T A R T U Ü L I K O O L
MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse instituut
Infotehnoloogia eriala
Robert Väljur
Eesti IT ettevõtjate lootus kõrgkooli lõpetajatele
Bakalaureusetöö
Juhendaja: dots. P. Pruulmann-Vengerfeldt Juhendaja: M. Niitsoo, PhD
Autor: ……… “…..“ mai 2013
Juhendaja: ………. “…..“ mai 2013
Vastutav professor: ……… “…..“ mai 2013
TARTU 2013
2
Sisukord
1. Sarnased uurimustööd antud teemal ...5
1.1 Infotehnoloogia Liidu uuring ...5
1.2 Journal of Information Technology Education (JITE) uuring ...5
1.3 Innovation Union Scoreboard 2013 ...6
2. Meetod ja valim ...8
2.1 Töö eesmärk ja kasutatud metoodikad ...8
2.2 Intervjueeritavate valik ...9
2.3 Uurijaküsimused ja küsitluskava ...9
3. Q-metodoloogia ja intervjuu käik ... 11
3.1 Q-metodoloogia ... 11
3.2 Intervjuu käik ... 12
3.3 Q-metodoloogia tulemuste analüüs... 12
4. Intervjuude tulemused ... 14
4.1 Ideaaltudengi omadused ja oskused ... 14
4.2 Reaalne tudeng ja võrdlus ideaaltudengiga ... 19
4.3 Õppekavade efektiivsus, ettevõtete kaasamine ülikooli tegevusse... 21
4.4 Võimalused tööturul ja töökogemuse vajadus ... 24
4.5 Kokkuvõte ettevõtjate arvamusest IT sektori tööturu üle... 27
5. Võrdlus K. G. Vestberg tulemustega ... 28
5.1 Tulemuste võrdlus ... 28
5.2 Autori arvamus ... 29
Kokkuvõte ... 30
Abstract ... 31
Allikad ... 33
Lisad... 34
Lisa 1: Semistruktureeritud intervjuude küsitluskava ... 34
Lisa 2: Mõistete sorteerimisel kasutatud jaotuse skeem ... 36
Lisa 3: Intervjuude transkriptsioonid ... 37
Intervjuu 1: ZeroTurnaround ... 37
Intervjuu 2: Proekspert ... 37
3
Intervjuu 3: Mobi Solutions ... 41
Intervjuu 4: Fraktal ... 48
Intervjuu 5: Hansson, Leego & Partner ... 54
Intervjuu 6: Playtech arendus... 63
Intervjuu 7: Playtech teenused ... 69
Lisa 4: Mõistekaardi kujundus ... 74
Lisa 5: Ettevõtjatele esitatud mõistekaartidel olevad oskused ja omadused... 74
Lisa 6: Mõistekaartide asetused ... 75
Lisa 6.1 Zeroturnaround nägemus ideaaltudengi omadustest ja oskustest ... 75
Lisa 6.2 Proeksperdi nägemus ideaaltudengi oskustest ja omadustest ... 76
Lisa 6.3 Proeksperdi nägemus reaalse tudengi oskustest ja omadustest ... 77
Lisa 6.4 Mobi Solutions nägemus ideaaltudengi oskustest ja omadustest ... 78
Lisa 6.5 Mobi Solutions nägemus reaalse tudengi oskustest ja omadustest ... 79
Lisa 6.6 Fraktali nägemus ideaaltudengist ... 80
Lisa 6.7 Hansson, Leego & Partner nägemus ideaaltudengist ... 81
Lisa 6.8 Hansson, Leego & Partner nägemus reaaltudengist ... 82
Lisa 6.9 Playtech arenduse esindaja nägemus ideaaltudengist ... 83
Lisa 6.10 Playtech arenduse esindaja nägemus reaalsest tudengist... 84
Lisa 6.11 Playtech teenuste esindaja nägemus ideaaltudengist... 85
Lisa 6.12 Playtech teenuste esindaja nägemus reaalsest tudengist... 86
4
Sissejuhatus
Eesti IT sektor on olnud pideval tõusuteel. 2012 aasta IV kvartalis tõusis selle valdkonna hõivatute arv Statistikaameti andmetel 18 858 inimeseni. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu uuringu põhjal on kolme aasta jooksul vaja vähemalt 3000 uut ITK valdkonna töölist (andmetest tuletatud tööjõuvajadus) [1].
Käesolevas tööturusituatsioonis, kus IT valdkonnas on üleüldine tööjõupuudus, tuleb vastava valdkonna õppekavadega ülikoolidel otsustada, mida tuleks tudengitele õpetada ning mida mitte. Suurendamaks ülikooli lõpetanute tudengite kvaliteeti ning hakkama saamise võimet tööturul tuleb ülikoolidel pidevalt õppekavasid muuta ja täiendada. Sellest lähtuvalt on antud bakalaureusetöö eesmärk uurida ettevõtjatelt, milliseid oskuseid ja omadusi peaksid värsked lõpetanud omama, et tööturul hästi hakkama saada ning kuidas on selliste oskuste õpetamisega ülikoolid seniselt hakkama saanud.
Bakalaureusetöö esimeses osas tutvustatakse antud tööga sarnaseid uurimustöid nii Eestis kui ka välismaal. Käsitluse all on näiteks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (edaspidi ITL) senised uurimustööd kui ka Journal of Information Technology (edaspidi JITE) uuring.
Teises ja kolmandas osas keskendutakse uurimismeetodile ning -küsimustele.
Uurimusküsimustele vastuse leidmiseks viidi läbi seitse ekspertintervjuud, mille siseselt kasutati ekspertide eelistuste kaardistamiseks Q-metodoloogiat.
Bakalaureusetöö neljandas osas analüüsitakse ekspertintervjuude sisu ning püütakse nende põhjal arvamuste grupeeringuid moodustada. Viiendas peatükis võrdleb autor antud töö tulemusi Kerri Gertrud Vestbergi bakalaureusetööga „IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides”. Intervjuu tulemuste analüüsile järgneb eesti- ja inglisekeelne sisukokkuvõte ning kasutatud kirjandus.
Autor soovib tänada oma juhendajaid ning retsensenti, kes aitasid käesolevat tööd paremaks muuta. Tänada sooviks ka ettevõtete esindajaid, kes panustasid oma aega selle töö valmimise nimel.
5
1. Sarnased uurimustööd antud teemal
Infotehnoloogia valdkond on Eestis üks enim tähelepanu saav valdkond, ometigi on selles vallas tehtud üllatavalt vähe Eesti põhiseid põhjalikke tööturu-uuringuid. Tõsi, hetkel on ITL ja poliitikauuringute keskus Praxis selles vallas koostööd tegemas ning peagi on nende poolt põhjalikum IT valdkonda puudutav tööturu-uuring tulemas. Käesolevas töös käsitleb autor Eestis tehtud uuringutest ITL tulemusi, väljaspool Eestit JITE ja Innovation Union Scoreboard uuringuid.
1.1 Infotehnoloogia Liidu uuring
Käesoleva bakalaureusetöö koostamishetkel on viimaseim ITLi tööturu-uuring koostatud 2011 aasta maikuus kogutud andmete põhjal. Uuring teostati küsitlusvormis ning uuris tööjõu tootlikkust ja potentsiaalse tööjõu vajadust uuringule järgneval aastal ning aastaks 2016.
Uuringu tulemustena leiti, et tööjõu voolavus on suurenenud 5%-lt 8%-le, mis viitab sektori elavnemisele. Suurenenud on tööpakkumiste arv ja ka organisatsiooni sees töökohta vahetanute arv [1.1].
IKT sektori tööjõu vajaduse prognoosi uuringust selgus, et kogu IKT sektori tuletatud tööjõuvajadus kolme aasta pärast on 6440 inimest (seega aastal 2014). Antud number sisaldab ka start-up ettevõtete tööjõudu ja rahvusvaheliste ettevõtete huvi Eesti vastu.
Antud prognoos sisaldas ainult ITK sektori tööjõuvajadust [1.2].
Lisaks eelnevale uuringule on ITL teostanud uuringu, mis kajastab 2012 aastal IKT valdkonna hariduse populaarsust 9-12. klassi õpilaste seas. Uuringu tulemused näitasid IKT valdkonna hariduse populaarsuse tõusu võrreldes aastaga 2008. Küsitluse käigus selgus, et abiturientide seas on Infotehnoloogia populaarsuselt jagamas teist ja kolmandat kohta kunstiga (valimi suuruseks oli 458, populaarsus oli 11%). Eriala kuvandis oli populaarsemateks omadusteks „hästi tasustatud“ ja „head võimalused tööd leida“. Eriala peeti huvitavaks ja hea kaugtöö võimalustega [1.3].
1.2 Journal of Information Technology Education (JITE) uuring
JITE ajakirjas avaldus 2008. aastal artikkel, milles uuriti oskuseid ja omadusi, mida pildid valdama alles alustavad IT valdkonna töötajad. Uuring teostati eriala spetsialistide vahel
6 viie erineva suurorganisatsiooni ning ühe keskmise suurusega organisatsiooni seas.
Andmete kogumisel kasutati küsimustikku, millele vastas 159 inimest, kellest kuue inimese andmed ei olnud pooliku vastamise tõttu kasutatavad [2].
Uuringust saadud andmete analüüsi tulemusel saadi pingerida oskustest, mida spetsialistide arvates peaksid algajad IT valdkonna töötajad oskama/omama. Pingereas neljakümne kahest oskusest esimeseks kuueks olid niinimetatud pehmed oskused – probleemide lahendamise oskus, kriitilise mõtlemise oskus, meeskonnatöö, suuline eneseväljendus, loov mõtlemine ning kirjalik eneseväljendus. Esimese kümne oskuse seas oli ainult kolm konkreetsemat teadmist väljendavat oskust – SQL, kõrgetasemelised programmeerimiskeeled ning objekt-orienteeritud programmeerimiskeeled, vastavalt edetabelis seitsmes, üheksas ja kümnes koht [2].
Uuringu tulemustest või välja lugeda, et ettevõtjate jaoks on algajate IT valdkonna töötajate seas olulised nii mitte-tehnilised kui ka tehnilised oskused, kuid mitte-tehnilised on tähtsamad, eriti inimese personaalsed omadused ja teadmised ettevõtlusest ja selle olemusest. Mitte-tehniliste oskuste tähtsus tuleneb sellest, et nende abil luuakse alus valdkonna spetsiifiliste tehniliste omaduste õppimiseks ja arendamiseks. Tehnilised oskused omakorda vähendavad kulutusi (nii aja kui raha mõttes), mida tuleb uute töötajate peale panna, enne kui nende produktiivsus piisavalt suureks muutub [2].
1.3 Innovation Union Scoreboard 2013
Innovation Union Scoreboard võrdleb iga-aastaselt Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ning lisaks Horvaatia, Makedoonia, Islandi, Norra, Serbia, Šveitsi ja Türgi innovatsiooni edukust. Edukust mõõdetakse kahekümne viie erineva indikaatori abil, nende seas uute doktorantide arv, maailmas kümne protsendi tsiteeritumate artiklite seas olevate publikatsioonide arv, arendus- ja teadustegevusse investeerimine erasektoris [3].
IUS jagab keskmise edukuse järgi liikmesriigid nelja gruppi. Nendest esimesse gruppi kuuluvad kõige paremad – Soome, Saksamaa, Rootsi ja Taani. Eesti kuulub teise gruppi, mida nimetatakse „innovatsiooni järgijate“ grupiks. Siia gruppi kuuluvad riigid, kelle edukus on üle Euroopa Liidu keskmise [3].
Euroopa Liidu aastane innovatsiooni kasv on kasvanud järk-järgult, olles 1.6% viie aastase analüüsivahemikus, seejuures on Eesti olnud kõige edukam – 7.09%, millele järgneb
7 Leedu ja Läti, vastavalt 5% ja 4.4%-ga. Innovatsiooni indeksit vaadates näeb, et kui 2011 oli see näitaja Eestil 0.484, siis 2012 oli see 0.5 [3].
IUS annab olulise ülevaate sellest, kuidas Eestil üldiselt läheb, võrreldes Euroopa Liiduga, sisaldades oma hinnangus ka teatud määral ülikooli tegevuse efektiivsust.
8
2. Meetod ja valim
2.1 Töö eesmärk ja kasutatud metoodikad
Töö peaeesmärgiks oli uurida kas ja kuidas on praeguste õppekavade põhjal ülikoolid hakkama saanud üliõpilaste koolitamisega IT valdkonnas, tuginedes antud sektori ettevõtete esindajate arvamusele. Kõrvaleesmärgiks oli uurida soovitusi õppekavade edendamiseks ning ettevõtete kaasamiseks õppekavade ja õppetöö arengusse.
Põhiliseks uurimismeetodiks valis autor semistruktureeritud süvaintervjuu, kus intervjueeritavad vastasid neile esitatud küsimustele vabas vormis ilma vastusevariantideta.
Semistruktureeritud süvaintervjuu puhul on võimalik väheste algteadmiste korral saada mitmekülgset informatsiooni. Semistruktureeritud süvaintervjuu sobib seletavaks uuringuks [4].
Kvalitatiivsetes uuringutes tegeldakse inimeste isiklike ja sotsiaalsete kogemuste uurimise, kirjeldamise ja tõlgendamisega [4]. Kvalitatiivse uurimismeetodi eesmärk on saada terviklikku empiirilist andmestikku, mis hõlmaks ka kvalitatiivseid ja detaile iseloomustavaid seiku; uurimismaterjale kogutakse meetodiga, mis võimaldab ülalnimetatud eesmärki saavutada, antud töö puhul ekspertintervjuuga [4].
Ekspertintervjuus pakuvad intervjueeritavad uurijale huvi teatud rühma või valdkonna esindajatena [4].
Intervjuude käigus kogutud materjal võeti analüüsis kasutusele cross-case meetodid kasutades, see tähendab: intervjuudest kasutati konkreetse teemaga seotud lõike [4].
Ekspertintervjuude teostamise eeliseks on intervjueeritavate tihe seotus antud teemaga.
Semistruktureeritud uurimismeetodi eeliseks on selle paindlikkus ning see lubab teostada süstemaatilist analüüsi, kuna võtmeküsimused intervjueeritavatele on samad [5].
Meetodi puudusteks on see, et erinevaid intervjuusid ei saa üks-ühele võrrelda, sest intervjueeritavate teemaarendused võivad olla erinevad, st ei ole üks-ühele võrreldavad [5].
Ekspertintervjuude puhul on raskendatud ka intervjueeritavatega intervjuude kokku leppimine – ekspertidel on tihti kiire ning seetõttu on neil pooleteise tunni pikkuse intervjuu jaoks vaba aja leidmine raske. Semistruktureeritud süvaintervjuu algandmete kogumine on aeganõudev ning analüüsi tulemuste kategooriate moodustamine on
9 sõltuvuses analüüsijast. Samuti ei suuda intervjuude tulemused anda täielikku ülevaadet valdkonna ettevõtjate eelistuste üle, sest intervjueeritavate valim on väike [4].
2.2 Intervjueeritavate valik
Käesoleva töö valimi moodustavad kuus IT valdkonna ettevõtet:
1. Hansson, Leego & Partner OÜ 2. Fraktal OÜ
3. Mobi Solutions OÜ 4. Playtech Estonia OÜ 5. AS Proekspert 6. Zeroturnaround OÜ
Kuigi üldjuhul teostatakse ekspertintervjuusid üks ühele, siis kahel intervjuul seitsmest toimusid grupiintervjuud – Proeksperdis kahe esindajaga ning Mobi Solutionsis kolme esindajaga. Playtechis toimus kaks intervjuud – eraldi esindati IT teenuste ning arenduse poolt.
Valimi moodustamise põhimõtteks oli kaasata erinevaid IT sektoris tegutsevaid ettevõtjaid antud töö valmimisse, see tähendab - kaasata nii mobiilsetele seadmetele kui ka mittemobiilsetele keskendunud ettevõtjaid, äriloogika versus disaini programmeerijaid, IT teenuste poolt kui ka konsultatsiooni, samuti väikeste ja suurte ettevõtete esindajaid.
Valimi väiksus tuleneb bakalaureusetöö mahust ja ajalisest piiratusest, samas annavad teostatud intervjuud esmase uurimuse tarvis piisavalt adekvaatse ülevaate ettevõtete esindajate arvamusest uurimusküsimuste suhtes.
2.3 Uurijaküsimused ja küsitluskava
Käesoleva bakalaureusetöö uurijaküsimusteks on:
1) Millised oskused ja omadused on ettevõtete esindajatel uute töötajate värbamisel olulised?
2) Kas ja millisel määral erineb ettevõtete esindajate poolt eelistatud ideaaltudeng reaalse tudengiga? Millest tulenevad nende erinevused?
3) Mida arvavad ettevõtjate esindajad praegustest IT õppekavadest? Millised on nende õppekavade puudused ja plussid? Millele tuleks õpetamisel rohkem rõhku panna ja millele mitte?
10 4) Millist tähtsust omab töökogemus kandideerimisel tegelikult? Kui suur on vahe
erialase ja mitteerialase töökogemuse vahel?
5) Kas ja kuidas kaasata ettevõtteid rohkem õppetegevusse ja õppekavade arendamisse?
6) Kas ülikoolid peaksid toetama rohkem online kursuseid?
Uurimusküsimustele vastuste saamiseks on autor koostanud küsitluskava, millega on võimalik tutvuda käesoleva töö lisades Lisa 1 alt. Küsitluskava on koostatud ekspertide arvamuste, eelistuste ja hoiakute kesksete küsimustega, tuginedes nende kogemustele.
Käesolevas bakalaureusetöös käsitletakse pealmiselt bakalaureuse lõpetanud tudengit, vajadusel esitatakse eraldi küsimus magistrist tudengi kohta. Küsitluskava kujundamisel üritati küsimusi luua nii, et need võimalikult vähe intervjueeritavate vastuseid mõjutaks, samas et saadaks võimalikult ammendavad vastused kava küsimustele.
11
3. Q-metodoloogia ja intervjuu käik
3.1 Q-metodoloogia
Antud bakalaureusetöös rakendatakse ekspertidelt hinnangute saamiseks Q-metodoloogia, mida kasutatakse inimeste subjektiivsuse kaardistamiseks. Q-metodoloogia hõlmab enda alla ühe probleemi, kuid käsitleb seda sügavuti, võimaldades probleemile läheneda mitme külje alt. Samuti sobib see metodoloogia väikese intervjueeritavate valimi korral. Uuringud on tõestanud, et intervjueeritavatel on kergem on arvamust väljendada, kui selle väljendamiseks kasutatakse Q-metodoloogiat [6].
Q-metodoloogiat tutvustati esmakordselt 1935. aastal briti psühholoogi William Stephensoni (1902 - 1989) poolt, kes töötas Charles Spearmani assistendina. Esmane näide, millega Stephenson Q-metodoloogiat tutvustas, sisaldas kuuekümne värvilise kaardi sorteerimises vastavalt sorteerija värvide eelistustele. Q-metodoloogiat on kasutatud nii kliinilistel uuringutel patsientide hindamisel kui ka uurimustöödes, uurimaks inimeste arvamust teatud teemadel. Viimastel aastatel leidnud aina suuremat kasutust psühholoogias ja sotsiaalteadustes [7].
Q-metodoloogia võimaldab intervjueeritavatel lihtsamalt väljendada nende subjektiivsust, eelistusi, suhtumist ja arvamust [8]. Üldiselt esitatakse intervjueeritavatele kogumik erinevaid väiteid või mõisteid (antud töö konteksti korral tudengite omadused ja oskused) ning palutakse neil need seadistada tähtsuse järjekorras vastavalt isiklikule arvamusele, eelistusele või vajadustele (käesoleva töö näitel ideaaltudengi omadused ja oskused), kasutades selleks üldjuhul normaaljaotust [9]. Q-metodoloogia põhimõtteid järgides annavad intervjueeritavad ette antud väidetele või mõistetele oma tähenduse ning annab ülevaate nende isiklikest eelistustest [9].
Q-metodoloogia puudusteks on selle teostamiseks kuluv pikk ettevalmistusaeg, samuti intervjuul sorteerimine on ajakulukas. Ette valmistatud kaardid võivad samuti intervjueeritavat häirida, sest ta peab paigutama kõik ettevalmistatud mõistekaardid, et säiliks kolmnurga kujuline skeem.
Individuaalsete paigutuste tulemusi saab järgnevalt kasutada tulemuste analüüsis.
Erinevaid tulemusi võrreldes saab anda hinnangu inimeste arvamuse erinevustele ja sarnasustele. Stephenson tõi välja, et kui inimestelt paluda isiklikke eelistusi või arvamusi
12 välja tuua, siis saadud tulemused on raskesti võrreldavad. Samas, kui kasutades Q- metodoloogia sorteerimist ja paluda inimestel ette antud mõistete abil arvamusi väljendada, on tulemuste võrdlemine kergem [9].
3.2 Intervjuu käik
Käesoleva bakalaureusetöö ekspertidest intervjueeritavate eelistuste kaardistamiseks moodustas töö autor kakskümmend viis mõistekaarti, millel olid kirjas oskused ja omadused, mille olemasolu ja tähtsust tudengite puhul pidid intervjueeritavad hindama.
Kaardid valmistati koostöös Kerri Gertrud Vestbergiga, seetõttu on antud töö tulemused võrreldavad [10] andmetega. Mõistekaartidele saadi tudengite omadused ja oskused püüdes kasutada IT õppekavade õpiväljundeid.
Intervjueeritavatele tutvustati töö olemust ja uurimusküsimusi. Enne intervjuu algust teavitati intervjuude helisalvestusest ning selle vajadusest. Seejärel seletati lahti sorteerimise ülesanne ning selle vajadus, kasutades lisades Lisa 2 all olevat skeemi.
Salvestusust alustati peale esimese ülesande selgitamist, peale kaartide välja andmist.
Esmalt paluti intervjueeritavatel kahekümne viiest mõistekaardist moodustada nende arvamuse ja eelistuste järgi bakalaureuse lõpetanud ideaaltudengi skeem, samal ajal kommenteerides nende eelistuste põhjuseid. Vajadusel võisid intervjueeritavad üksikuid olemasolevaid kaarte asendada enda sõnastatud kaartidega. Ettevõtete esindajate paigutusi saab näha töö lisades Lisa 6 alt.
Järgnevalt palus autor moodustunud skeem ümber jaotada nii, et moodustuv skeem väljendaks praeguste õppekavade järgi lõpetanute tudengite omadused ja oskused.
Koostatud skeeme saab näha Lisa 6.3, 6.5, 6.8, 6.10 ja 6.12 alt. Kahe intervjuu paigutust ei ole skeemina esitatud, sest nendel intervjuudel eelistati paigutuse asemel kirjeldada reaalse tudengi omadusi ja oskusi.
Kahele eelnevale ülesandele järgnes vabas vormis intervjuukava põhine küsimuste-vastuste voor. Intervjuu käigus tuginetud intervjuukava on välja toodud käesoleva töö Lisa 1 all.
Intervjuude tulemusena valminud transkriptsioone saab lugeda lisades Lisa 3 all.
3.3 Q-metodoloogia tulemuste analüüs
Intervjuu tulemusena moodustatud mõistekaartide paigutust, kasutades Q-metodoloogia põhimõtteid, kasutati omaduste pingerea moodustamiseks. Intervjueeritavatelt paluti
13 kaardid asutada olulise järjekorras – paremale kõige olulisemad väärtused ja vasakule vähemolulised. Pingerea tabel moodustati omastades igale kaardile väärtuse vahemikust 1- 9. Kõige olulisem oskus sai hindeks üheksa ning vähem oluline ühe. Omaduste omavahelise tähtsuse järjekorra saamiseks liitis autor kõikide intervjuude tulemustena saadud hinded kokku ning jagas need intervjuude arvuga, saades keskmise väärtuse.
Omadust, mille mõistekaarti ettevõtte esindaja ei kasutanud, sai hindeks „-“ ehk nulli.
Keskmiste väärtuste järjestamisest, alustades suurimast, sai autor omaduste tähtsuse pingerea.
14
4. Intervjuude tulemused
Käesolevas peatükis on esitatud töö tulemused, mis on järjestatud intervjuukava järgi.
Esimeses alapeatükis analüüsitakse ettevõtjate arvamust ideaaltudengist, millele järgneb nägemus reaalsest tudengist. Kolmandas alapeatükis analüüsitakse, millest tuleneb ideaaltudengi ja reaalse tudengi oskuste ja omaduste vahe ning kuidas võiks praegust olukorda parandada ning mida tuleks ette võtta õppekavade täiustamiseks. Viimases, neljandas peatükis, analüüsib autor töökogemuste ja praktika tähtsust ettevõtetes ning uurib, kuidas kaasata ettevõtteid rohkem ülikoolide tegevusse.
Autor soovib rõhutada, et alljärgnev analüüs ei väljenda kuidagi autori enda arvamust ning põhineb ainult intervjuudele.
4.1 Ideaaltudengi omadused ja oskused
Kõik, kes on läinud ülikooli õppima, on seda teinud kindlatel põhjustel - olgu selleks eesmärgiks üldine huvi valdkonna vastu või lihtsalt soov valitud erialal hariduse omandamise järel tööd leida. Võimaldamaks oma tudengitele konkurentsivõimelist haridust, peab ülikool olema kursis tööturu ja selle muutuvate nõudmistega – seetõttu tuleb õppekavasid pidevalt täiendada ja muuta. Käesoleva bakalaureusetöö autor ongi selleks appi tulnud ning uuris ettevõtete esindajatelt, millised on nende ootused bakalaureusetaseme lõpetanud tudengite oskustele ja omadustele.
Sarnaselt teadusajakirja Journal of Information Technology Education uuringule tuli kõige selgemalt intervjuudest välja see, et kõige tähtsamateks peetakse siiski tudengite isikuomadusi, näiteks huvi valdkonna vastu ja õpioskuseid. Olulisel kohal olid just nii- öelda ülekantavad oskused – suhtlemisoskus, suuline ja kirjalik eneseväljendus, enesearendamis- ja õpioskused. Konkreetsed ja spetsiifilisemad oskused jäid kõigil intervjueeritavatel tagaplaanile – konkreetse programmeerimiskeele oskus, teadmised riistvarast, andmebaasid, andmeturve. Selle põhjenduseks toodi välja, et konkreetsed oskused on kergesti õpitavad, samas kui inimesel puuduvad näiteks õpioskused, siis ei suuda ta ka efektiivselt uusi teadmisi omandada ja seeläbi ennast arendada ehk isikuomadused loovad eeldused konkreetsete oskuste välja arenemisele ning edaspidisele täiustamisele.
15 Tabel 1: Ideaaltudengi omaduste ja oskuste kodeeritud tulemustabel
16 Tabel 2: Kodeeritud tabeli legend
Tabelis 1 on võimalik näha intervjuude tulemusena valminud kodeeritud tabelit, mis väljendab ettevõtete esindajate arvamust oskustest ja omadustest, mida ideaaltudengid peaksid oskama. Viimane veerg tabelis näitab keskmist väärtust vastanute seas, mis väljendab ühtlasi ka üldist tähtsust oskuste seas. Tabel 2 on tabeli 1 legend ning on eraldi välja toodud ainult seetõttu, et vastasel korral ei mahuks tabel 1 korrektselt lehele ära.
Intervjueeritavatele algselt esitatud mõistekaartidel olevad omadused ja oskused on välja toodud lisades Lisa 5 all.
Intervjuudest selgus, et kõige olulisemaks peavad ettevõtjad huvi oma valdkonna vastu.
Huvi valdkonna vastu on see, mis paneb inimesi sellega tegelema ka väljaspool
„kohustuslikku aega“ – olgu selleks siis kool või töö. Huvi väljendub juba lihtsalt selles, kui inimene soovib (ja teebki seda) ennast valdkonna muutustega pidevalt kursis hoida ja valdkonna põhiselt arendada.
„Kõige tähtsamaks pean huvi. Seda võib nimetada ka tahteks, et inimesel oleks tahet seda asja teha. Kui inimesel ei ole tahet, siis varem või hiljem tal motivatsioon langeb ning muutub kellast kellani töötajaks, kes automaatselt kella viie aeg töölt lahkub.“, ütles Hansson, Leego & Partner esindaja.
Huvist lähtuvalt on olulisuselt teisel kohal õpioskused ja enesearendamine, mis omakorda eeldab valdkonna vastu huvi – ilma huvita ei ole soovi ega motivatsiooni, et ennast vabal ajal valdkonna põhiselt täiendada. Õpioskused väljendavad aga uute asjade omandamise kiirust ja selle õppimise efektiivsust.
17 Tähtsuselt kolmanda oskusena toodi välja suuline ja kirjalik eneseväljendus, mille vajalikkus on elementaarne nii klientidega suheldes kui ka meeskonnatöös. Kahel intervjuul seitsmest toodi eraldi välja ka suhtlemisoskus, mis jäi küll eraldiseisva oskusena kaheksandale kohale, kuid mitmedki intervjueeritavad ühendasid selle lihtsuse mõttes suulise ja kirjaliku eneseväljendusoskuse.
Siinkohal tooks välja hea kahe mõiste seletuse Fraktali esindaja poolt: „Suuline ja kirjalik eneseväljendamisoskus on see, et saad panna inimest blogima või esinema. Suhtlemisoskus on see, et ei saadeta esimese ebakonstruktiivse kommentaari peale inimest kuskile kohta.
See on väga oluline, kuid pole progrejate seas väga levinud.“. „Suuline ja kirjalik eneseväljendusoskus on asi, millest vaadatakse üle. Ma ei tea, kas see on õppimise raskusest või inimesed ei pane seda tähele, aga seda oskust on vähe. Ettevõtte iga tööline peab olema võimeline ettevõtet esindama ja seetõttu on ka see oskus nõutud.“.
Probleemide formaliseerimine oli viiendal kohal ning probleemide tuvastamine ja likvideerimine oli üheksateistkümnendal kohal – neid oskuseid peetakse rohkem õpitavateks ning võib-olla ei ole need ka nii isikuomadustes kinni. Siiski leitakse, et inimesel peab mõtlemisvõime paigas olema ning ülikooli lõpetanu peaks olema võimeline iseseisvalt probleeme tuvastama (programmeerimise mõttes näiteks testimisel või vigase koodi parandamisel) ja neid lahendama.
Enesetundmine on oskus, mis jäi küll kahekümne kolmandale kohale, kuid samas on seda mõistet kasutanud kaks ettevõtte esindajat. Enesetundmise all mõistetakse seda, et inimene saab ise aru, mis on tema nõrkused ja tugevused. Mõnes mõttes käib see kokku ka enesehinnanguga – peab aru saama, mida sa oskad ja mida mitte.
Loovus ja kastist välja mõtlemine on oskused, mis on küll mõnes mõttes klišeed, kuid samas on nende olemasolu ka vajalik. Probleemide lahendamisel on sageli oluline osata probleemile mitmest küljest „otsa vaadata“ ning lahendada. See mõnes mõttes näitabki inimese loovust, samas ka oskust probleeme tuvastada ja likvideerida.
Pingereas järgmisena on esindatud tehniline taip ja loogiline mõtlemine, mis on iseenesest ka loomulik, sest IT valdkond nõuabki loogilist mõtlemist. Analüüsi- ja sünteesivõime tuleneb loogilisest mõtlemisest ja näitab, et inimene suudab olla nutikas. Sellele järgneb meeskonnatöö, mille kohta Mobi Solutions on öelnud: „Mingil määral on see õpitav, aga
18 mingid eeldused peaksid inimesel selleks olema. Keegi siin üksi ei tööta, teeme kõike meeskonnaga.“.
Pingetaluvus ja ajajuhtimine on oskus, mis paigutati tähtsuselt keskmiste sekka. Ainult Fraktal ei pidanud vajalikuks seda mõistet kasutada, kuid mainis siiski selle olulisust ja tähtsust. Ajajuhtimist peeti tähtsaks ka seetõttu, et kliendil on oluline, et teenuse pakkuja peab tähtaegadest kinni. Pingetaluvus on eriti vajalik oskus siis, kui kokku lepitud tähtaeg on ületatud ning toode tuleb kiiremas korras, säilitades kõrget kvaliteeti, kliendile üle anda.
Järgnevalt tulevad juba konkreetsemad oskused. Quality Engineering on mõiste, mida kasutati kahe ettevõtte esindaja poolt ja tähendab see kvaliteedijuhtimist. Ülevaade erinevatest programmeerimiskeeltest on oskus, mida üldiselt kõik hindasid „keskmiselt“ – see tähendab, et seda ei peetud nii oluliseks, kui põhilisi isikuomadusi, kuid siiski olulisemaks kui enamik teisi konkreetseid oskusi. Kõige rohkem väärtustasid seda oskust ettevõtted, kus ettevõtte põhitegevusvaldkonnaks on arendustegevus. Tudeng peaks omama üldist ülevaadet erinevatest programmeerimiskeeltest seetõttu, et ta oskaks orienteeruda erinevate keelte vahel, kuid seejuures ei ole oluline erinevate keelte spetsiifika tundmine.
„Üldine mõtlemisvõime on tähtsam, kui konkreetsed oskused“, selgitab Fraktali esindaja.
Ausus ja otsekohesus on isikuomadus, mille tähtsuse tõid välja kolm ettevõtet. Siinkohal tuleks ka ära märkida, et Hansson, Leego & Partner esindaja ei soovinud mõlemat mõistet sama kaardil välja tuua, põhjendades seda nii: „Ausus on selline huvitav lähenemine. Ma ei paneks otsekohesuse siia samale paberile. Kui inimene, kes töötab ja petab, siis ta enam seal töötada ei tohiks. See ei puuduta ainult, et enda kaastöötajaid petad vaid ka klienti, öeldes, et töö on kohe-kohe valmis, kuid tegelikult ei ole. Selle otsekohesuse lisaks suulise ja kirjaliku eneseväljenduse alla.“.
Pimekiri on oskus, mida omades inimene suudab trükkida ilma klaviatuurile vaatamata ning suudab samal ajal mõelda, see on omamoodi efektiivsuse näitaja.
Töökogemus on ilmselt üks enim meediast läbi käinud oskusi ja on pälvinud suurt kõlapinda tänu kuuldustele, et ilma töökogemusteta on võimatu tööle saada. Kuigi intervjueeritavad on arvamusel, et töökogemus või praktika kogemus on asi, mis tõstab kandidaadi eelist nende ees, kellel seda ei ole, siis ei ole see nende jaoks põhiline. Kuigi ta jääb valitud oskuste seast pigem keskmiste hulka, peab siiski aru saama sellest, miks töökogemus nii oluline on – töökogemusega noor omab juba eelnevalt arusaama, kuidas
19 ettevõtted toimivad ning mida tööl käimine üldse tähendab. Töökogemusest on täpsemalt juttu 4.4 alapeatüki juures.
Konkreetne programmeerimisoskus on asi, milles ei nõuta, et teatakse mingit keelt üksikasjalikult – ükski ülikool ei saa teha inimesest professionaalset programmeerijat, siiski on oluline, et põhitõed oleksid selged.
Kasutajaliidesed ja usability on ettevõtjate jaoks oluline – kõik tooted ju tehakse siiski lõppkasutaja jaoks ning tema on see, kes seda toodet kasutama peab. Seetõttu on ka oluline, et kasutajal oleks toodet mugav ja hea kasutada.
Mobiilirakenduste tegemise olulisust märgivad neli ettevõtet, kes küll ütlevad, et tegemist on konkreetse oskusega ning on seetõttu õpitav, kuid mingisugused teadmised ja baasteadmised peaksid olemas olema, sest praegune trend on liikumas üha rohkem mobiilsetele seadmetele nagu tahvelarvutid ja nutitelefonid.
Veebilehtede loomist ja matemaatilise teksti lugemisoskust ei peeta väga oluliseks.
Ettevõtjate arvates peaksid tudengid omama vähemalt baasteadmisi ettevõtluse olemusest ja projektijuhtimisest. Samamoodi põhiteadmisi riistvarast ja andmeturvet. Andmeturbes on oluline nii andmete kaitsmine kui ka nende kättesaadavus ja käideldavus. Vähem olulisteks peetakse ka erinevate opsüsteemide kasutamise oskust kui ka teadmisi andmebaasidest – erinevate opsüsteemide kasutamise oskus on pigem juba tavakasutaja oskus.
Kõige rohkem sooviti esmaste mõistekaartide asemel asendada matemaatilist lugemisoskust, mobiilirakendusi, erinevate opsüsteemide kasutamise oskust ja veebilehtede loomist. Neid oskusi asendati enesetundmisega, suhtlemisoskusega, kasulik olemise võimega, innovatsioonile orienteerumisega ning aususe ja otsekohesusega. Kahel korral ei kasutatud ka kasutajaliideseid ning testimist ja debuggingut, kuid need oskused asendati usability ja Quality Engineeringuga.
4.2 Reaalne tudeng ja võrdlus ideaaltudengiga
Autor soovis lisaks ideaaltudengite omaduste ja oskuste skeemile saada teada ka seda, millisena näevad ettevõtjad praeguseid lõpetanuid – milliste oskustepagasiga lõpetavad tudengid praeguste õppekavade abil. Ettevõtete esindajatel meeldis üldjuhul rohkem puuduste kirjeldamine, kui oskuste kaardistamine, seejuures toodi välja see, et erinevalt
20 soovitud ideaaltudengile on praeguste tudengite oskused pigem konkreetsed ning isikuomadusi ning nii-öelda „pehmemad oskused“ ei ole piisavalt välja arenenud, mille põhjuseks võib-olla see, et ülikoolides on liiga suured kursused ja seetõttu puudub ressurss, et individuaalselt tudengitega tegeleda.
Inimeste omaduste ja oskuste kohta öeldakse, et kõik sõltub temast endast. Antud töö raames on oluline aru saada, millised omadused ja oskused on keskmisel bakalaureuse lõpetanud tudengil. Erinevalt ideaaltudengi skeemile on reaalse tudengi oskustest kõige suuremaks märgitud konkreetsed oskused nagu andmebaasid, võrgupõhised tehnoloogiad ja põhiteadmised riistvarast. Andmebaaside kohta kõrgemaid teadmisi põhjendatakse Mobi Solutionsis nii: „Mõned asjad on ajaloolised, näiteks andmebaasid. Nende ületähtsustamine on ajalooline probleem.“.
Ülevaadet erinevatest programmeerimiskeeltest peetakse suhteliselt heaks, samale astmele kuulub ka süsteemide haldamise oskus. Probleemiks ei peeta ka inglise keelt. Konkreetse programmeerimisoskuse tase sõltub iga isiku puhul temast endast – kui palju tegeletakse enda arendamisega ja juurde õppimisega kooli välisel ajal. Playtech teenuste esindaja kommenteeris seda nii: „Mis puutub konkreetse programmeerimiskeele oskusesse, siis see sõltub inimesest endast. Ülikool inimesest mingisugust seenior programmeerijat ei tee.“.
Lisaks tugevamatele oskustele toodi välja mitmeid oskusi, mille kohta öeldi, et see on mingil määral olemas, kuid võiks kindlasti suurem olla – selliste oskuste alla kuulusid testimine ja debugging, teadmised ettevõtte olemusest, analüüsivõime, probleemide formaliseerimine, tuvastamine ja likvideerimine. Need on oskused, mida tudengid üldjuhul valdavad mingil tasemel, kuid konkreetselt töökontekstis vajaminevaid asju ei teata (näiteks selgitati, et analüüsivõime on küll suuremjaolt olemas, kuid siiski tuleb alguses juhendada). Väga heaks näiteks oleks siinkohal testimine ja debugging, mille tähtsusest ja teoreetilistest lähenemist küll teatakse, kuid konkreetselt teostamisega on raskusi.
Suure murekohana toodi välja tudengite huvi oma valdkonna vastu ja meeskonnatöö oskus, mis erinevalt ideaaltudengist paigutati rohkem keskmiste oskuste hulka. Huvi valdkonna vastu võib puududa vale eriala valiku tõttu – eriala valitakse näiteks valede põhjuste pärast, olgu selleks siis kuuldused IT valdkonna töökohtade kõrgete palkade üle või eriala valik selle järgi, kuhu kergemini sisse saab. Meeskonnatöö kohta öeldakse, et see on välja arenenud rohkem neil, kes on ise innukamad rühmatöödes osa võtma ja ka väljaspool ülikooli vaba aja tegevustes seda kogeb. Meeskonnatöö oskuse soovitust madalamat taset
21 näitab ka see, et tudengid ei oska teostada paarisprogrammeerimist, sest kuigi ülikoolis on aina rohkem ja rohkem rühmatööd nõudvaid aineid, siis reaalset meeskonnatööd rühmasiseselt ei toimi. Iga rühma liikmed sooritavad individuaalselt oma osa ära ning seepeale ühendatakse rühmaliikmete osad tervikuks. Nõrkade kohtadena toodi välja ka kirjaliku ja suulise eneseväljendusoskuse, suhtlemisoskuse, õpioskused ja enesetundmise.
Mõned neist on rohkem seotud isikliku tahtega antud oskusesse panustada, teised on põhjendatud sellega, et ülikoolis tegeletakse rohkem konkreetsete kursustega ning ei panda niivõrd rõhku psühholoogilistele aspektidele – näiteks suhtlemisoskus, suuline eneseväljendusoskus. Samas tõdesid intervjueeritavad, et kirjaliku eneseväljenduse osas on hulk edusamme tehtud.
Reaalse ja ideaaltudengi omaduste ja oskuste omavahel võrdlemisel on näha, et erinevused on üpriski suured. Selline olukord ei tähenda samas, et ülikoolid oleksid oma tegevuses ebaõnnestunud, sest ülikooli eesmärk, vähemalt bakalaureusetasemes, on ennekõike anda üliõpilasele baasteadmised antud valdkonna teadmiste üle ning oskuste lihvimist peaksid tudengid tegema ka ülikoolivälisel ajal.
4.3 Õppekavade efektiivsus, ettevõtete kaasamine ülikooli tegevusse
Suur osa IT valdkonnas õppivatest tudengitest suubuvad peale lõpetamist erasektorisse ning paljud nendest saavad programmeerijateks. Selles alapealkirjas analüüsib töö autor ettevõtjate arvamust programmeerimisest, selle tulevikusuundadest, õppekavade efektiivsusest ja viisidest, kuidas õppekavasid täiustada. Lisaks uurib autor ettevõtjate arvamust online kursustest ja selle sidumisest õppetegevusega.
Rääkides õppekavadest üldiselt, siis oldi nendega enam-vähem rahul. Ettevõtete esindajad mainisid korduvalt, et pigem on õppekavade probleemiks see, et kolme aastaga tuleb anda üliõpilastele ülevaade erinevatest aspektidest suurest valdkonnast, mida on IT. Teiselt poolelt on vaja ülikoolidel õpetada tudengitele konkreetseid oskuseid, et neil oleks võimalik peale kooli ka tööle asuda. Ettevõtetele endile on oluline, et vastlõpetanu suudaks võimalikult lühikese ajaga ettevõttesse sisse sulanduda ning oma kasu tuua. Rohkem räägiti õppekavadest ja tudengitest Tartu Ülikooli põhjal, mida peeti ka praegu edukaimaks selles vallas.
22 Isikuomaduste ja -oskuste arendamise probleemiks on see, et kursused on valdavalt suured, kuid need vajavad personaalsemalt õpetamist ja lähenemist. Seetõttu ongi nii, et paremini on need arenenud nendel, kellel on selleks suuremad eeldused.
Praeguste õppekavade puhul peetakse probleemiks nii liiga suurt osakaalu teoreetilistel teadmistel (liiga palju matemaatikat) kui ka konkreetsete teadmiste kontrollimist. Mitmed ettevõtete esindajad avaldasid muret, et ülikooli on võimalik mitmeidki aineid läbida, ilma reaalset tööd tegemata – rühmatöödes kaasa ei tehta ning tudengid üksteist välja ka ei anna.
Samamoodi on võimalik, et mõni sõber viib sõpra endaga kaasas. Konkreetsemalt toodi välja seda, kuidas on väiksemate algoritmidega programmeerimisülesannete puhul on võimalik koodi kopeerides head punktid kätte saada. Väheseid teadmisi ettevõtete olemuse kohta põhjendatakse sellega, et mitmed õppejõud ei ole ise erasektoris tööd teinud ja seepärast võib-olla ei valdagi isegi seda teemat. Probleemiks peetakse ka seda, et aineid loetakse selle järgi, millele on õppejõude olemas, mitte vajalikkuse järgi. Probleemi lahenduseks pakuti online kursuseid – sellised loenguid on võimalik lugeda näiteks programmeerimiskursustel ning see vähendaks ka, ülikoolide omavahelise koostöö abil, dubleeritavaid kursuseid.
Autor uuris intervjueeritavatelt konkreetselt programmeerimise kohta – mis see nende jaoks on, milliseid keeli peaks oskama ja mida toob endaga kaasa tulevik.
Programmeerimise kohta öeldi Hansson, Leego & Partner’is: „Minu jaoks on see lahenduste ja probleemide lahendamine. Et ma tajun seda, mida saab programmeerimisega teha, erinevate liideste abil. Suudaksin selle vajaduse või kasutaja soovi tehnilises keskkonnas ära lahendada.“. Konkreetseid keeli, mida õppima peaks, ei nimetatud, vaid soovitati õppida ja õpetada seda, mis on turul hetkel aktuaalne - näiteks Java. Tulevikusuundades nähti suuremat framework’ide kasutuselevõttu ning erinevate moodulite ja liideste kokkupanemise oskust.
Intervjueeritavad olid suhteliselt rahul andmeturbe, andmebaaside ja riistvara õpetamisega ja siinkohal täienduse vajadust ei nähtud. Probleeme nähti pigem meeskonnatöö üle – kuigi mainiti, et vähemalt Tartu Ülikoolis on see paremaks läinud, tänu sellele, et praktilistele ainetele on kaasatud üha rohkem õppejõudu erasektorist. Murekohaks on loomulikult ka töökogemuse või praktika kogemus. Tähtis on reaalse programmi või toote loomise kogemus, mis võimaldaks tudengil saada suuremat aimu, mida programmeerimine endast kujutab, kui paari lihtsama algoritmi rakendamine. Kuna ülikool on oma õppekavade
23 koostamisel piiratud ajalise limiidiga, siis soovitavad intervjueeritavad tudengitel osa võtta üritustest nagu Ajujaht ja Garage48. Samas peetakse väga positiivseks ka open source projektides panustamist ja MOOC (massive open online course) loengute kuulamist ja sooritamist. Küsimusele, kas viimast peaks siduma ka mingil määral ülikooli tegevusega, leiti et tegemist oleks hea idee ja võimalusega katmaks aineid, mille lugemiseks ülikoolidel endal inimressurss puudub või lubades neid tudengitel vabaainetena võtta. Loomulikult tuleks siis ka kindlaks teha, et tudengid tõesti ka neid aineid kuulavad ja nende abil õpivad.
Konkreetsematest keskkondadest peeti rohkem lugu MIT, Coursera ja Khan Academy õppekeskkondadest.
Rääkides õppekavade edendamisest küsiti intervjueeritavatelt ka nende arvamust selle kohta, kas ja kuidas peaksid ülikoolid oma tegevusega rohkem kaasama ettevõtteid. Sellele küsimusele leidus nii neid, kes leidsid et kaasamine on vajalik, kui ka neid, kes selle poolt nii väga ei olnud. Konkreetsematest kaasamisviisidest räägiti loengute pidamise, praktikakohtade ja teadustööde puhul. Loengute pidamise probleemina toodi välja see, et ainuüksi loengute lugemine võtab ettevõttelt hulga ressursse – ettevõte peab „rentima“ oma töötajat töö ajast, samas kui loengutest tulev tulu ei ole ettevõtte jaoks lühiperspektiivis käega katsutav. Täielikult loengute organiseerimine võtab aga nii palju ressursse, et paljude ettevõtete jaoks käib see üle jõu. Selle lahenduseks leiti, et ülikoolid peaksid tegema ise organiseeriva poole loengute korraldamisel ja loengupidajal jääb üle ainult oma loeng ette valmistada ja see tudengitele kanda.
Keskendudes suurele õppekavade ja tööturu probleemile – praktikale, siis selle kohta jäid paljud ettevõtted nõutuks. Kõik leidsid, et praktikakohad on vajalikud, kuid samas leiti, et probleem ettevõtete poolt on see, et praktikad on liiga lühikese ajaga, mistõttu tudeng ei suuda veel oma tööga ettevõttele tulu teenida ja sageli ei kuulda nendest praktikantidest enam midagi. Samas pakuvad ettevõtjad tudengitele praktika eest palka, koolitavad neid ja määravad neile juhendajad – kõik, mis tähendab ettevõtte jaoks jällegi kulu. Lahenduseks pakuti seda, et praktikad tehakse pikemaks või ülikool pakub omalt poolt midagi ettevõtetele vastu - näiteks uurimustöös või arendustegevuses. Siinkohal toodi välja aga see, et meelsasti ollakse vastuvõtlikud selle suhtes, kui keegi soovib ettevõttega koostööd teha magistritöö koostamises, mis läheb kokku ka ettevõtte huvidega.
Koostöö võimalustena toodi välja veel ümarlauad, mida moodustataks ülikoolide ja ettevõtete vahel, arutamaks õppekavade muutmise vajadust ja tekitamaks arutelu ülikoolide
24 ja ettevõtete vahel. Veel mainiti tõhusamat koostööd teadus- ja arendustegevuses. Praegu pidi olema probleem sellega, et ülikoolid ootavad ettevõtjatelt ideid ja siis pakuvad idee rakendamiseks tudengite „tööjõudu“. Intervjueeritavad pakkusid vastupidi välja idee, kus ülikool ja tudengid võiksid samamoodi ideedega välja tulla ning ettevõtted tulevad endile huvitavatesse ideedele appi marketingi ja finantsvahenditega.
Kuigi erinevate ülikoolide efektiivsust on raske võrrelda, tõdeti ettevõtete esindajate poolt seda, et Tartu Ülikool on seni suutnud edukaimana oma õppekavasid kujundada vastavalt tööturu vajadustele. Edukuse põhjuseks hinnati õppekavas ellu viidud muudatusi ning aina suuremat praktikute kaasamist, mis suurendab teooria sidumist praktikaga.
4.4 Võimalused tööturul ja töökogemuse vajadus
Selles alapeatükis tuleb juttu kindlasti IT tudengite ühest huvipakkuvamast teemast – nende võimalustest tööturul peale ülikooli lõpetamist. Töö autor uurib intervjueeritavatelt, millised on tudengite võimalused tööturul ja millised probleemid esinevad värbamisel.
Alustuseks nõustuvad kõik intervjueeritavad, et inimese võimalused tööturul sõltuvad siiski temast endast – kas ta on lisaks ülikoolile ennast muud moodi harinud, milliseid kogemusi tudengil on ja kuidas ta suudab ennast ettevõttele müüa. Intervjueeritavad selgitasid, et IT sektoris on tendents, kus pigem peavad ettevõtted müüma ennast tudengitele kui vastupidi, pakkudes erinevaid hüvesid ja võimalust kooli kõrvalt tööl käia.
Samas ei tohiks selle kõrvalt unustada ka seda kui oluline on see, et tööandjad tudengi omaduste ja oskuste kohta tervikliku pildi saaksid. Väga oluliseks oskuseks on siinkohal suhtlemisoskus ja suuline eneseväljendusoskus – see on eelduseks edukale intervjuule.
Hea enesetundmise ja –müügi oskustega tudengi puhul on tööandjal lihtsam aru saada, kas ja kuidas sobiks see tudeng tulevasse meeskonda ja milline saaks olema tema roll.
Tudengite võimalusi tööturul peeti väga headeks. Loomulikult oleneb kõik konkreetsest inimesest endast, kuid üldine tööjõu vajadus IT sektoris on piisavalt suur, et värsked lõpetanud endale töö leida saaksid, hoolimata sellest, et neil varasem praktiline oskus puudub. Siiski kogemusest rääkides, tunti muret selle üle, see on tudengite puhul üsna madal ning ega ei saagi loota rohkemat, kui tööle asutakse juba teisel või kolmandal kursusel, mis teeb ettevõtete jaoks värbamise raskemaks – turu tööjõu vajadus on suur, kuid oskustega töötajaid võtta ei ole. Intervjuude tulemusena selgus samuti, et eraldi magistri- ja bakalaureuselõpetanute värbamiseks strateegiat ei ole, küll aga on üldjoontes
25 näha, et magistrilõpetanu motivatsioon ja kirg eriala vastu on suurem. Lisaks loomulikult see, et nende teadmised on suuremad – tõsi küll, praktilised oskused jäävad ka nendel madalale tasemele (v.a. need, kes eelnevalt juba IT-s töötanud on).
Töökogemus on mureks nii tööandjatele kui tööotsijatele. Töökogemuse kohta oli erinevaid arvamusi – leiti küll üheselt, et töökogemus on asi, mis teeb tööotsija märgatavalt atraktiivsemaks, kuid seda ei peetud siiski esmatähtsaks. Arvamus mitte-erialasest tööst oli üldjoontes samamoodi hea, kui erialasest – mitte-erialane töö õpetab inimesele, mis töö üldse on, kuidas see välja näeb ja mille eest inimesed reaalselt palka teenivad. Tööl käimine harjutab tudengi teistega arvestama ja enda tegevuste eest vastutama. Samas oli ettevõtete esindajaid, kes mainisid, et olenevalt täitmist vajavast ametikohast, on olukordi, kus pigem otsitakse inimesi, kellel töökogemus puudub või ei ole see erialane. Põhjus selleks on tegelikult lihtne – samal erialal töötanud inimene võib olla teises töökohas saanud tööharjumused, mida ümber kohandada on raskem, kui seda oleks täiesti uue töötaja puhul.
Konkreetselt värbamisest ja selle probleemidest rääkides toodi välja probleemsed olukorrad, kus tudengitel on jäänud vale mulje sellest, palju inimesed reaalselt palka teenivad ja kohati ka sellest, kuidas nad selle välja teenivad. Tuleb mõista seda, et algaja töötajana ettevõttes tuleb läbi elada sisseelamisperiood ning IT-s paratamatult tuleb ka töötajaid ennem koolitada, kui nad saavad ettevõtte jaoks efektiivselt töötama ja kasu tooma. Proekspert kommenteeris seda nii: „Probleem on nende ootustega – inimesed lähevad otse keskkoolist ülikooli ja peale seda loodavad kohe, meedia vahendusel, kõrget palka ilma kogemusteta. Kui nendel ei ole ettevõtetele midagi suurt pakkuda, siis miks peaks ettevõtted neile kõrget palka maksma?“. Sellega seonduvaks probleemiks toodi välja see, et noored kipuvad tihedamalt töökohti vahetama, mis võib tuleneda sellest, et ettevõtetes on mitmed projektid pikemad kui üks-kaks kuud, mistõttu võib tekkida rutiinitunne. See omakorda suurendab ettevõtte jaoks töötaja värbamisel riske – kui koolitus- ja sisseelamisperiood läbi on, mis võtab, olenevalt inimesest, isegi üle poole aasta, ning töötaja alles alustab efektiivselt töö tegemist ja seejärel lahkub, siis ettevõte jääb kahjumisse. Seetõttu üritavad mitmed firmad võimalikult vähesel määral värvata ning olemasolevaid töötajaid kasutada. „Meie jaoks on suurem kaotus, kui võtame inimese, koolitame välja ja kuue kuu pärast läheb ta ära, võrreldes töödega, kus ei ole vaja pikaajalist koolitust.“, kommenteeriti Mobi Solutions poolt.
26 Värbamisel ette tulevateks probleemideks võib samuti olla see, et ettevõtetel ei olegi esialgu värsketele töötajatele lihtsamaid ja väiksemaid tööülesandeid anda, mistõttu võib esmane õppimiskõver järsk olla. Väiksemates ettevõtetes esineb ka probleeme sellega, keda tudengitele juhendajaks panna, sest kogenenumatel töötajatel on töökooromus niigi suur. Samuti on väiksematel ettevõtetel raske, sest nende finantsvõimalused ei võimalda palka ja lisahüvesid maksta suuremate ettevõtete tasemel, kuigi töö nendes võib olla mitmekesisem.
Ebameeldivatest kogemustest värbamisel toodi välja juhtumeid, kus tööd otsinud tudengid on liiga kõrge enesehinnangu või meediaväljaannete tõttu arvamusel, et ka nemad peaksid kohe kõrget palka saama, omamata samas eelnevat kogemust antud alal. Lisaks raha ületähtsustamisele märkisid intervjueeritavad probleemiks ka tudengite motivatsiooni ja huvi valdkonna vastu. Sageli tullakse tööd otsima valedel eesmärkidel, näiteks õpingute rahastamiseks, omamata seejuures aimdustki, kas neile üldse see töö sobib ja nad seda teha tahavad. Headeks kogemusteks loeti kõiki neid kogemusi, kus tööotsijad olid oma erialast huvitatud ja reaalselt motiveeritud ka antud valdkonnas tööd tegema.
Tööturu võimaluste kõrvalt uuriti intervjueeritavatelt, mis on nende arvamus tudengiorganisatsioonidest ja millise positiivse kogemuse tudengite jaoks need anda võivad, kaasaarvatud nende väärtus töö otsimisel. Üldine hinnang koolivälisele tegevusele organisatsioonides oli hea, tõsi, kui lugeda seda konkreetse reana CV-st, siis selle ületähtsustamise üle oldi tagasihoidlikumad. Nõustuti, et üldiselt osalus tudengiorganisatsioonides võib inimese puhul tähendada, et ta on aktiivsem ning tema suhtlemisoskus on rohkem arenenud. Samas tuleb viimase olemasolu üldjuhul intervjuudelt välja. Üldine arvamus oli, et kuigi märge tudengiorganisatsiooni kuuluvusest on positiivne, siis selle väärtust tuleb kindlasti iga inimese puhul eraldi hinnata ning üle kontrollida.
Ettevõtete esindajatelt uuriti ka, kas ITL kutsestandardite idee oleks nende ettevõttes rakendatav ja mis on nende üldine arvamus sellest. Tõdeti, et kutsestandard kõlab nende jaoks liiga üldiselt ning kaheldi, kuivõrd rakendatavad nad reaalselt oleks. Samas näiteks Playtechis öeldi, et kindlasti oleks võimalik need ettevõtte tegevuses rakendada – näiteks palgavõrdluses teiste ettevõtetega, mille kaudu oleks neil kergem palgapoliitikat kujundada.
27 4.5 Kokkuvõte ettevõtjate arvamusest IT sektori tööturu üle
Intervjuude põhjal võib väita, et Eesti IT tööturul on tudengite võimalused tööd leida head, tuleb ainult ise aktiivne olla ja selle nimel ka vaeva näha, et sind märgataks. Töökogemus ei ole kindlasti mitte esimeste oskuste seas, mida tööandjad ihkavad vaid pigem loeb see, kui huvitatud sa selle tööst oled ning et oled võimeline seda tõestama. Kindlasti tuleks enne töö otsimist läbi mõelda, miks seda teha tahetakse ja kas see asi üldse endale sobib.
Samuti on olemas erinevaid kursuseid selle kohta, kuidas koostada endale CV-d ja kuidas tuleks intervjuudel ennast esindada – Tartu Ülikoolis on selleks näiteks tasuta õppekoolitused.
28
5. Võrdlus K. G. Vestberg tulemustega
Siinkohal võrdleb autor oma töö tulemusi Kerri Gertrud Vestbergi bakalaureusetöö „IT- alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides” tulemustega. Tööd on omavahel võrreldavad, sest mõlema töö koostamisel kasutati Q-metodoloogiat, mille läbi viimiseks kasutati samu mõistekaarte ja kodeeringut, mille eesmärgiks oli kahe töö omavaheline võrdlus.
5.1 Tulemuste võrdlus
Sarnaselt käesolevale tööle võib väita, et [10] töös välja tulnud kõrgkoolide esindajate nägemus sarnases ettevõtjate arvamusega. Ettevõtjatele meeldis ise tühjadele kaartidele kirjutatud mõisteid asendada olemasolevatega, mida [10] töös ei paista olevat ning seetõttu on ka antud töös rohkem mõisteid järjestatud. Kuigi üldine arusaam sellest, millised oskused on tähtsamad, on sama, siis üksikute oskuste olemasolu tähtsus on kohati erinev.
Ettevõtjate arvates on konkreetse programmeerimiskeele oskus vähem tähtis, kui seda on kõrgkoolide esindajate paigutuses näha. Mõnevõrra olulisem on välja tuua see, et andmeturve on kõrgkoolide esindajate seas märksa hinnatum, kui ettevõtete esindajate seas. Vastupidi on kasutajaliidestega ja teadmised ettevõtluse olemusest, kus seda hindavad rohkem käesoleva töö intervjueeritavad [10].
Huvitav, võrreldes [10] tööga, on see, et ettevõtjate arvamus ideaaltudengist on üldiselt sarnasem, kui on seda kõrgkoolide esindajate puhul. See näitab ka seda, et erinevates kõrgkoolides on erinevad arusaamad sellest, millised omadused ja oskused on tähtsamad IT valdkonda tööle pürgival inimesel. Ülikoolid näevad, et nad on profileerinud erinevate tööturu vajaduste katmiseks, siis sellist eristust ettevõtjate esindajad ei märka [10].
Muus osas, näiteks reaalse tudengi omaduste ja oskuste vahel ning selle vahe põhjuste suhtes on nii ettevõtete kui ka kõrgkoolide esindajatel sarnane arvamus [10]. Mis puutub ettevõtete kaasamisse, siis mõlemad nõustuvad, et vajalik on rohkem praktikuid erinevatesse loengutesse kaasata, kuid ettevõtjate arvates oleks oluline siiski see, et organisatoorne töö selles kohas jääks kõrgkoolide kanda.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kahe töö võrdlemisel on näha tendentsi, kus ettevõtete
esindajad on rohkem huvitatud sellest, et tudengist areneks välja selgete isikuomaduste ja -oskustega isiksused, mis iseenesest on ka kõrgkoolide esindajate vaade, kuid hoolitakse
29 vähem konkreetsematest asjadest nagu andmeturve ja konkreetse programmeerimiskeele oskusest. Põhjenduseks võib olla see, et kõrgkoolid on sunnitud igast asjast natuke õpetama ja selleks, et tudengitel oleks võimalik tööd leida, tuleb rõhutada lisaks ka konkreetseid aineid, mis seda soodustaks.
5.2 Autori arvamus
Käesoleva töö ja [10] tulemuste järgi võib järeldada, et üldine rahulolu õppekavade suhtes on hea, kuid olulisi punkte, mis vajaksid muutmist, veel on. Muudatusi õppekavades tuleks siia viia nii, et see toetaks tudengi kui isiksuse arengut. Kahe töö intervjuude tulemusena on näha, et mõlemad osapooled, nii ülikool kui ka ettevõtted, leiavad, et tähtsamad on isikuomadused ja nii-öelda pehmemad oskused – suhtlemisoskus, eneseväljendusoskus, meeskonnatöö, huvi valdkonna vastu ja õpioskused. Üks võimalus selle saavutamiseks oleks see, et esimesel aastal määraks ülikool tudengitele tunniplaanid ise – kõik tudengid peaksid ühiselt võtma baasaineid, peale mida saavad nad ise valida, millises järjekorras nad kohustuslikke ja vabaaineid võtavad. Baasainete hulka peaks kindlasti kuuluma ka aine, mis keskenduks sellele, et tutvustaks tudengitele kuidas üldse õppida.
Rääkides tööturust ja tudengite võimalustest, siis intervjuude tulemusena oli selgelt näha, et tööle saamisega tudengitel probleeme ei ole. Ülikoolide jaoks on pigem probleemiks tudengite varajane tööle minek ja sellest tulenev väljalangevus. Sarnane probleem on ka ettevõtetel – tööjõudu on küll vaja, kuid eelistatakse siiski varianti, kus tudeng on vähemalt bakalaureusekraadi omandanud. See annab ettevõtjatele mingisugusegi kindlustunde, et tudeng on võimeline ettevõttes uut infot omandama ja ennast arendama. Tõsi, selle peale lootma ei saa jääda, et lõpetanu päriselt kõike õppekavas ettenähtut omandas. Intervjuudest ettevõtete esindajatega kõlas korduvalt mitu soovitust, kuidas ennast töö otsingutel esile tõsta: aktiivne osavõtt vabavara projektides, valdkonnas toimuvaga kursis olemine, osavõtt või tehes ise projekte ja ilmselt kõige olulisem – kooliväliselt valdkonna teadmiste arendamine.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et tudengi edukus koolis ja tööturul sõltub temast endast – kas ta on koolis teadmiste omandamise nimel, kui aktiivne on ta rühmatöödes, kui palju tegeleb ta enda erialase haridusega kooliväliselt ning millisel määral ta üldse huvitub enda erialast.
Kuigi tööturul on konkreetsed oskused need, mille põhjal tehakse esmane valik, siis lõppotsust mõjutab see, millisena inimene ise ennast näidata suudab.
30
Kokkuvõte
Antud töös käsitletakse ettevõtete esindajate arvamust IT valdkonna soovitud ideaaltudengist ja tegeliku reaaltudengit ning nende vahet. Selle põhjal hinnatakse õppekavade edukust ja uuritakse ettevõtjate arvamust õppekavade edendamiseks. Lisaks käsitletakse tudengite võimalusi praeguste õppekavade põhjal saadud oskustega tööd leida.
Arvestades pidevat IT sektori suurenemist, nii ettevõtete loomise tagajärjel kui ka töötajate arvu poolest, on ilmne et on vaja pidevalt uusi noori, kes IT õpiksid [11]. Samas IT, pidevalt areneva valdkonnana, nõuab ka ajaga kaasas käimist, mis tähendab, et ülikoolides kasutatavad õppekavad peavad samamoodi muutustega kaasas käima. Antud töö raames tehtud ekspertintervjuude tulemusena saab öelda, et praegu on ülikoolides mitmeidki kitsaskohti, mis vajavad üle vaatamist. Sarnaselt erinevatele empiirilistele uuringutele, on ka nüüd välja tulnud, et kõige olulisemaks peetakse tudengite isikuomadusi, mitte konkreetseid oskuseid. Samas teevad need ettevõtjatele ka kõige rohkem muret – oskused nagu suhtlemisoskus, õpioskused ja enesearendamine, kirjalik ja suuline eneseväljendus, teadmised ettevõtluse olemusest jne jäävad üliõpilastele kaugemaks. Probleemi lahenduseks pakutakse välja senisest suuremat psühholoogiliste ainete osakaalu õppekavades, mis aitaks õpilastel oma isikuomadusi välja arendada.
Tulemustest selgus, et konkreetsete oskuste puhul jäädi ülikoolidega rahule. Positiivse muutusena on nähtud meeskonnatöö ja kasutajaliideste tähtsuse tõusmist õppekavades.
Võrreldes ülikoole õppekavade edukuse põhjal, osutus ettevõtete esindajate arvamusel edukaimaks Tartu Ülikool, kes on teinud suuri muutusi oma õppekavades ja kaasanud aina rohkem praktikuid õppetöösse.
Autor loodab, et käesolev töö on heaks stardipakuks täpsema kvantitatiivse uurimustöö aluseks ning et tudengid saaksid sellest tööst tagasisidet selles osas, mida neilt tööle kandideerides oodatakse. Lõpetuseks tsiteeriks julgustavaid Hansson, Leego & Partner esindaja sõnu: „Põhiliselt ütleks seda, et oluline on tahe ja särasilmsus. Tahe on see, mis pikemas perspektiivis loeb.“.
31
Estonian entrepreneurs expectations of IT university graduates
Bachelor thesis Robert Väljur Abstract
This Bachelor’s thesis presents an opinion of entrepreneurs on the current IT curriculum success in preparing students for work in the field of IT. For that purpose, seven interviews has been made with field experts from six companies to understand and determine entrepreneurs opinion on how successfully universities teach students in the field of IT. To determine entrepreneur’s point of view, on the skills required for students to work in IT, Q-methodology was used. After the description of ideal IT student’s skill set it was asked to compare the ideal student skill set against the skill set that students have based on current curriculum. Additionally interviewees were asked about the current situation in job market, student’s possibilities in it and for additional suggestions how to involve more companies to take part in universities mission to teach students.
Thesis author analyzed the opinions and suggestions that the interviewees made. Results were also compared to [10] thesis, which was possible due to similar technics used in interviews and analyzing.
The results indicate that the most important skills required for entry-level IT professional are soft skills, specifically skills like problem solving, critical thinking, team skills and interest in the field. It was explained that although technical skills are vital, they are easier to learn that the soft skills which take longer to develop. Some skills were not considered as important, like web page creation, mathematical text-reading skills, use of various operating systems and mobile applications creation skills. Comparison of [10] thesis with the current thesis indicated the opinion of entrepreneurs is similar to the opinion of university representative.
32 Concerning job opportunities in the IT job market, entrepreneurs find it to be good. The main suggestions to students are to be interested in what one is studying and to study also outside of the university curriculum. The reason for this is that university, in its nature, is supposed to give student the basics, which he requires in the job market. All additional skills are developed outside the school or with higher degrees (Master’s degree). But the overall opinion was that the opportunities for a student to find job in IT is good as long as the student himself is interested in the field and willing to study more than the curriculum requires him to.
33
Allikad
[1] Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. http://www.itl.ee – viimati vaadatud: 20.04.2013. Täpsemalt:
[1.1]. ITL-i tööjõu uuring 2011. http://www.itl.ee/?dl=881
[1.2]. Eesti IKT sektori tööjõuvajaduste prognoos. http://www.itl.ee/?dl=681 [1.3]. IKT hariduse populaarsus õpilaste seas 2012. http://www.itl.ee/?dl=937 [2] McMurtrey, Mark E.; Downey, James P.; Zeltmann, Steven M. ja Friedman, William H. Critical Skill Sets of Entry-Level IT Professionals: An Empirical Examination of Perceptions from Field Personnel. Journal of Information Technology Education. Volume 7. 2008.
[3] Euroopa Komisjon, European Innovation Scoreboard. 2013.
http://ec.europa.eu/enterprise/policies/innovation/files/ius-2013_en.pdf [4] Laherand, M.-L. Kvalitatiivne uurimisviis. OÜ Infotrükk, 2008
[5] Vihalemm, T. Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid. (Loengu õppematerjal) [6] McKeown, B., & Thomas, D. (1988). Q methodology. London: Sage Publications.
[7] Brown, Steven R. The History and Principles of Q Methodology in Psychology and the Social Sciences. Department of Political Science Kent State, University Kent, Ohio (USA).
http://facstaff.uww.edu/cottlec/QArchive/Bps.htm - viimati vaadatud: 20.04.2013 [8] Brown, Steven R. Q methodology and qualitative research. Qualitative Health Research, 1996, 6 (4), lk 561-567.
[9] Van Exel NJA; G de Graaf. Q methodology: A sneak preview. 2005
[10] Vestberg, K. G. IT-alaste kompetentside pakkumine Eesti kõrgkoolides. 2013 [11] Eesti Statistikaamet. http://www.stat.ee/infotehnoloogia – viimati vaadatud:
20.04.2013.
34
Lisad
Lisa 1: Semistruktureeritud intervjuude küsitluskava 1) Kasutan Q-metadoloogiat
a) Siin on 25 kaarti. Palun reastage need selle alusel, millised oskused peaksid ühel bakalaureuse lõpetajal teie arvates olema. Kasutada tuleks sellist skeemi
(väljaprint).
b) Paremal on olulisemad omadused, vasakul vähemtähtsamad. See ei pea tähendama, et need tähtsusetud oleksid.
c) Kui te kaarte liigutate, palun öelge, mis neil kirjas on.
d) Palun kommenteerige oma tegevust.
e) Kas tulpades on ka mingisugune pingerida?
f) Vaadates Teie kaartide paigutamisjärgset asetust, miks on just „see kriteerium“
olulisem?
g) Kas midagi olulist on puudu või midagi hoopis ülearu?
h) Kui selline on ideaalne tudeng, siis kas tegelikkus erineb sellest?
i) Tõstke kaardid ümber, vastavalt tegelikkusele.
2) Kuidas kommenteeriksite Teie poolt üles seatud paigutuse ja tegelikkuse vahet?
a) Millised võiksid olla sobivad lahendused praeguse olukorra parandamiseks?
3) Mida tähendab Teie jaoks programmeerimine?
a) Milliseid teadmisi ja oskusi programmeerimiskeeltes peab omama lõpetanu, et sobida tööturule?
b) Nimetage palun tähtsamad programmeerimiskeeled, mida üks lõpetanu peaks valdama.
c) Milliseid keeli programmeerimiskeeli Te eelistate?
d) Miks just need keeled?
e) Millised võiksid olla tulevikusuunad programmeerimiskeelte kasutuses?
4) Millist osa peate olemasolevate õppekavade juures olulisemaks?
5) Kas teie arvates võiks õppekavades mingeid muudatusi olla?
35 a) Millele peaksid ülikoolid Teie arvates rohkem rõhku panema?
b) Millele vähem?
6) Millised on, teie arvates, praeguste õppekavade lõpetajate võimalused tööturul?
a) Millised on need bakalaureuse astme lõpetajatel?
b) … magistri astme lõpetajatel?
7) Mil viisil tuleks ettevõtteid kaasata õppetegevusse?
8) Kirjeldage palun väljakutseid uute töötajate värbamisel?
a) Millised väljakutsed on omased vastlõpetanutele?
b) Milline on erinevus magistri ja bakalaureuse taseme lõpetanutel?
c) Kui teil on olnud ebameeldivaid kogemusi uute töötajate värbamisel, palun kirjeldage neid.
d) Kirjeldage palun meeldivaimaid kogemusi uute töötajate värbamisel.
e) Kuidas olete rahul uute töötajate motivatsiooniga?
9) Millist tähtsust omab Teie jaoks eelnev erialane töökogemus?
a) Omab see tähtsust, kas töö on olnud tasuline või mitte?
b) Kuidas peaks ülikool toetama töökogemuse omandamist?
c) Millisel määral on töökogemuse omandamisel abiks tegevus noorteorganisatsioonides?
10) Millist tähtsust omab Teie jaoks eelnev mitte-erialane töökogemus?
11) Millist tähtsust omab teie jaoks kutsestandard?
a) Millistele IT valdkondadele oleks need vajalikud?
12) Sooviksite veel lõpetuseks midagi täpsustada?
36 Lisa 2: Mõistete sorteerimisel kasutatud jaotuse skeem
Vähem tähtsam Kõige tähtsam
