Pu А-ИЦ

(1)

- Ъ Щ

T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И

Т АРТ У СКО ГО Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А ACTA ЕТ COMMENTATI ON ES UNI VERSI TATI S TARTUENSI S

A L U S T A T U D 1893. a. V I H I K 399 В Ы П У СК О С Н О В А Н Ы в 1893 г.

EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ

ЭСТОНСКОЙ ССР

IX

(2)

?Щ, . А-У)\ QC\

- Ъ Щ

T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И

Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А A C T A ET C O M M E N T A T IO N E S U N IV E R S IT A T IS T A R T U E N S IS

A L U S T A T U D 1893. a. VIHIK 399 ВЫПУСК О С Н О В А Н Ы в 1893 г.

EESTI NSV AJALOO KÜSIMUSI ВОПРОСЫ ИСТОРИИ

ЭСТОНСКОЙ ССР IX

TARTU 1977

(3)

T o i m e t u s k o l l e e g i u m : A. L u t s (vastutav to im eta ja), H. L i g i , H. P i i r i m ä e , K. S i i l i v a s k , S. V a h t г e

Р е д а к ц и о н н а я к о л л е г и я : А. Л у т с (ответственный редактор), X. Л и г и, X. П и й р и м я э, К. С и й л и в а с к, С. В а х т р е

У чен ы е зап и ск и Т а р т у ск о г о г о су д а р ст в е н н ог о ун и в е рси т е т а. В ы п у ск 399. В оп р о сы и с т о ри и Эстонской С С Р IX . Н а э ст о н ск о м и р у с с к о м язы к а х . Р е з ю м е на нем ецком язы ке.

Т артуский государственны й ун и верси тет . Э С С Р , г. Т а р т у , ул. Ю л и к о ол и , 18.

V a s t u t a v t o im e ta ja А. L u ts . K o rre k to rid Q . N c p p e l, V . L o g in o v a , V. L a n g , G . K o n d a s . L a d u m is e le a n t u d 3. X I I 1975. T rü k k im is e le a n t u d 3. X I I 1976. T rü k ip a b e r 60X 90/i6. T r ü k ip o o g n a id 7,0 + k leebis. A r v e s tu s p o o g n a id 7,62. T rü k ia rv 500. MB-09181. T eil. n r. 6486.

H a n s H e id e m a n n i n im . T rü k ik o d a , E N S V , T a rtu , ü lik o o li, 17/19. I I . H in d I rb l. 14 kop.

f

(4)

EESTI T ÖÖ RAH VA K O M M U U N I V Ö I M U P E R I O O D TARTUS

K. Siilivask N S V L iidu ajaloo kateeder

24. veebruaril 1918. a. lõppes esimene nõukogude v õim u periood Tartus, m is oli a lan u d ajaloolisel päeval — 6. nov. (25. okt.) 1917.

aastal, m illa l Tartus, sam aaegselt relvastatud ülestõusu võid u g a Petrogradis, oli võim lä in u d töörahva kätte. V eidi vähem kui nelja kuu jooksul oli Tartu lin n as ja m aako nn as saa v u ta tu d s ilm a p a is t

vat edu sotsialism i ehitam isel ja nõukogude v õim u kin d lustam isel.

24. veebruaril Tartusse sissem arssinud Saksa im p e rialistlik u d väed, keda balti-sakslased ja eesti kodanlased hõisates vastu võt

sid, likvideerisid nõukogude v õim u , taastasid kodanluse eraom andi ja andsid m õisad parunitele tagasi. S a ja d lin n a ja m aakon n a töö

rahva pojad paisati vanglatesse ja koonduslaagritesse. O k u p a n tide sissetungim ise esimesel päeval lasti E m ajõe ääres m aha suur grupp sõjavange ja nõukogude aktiviste, enam asti lä ti 7. B auska polgu sõdurid, kes olid okupantidele E lv a p iirko nnas v astup an u osutanud. Põgenem a pääses teada olevatel andm etel siiski 2 meest.1

Eesti rahva rõhuv enam us, v ä lja arvatu d kodanluse rin g ko n n ad, võttis okupante vastu v a rja m a tu vae n u ga ja osutas nende korral

dustele m assilist s tiih ilis t vastup an u. Selle te ad likule organisee

rim isele asusid eesti bolševikud. Nende tegevus oli aga esialgu tõsiselt raskendatud, sest okupantide ootam atu sissetungi tõttu h äv ita ti partei legaalsed org anisa tsio o n id ja tu li lu u a ille g a a l

sete organisatsioonide võrk. A p rillik s m oodustati need T allin n as, N arvas ja arvatavasti ka ju b a Tartus. Nende tegevust suunas N õ u kogude V enem aal loodud V K ( b ) P Eesti O sakondade K eskkom i

tee. V iim ase nim el saatis V. K ingissepp 1918. a. ju u n is V K ( b ) P Keskkomite Büroole kirja, m illes rõhu tati v aja d u s t asutada T ar

tus ille g a aln e trükikoda revolutsioonilise kirjan d use trükkim iseks ja levitam iseks.2 A ndm ed selle loom ise kohta aga p uud uv ad .

1 «П рав д а» 2 марта 1918 (m ahalastute arv ulatu n ud 119 m eheni); И ст о

рия Латвийской С С Р , т. I II , Рига, 1958, с. 107; «П равд а» 31 мая 1918.

2 J. R a i d . O kupatsiooni ikkes. Tln., 1966, lk. 139, 155.

(5)

S a m u ti on need Tartu illegaalse parte io rg an isatisoon i tegevuse kohta üldse napid.

19. oktoobril M oskvas to im u n u d okupeeritud piirkondade kom m unistlik e org anisatsioonid e konverentsil esinenud E estim aa K o m m u n is tlik u Partei esindaja Ja a n M äe sõnavõtust selgub, et sel

leks ajaks oli E K P illegaalsetes organisatsioonides 420 partei lii

get, neist umbes 200 T allinn as, 40 N arvas ja 10 T artus.3 P ärast konverentsi E K P illegaalsete org anisatsioo nide tegevus Eestis aktiviseerus. S iia saadeti rohkem kogenud o rgan isaato re id n in g asuti loom a relvastatud salku okupantide m ine m akih utam isek s.

P ärast 1918. a. novem brirevolutsiooni S ak sam aa l laienes revo

lutsio on ilin e k ää rim in e Saksa vägede h ulg as Eestis. O k u p a ts io o n i

võim ud e jõud ud e nõrgenem ise tõttu lubasid n ad 11. novem bril a lu sta d a T allin n a s tegevust ko d an lik ul Eesti A jutise l V alitsusel.

O k u p a n tid e tiiva all (need lahk usid T artust lõ p lik u lt alles 17. det

sem bril 1918. a.) võisid ko d an lik ud v õim u d asuda k o rrald a m a om a kohapealset v õ im u ap a raa ti.

16. novem bril toim us aga T allin n as ka E K P konverents, m is v a lis E K P Keskkomitee, eesotsas V. K ingisse paga. Keskkomitee asus organiseerim a la ia ld a s t võitlu st o k u p a n tid e . ja k o d a n lik u valitsuse vastu. 13. novem bril tüh istas N õukogude valitsus Bresti rah u le p in g u ja asus tegem a ettevalm istusi okupeeritud alade vabastam iseks. N ovem bris asuti koondam a P u naarm e e jõude, eel

kõige N õukogude V enem aale koondatud lä ti ja eesti k o m m u n is t

likke kütipolke N arva ja P ih kv a p iirko nd a, et anda siit löök o k u pantidele ja v a lg e k a a rtla s te ^.

29. novem bril k u u lu ta tig i vab a statud N arvas v ä lja iseseisev Eesti nõukogude v ab a riik Eesti T öörahva K o m m u u n i nim e all.

16. detsem bril vabastasid N arvast pealetu n givad eesti k ü tip o lg u d Rakvere. P ihkvast p e ale tu n g ivad P unaarm ee üksused eesotsas lä ti küttid e ga vabastasid 8. detsem bril V õru ja 17. detsem bril V a lg a , kus k u u lu ta ti v ä lja L äti N õukogude S o ts ia listlik V a b ariik . 20. detsembri paiku o lid P u naarm ee üksused lõ u n a st ja p õh jast (T apa p iirkond) ju b a jõ u d n u d Tartu joonele või sellest m ööd u n u d . S iin kujune sid soodsad tin g im u s e d nõukogude v õ im u ta a s ta m i

seks, m id a arvestasid ka T artu töölised kom m un istid e ju h tim ise l.

T artu vabastam iseks m oodustati P unaarm ee koh aliku v ä e ju h a tuse poolt väegrupp 49. k ü tip o lg u osadest (kaks selle po lg u roodu tegutsesid Põhja-Eestis nn. T ju rin i s a lg a s ), kahest eskadronist ratsaväest ja kahest kahurväe patareist, kokku um bes 1500 meest.

G ru p i ülem aks m ä ä ra ti 6. d iviisi II b rig a a d i ülem T ravinski.

P ealetung Tartule toim us kolm est suunast: Petserist üle R ä p in a , V õrust piki T artu— V õru m aanteed ja V a lg a st. 18. detsembri p aiku jõ u d s id P unaarm ee üksused umbes V õ n n u — L iiv a joonele 25—

30 kilom eetri kaugusele Tartust. L iiv a küla ja h ilje m Tatra kortsi juures toim usid P u naarm ee üksustel la h in g u d B u lak- B alahho vitši

3 J. R a i d. O kupatsio o ni ikkes, lk. 155; «П р ав д а» 22 сент. 1918.

(6)

j a В. P erm õkini vene valge kaartlaste ga, keda toetasid Eesti n a t

sio nalistid. Kokku oli neid 800 meest kolm e k a h u rig a . E n t P u n a armee survel p idid n ad ta g a n e m a .4

K o d an lik u d võim u d ja koh alik väe juh atus v a lm is tu s id p a la vik ulise lt vastupanuks. Võrreldes läheneva P unaarm ee jõu d u d e g a oli valgekaartlik e l vägedel Tartu p iirkon nas tugev arvulin e ü le kaal. K od an liku sõjaajaloolase kolonel M aid e andm etel oli sellal T artus form eeritava 2. k o d an lik u eesti polgu koosseisus 2300 meest. Tartusse tagan esid veel V õrus form eeritud 3. eesti polgu üksused, m õned kaitse liid u salg ad ja B ulak-B alahhovitši vene valgekaartlased. Ka oli Tartus organiseeritud balti-saksa nn. Hei- m atschutzi salk. Kokku oli kodanikke jõud e umbes 3500 meest, s. o. üle kahe korra rohkem kui pealetungivates P u naarm ee üksus

tes.5 K uid v aa ta m a ta sellele tu li kodanlikel võim u d e l lin n käest an d a lah in g u ta .

Seda põhjustasid eelkõige kaks asjaolu. Esiteks rahutused ja vastuhakk Tartus form eeritavas 2. eesti polgus ja teiseks T artu tö ö

liste relvastatud ülestõus.

K odanlusevastane revolutsiooniline p ro p ag an d a, m id a teostas ille g a a ln e E K P T artu organisatsioon, levis m itte a in u lt lin n a tö örah va kihtides, v aid ka 2. k o d an lik u polg u sõdurite hulgas.

V iim astele an ti käsk m in n a rindele lõun a pool T artut Punaarm ee vastu. Sõdurite enam us keeldus käsku täitm as t. Selles avaldus m obiliseeritud lin n a ja m aak o n n a töörah va rahu lo le m atus k o d a n like võim ud e vastu. Keeldum ise ettekäändena n õud sid n ad k o rra likke riideid, ja la n õ u s id ja palka. K o m m u n istid kasutasid sõdurite rahu lo lem atust ja agiteerisid neid v ä lja astum a kodanlike võim ude vastu. 20. detsem bril p an id sõdurid seisma ladude evakueerimise T artu raudteejaam as. M itm e l pool tekkis tulevahetus kodanlusele truuks jä ä n u d jõud ud e g a. V iim ased ei o lnud aga võim elised r a h u tusi m aha surum a ja hakkasid 20. detsem bri p ära s tlõ u n a l lin n ast paan ilise lt tagan e m a. 21. detsembri v a rah o m m ik u l kell neli la h kus lin n ast ka 2. ko d an lik u polgu staap koos talle truuks jä ä n u d ohvitseride ja sõduritega. P õ ltsa m a a le jõudes oli polku järele j ä ä n ud a in u lt 104 ohvitseri ja 608 sõdu rit.6 N ii toim us Tartus see, m id a kartsid p a lju d k o d an lik u d võim um ehed: ko d an lik ku armeesse v ä g iv a ld s e lt m obiliseeritud meestest, kes said kätte relvad, keel

dus enam us sõdim ast P u naarm ee vastu.

K u ju n e n u d soodsas olukorras astusid v ä lja Tartu o rganiseeri

tu d töölised ja võtsid v õ im u lin n as enda kätte. U ue võim u o rg a n i

seerijaks sai E K P Tartu organisatsioon, kuhu k u ulusid aktiivse

m ate seltsimeestena Ed. Teiter, V issak, Ed. H urt, H endrikson, Mõt- tus, P. M õttu s, Kersten, Temmel, S aarepuu, Zirkel, N ig u la s jt.7

4 «E dasi», 1918, 21. dets.

5 J. M a i d e. ü le v a a d e Eesti V abadussõjast 1918— 1920. Tln. 1933, lk. 190.

6 Sealsamas, lk. 190; «E dasi», 1918, 21. ja 23. dets.

7 «E dasi», 1918, 23. dets.

(7)

E K P organisatsiooni ja Tartu A m e tiü h in g u te Keskbüroo poolt m oodustati arvatavasti 20. detsem bril Tartu E rakorralin e (Kaitse-) K om itee,8 m ille isikulist koosseisu me kahjuks praegu ei tea.

Komitee esimeseks sam m uks oli punase kaitseväe ja töölis- m iilits a m oodustam ine, kes asus asutusi üle võtm a ja lin n as korda loom a. E riti ärev oli olukord raudteejaam as, kus sõdurite ja teatud osa elanikkonna poolt rüü sta ti k a u b a la d u sid . Tööliste kaitseväge organiseeris ja korrahoidm ist lin n a s teostas e sialgu Tartu A m e tiüh in g u te Keskbüroo.

Komitee poolt astuti sam m e revolutsioonilise ajalehe loomiseks, m illeks võeti üle «Postim ehe» toim etus ja trükikoda. Seal koos

tati ja trükiti ajalehte «E d asi», m is ilm us järje n a 1918. a. veeb

ruaris ilm u m ast lak an ud «E dasile». Esimese (järje korras 33.) n u m b ri v ä lja a n d ja k s o ligi Tartu E rakorraline Kaitsekom itee. A ja leht ilm us loosungi all « E la g u Eesti tööliste ja m aatam eeste n õ u kogude vab a riik !» A jalehes a v a ld a ti teadaanne, et «tänasest päe

vast pääle, (s. o. 21. detsem brist — K. S.) on ko m m un istid e (enam laste) erakond kuni nõukogude valitsuse ku ju ne m ise n i lin nas võim u om a kätte v õtnu d ». Teadaandes kutsus «T artu k o m m u n istide erakonna ju h a tu s » kõiki töökodasid ja a m e tiü h in g u id s a a t

m a om a e sin d ajad sam a päeva õhtul kell 8 lin n avalitsu se , s. o.

raekoja ruum idesse koosolekule.

Ju h tk irja kohal a v a ld atu d artiklis kutsuti veelkordselt kõiki parteisid, am e tiü h in g u id ja tööstusettevõtteid saatm a om a e sin

d a ja d — 50 isiku pealt üks esind aja — õh tul T artu Tööliste N õ u kogusse.9

A v a ld a ti «T artu tööliste o rgan isatsioon id e » m ä ä ru s, m ille s äh v ard ati r ü ü s ta ja id koha peal punase kaitseväe poolt m ah a lasta, keelati korrarikkum ised ja kogunem ised tän ava te l. Seda tä ie n d a ti T artu E rakorralise K aitsekom itee teadaandega, m illes keelati loata liiklem ine tänavatel kella 9-st õhtul kella 5-ni h o m m ik ul ja äh v ard ati k o rrarikku jaid karm ide abinõudega. K okkutuleva tö ö liste nõukogu saadikutele lub ati ööload anda raekojas. Ars'tidele ja teistele, kellel öine liik u m in e v a ja lik , lu b ati öölub a sid anda E rakorralise K aitsekom itee poolt raekoja kõrval endise kom andan- tu u ri ruum id e s.10 T öölisi kutsuti üles om akaitset korrald am a, asu m a v iib im a ta tööliste m iilits a t loom a, et võidelda eesti kodanluse ja inglaste vastu, kes «tah av ad töörahvale tin a tuua».

Seega teostas kõrgem at v õim u lin n as esialgu Tartu E ra k o rra line Kaitsekom itee, m ille korraldustele vastavalt tegutsesid tö ö lis

8 «Edasi», 1918, 21. ja 23. dets. Uue voim u tekkimisest rääkis V. R ättsepp Tartu Tööliste N õukogu koosolekul 21. dets. õhtul järg m is t: «K u i endised v õ i

m ud lahkusid, ei jä ä n u d koha pääle ühtki võim u. Am etiühisuste keskbüroo ja K om m un istlin e erakond võtsid võim u esialgse korralduse oma pääle.» («E dasi», 1918, 23. dets.)

9 «Edasi», 1918, 21. dets.

10 Sealsamas.

(8)

o rg an isa tsio o n id ja punane kaitsevägi. Tema nim el hakkas ilm u m a ka ajaleht «E d asi».

Tartu Tööliste N õukog u saadikute valim istest kohtadel ei ole täp se m aid andm eid. V õib arvata, et need olid ju h u s lik u ilm ega ja k iiru g a läb i v iid u d , seda enam et 21. detsember oli laupäev.

N õuk ogu tu li raekojas kokku sam al päeval. Selle avas ametiühin- gutegelane V. Rättsepp, kes m ärkis, et erakordsete asjaolude tõttu tu li nõukogu m oodustada v äg a kiiresti ja selle tõttu saab tal olla v a id ajutin e iseloom. K una kõige pakilisem aks ülesandeks oli korra ta g am in e lin n a s (raudteejaam as jätk u s id veel korratused), otsustati va lid a erakorraliste volitustega 12-liikmeline T artu Revo

lutsio on ilin e Komitee koosseisus: V iik m a n n , T oom ing, Ploom , B eljaev, H urt, K ärsten jt. S am u ti v a liti 15-liikmeline T artu T öö

liste N õukogu T äitevkom itee (Freiberg, Keerd, Peets, H u rt, K ull, Teiter, L aabus, Sutt jt.). K uid Tartu N õukogu ja tema tä id e sa a t

vate organite koosseis oli ju h u s lik ja p o liitilise lt ebaühtlane. N ii taheti esialgu va lid a täitevkom iteesse ka endise lin n av o lik o g u esi

meest Lui O leskit, kes varem oli aktiivselt K aitse liitu organisee

r in u d .11 K om m uniste oli uutes organites suhteliselt vähe.

N õukogu koosolek lõppes kell 23.15 õhtul. Kohe p ärast n õ u kogu koosolekut toim us R aekoja saalis E K P T artu o rgan isatsioon i koosolek. See asus seisukohale, et tu n n is ta d a tuleb vaid sellist võim u, m is asub k o m m u n is tlik u l platv orm il. Seepärast võeti ka äsja m oodustatud nõuk ogu suhtes seisukoht, et ta on ajutin e ega om a seadusandvat võim u. Tema ülesandeks olgu võidelda ko rra

lageduse vastu n in g ta tuleb lige m al aja l asendada u u e ga.12 Umbes sam al ajal — öösel kell 2 vastu p ühapäeva, s. o.

22. detsem brit — jõ u d sid P u naarm ee 49. polgu väeosad lin n a p ii

ridesse, tulles lin n a piki V õru m aanteed. Ropka linnaosas ta p a m a ja juures olid neile vastu tu ln u d T artu punase kaitseväe ja k o m m un istlik u parteiorg an isatsioon i esin dajad . Toim us süd am lik kohtum ine, m ille järe l väeosa «liik u s ta p a m a ja teed lauldes linna, kohalikkude seltsimeeste saatel» 13. N ad p a ig u ta ti kasarmutesse, kus öökorterid ju b a v a lm is oli tehtud.

K odanlike jõud ud e kiire lahkum ise tõttu sai Punaarm ee T ar

tus ka k ü lla ltk i p a lju sõjasaaki: 80 v a g u n it, m itu vedurit, mürske, padruneid ja m uud sõjavarustust.

22. detsem bril kell 2 päeval korraldati Tartu K äsitööliste Seltsi, nn. B ürgerm usse saalis ü le lin n a lin e töörahva koosolek, esi

mene pärast lig i 10-kuulist vaheaega. S iin selgitati p o liitilist o lu korda ja p a lja sta ti kodanluse tegevust.14

S am al päeval käisid ka «E d a s i» toim etuse töö ta ja d Punaarm ee 49. polgu esindajate ju tu l. Selgus, et see polk oli P ihkva v a b a s

11 «E dasi», 1918, 23. dets.

12 Sealsamas.

13 Sealsamas.

J4 Sealsamas.

(9)

tam isest aktiivselt osa võtnu d ja saanud selle eest P e tro gradi töölistelt p un alip u . N ad rääk isid om a sõjateest ku n i T artuni ja rõhutasid, et polk ei kavatse segada Tartu valitsem ise siseasja

desse, m is jä ä b tä ie lik u lt kohalike võim ude hoolde.

Sam a päeva, s. o. 22. detsembri õh tul toim us Tartu k o m m u n is tide üldkoosolek, m ille st võttis osa ka 49. polgu kom issar P. Smo- rodin. S iin otsustati võitluseks kontrrevolutsiooni vastu k u u lu ta d a lin n as v ä lja sõjaseisukord, anda üle m v õim 49. polgu poolt m ä ä ratava k o m an d an d i kätte ja luua uus Tartu K o m m u n istlik R evo

lutsio on ilin e Komitee. Selle koosseisu v a liti 9 partei liig e t (Vis- sak, H endrikson, M õttu s, H urt, Kersten, Teiter jt.) . S a m u ti otsus

tati luua 7-liikmeline erakorraline kom isjon võitluseks kontrrevo

lu tsio n ä ärid e ja spekulantide vastu. Sellesse v a liti 2 e sin d a ja t (Zirkel ja N ig u la s ), kuna 5 kohta pidi siin k u u lu m a sõ ja v ä e la s tele.15

Tartu p arteiorg anisatsiooni 22. detsembri koosoleku otsuste alusel koondati kogu võim lin n as vastloodud v õ im u o rg an ite kätte.

T artu A m e tiü h in g u te Keskbüroo andis alates 22. detsem bri õh tust korrapidam ise funktsioonid tä ie lik u lt üle parte iorg an isatsioon i esindajatele. K o m m u n istlik R e vo lutsio oniline Kom itee kohustas om a korraldusega avam a esm aspäeval, 23. detsem bril kõik k a u p lused; suletud poed k u ulusid natsionaliseerim isele. K õiki am etnikke kohustati jä tk a m a om a tööülesandeid asutustes.16 O ts u s tati üm ber registreerida endine punane kaitsevägi, kuna sinna oli sattunud ka eloausaldatavaid in im e si.17

Jä rg n e v a lt kulges uue korra kehtestam ine kuni 28. detsem brini Tartu K o m m u n istlik u Revo lutsioonilise Komitee ju h tim ise l. Ü sna varsti asuti tööstusettevõtete natsionaliseerim isele. Esim esena võeti üle k irja s tu s ü h in g «Postim ees» koos trü k ik o ja g a , m is jä tk a s tööd «E d a s i» ü h in g u nim e all. Selle ju h tim in e läks 6-liikmelise tööliskom itee kätte .18

27. detsembril arutas Tartu A m e tiüh in g u te Keskbüroo koos R evolutsioonilise Komitee tööstus- ja k au b an d usosako n n a ju h a ta ja M õttu sega tööpuuduse küsim ust. O tsustati iga etevõtte ju h tim i

seks v a lid a 3— 7-liikmelised tööliste kom iteed, kes p idid võtm a arvele toorainete ta g a v a ra d ja selgitam a ettevõtete tööle rakendam ise v õ im a lu s i.19

K un i 28. detsem brini tegutsesid Tartu revolutsioonilised v õ i

m ud põhiliselt iseseisvalt, saades m õ n in g a t prak tilist abi P u n a armee väeosadelt. N arvas tegutseva Eesti T öörahva K o m m u u n i valitsusega aga veel otsene kontakt puudus. A lles 24. detsem b

ril langes Tapa P unaarm ee kätte ja 28. detsem bril jõu d is T ar

tusse ET K N õukogu poolt Tartu m aakon n a ja lin n a täitevkom itee 15 «E dasi», 1918, 23. dets.

16 Sealsamas.

17 Sealsamas, 24. dets.

(10)

esimeheks m ä ä ra tu d A. T iim an n m õnede kaaslastega (K laaser, K u ll, O tt). Tema ülesandeks oli ko haliku nõukogude valitsemis- a p a ra a d i organiseerim ine. Jõ u d n u d Tartusse, oli ta m õnevõrra ü lla ta tu d , et siin ju b a uued v õ im u o rg a n id tegutsesid. 28. detsem b

ril toim us T artu K o m m u n istlik u R evolutsioonilise Kom itee koos

olek, m ille st võtsid osa ka E T K N õuk o gu poolt su u n a tu d seltsi

mehed. V õeti vastu otsus revolutsiooniline komitee la ia li saata ja luua tem a asemele kõrgem a v õim u n a üh in e Tartu lin n a ja m a a konna täitevkom itee. Selle esimeheks v a liti A. T iim an n ja ase täit

jak s Ed. O tt. T äitevkom itee töö otsustati k o rrald ad a jä rg m is te allasutuste kaupa: presiidium , rahv am a ja n d u se , toitluse, p õ llu m ajan d use , ad m in istra tiv - , sotsiaalkin d lustuse ja rahvahariduse osakonnad n in g sõjak om issariaat. A d m in is tra tiiv o s a k o n n a g a pidi koos töötam a ka kontrrevolutsiooni vastu võitlem ise kom isjon.

V iim ase esimeheks sai A l. K u ll.20 S iit peale kulges nõukogude võim u ülesehitam ine lin nas ja m aako nn as ju b a üldistel alustel ET K N õukogu m ääru ste ja korralduste p õhjal.

Su urt tööd tehti tööpuuduse likvideerim isel ja tööstuettevõtete töölerakendam isel. Nende natsionalise e rim ine kulges k ü lla ltk i k ii

resti. 31. detsem bril n atsionalise e riti kõik T artu trükik o ja d, m is läksid täitevkom itee tööstusosakonna trü k ik irja n d u s e toim konna ju h tim ise a lla .21 Jä rg n e s T artu telefonivabriku, Lellepi ja Faure rauavabrikute, M oh ri m ööb liv ab rik u , vildi- ja n ah avab riku te ja teiste ettevõtete n atsionaliseerim ine. Ü levõetud ettevõtteid hakati kohe tööle rakendam a. N ii h akati telefonivabrikus rem ontim a k ir ju tu s m a s in a id ja relvi, F aure m asinatehases tegem a rattapukse ja rem o ntim a laevu, ettevõttes «L esta» v a lm is ta m a atru jn e .22

Tartu m aakonn a valdades toim us nõukogude v õ im u taaskeh

testam ine 1918. a. detsembris. E d u olenes ko haliku töörah va a k tiiv susest, sest linn ast neile esialgu m a in im is v ää rs e t abi ei jõ u tu d osutada. K ü ll av a ld a ti 23. detsembri «E d asis» artikkel «V õim töö

rahv a kätte m a a l!» , m illes soovitati kõik v allaasu tuse d üle võtta ja endised töörahva nõuk o g ud ametisse pan na, kus o ku patsio oni

v ä e d tegelased on veel alles, kus m itte, v a lita g u kohe uued.23 P aljud e s valdades võtsidki töörah va e sin d ajad Punaarm ee lähenedes või saabudes ise v õ im u enda kätte. N ii toim us see Kastre-Võnnu, K am b ja, R opka, Saare ja reas teistes valdades.

Selle protsessi kohta oli ka ajale ht «S o tsiaald e m o k raat» su n n itu d tu n n is ta m a : «M is aga puutu b kogu liikum ise iseloomusse, siis on see külades p a lju vähem sõda, kui sotsiaalne revolutsioon, kus võõras element e sialgu hapnem a aja v a p ärm i osa etendab. H a ri Ukult ärkavad frondi lähed al om ad enam lased ja panevad m õnel korral kog uni iseseisvalt pöörde toime, n äit. Saare v a lla s .» 24

2U «Edasi», 1918, 30. dets.

21 «E dasi», 1918, 31. dets.

22 E K P A , f. 28, nim . 1, s.-ü. 358, 1. 3; «E dasi», 1919, 3. jaan.

23 «Edasi», 1918, 23. dets.

24 «S otsiaaldem okraat», 1918, 24. dets.

(11)

« E d a s i» andm etel võeti Kastre-Võnnus, kust P unaarm ee osa läb i läks, võim kohalike m aatööliste poolt üle jub a reedel, 19. det

sem bril. P üh ap äe v al, 22. detsem bril v a liti siin v a lla töörah va n õ u kogu täitevkom itee, m ille esimeheks sai kom m un ist O skar R ü ü tli.

27. detsembril peeti kohaliku m aatöörah va seltsi «Lõokene» r u u mides valla tööliste koosolek ja m oodustati punane m iilits , kuhu kohe astus 20 meest.25

K am b ja v a llas v alisid Suure-K am bja m õisa töölised ju b a 19. detsem bril m õisakom itee eesotsas Joh. H u rd a g a (a s e täitja A u g , V ares), võtsid üle m õisa ja otsustasid luua kohapeal k om m u n is tlik u partei osakonna.26 31. dets. k o rrald ati Suure-K am bja m õisa h ärrastem ajas töörahva p id u lik vanaaasta-õhtu. S aal oli ehitud punaste lipp ud e ga ja meeleolu üle n d atud , sest töö rah v ale oli saa b unud tun d «la h ti saada röövikutest n in g töörah va vae

vag a ehitatud suurepäraseid hooneid om a tarviduseks p id ad a . . . Lõpuks keerutati v a lts e r it. . . » 27

U le võeti ka Ropka m õis, selle liik u m a ta ja liik u v in ventar.

M ä ä r a ti ametisse uus valitseja, k irju ta ja ja eestöötegija. Seoses jõ u lu d e g a korrald ati pidu, kus töölistele tasuta sööke-jooke ja g a ti ja lastele k in g itu si tehti.28

« E d a s i» andm etel võeti detsembri lõpul üle võim ka H a a s la v a v a llas ja asuti m oodustam a m õisakom iteesid. 2. ja a n u a r il 1919. a.

v a liti L u u n ja s v a lla töörahva nõuk og u ja m o odustati 48-meheline v a lla punase kaitseväe salk.29

Seega tegutses m aak o n n a töörahvas v a lla töörah va nõukogude loom isel ja m õisate ülevõtm isel k ü lla ltk i aktiivselt. S a m a l a ja l aga tu li teateid, eriti m aakon n a läänepoolsetest valdadest, kus rinne oli lähedal (P u u rm a n n i m õisas paiknesid valgete v ä e d ), et koh aliku l töörahval pole v a ja lik k u in its ia tiiv i uue v õ im u k o rra ld a m isel. Ja a n u a ris hakkas T artu T öörahva T äitevkom itee p õ llu m a ja n duse osakond su un am a m aale om a organisaato reid, kes aitasid üle võtta v a lla v a lits u s i ja m õisa id n in g nende m a ja n d a m is t k o rra l

dada. N ii käis ja a n u a r i alg u l Meeri ja Luke valdades p õ llu m a ja n duse osakonna intruktor U nt, kes aitas siin organiseerida v a lla töörahva nõuk ogusid ja korraldada nende tööd .30

S am al aja l jä tk u s Tartu lin n as hoogne ja m itm e külg n e üles

ehitustöö. K iiresti organiseerus ka Tartu proletaarne n oorsugu.

Ju b a enne okupatsiooni oli siin tegutsenud aktiivselt T artu S o t

siaald e m okraatlik Noorte Ü h in g (T S D N Ü ). 26. detsem bril to im us raekoja saalis endise Tartu S D N U liikm ete ja teiste asjast h u v ita tud noorte koosolek. Selle avas noor kom m un ist K arl Johanson, kes m ärkis, et n üü d , pärast pikem at vaheaega, võib ü h in g jä lle

25 «Edasi», 1918, 28. ja 31. dets.

26 «E dasi», 1918, 28. dets.

27 «E dasi», 1919, 2. jaan.

28 «E dasi», 1919, 6. jaan.

29 «E dasi», 1918, 30. dets. ja 1919, 6. jaan.

3U «E dasi», 1919, 10. jaan.

(12)

om a tegevust v ab a lt jä tk a ta . Koosolekut tervitas Punaarm ee 49. polgu kom issar P. Sm orodin, kes oli o ln ud V enem aa K o m m u nistlik u N oorsooühingu (V K N U ) I kongressi delegaat ja v aliti seal V K N Ü Keskkomitee liikm eks. Ta tervitas koo solijaid V K N U I kongressi nim el, avaldades lootust, et ka Eestis sam asugune kom m unistlike noorte ü h in g luuakse. Koosolekul puhkes terav v aid lu s sotsiaald em o kraatlikult (A. Jo h an son jt.) meelestatud noortega ü h in g u nim etuse üm ber. R evolutsiooniliselt m eelestatud noored tegid ettepaneku n im etada ü h in g ko m m unistlikuks. Võeti aga vastu otsus n im etada teda Tartu S otsialistliku ks N oorsoo

üh in g u k s.31

E nt ülekaalu said k o m m u n is tlik u lt m eelestatud noored. 2. ja a n u a ril toim us nende ju h tim ise l ü le lin n a lin e noorte dem onstratsioon punaste lippude all ja m assiline noorte m iitin g , kus selgitati kom m u n istlik u noorsooliikum ise eesmärke. D em onstratsio onist osa

võtja m älestuste kohaselt «V eripunase lipu tag a sam m us terve Tartu noorproletaarlaste v äg i, täis tu list v aim u stust ja usku oma ürituse õigsusesse. D em onstratsiooni ju h tis trükitö öline , k o m m u nist K arl Joh an so n, kes om a v äs im a tu tööga v ä g a p a lju noorte kasuks ära tegi.» 32

5. ja a n u a r il to im u n u d noo rso oühin gu koosolekul tekkisid uuesti ägedad vaidlused ü h in g u sihi ja nim e küsim ustes. Noorte e n a

m us leidis, et nn. erapooletul, s. o. parteitul p in n a l tegutsem ine on m õttetu ja tuleb edasi p üü d a ko m m un istlik us suunas n in g ü h in g u nim eks võeti Tartu K o m m u n istlik Noorte Ü hendus. See oli esimene V enem aa K o m m u n istlik u Noorsoo Ü h in g u eeskujul loodud kom m un istlik noorte o rgan isatsio on Eestis, m is arendas aktiivset ja sih ip ärast tegevust, k u ig i tem a iga osutus v ä g a lü h i

keseks.

Eesti T öörahva K õ m m u n i võim u poolt tehti tõsist tööd ka k u l

tu u ri ja hariduse alal. Detsem bri lõpu l saabus N arvast Tartusse ET K kultuuri- ja harid usvalitsuse ju h a ta ja A rtu r V alln e r koos A . K utti (ET K posti ja telegraafi asjade ju h a ta ja ) ja J. L iiv ig a

(raudteede valitsuse ju h a ta ja ). V alln e r lõi tiheda kontakti kohalike progressiivsete eesti ku ltuuritegelaste ja kunstnikega. K unstnike ettepanekul m oodustati Tartu lin n a ja m aak o n n a kunsti, kirjan d use ja ajalooliste varade kaitsem iseks ja kogum iseks kom isjon, m ille ju h a ta ja k s A. V alln er m ää ra s skulptor J a a n Koorti. Nendest v a r a dest kavatseti luua rah v araam atu k o g u , a ja lo o a rh iiv n in g kunsti- ja ajaloom uuseum . V a lln e ri poolt m ä ä ra ti Eesti R ahva M uu se um i direktoriks E. Eisenschm idt ja T artu ülik o o li ju h a ta ja k s (rek

tori funktsioonides) m ate m aatik J. S arv .33

31 «Edasi», 1918, 31. dets.; E. M a 11 i s e n, V ana kaardiväe jälgedes.

Tln., 1960, lk. 47— 48.

32 E K P A , f. 24, nim . 1, s.-ü. 808, 1. 16.

33 «E dasi», 1919, 4. jaan.

(13)

Ja a n u a ris tu li Tartusse ka P etrogradi töölistest koosnev «Pro- letkulti» näitetrup p ja laulukoor, kes siin andsid kolm etendust.

E siõh tul «V anem uises» 8. ja a n u a r il kanti ette R o m ain R o lla n d ’i revolutsiooniline « B a s tille 1 v allu ta m in e ». See «n äid e n d täis v a b a duse vaim u stust» m eeldinud rahvale. H iilg e n u m b rik s aga k u ju nenud « L a u l K o id ulip ust», «m ille ees avanevad silm ad ja v a im u s tub süd a ».34 Järg n e va te l õhtutel kanti ette P. Bessalko n äid e n d

«M ü ü ritö ö lis e d », E m il Venhaereni poeem «M äss» ja am eeriklase W . W ith m a n i poeemid inim likkuse õigustest ja pühadusest. K õik etendused oln ud tu n g il täis saalile ja võetud va a taja te poolt v a i

m ustusega vastu.35

O m apäraseks poliitiliseks ürituseks kujunesid rah v am aja d e k s k u u lu ta tu d kirikutes peetud rahv ajutlused . Esim ene selline to im us Tartus Peetri kirikus vanaaasta-õhtul — 31. detsem bril 1918. Ü r i

tus äratas erakordset huvi töörahva hulkades. R a h v a ju tlu s t p id as A. V allne r.

« E d a s i» kirjeldas selle alg ust järg m is e lt:

« Ju b a kaua ei olnud Peetri kirik n ii suurt rahvakog u enesesse m a h u ta n u d . See oli töörahvas, kondiliste ja krobeliste kätega, kes om a töörahva õp e tajat k u u la m a läks; k u u la m a läks seda igavest tõde, m is tema eest seni v a r j a t i . . .

Ikka ja ikka v a lg u s tem plisse rahvast, kuid ta ei jõ u d n u d kõiki enesesse m ah u tad a, ta oli tu n g il täis.

M id a g i iseäralikku, m id a g i enneolem atut! .. .

Ta tuleb — esimene töörahva õp etaja, slm. V alln e r. P u h k p illid e orkester oreli saatel lööb sam al s ilm a p ilg u l « In te rn a ts io n a a li» akkordid kuuldavale . O re lil saadab rahvaköster slm .

Kirsch . . .

«Eesti Töörahva K o m m u un a N õukogu tervitab v ab a t T artu töörah v ast!» alg ab slm. A. V alln e r . . . »

« Ja see on k irju ta tu d M atteuse 22. p äätü k is , 21. salm is:

«A ndke keisrile, m is keisri kohus ja Ju m a la le , m is J u m a la kohus!»

Eesti T öörahva K o m m u un a N õukogu tu n n is ta b selle õpetuse valeks».» 36

E d asi m ärk is V allne r, et sellise õpetuse teostam ine on v õ i

m a lik vaid orjade riigis, kuna vaba töörahva riig is ei tu n n is ta ta ei keisrit ega ju m a la t. T öörahvas loob ise om a riig i, kõlbluse, te a

duse ja kirjanduse. K ogu V a lln e ri kõne võeti vastu tohutu heaks

k iid u ja vaim ustusega.

27. detsem bril 1918. a. hakkas Tartus uuesti ilm u m a ka V. U. A leksandrovski (A dam s) toim etusel okupatsioonieelne vene

keelne ajaleht «M olo t», m is seadis om a ülesandeks poliitilise kas

vatustöö tegemise vene e lanikko nna ja sõjaväe h ulgas. Peale p o lii

34 «E dasi», 1919, 6. jaan.

35 «E dasi», 1919, 11. ja 13. jaan.

36 «E dasi», 1919, 2. jaan.

(14)

tiliste artiklite, välis- ja sisesündm uste kroonika a v a ld a ti siin suhteliselt rohkesti ilu k irja n d u s lik k u m a te rja li — luule tusi ja jutustusi, esimesi peam iselt V. A d am si sulest (n äit. lä ti küttidele pühendatud « L ä ti kotkastele», «Seltsim eestele», «T ervitusi v a b a s tajatele» jt .) , m is kutsusid revolutsiooni jätk a m a ja üle m aailm se s m astaabis lõpule viim a.

«M olotis» av a ld a ti ka 28. detsem bril ra ja tu d Tartu N oukogude A ja k irja n ik e L iid u üleskutse B a ltim a a d e a jak irjan ik e le lu u a V ene

m aa A ja k irja n ik e L iid u eeskujul nõukogude p latv o rm il asuvate aja k irjan ik e ü h in g .37 K o m m u u n i v õ im u lühike kestus aga ei v õ i

m ald a n u d seda laiald ase lt p laa nitse tud üritust teostada.

P o liitilin e ja sõjalin e olukord Tartus ja m aakon n as oli kogu aeg ärev. Tartu oli p rak tiliselt peaaegu rin d e lin n , sest valgete väed paiknesid P u u rm a n n is ja P õ ltsa m a a l, võttes sealt ette luure- retki Tartu alla. « E d a s i» teatas, et 5. ja a n u a r il areteerisid valged P u u rm a n n is kohaliku ektivisti Joh. K u d in a ja poosid ta sam al ööl üles.38

L in n a kaitse korrald am in e aga jä ttis p a lju soovida. Ja a n u a r i a lg u l lahkus Tartust lõuna suunas P unaarm ee 49. kütip o lk n in g lin n a jä i vaid vab atahtlik est koosnev kohalik punane kaitsevägi.

A lles 8. ja a n u a r il saadeti E T K N õuk o g u käsul 200 meest A. Jea ja Steini juh tim ise l V ilja n d i k o m m u n is tlik u st k ü tip o lg u s t Tartu lin na kaitse organiseerim iseks. V ilja n d la s te ab iga organiseeriti m õne päevaga kohalikest töölistest-vabatahtlikest üks rood seltsi

meeste P ärn a , Ja ns e n i ja K upjase ju h tim is e l.39 K ohustusliku m obilisatsiooni teostam iseni Tartus ega m aakon n as ei jõu tu d k i.

Alles 11. jaa n . k u u lu tas täitevkom itee sõjaväeosakonna ju h a ta ja J. A ak v ä lja n elja a a s ta k äig u meeste (1894— 1898) arvelevõtm ise.

M obilisa tsio o n i teostam ist ennetas aga valgete sissetung.

Interventide ja valgete vastup e ale tun g i Tartus ei kardetud.

V astup idi, loodeti, et T a llin n g i varsti vabastatakse. E n t seal ko n t

sentreerib kiiresti interventide (ja a n u a ris saabus Eestisse umbes 3000 soome valg e k a artlast) ja eesti k o d an lik u armee löö g ijõ u d u d e n in g vene v alg e k a artlik u P õhjakorpuse üksusi. O lles arvuliselt ja tehniliselt ülekaalus, läk sid need vastup e ale tun gile ja v a llu ta sid 9. ja a n u a r il 1919. а. Tapa. N ü ü d jä i T apa— T artu raudtee peaaegu igasuguse kaitseta valgete soom usrongide löögi alla, kes tu n g isid Paide all tegutsevate P u naarm ee üksuste selja taha (nn. T jurini sa lk ). N ad v a llu ta s id Rakke n in g Jõge va ja jõ u d s id 13. ja a n u a r i öösel Kaareperesse.

Tartu kaitset tuli asuda ko rrald a m a k ä ig u pealt. V aenlasele saadeti kohe vastu Tartu töölistest m oo d ustatud rood, osa V il

ja n d i p o lgu meestest ja V õru 5. k ü tip o lg u s t saa b u n u d 100-meheline 37 «М олот», 1918, 31 дек.

38 «E dasi», 1919, 13. ja a n .

39 «E dasi», 1918, 11. ja 13. ja a n .; — «P roletaarne R evolutsioon Eestis», 1928, nr. 6, lk. 19— 20.

(15)

salk M än n iko ksa ja K ulbachi juh tim ise l. K uid need üksused te gut

sesid isoleeritult, ilm a k in d la ü ld ju h tim is e ta . V algetel oli sellal siin kaks soom usrongi ja nn. «K up e rjan o v i p artisa n id ». Toimus äge la h in g V old i (Tabivere) raud teejaam a juures, kust tu li vaen

lase ülekaalu tõttu ta an d u d a. V algetel õnnestus v a llu ta d a ka Jänese ja teised raudteesillad. 14. ja a n u a r i h om m ik ul toim usid siin la h ing u d , ent P unaarm ee üksustel tu li taganeda. 14. ja a n u a r i päeval toim usid la h in g u d Tartu lähistel ja lin n as, m ille st võttis osa ka ju st Tartusse saabunud läti küttide väeosa. K u id valgete soom usrongid tu n g is id siiski raudteejaam a ja Punaarm ee osad p id id Tartu m aha jä tm a . L in n a st taganes V õru suunas ka p a lju lin n a ja m aako nn a nõukogude aktiviste, kes lü litu s id seal V õru 5. ko m m u n istlik u k ü tip o lg u koosseisu, jätkates v õ itlu st p aljud e l kodusõja rinnetel.

T öörahva K o m m u u n i võim u periood Tartus kestis vaid 24 päeva, kuid jä ttis püsiva, ku stum atu jä lje lin n a ja m a ak o n n a revo

lutsioonilise võitluse ajalukku . Lühikese a ja g a suudeti töörah va e n tusiasm i ja vaim ustuse baasil läbi viia u la tu s lik u d s o ts ia lis tli

kud üm berkorraldused, seada k au g e le u latuvad sihid ra h v av õim u k o rraldam isel. Seda m älestust ei su utnud k u stuta da ei jä rg n e n u d valge terror ega kodanluse v õ im u kaks aastaküm m et. T öörahva v õim taastati Tartus uuesti ajaloolise 1940. aasta juuni-juuli-

päevadel.

П Е Р И О Д ВЛ АС Т И Э С Т Л Я Н Д С К О Й Т Р У Д О В О Й К О М М У Н Ы В ТАРТУ

К. Сийливаск

Р е з юме

29 ноября 1918 г. в освобожденной Н арв е была п ровозгла

шена самостоятельная Эстонская социалистическая республика под названием Эстляндская Т рудовая Коммуна (Э Т К ). В Тарту Советская власть была восстановлена местными рабочими 20 декабря 1918 г. за день до входа в город с юга наступающих частей Красной Армии. Власть перешла в руки чрезвычайного комитета, а с 22 д екабря — в руки Тартуского Коммунистиче

ского Революционного Комитета. Выступлением рабочи х ру к о

водила город ская коммунистическая партийная организация.

28 декабря в Тарту прибыл назначенный правительством — Советом ЭТК — председатель местного исполнительного коми

тета А. Тийман. Теперь вся власть в городе и в Тартуском уезде перешла в руки Исполнительного Комитета. П рол ет арск ая власть в городе провела национализацию промышленных пред

приятий и приняла решительные меры по введению в действие предприятий, раб от а которых остановилась в период немецкой

(16)

оккупации. В волостях уезда были созданы советские органы власти и в руки мызных рабочи х было взято большинство крупных помещичьих хозяйств. В о многих волостях были со зд а ны отряды милиции.

В городе была созд ан а Т артуская коммунистическая о р г а низация молодежи, проводились массовые собран и я и митинги трудящихся. Ряд мероприятий был осуществлен в области куль

туры и просвещения. В конце декабря 1918 г. в Тарту прибыл член Совета ЭТК — заведующий отделом культуры и п росве

щения А. Вальнер. Н а основе его расп оряж ен и я была создан а комиссия по защите достояний культуры и впервые ректором Тартуского университета был назначен эстонец, математик Я. С арв . Были приняты решительные меры по скорейшему открытию университета на демократических и национальных основах.

Интенсивное социалистическое строительство прекратилось 14 января 1919 г. вторжением в город белых войск. Советская власть в Тарту была восстановлена лишь через 20 с лишним лет, летом 1940 года.

DI E M A C H T P E R I O D E D E R EST LÄ N DI SC HE N A R B E I T S K O M M U N E IN TARTU

K. S iilivask

Z u s a m m e n f a s s u n g

A m 29. November 1918 w urde unter dem N am en E stländische A rbeitskom m une (E A K ) in der befreiten S tad t N arw a die selb

ständige Estnische Sozialistische R e p ublik gegründet. In Tartu wurde die Sow jetm acht von hiesigen A rbeitern am 20. Dezember

1918 errichtet, das heißt einen Tag bevor aus dem Süden T ruppen

teile der Roten Arm ee in der S tad t eintrafen. A n fä n g lic h gehörten die M achtbefugnisse in den Z ustande bereich des außerordent

lichen Komitees, am 22. Dezem ber aber w urde die M ach t vom Tartuer K om m unistischen R e vo lutio n äre n Komitee übernom m en.

Die K un d gebun ge n der Arbeiter w urden von der Tartuer k o m m u nistischen P arte io rg an isatio n geleitet.

A m 28. Dezember traf A. T iim an als von der R eg ierung, dem Sow jet des E A K ernannter V orsitzender des hiesigen E x e ku tiv

komitees in Tartu ein. N un g in g alle M ach t sowohl in Tartu als auch im Tartuer Kreis in die H än d e des Exekutivkom itees über.

Die proletarische S ta d tv e rw a ltu n g führte in Tartu die N a tio n a lisierung von Industriebetrieben durch und setzte sich in entschei

dendem Maße für die W ie d e raufn ah m e der Arbeit in zur Zeit der deutschen O kk up ation stillgelegten Betrieben ein. In den G e m einden des Kreises w urden sowjetische M ach torgan e errichtet

(17)

u n d der größte Teil der G üter in die H ä n d e der G utsarbeiter über

geben. Ebenso w urden in vielen G em einden A b te ilun g e n der M iliz geschaffen.

In Tartu wurde eine kom m unistische Ju g e n d o rg a n is a tio n ge

g rün de t, von Seiten der Arbeiter w urden zahlreiche M assenver

sam m lu n g e n und K un dgeb un ge n durchgeführt. Verschiedene M aß nahm e n w urden im Bereich der B ild u n g und K u ltu r getrof

fen. Ende Dezem ber 1918 traf A. V alln e r, M itg lie d des Sow jets der E A K , V orsitzender der A b te ilu n g für K u ltu r und B ild u n g , in Tartu ein. A uf G ru n d seiner V ero rd n u n g w urde eine K om m ission zum Schutz von K ulturw erten gebildet und zum ersten M a l ein Este, der M athem atiker Ja a n S arv zum Rektor der Tartuer U n i

versität ernannt. Entscheidende Schritte w urden unternom m en, um die U n iv e rsität auf dem okratischen un d n atio n a le n G ru n d la g e n m ög lich st bald zu eröffnen.

Diese intensive sozialistische A u fb auarbe it w urde am 14. J a n u a r 1919 durch den E in d r a n g w eißgardistischer Truppen in die S ta d t unterbrochen. W iedererrichtet wurde die Sow jetm acht in T artu erst im Som m er 1940 nach über 20 Jahren.

(18)

С О Ю З К О М МУ Н С Е В Е Р Н О Й О Б Л А С Т И И В О З Н И К Н О В Е Н И Е Э С Т Л Я Н Д С К О Й Т Р У Д О В О Й

К О М М У Н Ы Э. Цопп

Персональный пенсионер

В истории Эстляндской Трудовой Коммуны, п росущ ество

вавшей на территории Эстонии практически с 29 н оября 1918 по 31 января 1919 г. (власть ее п род ерж ал ась до конца мая 1919 г.

только в отдельных южных волостях В ы рум аа и П ярн у м аа) и официально ликвидированной 5 июня, является нерешенным вопрос, почему эстонские большевики приняли именно такую государственную ф орм у и ее название, т. е. Эстляндская Т руд о

вая Коммуна (Э Т К ).

О ктябрьская революция узаконила новую ф орм у госуд ар

ственности — «Россий ская Советская Социалистическая Респ уб

лика». Этой ф орм е последовали все народы России. Существует мнение, что Эстляндская Т рудовая Коммуна как ф ор м а госу

дарственности получила свое название в честь Парижской Ком

муны. Д о сих п ор это предположение ничем не подкреплено, и не отвергнуто. Н ам кажется, что на слово его принимать нель

зя. Тем более, что наши южные соседи — латыши — в то же время строили свое социалистическое государство под названием Советской социалистической республики Латвии.

Целью автора данной статьи является изучение и освещение соответствующих исторических фактов, которые могут дать ответ на поставленный вопрос.

После победы Октябрьской революции эстонские большеви

ки шли вначале по линии государственного строительства по общем,у образц у. Н о вскоре, т о ©сей вероятности, под /влиянием некоторых левацких течений ib П етрограде они ваяли курс на государство — коммуну. В январе 1918 г. эстонские большевики во главе с Я ан ом Анвельтом разработ ал и и опубликовали проект конституции Эстляндской рабочей коммуны как автоном

ной части Российской Советской Республики. Н о осуществить этот проект они не смогли, так как вся территория Эстонии вскоре была оккупирована немецкими войсками.

2 E N SV ajaloo küsim usi IX

(19)

Руководители советских учреждений и большевистских орга

низаций Эстонии вместе с красногвардейскими отрядами о т с т у  пили в Советскую Р осси ю и многие обосновал ись в Петрограде..

Это было тревожное время. Правительство Р С Ф С Р , о б р а з о ванное во главе с В. И . Лениным на втором съезде Советов,, переехало 10 марта 1918 г. из П етрограда в М оск в у .1

Вместе с правительством и Ц К Р К П (б) переехало в М оск ву и большинство видных деятелей партии. П етроградское партий

ное и советское руководство было значительно ослаблено, и здесь на первый план выдвинулся Г. Е. Зиновьев. Последний»

как известно, в период подготовки и проведения О ктябрьского вооруж енного восстания выступил против восстания, так как не верил в окончательную победу социалистической революции в Росси и без участия в ней других политических партий и рев о

люций в других странах Зап ад а. П осле победы О кт ября З и новьев стал развивать левацкую линию. В его деятельности появились местничество и областничество, которые проявились буквально на другой день после переезда Советского правитель

ства в М оскву.

Н а пленарном заседании Петроградский Совет 11 м арта при

нял и утвердил внесенное Исполнительным комитетом п оста

новление об организации местной власти в виде Совета Н а р о д ных К ом и ссаров «Петроградской Трудовой Коммуны». В п оста

новлении говорилось: «Ввиду отъезда органов центральной власти Р С Ф С Р , Ц И К и Совета Н арод ны х К ом и ссаров, И сп ол нительный Комитет П етроград ского Совета Р аб оч и х и Солдат

ских Депутатов установил местный орган власти, который будет управлять Петроградской Трудовой Коммуной под контролем и руководством П етроградского Совета Р аб оч и х и Солдатских Д еп ут ат ов . . . Совету Н арод ны х К ом и ссаров Петроградской Трудовой Коммуны приступить к своей работе немедленно после утверждения его личного состава пленарным заседанием Пет

роград ского Совета . . . » 2

Затем Исполнительный Комитет предложил на утверждение совета состав народных ком и ссаров во главе с Г. Е. Зиновьевым.

В числе их были видные большевистские деятели, как А. В. Л у начарский, В. Р. Менжинский, М. И . Калинин, М. М. Лаш евич, П. И . Стучка, А. А. И о ф ф е и др. Н о многие из названных ск ор о уехали в М оскву и в зиновьевском совете народных к о

м и ссаров долго не работали.

Постановление П етроградского Совета об утверждении мест

ного правительства с таким разм ахом — «Совет Н арод ны х К о

м иссаров Петроградской Трудовой Коммуны» противоречило юридическому положению дел — П етроград оставался пока что

1 «П равд а», 1918, 11 марта.

2 «П равд а», 1918, 12 марта.

(20)

столицей Р С Ф С Р , где не могло быть другого правительства, кроме правительства Р С Ф С Р .

После отъезда правительства Р С Ф С Р управление П ет рог ра

дом могло и должно было вестись П етроградским городским, уездными и районными советами под руководством Р К П ( б ) ; но такой метод деятельности стеснял Зиновьева в местничестве, в котором был зароды ш сепаратизм а.

Это доказывается и тем, что Зиновьев с первых дней местни

чества срочн о перевел все партийные организации П етрограда на второстепенные роли, подчинив их советским органам . Это дало ему возм ожность в П етроградском Совете проводить р а боту без предварительного согласования и п роработки в Пет

роградском Комитете (П К Р К П (б )).

Петроградский Совет решил провести в районах советские конференции. У знав об этом, П К Р К П (б) вынесло постановле

ние: до созыва этих конференций вопрос п роработать на с о б р а ниях организаторов (секретарей партийных коллективов) и выяснить продовольственное положение. Дело дошло до кон

фликта. Зиновьев заявил, что Исполнительный Комитет П ет ро

градского Совета не позволит управлять собою «разным там мальчикам».3

Правительство Петроградской Трудовой Коммуны с к ор о пре

кратило свое существование и его место заняло в более ш и р о

ком масш табе правительство С ою за Коммун Северной области.

С ою з Коммун Северной области был установлен решением 1-го Съезда Советов Северной области, который начал свою работу 26 апреля 1918 г. в Петрограде.

После ряда совещаний на местах было получено согласие от 8 губерний (Архангельской, Псковской, Северо-Двинской, Ч е

реповецкой, Вологодской, Новгородской, Олонецкой, П етроград

ской) войти в С ою з Коммуны.

Н а этом съезде Советов Севера Зиновьев выступил с оф и циальным докладом и дал политическое направление съезду.

Он говорил: « . . . С ам о собой понятно, что перенесение столицы из Питера в М оскву является фактором чрезвычайной в а ж ности . . . этот факт создал национальный кризис, устранить, или уменьшить действие этого кризиса м ож н о только путем о б р а зования в П етрограде областного правительства с функциями центральной власти независимого от М оск овск ого центра . . . » 4 Сод ерж ан и е доклада Зиновьева на этом съезде Советов изобилует ф разам и , которые демагогически подогревали в р а ж дебные чувства одних и дезориентировали других делегатов

3 «К расн ая летопись», 1928, № 2 (26), с. 110.

4 «Вестник областного комиссариата внутренних дел С К С О », 1918 Лэ 2 с. 126.

2*

(21)

съезда. Н априм ер: «. . . в ы раж аясь грубо, у Питера часто отби

раю т последний кусок хлеба».5

Съезд избрал Центральный исполнительный комитет С ою за Коммун Северной области (Ц И К С К С О ), куда выбирается и Я ан Анвельт.

30-го апреля 1918 г. на совместном заседании Совета К о

м и ссаров Петроградской Трудовой Коммуны и вновь и збран ного исполнительного комитета С К С О , выбирается президиум Ц И К С К С О в составе Зиновьева, Лаш евича, Б ак аев а, Равича, П ах ом ов а, О б ори н а и И ващ енко. Д ва последних были эсеры.6 Постоянным председателем президиума являлся Г. Е. Зиновьев.

2 мая 1918 г. на заседании президиума Ц И К С К С О рассм ат ривался вопрос об органе правительства севера. Газету север

ной области решили назвать «Северн ая Коммуна» с п одзаго

ловком — Известия Ц И К северной области и П ет роград ского Совета Рабочи х и К расн о армейских Депутатов.7

П рош едш ие полтора месяца с момента выезда из П ет ро

града правительства Р С Ф С Р и начала зиновьевского «областни

чества» успели уж е усилить подозрительность к зиновьевским начинаниям. Эта подозрительность усилилась тем, что его еди

номышленники Л . Б. Каменев, Г. Л. Сокольников, Д. Б. Р я з а нов, А. И . Рыков, В. П. Милютин, Ю . Л ари н и Б. П. Ногин зиновьевское областничество не осуждали. В се они вкупе п о несколько р аз успели поставить октябрьские завоевания на грань гибели, особенно в период активации « В И К Ш Е Л Я » в ноябре 1917 г.

.Тогда все перечисленные были в заговоре против большин

ства Ц К Р К П (б) и соглаш ались на реорганизацию правитель

ства, только что утвержденным Вторым съездом Советов. О н и д аж е молчаливо соглаш ались заменить В. И . Ленина как главу правительства на В. Ч ерн ова или Н . Д. Авксентьева.8

Очень ск о р о руководители отдельных губерний С К С О уви

дели в действиях Зиновьева явные признаки сепаратизм а. Р а з рыв между П етроградом и Москвой, с одной стороны, и между отдельными губерниями в области, с другой стороны, углуби

лись. Зиновьеву пришлось созвать Второй съезд Советов С евера и на нем создать видимость благополучия.

Съезд открылся 1 августа 1918 г. Н а этом съезде Зиновьев дал политическую оценку отрезку времени от первого съезда.

Он говорил: «. . . несмотря на тяжелые условия, в которых нам приходится работать, все крепче спаиваются между собой от

дельные части северной области. Н аш и отношения с централь

ной властью были в начале неясные. Центральная советская 5 Там же, с. i 1-29.

6 Сборник декретов и постановлений С ою за Коммун Северной области, Петроград, 1919, с. 21.

7 Там же, с. 22.

8 В. И . Л е н и н , П С С , т. 35, с. 451— 452.