А ~ 1 1 £ 5 н
T AR TU R I I K L I K U ÜLIKOOLI T O I M E T I S E D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
‘j S U T A T li n 1803~ а‘ VII ПК _____ № 48 ВЫПУСК О С Н О В А Н Ы в 1893 г.
Е. TAMMEPÕLD
HEMAGLUTINATSIOONI-, HEMOLÜÜSI- JA WIDALI REAKTSIOONI VÕRDLEV UURIMUS
KÕHUTÜÜFUSE DIAGNOSTIKAS
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е ЗА П И С К И
ТА РТУ С К О ГО Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А
VIHIK № 48 ВЫПУСК
Е. TAMMEPÕLD
HEMAGLUTINATSIOONI-, HEMOLÜÜSI- JA WIDALI REAKTSIOONI VÕRDLEV UURIMUS
KÕHUTÜÜFUSE DIAGNOSTIKAS
С РЕЗЮМЕ:
СРАВНИТЕЛЬНОЕ ИССЛЕДОВАНИЕ ГЕМАГГЛЮТИНАЦИИ, ГЕМОЛИЗА И РЕАКЦИИ ВИДАЛЯ В ДИАГНОСТИКЕ
БРЮШНОГО ТИФА
T A R T U 1956
_ _ _ _ _ _ Pl
| Tartu RiikHkv Oiik&oll
Raamatukogu
3 5 0 f f
Э. К- Таммепы лд
СРА ВН И ТЕЛЬН О Е И СС Л ЕДО ВА Н И Е ГЕМ АГГЛЮ ТИНАЦИИ. ГЕМ ОЛИЗА И РЕА К Ц И И ВИ ДА Л Я В ДИ АГН О СТИ КЕ БРЮ Ш НОГО ТИФА
На эстонском и русском языках
*
L adum isele antud 6. XII 1956. Trükkim isele antud 30. XII 1956. Paber 6 0 X 9 2 , 1/16.
Trükipoognaid 2,75. Trükiarv 500. MB-0964I. T ellim ise nr. 4007.
Trökikoda «Tartu K omm unist», Tartu, Ü likooli 17/19.
SISSE JU H A T U S
Käesolev töö on kokkuvõte aspirant E. T a m m e p õ l l u kandidaadi-disser- tatsioonist «H em aglutinatsiooni-, hemolüüsi- ja Widali reaktsiooni võrdlev uuri
mus köhutüüfuse diagnostikas». Töö on teostatud Tartu Riikliku Ulikooii nak
kushaiguste ja dermatoloogia kateedris; teaduslik juhendaja prof. med. tead.
doktor, ENSV teeneline teadlane F. L e p p .
Seoses tä n a p ä e v a k õ h u tü ü fu sev a sta se ak tiiv se im m uniseerim i- seg a on rea au to rite, n a g u Š ta in sn e id e ri [1], B ilibini [2] jt. a n d m etel sa g e n en u d köhu tüüfuse a tü ü p iliste vo rm id e esinem ine. N ende av a sta m ise l tä h e ld a ta k se d iag n o stilisi ra sk u si, sest eb a selg e k liin i
lise pildi kõrval ei paku d iagno osi p ü stita m ise le sag e li tu g ip u n k ti ka seroloo gilised reaktsio o n id ja teised lab o ra to o rsed u u rin g u d .
K öhutüüfuse se ro d ia g n o stik a s la ia ld a se lt k a s u ta ta v a W idali reaktsiooni p ra k tilise ra k e n d a m ise ja d ia g n o stilise v ä ä rtu s e kohta on k irja n d u se s ilm unud palju uu rim u si (K rasn op olsk i [3], F eren- bach [4], E rez n in g 2 u p an en k o [5], L õskovtsev [6] jt.) , kus pee
ta k se W idali reaktsiooni peam istek s p u u d u stek s selle m a d a la t tu n d lik k u st, h ilin em ist ja m itte k ü lla ld a st sp etsiifilisu st. Nii sai L õskovtsev [6] v ak tsin ee ritu d 'kõhutüüfushaigetel p ositiiv se W idali reaktsiooni 71%-1 ju h tu d e st (a u to r lu g es W idali reaktsio on i p osi
tiivseks a la te s tiitris t 1 : 100). V a k tsin ee rim ata k õ h utüü fu shaig etel oli positiivseid re ak tsio o n e 4,4— 4,6% v õ rra rohkem , š ta in š n e i- deri [1] andm etel oli W idali reaktsioon 1 :2 0 0 ja k õ rg em as tiitris positiivn e ain u lt 65,67% -l v ak tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh aig ete l.
W idali reaktsioon ei k u u lu köhutü ü fu se v a ra s te d ia g n o stiliste reaktsio o n id e hulka, sest ta m u utub positiivseks alles teisel h aig u s- n ä d a la l. V iim asel a ja l esineb a g a rea au to rite, n a g u S ta in šn ei- deri [1], L õskovtsevi [6] jt. viiteid sellele, et k õ h u tü ü fu se v a sta n e v ak tsin ee rim in e p õ h ju stab veelgi su u re m a t W idali reaktsioo ni h ili
nem ist. A utorid on leidnud, et v õ rreld es v a k tsin e e rim a tu te g a m u u tub su h teliselt su u rem al arv u l v ak tsin ee ritu tel W idali reaktsio on positiivseks alles 3. h a ig u sn ä d a la l. S a g e d a s t W idali reaktsioo ni hilin em ist on k irjeld atu d i a s t e kõhutü ü fu sesse h aig estu m isel. Nii said C assoute, M o ntus n in g P ie rro n [7] positiivseid W idali re a k t
sioone alles 20,— 30. h aig u sp ä e v a l ja sed a sag e d am in i, m ida noo
rem oli laps. Ka (köhutüüfuse a n tib io o tilin e ravi k u tsu b esile p o si
tiiv se W idali reaktsiooni hilinem ise. H orni [8] and m etel ta k ista b antibiootikum i b a k te rio sta a tilin e toim e en doloksiin i m o od ustam ist.
Selle tõ ttu on p id u rd atu d im m u u n su se k u ju n e m in e ja W idali re a k t
3
sioon võib m u u tu d a positiivseks alles 5. või 6. h a ig u sn ä d a la l või veelgi hiljem . A ntibiootikum ide ravi alg u l tä h e ld a s n im etatu d au to r vahel isegi O -a g lu tin iin id e tiitri lan g u st.
W idali reaktsiooni m itte k ü lla ld a n e sp etsiifilisu s on sag eli kõhu- tü u fu se eksidiag n o o sid e põhjuseks. E rezi n in g Z u p an en ko [5] ja K rasnopolski [3] andm etel andsid te m p e ra tu u rig a ku lg evad h a ig e s tu m ised, n a g u gripp, m ilia a rn e tuberkuloos, p neum oonia jt. kuni 30% m ittesp etsiifilisi W idali reaktsioone. Sellisel m ittek öh utüü fu s- d iag n o o sig a h a ig u sju h tu d e l, kus oli to im unud eeln ev alt kõhu- tü ü fu se v a sta n e v ak tsin eerim in e, u la tu s W idali reaktsio on i tiiter m õnikord isegi see ru m ila h je n d u ste n i 1 :4 0 0 ja 1 :8 00 .
A tü ü p ilisest h a ig u sk u lu st J a d ia g n o stiliste st ra s k u ste s t tin g i- su h teliselt hilineb k õ hutiiüfushaig ete, eriti ag a v ak tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh a ig e te ho sp italiseerim in e. Nii sa a b u s S ta in šn e id e ri [1]
andm etel ikliinikusse 5.— 10. h aig u sp äe v a v ahem iku s a in u lt 33,3%
v ak tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh a ig e te st, kuna sam al ajav ah em ik u l vakt- sineerifn atu id k õ h u tü ü fu sh aig eid h o sp italise eriti 49,7%..
E sita tu d faktid k o h u stav ad m eid otsim a uusi tun d lik u m aid , v a ra se m a lt positiivseid ja sp etsiifilisem aid seroloo giiisi reaktsioone!
m is aitak sid k a a sa köhutü ü fu se täp sem a le ja v ara se m a le d ia g n o s tikale.
V iim asel a jal on üksiikud au to rid k irjeld an u d k öh utüüfuse d ia g n o stik as h e m ag lu tin atsio o n i- ja h em o lüüsireaktsioo ni. E sm ak o rd selt teg i seda K ravtsenko [9], o tsid es h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i abil sp etsiifilist p o lisah h ariid i h aig e e ritiste st. S en sib iliseeritu d p u n alib led e hem olüüsi a g a k a su ta sid k ö hutüüfuse d iag n o stik as L J a S - Le M inor n in g G ra b a r [10], kes tõ estasid selle reak tsio oni abil h a ig e veres sp etsiifiliste an tik eh a d e olem asolu. K irjan d u se f . ^ m etel p ild u s id k õ h u tü ü fu sh aig ete h em ag lu tin atsio o n i- ja hemo- lü ü sireak tsio o n i-alase d u urim used peam iselt m etoodikasse p u u tu v ate k ü sim u ste ja ü k siku te h a ig u sju h tu d e u u rim iste g a.
K irjan d u se an d m ete st ei selg u n u d h em ag lu tin atsio o n i- ja hemo- . liiüsireak tsiooni d ia g n o stilin e v ä ä rtu s . R eaktsioone ei ole te o sta tu d d ü n a a m ilise lt ega seo statu d nende tulem u si h a ig u sk u lu g a . Ka a n tig ee n id e v a lm ista m ise ja nen d e punalib lesid sen sib ilise eriv ate o m ad u ste n in g tin g im u ste .kohta esinesid k irja n d u se s v ä g a erinevad seisukoh ad. Nii said L. ja S. Le M inor n in g G ra b a r [10] S alm on ella typhosa susp ensiooni üh etu n n isel k uu m utam isel 56° С ju u re s puna- ii u se n sib iü seeriv a O -an tig een i. C o rv a z ie r’i [11] andm etel a n d is alles b ak terite suspensiooni 10-m inutiline k u u m u tam in e 90° С ju u res O -a n tig e en ile pu nalib lesid sen sib iliseeriv ad om adused, m itte a g a m ad ala m tem p eratu u r.
P u n a lib le sid se n sib ilise eriv ate an tig e e n id e saa m isek s on osa auto reid ra k e n d a n u d m ikroobide su spensiooni a lk a a ls e t hüd ro lü üsi, m ille tin g im u ste s p aistsid sam u ti silm a suu red erin ev u sed N äiteks te o sta s K ravtsenko [9] h ü d ro lü ü si 2-n, Sokolov [12] 0,4-n kuni 0*8-n ja C h a n g [13] 0,2-n n aa triu m h ü d ro k sü ü d i k o n tse n tra tsio o n is k eem istem p eratu u ril.
T uginedes k irja n d u s e s esin ev a tele lünkadele ja la h k a rv a m u s
tele, m is esin ev ad köhutü ü fu se d ia g n o stik a s h e m ag lu tin atsio o n i- ja hem olüü sireaktsiooni rak en d am isel ja h indam isel, p ü s tita s k ä e s
oleva töö a u to r en d ale jä rg m ise d ülesanded:
1. S e lg ita d a h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüü sireaktsio on i abil S alm o n ella typhosa an tig e e n id e p u n alib lesid sen sib iliseeriv aid om adusi ja sen sib ilise erim ise tingim usi.
2. V õrd lev alt u u rid a ja h in n a ta T yphus ab d o m in a lis’e d ia g n o s tik as h em ag lu tin atsio o n i- ja hem olüüsi- n in g W idali reaktsio on i seoses haig u sk u lu , v a k tsin atsio o n i ja b a tsillik a n d lu se g a .
3. H in n a ta an tik eh a d e ilm nem ise ja esinem ise d ü n a a m ik a t k õ h u tü ü fu sh aig etel ja v ak tsin ee ritu tel.
M ETOODIKA
H e m a g lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireak tsio o n id e teo stam isek s v ajalik e a n tig ee n id e v alm ista m ise l k asu tati kahte s ta n d a rd tü v e — S alm o n ella typhosa 0-901 ja S alm o n ella typhosa Vi-i n in g ühte a u to ri poolt iso leeritud tüve, m ida tä h is ta ti tin g m ä rg ig a Ty-3. Ü h t
lasi m ä ä ra ti k indlaks viim ase biokeem iline aktiivsus, a n tig e e n n e s tru k tu u r ja v iru len tsu s. Töös k a su ta ti n im etatu d tüved e 24 tu n n i v a n u se kultu u ri su spensioone füsioloogilises lah uses tih ed u seg a 2,5 m iljard /m l.
A ntig een id e, v alm ista m ise l kuu m u tati vesiv an n il 1 tu n n i v ältel S alm onella typhosa 0-901 suspensioo ni tem p eratu u ril 100° С ja Vi-i suspensiooni te m p e ra tu u ril 56— 60° C. Kui kontrollkülvid olid steriilsed , loksutati k laask u u lik esteg a kolvis V i-an tig een i 160— 180 korda m in u tis 5 tundi. S eejärel an tig een id tse n trifu u g iti 3000 t/m ja k a su ta ti p ealm ist selg et vedelikku p un alibled e sensib iliseeri- m iseks.
Ty-3 an tig ee n i v alm istam isel lisati ig a 5 ml m ikroobide su sp e n siooni kohta 0,1 ml n aa triu m h ü d ro k sü ü d i k ü lla sta tu d la h u st
(52,2% 20° C) ja kuu m u tati sellist leelistatu d m ikroobide su s p e n siooni v esiv an n il kuni vee keem iseni. P ä ra s t an tig ee n i ja h tu m is t lisati in d ik aato rin a 0,5% -H se ro so o lh ap p e alk o h o lilah u st, a rv e s tu sega 2 tilk a iga 5 ml an tig ee n i kohta n in g n eu tra lise eriti an tig ee n A cidum aceticum g la c ia le ’ga ja 10% -lise N atriu m carboni- c u m ’iga kuni saa d i an tig ee n i püsiv k erg e ro o sa k as v ä rv iv a rju n d (pH 7,2— 7,6). L õpuks filtreeriti an tig ee n helvete k õ rv a ld a m ise k s läbi ste riilse vati ja k a su ta ti p u n alib led e sensibiliseerim iseks.
W idali reak tsio o n ik s k a su ta ti L e n in g ra d ist V a k tsiin id e ja S ee
ru m ite T eadu sliku U u rim ise In stitu u d ist sa a d u d tü ü fu se H- ja O -diagnostikum i. V i-an tig een ik s oli S alm o n ella ty p h o sa V i-3 eluskultuur.
P u n a lib le d e sensib iliseerim isel lah jen d a ti O- ja V i-antigeen füsioloogilises lah u ses 1 : 10, Ty-3 tü v est v a lm ista tu d an tig ee n ag a lah jen d a ti 1 :2 0 . Iga 10 ml an tig ee n i lah jen d u se kohta lisati 0,2 ml
5
oina või inim ese 0 -g ru p i vere pestu d pun aliblesid, lo k su tati ü h t
laseks suspensiooniks ja a se ta ti 2 tu n n ik s te rm o sta a ti te m p e ra tu u ril 37° С sen sib iliseeru m a, lo k su tad es neid iga poole tu n n i järe l.
P e a le sen sib ilise erim ist e ra ld a ti punalibled a n tig e e n ist 3-kordse p esem iseg a füsioloogilises lah u ses ja v a lm ista ti 2 % -lin e s u sp e n sioon, m ida s ä ilita ti + 4 — j-6°C te m p e ra tu u ril ja k a s u ta ti
^ päeva piirides h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüü sireak tsio on ik s.
U u rim ism a te rja lin a k a su ta ti inim vere seerum eid, m illised eel- in a ktiv eeriti ja ad so rb eeriti oin a m ittese n sib iliseeritu d p u n a libledega. U u rita v a te st see ru m ite st v a lm ista ti fü sio lo og ilise la h u seg a k ah e k o rd selt tõ u sv ad lah jen d u sed a la te s 1 : 20 kuni 1 : 5120.
S ä ä ra se id lah jen d u si v a lm ista ti 6 rida, k u sju u re s rea ig a katse- k la a s s isa ld a s seerum i la h je n d u st 0,2 ml. H e m a g lu tin a tsio o n i
reak tsio o n i teo stam isel lisati kolm ele seerum i lah jen d u se reale 0,05 ml (1 tilk) k as 0 -, Vi- või Ty-3 a n tig e e n ig a sen sib iliseeritu d p u n alib led e 2 % -list suspensiooni. H em o lü ü sireak tsio o n i puhul lisati seerum i la h je n d u ste le 0,1 ml (2 tilk a ) sen sib iliseeritu d p u n a liblede 2 % -list suspensiooni ja 0,2 ml ad so rb eeritu d kom plem enti la h jen d u se s 1 : 10. P e a le p u n alib led e ju u rd e lisa m is t ku junesid h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i lopplah jen d u sed 1 : 25, 1 : 50 jne.
kuni 1 :6 4 0 0 . H e m olüüsireak tsiooni lo p plahjend used olid 1:50 ^ 1 : 100 jne. k uni 1 : 12 800. L isaks eelnevale te o sta ti V i-hem agluti- n atsio o n irea k tsio o n ka seerum i lah jen d u se s 1 : 12,5 ja Vi-hemo- lü ü sireak tsio o n lah jen d u ses 1 : 25.
H e m a g lu tin atsio o n irea k tsio o n i ju u re s ra k en d ati k a h te ko ntrolli, m ille abil tehti kindlaks nii sen sib ilise eritu d kui ka m ittese n sib ili
seeritu d p u n alib led e sp o n ta a n n e ag lu tin a tsio o n .
H e m olüüsireaktsiooni puhul k a su ta ti kolm e kon trolli. N endest kah e g a tehti k indlaks sen sib iliseeritu d ja m ittesen sib iliseeritu d p u n alib led e s p o n ta a n n e lüüs, kuna kolm as kontroll n ä ita s kom ple- m endj poolt p õ h ju statu d m ittesp e tsiifilist hem olüüsi.
Koik k atsek la asid loksutati, a se ta ti 1 tu n n ik s te rm o sta a ti tem p e ra tu u ril 37° С ja loeti siis e sialg sed tu lem used. T ulem u ste lõplik lugem ine toim us p ä ra s t reaktsio o n id e 12— 14-tunnist to a te m p e ra tu u ri tin g im u ste s hoidm ist.
P o sitn v se h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i puhul leidus k a ts e k la a si p ohjas sak ilise ä ä rise ja krobelise p in n a g a p u n an e ketas, m is olen ev alt reaktsiooni tu g e v u se st v arie eru s om a läbim õõdult]
k a tte s tu g e v a sti p ositiivse reaktsiooni k o rra l kogu k a tse k la a si põhja kum eruse. K on trollide ja n e g a tiiv se te reaktsio o n id e puhul esin es k a tse k la a si p o h jas te ra v a p iirjo o n eg a väike sile ketas,' m is k a ts e k laasi ra p u ta m ise l resu sp e n d eeru s h aih tu v a pilvekesena (vt. foto).
L äh tu d es k a a lu tlu ste st, et hom oloogiliste p u n alib led e k a s u ta m ine lubab te a ta v a l m ä ä ra l lih tsu sta d a m etoodikat, te o sta ti osadel u u rin g u te l p aralleelselt oina v ere punalib led e h em ag lu tin atsio o n i- re ak tsio o n ile k a h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n inim vere 0-grup i p u n alib led eg a. V iim ase m etoodika oli ü ld iselt a n a lo o g ilin e ülal-
Foto. H em aglutinatsioonireaktsioon katseklaasides.
k irje ld a tu g a , erin ed es e s ita tu s t ain u lt u u rita v a te seeru m ite ad so rp t- siooni ä ra jä tm is e osas.
P a ra lle e lse lt h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n ile k a tse k la a sid e s te o sta ti kõigile u u ritu d seeru m itele veel h em ag lu tin atsio o n ireak t- sioonid esem eklaasil. Selleks a se ta ti ra sv a v a b a le esem ek laasile 4 tilk a in ak tiv eeritu d ja ad so rb eeritu d u u rita v a t see ru m it lah jen - d uses 1 :5 . N eist kolm ele tilg a le lisati v õ rdsel h u lg a l 0 - , Vi- ja Ty-3 a n tig e e n id e g a sen sib ilise eritu d oina p un alib led e 2 % -list s u s pensiooni. N e ljan d a le u u rita v a seerum i tilg a le lisati k o n tro llreak t- siooniks oina m ittese n sib iliseeritu d p u naliblesid. S eerum i ja p u n a liblede tilg a d se g a ti esem eklaasi k a llu tu ste g a ja jä lg iti to atem p e
ra tu u ri tin g im u ste s 10 m inuti jooksul h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i tekkim ist.
H e m a g lu tin atsio o n irea k tsio o n esem eklaasil ilm nes p o sitiiv sete seeru m ite puhul 1—3— 5 m inuti jooksul, an d e s p a lja le silm ale se l
gesti m ä rg a ta v a p u n alib led e sõm eruse või helbelisuse. N e g a tiiv sete seerum ite k o rral jä i p unaliblede su spensioon täiesti hom o
geen sek s või an d is k a h tla si sõm erusi alles 10 ja rohkem m in uti p ä ra st.
W idali reak tsio o n te o sta ti v a s ta v a lt ü ld tu n tu d m eetodile. S ee
ju u re s k a su ta ti O- ja H -a n tig e e n in a v a s ta v a id diagn o stik u m e, kuna V i-antigeenik s võeti S alm o n ella typhosa Vi-i 20 tu n n i v an u n e lih tp õ ik ag a rilt füsioloogilise la h u se g a m ah au h u tu d suspen sio o n tih ed u seg a 500 m ilj./m l.
TÖÖ T U L E M U S E D JA A R U TELU
H em ag lu tin atsio o n i- ja hem olüü sireak tsio o n i d iag n o stilise v ä ä rtu s e Õigöks hind am isek s u u riti 'käesolevas töös vereseerum eid 224 isikul. N ende h u lg a s oli 75 ‘k õ h u tü ü fu sh aig et, 20 kõ hu tü ü fu st põdenut, 10 kõ h u tü ü fu se b a tsillik a n d ja t, 69 k õ hutüü fu se v a stu vakt-
2 TRÜ Toimetised -
sin e e ritu t ja 50 m ittö k õ h u tü ü fu s-d iag n o o sig a haig et. N endele te o s
ta ti 562 sero lo o g ilist u u rin g u t.
P e a le k ö h u tü ü fu se b a tsillik a n d ja te 'kuulus en am ik u u ritu ist 7— 1 8 -a astaste v an u se rü h m a. B a tsillik a n d ja d olid en am ik u s v a n e m a ealised naised. R eaktsioonide täp sem ak s o m av aheliseks v õ rd lu seks ja a n tik eh a d e d ü n aam ik a jä lg im ise k s teo stati p eaaeg u kõigile k õ h u tü ü fu sh aig ete le k o rduvaid seroloogilisi u u rin g u id . Ü he
kordseid u u rin g u id oli 0,6.7%. K õ h u tü ü fu sh a ig e te keskm iseks ho s
pitalise erim ise p äevaks o su tu s 10. h aig u sp äev . H ilisest h o sp ita li
seerim isest tin g itu n a uuriti su h teliselt rohkem h aig eid (45,33% ) teisel h a ig u s n ä d a la l.
K õ h u tü ü fu sh a ig e te st oli ee ln ev alt v a k tsin e e ritu d 23 ja vak tsi- nee rim ata 52. R etsidiive esin es 20% -l u u ritu d ju h tu d est. K eskm iselt tekkis re tsid iiv 27. h aig u sp äe v al, k u sju u res te m p e ra tu u ri la n g u se ja re tsid iiv ist tin g itu d u ue tõ u su v ah e lin e in terv a ll oli keskm iselt 11,6 päeva. R etsidiiv k estis um bes 9 päeva. T ü sistu si, sam u ti ka k a a su v a id h aig u si tä h e ld a ti 13,33% u u ritu d k õ h u tü ü fu sju h tu d est.
Kõigil u u ritu d k õ h u tü ü fu sju h tu d el tu g in eti d iagn oo si p ü s tita m isel k liin ilistele ja lab o ra to o rsetele u u rim isan d m etele. K õ h u tü ü fu s
haig etel saa d i p a lp a to o rse lt s e d a s ta ta v m ak sa ja p õrna su u re n e m ine v a s ta v a lt 81,3% ja 44% ju h tu d est. M eteorism i täh eld a ti 86,6% -l ju h tu d est.
V e re a n a lü ü sid e st leiti leukopeeniat 6 8% , m illeks võeti G orjaevi lu g em isk am b ris loetud leuko tsü ü tid e arv alla 5000 m m 3. M õõdukas vere settereak tsio o n i k õ rgenem in e (15— 30 m m /t) saa d i 36% h a i
getel. V iim ane m ä ä ra ti P an tšen k o v i jä rg i.
D iazoreaktsioon oli positiiv n e 54,7% -l ju h tu d est.
B akterio loogiline leid o su tu s positiivseks 34 haigel.
S ero lo o g ilistest re ak tsio o n id e st oli h e m a g lu tin atsio o n ireak tsio o n d ia g n o stilise lt p ositiivne 96,6% -l, hem olüü sireak tsio o n 92,7% -l ja W idali reaktsioon 83,1%-1 u u rin g u te st.
K õ h u tü ü fu sh aig etest 40% lahk us h a ig la s t te rv istu n u lt, 58,67%
p a ra n e n u lt ja a in u lt 1 h a ig e suri, m is n ä ita b tä n a p ä e v a l antibiooti- lise ravi perioodil kö hutü ü fu se su h teliselt head prognoosi.
T eise u u rita v a rü h m a m oodustasid v areni k õ h u tü ü fu st põdenud isikud, keda enam ail ju h tu d el uu riti 1 a a s ta p ä ra s t h a ig u se põdem ist.
J ä rg n e v a lt u u ritu d k ö hutüüfuse b a tsillik a n d ja te s t oli 9 ju h u l teg em ist k roo nilise köhutüüfuse b a tsillik a n d lu se g a . Ühel juh ul o su tu sid sa n e e rim isja rg se lt te o sta tu d an a lü ü sid n eg atiiv sek s ja ta arv ati tin g im u si lü h ia ja liste b a tsillik a n d ja te hulka. V äärib veel täh elep an u , et_ u u ritu d b a tsillik a n d ja te st 80% ei olnud eelnevalt k õh utü ü fu st põdenud, m ida p ee ta k se problem aatilisek s. B ilibini [20] ja Dro- binski [14] a rv a te s peab kroonilisele b atsillik a n d lu se le tin g im a ta eelnem a köhutü ü fu se põdem ine kas siis kliin iliselt tüü pilise, atü üp i- lise või am b u lato o rse vorm i näol. O n võim alik, et ka an tu d ju h tu d el k u lg es k õhu tüüfus am b u lato o rse s vorm is, ilm a et haig ed ise sellest oleksid olnud teadlikud.
K öhutüü fuse v a stu v ak tsin ee ritu test, kes ku ulusid jä rg m is s e
u u rita v a sse rü h m a, oli esm ak o rd selt v a k ts in e e ritu d 28,98% ja re- n in g k o rd u sv a k tsin a tsio o n i-jä rg se lt u u ritu id 71,02% .
M itte k õ h u tü ü fu s-d iag n o o sig a h a ig e te hulka kuu lu sid tu b e rk u loosi, gripi, m eningiidi, koletsüstiidi, m a la a ria , poliom üeliidi jt.
d iag n o o sid eg a h aig ed , kellel ag a enam ikul esin es kõ h u tü ü fu se k a h t
lus ja alles h ilisem al kliinilisel uurim isel p ü stita ti m ittekõ hu tü üfu s- diagnoos.
Antigeenide valm istam ine ja punaliblede sensibiliseerim ine N ag u k irja n d u se o sas selgus, esineb h e m ag lu tin atsio o n i- ja h em o lüüsireaktsiooni m etoodikas p a lju d e au to rite m itm eti lah k u m i
n evaid seisukohti nii punalib lesid sen sib ilise eriv ate an tig e e n id e v alm ista m ise ja k asu tam ise kui ka p u n alib led e sen sib iliseerim ise tin g im u ste kohta. R a tsio n a a lse h em ag lu tin atsio o n i- ja hem o lü ü si
reaktsiooni m etoodika v äljatö ö tam isek s ja k irja n d u se s v a litse v a te erin e v a te seisu k o h tad e lah en d am isek s teo stati rid a lisau u rin g u id . S elgus, et S alm o n ella typhosa O -an tig een il, m ida oli k u u m u tatu d n e u tra a lse s keskko nnas 70° С tem p eratu u ri] 15 m in utit, ei ole p u n a liblesid sen sib iliseeriv aid om adusi. V iim ased ilm nesid alles poole
tun n isel 70° С te m p e ra tu u ris k uum utam isel. O p tim aalselt p u n a lib lesid sen sib iliseeriv O -a n tig e en saad i suspensiooni üh etu n n isel k u u m utam isel 100° С te m p e ra tu u ril, k u sju u res k u u m u tu saja p ik en d a
m ine h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüü sireaktsioon i tiitrit enam ei tõ stn u d (joon. 1).
M m
^ hoo '/m fso
fe*
W M0' J O ‘ . 4 0 ' J O ' 6 0 ' 7 0 ' 8 0 ' 9 0 '
...
70 °C ЯшишХаАисС омДдмщ уя---
70°О 0тмглАа/(мс(, аМ—<---
т °С täJM mvM iut ---m mdJ o o n . I. O-antigeeni punaliblesid sensibiliseeriva toime sõltuvus term ilistest tingim ustest.
2*
9
A naloo gilisi k atsetu lem u si on sa a n u d ka N eter, B ertra m jt. [15]
ja H uber, [16], kelle jä rg i O -an tig een i o p tim a alsete p u n alib lesid se n sib ilise eriv ate o m ad u ste k ujunem iseks on v a ja lik an tig een i k u u m u tam in e n e u tra a lse s keskkonn as 100° С tem p eratu u ril.
Kui p u n alib lesid sen sib iliseeriv a an tig ee n i v alm ista m ise l k u u m u tati m ikroobide leelistatu d suspensiooni, n a g u sed a tegid Krav- tšenko [9], Sokolov [12], C h a n g [13] jt., s iis lühenes k u u m u tu saeg sõ ltu v a lt keskkonna leelisusest.
N a g u jo o n ise st 2 selgub, a n d is k õ ig e o p tim a alsem aid tu lem usi 0,05 ml k ü lla sta tu d N a O H -lah u se (52,2% 20° C) lisam in e ig a 5 ml b a k te rite suspensiooni kohta, m is v a stä k s pH 13 ehk 0,2-n n a a triu m - h ü droksüüdi k o n tsen tratsio o n ile. L isa ta v a leelise h u lg a su u re n d a m isel väh enesid a n tig ee n i punalib lesid sen sib iliseeriv ad om adused.
J o o n . 2. Ty-3 antigeeni punaliblesid sensibiliseeriva toime sõltuvus hüdro
lüüsi tingim ustest.
A ntigeeni h ü d ro lü ü sil on olulised ka k u u m u tu sv iis ja -aeg, k u s
ju u re s kõige p arem ad punalib lesid sen sib ilise eriv ad o m adu sed ilm nesid v esiv an n il vee keem iseni k u u m u ta tu d an tig een il.
K a tse tu le m u ste p õhjal ei saa käesoleva töö au to r n õ u stu d a K ravtsenko [9] u u rim istu lem u steg a , kus k a s u ta ti an tig ee n i v a lm is
tam isel 2-n, s. o. k ü m nekordselt k õ rg e m a t N aO H k o n tsen tratsio o n i kui k äesolevas töös. M eie andm etel K ravtsenko [9] poolt k a s u ta tu d
n a a triu m h ü d ro k sü ü d i k o n tse n tra tsio o n is to im unud h üd ro lü ü sil k ao ta sid an tig een id tä ie sti om a punalib lesid sen sib ilise eriv ad om adused.
T e a ta v a sti peetakse b akteri raku kehas leid u v at V i-antigeeni term o lab iilsek s ja tu n n u s ta ta k s e tem a lõ h u stu m ist ju b a 60— 80° С tem p eratu u ril. K äesoleva töö k a tse tu le m u ste põhjal on a g a V i-anti- geen om a p u n alib lesid sen sib ilise eriv ate o m ad u ste poolest term o- stab iiln e, sest te m p e ra tu u ri tõ stm in e kuni 90° C-ni ei la n g e ta n u d V i-antig eeni p u n alib lesid sensib iliseeriv aid o m adusi. A lles p eale Salm onell.a ty pho sa Vi-i suspensio oni ü h e tu n n ist k u u m u tam ist 100° С tem p eratu u ril oli m ä rg a ta an tig ee n i ak tiiv su ses v äik est la n g u s te n dentsi. A naloogilist V i-an tig een i p unaliblesid se n sib ilise eriv ate o m a duste sta b iilsu st on leidnud ka H uber [16].
V i-an tig eeni p unaliblesid sen sib ilise eriv ate om ad u ste k u ju n e m i
sel eten d ab te a ta v a t osa veel b ak terite suspensiooni lok sutam in e. Nii ilm nes v a s ta v a te s k atsete s V i-antigeeni p unaliblesid sen sib ilise eri
v ate o m ad u ste ju u rd e k a sv 'kuni 5 -tu n n ise lo ksutam iseni, jä ä d e s siis püsim a k o n sta n tse n a sa a v u ta tu d v ä ä rtu ste le . B ak terite su spen sio on i lok su tam in e a g a ei av a ld a n u d O -an tig een i p un aliblesid sensibilisee- riv ate le om ad u stele toim et. S uspensiooni lok su tam isest tin g itu d V i-antig eeni ak tiiv su se tõ u su m ainib oma töös ka C o rvazier [11].
P u n a lib le d e sensib iliseerim isel eten dab o lu list osa an tig ee n i k o n tsen tratsio o n ja sen sib iliseerim ise aeg. K a tse tu le m u ste põ hjal võib öelda, et an tig ee n i lah jen d u se su u re n em ise g a ei lan g en u d e s i
a lg u tem a p u n alib lesid sen sib iliseeriv toim e, vaid V i-antigeeni o sas n ä ita s isegi v äik est tõ u su ten d en tsi. A lates ag a O- ja V i-antigeeni la h je n d u se st 1 : 10 ja Ty-3 a n tig ee n i lah jen d u se st 1 :2 0 a lg a s e n a m ikul ju h tu d el pidev an tig ee n i punalib lesid sen sib ilise eriv ate o m a d u ste la n g u s (joon. 3 ). N im etatud an tig een i k o n tsen tratsio o n id e ü m b era rv estam in e n ä ita s, et an tig ee n i lah jen d u sele 1 : 10 v a s ta b b a k te rite suspensiooni tih ed u s 250 milj ./m l ja lah jen d u se le 1 : 20 v a s ta v b ak terite susp ensiooni tih ed u s on 125 m ilj./m l.
L isak s eelnevale m ä ä ra ti kindlaks ka an tig een i m in im aalsed sen sib ilise eriv ad k o n tsen tratsio o n id , s. t. an tig ee n i k o n ts e n tra tsio o nid, m is veel sen sib iliseerisid p un aliblesid nii h e m a g lu tin a tsio o n i- kui ka h em olüüsireaktsiooniks. S ä ä ra se k s o su tu s O- n in g Ty-3 a n ti
geeni lah jen d u s 1 :3 2 0 (v a sta b b a k te rite suspensiooni tih ed u sele 8 m ilj./m l). V i-antigeen sen sib iliseeris pu nalib lesid veel lah jen d u se s 1 : 160 (v a sta b b a k te rite suspensioo ni tih ed u sele 16 m ilj./m l).
K a su ta d es h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i esem ek laasil an tig ee n i tõestam isek s, v õrdles Sdkolov [12] tem a tu n d lik k u st p re tsip ita t- sio o n ireak tsio o n ig a ja leidis, et p re tsip itatsio o n o su tu s p ositiiv seks ju h u l, kui an tig een i v alm ista m ise l oli k asu ta tu d b a k te rite s u s p e n siooni tih ed u seg a v äh e m a lt 500 m ilj./m l. H em a g lu tin atsio o n irea k t*
sioon K ravtšenko [9] m eetodil oli positiiv n e b a k te rite su sp en sio o n i tih ed u se ju u re s 100 m ilj./m l, k u n a h e m a g lu tin a tsio o n ire a k tsio o n Sokolovi [12] m odifikatsioonil o su tu s positiiv seks ju b a su sp en sio o n i tih ed u se puhul 1— 2 m ilj./m l. E s ita tu s t ilm neb, et k äe so le v as töös k a su ta tu d an tig een id olid p u n alib lesid sen sib ilise eriv ate o m ad u ste
poolest v õrdlem isi läh ed al Sokolovi [12] an tig ee n ile. V äike erin ev us n en d e vahel oli tin g itu d tõ en äo liselt sellest, et Sokolov 'kasuias sen sib iü seerim isel 10 korda m a d a la m a t pun alib led e k o n ts e n tra t
siooni kui k irje ld a tu d katsetel k äeso lev as töös.
---
& - ктляу/ШумЖфмт---
J---0 - ---i f l
■»■■■« Щ -3 ---
О (ЛлШ^гтл pfMmcwif# тцШЩммря jm e
J o o n . 3. Antigeeni kontsentratsiooni osatähtsus punaliblede sensibiüseerim isel.
M ain im ist v ä ä rib ka asjao lu , et h em olüüsireaktsio on i puhul punalibled sen sib ilise eru sid p alju m a d a la m a s a n tig e e n i k o n tse n t
ra tsio o n is kui h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i k orral, nim elt veel an tig ee n i lah jen d u se s 1 : 1280, m is v a sta b b a k te rite susp ensio on i tihedusele 2 m ilj./m l (joon. 3 ). S eeg a a n iig ee n i tõ estam isel on hem olüü sireak tsio o n h e m a g lu tin a tsio o n ire a k tsio o n ist tundlikum .
A ntig eeni k o n tse n tra tsio o n i k õ rv al on punalib led e sensibiliseeri- m isel o lulise tä h ts u s e g a ka a n tig ee n i to im eaeg punalibledele, m ille
k estu s k irja n d u se andm etel v a rie e ru s 1— 2 m inuti (K rav tšen k o [9]) ja 2 tu n n i vahel (T hom as n in g M en n ie [17]). K äesoleva töö a n d m etel toim u s h e m ag lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireak tsio on i tiitri tõ us p a ra lle e lse lt sen sib iliseerim ise a ja pikenem isele. Tõus kestis ag a a in u lt te a ta v a sen sib iliseerim ise aja n i, jä ä d e s siis püsim a s a a v u ta tu d v ä ä rtu ste le . Nii toim us joonise 4 andm etel O- ja Ty-3 a n tig e e n ig a m ak sim aaln e punalib led e sen sib iliseeru m in e k ah e tu n n ise toime- a ja järe l, V i-a n tig e en ig a a g a ju b a p eale ü h etu n n ist se n sib ilise e ri
m ise aega.
_________ ф~ 4ÕtU7vi$£&9*b ---^
---...Ш
J o o n . 4. Antigeeni loimeaja osatähtsus punaliblede sensibiliseerimisel.
K atsetulem uste põhjal võib öelda, et K ravtšenko [9] poolt k a s u ta tu d 1— 2-m inutiline punaliblede sensibiliseerim ise a e g on selleks liiga lühike, kuna k äeso lev as töös saad i ka 3-m inutilisel p unaliblede sensibiliseerim isel võrdlem isi m adal hem ag lu tin atsio o n i- ja hem o
lüüsireaktsiooni tiiter (1 : 25 kuni 1 :5 0 ). R ah uldavad reak tsio o n id e tulem used ilm nesid aga juba 30-m inutilisest sen sib iliseerim ise a ja s t
13
a late s, m ida on om a u u rim u stel k a su ta n u d ka Sokolov [12, 181 (joon. 4 ).
E t p un alibled ei seo kogu sen sib iliseerim isek s k a su ta tu d a n ti
geeni, siis teo stab suurem osa au to reid p u n alib led e sensibiliseeri- m ise -jä rg se lt nen d e 2— 3— 4-kordseid pesem isi, et eem a ld ad a a n ti
geeni jä ä g id p u n alib led e su sp en sio o n ist. O sa au to re id a g a ei te o s
ta n u d üldse sen sib iliseerim isele jä rg n e v a t p u n alib led e pesem ist (K rav tsen k o [9], D em ihhovski, D em idova jt. [19]).
Töö tu lem u ste st ilm nes, et sen sib iliseerim isele jä rg n e v p u n a lib lede pesem ine tõ stis enam ikul ju h tu d el h em ag lu tin atsio o n i- ja hem o
lü ü sireak tsio o n i tiitrit. A in u lt V i-hem olüüsireaktsio on i puhul ei a v a l
dan u d ta reaktsioon i tiitrile tõ s tv a t toim et. E n a m a sti sa a v u ta s hem ag lu tin atsio o n i- ja hem o lü ü sireak tsio o n m a k sim a a lse tiitri ju b a 2— 3-kordse p u n alib led e pesem ise jä re l ja v iim a ste arv u tõ stm in e ei p a ra n d a n u d re ak tsio o n id e tulem usi. T ea tav al m ä ä ra l üh tuv ad k ir
je ld a tu d k atsetu lem u sed H uberi [16] an d m ete g a, kelle jä rg i on v a ja lik te o sta d a p unaliblede pesem ist enne O h e m a g lu tin a ts io o n i- reaktsiooni, m itte a g a V i-h e m a g lu tin atsio o n ireak tsio o n i puhul. K äes
oleva töö and m etel on p u n alib led e pesem ine v a ja lik ka V i-hem aglu- tin atsio o n ire ak tsio o n il, võib ag a ä ra jä ä d a V i-hem olüüsi puhul.
✓ N äib olevat põ h jen d atu d m itm ete au to rite väide selle kohta, et sen sib iliseeritu d punalib led e pesem ine on v a ja lik n en d e poolt fik
see rim a ta jä ä n u d an tig ee n i kõrvaldam iseks. N im elt ilm nes, et kui sensib iliseerim isek s k a su ta ti a n tig ee n i m in im aa lset k o n ts e n tra t
siooni, siis erinevused p esem ata ja pestud p u n aliblede h e m a g lu ti
natsiooni- ja hem o lü ü sireak tsio o n id e vahel olid m inim aalsed. M iks V i-hem o lü üsireaktsiooni tulem used olid identsed nii pestud kui ka p esem ata p u nalib lede puhul, v a ja b m eie a rv a te s täien d a v aid uurim usi.
K uigi 'käesoleva töö ü lesan d e k s ei olnud h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireaktsiooni m ehhan ism id e selg itam in e, on siiski oluline ä r a m ärk id a, et hem olü ü sireak tsio o n i teo stam isel tuleb inim vere see
ru m ite uurim isel k a su ta d a oina vere pu nalib lesid , sest k õ h u tü ü fu s
h a ig e te seerum id kom plem endi juuresolek ul ei k u tsu n u d esile se n si
biliseeritu d inim vere p u n alib led e lüüsi.
Seroloogiliste reaktsioonide tulemused kõhutüüfushaigetel
K äesolevas töös te o sta tu d h em ag lu tin atsio o n i- ja h em o lü ü si
reak tsio o n i tu le m u ste h in d a m ist ra sk e n d a s asjao lu , et k ä tte s a a d a v a s k irja n d u se s p u u dusid u u rim u sed , kus cleks n im etatu d re a k t
sioone u u ritu d d ü n aa m iliselt ja ra k e n d a tu d neid u la tu slik u m a lt köhutüüfuse d iag n o stik as. S ellest tin g itu n a te o sta ta k se k äeso lev as tö ös h e m ag lu tin atsio o n i- ja h em o lüüsireaktsiooni v õ rd lu st p eam iselt W idali re ak tsio o n ig a, k u sju u res v iim a se tulem usi v õ rreld ak se ka k ir
ja n d u se an d m ete g a.
K una käesolevas töös k asu ta tu d Ty-3 an tig een i v alm ista m ise viisi ju u re s tõ en äo liselt säilis ain u lt O -antigeen, siis tuleks a n tu d ju h u l Ty-3 an tig ee n i, resp. an tik eh a d e nim etu se all sisu lise lt m õelda O -an tig een i, resp. antikehi. M uidugi on võim alik, et Ieeliseses k esk ko nnas m ikroobide suspensiooni k uum utam isel v ab a n en u d raku keha sü g av a m a d , nn. Q-, R-, T- jt. an tig ee n id ja v a sta v a d an tik ehad eten d a v ad siin te a ta v a t osa. E t k äesolevas töös saa d i nii Ty-3 "kui ka Ty-0 901 tü v est v a lm ista tu d an tig e e n ig a enam -väh em sam u tu le m usi ja erinevus nende vahel seisnes m õ n in g al m ä ä ra l a in u lt tiitri kõrguses, siis käsitelu lih tsu se m õttes pole jä rg n e v a te s jo o n istes toodud v a sta v a id k atsetu lem u si Ty-3 an tig ee n i k ohta, vaid on p iir
dutud esin ev ate erin e v u ste fikseerim isega tekstis.
P ra k tiliste l k a a lu tlu ste l on k äe so lev as töös h em ag lu tin atsio o n i-, hem olüüsi- ja W idali reaktsiooni tulem usi a n a lü ü situ d p eam iselt nende d ia g n o stilise lt p o sitiiv sest tiitris t lähtud es. M onede au to rite, n a g u K ats-T šernohvostova [20] jt. a rv a te s ei ole piiri d ia g n o stili
selt positiivse ja m ittep o sitiiv se W idali reaktsioon i vahel, v aid ig al üksikul ju h u l tu leb o ts u sta d a in d iv id u a alselt. K äesoleva töö auto ri a rv a te s on v a ja lik siiski p iiritle d a W idali ja ka teiste sero loo giliste reaktsio o n id e d ia g n o stilin e v ä ä rtu s , m ida võib a rv e sta d a kõhutüü- fuse d ia g n o stik a s te a ta v a tu g ip u n k tin a . M õistag i tuleb d ia g n o stili
selt positiiv sete reaktsioonide üle o tsu sta m ise l läh tu d a p ra k tik a s veel p alju d est seisu k o h tad est, n a g u reaktsiooni teo stam ise haig u s- p äe v ast, v a ra se m a te st v ak tsin atsio o n id e st, kõh utüüfuse põdem isest jne. H a ig e kom plekssel u u rim isel võib seoses kliinilise pildi, b a k te rio lo o g iliste ja k liin ilis-lab o ra to o rsete u u rim istu lem u steg a siiski a rv e sta d a a n tu d p ositiiv sete p iirv ä ä rtu s te g a .
E d asp id i ongi võetud W idali reaktsioon i d iag n o stiliselt p o sitiiv seks tiitrik s seerum i lah jen d u s 1 : 200. H e m a g lu tin atsio o n i- ja hem o
lü ü sireak tsio o n i puhul on v a sta v a k s p iirv ä ä rtu se k s seerum i la h je n dus 1 : 100. V i-antikeha tõ e sta v a te serolo o g iliste reak tsio o n id e d ia g n o stiliselt po sitiiv set tiitrit ei ole k äsitletu d , sest 'se e ei om a rea auto rite, n a g u Felixi, K rikoriani n in g R eitleri [21] ja S ain t-M ar- tin ’i n in g D e sra n le a u ’ [22] andm etel k õh u tü ü fu sh aig etel o lu list d ia g n o stilist v ä ä rtu s t. G rundel n in g A bdoosh [23] ja H o rg a n n in g D ry sd a le [24] andm etel ilm uvad kõh u tü ü fu sh aig etel V i-antikeh ad hilja või p u uduvad üldse. Ka käesolevas töös õ n n e stu s k ohutüüfus- h aigetel a v a sta d a V i-antikehi nii h em ag lu tin atsio o n i-, hem olüüsi- kui ka W idali reaktsiooni abil a in u lt ‘/2— a!a u u rin g u tel.
T abelis 1 on kokkuvõtlikult e sita tu d käeso lev as töös u u ritu d k o n tin g en d ile teo statu d d ia g n o stilise lt p o sitiivsete sero lo o g iliste reak tsio o n id e tulem used, m illest n äh tu b , et k õ h u tü ü fu sh aig etel saad i d ia g n o stilise lt positiivseid O -h e m ag lu tin a tsio o n ire ak tsio o n e 96,6%
ja 0-hem o lüü sirea:ktsioone 92,7% u u rin g u te st. W idali re ak tsio o n jäi om a d iag n o stilise v ä ä rtu s e poolest m ä rg a ta v a lt ee lm istest re a k t
sioonidest m aha, an d es O -a g lu tin a tsio o n il 83,1% ja H -a g lu tin a tsio o - nil 54,1% d ia g n o stilise lt p o sitiiv seid tu lem u si. Ka tiitri k õrg u se su h tes ei sa a v u ta n u d W idali reaktsio on h e m ag lu tin atsio o n i- ja
3 TRÜ Toimetised 1 с
Diagnostiliseltpositiivseteseroloogiliste reaktsioonide
%
uuritudrühmadelhem olü ü sireak tsio o n i v a sta v a id v ä ä rtu s i.
N a g u jo o n ise st 5 ilm neb, u la tu s W idali reaktsiooni tiite r kuni seerum i lahjendu - seni 1 :3200, k una a g a O -h e m ag lu tin a t- siooni- ja -h em olüüsireak tsio on oli ü ksi
kutel ju h tu d el p o sitiiv n e veel tiitris 1 : 12 800. Ty-3 h em olü ü sireak tsio o n to i
m us isegi tiitris 1 :5 1 200.
S iin ju u re s on o tsta rb e k a s ä ra m ä r
kida seda, et k õ h u tü ü fu sh aig etel, kellele v arem polnud teh tu d k aitsesü stim isi, olid T y -0 ja Ty-3 a n tig e e n id e g a te o s ta tu d seroloogilised re ak tsio o n id p o sitiiv sed k õ rg em as tiitris kui v a k tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh aig etel. Nii n äitek s saa d i käeso lev as töös v a k tsin e e rim a ta kõhu tü ü fu sh a ig e te l d ia g n o stilise lt positiivseid W idali O -a g lu tin a tsio o n irea k tsio o n e 85,3% -l u u ritu te st, ku na v ak tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh aig ete l v a s ta v p ro tse n t oli 78,6. K irja n d u se an dm etel said ka W ilson [25], L õskovtsev [6] jt. v a k tsin e e rim a ta k õ h u tü ü fu sh aig etel kõ rg em a p osi
tiiv se te reak tsio o n id e p ro tsen d i kui vakt- sin eeritu tel.
V a stu p id ist võis k o n sta te e rid a H- ja V i-antikehad e osas, ku s k õ hu tü üfuse v astu v ak tsin e e ritu te p o sitiiv sete re a k t
sio o n id e a rv kui k a tiitri k õ rg u s ü le ta s v a k tsin e e rim a ta k õ h u tü ü fu sh aig ete v a s ta v a d v ä ä rtu se d .
Kõhutüüfushaigete antikehade tiitri dünaamika
Et käeso lev as töös4 te o sta ti enam ikul k õ h u tü ü fu sh aig ete l k ord uv aid seroloogi- lisi u u rin g u id , siis an d is see m eile võ i
m a lu se jä lg id a an tik eh a d e tiitrit ka d ü n a a m ilise lt nii h a ig u ssta a d iu m id e kui k a lü hem ate interv allid e, s. o. h aig u s- n ä d a la te ja h a ig u sp ä e v a d e piirides. S u u rem o sa ju h tu d e st u u riti h aig u sk u lu koigi 3 staad iu m i piirides, k u sju u re s g e n e ralisatsio o n i- ja o rg a n m a n ife sta t- sio o n ista ad iu m i k estu sek s võeti k esk m i
selt 2 n ä d a la t, k una rek o n v alestsen ts- staad iu m i pikkuseks a rv e s ta ti a jav a h e-
m ik viienda h a ig u sn ä d a la ja h a ig e h a ig la s t lahkum ise vah el, m is su u rem al osa ju h tu d e l p iird u s 2— 3 n ä d a la g a .
K a tse tu le m u ste an a lü ü sil ilm nes, et köhutü ü fu se o rg a n m a n ifes- ta tsio o n ista a d iu m is oli d ia g n o stilise lt positiivseid re ak tsio o n e s u h teliselt vähem kui g e n e ralisatsio o n i- ja re k o n v a le stse n tssta a d iu m is.
V iim ane p a istis eriti silm a h em o lüüsireaktsioon i puhul.
b£
x:10
_o£
"oь.
ViOI
M is p u u tu b W idali reaktsioo ni d ü n aa m ik a sse , siis võis k o n s ta teerida köhutü ü fu se g e n e ra lisa tsio o n ia stm e s võrdlem isi s u u rt dife
re n tsi W idali reak tsio o n i ja h em ag lu tin atsio o n i-, h e m o lü ü sirea k t
siooni vahel, m is h a ig u se re k o n v a le stse n tssta a d iu m is su h teliselt
3*
r TRÜ Raam&tuktQwm u !
17
vähenes. E sita tu v iitab W idali reaktsioon i hilinem isele ja m a d a la m ale tundlikkusele.
W idali reak tsio o n i hilin em ist iselo o m u stav ad veel k u ju k am alt esim esel h a ig u sn ä d a la l teo sta tu d seroloogilised reaktsio on id . N en
dest ilm neb, et kõigil k äe so le v as töös esim esel h a ig u sn ä d a la l u u ri
tud 15 h a ig u sju h u l saa d i d ia g n o stilise lt positiivsed h e m a g lu tin a t
siooni- ja h em olüüsireaktsioonid. S am al a ja l o su tu s W idali O -aglu- tin atsio o n ire ak tsio o n d ia g n o stilise lt p ositiivsek s 66,7% -l ja H -aglu- tin atsio o n ire ak tsio o n 46,7% -l u u rin g u te st (joon. 6 ).
---&- --- &-1 ---0- кяЩф&АМ# ...УС-
J o o n . 6. D iagnostiliselt positiivsete seroloogiliste reaktsioonide % haigus- nädalate järgi.
E sim ese h a ig u sn ä d a la d ia g n o stilise lt positiivse W idali re a k t
siooni p ro tse n t on kõrgem L õskovtsevi [6] v a s ta v a te s t an dm etest, kuid ühtub E rezi n in g fZupanenko [5] u u rim istu lem u steg a . Lõskov- tsev [6] leidis ee ln e v alt v ak tsin ee ritu d k õ h u tü ü fu sh aig etel esim esel h a ig u sn ä d a la l d ia g n o stilise lt p ositiivse (1 : 100) W idali reaktsiooni 55,7% ja v a k tsin e e rim a ta k õ h u tü ü fu sh aig etel 62% u u rin g u te st.
E rez n in g Zupanenko [5] said k õ h u tü ü fu sh aig ete l esim esel h a ig u s n ä d a la l p ositiivse W idali reaktsio oni (1 :2 0 0 ) 66,6% -l u u rin g u te st.
S eeju u re s a g a ei esita n im etatu d au to rid andm eid erald i O- ja H -a g lu tin iin id e kohta, m ille tõ ttu ei saa nende u u rim isan d m eid tä p se m a lt v õ rreld a käesoleva töö tu lem u ste g a.
M is puutub sero lo o g iliste re ak tsio o n id e d ü n a a m ik a sse jä r g n e vatel h a ig u sn ä d a la te l, siis tõ u sis d ia g n o stilise lt p o sitiiv sete W idali reak tsio o n id e arv 2. ja o sa lise lt ka 3. h a ig u s n ä d a la l ja la n g e s
4. h a ig u sn ä d a la l (o rg a n m a n ife s ta ts io o n is ta a d iu m is). H e m a g lu tin at- siooni- ja h em olüüsireaktsiooni o sas võis tä h e ld a d a an tik eh a d e la n g u ste n d e n tsi ju b a 2. h a ig u s n ä d a la s t alates. 5. ja 6. h a ig u s n ä d a la l (re k o n v a le stse n tssta a d iu m ) p ositiivsete h em ag lu tin atsio o n i-, hem o- lüüsi- ja W idali reak tsio o n id e arv tõ u sis uuesti ja lan g es 7. h aig u s- n äd a la l.
A ntikehade tiitri u u rim isel h aig u sp äe v ad e jä rg i ilm nesid is e loom ulikud tiitri perioodilised tõusud ja lan g u sed . Nii tä h e ld a ti 75 uuritu d ikõhutüüfushaige antik eh ad e keskm ise tiitri d ü n aa m ik a s lan g u si 8., 18., 24. ja 30. h aig u sp äe v al n in g tõu se 12. (10.— 14.), 21. ( 2 0 . - 2 2 . ) , 28. ja 36. h a ig u sp äe v al. S ellist p eriood ilist an tik eh a d e tiitri tõ u su ja la n g u st n im etasim e käesolevas töös an tik eh a d e k u ju n em ise fa asilise k s nähuks. Ka u u ritu d ju h tu d e keskm ises te m p e ra tu u ri- ja p u lsik õ v eras esinesid n im etatu d h aig u sp äe v ad el te a ta v a d k õrvalekaldum ised, m is v äljen d u sid kas hom m ikuse te m p e ra tu u ri, resp. p u lsila n g u se puudum ises, või jä lle õh tuse tõusu ase n d u m ises la n g u se g a . Nii n äitek s 6. h aig u sp ä e v a l p u u d u s u u ritu d h a ig u sju h tu d e keskm ises te m p eratu u ri- ja pulsik õ v eras Õhtune tõus, 7. ja 8. h aig u sp ä e v a l jä i ära pulsi hom m ikune lan g u s ja õ h tu n e tõus. A naloogilisi kõ rvalekaldum isi, ehkki v äh e m a s u latu ses, esin es pulsi ja te m p e ra tu u ri o sas ka 10., 14. ja 21. h aig u sp äe v al. S iin ju u res olgu veel m ärg itu d , et su h teliselt paljudel h aigetel ku ju n es te m p eratu u ri la n g u sp äe v ak s 16. h aig u sp äe v , mil te m p e ra tu u r n o rm a li
seerus 11 h aig u sju h u l. Teistel h aig u sp äe v ad el n o rm alisee ru n u d te m p eratu u ri ju h tu d e arv ei u latu n u d üle viie.
P e a le esitatu d kõigi uuritu d k õ h u tü ü fu sh aig ete an tik eh ad e kesk m ise tiitri d ü n aa m ik a an a lü ü siti antikehade d ü n aa m ik a t veel ü k si
k u te h aig u srü h m a d e piirides, n im elt v ak tsin ee rim a ta ja v a k ts in e e ri
tu d kõh u tü ü fu sh aig etel n in g re tsid iiv id eg a kulgev atel kõhutüüfus- juh tu d el.
V a k tsin ee rim ata ja v ak tsin ee ritu d kõh u tü ü fu sh aig ete an tik eh ad e tiitri d ü n a a m ik a s esines an a lo o g ilin e an tik eh a d e k u ju n em ise faasi- lisus, m is ag a üldkokkuvõtte su h tes n ä ita s an tik eh ad e lan g u s- ja tõ u su p aev a d e o sas m õ n in g aid erinevusi. Nii esinesid v a k ts in e e ri
m a ta k õ h u tü ü fu sh aig etel an tik eh a d e tiitri d ü n aa m ik a s lan g u sed 8., 15. (14.— 16.), 24. ja 30. h a ig u sp äe v al ja tõu sud 12., 20., 28. ja 36. h a ig u sp äe v al.
Ka keskm ises tem p eratu u ri- ja p u lsikõveras võis tä h e ld a d a te m p eratu u ri ja pulsi hom m ikuste n in g õ h tu ste in terv a llid e e b a k o rra p ärasu s! a n tik eh a d e tiitri la n g u s e ajal, s. o. 6.— 10., 14.— 17., 24.— 26.
ja 30.— 33. h aig u sp äe v al. OluHne on siin ju u res m ärk id a, et P ir- q u et’ [26] u u rim u stel tekivad voi k ao v ad h aig u ssü m p to o m id aller- g iliste h a ig u ste puhul tav aliselt 8., 15., 22. ja 29. h a ig u sp äe v al, m illedega p ea aeg u lan g ev ad kokku käesoleva töö v a k tsin e e rim a ta k õ h u tü ü fu sh aig ete an tik eh a d e tiitri la n g u sp ä e v a d (joon. 7 ).
V a k tsin eeritu d kõ h u tü ü fu sh aig etel esines küll a n a lo o g ilin e a n ti
kehade k u ju n em ise fa asilisu s, kuid v õ rreld es v a k tsin e e rim a ta hai- 19
g eteg a võis nendel tä h e ld a d a a n tik eh a d e tiitri la n g u s te s ja tõ usu d es m õ nepäev aseid hilin em isi (tab el 2).
m-
w
'/u tt
М / А ¥Д -Я *. •*’ ¥ У * у V 1
'■ VI: V'V\ АЛ !• Л А A »v: Л А
V V y V V v v v f ';/ V ' у V V\
/ \ f V \ J \
л Л - А 'Л /?--
\ / v / v
/0 я г
S em tM rw b tu *
---@ 'A € m 0 ffa tö w 4 t&i
эр Ji- » I-/?
— * — х .
---ф- a ffa A tC n e vfo to t*
к----К fa m e ty iu tin iifo fo a e t
---f /
f< £ '
J o o n . 7. Vaktsineerimala kõhutüüfushaigete antikehade liitri dünaamika.
P irq u et [26] rä ä g ib om a töös o rg a n ism i vähen en u d või k ad u n u d reaktsio o n iv õ im est, m ida ta n im etab alatu n d lik k u sek s, m ittetu n d - likkuseks või im m uunsuseks. K äesoleva töö au to ri a rv a te s võiks ka v a k tsin e e ritu d k õ h u tü ü fu sh aig ete an tik eh a d e faasilise s k u jun em ises e®.V?ey a i^ hilinem isi se le ta d a o rg a n ism is v a k ts in a tsio o n ijä rg s e lt v älja k u ju n e n u d te a tu d im m u u n su sse isu n d ig a.
Antikehade dünaamika kõhutüüfushaigetel T a b e l 2
Uuritud juhud ja
dünaamika suund H a i g u s p ä e v a d
Antikehade langus:
Kõhutüüfushaiged 8 18 24 30
Nendest:
Vaktsineerimata 8 15(14— 16) 24 30
Vaktsineeritud - 18 24 32
Antikehade tõus:
Kõhutüüfushaiged 12(10— 14) 2 1 ( 2 0 - 2 2 ) 28 36
Nendest:
Vaktsineerimata 12 20 28 36
Vaktsineeritud — 22 30 35
R etsidiiv idega ku lg ev atel k õ h u tü ü fu sju h tu d el ilm nes an tik eh a d e keskm ises tiitris la n g u s um bes 6 päeva enne retsid iiv i a lg u s t. S e l
lele jä rg n e s an tik eh a d e tiitri tõus, m ille m aksim um ü h tu s retsidiivi- ae g se tem p eratu u ri- ja pulsikõvera m ak sim u m ig a ja la n g e s retsi- diivieelsele tasem ele keskm iselt 10. päeval peale retsid iiv i a lg u st.
R etsidiivieelse an tik eh a d e tiitri la n g u se a ja l ilm nesid ka keskm ises te m p eratu u ri- ja p u lsik õ v eras eb a k o rra p ä ra su se d , m is v äljen d u sid õ h tu se ja hom m ikuse pulsi ja te m p e ra tu u ri kõikum ise pu ud um ises n in g õ h tu se p u lsisa g e d u se m a h a jä ä m ise s võ rreld es h om m ikusega.
R etsidiivieelset V i-a g lu tin iin id e tiitri la n g u s t on k irjeld an u d B erngof [27], ta a g a ei m ä rg i ä ra la n g u se keskm ist h a ig u sp äe v a.
A rv e stad es eeltoodut võiks sero lo o g iliste reaktsio o n id e tiitri la n g u s t ä ra k a su ta d a retsid iiv ieelse seisu n d i hindam iseks.
R etsid iividega k u lg ev ate k õ h u tü ü fu sju h fu d e an tik eh a d e tiitris p a istis silm a V i-an tik eh ad e su h teliselt kõrge tiite r ja pidev tõ usu - te n d e n ts h a ig u se re k o n v alestsen tsstaad iu m is.
E t k irja n d u se s leidub väh e andm eid kõhutüüfuse h a ig u sp ro tse ssi tsü k lilise kulu kohta, siis v a ja k s see, eriti a g a im m u u n su se k u ju n e m ise fa a silisu se küsim us e d a sist põ h jalik u m at u u rim ist.
H a ig u sp ro tse ssi tsü k lilises kulus ja an tik eh ad e k uju nem ise faasi- lisu se s v a ja k s u u rim ist k õigep ealt n ärv isü stee m i kui o rg a n ism i k aitsefu n k tsio o n e o rg a n ise eriv a ja re g u leeriv a o rg a n i o sa tä h tsu s.
A ntikehade k u junem ise fa asilisu se võim alikke põhjusi tuleks o tsid a ka an tik eh a sid sü n teesiv a o r g a n i . ehk re tiik u lo -en d o teliaa lse s ü s teem i funktsioonis. U u rim ist v a ja k s veel küsim us, k a s a n tik eh a d e tiitri periood iliste la n g u ste põh ju s ei seisn e n en d e a d so rp tsio o n is m õnedele o rg a n ism i rakkudele, n a g u sed a loom katsetel tä h e ld a s B izzett [28]. Ta sai ko n n ad el te m p eratu u ri la n g e ta m ise g a a n ti
kehade tiitri lan g u se, m ille põhjuseks oli an tik eh a d e ad so rp tsio o n m ak sa rakkudele.
21
Seroloogiliste reaktsioonide‘tulemused kõhutüüfust põdenutel ja batsillikandjatel
K õhutüüfust põdenutel sa a d i kõige en am d ia g n o stilise lt p o sitiiv seid tulem u si O -h e m ag lu tin a tsio o n i ja W idali re ak tsio o n ig a (v a s ta v a lt 90,9% ja 86,4% u u rin g u te s t), k una h em o lüüsireaktsioo n
*
n im etatu d a n tig e e n ig a o su tu s p ositiivsek s a in u lt 50%-1 u u ritu d see
ru m ite st (tabel 1). Ty-3 an tig e e n ig a teo statu d h em olüü sireak tsio on i tulem u sed o su tu sid p ea aeg u võrdseks O -hem oIü üsireak tsioo ni tu le m u steg a, 'kuid h em ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i o sas ilm nesid m õ n in g ad erinevused. N im elt esin es d ia g n o stilise lt p o sitiivseid Ty-3
h e m a g lu tin atsio o n ireak lsio o n e 22,8% v õ rra vähem kui O -hem aglu- tin atsio o n ireak tsio o n e.
H -a g lu tin a tsio o n irea k tsio o n o su tu s ligi 3Д-1 kõhutüüfust^ põ den u
te s t n eg atiiv sek s, kuid üksikutel ju h tu d el oli ta positiiv ne võrdlem isi kõrg es tiitris, u latu d es isegi seerum i lah jen d u sen i 1 : 1600 (joon. 8 ).
V i-h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireaktsioo n olid en am asti k õ h u tü ü fu st põdenutel n eg atiiv sed , k un a v a s ta v W idali reak tsioo n o su tu s ligi pooltel ju h tu d el positiivseks ja m õnel ju h u l isegi k ü llalt k õrges tiitris (1 : 100— 1 :2 0 0 ). Ü ldiselt n ä i b a g a , et V i-antikehadel on k ald u v u s o rg a n ism ist peale kõhutü ü fu se p õdem ist v õrdlem isi k ii
re sti kad u d a. V i-an tik eh ad e tiitri su h teliselt k iiret la n g u s t peale 23
o rg a n ism i in fektsioonist v a b a n e m ist on k irjeld an u d ka B h a tn a g a r [29], S ev tšenko [30] jt.
V a a ta m a ta k äesolevas töös u u ritu d k õ hu tü üfuse b a tsillik a n d ja te m itte su u rele arvule, ilm nes neil an tik eh a d e tiitris rid a iseloom u
likke erinev usi. N im elt võis k o n sta te e rid a kõigil u u ritu d k õh utüü fuse b atsillik a n d ja te l V i-a g lu tin iin id e olem asolu, s. t. V i-h em ag lu tin at- siooni- ja W idali reak tsio o n o su tu sid 100% -liselt positiiv seks tiitris
1 ' 50— 1 : 400. V i-h em olüüsireaktsioon a g a oli p o sitiiv n e ain u lt 47,1%-1 u u ritu d see ru m ite st (joon. 9 ).
S e e g a Felixi [31], B h a tn a g a ri [29] ja G io v an a rd i [32] väide, et kõhutü ü fu se b atsillik a n d ja te l esineb k õrge V i-an tik eh ad e tiiter, leiab k in n itu st h em ag lu tin atsio o n i- ja W idali reak tsio on i puhul, hem o
lü ü sireak tsio o n i o sas a g a m itte. M õned au to rid (G a n d elsm an n in g G laz m a n [33] ja H o rg a n n in g D ry sd a le [24]) leidsid kõhutüüfuse b a tsillik a n d ja te l k a n eg a tiiv seid W idali V i-ag lu tin atsio o n irea k t- sioone.
E t k õ h utüüfuse b a tsillik a n d ja te l oli V i-h em aglutin atsioo ni- ja W idali reak tsio o n 100% -liselt positiivne, siis on o tstarb ek o h a n e bat- sillik an d lu se av a sta m ise l a la ta u u rim u si h em ag lu tin atsio o n i- ja W id a li.re a k tsio o n ig a n in g jä rg n e v a lt u u rid a ro o ja, uriin i ja duode- n a a lm a h la b ak terio lo o g iliselt e sm a jä rje k o rra s p ositiivse serolo ogilise leiu g a isikutel. Sellisel ju h u l on b a tsillik a n d lu se a v a sta m in e kiirem , lih tsa m ja ka odavam . S m orodintsevi [34] an dm etel oli b ak terio loogilise uurim ism eetodi k a su ta m ise l m ak su m u s ühe b a tsillik a n d ja av a sta m ise l to itlu settev õ tete tö ö ta ja te h u lg a st keskm iselt 16 000 rubla.
D ia g n o stilise lt p o sitiiv set tiitrit ü le ta v a t 0 -h e m a g lu tin a ts io o n i:
reaktsioo ni saa d i kõ h u tü ü fu se b atsillik a n d ja te l 88,2% -l u u rin g u te st, v a sta v a id W idali reaktsioone esines 70,6% -l ja h em olü üsireak t- sioone 41,2% -I u u rin g u te st. W idali H -a g lu tin a tsio o n ire a k tsio o n oli p ositiivne 52,9%-1 u u rin g u te s t (tabel 1).
M is p uutub b atsillik a n d ja te l e sin ev a sse a n tik eh a d e m a k sim a a l
s e sse tiitri k õ rg u se sse , siis ühelgi ju h u l ei ü letan u d see seerum i lah- je n d u st 1 :800. V iim ase s a a v u ta sid W idali O- ja H -a g lu tin a tsio o n i- reaktsio onid. S u h te lise lt kõrge tiitrin i tõu sid ka V i-antikehad, an d es positiivse h e m ag lu tin atsio o n ireak tsio o n i isegi tiitris 1 :4 0 0 ja W idali reaktsioo ni tiitris 1 :200.
Seroloogiliste reaktsioonide tulemused kõhutüüfuse vastu vaktsineeritutel
K õhutüüfuse v a s tu v a k ts in e e ritu d u u riti peale v ak tsin ee rim ist 2 korda, s. o. esim en e kord 1 kuu ja te in e kord 4— 5 k uu d peale v ak tsin ee rim ist. S eeju u re s saa d i d ia g n o stilise lt po sitiiv seid W idali O -a g lu tin a tsio o n irea k tsio o n e 85,9%-1 u u rin g u te st. V iim asele j ä r g nesid O -h e m ag lu tin a tsio o n ire ak tsio o n (6 8 ,9 % ), H -a g lu tin a tsio o n i- reaktsfoon (33,7% ) ja O -h em olüü sireaktsioo n (26% u u rin g u te s t).
V i-antikehi, m ille esin em ist B h a tn a g a r [37] p id as o rg a n ism is esineva infektsiooni n ä ita ja k s, a v a s ta ti k äeso lev al ju h u l W idali re ak tsio o n ig a isegi 61,3%-1 ja h e m a g lu tin a tsio o n ire a k tsio o n ig a 31,8%-1 kõhutüüfu se v a stu v a k tsin e e ritu te seeru m itest. Vi-hemo- lü ü sireak tsio o n an d is p o sitiivseid tulem usi a in u lt 7,6% (joon. 10).
V iim ased esinesid p eam iselt re- ja k o rd u sv a k tsin atsio o n i puhul võrdlem isi m a d a la s (1 :2 5 ) tiitris.
, S iin ju u re s voib m ärkida, et Z danova [35] sai k õ h u tü ü fu se v a stu v ak tsin e e ritu te l positiivseid V i-a g lu tin a tsio o n ire a k tsio o n e tiitris 1 :1 0 — 1 :3 2 0 59,3% -l ju h tu d el, m is on p e a a e g u v õ rd n e k äeso lev a töö tu lem u ste g a. O sa auto rite, n a g u M ackenzie n in g T aylori [36] jt.
25
jä rg i esineb kõhutüüfuse v a stu v a k tsin e e ritu te s t ag a ain u lt m õnel protsen d il p ositiiv n e V i-ag lu tin atsio o n irea k tsio o n .
K õhutüüfuse v a stu v a k tsin e e ritu te V i-a g lu tin atsio o n irea k tsio o n i erin ev aid tulem usi se le ta ta k se v ak tsin ee rim isek s k a su ta tu d v ak tsiin i erineva v a lm ista m isv iisig a (F elix n in g B h a tn a g a r [37], W ilson [25], K ats-T šern ohvostov a [20] jt.) . P o o ld a ta k se seisuk ohta, et tä n a p ä e v a form oolvaktsiinide k a su ta m ise l võivad esineda positiivsed V i-aglu- tin atsio o n ire ak tsio o n id . K äesolevas töös viidi vak tsin eerim ised läbi te tra v a k tsiin ig a seeria 44-2.
W idali reaktsioon oli p o sitiiv n e k õhutüüfuse v astu v ak tsineeri- tutel k õ rg em as tiitris kui v a sta v h em ag lu tin atsio o n i- ja hem olüüsi- reaktsioon. Nii ilm nes p ositiivn e W idali O -a g lu tin a tsio o n irea k tsio o n veel seerum i lah jen d u se s I : 1600 ja H -a g lu tin a tsio o n irea k tsio o n
1 ; 800. H e m a g lu tin atsio o n irea k tsio o n a g a ei ü le ta n u d ühelgi juhul tiitrit 1 :4 0 0 ja hem olü ü sireak tsio o n 1 :2 0 0 (joon. 10). V õrreldes W idali re ak tsio o n ig a n ä ita b see h em ag lu tin atsio o n i- ja h em o lü üsi
reaktsiooni su h teliselt su u re m a t d ia g n o s tilist v ä ä rtu st.
E t se lg ita d a küsim ust, m illist m õju av a ld a b v ak tsin eerim ise sa g e d u s an tik eh ad e tiitrile, selleks a n a lü ü siti kõ hu tü ü fu se vastu v a k tsin e e ritu te seroloogiliste u u rin g u te tulem usi üksik u te väktsi- natsio o n iliik id e piirides, nim elt esm ak o rd selt va.ktsineerituil ehk v ak tsin atsio o n il, kus isikutele tehti 3 v a k tsiin isü ste t, teisek s revakt- sinatsioonil ehk ju h u l, kus isikud olid v a k tsin ee ritu d eelm isel a a sta l või 2 a a s ta t jä rje st, ja k o lm andaks k o rd u sv a k tsin atsio o n il ehk juhul, kus v ak tsin atsio o n i k o rrati peale 2 -a a s ta s t v ak tsin atsio o n id e- vah c list in terv alli.
Võib k o n statee rid a, et v ak tsin atsio o n iliik id e o sas oli erinevusi seroloogiliste u u rin g u te tulem ustes. Nii saa d i esm ak o rd selt vaktsi- neeritu tel po sitiiv n e h em ag lu tin atsio o n i-, hem olüüsi- ja W idali reak tsio o n en a m a sti m a d a la m a s tiitris ja vähem al p ro tsen dil u u ri
tud seerum itel kui re- ja k o rd u sv a k tsin atsio o n i puhul. Re- ja kor- d u sv ak tsin atsio o n i o m avahelisel võrdlem isel ei ilm nenud a g a s u u re m aid erinevusi ja se a d u sp ä ra su si nende vahel. O sad e reak tsioo nide puhul, n a g u O- ja V i-ag lu tin atsio o n il ja O -h e m ag lu tin a tsio o n il võis täh eld a d a rohkem positiivseid tulem usi k o rd u sv ak tsin atsio o n il.
S eev astu H -a g lu tin a tsio o n , Ty-3- ja V i-h e m a g lu tin atsio o n n in g V i-hem olüüs olid rohkem positiivsed re v ak tsin a tsio o n i puhul.
T y -0 ja Ty-3 h em o lü üsireaktsiooni o sas oli re- ja k o rd u sv a k tsin a t- sioonipuhun e positiiv sete reak tsio o n id e p ro tsen t p eaaeg u võrdne.
O n o luline alla k riip su tad a, et v ak tsin ee rim iste sag e d u se k a s v u g a suu ren es diferents ühelt poolt W idali reaktsioo ni ja teiselt poolt h em ag lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireaktsioon i vahel, m is u la tu s üksikutel juhtu d el isegi kuni kolm e see ru m ilah jen d u sen i. S eega vak tsin ee rim ise sa g e d u se tõus tõ stis rohkem W idali reaktsio on i tiitrit kui h e m ag lu tin atsio o n i- ja h em olüüsireaktsio on i om a. E s ita tud se a d u s p ä ra s u s t tuleb lu g ed a üheks h em ag lu tin atsio o n i- ja hem o
lü ü sireak tsio o n i su h teliselt k õ rg em a d ia g n o stilise v ä ä rtu se v ä lje n duseks.
