põhim ised) n i n g ligi 50%
to id u a in e te arvele (do m ineerisid k a rtu l ja p iiritu s) Kahe rühma v ah e le j ä ä b tö ö stu sto o d e te rü h m ca 4 % -lise o s a tä h ts u s e g a . Seega v a lm is s a a d u s e d v älja v eo s, võib öelda, puudusid.
I m p o r t k a u p a d e d e t a i l s e m s t r u k t u u r , k v a l i t e e t j a r e a l i s e e r i m i n e . Im p o r tk a u p a d e detailsem struk
t u u r n ä h tu b ta b e lis t 4. S e e g a s ta tis tilis te a n d m e te alusel ilmneb, et im po rd is e ksisteeris a in u lt 7 k a u p a või k a u b a rü h m a : jahu, sool, suhkur, petroo leum jt. — kõik, a rv e s ta d e s k u ju n e n u d olukorda, v ä g a v a ja lik u d . T egelikult oli im p ort tu n d u v a l t ulatuslikum , ees
k ä tt m itte v a ja lik e k a u p a d e osas. L u b a sid selleks, vastandlikult re k la a m itu d k a u b a n d u sp o liitik a le, a n d is u s in a s ti nii v ä liskau ban duse kui ka hilisem litsen tsk o m isjo n ja isegi väliskaubanduse nõukogu. N äiteks k u rd a b 1919. a. a u g u s tis osa a ja k irja n d u se s t,19 et a n ta k s e lu basid apelsinide, sid run ite, kompoti, marmelaadi, lõhnaõli jm s. sisseveoks; j a l a ts e id (mis p u udusid kaubandusvõr- g u s ju b a k a u a a e g a ) a g a ei tule. S e e g a teen is t u n d u v osa nii väga defitsiitsest v ä li s v a lu u t a s t pillava k o d a n lu s e k apriisseid huve, jä tte s täh e le p a n e m a ta r a h v a v a ja d u s e d ja viletsused. Taoline n ä h tu s im pordi s tr u k tu u ris võis tu le n e d a a in u lt v a s tu t a v a t e amet
nike o s te ta v u se s t ja k a a ssp e k u lee rim ise st. V ä lis k a u b a n d u s e nõu
kogu loomine tõi ü ksikutele s u u rs p e k u la n tid e le n ä h ta v a s ti ainult selle pahe, et «m ää rim ise k s» ku lu s s u u re m a id su m m a sid . Ent lõp
pude lõpuks m aksis t a r b ija need kulud kinni.
E elto o d u st selgub, et am etlik s ta tis tik a v a r j a s impordi struk
tuuri n e g a tiiv se id jooni.
T oid u k a u p ad e osas, n a g u v a re m v ih ja tu d , k u ju n es pakkumine im pordiks k a u n is soodsaks. Kuid see ei m õ ju n u d k a u p a d e kvali
teeti tõ stvalt. Im p ortö ö rid koos v a lits u s e am e tn ik e g a , eeskätt aga riiklik «E rk at» ise, p idasid p ä ris sihilikult ja h ti halvemakvalitee- dilistele k a u b a p a rtiid e le v ä lis m a a l. H in d u v õ ltsides im porditi need k õ rg e n d a tu d h in d a d e g a j a lasti s ise tu ru l m ü ü g ile tä is v ä ä r tu s li
kena. N äiteks osteti A m eerika Ü h e nd riik idelt P r a n t s u s m a a l vas
ta v a s õ ja v a r u s tu s e likvideerim ise kom isjoni k a u d u s u u re s kogu- ses kaupu, n a g u reklaam iti, «soodsate» h in d a d e g a . Tegelikult oli nende h u lg a s su ur osa m itte v a ja lik k u , s u u r osa to id u a in e is t aga riknenud ja isegi niivõrd, et tuli m a h a m a tta . V a s t a t e s selle kohta järe le p ä rim is e le A s u ta v a s Kogus, puikles a r u a n d j a ( A n d e r -
19 N äit. «V aba M aa» n r. 168, 9. V III 1919.
k o p p ) tõest kõrvale p e a lisk au d se s e letu sega, öeldes: « ühes meile tarv ilise k a u b a g a oleme su n n itu d olnud ka seda k au p a v a s tu võtm a, mis m itte h ä d a s ti ta r v is polnud.» 20 Teine näide. S ee
sa m a kuriku ulu s « E rk at» ostis 1920. a. lõpul «Esthonian-A m eri- can Oil Co»-lt 2000 tonni rukkeid m a k s u m u s e g a 31 milj. mk.21 M a k su t ä h t a e g a o sk as « E rk at» la s ta üle m inna, m istõ ttu riik m aksis tra h v i 2,4 milj. mk. Selles imelikus te r a v ilja o s tu s näib ole
v a t kok k u m än g u m itm e võ tteg a: 1) tonni hind oli kõrge, 2) hind tõusis imelikust lep in g u st tu le ta tu d tra h v ig a ja 3) kontroll, mis toim us p ä r a s t o stu te h in g u t, a v a sta s , et vili on kõlbm atu, haisev, s e g a tu d u m b ro h u jä te te g a . Kedagi a g a v a s tu tu s e le ei võetud.
Kui p a lju k a h ju tao liste o p e ra tsioo n id eg a kohalikud ärim ehed om a « d e m o kraatliku le v abariigile» tegid, selle kohta v a litsu s kui k au d n e k a a s o s a n ik s ta tis tik a t ei pidanud.
Usin k a s u m ija h t esines k a u p a d e h in d ad e m uu tu m ise baasil.
T a v a lin e oli n ä h tu s, et k a u b a d seisid tolliladudes m itmeid n ä d a laid ja kuid — lubade ootel. See täh e n d a b , kaup oli a m m u gi T a l
lin n a s a d a m a s s e im porditud, kuid seda ei lastu d m üügile, sest pu u dus luba impordiks! A e g lan e a s ja a ja m in e lubade andm isel oli näiline, h in d ad e tõ usu ootus (ja need tõusid k a u p a d e v ä h e su se b a a sil) a g a tegelik seism ise põhjus.22 Kui suuri kasum eid ärim eh e d -sp e k u la n d id võisid k a u b a lt s a a d a , sellest a n n a b t e a ta v a e tte k u ju tu se spe kula ntid e ühe om avahelise tüli v a s tu k a ja a ja k irja n d u s e s . Ilm nes, et üks lubas su h k ru t m ü üa j a e h in n a g a 20 mk. nael, teine a g a — 8 mk. n a e l 23; m õlem ad h in n a d olid se a l
j u u re s «õiglased», «ametlikud», «m ittespekulatiivsed».
E t kehtis ka a rd isü ste em , siis said töölised t ä h ts a m a id toid u
a in e id tšekkide alusel (kas r a h a s ostes või n a tu r a a lk u ju l p a lg a k s ).
K a a rd is ü s te e m a g a pani h in d ade avalikule tõstm isele te a ta v a piiri. K a su m ite suu re n d a m ise k s võltsiti tšekke, s. t. näid ati, n a g u oleksid k a u b a d juba realiseeritu d (tšekid olid riigiam etnike m a h h in a ts io o n is t osavõtul ju b a «laekunud»), tegelikult liikusid need, eriti leib ja suhkur, althõlm a-turule. S e d a la a d i võte oli üks hä be m a tu m a id rik a stu m isv iise n ä lg iv a elanikkonna kulul, sest v iim ane pidi n äitek s s e a d u s e g a lubatu d leivanorm i kätte saa m ise k s m a k s m a e tte n ä h tu s t m itm ekordselt k õ rgem a t hinda.
E s ita tu d n ä id e iseloom ustab eluliselt tä h ts a te im portkau pade rea lise e rim ist linn aelan ikk o nn ale, kuid ka m aa e la n ik k o n n a suhtes tehti k a r j u v a t ülekohut. Näiteks ja o ta ti im porditud toiduaineid (h e e rin g a d jt.) m a a r a jo o n id e vahel selle järg i, kuidas üks või teine
20 «V aba M a a » nr. 183, 27. V III 1919.
21 « V ab a M aa» n r. 209, 11. V III 1921.
22 T ihti seisid k au b a d ka to llid e alan e m ise ootel. T uleb rõ h u ta d a , e t v a lit
su s p ü ü d is a m e tlik u lt se a d u s a n d lu s e g a sp ek u latsio o n i tä h ts a m a te ra h v a ta rb e - k a u p a d e o s a s p id u rd a d a . N äit. k eela ti k a u p a d e lao n d a m in e h in n a tõ u su ootel («R iigi T e a ta ja » nr. 14/15, 1920, lk. 107— 109, jt .) . K uid n õ rg a k o n tro lli ja m a d a la te k a ris tu s m ä ä r a d e tõ ttu polnud ta o lis te l sam m u d el su u ri tu lem usi.
23 «V aba M a a » n r. 195, 10. IX 1919.
territo o riu m oli a n d n u d T o itlu sm inisteerium ile te ra v ilja . Nii oli e e lista tu d o lu k o rra s V ilja n d im a a sealsete k u la k u te j a h a llp a ru nite näol, k un a v ilja v a e s e m a d m a a k o h a d om a k e h vikum assid eg a jäid v a r u s t a m i s e s t a g a p la a n ile .
E k s p o r t k a u p a d e s t r u k t u u r . E k s p o rd itu d kaupade n o m e n k la tu u r oli v ä g a k itsas, p iirdu d es 6 k a u b a a r ti k l ig a (tabel 4). T öö stusto oteist on e s in d a tu d kolm n im etu st: a) p a b e r ja papp, b) tse m e n t ja c) piiritus. E k sp o rd itu d kogused, peale piirituse, pole n im e ta m is v ä ä rs e d . Ka p iiritu se su h te s tuleb m ä rk id a , et selle e ksport (83,4 tuh. to n ni ehk 1 667 100 1) ei to o n u d sisse sellisel h u lg al v ä lis v a lu u ta t, n a g u loodeti, j a sel lih tsal põhjusel, et oda- v a h in n a lin e e k sp o rtp iiritu s v ä lju s küll T a llin n a s a d a m a s t, kuid pöördus öö k a tte all s a la k a u b a n a E esti ra n n ik u le t a g a s i .24 Peab m ärk im a , et v a lits u s teg i m õ n in g a id k a ts e id sellise salakau ban d u s e ta k is ta m is e k s . Nii k e h te stati kord, mille põhjal laevakapten t a g a s i tu lles pidi e s ita m a tõ e n d a v a d d o kum endid selle kohta, kuhu p iiritus p a n d u d . A lgul lan g e sid k i m õ n ed v a s ta v a te dokumentide p u u dum isel k a ris tu s e alla. H iljem a g a leiti spe ku la n tide poolt v ä lj a p ä ä s : p ä r a s t piirituse rea lise e rim ist u p u ta ti laev merel «kõigi p a beriteg a» . V a n a p u rjek a hind oli 10— 25 tuh. mk., koorma eest s a a d i a g a v ä h e m a lt 100 tuh. mk.!
T sem endil ja a/s. «Lutheri» vineeri- ja m ööblivabriku saadus
tel olnuks t u r g u v ä lis m a a l, kuid s a h k e r d a ja d ka u b a n d u slik es esin
dustes k u lu ta sid om a a ja t u lu s a m a te le operatsioonidele toidu
ainete liinis. Neid p u u d u ta s see vähe, et n im e ta tu d tööstuses sei
sid ju b a kuu de k a u p a s u u re d k a u b a k o g u se d realiseerim ise ootel ja e e sk ä tt r a h a lis te r a s k u s te tõ ttu oldi s u n n itu d vabrikuid sul
gema.
V a s t a v a l t k u ju n en u d poliitilisele ja m a ja n d u s lik u le sõltuvu
sele n i n g s p eku latiiv sete te h in g u te v õ im a lu s te le toim us peamine k a u b a v a h e tu s In g lis m a a , Am eerika Ü h en d riikid e ja P ra n ts u s m a a g a .
2. Import j a eksport 1920. a astal a) Ü l d i n e v ä l i s k a u b a n d u s l i k o l u k o r d
In terv en tide tä ä k id e abil püsis ko danlik u v a lits u s e väerinne.
1919. a. lõpuks ku ju n es a g a m a ja n d u s lik olukord niivõrd raskeks ja rah v a meeleolu sõja v a s tu niivõrd v aen ulik uk s, et kodanlus ei ju lg e n u d re v o lu tsio o n ip la h v a tu se k a rtu s e l ü h ist sõd a liitlastega jätkata^ Ta oli s u n n itu d jä re le a n d m a t ö ö ta ja te n õ u d m istele lõpe
t a d a sõda, kuigi see in te rv en ts io o n irin d e s se tekkinud m õ ra tõttu nud ^ rari^suse Ja Am eerika im p e ria listid e le s u g u g i ei meeldi
v an a* i a*^1ritn<sp Vm ^ifh e rp u^ Y a ^ s a s ja o lu k s oli « k eelu sead u s» , m ille alusel v u n a ja p iiritu se m uuk e la n ik k o n n a le ilm a a rs titä h e ta oli k e e la tu d .
2. II 1920. a. k irju ta ti a lla rah u le p in g u le Nõukogude V enem aa ja kodanliku Eesti vahel. Se lle g a seoses kerkib küsim u s — m illi
seks kujunes olukord so ja lt r ah u le ü lem ineku a a s t a lõpuks?
T ö ö s t u s l i k u s t o o t m i s e s t e a t a s k o d a n lu se propa- g a n d a - a p a r a a t s u u re s t edust. Nii olevat tootm ine 1920. a. jooksul m itm ekordistunud, olevat a s u ta tu d terv e rida u usi tö ö stu s e tte v õ t
teid jne. Tegelikult, n a g u n ä h tu b tab e lis t 5, on m õnede toodete osas s a a v u ta tu d küll to o d a n g u su u ren em ist, kuid a rv e s ta d e s 1919. a.
kui s õ ja - a a s ta v ä g a m a d a l a t produktsiooni, pole m in g it alust u h k u s ta d a selle kahe- või kolm ek ord istu m isega kogu 1920. a. jook
sul. S a m a l ajal ei või j ä ä d a m ä rk a m a tu k s, et m itm etel aladel on tootm ine j ä ä n u d endisele, 1919. a. tasem ele {näit. tsem endi- ja k eem iatööstus) või koguni la n g e n u d (näit. kalevi- ja linavabri- -kuis). P e a le g i n ä h tu b tabelist, et sta tis tik a l pole õieti m idagi esi
t a d a m eta llitö ö stu se alal, m istõ ttu tööstusliku tootm ise ü levaates su u rtö ö s tu s e v õ im s a m a d käitised p uuduvad.
T a b e l 5 Tööstuslik tootmine 1919. ja 1920. a. suhtarvudes25
1919. a. 1913. a.
s u h te s (% )
1920. a. 1919.a.
su h te s (% )
P u u v illa v a b rik u d 12,83 118
K alev iv a b rik u d 24,18 33
L in a v a b rik u d jä m e d a t riiet 7,25 75
P a b e riv a b rik u d p a b e rit 21,3 166
tse llu lo o si 17,03 170
P u u m a s siv a b rik u d p u u m assi 36,01 120
P a b e ro s s ik e s ta d e v a b rik u d 56 100
T oore pu u ü m b ertö ö t. («L uther») 8.21 554
S aev esk id 6,03 400
N a h a v a b rik u d 33,82 220
T sem en d iv ab rik u d 2,2 110
T ellisk iv iv ab rik u d 8,96 225
L u b ja v a b rik u d 4 4,78 140
K e em ia tö ö stu s 17,3 100
P u u ja söe d e stilleerim ise m itm esu g . h a ru d 29,38 47,76
P iiritu s e p u h a st. 3,21 1350
M e ta llitö ö stu se k ira tse m ise st ja p a ig a lta m m u m is e s t a n n a b ü lev a a te tabel 6, m illest n äh tu b , et tööliste arv m etallitööstuses püsis üld iselt 1919. a. tasem el. M õ n in g a n e tõus esines puidu-, tsem endi- ja telliskivitööstuses, s. o. too tm isalades, mis b a s e e r u sid kodum aisel toorainel.
P õ l l u m a j a n d u s e s jä t k a s m aa refo rm tig u s a m m u d e tegem ist. E e lis ta tu d j ä r je k o r ra s said m a a d — ja nim elt ju u rd e — k o d a n lu se u s ta v a m a d k ä sila se d kodusõjas. K o g u to o d a n g 1920. a a s t a l ei s u u d a n im e ta m is v ä ä rs e lt ületa d a 1919. a. m a d a la t taset.
25 K a u b a n d u s- ja T ö ö stu sm in iste e riu m i s ta tis tik a o s a k o n n a andm eil, a v a l
d a tu d a ja le h e s «V aba M aa» n r. 92, 11. IV 1921.
T a b e l 6
Tööliste arvu liikumine tähtsamates suurtööstuse ettevõtetes kodanliku Eesti a lg u sa a sta il26
1913 —
1914 1919 1920 1921
1. VII
1922 1. VII P u id u tö ö s tu s a/s-. « L u t
her» 2000 203 565 867 547
T se m e n d ite h a s « P o rt-
K u n d a» 510 140 335 552 723
«A serin» 802 88 107 284 155
L oksa te llisk iv iv a b rik 250 58 75 117 189
A /s. « S ilv a» lu b ja te h a s
T a m sa lu s 250 11 25 25
In g lis e -B a lti a/s. laev a - eh it. ja m e h a a n ilin e
te h a s T a llin n a s 5000 242 308 560 859
T a llin n a S a d a m a te h a s e d 1848 — 1304 1011 447
« P e e trite h a s » (N obless-
n e r) 1250 457 428 428 349
E le k tri-m e h . tö ö s tu s a/s.
« V olta» 1250 seisis seisis 18 21
M a s in a e h itu s e v a b rik
a /s. « F ra n z K r u lb 450 160 200 287 354
M e ta llitö ö s tu s a/s. «Ilm a-
rine» 400 144 202 284 258
T a rtu T elefo n iv ab rik , a/s. 200 29 76 90 112
V a g u n ite h a s a/s. « D v ig a
tel» 1827 391 456 506
R a u d te e p e a te h a se d T a l
lin n a s 863 764 789 736 655
T a llin n a k eem ia v a b rik
a/s. «М ауег» 360 215 170 107 99
A /s. R o te rm a n n i ja h u -
veski ja le iv a v a b rik 177 120 88 258 10
M a ja n d u s lik d e s o rg a n ise e ritu s k a ja s t u b riigi f i n a n t s i l i s e s o l u k o r r a s . 1920. a. eelarve ja selle tä itm in e kujunes täht
s a m a te tu lu d e o sas j ä r g m i s e k s : 27
,P la a n “ T eg elik Täitm . %
K okku tuh. mk. 1 404 000 1 210 000 86,4
S ellest: tu lu m a k s 129 189 15 374 11,9
äri- ja tö ö s tu sm a k s 65 295 39 509 60,5
tem pel-, kohtu- ja k a n tse le i-
m aks 21 913 70 812 323,2
to llira h a d 35 000 47 958 137,0
tu b a k a a k tsiis 14 000 18 000 128,6
tu letik k u d e, jookide, p iiritu se
ja eetri ak tsiisid 245 708 395 000 160,7
k a u b a n d u s- ja tö ö s tu s e tte v õ t
ted 455 533 261 502 57,4
m e / L * Ш21! a*’ k oh ta. 12' T a b e lis s e on Pa n d u d v õ r d lu se k s and- 27 V ä lja v õ te te põh jal 1921.’ а. 1 p o o le a ja le h te d es t.
T abelist n ä h tu b selgelt kapitalistlik u m a ja n d u s e p laa n id e eba- rea a lsu s. Tegelikud tu lu d k a u b a n d u s-tö ö stu s e ttev õ tteilt m o o d u s
tasid p la a n ilis te s t ca 57%. P u u d u jä ä k tulenes a sja o lu st, et ei s u u detud tootm ist viia sellisele kõrgusele, mis oleks m o o d u sta n u d 7з e n n e sõ ja a e g s e s t v õ im su sest (n a g u oli loo detud). R ahva v a e s u s t iseloom ustab tu lu m a k s u p laa ni tä itm in e um bes 12% ulatu ses.
T u n d u v a t ü le ta m is t esines a ktsiisides ja tollim aksus. V iim ane n ä h tu s k a n n a b v ä lis k a u b a n d u s e b ilansi suh tes n e g a tiiv s e t ise
loomu — im porditi e e ld a tu st rohkem.
E elarv e t a s a k a a lu s ta m is e k s jä tk u s ra h a m ä rk id e emissioon, mis s ü v e n d as inflatsiooni. S u u tm a ta o rg a n is e e rid a sisem isi reserve m aja n d u s lik u k s ülesehituseks, orienteeru ti vä lisla e n u d e le ja v ä li s kapitalile. 1. ja a n u a r i k s 1921. a. tõusid v ä lis la e n u d riigi suuru se ja m a ja n d u s lik u kandevõim e suhtes k o lo ssaalse su m m a n i — 6 548 489 948,1 Eesti m a r g a n i.28 Allikate suhtes oli laen j ä r g m ine 29:
L aen u a n d ja R a h a
ühik Sum m a E esti m a rk a d e s
A m eerika Ü h e n d riig id d o lla r 12 213 377,88 4 494 523 059,8 A m eerik ale m a k s m a ta
% % 1 606 810,55 591 306 282,4
A m eerika a b ia n d m ise
kom itee 1 793 086,00 659 855 648,00
m a k s m a ta % % 233 481,21 85 921 085,3
In g lis m a a naelst. 251 000,00 385 285 000,00
P ra n ts u s m a a fra n k 10 000 000,00 297 500 000,00
T aan i (A m eerika a b ia n d T aan i
m ise k om itee k au d u ) kroon 463 930,24 34 098 872,6
6 548 489 948,1
Seega ju ba 1920. a. lõpuks oli kodanlik Eesti Ameerika, I n g lis m aa ja P r a n t s u s m a a võlaorjuses. Sellele täien du seks tehti u l a t u s likke e tte v alm istu si eeskätt Inglise kapitali impordiks — h in g it
seva tö ö stu se m ah a m ü ü m isek s v äliskapitalile. S a k s a m a a raske koorem re p a ra ts io o n id e ja sisem iste m a ja n d u slik e n in g poliitiliste s e g a d u s te näol su nd is teda Eesti koloniseerim isest kapitali abil e s ia lg u kõrvale j ä ä m a , kuid m itte täiesti: ta hakkas v a llu ta m a positsioone p a n g a n d u s e s , s a a v u ta d e s 1921. a. lõpuks ak tsia te o m a n d a m is e teel seda, et kolm su u re m a t p anka olid faktiliselt S a k s a p a n g a d .
K odanlik v a lits u s n ä g i v ä lis v a lu u ta s om a elu eliksiiri, kuid v a lu u t a t k a s u ta d a ta ei osanud. Kõnelem ata k a u b a n d u slik u st te g e v u se st otseselt, tuleb öeldu tõenduseks m ärk id a p a a ri asjaolu:
28 A rv e s ta tu d 26. d ets. 1920. a. ku rsil.
29 « E esti S ta tis tik a » , n r. 1— 2, 1922, lk. 206.
2 TRÜ T oim etised nr. 68
1) Eesti sai Nõukogude V e n e m a a lt r a h u le p in g u põhjal 15 milj.
k u l d r u b l a 30, mille v iim an e tä p s e lt ja õ ig ea e g s e lt üle andis. Sel
lest m üüdi 1920. a. septem bris 5 milj. k u ld ru b la Inglism aale 700 000 In glise n a e la eest. S a a d u d ra h a k u lu ta ti p e a m iselt valmis- s a a d u s t e im pordiks.
P e a le g i ei s a a d u d k ä tte 700 000 n aela, v a id palju vähem , sest osa k u lla st (3— 5 milj. Emk. v ä ä rtu s e s ) « kadus» la e v a lt.31
S e e g a ostis v a lits u s kulla eest v a lm isto o te id olukorras, kus E esti P a n k ei o m a n u d m a r g a le k ü lla ld a s t k ullak atet. Selline näh
tu s ei tu le n e n u d loom ulikult n iivõrd kodanlike m a ja n d u s - ja riigi
m eeste o s k a m a tu se s t, kuivõrd ju s t p ü ü de st kiiresti rikastuda riigi ja r a h v a arvel m u s ta d e ja s a la j a s t e te h in g u te teel.
2) S a m a l ajal kui v a lits u s p idas jah ti naelsterlingeile, kui terve m a k se b ila n si v ä lj a a r e n d a m i s e poliitika asem el aeti valuuta- püü d m ise poliitikat, «ei n ä in u d » ta liikmed k a u a aega, kuidas s p e k u la n d id E e stis v a lu u t a t m iljonite viisi kokku ostsid ja seda d ip lo m aa tlik e s pakkides S a k s a m a a le vedasid. V a lu u ta hankimi
sel a b is ta s id sp e k u la n te kohalikud p a n g a d , eriti Scheeli pank.32 Taolisel m a ja n d u s lik u l ta u s t a l pole m id a g i im estada, et töö
lised pidev alt n urisesid, streikisid j a palka ju u rd e nõudsid. Eesti sai k u u lsa k s om a m a d a la e la tu s ta s e m e g a , k u s ju u re s tööliste töö
t a s u oli alla e latu sm iinim u m i. Nii oli tö ö ta su d e ja elatusmiini
m um i vah e k o rd 1920. a. ju u n is jä rg m in e : e la tu s m iin im u m — 2020.72 mk.
p a lg a a la m m ä ä r kuus:
a) lihttöölisel- — 1571 mk. (s. o. 75%) b) oskustöölisel — 1729 mk. (s. o. 85,5%).
Kui töölised nõudsid pa lka de tõ stm is t ca 6000 m a rg a n i kuus, siis pistis k odanlik a ja k irja n d u s h u r ju ta m a , n im e ta d e s nõudmist e la tu sm iin im u m i põhjal a b s u rd s e k s ja kom m unistlikuks propa
g an d a k s. Tegelikult olid tööliste n õ udm ised täie sti põhjendatud ja tag a sih o id lik u d , sest toid u ain eid ja teisi v a ja lik k e elatusvahen- deid polnud ü ld re e g lin a võim alik s a a d a ela tu sm iin im u m is arves
t a tu d h in d ad e g a .
Tööliste p a lg a d olid niivõrd n a e r u v ä ä r s e lt m a d a la d , et kodan
liku a ja k irja n d u s e andm eil a m e erik lased k o rra p äris tõsiselt kavat
senud E estist laevu tellida: töö stu se m a d a l a m a t tehnilist varus
ta t u s t Eestis ja to o rm a te rja li vedu A m e e rik ast siia p eaaegu kom
p enseerisid vah ed töö tasu des.
E lan ik k o n na ä ä rm is e v iletsu se iselo o m u stam iseks toome veel ühe näite: v a s ta v ankeet 1920. a. no vem b ris se lg ita s, et Eestis
3i p+e ^o s^ s . tu n d u v a lt E e sti m a r g a k u rssi.
^ т с,1С, г / и и Н т ^ » к ^ из sü ü d la si «ei le itu d » : siis su n n ib see o letam a mõne v alitsu sliik m e o sa v o ttu k u lia v a rg u s e s t.
«V aba M aa» nr. 229, 7. X 1920.
oli 107 671 a b it a r v i ta j a t last, n e n d e st 7з linnades ja 2/ 3 m a a l.33 A b iv a ja jaist pidas h oolekanne ülal ain u lt 2009 last.
b) V ä l i s k a u b a n d u s e k ä i v e 1920. a.
Seoses s õ ja o luk orra lõppem isega toim us v ä lis k a u b an d u s lik u tegevuse elavnemine. Kogukäive tõusis 1171,8 milj. m a r g a lt 1919. a. 2623,6 milj. m a r g a le 1920. a. (tabel 2, lk. 9), s. o. umbes kahekordseks (223,8%). Tõus n a tu r a a lk u ju l oli veelgi suurem, nimelt 277,5%. Ekspordi d ü n a a m ik a oli im pordist kiirem, kuid bilansi p a ssiiv su s t see k a o ta d a ei su u tn u d — im port ületas eks
pordi 166,8 milj. m a r g a g a .
Kodanliku v a lits u s e «plaanis» a g a oli impordi ja ekspordi vahekord n ä h tu d ette hoopis teis ts u g u s e n a . Nii pidi import olema 3 29Q000 n a e ls te r lin g it ja eksport — 3 825 000 n a e ls te rlin g it.34 A rv e sta d e s need n ä it a ja d 1920. a. m ä rtsi m a r g a k u rs i alusel («plaani» a v a ld a m is e aeg) üm ber Eesti m ark a d ek s (1 n a e ls t e r ling = 310 Emk.) pid an uksid arvu d olema järgm ised:
im port — 1019,9 milj. mk. (oli tegelikult 1395,2 milj. mk.), eksport — 1185,8 „ „ ( „ „ 1228,4 „ „ ).
S eega käibebilansi ta s a k a a lu s ta m is e s t aktiivses s u u n a s ei t u l nud m id ag i v älja. Hiljem kodanlikud m aja n d u sm e h e d «leidsid»
sellele põhjenduse, väites, et ülesehitam ise a ja jä r g u l v ä lis k a u b a n duse b ila n s s pidavatki olema passiivne. Selles seisukohas oli o m a j a g u tõde, sest see a rg u m e n t tõendab loobumist endisest tootmis- s tru k tu u ris t ja ülem inekut a g ra a r s e le s u u n a le ühes piiratud väike- ja k e sk töö stuse ga kas im porditava või kohaliku tooraine baasil.
Nelja põhirühm a läbilõikes (tabel 3, lk. 9) oli toiduainete im port 1919. a a s t a g a võrreldes m ärk sa langenud, kuid ületas siiski s a m a k a u b a rü h m a ekspordi. Toorainete n in g pooltoodete ja v a lm is s a a d u s te rü h m a d suu ren esid nii impordis kui ka ekspordis, ku sju u re s ekspordis v a lm is s a a d u s te n a tu r a a l n ä it a ja ületas toid u
ainete oma. E k spordis ületasid toorained ja pooltooted v a lm is s a a dusi rohkem kui kahekordselt. Impordis hõlm asid v a lm issa a d u - sed üle '/з impordist.
Need oleksid esialgsed m ärk m ed käibe s tru k tu u ri kohta. Kuid tõsiseid järe ld u s i nende a nd m ete alusel teha ei saa, sest 1) n ä i ta ja te n a tu r a a l n e vorm 35 ei võim alda õiget võrdlust, 2) 1920. a a sta v ä lis k a u b an d u s lik u käibe s tru k tu u r ei s a a n u d lubadesüsteem i eksisteerim ise tõ ttu kujuneda vab alt, 3) m a ja n d u s e a re n g u s oli veel tu n d a t u g e v a t ülem inekuperioodi mõju, m istõttu s tru k tu u ris
33 «V aba M aa» n r. 270, 25. XI 1920.
34 «V aba M aa» nr. 51, 4. III 1920. Ise lo o m u sta v on v ä lisk a u b a n d u se käibe v ä lje n d a m in e v ä lis v a lu u ta s (m a rg a k u rss oli v ä g a e b a s ta b iiln e ).
35 S tr u k tu u ri o sa s k o d an lik s ta tis tik a om a puud u lik k u se, kuid ka h in d a d e tu g e v a te m u u tu ste tõ ttu ligem aid andm eid ra h a lis e s n ä ita ja s 1919. ja 1920. a.
k o h ta ei to o n u d .
2
