ru im

TARTU RIIKLIK ^ULI

ru im

ШШЯТАЙТи RIIKLIK ÜLIKOOl* EESTI KEELE KATEEDER

FAKT, SÕNA, PILT

ARTIKLEID JA UURIMUSI AJAKIRJANDUSE AJALOO, TEOORIA NING PRAKTIKA ALALT

IX

wamrARTu шшт

Toimetuskolleegium: M. Laurietin, J. Peegel (vastutav toimetaja), A. Saar.

Kaane kujundanud J. Kuusik

© Tartu Riiklik Ülikool, 1976

NÕUKOGUDE AJALEHT

HOIAKUD AJALHÖTEKSTI VASTUVÕTUL Peeter Vihalemm,

psühholoogiakandidaat

1. A.jaleheteksti omandamist mõjustavad tegurid

Ajakirjanikutöö ja kogu massikommunikatsioonisüsteemi tegevuse tulemuste ja tagajärgede seisukohalt kerkib rida probleeme seoses edasiantavate teadete omandamisega, nende kajastumisega vastuvõtja mõtetes, tunnetes, tegudes. Mille mõjul inimesed valivad teateid vastuvõtuks, mis tingib ühtelaadi teadete järjekindla eelistamise ja teiste pideva kõrvalejätmise, ning mille mõjul kujuneb konkreetne valik nende teadete suhtes,mida ükskord loetakse-kuulatakse-vaa­

datakse, teinekord aga mitte? Probleemid ei lõpe kaugeltki sellega, kas teadet võetakse vastu või ei. Samavõrra olu­

line, kuid keerulisem ja raskemini lahendatav on küsimus - mis määrab arusaamise vastuvõetavast teatest ja selle mõ­

ju? Niihästi igapäevane elukogemus kui ka uurimused kinni­

tavad , et arusaamine ühest ja samast teatest võib erineva­

tel inimestel või isegi samal inimesel erinevates olukorda­

des olla oluliselt erinev. Veelgi suuremad lahkuminekud ilmnevad teadete mõjus.

Kolm-nelikümmend aastat kestnud intensiivne uurimistöö on välja selgitanud suure hulga tegureid, hp liest sõltub

3

teadete valik vaatavõtuks, vastuvõtt ja psühholoogiline töötlus (tõlgendus) ning vastusreaktsioon, mõjustuse psüh­

holoogiline efekt - muutus vastuvõtja teadmistes, hinnan­

gutes, käitumlskavatsustes ning selle muutuse avaldumine reaalses käitumises. Informatsiooni vastuvõtul oluliai te­

gureid võib jagada järgmistesse üldistesse rühmadesse:

1) teade ise, tema sisulised .1a vormilised iseärasused (teema ja selle käsitlemise aspekt.propagandistliku mater­

jali puhul ka argumentide iseloom, argumentide järjekord jne.)$ 2) iiidinft sotsiaalmajanduslik ,1a sotsiaalpoliitiline i olukord (näiteks ühiskondlike suhete stabiilsuse aste);

3)konkreetne suhtlemisolukord. teadete omandamise sot­

siaalne ja psühholoogiline keskkond (ümbritsevate inimeste sotsiaalne positsioon ja rollid, nõudmised ja ootused vastuvõtja käitumise suhtes antud olukorras, psühholoogi­

lised suhted ümbritsevate inimestega, üldine meeleolu, psühholoogiline atmosfäär, teiste inimeste hinnangud ja arvamused antud teate suhtes jne.); 4) teadet vastuvõtva isiku iseärasused: a)sotsiaalsed ja sotsiaalpsühholoogi­

lised tunnusjooned (klassikuuluvuse sotsiaalne positsioon, sotsiaalne kogemus, olemasolevad teadmised, veendumused, vajadused, huvid, orientatsioonid jne.); b)individuaal­

psühholoogilised tunnusjooned (temperament, iseloom, või­

med, sealhulgas eriti abstraktse mõtlemise võime, isiksuse psühholoogiline tüüp, üldine mõjustatavus-vastuvõtlikkus, sõltumata konkreetse mõjustuse iseärasustest jne.);

c) psühhofüsioloogilised tegurid (füüsiline seisund, väsi­

muse, närvilisuse, hajameelsuse aste., meeleorganite ise- v ärasused jne.) /vt. 1,7,13»14/.

Ühe või teise tegurite rühma osatähtsus teadete oman­

damisel oleneb seejuures suures osas kommunikatsioonivormi ja -vahendi eripärast. Massikommunikatsiooni eristab isi­

ku tjasahgli ee st suhtlemisest eeskätt te^fr/iaBtitutslonaalne vahendatus._ Ajakirjanduse, raadio, televisiooni kaudu ei suhtle mitte üksikindiviidid, vaid sotsiaaleed kihid ja klassid /vt. 5» lk. 74-76/. Nende vahendite kaudu edasi­

4

antav Informatsioon on alati sotsiaalselt tähenduslik,seo­

tud põhiliste ühiskondlike jõudude huvide ja ideoloogiaga.

Seetõttu ei käitu retsipient massikommunikatsioonis mitte eraldiseisva üksikindiviidina,vaid sotsiaalse grupi, kihi, klassi esindajana, teatavat tüüpi sotsiaalse kogemuse, grupi- ja klassiteadvuse kandjana. Ülalloetletud vastuvõt- ja-tegurite hulgas on sotsiaalsetel ja sotsiaalpsiihholoo- gilistel karakteristikutel seetõttu tunduvalt suurem osa ajaleheteadete omandamisel kui individuaalpsühholoogilisr- tel ja psühho-füsioloogilistel teguritel /vt. 1,8,11,13/«

Oluliselt erinev osa on massikommunikatsiooni ja isi­

kutevahelise suhtlemise puhul ilmselt ka konkreetsel vas- tuvõtuolukorral, sotsiaalsel ja psühholoogilisel keskkon­

nal ning vastuvõtja füüsilisel ja psüühilisel seisundil.

Selle erinevuse iseloomustamiseks kasutame situatiivse .ia mittesituatiivse informatsiooni mõistet. Situatiivseks võib pidada informatsiooni, mis on seotud antud konkreetse olukorra iseärasustega ja mis tavaliselt nõuab või eeldab vastuvõtja-poolset kohest vastuereaktsiooni: oma suhtumi­

se avaldamist, tegutsemist teatud kindlal viisil. Isikute­

vahelises vahetus suhtlemises edasiantav informatsioon on põhilises osas situatiivne,puudutab antud konkreetset olu­

korda kui mitte teates kajastatavate nähtuste poolest, siis selle poolest, et vastuvõtjalt oodatakse kohest rea­

geeringut teatele. Mittesituatiivseks võib nimetada infor­

matsiooni, mis ei ole otseselt seotud selle vastuvõtu olu­

korraga ega nõua kohest ja avalikult väljendatud,käitumus- likku vastusreaktsiooni. Mittesituatiivne informatsioon ei seostuaktuaalse. vaidkujuteldava olukorraga. Baamatu- Te^ ajakirjanduse, raadio, televiisori kaudu edasiantav

informatsioon on enamasti mittesituatiivne. Siinjuures ek­

sisteerib ilmselt märgatav vahe trükisõna, raadio ja tele­

visiooni vahel .Televisiooni puhul suureneb eriti konkreet­

se olukorra osatähtsus, informatsiooni omandamine on jär­

jest enam kollektiivne, mitteindividuaalne tegevus, enam sõltuv sotsiaalsest ja psühholoogilisest keskkonnast, ning

5

informatsioon ise on järjest enam "valmiskujul" esitatud, nõuab järjest vähem vastuvõtja-pooleet vaimset pingutust, on kergemini seostatav vastuvõtja aktuaalse seisundiga ja sõltub sellevõrra enam sellest seisundist.

_Mida suurem on teate mittesituatilvsus, seda suurem on refcsipiendi-poolne valikuvabadus: ta võib vastuvõtuks va­

lida ainult teatud laadi teateid või nende osasid, võib vastuvõtu igal ajal katkestada,teadet nii või teisiti tõl­

gendada ja hinnata. See ei tähenda aga, et mittesitua- Itiivse informatsiooni mõju sõltuks üksnes vastuvõtja indi­

viduaalsetest iseärasustest. Mi11яяЛ tnя13.jj,vee informat- siooni omandamine näib situatiivsega võrreldes olevat tea­

tud mõttes—veel-^enam sotsiaalselt determineeritud, sest ta .toetub eeskätt isiksuse püsivatele sotsiaal-psühholoogilis- Jfcele tunnustele, väärtusorientatsioonidele, huvidele, hoia­

kutele,. Need on aga otseselt määratletud sotsiaalse kesk­

konna ja isiksuse sotsiaalse kogemuse poolt. Väärtusorien­

tatsioonide, huvide, hoiakute osatähtsus kasvab seejuures sel määral, kui mittesituatiivne ajakirjanduslik informat­

sioon kajastab nähtusi ja protsesse väljaspool retsipiendi igapäevast kogemusteringi ja ei puuduta mitte üksikinime- si, vaid sotsiaalseid ühendusi, sotsiaalselt olulisi prob­

leeme ja sündmusi. Situatiivse informatsiooni omandamisel seevastu on suurem kaal konkreetsel psühholoogilisel olu­

korral ja vastuvõtja individuaal-psühholoogilistel karak­

teristikutel, mis suuresti mõjustavad vahetut käitumuslik- ku vastust teatele.

Seega tõusevad ajalehetekstide omandamisel esiplaanile nende sisu, üldine sotsiaalmajanduslik ja sotsiaalpoliiti-

\ line olukord ja vastuvõtja sotsiaalsed ja sotsiaalpsühho­

loogilised tunnused. Kui üldist sotsiaalmajanduslikku ja sotsiaalpoliitilist olukorda vaadelda suhteliselt püsiva tegurina, jäävad vaatluse alla eeskätt teadete iseärasused ja vastuvõtjate sotsiaalsed ja sotsiaalpsühholoogilised

j

6

ülesandeks leida sedauspärane seos ühelt poolt teadete sisu ja vormi ning teiselt poolt vastuvõtjate väärtus­

orientatsioonide, suunitluste,huvide vahel — s.t. välja sel­

gitada, kuidas lugejate orientatsioonid ja huvid kajastu­

vad konkreetsete ajalehetekstide valikul, vastuvõtul ja nendele reageerimisel. Selleks on vaja leida psühholoogi­

line mehhanism, mille tegevusel rajaneb teatetegurite ning isiksuslike iseärasuste reaalne ühendumine ajaleheteadete omandamisel.

Selliseks psühholoogiliseks mehhanismiks võib pidada hoiakute aktualiseerimist.

2. Hoiakute aktualiseerumine a.ialeheteksti vastuvõtul Hoiak kujutab endast püsivat valmisolekut positiivseks või negatiivseks hinnanguks sotsiaalsetele nähtustele.'' Põhilisteks hoiakut iseloomustavateks tunnusteks on tema intensiivsus (tugevus) ja suund positiivsele või negatiiv- ! sele hinnangule,aga ka vastupanu aste muutustele ja mõjus- tustele, samuti tema suhteliselt üldine (generaliseeritud) või kitsalt piirtletud (lokaalne)iseloom. Hoiakuid võib teatud määral vaadelda kui isiksuse väärtusorientatsioonide, suunitluste, huvide konkreetset avaldumisvormi. Hoiakud hõlmavad reeglina tunduvalt kitsamat nähtusteringi kui väärtusorientatsioonid, suunitlused, huvid ja viimaseid võib sel määral, kui nad on seotud nähtuste hindamisega, vaadelda teatavate hoiakute süsteemina.

Ä jeleheteadete omandamisega seotud hoiakuid võib ting­

likult jagada .järgmistesse rühmadesse; 1) hoiakud massi­

kommunikatsiooni süsteemi, -vahendite, -kanalite suhtes;

2) hoiakud teemade suhtes (tegelikkuse valdkondade kajastu­

mise suhtes kogu massikommunikatsioonisüsteemis või tea­

tavates vahendites, antud konkreetses väijaandes,kanalis);

1 Hoiaku mõiste mõnevõrra teistsuguste käsitluste kohta vt. näit. /4/.

7

3) hoiakud teema käsitlemise aspektide suhtes (inimese ja maailma seose suhtes, millest lähtudes, mille kaudu antud valdkonda, reap, teemat kajastatakse); 4) hoiakud konkreet­

sete nähtuste ja inimeste suhtes,mida ja keda ajaleheteks- tis puudutatakse; 5) hoiakud esitusviisi, vormi suhtes;

6) hoiakud autorite suhtes.

Juba enne antud konkreetse teksti vastuvõtmist, esialg­

sel tutvumisel lehenumbriga aktualiseeruvad rubriiginime—

tuste põhjal, pealkirjade, mõne katkendi, autorite nimede põhjal, artiklite asukoha mõjul lehes, teatud määral ka lugemisolukorra mõjul ühte või teist laadi hoiakud (posi­

tiivsed või (ja) negatiivsed, tugevad või(ja)nõrgad jne.).

Hoiakute aktualiseerumine toimub väga kiiresti, momentaal­

selt ja suures osas automaatselt, alateadlikult (see ei tähenda, et inimene ei ole võimeline endale aru andma oma hoiakutest, oluliselt suunama nende aktualiseerumist ja teatud piirides teadlikult muutma neid endid). Oma varase­

matest kogemustest lähtudes prognoosib lugeja, millest ja kuidas ühes või teises artiklis räägitakse ning kuivõrd on see temale oluline ja huvipakkuv.Teatavate hoiakute aktua- liseerumin* frnjundab madala või kõrge omaksvõtuläve teate suhtes - üldise valmisoleku positiivseks või negatiivseks Mnnftnflufce teatele. See omaksvõtulävi, eelnev üldine hin­

nang esineb põhilise kriteeriumina ajalehetekstide valikul ja vastuvõtul. Kui eelnev Ь1дщад&-дд_tugevasti negatiivne, omaksvõtulävi kõrge, loobub lageja sageli antud materjali lugemisest - välja arvatud need juhud, kui see talle ühel vol teisel põhjusel, enamasti tekstivälistel asjaoludel (kas või seetõttu, et tal on parajasti küllalt aega) siis­

ki on vajalik või (ja) huvipakkuv. Teatava foonina saadab üldine poolt- või vaetuhinnang ka lugemist, määrab suures osas|i teatest arusaamise ning tema tähenduse ja tähtsuse vastuvõtja jaoks /vt. 3,10,13/.

Madala omaksvõtuläve, üldise poolt-hinnangu Korral suhtu­

takse teatesse, suure, tähelepanu ja usaldusega, püütakse aeda seostada juba olemasoleva informatsiooniga ja arvesse

8

võtta oma edasises tegevuses. Vastuvõtu kontekst - teadmi­

sed, veendumused, emotsioonid, kujutlused, käitumiskavat- sused jne., millega teadet seostatakse, s.o. nähtused ja nende seosed,mille hulka teade lülitatakse,, on oma hinnan­

gulise osa poolest sagedasti siin samalaadne teates aval­

duva kontekstiga. Seetõttu on vastuvõtja suhteliselt ker­

gesti nõus teates esitatavate seisukohtade ja järelduste­

ga. Siinjuures leiab aset nn. assimilatsiooniefekt, vastu­

võtjale tunduvad tema enda seisukohad ja hinnangud ning teates väljendatavad seisukohad ja hinnangud olevat rohkem sarnased, kui nad on seda tegelikult. Kõrge omaksvõtuläve, üldise tõrjehinnangu korral suhtutakse teatesse pealispin­

naliselt ja vähese usaldusega. Seos olemasoleva informat­

siooniga ja edasise käitumisega jääb nõrgaks või (ja) ku­

juneb vastupidiseks kõmmunikaatori poolt soovitule, sest teates esitatav seostub omaksvõtu seisukohalt vastuvõtu kontekstiga üsnagi halvasti.Nn. kontrastiefekti tõttu tun­

duvad erinevused vastuvõtjal olemasolevate seisukohtade ja hinnangute ning teates väljendatavate vahel olevat veel suuremad, kui nad on seda tegelikult.

Omaksvõtulävi võib vastuvõtu käigus muutuda, kas teate mõjul (juhul kui teade ei vasta oodatule, kujuteldule), või muutuse tõttu vastuvõtu olukorras ja vastuvõtja sei­

sundis. Mõlemal juhul võib seda tõlgendada kui uute,teist- laadi hoiakute aktualiseerumist ning uute seoste lülitu­

mist vastuvõtu konteksti, teate tajumist teises valguses.

Juhul kui vastuvõtuolukord oluliselt ei muutu ja teade vastab oodatule - seejuures on tegemist vastavusega antud vastuvõtja jaoks, s.t. teade võib tegelikult olla hoopis teistsugune kui see, millisena teda vastuvõtja tajub -, kujuneb lõplikuks hinnanguks teatele seesama, juba enne vastuvõttu olemasolnud hinnang.

2

9

3. Mõned oletused ekperlmentaalseks uurimuseks«

Selleks et prognoosida ja juhtida ajaleheteadete võima­

likku mõju, on oluline kindlaks määrata, millised teksti sisu ja vormi omadused viivad positiivsete, millised nega­

tiivsete hoiakute aktualiseerumisele.

Oletatavasti on üheks põhiliseks nendest teksti psühho­

loogiline "lähedus" lugejate vahetule sotsiaalsele koge­

musele! ühelt poolt tekstis käsitletavate probleemide ja nähtuste tuntus antud vastuvõtja jaoks, tema kompetentsus ja informeeritusjisiklikud kogemused« teiselt poolt vastu­

võtja emotsionaalse suhtumise aktiivsus,käsitletavate näh­

tuste olulisus antud vastuvõtja jaoks /2,9/.Teksti psühho­

loogilt n* "lähedus" näitab seega, kuivõrd lähedalt antud yant-.^p^tja я kajastuvate nähtustega - kommunikat- . siooni objektidega - oma jjLga päeva ses elus isiklikult "kokku

puutub ja_kuivõrd-lähedalfc need__teda ennast puudutavad ja emtaiad^-

M. Lauristini poolt väljatöötatud ajalehetekstide sisu- analüüsi süsteemis, mis lähtub psühholoogilisest "lähedu­

sest" , jääratakse kommunikatsiooni objekti kahe tunnusega;

.teema, (sfäär), millest kirjutises räägitakse ja teema kä- яярвк-t (tase). Eristatakse 13 sfääri: tootmine, f ideoloogia, poliitika, juhtimine, teenindus, avaliku korra

kaitse, haridus, teadus, kunst, ühiskondliku elu normid, perekond ja kodu, inimene ja loodus. Igaühte nendest sfää­

ridest võib ajalehes käsitleda vägagi erinevalt, erinevast inimese ja maailma seose aspektist - tootmisest võib näi­

teks kõnelda niihästi inimese materiaalsete vajaduste kui ka igapäevaste tööülesannete täitmise kui ka NSVL rahvamajan­

duse plaani täitmise, samuti rentaablustegurite ja prob­

leemide aspektist. Eristatakse inimese ja maailma seose 40 aspekti (taset)j näiteks inimese tervis,materiaalsed vaja­

dused, eneseteostus, inimestevahelised suhted, sündmused Tartus, Eestis, kogu Nõukogude Liidus, välismaal, teadus­

like uuringute tulemused ja seaduspärasused jne. Sfääri ja

"käsitlusteseme konkreetne ühendus kujutabki endast kõmmu-

nikatsioonl objekti - tekstivälise reaalsuse nähtust, mil­

le kajastamine on põhiline antud teatelõigu(näiteks üksik- väite) semantilises sisus. Teiste sõnadega, kommunikat­

siooni objektideks on kõik need konkreetsed nähtused ja sündmused, miga teade vahendab, mille kohta informatsiooni edasi annab ja mida saab kirjeldada kahe tunnusega - sfääri ja tasemega.

Peühholoogilise "läheduse" järgi võit sfääre ja tase- meid, järelikult ka kommunikatsiooni objekte asetada tea­

tavasse järjestusse kõige "lähedasematest"kuni kõige "kau­

gemateni" nende subjektiivse vastuvõtu seisukohalt. See­

juures on need järjestused erinevatel auditooriumi gruppi­

del muidugi erinevad,olenevalt inimeste vahetust sotsiaal­

sest kogemusest.

Võib oletada teatavat vastavust kommunikatsiooni objek­

tide (sfääri ja taseme) "läheduse" ning hoiakute suuna ja intensiivsuse vahel. Ajalehematerjalid, mis kajastavad lu­

gejale "lähedasemaid" või "kaugemaid" nähtusi, peaksid vii­

ma vastavalt positiivsemate või negatiivsemate hoiakute aktualiseerimisele vastuvõtul ning ka vastavalt positiiv­

sematele või negatiivsematele hinnangutele teate suhtes.

Võib oletada ka teate_sisu^ ja vormi mittetrafreditsloonili- suse, uudsuse seost hoiakute aktualiseerimisega - mitte- traditsiooniline^lähenemine antud probleemistikule ja mit­

tetraditsiooniline esitusviis peaksid viima suuremale tä­

helepanule teate suhtes,positiivsemate hoiakute aktualisee­

rimisele ja kõrgematele hinnangutele teatele .

Lähtudes ülaltoodust, võime formuleerida järgmised konkreetsed hüpoteesid hoiakute osa kohta a.jaleheteadete vastuvõtul.

1. Eelnev valmisolek hinnanguks etendab määravat osa ajalehetekstide hindamisel nendel juhtudel, kus ei esine olulisi^ erinevusi antud konkreetse teksti ja lugejakogemu- se põhjal oodatava teksti vahel (antud problemaatika kor­

duva varasema käsitluse vahel antud ajalehes) ning teksti \ vastuvõtmise olukord ei muutu. See tähendab, et hinnangud,

11

mida lugejad annavad antud tekstile (õigemini - kujutelda­

vale tekstile) enne selle vastuvõttu, üksnes pealkirja je (või) katkendi põhjal, peaksid kokku langema hinnangutega

pärast teksti läbilugemist,kui tekst oma põhikarakteristi­

kutes vastab pealkirjale da katkendile. Eeldatavasti jääb tekst lugeja jaoks põhiosas samaks sel juhul, kui ei toimu olulisi muutusi teema ja selle käsitlemise aspekti psühho­

loogilises "läheduses" ning sisu ,ja vormi mittetraditsioo—

nilisuses.

V

misel väga oluline osa hoiakul teema suhtes. Jättes hoiakud massikommunikatsioonisüsteemi,antud -vahendi ja -kanali suhtes vaatluse alt välja kui suhteliselt konstantsed, võib teemahoiakut pidada kõige selgemini väljakujunenud ja Kõige rohkem üldistatud teguriks positiivse või negatiivse hinnangu kujunemiseltekstiie. Hoiak teema suhtes sõltub niihästi antud valdkonnaga ja näht u steringiga" 5еоШЗ""ё1и- kogemustest kui kaJLugeja kogemustest antud probleemistiku kajastumise suhtes a.1akir.1anduaea—1я konlrrppft fielt antud ajalehes.Tugevat mõju avaldab ka avalik arvamus antud näh- tusteringi ja selle lehes kajastumise suhtes.

3. Antud lugejakategooria vahetule sotsiaalsele koge­

musele "lähedasem" teema ja teema käsitlemise aspekt on Ieeldatavasti seotud positiivsemate hoiakute aktualiseeri-

misega teksti vastuvõtul.

Kõige tugevamini mõjutab eelnev valmisolek hinnanguks teksti vastuvõttu sel juhul,kui "lähedast" teemat käsitle- j takse "lähedasest" aspektist või suhteliselt "kauget" tee­

mat "kaugest" aspektist. Tugevasti positiivsete või tuge­

vasti negatiivsete hoiakute koosmõjuna kujuneb vastavalt väga madal või väga kõrge omaksvõtulävi. Võib arvata, et ajaleheteksti vastuvõtule avaldavad sel juhul tugevat mõju stereotüpiseerimisnähtused - teate sisu taandatakse sot­

siaalsetele stereotüüpidele. Selle tagajärjel domineerib teksti vastuvõtul tugev positiivne või negatiivne hinnang,

12

mõnedele teksti elementidele (nendele, mis vastavad ootus­

tele) pööratakse eriline tähelepanu, suur osa aga jäetakse hoopis tähele panemata.

4. Teema suhtes kujuneva hoiaku mõju on võimalik teatud määral vähendada antud teema käsitlemise aspekti muutmise kaudu. Oletatavasti on niihästi positiivse kui ka nega­

tiivse teema hoiaku mõju võimalik vähendada kommunikatsi­

ooni objektide valiku kaudu vastuvõtjale "lähedasemate"või kaugemate" hulgast antud temaatika piires. Kui tekstis ka­

jastuvad oodatust tunduvalt "lähedasemad" või "kaugemad"

probleemid ja nähtused, tõusevad või langevad vastavalt ka hinnangud tekstile, esialgne hinnang muutub positiivsemaks või negatiivsemaks.

5. Lisaks antud teema konkreetse käsitlemise psühholoo­

gilisele "lähedusele" mõjustab hinnanguid ka mittetradit­

sioonilisuse aste antud probleemistikule lähenemisel. See väljendub antud temaatika piires võimalike kommunikat­

siooni objektide valiku, teema ja selle käsitlemise aspek­

ti konkreetse ühenduse mittetraditsioonilisuse astmes.

Traditsioonilisus esineb seejuures kui vastavus lugejako- gemustele, sarnasus antud temaatika puhul antud ajalehes tavaliselt esineva käsitlusaspektiga. Meie oletuste koha­

selt toobmittetraditsioonilisuse astme tõus (teatud opti­

maalse tasemeni) endaga kaasa lugeja tähelepanu suurenemi­

se teate vastu, vähendab stereotüpiseerimisnähtuste ja torjehinnangu tõenäosust.

6. Ülaltoodud sisukarakteristikute kõrval avaldab aja- leheteksti hinnangule mõju ka teate vorm, esitusviis (stiil,keel, kompositsioon). Nende tunnuste osatähtsus

võib teadete ühekordse vastuvõtu puhul (sealhulgas ka labo­

ratoorse eksperimendi tingimustes) olla küllalt suur. Ole­

tatavasti toob esitusviisi mittetraditsioonilisuse tõus (vähemasti teatud piirini) ka temaatika ja selle käsitle­

mise aspekti "läheduse" samaks jäädes endaga kaasa posi­

tiivsemaid hinnanguid tekstile, vähendab stereotüüpse tor­

jehinnangu tõenäosust. Ja analoogiliselt "lähedusega" keh­

13

tib ka vastupidine hüpotees - teatud optimaalset piiri üle­

tades viib esitusviisi traditsioonilisuse tõus sisu "lähe­

duse" samaks Jäädes negatiivsemale teksti üldhinnangule.

4. Eksperimendi metoodika

Laboratoorne eksperiment ülaltoodud hüpoteeside kont­

rollimiseks viidi läbi 1971»a. kevadel 50 TRÜ ajaloo ja eesti keele osakonna üliõpilasega.

Eksperimendi põhiidee seisnes "läheduse" ja mittetra­

ditsioonilisuse astmelt erinevate eksperimentaalsete aja­

lehetekstide koostamises (kokku koostati 11 teksti) ja hinnangute registreerimises, mida nendele anti 1) üksnes pealkirjade põhjal 2) pealkirjade ja alguskatkendite põh­

jal ja 3) hiljem, katse teises osas, tekstide endi läbilu­

gemise järel (vt. lisas toodud küsitluslehtede näited).

Tekstide koostamisel lähtuti "Edasis" avaldatud mater­

jalidest. Temaatika ja selle käsitlemise aspektid valiti vastavalt 25 üliõpilase-eksperdiga eelnevalt läbiviidud sfääride ja tasemete psühholoogilise "läheduse" määramise tulemustele /vt.2/.

Teema psühholoogiliselt "läheduselt" valiti kaks üli­

õpilaste jaoks väga erinevat teemat - perekonna ja kodu teema kui üks "lähedasemaid" ja tootmise teema kui üks

"kaugemaid" ajaloo- ja filoloogiaüliõpilaste igapäevasele vahetule sotsiaalsele kogemusele. Mõlema teema puhul olid esindatud erinevad teema käsitlemise aspekti psühholoogi­

lise "läheduse" tasemed: niihästi perekonna- kui ka toot- misteemal koostati 4 eksperimentaalset teksti, 5-pallisel skaalal väljendatud "läheduse" koefitsient varieerus 1,3-st kuni 3^f8-ni /vt. tabel 1/.

Kõrvuti tekstidega, mida iseloomustas teema ja selle käsitlemise aspekti traditsiooniline ühendus, antud teema puhul tavalised kommunikatsiooni objektid, esitati katse­

alustele hindamiseks ka mõned sellised tekstid, kus teemat käsitleti seostatuna mittetraditsiooniliselt "lähedaste"

või vastupidi, "kaugete" nähtustega (mittetraditsioonili- 14

suae koefitsient varieerus 1,3-st kuni 4,O-ni 5-päilisel skaalal - vt. tabel 1). Kasutati niihästi väga traditsioo­

nilist kui ka keskmise mittetraditsioonilisusega esitus­

viisi, vormi mittetraditsioonilisuse keskmine eksperthin­

nang varieerus 1,1-st kuni 3,1-ni 5-pallisel skaalal (vt.

tabel 1).

Teate sisu ja vormi mittetraditsioonilisuse osatähtsuse kontrollimiseks kasutati eksperimendis lisaks 8 põhi­

tekstile perekonna ja tootmise teemal veel 3 teksti teis­

tel teemadel - kahte traditsioonilisuse astmelt tugevasti erinevat nekroloogi ja ühte lugu üliõpilaste poolt madalalt hinnataval teemal - tsiviilkaitsest - , mis oli antud juhul mittetraditsiooniliselt seostatud üliõpilastele väga lähe­

dase nähtusteringiga.

Tekstide koostamisel arvestati järgmisi nõudeid: a) ühe teksti piirides säilis teema (sfääri) ühtsus; b) esitus­

viisis välditi tugevat emotsionaalsust ja kujundlikkust (välja arvatud ühes nekroloogidest, XI tekstis); c) kahek­

sa teksti perekonna ja tootmise teemal olid konkreetse sõ- natarvituse osatähtsuse vähendamiseks koostatud kolmes mõ­

nevõrra erinevas sõnastusvariandis, kuid samu kommunikat­

siooni objekte ja üldist esitusviisi säilitades.

Eksperimendis kasutatud tekste võib jagada kahte gruppi:

esimesse kuuluvad need, kus teksti põhiosa "lähedus" või (ja) mittetraditsioonilisus oluliselt erines pealkirja ja

alguskatkendi vastavatest näitajatest. Teine tekstide grupp oli kontrollgrupiks, kus läbi kogu teksti säilis pealkir­

jale ja alguskatkendile iseloomulik "läheduse" ja mittetra­

ditsioonilisuse tase, tekstid olid koostatud oletatavas vastavuses pealkirja ja alguse põhjal kujunenud lugeja- ootustega, valmisolekuga hinnanguks.

Et neutraliseerida kommunikatsiooni situatsiooni mõju katse tulemustele, püüti luua kõigi katsealuste jaoks üht­

lane informatsiooni vastuvõtu olukord, mis eksperimendi käigus ei muutunud. Kõik küsimused ja hinnatavad materja­

lid, samuti enamus instruktsioone anti respondentidele kir­

15

jalikult. Selleks et välistada hoiaku mõju autori suhtes, esitati kõik tekstid autorit märkimata.Kõik ajalehe mater­

jalid seostati "Edasiga", trükiti ajalehepaberil "Edasile"

omase šriftiga. Katsealuste hoiak "Edasi" suhtes oli po­

sitiivne.

Enne eksperimendi algust määrati ekspertide-sotBioloo­

gide ja ajakirjanike poolt tekstide pealkirjade, alguskat- kendite ja selle järgnevate teksti põhiosade "läheduse" ja mittetraditsioonilisuse aste (nagu öeldud, lähtuti seejuu­

res erinevate sfääride ja tasemete "lähedusest" 25 üliõpi­

lase jaoks¹). Toetudes eksperthinnangute keskmisele (vt.

tabel 1),võib eksperimendis kasutatud tekstidele anda järg­

mise üldise iseloomustuse.

Tekstid I-IV hõlmasid perekonna ja kodu problemaatikat, V-VIII tootmist, IX tekst oli tsiviilkaitsest, X ja XI - nekroloogid.

I teksti - ""Armastusabielu" ja "mõistusabielu"" - ise­

loomustab respondentidele psühholoogiliselt "lähedane"

temaatika ja selle "lähedane" käsitlemise aspekt pealkir­

jas ja alguskatkendis, suhteliselt keskmine lähenemis- ja esitusviisi mittetraditsioonilisus. Vastavalt 2. ja 3» hü­

poteesile võib oodata kõrgeid hoiakulisi hinnanguid ja mõ­

ningast stereotüpiseerimise mõju vastuvõtule.

Pärast alguskatkendit muutub teema käsitlemise aspekt oluliselt "kaugemaks", oletatavasti viib see madalamatele lõplikele hinnangutele hoiakulistega võrreldes,ehkki teks­

ti teised karakteristikud ei muutu.

1. Mitmesuguste ainevaldkondade ja nähtuste"läheduse" mää­

ramise oma isiklike kogemuste, mõtete, tunnete ja iga­

päevase tegevuse ^vseisukohalt tegid sama protseduuri alusel läbi ka kõik 50 antud eksperimendi katsealust.

Need kaks psühholoogilise "läheduse" määramist osutusid oma tulemustelt üsnagi sarnasteks. Üliõpilaste suhtes kehtivaks võib eksperimendi paljude tulemuste põhjal pidada ka ekspertide hinnangut tekstide mittetradit- sioonilisusele.

16

II teksti - "Seksuaalkasvatus perekonnas" - pealkirja ja alguskatkendit iseloomustab I tekstiga ligilähedaselt sama psühholoogi]ine "lähedus", mittetraditsioonilisuse as­

te on aga väiksem,eriti esitusviisis. Sellele vaatamata võib 2. ja 3. hüpoteesist lähtudes oodata kõrgeid hoiakulist hinnanguid ja stereotüpiseerimisnähtuste mõju teksti vastu­

võtule.

Pärast alguskatkendit muutub teema ja selle käsitlemi­

se aspekti seos tunduvalt traditsioonilisemaks. Vastavalt 5. hüpoteesile võib oletada, et see viib muutusele vastu­

võtu emotsionaalses iseloomus, pärast teksti läbilugemist antavad hinnangud peaksid olema oluliselt madalamad kui pealkirja ja alguskatkendi põhjal antavad hinnangud, ehkki teksti teised karakteristikud jäävad samale tasemele.

III teksti - "Kohustused kodu ees" - pealkirja ja al­

guskatkendit iseloomustab "lähedase* temaatika suhteliselt keskmine käsitlemise "lähedus", samuti keskmine mittetra- ditsioonilisus. Oletatavasti on hoiakuliste hinnangute keskmine lähedane neutraalsele, ent skaala positiivses osas. Pärast alguskatkendit suureneb selles tekstis tundu­

valt teema käsitlemise aspekti mittetraditsioonilisus, mis 5. hüpoteesile vastavalt peaks viima kõrgematele lõp­

likele hinnangutele hoiakuliste hinnangutega võrreldes.

IV tekstile - "Kodu, kus räägitakse poliitikast" - on iseloomulik "lähedase" temaatika suhteliselt keskmise "lä- hedusastmega" käsitlus, teema ja selle käsitlemise aspekti seose kõrge mittetraditsioonilisus, esitusviisi keskmine mittetraditsioonilisus. Võib oletada, et hoiakuliste hin­

nangute keskmine on sellegi teksti puhul skaala positiiv­

ses osas, ent lähedane neutraalsele. Teksti põhiosa vastab kõigi meie poolt vaadeldavate karakteristikute lõikes al- guskatkendile,seetõttu võib vastavalt 1.hüpoteesile oodata pärast teksti läbilugemist antavate hinnangute kokku­

langemist pealkirja ja alguskatke põhjal antavate hinnan­

gutega.

3 17

V teksti - "Põllumaa ootab armastust" - pealkirjale ja algu skat kendile on iseloomulik psühholoogiliselt "kauge"

temaatika käsitlemine veidi alla keskmise "lähedusega" as­

pektist. Veidi alla keskmist on ka lähenemis- ja esitus­

viisi mittetraditsioonilisuse aste. Eeldatavasti on siis ka hoiakuliste hinnangute keskmine skaala negatiivses osas, ehkki lähedane neutraalsele. Pärast alguskatkendit muutub teema käsitlemise aspekt "lähedasemaks", tõuseb ka vormi mittetraditsioonilisus. Võib oletada, et vastavalt tõusevad ka hinnangud tekstile.

VI teksti - "Abielunõuandla tehases " - iseloomustab

"kauge" temaatika suhteliselt keskmise "lähedusega" käsit­

lus, teema ja selle käsitlemise aspekti mittetraditsiooni­

line ühendus, kuid traditsiooniline esitusviis. Oletata­

vasti jääb hoiakuliste hinnangute keskmine veidi alla skaala neutraalset keskpunkti ja ei muutu oluliselt ka pä­

rast teksti läbilugemist, kuivõrd kõik vaadeldavad teksti karakteristikud jäävad ka pärast alguskatkendit samale ta­

semele.

VII tekstile - "Missugune peab olema tänapäeva tööli­

ne?" - on iseloomulik "kauge" temaatika käsitlemine veidi alla keskmise "lähedusastmega"aspektist, keskmine lähene­

misviisi mittetraditsioonilisuse aste, suhteliselt tradit­

siooniline vorm. Võib oletada, et hoiakuliste hinnangute keskmine on skaala negatiivses osas,ehkki mitte palju all­

pool neutraalset keskpunkti.Kuna teksti põhiosa "läheduse"

ja mittetraditsioonilisuse poolest oluliselt ei erine pealkirjast ja alguskatkendist, peaks samale tasemele jää­

ma ka lõplik hinnang tekstile.

VIII teksti - "Arutati komsomolitööd tsehhides ja bri­

gaadides" - iseloomustab "kauge" temaatika käsitlemine psühholoogiliselt "kaugest" aspektist, väga traditsiooni­

line teema ja käsitlemisaspekti seos, samuti väga tradit­

siooniline esitusviis. Kõigi nende tegurite koosmõjul või­

me oletada väga madalaid hoiakulisi hinnanguid ja stereo- tüpiseerimisnähtuste tugevat mõju vastuvõtule. Sama kehtib

18

ka loplike hinnangute kohta, kuna tekst pärast alguskat­

kendit ei muutu.

лТ teksti - "Tsiviilkaitseõppuste kuues päev" - peal­

kirja ja alguskatkendit iseloomustab "kauge" teema käsit­

lemine psühholoogiliselt "kaugest" aspektist, esitusviisi mittetraditsioonilisus on keskmine ja lähenemisviisi mit­

tetraditsioonilisus veidi alla keskmist. 2. ja 3* hüpotee­

sist lähtudes võib oodata väga madalaid hoiakulisi hinnan­

guid ja stereotüpiseerimise tugevat mõju. Pärast alguskat­

kendit tõuseb tunduvalt teema käsitlemise aspekti psühho­

loogiline "lähedus" ja lähenemisviisi mittetraditsioonili­

sus. See peaks viima vastuvõtu emotsionaalse iseloomu muu­

tumisele, positiivsemetele hinnangutele.

X tekstile - "In memoriam Karl Praakli" - on iseloomu­

lik keskmise "lähedusega" teema käsitlemine suhteliselt keskmise "lähedusega" aspektist. Lähenemis- ja esitusviis on väga traditsiooniline. Pealkirja ja alguskatkendi põh­

jal antavate hinnangute keskmine on oletatavasti lähedane skaala neutraalsele keskpunktile, ent skaala negatiivsel poolel. Samale tasemele peaksid jääma ka pärast teksti lä­

bilugemist antavad hinnangud, sest teksti põhiosas ei ole muutusi algusega võrreldes.

XI teksti - "Tänasest jääb Metsakalmistule põllumees Ants Anupõld" - pealkiri ja alguskatkend on kõigi nelja vaadeldava tunnuse põhjal lähedased keskmisele. Skaala keskpunkti lähedal, ehkki ilmselt negatiivses osas, peaks olema siis ka hoiakuliste hinnangute keskmine.Pärast al­

guskatkendit tõuseb aga oluliselt nii teema käsitlemise aspekti"lähedus" kui sisu ja vormi mittetraditsioonilisus.

Vastavalt meie oletustele peaksid oluliselt tõusma ka tekstile pärast läbilugemist antavad hinnangud. Tekste hinnati katsealuste poolt traditsioonilise 5-pallise hin- nanguskaala abil (vt. lisas toodud küsitluslehtede näidi­

sed) ja nn. semantilist diferentsiaali kasutades - 22 vas­

tandliku omadussõna paari abil, katsealune pidi märkima, mil määral on reaalne või pealkirja põhjal kujutletav aja-

19

lehetekst tema jaoks seotud, iseloomustatav ühe või teise omadusega (tekstidele antud iseloomustusi kajastab mõne­

võrra tabel 4, semantilise diferentsiaali kohta vt. lähe­

malt 6,12).

5. Eksperimendi tulemused.

Hinnangute alusel eksperimentaaltekstidele võib öelda, et eksperimendi tulemused kinnitavad ülaltoodud hüpoteese.

Katse põhiliste järeldustena võime väita, et teema ja sel- le käsitlemise aspekti suuremale psühholoogilisele "lähe­

dusele", aga ka teate sisu ja vormi suuremale mittetradit- sioonilisusele vastab positiivsemate hoiakute aktualisee- rimine teksti vastuvõtul. Juhul, kui teksti pealkiri vas­

tab teema põhisisule ja meie poolt vaadeldud karakteristi­

kud jäävad kogu teksti ulatuses põhiliselt samale taseme­

le, määrab teatele antava hinnangu - juba enne teema vas­

tuvõttu - pealkirja põhjal kujunenud valmisolek hinnanguks.

Seda kinnitavad järgmised üldised tendentsid hinnangu­

tes - vt. tabelid 2, 3»

1. Psühholoogiliselt "lähedasemale" teemale vastavad kõrgemad eelnevad hoiakulised hinnangud: perekonna ja kodu teemalistele tekstidele antud hinnangud olid vastavalt oletustele kõikjal positiivsemad kui tootmisteema puhul.

2. Teema käsitlemise aspekti "kaugenemist" mööda ala­

nevad hoiakulised hinnangud: kõige kõrgemateks osutusid nad I ja II teksti puhul, kõige madalamateks VIII ja IX teksti puhul.

3. Pärast alguskatkendit ettevõetud olulised muutused antud teema käsitlemise aspekti psühholoogilises "lähedu­

ses" '(I, V, IX ja XI tekst), lähenemisviisi mittetradit- sioonilisuses (II, III, IX ja XI tekst), esitusviisi mit- tetraditsioonilisuses (V ja XI tekst) viisid pärast teksti läbilugemist antud hinnangute olulise erinevuseni pealkir­

ja ja alguskatkendi põhjal astud hinnangutest. Tekstide

20

kontrollgrupis, kus alguskatkend ja teksti põhiosa antud tunnuste poolest oluliselt ei erinenud (IV, VI, VII, VIII ja X tekst), langesid lõplikud hinnangud, mõningad erandid välja arvatud, kokku hoiakuliste hinnangutega.

Seejuures tuleb märkida mõningaid olulisi erinevusi erinevate mõõtmisprotseduuridega saadud tulemuste vahel, eeskätt V, VI,VII ja VIII tekstile antud hinnangutes. Sel­

gub, et tekstidele antavate üldiste positiivsete või nega­

tiivsete hinnangute fikseerimisel on 5-pallise skaala ja semantilise diferentsiaali abil saadud tulemused üsnagi kokkulangevad. Teadete vastuvõtu emotsionaalse iseloomu täpsemal analüüsimisel, sealhulgas näiteks pealkirja põh­

jal antud hoiakuliste hinnangute edasise muutumise analüü­

simisel, annavad need mõõtmisprotseduurid aga mitmel kor­

ral erinevaid tulemusi. Semantilise diferentsiaaliga saa­

dud andmed on V-VIII teksti suhtes osalt vastukäivad hüpo­

teesidele (vt. tabel 3).

Teatud määral aitab seda seletada teatav üldine ten­

dents hinnangutes, mis anti teksti endaga tutvumise järel - nimelt võib rääkida üldisest suunast positiivsematele hinnangutele pärast teksti läbilugemist, võrreldes peal­

kirja ja alguskatkendi põhjal antud hinnangutega (välja arvatud muidugi I ja II tekst, kus nende ettekavatsetud mittevastavus kõrgelt positiivsetele lugejaootustele viis tunduvalt madalamatele hinnangutele). Seda tendentsi kin­

nitab asjaolu, et välja arvatud X tekst, on III-XI teksti­

le antud lõplikud hinnangud niihästi 5-pallise skaala kui ka semantilise diferentsiaali alusel hoiakulistest hinnan­

gutest positiivsemad, hinnangute keskmised varieeruvad pealkirjade põhjal 5-pallisel skaalal 1,28-st 3»32-ni, al- guskatkendite põhjal 1,48-st 3»48-ni kogu teksti põhjal 1,68-st 3.80-ni; negatiivse värvinguga omadussõnade arv, millega tekste iseloomustatakse, on tunduvalt vähenenud, positiivse värvinguga omadussõnade arv suurenenud jne.

Seega võib arvata, et muutus mõnevõrra positiivsema vastuvõtu suunas VI, VII, VIII teksti läbilugemise järel,

21

võrreldes pealkirjale ja alguskatkendile tägeneva vastuvõ­

tuga, on tingitud mitte antud teksti iseärasustest, vaid vastuvõtuprotsessist endast. Võib arvata,et juhul, kui lu­

geja ootused teksti suhtes on tagasihoidlikud, kui ta on valmis andma sellele ükskõikse või negatiivse hinnangu, viib kogu teksti läbilugemine, tutvumine teate konkreetse sisuga veidi positiivsemale vastuvõtule kui see, mis peal­

kirja ja loo alguse põhjal esialgu välja kujunes.Need muu­

tused on aga sedavõrd väikesed, küllalt sageli lugejale endale tähelepandamatud,et nende avastamiseks on vaja täp­

semaid mõõtmisprotseduure kui traditsiooniline hinnangu- skaala.

6. Kokkuvõtteks

1. Eksisteerivad teatavad seaduspärased seosed ühelt poolt kommunikatsiooni objektide psühholoogilise "lähedu­

se" ja mittetraditsioonilisuse, samuti esitusviisi mitte­

traditsioonilisuse ning teiselt poolt teatava suuna ja in­

tensiivsusega hoiakute aktualiseerimise vahel teksti vas­

tuvõtul .

Sellest seaduspärast tuleneb rida järeldusi ja soovi­

tusi ajakirjanduspraktika jaoks. Keskmise või madala psüh­

holoogilise "lähedusega" teema puhul tuleb maksimaalselt hoiduda selle käsitlemise "kaugetest"aspektidest, kõrgelt traditsioonilisest lähenemis- ja esitusviisist. Need vii- vää^BntücT 3*uhul palju suurema negatiivse efektini kui psühholoogiliselt "lähedase" teema puhul. Toimub teatav negatiivsete hoiakute kumulatsioon, vastastikune mõju või­

mendamine ja tugevdamine, mis viib tugeva tõrjehinnangu domineerimisele, väga kõrge omaksvõtuläve kujunemisele.

Selle muutmine teksti vastuvõtu käigus on stereotüpiseeri- misnähtuste tugeva mõju tõttu väga raske, kui mitte võima­

tu. Hoopis reaalsem ülesanne on tugeva tõrjehinnangu, kõr­

ge omaksvõtuläve ärahoidmine teksti karakteristikute ots­

22

tarbeka ühendamise kaudu# Sest ülalnimetatud seaduspara viitab teiselt poolt ka mõningatele negatiivsete hoiakute mõju vähendamise võimalustele, sealhulgas eriti negatiivse teema-hoiaku mõju vähendamisele sel teel, et kasutatakse ära võimalused psühholoogiliselt "lähedasemate" kommuni­

katsiooni objektide leidmiseks antud teema piirides, samu­

ti võimalused vähemtraditsiooniliseks lähenemis- ja esi­

tusviisiks.

2. Hoiakuliste ja lõplike tekstihinnangute võrdlemisel ilmneb huvitav tendents erinevatele tekstidele antud hin­

nangute teatavatele võrdsustumisele, lähenemisele - inten­

siivsed positiivsed ja negatiivsed hinnangud tekstile sel­

le pealkirja ja (või) alguskatkendi alusel asenduvad mõne­

võrra mõõdukamate hinnangutega kogu tekstiga tutvumise jä- Ekstreemselt positiivsete hoiakuliste hinnangute vä- hempositiivseks muutumise tendentsi üldisuse kohta käes­

olev eksperiment andmeid ei andnud - I ja II tekst, mil­

lele pealkirja põhjal kõrgeid hinnanguid anti, olid meie poolt tahtlikult koostatud mittevastavatena lugejate ootus­

tele. Kuid mitmete uurimuste tulemused on M. Sherifil ja С. I. Hovlandil võimaldanud teha järelduse, et selline tendents on küllalt üldine /3/. Teate omaksvõtulävi on

väga kõrge mitte ainult tugevate negatiivsete hinnangute domineerimise korral vastuvõtu kontekstis, vaid ka väga tugevate positiivsete hinnangute puhul ja nendel juhtudel, kui teade lähedalt puudutab vastuvõtja "Mina".Kõrge omaks­

võtulävi tähendab seda, et lubatakse ainult väga väikest erinevust omaenda seisukohtadest, antud teates ei leidugi sageli selliseid hinnanguid, mil vastuvžtjal olemasolevatega niivõrd kokku langeks. Valmisolek väga kõrgelt hinnata­

va teate vastuvõtuks tähendab valmisoleku väga spetsiifili­

se informatsiooni saamiseks, mida aga reaalses teates esi­

neb küllalt harva. Seetõttu esineb sageli pettumist konk­

reetses teates, lõplikud hinnangud kujunevad hoiakulis­

test tunduvalt madalamateks.

rel

23

Antud eksperimendi käigus kogutud andmed lubavad teha oletuse ka vastupidise tendentsi olemasolu kohta valmis­

oleku puhul neutraalselt või negatiivselt hinnatavaks tea­

teks - sel juhul viib lähem tutvumine antud konkreetse teate sisuga mõnevõrra positiivsematele hinnangutele. Ar­

vatavasti tuleneb see seoste arvu suurenemisest, milles­

se vastuvõetavat teadet asetatakse - neutraalse või nega­

tiivse hoiakulise hinnangu puhul on arvamusi ja hinnanguid, millega teadet seostatakse, suhteliselt vähe, sest domi­

neerib ükskõikne või negatiivne üldhinnang. Tutvumine an­

tud konkreetse teate iseärasustega viib aga seoste arvu suurenemisele ja mõnevõrra positiivsemale üldhinnangule (s.t. et esialgse hoiakulise üldhinnangu osatähtsus vähe­

neb) .

Kõik meie eksperimendi käigus saadud andmed kinnitavad sellest seaduspärasusest tulenevat oletust - hoiakute mõ.lu informatsiooni vastuvõtule väheneb paljudel juhtudel koos teadete sisu ja vormi konkretiseerimisega, s.o. koos süve­

nemisega antud konkreetsesse teatesse.

Sellest tuleneb vägagi oluline järeldus ajaleheprakti- ka jaoks: kui negatiivsest või ükskõiksest teema-hoiakust hoolimata õnnestub saavutada, et antud konkreetne teade läbi loetakse, siis võib arvata, et tegelik vastuvõtt ku­

juneb veidi positiivsemaks kui valmisolek vastuvõtuks.Sel­

les, kas antud materjal loetakse läbi või mitte, mängivad pealkirja kõrval olulist osa alguslaused. Nendes on eriti oluline kinni pidada psühholoogilise "läheduse" ja mitte­

traditsioonilisuse printsiipidest.

3. Ülaltoodut arvesse võttes võib väita, et meie poolt vaadeldavad ajaleheteksti karakteristikud omavad olulist mõju hoiakute aktualiseerimisele ja hinnangute kujunemise­

le, kusjuures üldise tendentsina konkreetse teksti iseära­

sustesse süvenemisel intensiivsete hoiakute osatähtsus vä­

heneb. Tugevate positiivsete hoiakute kõrval avaldub see tendents vastuvõtu iseloomu muutumises mõnevõrra vähem po­

sitiivseks, neutraalsete ja negatiivsete hoiakute korral mõnevõrra enam positiivseks.

24

Oluline on rõhutada, et see muutue on üsnagi vähene, eriti neutraalsete ja negatiivsete hoiakute puhul, nii et lugeja ei anna endale tavaliselt sellest aru ja verbaal­

selt väljendatud hinnang tekstile selle omaksvõtmise või tagasitõrjumise seisukohalt ei pruugi muutuda. (Seetõttu on semantilisel diferentsiaalil rida eeliseid sellise muu­

tuse väljatoomisel, võrreldes traditsiooniliste hinnangu­

skaaladega

Võimalik, et selline sageli märkamatu vastuvõtu posi­

tiivsemaks muutumine on üheks psühholoogiliseks aluseks paljude uurijate poolt täheldatud asjaolule, et massikom­

munikatsiooni kaudu edasiantavad teated viivad mitte järs­

kudele ja kohe avalduvatele, vaid väikestele ja järk-jär­

gult, pikaajalise mõjustamise käigus kujunevatele muutus­

tele inimeste arvamustes, hoiakutes, veendumustes /1,13/.

Läbiviidud eksperiment andis mõningat katselist tões­

tust hoiakute aktualiseerimise määrava osa kohta ajalehe- tekstidele . antava hinnangu kujunemisel ja mõnede teksiti- tunnuste (teksti psühholoogilise "läheduse" ja mittetra- ditsioonilisuse) seose kohta hoiakute aktualiseerimisega.

Võib arvata, et need seaduspärasused kehtivad mitte ainult laboratoorse eksperimendi olukorras, vaid ka reaalses kom­

munikatsiooniprotsessis, ning mitte ainult filoloogia- ja ajalooüliõpilaste, vaid ka teiste auditooriumigruppide pu­

hul. See ei tähenda aga kaugeltki mitte, et nad ühe teata­

va ajaleheteate vastuvõtmisel erinevate lugejagruppide poolt ja erinevates sotsiaalsetes ja psühholoogilistes olukordades ühesuguselt avalduksid, ühesuguste hinnangute­

ni viiksid. Ühele lugejagrupile psühholoogiliselt "läheda­

sed" kommunikatsiooni objektid võivad olla "kauged" teise lugejagrupi jaoks. Esitusviisi suhteline mittetraditsioo- nilisus võib mõnede lugejate jaoks olla väga oluline vase tuvõtu emotsionaalset iseloomu kujundav tegur ja jääda teiste lugejate poolt hoopis tähele panemata jne. Üsnagi erinevalt võivad ülaltoodud mehhanismid ja seaduspärasused

4

25

avalduda teiste kommunikatsioonivahendite, näiteks raadio­

ga televisioonisaadete puhul.

Selleks et käesoleva uurimusega saadud teadmisi ära kasutada massikommunikatsiooni kaudu edasiantavate teadete mõju prognoosimisl ja suurendamisel, on vaja läbi viia ulatuslikum uurimuste kompleks erinevat laadi teadetega ja erinevate auditooriumigruppidega.

Viitekirjandus

1. Klapper, J. T. Effects of Mass Communication. Glencoe, 1961.

2. Lugejate hoiak ajalehesisu erinevate komponentide suhtes ning selle mõju ajalehematerjalide hinda­

misele lugejate poolt. Lepingulise uuri­

mistöö aruanne. Tartu, 1972 (käsikiri TEU Sotsioloogialaboratooriumis).

3. Sherif, M., Hovland, С. I et ai. Social Judgement. Yale Studies in Attitude and Communication.

Vol. 4. New Haven, London, 1961.

4. Vihalemm, P. Seadumus ja hoiak. Nõukogude Kool, 1974, nr. 12

5. Алексеев A.H. О массовой коммуникации и ее социальных средствах. В сб.: Журналист, пресса, чита­

тель. Л., 1969.

6. Апресян Ю.Д. Современные методы изучения значений и неко­

торые проблемы структурной лингвистики.

В сб.: Проблемы структурной лингвистики 1963. М., 1963.

7. Бойко В.В. О двух подходах к эффективности массовой ком­

муникации в американских и английских исс­

ледованиях. В сб.: Журналист, пресса, чи­

татель. Л., 1969.

8. Вихалемм П.А. Роль социальных установок в восприятии га­

зетной информации /Опыт экспериментально­

го исследования/. Диссертация на соискание

ученой степени кандидата психологических наук. Тарту, 1974.

9. Лауристин М.й. О некоторых проблемах контент-анализа в связи с изучением направленности содержания газеты. В сб.: Труды по социологии. Вып.11, Тарту, 1972.

10. Никифирова О.М. Психология восприятия художественной литературы. М., 1972.

11. Райли-младший Д., Райли М. Массовая коммуникация и со­

циальная система. В сб.: Социология сегодня.

М., 1965.

12. Симмат В.Е. Семантический дифференциал как инструмент искусствоведческого анализа. В сб.: Семио­

тика и искусствометрия. М., 1972.

13. Шерковин Ю.А. К вопросу о природе и функциях массовой коммуникации в современных условиях. В сб.:

Материалы встречи социологов "Методологичес­

кие проблемы исследования массовой коммуни­

кации". Кяэрику 1. Тарту, 1967.

14. Шерковин Ю.А. От убеждении и внушении в пропагандистс­

ком воздействии. В сб.: Материалы встречи социологов "Личность и массовая коммуника­

ция". Кяэрику 111. Тарту, 1969.

27

T a b e l Hrsperimendis kasutatud tekstide üldisele onus tue

(eksperthinnangute põhjal) Tekst Eksperimendi etapp Teema käsitlemise

aspekti "lähedus" Teema käsitlemise mitte traditsiooni­

lisus⁰

Vormi mittetraditsi­

oonilisus⁰ I ъ (pealkiri, katkend)

(põhitekst) p (erinevuse aste)

3,8 3,3 0,05

3,2 3,1 ebaolal.

3.0 3.1 ebaolal.

II b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 3,6 3,4

ebaolul.

2,7 2,3 0,05

1,4 1,6 ebaolal.

III b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 3,0 3,4

ebaolul.

2,5 3,4 0,001

2,6 2,9 ebaolal.

IV b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 2,7 2,9

ebaolul.

4,0 3,7 ebaolul.

2,9 2,6 ebaolul.

T b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aate) 2,5 3,1

0,05

2,5 2,7 ebaolul.

2,3 3,1 0,001 П b (pealkiri, katkend)

(põhitekst) p (erinevuse aste)

2,6 2,6 ebaolul.

3.5 3.6 ebaolul.

1,9 2,0 ebaolul.

ты b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste)

2,5 2Л ebaolul.

2,9 3,1 ebaolul.

2,1 2,4

•baolol.

nn b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 1,3 1,7

ebaolul.

1,3 1,3 ebaolal.

1,1 1,3 ebaolal.

IX b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 1,2 2,4

0,001

2,5 3,7 0,001

3,0 3,0 ebaolal.

I b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aste) 3,3 3,7

ebaolul.

1,4 1,6 ebaolul.

1,3 1,1 ebaolal.

и b (pealkiri, katkend) (põhitekst)

p (erinevuse aate) 4.1 3.0

0,001

2,9 4,4 0,001

4,4 3,0 0,001

1 5-pallieel skaalal minimaalsest "lähedusest" (1) maksimaalseni (5).

11 5-pallisel skaalal mittetraditsiooailieuse puudumisest (1) tugevas­

ti mittetraditsiooniliseni (5).

T a b e l 2

Hinnangud eksperimentaaltekstidele 5-pallisel skaalal

Pealkirjade põhjal Alguakatkendite põhjal Kogu teksti läbilugemise järel Tekst Maksim,

negat.

hinne (1)

Maksim posit.

С?)®

Hinnan­ gute kesk­

mine

Disper­

sioon

Maksim, negat.

hinne (1)

Maksim.

posit.

hinne (5)

Hinnan­

gute kesk­

mine

Disper­

sioon

Maksim, negat.

(1)

Maksim, posit.

(5)

Hinnan­

gute kesk­

mine

Disper­

sioon

% %

%

% %

I - 64 4,44 0,77 2 40 4,04 1,04 4 26 5,64 1,25 II - 58 4,42 0,64 - 50 4,12 1,11 4 52 5,70 1,25 III 6 8 3,52 1,10 14 18 5,18 1,95 2 28 5,74 1,05 IV 16 14 5,10 1,70 6 22 5,48 1,57 8 16 5,46 1,55 V 18 4 2,70 1,25 24 8 2,76 1,66 10 12 5,54 1,54 VI 22 18 5,00 1,96 8 14 5,24 1,54 6 12 5,52 1,19 VII 26 2 2,46 1,21 14 10 5,04 1,50 12 2 2,82 1,11 VIII 66 2 1,52 0,77 64 - 1,48 0,49 60 2 1,68 0,98 IX 80 - 1,28 0,40 68 4 1,58 1,12 44 10 2,22 1,81 X 8 12 5,20 1,08 18 6 2,58 1,26 10 - 2,78 0,77

H 16 8 2,72 1,56 22 8 2,54 1,45 - 54 5,80 1,04

Tekstidele antud hinnangute keskmised

T a b e l 5

Semantiline diferentsiaal (hin­

5-palllne skaala nangute keskmine kõigi skaalade Muutused teksti tunnustes

Tekst ulatuses)¹ Teema kä­ Teema kä­ Vormi

Tekst Hoiakuliste Lõplike "a" ja "b" Pealkirja pärast lä- "c" ja "d" sitlemise sitlemise mitte- hinnangute hinnangu­ erinevuse põhjal bilugeaist erinevuse aspekti mltte- tradit- keskmine te kesk­ olulisus olulisus "lähedus" traditsi- siooni-

mine oonilisus llsus

a b P с d P

I 4,24 5,64 0,01 5,60 5,88 0,01 - 0 0

II 4,27 5,70 0,01 5,50 5,76 0,01 0 - 0

III 3,25 5,74 0,05 5,99 5,75 0,05 0 + 0

17 5,29 5,46 ebaolul. 3,94 3,85 ebaolul. 0 0 0

V 2,75 5,54 0,01 5,78 5,75 ebaolul. + 0 +

VI 5,12 5,52 ebaolul. 4,15 5,70 0,001 0 0 0

VII 2,75 2,82 ebaolul. 4,59 4,24 0,01 0 0 0

VIII 1,50 1,68 ebaolul. 5,18 4,94 0,01 0 0 0

IX 1ЛЗ 2,22 0,001 5,25 4,65 0,001 + + 0

I 2,89 2,78 ebaolul. - 4,28 - 0 0 0

H 2,65 5,80 0,001 - 5,47 - + + •

x 7-pallisel skaalal tugevasti positiivse värvinguga poolusest (1) tugevasti negatiivseni (7).

1 1 (+) - tähistab antud tekstitunnuse olulist suurenemist parast alguskatkendit; (-) - olulist vähenemist; (0) - oluliste muutuste puudumist (vt. lähemalt tabelist).

T a b e l 4 Omadused, sie respondentia« erratee tekete iseloomastavad

(semantilise diferentsiaali skaalad, кшв hinnangute keeksime on väljaspool piirkonda 5,01 - 4,99)

Tekstid Hinnangud pealkirja põhjal Hinnangud teksti läbilugemise järel I oluline; erutav; hea; lähedane; ebatavaline Kõik hinnangute keskmised on skaala neut­

raalses piirkonnas II oluline; erutav; hea; värske; lähedane oluline

III b-isiv hinivmgiite keskmised on skaala neut­

raalses piirkonnas tuntud; hea

IV ebatavaline ebatavaline

V tavaline; loomulik; rahulik rahulik; loomulik; tavaline; rahumeelne;

tuntud; oluline; hea

VI ebatavaline; tundmatu; võõras oluline; hea; ebatavaline; võõras VII Ühetaoline; külmaksjättev; kauge; võõras;

umbmäärane; hall; tavaline; jõuetu tavaline; kauge VIII tavaline; külmaksjättev; ühetaoline; kauge;

naiivne; vananenud; hall; hõre; jõuetu; lii­

kumatu; kitsasj võõras; halb; ebaoluline;

tundmatu; umbmäärane; suletud; kunstlik

tavaline; külmaksjättev; kauge; hall; ühe­

taoline; naiivne; jõuetu; vananenud; võõ­

ras; hõre; halb II külmaksjättev; hall; võõras; kauge; ühetao­

line; ebaoluline; tundmatu; hõre; kaootiline; kauge; külmaksjättev; kunstlik; naiivne;

võõras; ühetaoline

I tavaline; ühetaoline; rahulik; rahumeelne;

kauge

T L rahulik; hea; rahumeelne