■ф
TA RTU R I I R L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
ALUSTATUD 1593. л . V I H I K 2 4 4 В Ы П У С К ОСНОВАНЫ к 1893 г.
ÕIGUSTEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО ПРАВОВЕДЕНИЮ
X
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И
Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А T R A N S A C T IO N S O F T H E TARTU STATE U N IV ERSITY
ALUSTATUD 1893 a. VIHIK 244 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г.
ÕIGUSTEADUSLIKKE TÖID Т РУ Д Ы ПО ПРАВОВЕДЕНИЮ
X
TARTU 1970
R edaktsioonikolleegium :
V. K e l d e r , E. L a a s i k, J. M ä l l , I. R e b a n e , A. U u s t a 1 (e s im e e s ), P V i h a 1 e m, E. P l o o m (vastu tav toim etaja)
Редакционная коллегия:
В. К е л ь д е р , Э. Л а а с и к , И. М я л л, И. Р е б а н е , А. У у с т а л , П. В и х а л е м , Э. П л о о м (отв. редактор)
Т РУ Д Ы ПО П РА В О В ЕД ЕН И Ю
X
Н а эстонском и русском язы к ах Т артуский государственны й университет.
ЭС СР, г. Т арту, ул. Ю ликооли, 18
V a s tu ta v to im e ta ja Е. P loom
K o rrek to rid E. O ja, L. A b o ld u jev a ja N. T šik alo v a
L ad u m isele a n tu d 25. XI 1969. T rü k k im isele a n tu d 17. I I I 1970. K ohila P a b e riv a b rik u trü k i- p a b e r n r. 2. 60X90, */ie- T rü k ip o o g n a id 9,5. A rv e stu sp o o g n a id 11,1. T rü k ia rv 500. MB 00456.
Teil. n r. 7071. H a n s H eid em an n i nim . trü k ik o d a . T a rtu , Ü likooli tn . 17У19. I II
H in d 80 kop.
1—14
ÕIGUSNORM ÜLDISE KÄITUMISEESKIRJANA
Ö igustead. doktor. P. Vihalem R iigi ja õigu se ajaloo kateeder
1. Õigusnormid ja individuaalsed õiguslikud imperatiivid Õ ig u sn o rm i üheks tu n n u se k s e s ita ta k se riigi ja õiguse teooria õpikutes ja v a s ta v a te s m o n o g ra a fia te s üldisust, mille poolest ta erineb in d iv id u a a ls e te s t õ iguslikest keeldudest ja käskudest. Sam uti v iid a ta k s e sellele, et õ ig usn o rm id on ab stra k tse d , üldise tä h e n d u sega, et n a d on üldised käitu m iseesk irjad , m illeg a luuakse üldisi ja a b s tr a k ts e id õig ussu hteid, et n ad on sellised, m is ei piirdu ühe
k ordse tä itm ise g a , et n a d on kohustuslikud kõigile, lah e n d a v a d üldisi ju h te j n e .1 Kõik need tu n n u se d on liiga e b atäpsed , et n e n d e g a võiks e ra ld a d a õig u sn o rm e m itteõigu snorm idest, ü ldist või a b s tr a k ts e t im p eratiivi konkreetsest.
Ü ld isu se ja in d iv id u a a ls u se eraldam isel tuleb läh tu d a neis a v a ld u v a kvantiteedi a stm est, millele m a rk sistlik filosoofia om is
ta b s u u r t tä h e lep a n u . K vantiteediline erinevus võib esineda iga õ ig u sn o rm i s tr u k tu u ri osas. Iga üldise või konkreetse kä su või keelu üheks s tru k tu u rs e k s osaks on ala ti see osa, mis sisald ab k o h u s ta tu d isiku või isikud. K oh u statu d isikuid võib olla üks, kuid neid võib olla ka k in d la k s m ä ä ra ta v või k i n d la s m ä ä r a m a ta arv. Iga k ä s u või keelu stru k tu u rs e k s osaks on sa m u ti see osa, milles on n ä id a tu d k o h u s ta tu d käitum ine. Ühe k ä s u g a võidakse kohustada ü hte või m itu t inim est kas ühekordseks või te a tu d arvu ks või loen
d a m a tu k s a rv u k s käitum isteks. Ka õig u sn o rm is sisa ld u v a õigustuse puhul võib s a m a l viisil t u v a s ta d a kvantiteedi a s te t nii õ ig u sta tu d isiku kui ka õ i g u s ta tu d käitum ise osas.
N o rm ite h n ik a seisuk o halt kõige lihtsam k äsk või keeld on s e l
line, m is on a d re s s e e ritu d a in u lt ü h e le a in sa le isikule kui k o h u s ta tule, m is k o h u sta b in im est a in u lt üheks käitum iseks, a n n a b a inult
1 Теория государства и права. М., 1965, стр. 92; Общая теория советского права. М., 1966, стр. 7— 10; Теория государства и права. М., 1967, стр. 80, 286—289; Н. Г. Александров и др. Теория государства и права. М., 1968, стр. 58— 63, 67, 72.
ühele inim esele õ ig u stu se, m ida õ ig u s ta tu realiseerib a in u lt ühe k ä itu m ise g a. Ei ole m in g it kah tlu st, et neil ju h tu d e l on meil te g e m is t in d iv id u aa ls e ehk konkreetse k ä s u või keeluga, k o r ra ld u s e g a , k una siin ig a s a spek tis k v a n tite e t on m in im a a lse im . Sellise käsu täitm ise l k ao tab k ä sk om a jõu, k ä s u n a ta e n a m ei eksisteeri.
O sa õiguslike keeldude või käsku d e puhul a g a võib iga s tr u k tu u rs e osa k v a n tite e t olla ka eelöeldust suurem . Im p e ra tiiv võib a d re s s e e ru d a m itte ühele, vaid mitmele, lo en d a m a tu le h u lg a le in i
m estele. S a m u ti võib kä sk või keeld nõu da ig a ü h e lt m itte ühte, vaid m itut lo e n d a m a tu t hulka käitum isi.
Kui k o h u s ta ta k se ühte ja s a m a in im est te a ta v a k s kin dlaks a rv u k s ü h e s u g u ste k s käitu m istek s, siis võiksim e öelda, et talle on a d re s s e e ritu d sa m a p a lju konkreetseid käske või keelde, kui p a lju n õ u ta k s e käitum isi. Kõik need üh esisulised k o r ra ld u se d a v a l d a ta k s e a n tu d juhul ühe ja s a m a ak tig a, akte esineb meil seega üks, keelde ja käske a g a a v a ld a ta k s e selleg a mitu. S a m a ju riid ilist efekti oleks võidud s a a v u t a d a ka sel viisil, kui i g a t k ä itu m is t oleks n õ utu d o m ae tte a ktiga . E t käitu m ised tuleb ette võtta erinevatel ae g ad e l, n ä ite k s ko hustus iga kuu 1. päeval käitud a te a ta v a l vii
sil, siis oleme veel e n a m õ i g u s ta tu d ü tlem a, et meil on tegem ist ühele inim esele a n tu d m itm e k ä s u g a , se st iga käsk erineb teisest a ja poolest. M õnes a ktis a v a ld a tu d k o h u sta tu d kä itu m iste arv pole a g a ei v a s ta v a akti a n d m ise a ja l ega ka hiljem kindlak stehtav . Alles akti kehtivuse lõppedes võib t a g a n t jä r e l e kindlaks teha, mitu k ä itu m is t tuli v a s ta v a l inimesel, isikul ette võtta. Sellises aktis on k ä itu m ise k o h u stu s seotud juriidilise fakti e siletulekuga — kui esi
neb n äiteks te a tu d s ü n d m u s — ju riid ilin e fakt, siis tuleb tea tu d viisil käitud a. K u n a s ja kas m ä r g itu d ju riidilised faktid esinevad, on meile a g a tihti te a d m a ta . On ilmne, et n iisugusel juhul, kui meie ei tea, m itu korda on inim ene k o h u s ta tu d käitum a, puudub meil juba tea tu d osas konkreetsus, siin on k ä itu m iste kva n tite e t juba k i n d l a k s m ä ä r a m a t a E t a n tu d ju hul on teg e m is t siiski ühe konkreetse inim esega, on o tsta rb e k o h a n e sellist käsku või keeldu lugeda m itte õ igu snorm iks, sest im peratiivi sisu üks elem ent — k o h u sta tu (k o h u s tu s a d re s s a a t) on siiski in d iv id u aa lselt k in d la k s tehtav. Ü ldiselt on sellise k ä su poliitiline, m a ja n d u s lik ja m uu t ä h ts u s väike.
Im peratiivi a b s tr a k ts u s , g e n e ra a ls u s suu re n e b veelgi, kui koh us
t a ta k s e m itu t isikut kas üheks, m itm eks või lo en d a m atu k s arvuk s k ä itum isteks. Kui k o h u s ta tu d isikute a rv on im peratiivi s is a ld a v a akti v ä lja a n d m is e a ja l või selle e sm a k o rd se lt täitm ise a ja l k in d lak steh tav , siis pole o tsta rb e k o h a n e sellist im peratiivi lugeda n o r miks, õigu sn orm ik s, sest ta kon k reetsu s k aalub a b s tr a k ts u s e üles.
Kui kahte või e n a m a t k i n d la k s m ä ä r a t a v a t isikut k ä s ta k s e ig aüh te sa m a k ä itu m ist so oritad a , siis võiksime öelda, et siin sisa ld ab v a s ta v akt sa m u ti õieti kaks käsku või nii p a lju käske, kui palju on koh ustatuid. Kui ig a ü h te n eist k o h u s ta ta k se k in d la k s m ä ä ra tu d 4
a rv u k s k äitum isteks, siis esineb sa m u ti nii p a lju käske, kui p a lju n õ u ta k s e käitum isi. Seda laad i im peratiivideks on k om andöri k ä s k lu s konkreetsele sõ d urite rü h m a le liik u m issu una m uutm iseks või täite v k o m ite e k o rra ld u s t e a ta v a konkreetse riikliku püha puhul k õigil ela m ute l või a s u tu s te hoonetel lipud h eisata. Kui a g a koh u s
t a t a k s e kõiki riigi kodanikke iga n juhul k ä itu m a m viisil, siis ei ole meil ei akti a n d m ise a ja l ega ka juhul, kui e s m a k o rd se lt a s u ta k s e aktis s is a ld u v a t k äsk u täitm a, selge, kui p aljusid käitum isi tuleb selle akti alusel ette võtta, kui p alju sid konkreetseid käske s is a ld a b n orm a tiiv ak t. Ü ldise iseloom uga on ka need aktid, m illega k o h u s ta ta k s e kõiki riigi kodanikke a in u lt üheks konkreetseks k äi
tu m iseks, kuid erinev atel aeg adel, sest siin pole te a d a kohu sta tu te arv. Ü ldine eeskiri või õigu sn o rm i s isa ld av n o rm a tiiv a k t kehtib ta v a lis e lt pikema a ja jooksul, ta ei ku stu p a r a s t seda momenti, mil ted a e sm a k o rd se lt a s u ta k s e täitm a , teda on v a ja a v a ld a d a m itte ko nkreetsetele inimestele* vaid kogu r a h v a le või v ä h e m a lt p a lju d e le inim estele ja v a s ta v a s a ja k irja s. Konkreetset eeskirja s is a ld a v akt tehakse a g a te a ta v a k s k o h u sta tu le kirja teel või isegi suuliselt. Ü ld ist eeskirja s is a ld a v n o rm a tiiv ak t sis a ld a b kohustusi pa lju roh kem atele inim estele rohkem aks arvu ks käitum isteks kui ko rra ld u s, rak en d u sa k t.
N a g u eespool m ärkisim e, võime õigu sn o rm i üldisu se m ä ä r a t lemisel a rv e sse võtta ka õ ig u stuse kui ühe im peratiivi sisuosise ü ld isust. Im p e ratiiv ig a võidakse a nd a õ ig ustu si k in d la k s m ä ä ra tu d a rv u le isikuile või k in d la k s m ä ä ra m a ta , r e g is tre e rim a ta a rvule ini
m estele. N iisu g u s t imperatiivi, mis kohustab küll lo e n d a m a tu t arvu inimesi, kuid m is õ ig u sta b lo en d a ta v a t arv u inimesi, ei ole o ts ta rb e kohane lu g eda siiski õigusnorm iks. Selliseks aktiks on näiteks konkreetse isiku a u ta s u s ta m in e , talle p erso n a a lp e n sio n i m ä ä r a m ine jne. R iig io rg an in a te g u tse v a isiku am etisse v o rm ista m ise akt on k a h tle m a ta in d iv id u aa ln e akt, kui ta kohustab ja õ ig u sta b a inult seda kon kreetset isikut. Aktil, mis vorm istab am etisse a g a isikut, kellel on õ ig us õ ig u sn o rm e luua või lo end am atul arv ul rakendus- akte a n d a , on k a h e su g u n e täh en du s. Kuivõrd am e tisse nim etam ise akt s is a ld a b kohustusi ja õ igu stu si a m etisse m ä ä r a t u suhtes, s is a l
dab see in d iv id u aa ls e im peratiivi; kuivõrd akt kohustab a g a kõiki kodanikke ju s t selle inim ese poolt an tu d akte täitm a, s isa ld ab ta ka osa õ ig u sn o rm ist. N äiteks uue v a litsu se a m etisse nim etam ise akt on õieti täie n d u sek s konstitutsiooni eeskirjale, m illega kohus
ta ta k s e kõiki kodanikke v a lits u s e m ää ru s i täitm a. V a litsu se nim e
ta m is e ak t dešifreerib tegelikkuses m itteesineva a b s tra k ts e v a lit
suse kui personifikatsiooni konkreetsete inim este koosseisuga r e a a l selt tegelikk uses esinev aks valitsuseks.
K onkreetne inim ene võib õiguslikus im peratiivis esineda m itte a in u lt k o h u s ta tu n a või õ ig u s ta tu n a , vaid im peratiivi täitm ine teiste isikute poolt võib tem a v a s tu sihitud olla, talle m itte soodustuseks, v a id p a h e õ ig u se k s olla. Kohtuotsus, m illega konkreetset inim est
k a ris ta ta k s e , k orra ld u s, m is k u u lu ta b ta ta g a o ts ita v a k s , piirab isiku teo- või õigusvõim et. V iim ased k o rra ld u se d k o h u s ta v a d küll lo e n d a m a tu t a rv u isikuid, kuid om a s u u n a tu s e tõ ttu konkreetse isiku või isikute v a s tu tuleb need lu g ed a in d iv id u a a ls e te k s im p e r a tii
videks, m itte a g a õ ig usno rm ideks.
Eespool oli ju ttu k o n k ree tsete st inim estest. K uidas la h e n d a d a k ü s im u s t sel juhul, kui on te g e m is t ju riid iliste isikute, r ii g io r g a n ite ja m u u d e le g a a ls e te person ifik a tsio o n id e g a ? Kui k o h u s ta ta k s e või õ i g u s ta ta k s e konkreetseid juriid ilisi isikuid l o e n d a ta v a te k s k ä itu misteks, siis ei ole ju im peratiivi loomisel e g a ta esim esel tä itm ise l k u n a g i tead a, kui p a lju ja m is s u g u s e d kon k reetsed inim esed te g e likult selle ju riid ilise isiku teovõim et te o s ta v a d . P r a k tilis te l k a a lutlustel tuleb a g a selliseidki im p e ratiiv e lu g ed a ü ld is e lt in d iv id u aalseteks.
T e a ta v a te l ju h tu d e l on rask e kin d la k s teha, k a s meil on te g e m is t üldise või konkreetse e e sk irja g a . O r g a n is a ts io o n i s u lg e m is t k ä s itle ta k s e konk reetse e e sk irja n a , kuid sa g e li on see üldine, K odanliku v a lits u s e poolt 1918. a. v a s tu v õ e tu d o tsu s E e s tim a a K om m unistliku P a r te i su lg e m ise k s ja e d a sp id ise k s keelam iseks oli s u u n a tu d küll n ä ilis e lt ühe ju riid ilise isiku v a s tu , kuid s u lg e m iso t- sus võ ttis v õ im a lu se ig a lt k o d a n ik u lt e d aspidi o r g a n is e e r u d a kom m u n istlik k u p arteisse, ükskõik m is nim e all ta ka ei esineks. Sul- g e m iso tsu s a n d is teg e lik u lt p õ h ise a d u se norm ile, m is dek lareeris ü ldist ü h in em isv a b a d u st, k its a m a sisu, ta k u ju n es k o n stitu ts io o n i
lise norm i osaks, mille sisu oli jä rg m in e : «Kõigil kodanikel on õigus ü h in eda p oliitilistesse o r g a n is a ts io o n id e s s e , v ä lja a rv a tu d kom m u nistlik partei». M õ n in g a d s ä ä r a s e d n orm id olid om a a ja lise kehtivuse o sa s p iira tu d (n äiteks k a its e se is u k o rra v ä lj a k u u lu t a m ise o tsu s e d ), kuid p raktika n ä ita s , et ko danlik u E esti lin n a d e s ja ra u d te e ä ä r s e te s p iirko n da des j ä r g n e s ühele o tsu se le v a h e tu lt teine, nii et k a itse se isu k o rra se ad u s e alusel v ä lj a a n t u d norm id kehtisid teg elik ult pidevalt, konstitutsioo n i ja v a s ta v a te ta v a lis te s e ad u ste norm id jä id selles o s a s a in u lt paberile. Need p õh ise a d u se p a r a g r a h vid jä id form ulatsioonideks, m is teg e lik u lt kogu kodanliku riigi kestusel n o rm e ei sis a ld a n u d . K a itse se isu k o rra v ä lja k u u lu ta m is e otsus oli teg elik u lt õ ig u sn o rm i v ä lja a n d m is e k s , v a r a s e m a s e a d u s eelnõu m a k s m a p a n e k u se ad u se k s te a tu d tä h ta ja k s .
2. õigusnorm id ja individuaalsed õiguslikud imperatiivid neile kõrgemalseisva mõiste alaliikidena
K irja n d u se s esineb seisukoht, mille k oh aselt in d iv id u aa ls ed im p eratiivid ja neid s is a ld a v a d ra k e n d u s a k tid loetakse ju riid iliste m õistete klassifik atsioo n is ju riid iliste faktide hulka. N o rm a tiiv a k tide ja neis s is a ld u v a te õ ig u sn o rm id e ja teiselt poolt r a k e n d u s a k tide ja neis s is a ld u v a te in d iv id u a a ls e te e tte k irju tu s te m õistel ei
o lev a t k õ r g e m a ls e is v a t m õistet, mille kaheks a la liigiks n a d oleksid.
Need v ä ite d ei ole teoreetiliselt õiged.
Ju riid ilin e fakt on sün d m u s, asjaolu, mille esiletulekul tuleb k o h u s ta tu l õ ig u sn o rm i alusel te a ta v a l viisil käituda. Ju riidiliseks faktiks võib olla i g a s u g u n e sü n d m u s või tegevus, selle h u lg a s ka no rm a tiiv a k ti või r a k e n d u s a k ti loomise fakt. Näiteks s e ad u se v a s tu v õ tm in e on ü h tla si ju riidiliseks faktiks k ohustusele s e a d u s t trü k kida las ta , ted a pub litseerida, laiali s a a ta . S a m a l a ja l kehtib t a v a liselt reegel, et s e ad u s h akk ab kehtim a te a tu d t ä h t a ja jooksul p ä r a s t selle publitseerim ist, trükkim ist. V a s ta v a am etliku te a ta ja ilm u
m ise kuupäev, a ja m o m e n d i sa ab u m in e on juriidiliseks faktiks kõi
gile v a s ta v a s s e a d u se s a v a ld a tu d normidele. K onstitutsioon ei v o lita a g a am etliku t e a t a j a trü k kim iseg a seotud isikuid kindlaks m ä ä r a m a s e a d u s e kehtim a h ak k am ise aega. Need isikud ei m u u tu s e a d u s a n d lik u o r g a n i osa k s ka siis, kui n a d faktiliselt viiv itav ad t e a t a j a v ä lj a a n d m i s e g a e e sm ä rg il edasi lük ata s e ad u se kehtima- h a k k a m ist. Trükitöölised, kes v a litsu se trü kiko ja s a lu s ta v a d streiki, võivad seda teha hoopis teistel motiividel. Meil kehtis v a re m säte, e t s e a d u s h ak k a b kehtima, teda tuleb tä ita päevast, mil ametliku t e a t a j a n u m b er jõud is v a s ta v a s s e kohta. See sü n d m u s oli juriid i
liseks faktiks. Sidetöötaja, kes te a ta ja k o h aletoim etam isega kiirus
t a s või ta h tlik u lt või t a h t m a t u lt sellega viivitas, ei m u u tu n u d sel
lega s e a d u s e a n d ja k s , kes m ä ä r a b kindlaks, mis p ä e v a s t tuleb sea
d u s t tä itm a h a k a ta . Ju riid ilin e fakt võib seega esile tu lla tah te tu lem usel, kuid kas inim ene soovib seda või mitte, s e o n d ata k se tem a t e a ta v a teo või ta h te a v a ld u s e kui juriidilise fakti esiletulekuga õ ig u sn o rm is m õne k äitu m ise sooritam ise kohustus.
R a k e n d u s a k ti a n d ja le a n n a b a g a õ ig u sn o rm volituse inimesi kä sk id a või keelata, õ ig u sn o rm käsib inimesi tä ita rak e n d u sa k ti a n d ja poolt a n tu d käske või keelde, ta nõuab, et selline käsk või keeld oleks r a k e n d u s a k ti a n d ja ta h te v äljend us, et ta tah e oleks s u u n a tu d sellele, et v a s ta v a id inimesi k o h ustada t e a ta v a k s k ä itu m iseks. Kui m e in d iv id u a a ls e t käsku või keeldu loeme a in u lt selle
p ä r a s t ju riidilisek s faktiks, et ta a n d m is t ja selle tä itm ist reg u le e rib seadu s, siis p eaksim e ka s e a d u s t e n n a s t lugem a a in u lt ju riid i
liseks faktiks, a g a m itte norm atiiv ak tik s, sest ka tem a a n d m ist r e g u le e r ita k s e k õ rg em a jõ u lise n o rm a tiiv ak tig a — konstitutsio o
nig a. L ooduses ju riid ilist fakti kui n iis u g u s t ei esine. Juriidilin e fakt t ä h e n d a b a in u lt suhet kahe looduses esineva n ä h te — sü n d m use, m id a n im e ta ta k se juriidiliseks faktiks, ja koh u sta tu d k ä itu m ise vahel.
õ i g u s n o r m id e l ja in d ivid uaalsetel õiguslikel imperatiividel on terv e rid a ühiseid tu n n u se id ja v a s ta v a lt sellele tuleb neid lugeda neile k õ r g em a lse isv a m õiste kaheks alaliigiks. V a s ta v a lt sellele on ka õ ig u sn o rm e s is a ld a v a te l n o rm atiiv ak tidel ja konkreetseid kor
r a ld u s i s is a ld a v a te l ra k e n d u sa k tid e l rid a ühiseid tun n u se id ja s e e g a on neil kahel m õistel kõrg em alseisev mõiste, m ille alaliiki
deks n a d on. K õ rg e m a ls e is v a t m õistet võiksim e n im e ta d a õ i g u s likuks im peratiiv iks ja v a s t a v a l t õigu sak tik s. Aktide puhul esineb õieti kolm ikjaotus, se st on ka akte, m is s is a ld a v a d nii õ ig u sn o rm e kui ka konkreetseid im peratiive. Õ ig u sn o rm i ja in d iv id u a a ls e õigusliku im peratiivi erinevus seisneb selles, et esim ene k u ju ta b e n d a s t ü ld ist k äsku või keeldu, teine a g a k o nkreetset k ä sk u või keeldu. M illised on a g a m õlem a liigi ühised tu n n u se d ? Nii n o r m a tiivaktid kui ka rak e n d u s a k tid , nii õ ig u sn o rm id kui ka in d iv id u a a l
sed õiguslikud im peratiiv id v ä lje n d a v a d v a litse v a klassi tahet, n a d teen ivad poliitiliselt ü h e su g u se id eesm ärke, n a d on iiigi- o r g a n ite tah te lised aktid, m is k o h u s ta v a d inimesi te a ta v a k s k ä itu miseks, on k äsud või keelud, mille tä itm is t g a r a n t e e r it a k s e riik
liku s u n n ig a , n a d luuakse k õ rg em a jõ u lise deleg atsioo nin orm i, lõp p astm e s k onstitutsiooni alusel ja on sead u slik k u se alusel loo
d u na kehtivad, neid tü h is ta ta k s e või m u u detakse, neil on a ja lin e ja ruu m iline kehtivus.
H a l d u s o r g a n ite poolt v ä lj a a n t a v a id n o rm atiiv- ja ka r ak e n d u s - akte n im e ta ta k se h a ldusaktidek s. Kui neil h a ld u s a k tid e liikidel ei oleks k õ r g e m a ls e is v a t m õistet, ei oleks loogiline neid h a ld u sõ ig u s- tea d u s e s ühe akti m õiste alla viia. S a m a tuleb öelda seadlu se m õiste kohta, m is h a a r a b nii n o rm atiiv- kui ka rake n d u sa k te .
õ i g u s n o r m id on in d iv id u a a ls e te õiguslike im p eratiivideg a s u g u lu s n ä h te d . J u riid ilistek s faktideks võivad olla a g a kõige m itm e k sise m ad sü n d m u s e d n a g u tö ö ra h v a revolutsioonilise v õit
luse ja k om m unism i ü lesehituse huvides to im ep a n d u d k a n g e la s teod a u ta s u s ta m is e puhul ja kom m unism i eest võitlejate kallal toim ep a n d u d m a s s im õ rv a d k a ris ta m is e osas.
Nõukogude kohtu otsu s võib m õnikord olla n a g u iga looduses esinev s ü n d m u s juriidilisek s faktiks, kuid põhilises liigituses tuleb tu n n is ta d a teda õ ig u sn o rm ig a su g u lu s n ä h te k s , a g a m itte v isa ta ühte la h tris s e kuriteo g a, kus k u r ja te g ija ta h e pole s u u n a tu d sel
lele, et teda k a ris ta ta k s , vaid sellele, et k u ritegu, s e a d u s e rik k u mist, so o ritada . K a r is tu s e s t loodab a g a k u r ja te g ija p ä ä se d a .
õ i g u s e k lassiiseloom ilmneb v ä g a sa g e li s e lg e m a lt in d iv id u a a l
sete kui g e n e ra a ls e te e tte k irju tu s te juu res. Kodanliku riigi krim i
naalkoo dek s on ta v a lis e lt nii s õ n a s ta tu d , et õig use klassiiseloom sellest ei n ähtu . Seal kõneld ak se n äiteks lih ts a lt riig iv a s ta s e s t te g e v u s e s t kui ü h e s t k a r i s t a t a v a s t teost — kuriteost. Kui me t u t vum e a g a n äiteks kodanliku E esti kohtute o ts u s te g a kui indivi
d u a a ls e te k a ris tu s k ä s k u d e g a , siis n ä e m e selgesti, et peale üksikute e ra n d ite k a ris ta ti a n tu d kuriteo eest a in u lt re v o lu tsio n ä ä re — kom m uniste, kes võitlesid k a p ita listlik u korra ku k u tam ise eest.
S is ek a its e o rg an ite l oli õigus teha k o rra ld u si i g a s u g u s te teg e v u ste sooritam iseks, m is k õ rv ald a k sid ohu a v a lik u le korrale, kuigi se lli
sed riig io rg a n ite teg e v u se d ta v a lis te s e a d u s te j ä r g i olid keelatud.
S ise k a its e o rg a n i sellist k o r ra ld u s t ei s a a k ä sitle d a a in u lt juriidilise faktina, se st see o r g a n om a in d iv id u aa ls e ta h te lis e a k tig a t ü h is t a s
te g e lik u lt te a ta v a osa k ä itum iskohustusi, m is õ ig u sn o rm kui üldine eeskiri oli k e h te stan u d . M e võime ü ldist eeskirja k u ju tleda konk
r eetsete k ä sku de kogum ikuna, m illest n im e ta tu d s is e k a itse o rg a n tü h is t a s te a ta v a osa.
Ü hte ja s a m a eesm ärki võib riik s a a v u t a d a m õnikord nii gene- r a a l s e eeskirja — õ ig u sn o rm i a n d m ise kui ka rea in div idu aa lsete e esk irjad e a n d m is e g a. K odanlik riik võib õ ig u sn o rm ig a kõik töö
liste koosolekud keelata, ta võib a g a ka p a lju de ind ivid uaalsete a ktid e g a — konkreetsete koosolekute keelam isega s a m a resu lta a d i s a a v u ta d a . V a lits u s võib m ä ä r u s e g a kui n o rm a tiiv a k tig a m ä ä r a m a tu k s a ja k s k o rra ld a d a üldise puhkepäeva üleviim ist p ü h a p ä e v a lt pühale läh edalolevale tööpäevale, ta võib seda k o rra ld ad a a g a ka eraldi igal konkreetsel juhul v a s ta v a in d iv id u aa lse ees
k irja g a.
Ei ole m in g is u g u s t kahtlust, et m uude tu n n u s te ühtim isel on õ ig u sn o rm id poliitiliselt t ä h ts a m a d kui in d iv id u aa lsed e ttekirju
tused, se st n a d k o h u sta v a d või õ ig u sta v a d roh kem at a rv u inimesi.
Kui a g a v a s ta v a te im peratiivide m uud tu n n u se d ei ühti, siis võib te a ta v a te l k o rra ld u ste l olta palju suu rem kaal kui üldistel ees
kirjadel — õ igusnorm idel. Võib esineda juhte, et faktiliselt õig u s
no rm is e tte n ä h tu d juriidilisi fakte tegelik u lt k u n a g i ei esine või e sineb, v ä g a h arv a . Õ igu sno rm i täitm in e võib olla kohustuslik a in u lt väiksel territoorium il, mis on a s u s t a m a t a või v ä g a hõ redalt a s u s ta tu d . M õ n in g a te l juhtu d e l ei k a s u ta kodanikud neile s e a d u se g a v õ im a ld a tu d õigusi, sest see ei p aku neile m aja n d u s lik k u huvi.
S a m ad e l p õhjustel ei esine k u n a g i ka te a ta v a id k uritegusid, n ä i
teks leiva sö ö tm ist loomadele. V ä g a p alju d s e ad u sn o rm id jä ä v a d seega faktiliselt a in u lt paberile.
Teiselt poolt võivad m õ n in g a te l ü h ekordset k ä itu m ist nõudvatel k o rra ld u ste l olla v ä g a ulatu slik ud poliitilised, m a ja n d u s lik u d ja m uud t a g a jä r je d . Selliseks ühe inim ese käsuks teisele inimesele oli käsk heita a a to m ip om m H iro šim a linnale. Teise m aa ilm a sõ ja a ja l anti k äsk a v a d a H o llan d is m ere eest k a itsv a d tam m id, et ta k is ta d a h itlerlaste e d a situ n g im ist. Konkreetne käsk tuleavam i- seks piiril teise riigi k aitsejõ ud u d e h ä v ita m ise o tsta rb e l võib k a a sa tu u a m a a ilm a sõ ja , sest k a lla le tu n g i fakt on om ak orda juriidiliseks faktiks õigusnorm ile, mis kohustab k a lla le tu n g i t a g a s i lööma.
K onkreetne käsk v ä g e d e ta g a s itõ m b a m ise k s võib a g a viia sõja lõpetam isele.
A rv e s ta d e s üldiste eeskirjad e s u u re m a t t ä h ts u s t teh akse nende loomine kvalifitseeritum ate, k õ rgem ate, kollektiivsete o rg a n ite ü lesand ek s, k o r ra ld a ta k s e v a s ta v a te projektide põhjalikum j a la ia u la tu slik u m a ru tlu s. K a a s a ja keeruka elu reguleerim iseks ei ole a g a v a ja k oondada kõigi õ ig u sn o rm id e loomine rah v a e s in d u s te kätte, neile tuleb rese rv ee rid a a in u lt kõige t ä h t s a m a te ja t u g e v am a jõ u g a n o rm ide loomine.
НОРМА ПРАВА КАК ОБЩЕЕ ПРАВИЛО ПОВЕДЕНИ Я
П. И. Вихалем Р е з ю м е
В статье указы вается, что норма п рава ка к общее п р ави л о отличается от индивидуального предписания тем, что первое о б язы в ает неопределенное количество людей, второе ж е о б я з ы вает конкретное лицо или конкретные лица. Н орм ы п р а ва не определяю т т а к ж е и количество обязательн ы х поведений, у с т а навливаем ы х ими. П ри этом правовыми норм ам и невозм ож но признать предписания, хотя и о б язы в аю щ и е неопределенное ко личество людей, но управом очиваю щ их только одно или не
сколько конкретных лиц.
Нормы п рава и индивидуальные повеления и запреты (акты применения пра ва ) имеют при их различии т а к ж е и ря д общих признаков, позволяю щ их их р а с см а три в ать в качестве видов одного общего явления — правового повеления или запрета.
Разграни чение норм п рава от индивидуальных предписаний по разнице в степени их значимости невозможно. За ч ас ту ю и акты применения имеют особенно большое значение и в них осо
бенно ярко проявляется классовый х а р а к те р права.
R IIG I M A JA N D U S L IK K U F U N K T S IO O N I TEOSTAVAD O R G A N ID K O D A N L IK U S E E S T IS JA S O T S IA L IS T L IK U
R E V O L U T S IO O N I A L G P E R I O O D I L *
O igustead. kand. E.-J. Truuväli R iigi ja õ ig u se ajaloo kateeder
D o g m a a tilin e vormel, mille k ohaselt k a p ita listlik riik ei saa m a j a n d u s t m õ ju tad a , teda te a ta v a s u latu s e s ju h tid a g i, on II m aa- ilm asõ ja j ä r g s e perioodi kapitalism i a re n g u g a k um m utatud. Veelgi enam : ühes või teises vormis, ühel või teisel viisil on iga ajalo o line riig itüü p, eriti a g a k o danlik riik, seda alati teinud.
K od anliku riigi osa m a ja n d u s lik e s suhetes m ä ä r a t a k s e eelkõige k a p ita lis tlik u tootm ise enda objektiivse v a ja d u s e g a — k a p i t a l i s t l i k t o o t m i n e n õ u a b o m a ü h i s k o n d l i k u i s e l o o m u t u n n u s t a m i s t . On tõsi, et ei riiklik-monopolistlik k a p ita lis m ega teised riigi h aldam ise, läbipõim um ise ja kapitali k a itsm ise viisid ei sa a likvideerida kapitalism i v a stu o lu — v a s tu olu töö ja k apitali vahel, k u i d see v a lm is ta b objektiivselt ette m õ n in g a id tä h ts a id tootm ise tegeliku ü h isk o n n a s ta m is e tingim usi.
S isu liselt tä h e n d a b see sotsialism i m ate ria al-te h n iliste eelduste loomist.
K od anliku riigi funktsioonide laienem ine ei täh e n d a k la s s i
võitluse a h e n e m is t või k õrv ald am ist, vaid v astupidi — selle laie
n e m is t ja süvenem ist, selle vorm ide e d a sist diferentseerum ist.
T u le n e v a lt k a p ita listlik u riigi iseloom ust ei saa tem a m a j a n d u s likku funktsiooni om a m ah u poolest v õ rrelda töörahva m a h a s u r u m ise fu nktsiooniga. Fa ktilise lt on ka m a ja n d u s lik funktsioon kod a n lik u s riig is a llu ta tu d tö ö ta ja te m ah asurum isele, nende e k s p lu a tee rim ise tugevdam isele.
R ev isjo nistide lem m ikvõtteks ongi otsese v ä g iv a lla a p a ra a d i o s a v ä h e n d a d e s k u u lu ta d a tootm ise riiklik ju htim ine riigi «klassi
* Artiklis k äsitletakse üksnes M ajandus-, Põllutöö- ja Teedem inisteerium i koos nende juurde kuuluvate organ itega n in g n eis toimunud ümberkujundusi ajavahem ikul 21. juunist kuni 25. au gu stin i 1940.
d e st kõ rg em al seismise» o tsu s ta v a k s t u n n u s e k s . 1 Kuid selles asi seisnebki, et m a ja n d u s e llu vahele se g ade s, seda ju h tid es j ä t k a b ko danlik riik sellega k a p ita listid e klassi v ä g iv a ld a tö ö ra h v a kallal, jä tk a b seda ühisk o nna elu peam ises — m a ja n d u s lik u s s fä ä ris.
K odanlik riik om a s e a d u s a n d lu s e g a sekkub aktiiv selt m a ja n - d u s k ü sim u ste sse n in g töösuhetesse. Nii a n d is Eesti k o d anlik v a li t su s 1938. a. 1248 m itm e s u g u s t m a ja n d u s k ü sim u s i p u u d u t a v a t akti, n e ist m ak su d e kohta 22, k a u b a ta riifid e kohta üle 100, importi- eksporti reg u leerivaid akte 41 j n e . 2
Riiklik-m onopolistliku kap itali v õ im utsem ise tin g im u s e s on riigil üha en am ig a s u g u s e id tööstus- jt. ettevõtteid. S is u liselt võib viim aseid v a a d e ld a m onopolistlikena om a asend i tõ ttu tootm ises, sest sag eli keelab riik neile konku ren tsi p ak k u v a te ettevõtete a s u tam ise. Sellele v a a ta m a t a on p r o le ta r ia a t h u v ita tu d ettevõtete riig istam ise st, se st tu g ev a töölisliikum ise tin g im u s te s on neid k er
gem k a s u ta d a r ah v a huvides kui e ra e tte v õ tja te omi. Selliste e tte võtete b a a sil osutub sotsialistlik u riikliku sektori loomine p ä r a s t võidukat p ro le ta a r s e t revolutsiooni tu n d u v a lt lih ts a m a k s ja kiire
m ak s m ooduseks kui eraettev õtete n a tsio n a lise e rim is e k a u du kul
gev. Teiselt poolt: riiklik sektor ja riigi poolt teo s ta ta v m a j a n d u s e s u u n a m in e loob v a s ta v a r iig ia p a ra a d i n in g o r g a n ite süsteem i, m ida p o leta ars e võim u nõuetele v a s ta v a lt on v õ r r a t u lt lih tsam ü m ber k o rra ld a d a . K a s u tad e s kodanliku riigi v ä lja k u ju n e n u d v a h en deid kontrolliks m a ja n d u s e üle, m u u d a b p r o le ta a r n e võim nen de k lassisisu ja -suunitlust, a v a rd a b riigi m a ja n d u s lik u t e g e vu se m a h tu n in g s a a b niiviisi v ä g a kiiresti a llu ta d a e ra k a p ita li riiklikule kontrollile. See loob võim aliku a ja re s e rv i e tte v a lm is tu ste tegem isek s m a ja n d u s e lõplikuks sotsialistlikuks ü m b e r k u ju n d a miseks.
31. m ä rtsil 1938. a. se isug a h in n a ti riigile k u u lu v ate v a ra d e (raudteed, side, m etsafond, ra h a lis e d v a h e n d id jne.) s u u ru s t 482 m iljonile kroonile. 3 N e n de st laekunud tu lu d m o o d u sta s id ligi 30%
1939/40. a. riigi eelarvest. S iin ju u res tuleb m ärk id a, et e ra e tte v õ t
ja te käes oli 76 miljoni krooni u la tu s e s riiklikke kapitale, mis m oo
d u s ta s id 76% riigi v a ra d e k o g u v ä ä r t u s e s t . 4
K odanlikus E estis kõneleb m a ja n d u s e riiklikust ju h tim is e s t m itte ük sn es riigi s e a d u s a n d lu s tootm isettevõtete ju u rd e k a s v u piiram isel, h in d a d e reg uleerim isel (põhiliselt tollipoliitika k a u d u ) ,&
1 E. T u o m i n e n . S o tsia listlik revolutsioon ja kodanlik riik. — «Eesti K om m unist», 1964, nr. 7, lk. 17.
2 Vt. A. R a a d i k . F ašism i tekkim ise ja tu gevd am ise protsess kodanlikus E estis. Tln., 1959, lk. 15— 16.
3 Eesti M ajandus 1938. a. — Eesti P an ga aastaraam at. Tln., 1939, lk. 123.
Riiklikes ettevõtetes töötas ’/7 tööliste üldarvust.
4 1. jaanuari 1939. a. seisu ga — «K aubandus-Tõöstuskoja Teataja», 1939, nr. 6, lk. 148.
5 Vt. üksikasjalikult O. S e p r e. E esti kodanlik riik m onopolide teen istu ses. Tln., 1963.
12
riiklike ettevõtete a su ta m is e l (mis tih tip eale hiljem a k ts i a se ltsid e k s kujun esid ) n in g tö ö ala ste suhete riiklikul reg u le e ri
misel, v aid ka riigi tööstuslike inv este erin g u te kasvus. A in u üksi 1939. a. II poolel m o odu sta sid need põhimise osa tööstuslikest in v es te erin g u te s t. E t 1940. a. kuulus riigile um bes lU tööstuslikest p õ h ifo n d id e s t,6 siis kõneleb see Eesti kodanliku riigi suhteliselt s u u re s t e rik a a lu s t m a a m a ja n d u s e lu k o rra ld am ise l ja juhtimisel.
O lg u m ä rg itu d , et n äitek s Soomes m oo d u sta s 60-ndate a a s ta te a lg u l v a s ta v n ä it a ja ligi 20%, enam ikes k a p italistlikes riikides ei tõ u se see üle 15 % .7
Majandusministeerium
Kui v ä lis k a p ita li s isse tu n g il ja In g lise-S a k sa kapitalistide o m avah elisel võitlusel m a ja n d u s lik u ja poliitilise m õju p ä ra s t B a ltik u m is oli otsene m õju kodanliku Eesti erinevate v älispoliiti
liste o rie n tatsio onide v ahelisele heitlusele n in g selle kaudu riigi poliitilisele režiimile, siis riigi j ä r j e s t k asv av osa m aja n d u s e lu ju htim isel tõi k a a s a m onopolistlike rü h m itu ste om av ahelise võitluse e e sk ä tt r i i g i m a j a n d u s l i k u j u h t i m i s e a p a r a a d i a l l u t a m i s e e e s t . M i t t e ü h e s k i t e i s e s r i i g i a p a r a a d i l ü l i s e i v õ t n u d k a p i t a l i s t i d i s i k l i k u l t n i i a g a r a l t o s a r i i g i a p a r a a d i t ö ö s t k u i m a j a n d u s a p a r a a d i s . See toim us m itm etes vorm ides ja v m itu t liiki o rg a n is a ts io o n id e (o rg anite) kaudu, millel võis olla nii n õ u a n d e v kui ka o tsu stu sõ ig u s. Kõik see peegeldub m aja n d u s- a la s te o rg a n ite , e eskätt M a ja n d u s m in is te eriu m i ju h tiv a s isikulises koosseisus kui ka tem a stru k tu u ris .8
A lustak sim e om a k ä s itlu s t neist o rg an e ist, m is küll ei kuulu m a ja n d u s m in is te e riu m i koosseisu, kuid e ten dasid olulist osa vii
m a s e tegevuses, a n d e s talle m onopolistlikele rü hm itustele soovi
ta v a m a ja n d u s p o liitilis e suuna.
M a j a n d u s n õ u k o g u (teg utses va litsuse ju u re s) põhi
ü lesa n d e k s oli « a rv a m u s te a v a ld a m in e m aja n d u s lik e ja s o ts ia a l
poliitiliste küsim uste kohta».9 Olles küll kon sultatiiv ne org an, a r u t a s ta om a istun g itel kõiki v a litsu se poolt e sita tu d m aja n d u s- ja so tsiaalpoliitilisi eelnõusid õ ig u se g a teha neisse p aran du si, tä ie n d u s i ja m u u d atu s i n in g esitad a m ä rg u k irja vorm is valitsusele
6 Vt. üksikasjalikult O. K a r m a . Riiklik-m onopolistlikust kapitalism ist kodanlikus E estis. — E N SV Teaduste Akadeemia Toim etised. Ü hiskonnateadus-
likke töid, 1965, nr. 2, lk. 157— 163.
7 E. T u o m i n e n . Osund, teos , lk. 9 ja E. В а р г а . Очерки по проб
лемам политэкономии капитализма. М., 1964, стр. 68.
8 M ajandusm inisteerium i isikulise koosseisu suuruse ja struktuuri kohta kasutatakse ORKA, 969, 1, 1, 1. 4 andmeid.
9 «Vaba M aa», 24. 01. 1935.
se adu se e lnõ ud e p r o j e k t e .10 Seega kuulus talle sisu lise lt s e a d u s an d lik in its ia tiiv .'1 M a ja n d u s n õ u k o g u liikmed võtsid te a tu d t i n g i m u stel isegi v a h e tu lt osa riigi s e a d u s a n d lik u s t teg e v use st. N im elt kuulusid M a ja n d u s n õ u k o g u e s in d a ja d R iigikogu m a j a n d u s k o m i s joni koosseisu (kuigi ise ei olnud R iigikogu liikm ed), kelle otsusel t e a tu d k ü sim u ste s oli võrdne ju riidiline jõud R iigikogu o m a g a . 12 M a ja n d u s n õ u k o g u i s i k u l i s e k o o s s e i s u k in n ita s r iig i
v a n e m (p resident) kaheks a a s ta k s , k u s ju u re s 25-st nõu k o g u liik
m est n im e ta s riig iv a n e m 10, 15 liiget esitasid k in n ita m ise k s kutse- kojad.
T ö ö s t u s K a u b a n d u s k o d a a m e tlik u lt ei fu nk tsion ee rin u d ei M a ja n d u s m in is te e riu m i ega ka v a lits u s e ju ures, kuid tal oli s u u r kaal m itte üksnes äri- ja tö ö stu s rin g k o n d a d e s, va id ka v a lits u s e poliitika m ä ä ra m ise l, kuivõrd ta ü h e n d a s ü h tse s s e o r g a nisatsioo n i kõik m õ ju kad k a p ita lis tlik u d r in g k o n n a d Eestis. Koja k a u d u püüti ko ordineerida ja s ta b ilisee rid a ko danlik u E esti m a j a n duslikku ja poliitilist olukorda, luues om am oodi liidu ja vahelüli k a p ita listid e ja r ii g ia p a r a a d i vahel. E t see nii oli, sellest a n n a b m õ n in g a l m ä ä r a l t u n n is tu s t seegi, et 1924. a. m o o d u sta tu d koja aju tis s e ju h a tu s s e (sisu liselt o rg b ü ro o sse ) k uu lusid üh elt poolt K- P ä t s (esim ees), kindral A. Tõnisson, Eesti P a n g a p resid e n t J. J a a k s o n ja teiselt poolt m õ j u v õ i m s a m a d k a p ita lis tid K- Scheel ja J. P u h k . 13 Iseloom ulik on, et esim ene ettepanek, m il
lega esineti v a lits u s e ees, oli 1924/25. a. tulu- ja ä rim a k s u d e s t 5%
e ra ld a m in e K aitseliidu toetuseks, kelle tu g e v d a m is t k o d a n lu s pid as p ä r a s t 1. detsem bri 1924. a. ü lestõ u su om a esim eseks ü le s andeks. 14
Ühel oma esinem isel 1927 a. ü tles to llea e g n e r a h a n d u s m in is te r L. Sepp: «Me võime täie k in d lu s e g a öelda, et meil pole teist p a r lam enti, kes oleks võim eline o ts u s ta m a m a j a n d u s k ü s im u s i nii n a g u K a u b and us-T ö östu sko d a.» 15 S a m a m õtet k o rd as L. Sepp ka 1938. a a s ta l, nüü d jub a m a ja n d u s m in is trin a . 16 Seega: kuigi M a ja n d u s n õ u k o g u l e g a K a u b a n d u s-T ö ö stu sk o ja l ei olnud j u riid i
liselt fikseeritud suhteid M a ja n d u s m in is te e r iu m ig a , e te n d a sid n a d viim ase poolt r e a lis e e rita v a m a ja n d u s p o liitik a k u ju n d a m is e l ja teo sta m ise lg i o lulist osa.
Kuid M a ja n d u s m in is te e riu m i a llu ta m ise l m onopolide dik ta a dile k a s u ta ti veel teisigi m eetodeid — tem a j u u r d e e rio r g a n ite (kom i
teede) loomist, kellel olid terve rea k üsim u ste o tsu s ta m is e l v õ rd
10 «Päevaleht», 30. 01. 1935.
11 «Vaba M aa», 26. 01. 1935.
12 Sam as.
13 RT 1924, 148.
14 Kaubandus-Tööstuskoda 1925— 1935, Tln., 1935, lk 12— 13.
15 Sam as, lk. 22.
16 «Päevaleht», 9. 01. 1938.
sed õigused r iig io rg a n ite g a . Neis o rg a n e is leidis riigiam etnike ja su u rk a p ita lis tid e p e rso n a a lu n io o n om a juriidilise vorm istuse.
Nii koosnesid n äiteks Tolli- ja M aksu peak om itee kui ka Kau- b a n d u s k o m ite e m itm ete m in isteerium ide ju h tiv a te s t tö ö ta ja te st, k o rp o ra tiiv sete kodade, m a j a n d u s - p a n g a n d u s o r g a n is a ts io o n id e e s in d a ja is t. Koosseisu k in n itas president, kes n im e ta s ka komitee e s i m e h e .17 Tehniline ja teenin d av a p a r a a t kuulus M a ja n d u s m inisteeriu m i koosseisude nim estikku ja oli küllaltki a rv uk a s
(Tolli- ja M a k supe a kom itee am etnikkond m o o d u sta s en am kui 80% kogu m inisteeriu m i a m e tn ik k o n n a st) 18
Mis puutub Loodu svarad e- ja K o n ju n k tu u riin stitu u ti n in g Rahvu slikk u Jõu- ja R a tsio naliseerim ise Komiteesse, siis need ins- titu tsio o n d täits id ko d anlikus Eestis m a ja n d u s e lu u urim ise ja m a ja n d u s lik u a rv e s tu se o r g a n ite ülesandeid. Nende loomine kõne
leb a g a kodanliku riigi j ä r j e s t k a s v a v a s t huvist m aja n d u s lik u ju h tim ise v astu, sest v a s ta v a inform atsiooni la ia ld a n e kogumine, läb itö ö ta m in e ja selle alusel toim uv u u rim isteg e v u s on esm aseks nõudeks k a v a k in d la m a ja n d u s lik u tegevuse riiklikul ju htim isel.12 M a ja n d u s m in is te e riu m koosnes n e lja s t o s a k o n n a s t (ta litu se s t).
N eist a m e tn ik k o n n a lt su urim oli M aksude T alitus (k esk a p a ra a d is 36 am etnikku, kohap ealseis o rg an e is — m aksuinspektorid, tolli
inspektorid jt. — 749 am etnikku) Selle osakonna ü lesan deks oli üleriigiliste m ak s u d e ja m ak sete laekum ise tag a m in e . Talituse direktoriks oli tö östu r A. Kukk.
R a h a n d u s o s a k o n d (selle koosseisu kuulus 23 am etnikku) t ä i tis r iig ik a s s a funktsioone, kes teo sta s riiklike p a n k a d e ja krediidi
a s u tu s te üle jä r e le v a lv e t selleks m o o d u sta tu d Inspek tuu ri kaudu.
O sa k o n n a direktori kohuseid täitis m inistri abi, p a n g a n d u s t e g e lan e A. Keller.
K a u b a n d u s o s a k o n d (koosseisus 16 inim est) kontrollis kauban- d u s a la s te e e skirjad e tä itm is t ja a rv e s tu s t n in g töötas v ä lja k a u b a n d u s e k o r ra ld a m is e ala se id eeskirju.
T ö ö stu so sa k o n d (koosseisus 18 am etnikku) h a ld a s riiklikke ette
võtteid ja t ä itis tem a ju u rd e loodud e ria m e tkondad e (Mäe- ja P a t e n d i a m e t ) n i n g tööstusinspektsiooni kaudu ü ldist riiklikku jä r e le v a lv e t tööstuslike ettevõtete, k a e v a n d u s te ja m u rd u d e üle.
O s a k o n n a direktori ülesand eid täitis m a ja n d u s m in is tri abi, kolonel ja r a h a n d u s t e g e l a n e V- Karing.
Ü la lto o d u põhjal on selge, et kodanliku M a ja n d u sm in iste eriu m i p u ru s ta m is e l tuleb e e sk ä tt ju h tiv k a a d e r v ä lja v a h e ta d a ; tu le n e v a lt p r o le ta a r s e riigi m a ja n d u sp o liitik a iseloomust, likvideeritakse k a pita lis tlik e korporatsio onide m õju r iig ia p a ra a d ile ; tehakse ü m b e rk o rra ld u s i sellist tüüpi o rg a n e is n a g u K aubanduskom itee
17 RT 1938, 80, 719; 83, 736.
18 RT 1937, 83, 679.
19 O. K a r m a . Osund, teos, lk. 157— 158.
(ee skä tt isikuline k oosseis), viies a e g a p id i need o r g a n id likvidee
rim iseni; m u u d eta k se M a ja n d u s m in is te e riu m i s tr u k tu u ri ja luuak se uusi o rgan eid , m is a s u v a d tä itm a nii oma m a h u kui ka tegev use klassiiseloom u poolest täie sti uusi ü lesandeid. Kuivõrd s o ts ia lis t
likus ü h isk o n n a s lan g e b riigi teg e v u se põhirõhk m a j a n d u s e ja sot- s ia a lk u ltu u rilis s e sfääri, s e d av õ rd on ka m õ istetav , et funk tsio o
nide j ä r s k laienem ine tin g ib ka neile v a s t a v a t s tr u k tu u rs e t m uutu st.
K odanliku riigi m a ja n d u s e riikliku ju h tim ise s tr u k tu u ri t ä i u s t a t ak se tea tu d piirini u u t laad i o r g a n ite g a , kuid s o ts ia listlik u s e k tori m u u tu m ise g a v a litse v a k s a m m e n d u b v a n a ju h tim is s tr u k tu u r n in g luuakse uued m a ja n d u s e riikliku ju h tim ise org an id .
Ü laltoo du d skeem rea lis e e ru s E estis 1940. a a s ta l, kuivõrd revolutisooni rahuliku a re n g u tin g im u s te s o m a n d a s m a ja n d u s lik u ü m b erk o rra ld u s e funktsioon kohe a lg u s e s t peale t ä h ts a koha, m u u tu d e s p ä r a s t n õukogude võimu v ä lja k u u lu ta m is t nii om a m ahu kui ka ü le s a n n e te poolest dom ineerivaks.
A jav ah em ik ul 22. j u u n i s t k u n i 21. j u u l i n i 1940 v a b a s tati senised m a ja n d u s m in is tri abid n in g nim etati uuteks abideks k om m unist O. Sepre ja К. Р ф к е г . 20
S a m al aja v a h e m iku l v a b a s ta ti ka o s a k o n d ad e d i r e k t o r i d .21 K a u b a n d u s o s a k o n n a direktoriks nim etati sen ine Teedem inistee rium i nõunik, M a k su d e T a litu se direktoriks senine T a rtu M a k s u am eti am e tn ik S. K a l m e t . 22 A m etist v a b a s ta ti ka m inisteerium i nõunik, kelle asem ele nim e ta ti senine k a u b a n d u so s a k o n n a v a n e m inspektor.23 M u u d a tu s i teo stati ka M a ja n d u s m in is te e riu m i s tr u k t u u ris: re o rg a n ise e riti senine T ö ö stu so sa k o n n a Tööstusinspektsioon, kelle k a a d rite alusel loodi R i i k l i k H i n d a d e I n s p e k t s i о о n. V iim ase põhiü lesan d eks jäi võitlus k o dan luse s p e k u la t
siooni vastu. Selleks volitati in spektu u ri tö ö ta ja id te o s ta m a admi- n istra tiiv ju u rd lu s t, m is seni kuulus kohtu ja krim inaalpolitsei k o m p e te n ts i.24 T ö ö stu so sa k o n n a p ä d e v u se s t e ra ld a ti riiklike e tte võtete h a ld a m in e n in g need ü lesa n d e d p and i v a stlo o d u d riigi e tte võtete osak o nnale, mille direktoriks ja ü h tla si m a ja n d u s m in is tri abiks nim e ta ti m a j a n d u s te a d la n e E. V e n d e l in . 25 «V alitsem ise k o rra ld a m is e s e ad u se m u u tu m ise sead use» alusel m ä ä r a t i M a j a n d u sm inisteerium i ü lesan netek s: « r ah a n d u se - ja krediidiasjan- duse, riig im a ja p id a m is e k o r ra ld a m in e ja üldine juhtim ine; k a u b a n
20 RT 1940. 57, 531 ja 533; 63, 602 ja 622.
21 RT 1940, 63, 626; 75, 742.
22 RT 1940, 89, 898; 79, 762. ! 23 RT 1940, 67, 663; 667.
24 RT 1940, 63, 624. Peainspektoriks nim etati m inisteerium i senine tööstus- inspektor A Abcl
25 RT i940, 59, 552 ja ORKA, 969, 1, 1, 1. 4. E. V endelin vabastati 22. 07.
nim etam isega Krediidi- ja K indlustusasutuste peainspektoriks — «Postim ees», 26. 07. 1940.
duse, töö stu se ja k in d lu s tu s a s ja n d u s e k o rra ld a m in e k o g u riig is n in g järelv alv e.» 26
F a k t i l i s e l t t ä h e n d a s n i m e t a t u d s e a d u s k o o s r e a e e l n e n u d s e a d u s t e j a m ä ä r u s t e g a r i i k l i k u k o n t r o l l i k e h t e s t a m i s t k o g u E e s t i m a j a n d u s s ü s t e e m i ü l e , v a a t a m a t a e t t e v õ t e t e j a k a p i t a l i d e o m a n d i õ i g u s l i k u l e k u u l u v u s e l e .
Mis puutub m inisteerium i erio rg an e isse (Tolli- ja M a k su p e a komitee, K a u b a n d u s k o m ite e )27 siis p u h a sta ti nende o rg a n ite isiku
line koosseis ühelt poolt sellega, et sinn a a m e tik o h a jä rg s e lt ku u
lu nud m in isteeriu m id e a m etnikud olid v a lla n d a tu d n in g uutega a s e n d a tu d , teiselt poolt v ä h e n d ati rea k tsiooniliste K utsekodade e s in d a ja te a rv u n in g viidi koosseisu Eesti T öölisühingute Kesk
liidu e sin d a jad .
Mis p uutub M a ja n d u s n õ u k o g u s se ja K aubandus-T ööstus- kojasse, siis, kuigi n ad likvideeriti p ä r a s t 25. ju u lit 1940 28, ei olnud neil riigi m a ja n d u s p o liitik a s e n a m m in g it o s a tä h ts u s t Seega: ju b a 21. juuliks oli kodanlik M a ja n d u s m in is te e riu m sisu
liselt p u r u s ta tu d — see o r g a n ei täitn u d en am kodanliku riigi v a s ta v a a s u tu s e funktsioone, tem a isikuline koosseis oli uu e n d a tu d n in g tä itis p r o le ta a rse revolutsiooni tahet. Veelgi enam — kogu senine m a j a n d u s e riikliku juhtim ise süsteem, senine personaal- unioon k a p ita lis tid e g a oli likvideeritud. K a h tle m ata tuleb seda pidada Eesti 1940. a. revolutsiooni suureks saav u tu se k s, millele seni on vä he tä h e le p a n u osutatud.
Põllutööministeerium
K odanlik riik ei kindlu sta kulak lu st m itte üksnes kodanliku m a a ja o tu s e poliitika kaudu, vaid ka sellise riikliku krediidi- ja hinn apoliitika abil, m is ühelt poolt v õim aldab üksnes kulakutel riiklikke m a d a la p ro tse n d ilis i laene ja toetusi s a a d a ja teiselt poolt riikliku monopoli k e h te stam ise g a põhimistele p õ llu m a ja n d u s s a a d u s te kokkuostule. Viim ased on tihtipeale kõrgem ad m a a ilm a tu ru h in d ad e st, m istõttu tegelikult riik krediteerib k u laklu st tä ie n d a v a lt ja k a ta b h in n a v a h e riig ik a s s a st. On a g a a r u s a a d a v , et see
p ä r a s t võib kõnelda kodanliku riigi tea tu d o s a st ka p õ llu m a ja n duse riiklikul s u u n a m isel ja juhtim isel, eelkõige riikliku kreditee- m ise ja hinnap o liitika kaudu. Teiselt poolt: et t a g a d a põllu
m a j a n d u s s a a d u s te tootm ise ja tu ru s ta m is e laiendam ist, püüdis n ä i
26 RT 1940, 96, 942.
27 Likvideeriti pärast 21. juulit. U ute organitena m oodustati K indlustuse T alitus ja Riiklik P laanikom isjon — RT 1940, 99, 984; 104, 1045, 109, 1109 ja RT Lisa 1940, 71.
2S RT 1940, 85, 814; 89, 867.
teks Eesti kodanlik riik s u u n a ta põllu ku ltu uride s o rd ia re tu s t, tõu- p a r a n d u s t ja v e te r in a a rte e n is tu s t n in g m a a p a r a n d u s t . See se isnes selles, et Eesti kodanlik riik stim u leeris r a h a lis te v a h e n d ite g a ( n ä i teks riiklike pree m ia te süsteem ) t a lu p id a ja id n im e ta tu d a la d e g a teg elem a. A gro-zootehnilise s p e tsialistid e k a a d ri ü la lp id a m is e n i n g k a d a stri- ja m a a k o r ra ld u s e kulud võeti riigi k a n d a . P e a le selle kuulus riigile põhiline osa m etsa fo n d ist, 20 riig im õ is a t n in g rid a p õ llu m a ja n d u s s a a d u s te kokkuostu ja e k sp o rd ig a teg e lev a id koondisi.
Ü la lto od ud funktsioone te o s ta s kodan lik u s E e stis P õ l l u t ö ö - m i n i s t e e r i u m . V iim ase ju u re s a s u s k o rp o ra tiiv n e P õ l l u - t ö ö k o d a , m is tä itis an aloo g ilisi ü lesa n d e id K a u b a n d u s -T ö ö stu s - k o ja g a M a ja n d u s m in is te e riu m i ju u re s .29 P r o le t a a r n e riik tem a a r e n g u esim esel etapil tä id a b m õ nev õ rra an a lo o g ilisi funktsioone ü la lm a in itu d m iniste e riu m ig a , a r u s a a d a v a l t m u id u g i tö ö ta v a t a l u r a h v a huvides.30 Isek üsim us on, et om a m a h u lt ja riikliku ju h tim ise m eetodite poolest teo stab p ro le ta a r n e riik m a a v ä ik e to o tja te r i i k l i k k u j u h t i m i s t ü htse r a h v a m a j a n d u s e a re n d a m is e p laa n i r a a m id e s .31 S e e p ä ra s t teostab p ro le ta a r s e s riig is v a s ta v a m e tko nd p ro le ta ria a d i d ik ta tu u ri a g ra a r p o liitik a t selle m a h u kogu u latu se s, k una k o dan lu se k la s s id ik ta tu u ri a g ra a r p o liitik a rea lise e riti ikkagi põhiliselt krediteerim is- ja h inn ap oliitik a kaudu. Kuivõrd ka pro le t a a r s e s riigis kuuluv ad m ets a d riigile n in g p õ l lu m a j a n d u s s a a d u s te põhiliseks kokkuostjaks on riik ( v ä lis k a u b a n d u s e s a g a riiklik m o n opol), siis kõik need m om endid kokku k e rg e n d a s id kodanliku r iig ia p a r a a d i v a s ta v a te lülide p u r u s ta m is t ja u u te o r g a n ite loo
mist. Selles suh tes on kod anliku E esti P õ llu tö ö m in iste e riu m i ü m b e rk o rra ld a m in e heaks näiteks, ku id as p r o le ta a r n e võim peab kodanlikke o r g a n e id p u r u s ta m a ja m ida n in g k u id a s ä ra k a s u ta m a tö ö ra h v a huvides.
Kodanliku riigi p õ llu m a ja n d u s e riikliku h a ld u s e sfä ä ri fu n k ts i
oonide is e ä r a s u s v ä lje n d u s ka v a s ta v a m inisteeriu m i s tr u k tu u ris ja isikulises koosseisus.32
P õ llu tö ö m in iste e riu m i isikuline koosseis, k a a s a a r v a tu d k o h a pealsed a su tuse d, oli 2605 riigi- ja v a b a te e n ija t, ne ist m inisteerium i k e s k a p a r a a d is 309. A m e tia la s te k a te g o o ria te se isu k o h a lt m o o d u s ta sid m in iste e riu m is rõh u va e n a m u s e a m e tn ik e s t v a s ta v a te e ria la d e s p e t s i a l i s t i d . Nii n ä ite k s olid k a d a s tr i ja m a a k o r ra ld u s e o sa k o n n a 61-st te e n is tu ja s t 32 s p e tsialistid ; loom atervishoiu o s a
29 Ü ksikasjalikum alt «P õllutöökoja aastaraam at» V III, 1939/1940. a., Tln., 1940, lk. 234, 240.
30 «Rahva H ääl», 30. 06. 1940 (A. Jõeääre raadiokõne kokkuvõte).
31 Põllutöö R ahvakom issariaadi teg ev u se mahu kasvust annab tunnistust seegi, et ta koosnes 25 struktuursest allü k su sest (P õllutööm inisteerium is vaid 4)
— ORKA, R- l , 1, 563, 1. 1— 9.
32 Andmed RT 1937, 83, 679, 687 ja «E esti E ntsüklopeedia», V I, vg. 1195 alusel.
k onna 12-st 8 (114-st o sa k o n n ale a llu v a s t tö ö ta ja s t olid 101 v e te r in a a r t e e n i s tu s e tö ö ta ja t — arsti, v e lsk rit), Riigi M a a d e ja M et
s a d e V a lits u s e s 113-st 71 m e ts a n d u se ja m a a k o r ra ld u s e eriala tö ö
t a j a t (M e ts a k o rra ld u s e Büroo 2046-st te e n is tu ja s t olid 2002 m e ts a ülem ad, m etsn ik ud , m ets a v a h id jt.).
A rv u k u se lt teise ka te goo ria m o o d usta s a rv e s tu sa la ja tehniline k a a d er, k u na ju h tiv a a m etk o nn a s u u ru s t võib h in n a ta 28 inimesele.
Ü la lto o d u on v ä g a oluline teada, sest p ro le taa rse l riigil oma sp e ts ia lis tid e k a a d e r põhiliselt puudub. S e e p ä ra s t osutub endiste k o danlike s p e tsialistid e ä ra k a s u ta m in e m ö ö d ap ä ä sm a tu k s.
A jav a h em ik u l 21. ju u n is t kuni 20. juu lini v a b a s ta ti peale m in is tri ja tem a abi vaid üksikud m in isteerium i am etnikud, kes k od a n lu se d ik ta tu u ri päevil olid olnud aktiivselt teg e v a d reaktsioo- nilistes o r g a n is a ts io o n id e s .33
P õ llutöökoda lakk as sisuliselt kohe p ä r a s t ju u nip öö re t eksistee
rim a st, ehkki ju riid ilise lt v o rm ista ti see 27. juulil 1940.34
M on opolistlikud ekspordikoondised a llu ta ti p ä r a s t kodanlike te g e la s te ju h tiv a te lt kohtad elt e e m a ld a m ist juba 1940. a. juulis täieliku lt uue v a lits u s e kontrollile.35
21. ju u lis t kuni 25. a u g u s tin i v a b a s ta ti k a d a stri ja m a a k o r ra l
duse o s a k o n n a n in g p õ llu m aja n d u s o sa k o n n a direktorid n in g ka viim ati n im e ta tu d o sa k o n n a nõunik,36 kuna ü le jä ä n u d k a a d e r jäi sam a k s.
T öötava t a lu r a h v a v a b a sta m is e k s monopolistlike o r g a n i s a ts i oonide ja p õ llu m a ja n d u s s a a d u s te ü leso stja te e kspluateerim isest loodi 12. a u g u s til 1940 P õ llu m a ja n d u s m in iste e riu m i ju u rd e P õ llu m a j a n d u s s a a d u s te Kokkuostu Komitee eeso tsas kom m u nist V J a a n u s e g a .37 V iim a n e h a k k a s k o rra ld a m a ja ju h tim a p õ llu m a ja n d u s s a a d u s t e kokkuostu, tu ru s ta m is e n in g v a ru s ta m is e g a tegelevate o r g a n is a ts io o n id e ja isikute tööd.
O n a g a selge, et v a a t a m a t a P õ llu tööm inisteerium i am etnike k õ rgele ameti- ja e ria la se le kvalifikatsioonile n in g poliitilisele lo ja a ls u s e le pole n a d suutelised oma k lassip iira tu se tõttu teo sta m a se llist rev o lutsio on ilist aktsiooni n a g u E K P a g r a a r p r o g r a m m i ellu
viimine. Seda võis teha ü ksn es selline revolutsiooniline o r g a n n a g u M a a t a j a V ä h e s e M a a g a T a l u p o e g a d e M a a g a V a r u s t a m i s e P e a k o m i t e e . 38
M a are fo rm i tehnilised eeltööd tegi ja ka reformi viis läbi P õ llu tööm inisteeriu m i am etkond (hiljem Põllu tö ö R a h v a k o m i s s a r i a a t ) 39
33 «Rahva H ääl», 30. 06. 1940.
34 RT 1940, 86, 814.
35 «K om m unist», 8. ja 12. 07. 1940.
35 RT 1940, 89, 899; 102, 1023 ja RT Lisa nr. 75.
37 RT 1940, 101, 1006.
38 RT 1940, 88, 856.
39 ORKA, R— 1118, 1, 4, 1. 2— 3; RAKA, 3632, 1, 193, 1. 14.
S eeju ures p a lg a ti ka h u lg a lis e lt uusi jõude, e e sk ä tt m a a k o r r a ld u s - ala k a a d rit.40
Mis p uutub P õ llutööm in isteerium i a m e tk o n n a põ him assi, siis p ä r a s t v a s ta v a r a h v a k o m is s a ria a d i m o o d u sta m is t läksid v iim a s e d ü l e v i i m i s e k o r r a s tööle u ude r i i g ia p a r a a t i.41
Teedeministeerium
M õnev õrra teisiti p u r u sta ti k o danlik T e e d e m i n i s t e e r i u m . See seletub sellega, et T eed em inisteerium om a ü le s a n n e te ja a llu v a te a s u tu s te g a on v a h e tu m a lt seotud nii riigi s õ ja lise kui ka sisekaitselise o rg a n is a ts io o n i ja funk tsioonid ega. T e a ta v a s ti a rv e s ta ta k s e ühe või teise riigi sõjalise p o ten ts ia a li hulka tem a liik- l u s m a g is tra a lid ja -vahendid, s a d a m a d , r a n n a k a it s e kindlu stused, k õnelem ata ju b a e rio tsta rb e lis te s t s õ ja lis te s t e h itu ste st ja fortifi- katsioonist, m ida ta v a lis e lt te o s ta v a d tsiv iila m e tk o n n a d .42
T eedem inisteerium i s õ ja lis -s tra te e g ilis te ü le s a n n e te t ä h ts u s t k riipsutab alla ka «R iigikaitse r a h u a e g s e k o r ra ld a m is e s e a d u s » 43
Teiselt poolt oli Teed em in isteeriu m v õ rreldes teiste tsiv iilam et- k o n d a d e g a ü ldse kõige e n a m seotud kogu r iig ia p a r a a d i funktsio
neerim isega, kogu ühisko n na m a ja n d u s lik u ja s o ts i a a l p o li i ti li s e e k sisten tsig a ( tra n sp o rt, side, riiklikud e h itu se d ). S e lle p ä ra s t tuli kodanlikul riigil kogu k o d a n lu se klassi huvides s u u re s o s a s t r a n s pordi 44 ja sid e te e n is tu s e g a seotud kulu tu sed enda peale v õ tta ,45 sellega ka loom ulikult nen de h ald am in e. On a ru s a a d a v , et selliste fu nktsioonidega o r g a n i j u h t i v k o o s s e i s pidi olem a kom p
lekteeritud k o dan luse klassile eriti u s ta v a t e s t inim estest, e e sk ä tt ko danlik u st rea k tsio o n ilisest o h v its e rk o n n a s t.46 T ead is ju Eesti k o d a n lu s hästi, et p r o le ta ria a d i r e lv a s ta tu d ülestõu su puhul on side- ja tra n s p o rd is õ lm e d ü lestõ u s n u te e s m a ste k s ja t ä h ts a m a te k s ründeobjektideks.
M inisteerium i ü le jä ä n u d roh k ea rv u lin e a m e t n i k k o n d 47 oli
40 ORKA, R— 6. 1, 472, 1. 267— 270.
41 EKPA, 1, 1— 1, 168, 1. 33.
42 Марксизм-ленинизм о войне и армии. М., 1962, стр. 300 и др.
43 RT 1938, 29, 234 (§ 52).
44 «Eesti Entsüklopeedia» V I, vg. 206.
45 Eesti M ajandus 1938. a., lk. 71.
46 Teedem inisteerium koosnes 8 struktuursest allü k su sest (osakond, talitus, inspektuur), kusjuures 3 allüksuse (V eeteede T alituse, Ü ldosakonna ja Lennu- asjanduse Inspektuuri) direktoriteks n in g 2 (R audteede ja M aanteede T alituse) abidirektoriteks olid kodanliku armee ohvitserid. Ü lejäänud juhtiv kaader oli enam uses olnud tsaariarm ees või k la ssisõ ja s ohvitserid, viim aste seas ka m in is
ter ja m inistri abi — vt. E esti m ajan d u stegelased , Tln., 1938, lk. 63, 69, 240;
Eesti ri:gi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918— 1938, Tln., 1939, lk. 47, 96.
47 M inisteerium i keskaparaat koosnes 287 riigi- ja vabateeniiast. Ilma R aud
teede T alitusele alluvate ettevõtete töölisteta kuulus m inisteerium i allu vu sse 7809 riigi- ja vabateenijat, n eist R audteede ja P o sti— T elegraafi— Telefoni T ali
tuse allu vu sse ligi 6000. — RT 1937, 83, 679 ja V alitsu sa su tu ste te g e v u s 1938/39. a., Tln., 1940, lk. 137 andmeil.
