TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TO IM ETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
ALUSTATUD 1893. а. V IH IK № В Ы П У С К ОСНОВАНЫ В 1891 г.
ÕIGUSTEADUSKONNA TÖID ТРУДЫ ЮРИДИЧЕСКОГО
ФАКУЛЬТЕТА
E E S T I R I I K L I K K I R J A S T U S T A L L I N N 1 9 5 5
T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У ЧЕН Ы Е ЗА П И С КИ
ТАРТУСКОГО Г О С У Д А РС ТВ ЕН Н О ГО У Н И В ЕРС И ТЕТ А
V IH IK 3 9 В Ы П У С К
ÕIGUSTEADUSKONNA TÖID ТРУДЫ ЮРИДИЧЕСКОГО
ФАКУЛЬТЕТА
E E S T I R I I K L I K K I R J A S T U S T A L L I N N 1955
R e d a k ts io o n i- k o lle e g iu m :
J. А n a n j e v а, H . К a d a r i ( v a s t u t a v t o im e ta j a ) . J . M ä 11, К. P ü s s, A. U u s t а 1, P V i h a l e m
S e k r e tä r id K- A b e n , J. L o t m a n . Р е д а к ц и о н н а я к о л л е г и я :
Ж - А н а н ь е в а , П. В и х а л е м , X. К а д а р и (о т в е т с т в е н н ы й р е д а к т о р ) , И . М я л л , К . П ю с с, А. У у с т а л ь.
С е к р е т а р и К . А б е н, Ю . Л о т м а н .
N Õ U K O G U D E LIIDU KAUB AL AE VADE KOHTULIK IMMUNI TEET VÄLI SSADAMATES
D otsent, juriid. tead. kand. A. Uustal R iig iõ ig u s e j a -h a ld u s e k a te e d e r
Nõukogude sotsialistliku riigi loomisega, kus jä ä d a v a lt on lik
videeritud ühe inimese ekspluateerimine teise poolt, pandi alus uut tüüpi kaubalaevastiku kujunemisele, mille ülesandeks ei ole kapitalistide rikastam ine meremeeste ekspluateerimise teel, vaid kogu rahva huvide teenimine rah v a m aja n d u se kindlustamisel ja arendamisel.
Nõukogude Venem aa osutas oma olemasolu esimestest pä e v a dest peale su urt tähelepanu m erelaevastiku arendamisele, saades aru sellest suurest tähtsusest, mida m erelaevastik om as tema kui suure m ereriigi m ajanduslikuks arenguks ja sotsialismi ülesehita
miseks meie m aal.
Novembris 1917 a. andis Nõukogude valitsus dekreedi, miMega kogu m erelaevastiku ja sa d am a te juhtim ine anti üle Mere- ja Jõe- laevameeste Ülevenemaalisele Keskkomiteele. Sam a dekreediga tühistati „Svod zakonov” nende artiklite kehtivus, millega lubati vene laevade müüki ja pantim ist välismaalastele. Kõik seMised tehingud, mis olid aset leidnud p ä ra st Esimese m aa ilm a sõ ja algust, loeti kehtetuks.1
Dekreet om as äärm iselt suurt tähtsust meie kodum aa laevastiku säilitamisel, sest ta takistas endistel laevaomanikel, kes suhtusid vaenulikult nõukogude korrasse, laevade väljaviimist ja nende v õ õrandam ist välism aalastele, m illega nad oleksid ka hjustanud Nõukogude kaubalaevastiku ülesehitamist.
N õukogude valitsus võttis ühtaegu tarvitusele abinõud nii Venem aa laevastiku säilitamiseks kui ka edasiarendam iseks, sest Nõukogude riigi käes olid kõik võimalused laevastiku edukaks e d asiaren d am iseks ja tugevdam iseks. Sel 'eesmärgil m oodustati V N F S V RKN m ä ä ru s e g a 12. detsem brist 1917 a. spetsiaalne
1 V t. В. Ф . M e ш e p а, И м м у н и т е т г о су д а р с т в е н н ы х м о р с к и х с у д о в С С С Р , 1950, lk. 3.
komisjon, kelle ülesandeks oli meie kodum aa laevastiku la ie n d a mise küsim use uurimine.
Aktiks aga, m illeg a pandi alus Nõukogude kaubalaevastiku kujunemisele, oli V N FSV RKN dekreet 26. ja a n u a r i s t 1918. a.
„K aub alaev astik u natsionaliseerim ise k oh ta ” N im etatud dekree
diga tu n n istati riiklikuks sotsialistlikuks om andiks — sellega kogu rahva varaks — laevasõidu-ettevõtted, m is kuulusid aktsiaseltsi
dele, osaühingutele, k a u b am ajadele ja ainuisikulistele omanikele, kellele kuulusid ükskõik millist tüüpi mere- või jõelaevad, m ida kasutati reisijate või kauba veoks, ühes kogu kinnis- ja v a lla s v a ra g a , aktiva ja passivaga.
Dekreeti täiendati v e d Ü levenem aalise R ahvam ajan du sn õu ko gu Presiidium i poolt 18. mail 1918. >a. k in nitatud instruktsiooniga Vee
transpord i Pea v a litsu se loomise kohta, mille juhtimisele läks kogu natsionaliseeritud kaubalaevastik.
Nende aktidega läks riigile üle kogu kaubalaevastik, välja a rv a tu d ainult väike arv laevu, m is ei olnud kohandatud reisijate ja kauba veoks, sam uti ka tööstuslikuks otstarbeks ka su ta tav a d laevad, m is kuulusid väikeettevõtjate artellidele. Kuid neid väikesi laevu, mis jäid om andiks eraisikuile, ei võidud k a s u ta d a /k a u b a n duslikul eesm ärgil reisijate ja kaupiade veoks.
Sellega koondus nim etatu d aktide põhjal kogu kaubalaevastik ja veetran sport Nõukogude riigi kätte.
K aubalaevastiku ja veetranspordi natsionaliseerim ine leidis kinnitust NSV Liidu ja liiduvabariikide konstitutsioonides.
1936. a. Nõukogude Liidu konstitutsiooni § 6 kohaselt „Maa, m aapõuevarad, veed, metsad, tehased, vabrikud, kaevandused, m u rru d , raudtee-, vee- ja õ hu tra n spo rt on riigi omand, see on kogu rahva v a r a ”
Nii on fikseeritud meie kaub alaev astiku kui riikliku, sotsialist
liku om andi seisund konstitutsioonilises korras. Kooskõlas Nõuko
gude Liidu konstitutsiooniga deklareerib V N FSV Tsiviilkoodeksi
§ 22: „АП-loetletud riig iv arasid ei või om andiks võõrandada e ra isikutele ega nende koondistele, sam uti ka väljaspool kooperatiiv- ja ühiskondlike organ isatsioo n id e süsteemi olevatele o rgan isa tsio o
nidele; ka ei või need v a ra d olla pandiobjektiks ega või neile pöö
r a ta sissenõuet u sa ld a jate rahuldam iseks:
g) raudteede veerev koosseis, õhusõidukid, mere- ja jõelaevad;”
V a stav a lt KMK eeskirjadele (art. 6 ja 7) võivad sõita Nõuko
gude Liidu lipu all ja tegelda kauba n in g reisijate veoga ainult riigi laevad, m is kuuluvad riikliku organ i „Sovtorgflot” ju h tim i
sele, kuna teised riiklikud o rganid ja kooperatiivsed o r g a n is a ts i
oonid „võivad om ada laevu ainult piirides, mis vajalikud nende sisetöönduslike v a ja d u s te teenim iseks”
Üksikisikutele isikliku om andi alusel võivad v a s ta v a lt KMK § 8 kuuluda Nõukogude Liidus: ,,a) laevad kauba k a ndejõuga mitte üle 50 tonni; b) laevad m ehaaniliste liikumisvahenditega, võim
susega mitte üle 15, a ga üksikutes rajoonides 20 indikaatorjõu;
v) laevad, m ida kasu ta tak se spordiks, välja a rv a tu d laevad ja p a a did m ootoritega, võim susega üle 10 indikaatorjõu; g) laevad, mida kasu ta tak se kala- ja m ereloomade püügiks, välja a rv a tu d laevad m eh a a n ilise 4 liikumisvahendiga, kui laeva k ogum aht ületab 20 registe rto n n i”
Seejuures m äärata k se, et ühele isikule võib kuuluda ainult üks punktides ,,a” ja ,,b” m ä r g itu d laev.
Nii k innitavad K aubandusliku m eresõidu koodeksi eeskirjad veel kord N õ u k o g u d e k a u b a l a e v a s t i k u r i i k l i k u s o t s i a l i s t l i k u o m a n d i i s e l o o m u , m i d a v ä l i s r i i g i d p e a v a d a r v e s t a m a N õ u k o g u de k a u b a l a e v a d e õ i g u s l i k u r e ž i i m i k i n d l a k s m ä ä r a m i s e l v ä l i s s a d a m a t e s .
Suhtudes äärm ise v a en uga Nõukogude riigisse ja püüdes teda hävitada, otsisid imperialistlikud ringk o nn ad igasuguseid teid ka Nõukogude kaubalaevastiku ülesehitamise ja edasia re nd a m ise tak is tamiseks. See ilmnes kõigepealt nende suhtum ises Nõukogude riigi poolt teostatud kaubalaevastiku natsionaliseerim isse.
Peterburis asuv diplomaatiline korpus pöördus dem aršiga N õu
kogude valitsuse poole, avaldades küüniliselt, et Nõukogude v a lit
suse natsionaliseerim isdekreete vaadeldakse diplom aatilise korpuse poolt „kui m itteolevaid” 1 See akt kujutas endast- diplomaatilises praktikas s e n in ä h tam a tu t vahelesegam ist riigi siseasjadesse. Selle aktiga loodeti m õjutada noort Nõukogude riiki laevade n a tsio n a li
seerimisest loobuma.
Imperialistid püüdsid takistada meie k aubalaevastiku aren g ut ka sellega, et nad ei tu n n u sta n u d välism aal natsionaliseerim is- dekreetide kehtivust ega andnud Nõukogude riigile ta g a s i v a lg e k a a rtla s te poolt välism aale viidud laevu, soodustades koguni nende realiseerim ist välismaal.
Nii viidi valg e k a a rtla ste poolt nõukogude M usta mere s a d a m a test Bizertasse rida Nõukogude riigile kuuluvaid sõjalaevu, n ag u ristleja „A lm az” h ävitajad „Bezbetšnõi” , „Silnõi” ja „ J a rk i”, s u urtükipaadid „G roznõi” ja „ S triž ” kolm allveelaeva, trans- pordilaev „ K ro n š ta d t” ja rida abilaevu.
P r a n ts u s e tolleaegne valitsus tu n n u sta s küll, et laevad kuuluvad endisele Vene valitsusele, kuid keeldus neid üle an d m a st — v astuolus ü ld tu n n u statu d rahvusvahelise õiguse põhimõtetega — Venemaa õ igusjärglasele, Nõukogude valitsusele. Peale selle võeti nõukogude- vaenulike ringkondade mõjutusel v astu täiesti ebaõige otsus nende laevade realiseerimise kohta.
Selline tegevus oleks olnud täiesti vastuolus rahvusvahelise õiguse ü ld tu n n u s tatu d põhimõtetega isegi sel juhul, kui ühel riigil
1 „ I z v e s t ij a ” 15. (2.) v e e b r u a r is t 1918.
oleks olnud teise va stu rahalisi kohustusi, veel en am ag a olukor ras, kus Nõukogude riigil ei olnud P r a n ts u s m a a v a s tu m in geid rahalisi kohustusi.
Nõukogude valitsus a v aldas sellise tegevuse v a stu protesti, kirjutades P r a n ts u s e valitsusele 3. juulil 1923. a. s a ad e tu d tele
gram m is, et „ P r a n t s u s m a a kahtlem ata ei jää k s ükskõikseks, kui m in g isu g u se Ameerika või Inglise s a d am a külastam isel P r a n t s u s m aa sõjalaevad võetaks ära Inglise või Ameerika valitsuse poolt, kes on P r a n ts u s m a a kreeditorid”
Natsionaliseerim ise momendil välism aal olnud kaubalaevade Nõukogude valitsusele üleandm isest keeldum isega loodi Võimalu
sed nende edaspidiseks k asutam iseks endiste omanike poolt.
Selline Nõukogude valitsuse natsionaliseerim isdekreetide m itte tu n n u sta m in e välism aal jätk u s isegi p ä ra s t Nõukogude Liidu r a h vusvahelist tun n u sta m ist, v a a ta m a ta sellele, et rahvusvahelise tu n n u sta m is e üheks tag a jä rje k s on ka tu n n u sta ta v a riigi se a d u s a ndluse tunn u stam in e.
Kodanlikud kohtud põhjendasid paljudel juhtudel oma otsust Nõukogude natsionaliseerim isdekreetide m itte tu n n u sta m is e osas elbamäärase „avaliku k o rra ” klausliga, millega olevat vastuolus nat- sionaliseerimisdekreedid; ühes sellega kodanliku kohtu seisukohalt piirduvat nende kehtivus ainult Nõukogude Liidu piiridega.
Sellel ebaõigel seisukohal asusid P r a n ts u s m a a kohtud Vene Laevand u se ja Kaubanduse Seltsi ( „ R O P IT ” ) laevade asjus.
Nõukogude Liit esitas P r a n ts u s m a a l hagi tem ale mõnede n a t sionaliseeritud vene laevaseltsi „ R O P IT ” laevade üleandm ise kohta, m is seisid P r a n ts u s m a a s a d am a te s ja kuulusid na tsionaliseerim i
sele natsionaliseeriimisdekreedi alusel.
Kohus lükkas selle h agi tag a si (1925. a.), väites, et „kuigi Nõukogude v alitsuse de jure tu n n u sta m in e ei luba P r a n ts u s e koh- tutel enam ignoreerida Nõukogude, valitsuse seadusandlust, jäta b ta siiski kohtunikele su v e rä ä n se õiguse h in n a ta nende poolt läbi- v a a d a ta v a is ko htuasjus küsim ust sellest seisukohast, kas vastav ad seaduse sätted ei osutu avaliku korra vastastek s; seesuguseks j u h tumiks on dekreet matsionalis_eerimise kohta, millele käesolevas protsessis to etutakse”
Seejuures kritiseeritakse kohtuotsuses lu bam atult k a u b a la e v as
tiku natsionaliseerim ise dekreeti, väites: „Uus Vene õigus omab poliitilist ja sotsiaalset iseloomu, mis on form aalses vastuolus meie s e adusan d luseg a, milline raja n eb eraom andi austam isele; seepärast n e e d m ää ru sed on v a stuolus Prantsusm aia avaliku õigusega ja nad
ei saa o l k sanktsioneeritud kohtute poolt” 1
P r a n ts u s m a a kohtupraktika nim etatu d küsim uses oli ilmses vastuolus P r a n ts u s m a a l tu n n u s ta tu d rahvusvahelis-õigusliku p ra k
1 И . С. П e p e т e p с к и й, С. Б . К р ы л о в , М е ж д у н а р о д н о е ч а с т н о е п р а в о , М ., 1940, lk. 102; I. S . P e r e t e r s k i , S . В. К г õ 1 о v, R a h v u s v a h e lin e e r a õ ig u s , T a r tu , 1948, lk. 136, 137.
tik aga v ä lism a a juriidiliste isikute suhtes. V äljakujunenud p r a k tika kohaselt kuuluvad v älism aa juriidilised isikud P ra n ts u s m a a l likvideerimisele ja nende v a ra n d u se s a atu s m ä ä ra ta k s e juriidilise isiku matsionaialse seaduse, s. t. käesoleval juhul Nõukogude s e a duse alusel; sellega oleks P r a n ts u s e kohtutel tulnud m ä ä ra ta ,,R O P IT ” -i v a ra n d u s kooskõlas natsionaliseerim isdekreetidega üle
läinuks Nõukogude riigile.
Ing lism aa kohtutes kasutati Nõukogude natsionaliseerim isdek
reetide m ittetunnustam iseks natsionaliseerim ise momendil v ä lis
m aal olnud laevade suhtes kodanlike autorite poolt selleks loodud
„faktilise n atsionaliseerim ise teooriat” mille kohaselt natsionali- seerimisdekreedid kehtivat ainult selle v a ra n d u se suhtes, mis te g e likult oli Nõukogude riigi valduses.
Sellist seisukohta väljendasid Inglise kohtud „ R O P IT M le k u u luva laeva „ Ju p ite r” kohtuasjas. „Ju p ite r” seisis Inglism aal Dort- mouthi sadam as. 1924. a. m ärtsis andis laeva kapten laeva ühes dokum entidega üle Nõukogude Liidu kaubanduslikule esindajale Inglism aal. Laev müüdi p ä ra st seda Itaalia firmale. P ä r a s t laeva ülea n d m ist esitas P r a n ts u s e kohtu poolt dbaõigelt m ää ratu d
„ R O P IT ” -i likvidaator nõude Itaalia firma va stu laeva t a g a s i andm iseks ,,R O PIT” -ile. 1 V a a tam a ta sellele, et „Ju piter” 26. j a a n u a ril 1918. a. seisis Odessias, seega Nõukogude territooriumil, ja oli sellega ka faktiliselt natsionaliseerim isdekreedi alusel n a ts io naliseeritud ja koguni p ä ra st üle antud Nõukogude valitsusele, ra h u ld a s Inglise kohus hagi, väites, et 26. jaa n u a ril 1918. ia. ei olevat natsionaliseerim isdekreetide kehtivus veel ulatunud O des
sani. Lordide koda oma otsuses „Jupiteri” asjas märkis: „Natsio- naliseerim isdekreedid ei oma kehtivust väljaspool NSV Liitu, pu u
tu g u iasi kas Vene kodanike v ara n d u sse või teiste riikide kodanike v a r a n d u s s e ” 2
H ag i oli täiesti lalusetu ka seepärast, et P ra n ts u s m a a kohtutel, magu juba eespool m ärgitud, ei olnud m ingit õigust m ä ä r a ta lik- v idaato rit „ R O P IT M le , sest see oli natsionaliseeritud Nõukogude riigi poolt ja tema v a ra n d u s üle läinud Nõukogude riigile.
Selleks, et mitte tu n n u sta d a Nõukogude natsionaliseerim isdek
reetide kehtivust välism aal, arendasid kodanlikud autorid täiesti v ä ä ra id seisukohti, n a g u oleks neil dekreetidel olnud k rim inaal
seaduste iseloom ja n a g u oleksid nad sellega o m anda nud rangelt te rrito ria alse kehtivuse. Inglise autor Cheshire kirjutab: „Kohtud, tegutsed es põhimõtte järgi, et nad ei või uurida aktide kehtivust, mida on andnud Inglise valitsuse poolt tu n n u sta tu d välism aa suve
r ä ä n n e võim, on alati tu n n u sta n u d Vene valitsuse õigust konfis
keeritud või natsionaliseeritud varale. Leiti aga, et selline konfis-
*---
1 А. Д . К e й л и н, П . H . В и н о г р а д о в, М о р с к о е п р а в о , М ., 1939, lk. 22.
2 И . С. П е р е т е р с к и й , С. Б. К р ы л о в , М е ж д у н а р о д н о е ч а с т н о е п р а в о , lk. 103.
keerim ine on efektiivne ainult omandi suhtes, mis asus Vene t e r r i tooriumi piirides k a rista v a seaduse v ä lja an d m ise m om endil.” 1
N õukogude natsionaHseerim isdekreetide puhul ei olnud te g e m ist m ingite krim inaalõiguslike aktidega, m illega n a g u oleks 'konfiskeeritud üksikute isikute, k urjateg ijate v a ra n d u s. Niatsionali- seerim isdekreetidega likvideeriti -täielikult era o m an d va sta va te le dekreetides m ä rg itu d erao m an di liikidele ja need läksid üle riigile.
S ee p ä ra st ei saa siin ju ttu olla üksikisikute k a rista m ise st kri
m in a a lõiguslikus ko rras ja v a ra n d u s e konfiskeerimisest k rim in a a l
seaduse ;alusel.
N atsionaliseeritud varia läks üle riigile v a a ta m a ta sellele, kus ta iasus, n a g u see oli selgelt m ärg itu d natsionaliseerim isdekreedis ja ka KMK § 10, kus on öeldud: „Kõik kapitalistlikuks e ra o m a n diks olevad laevad, mis kuuluvad natsionaliseerim isele , loetakse natsionaliseerituks, sõltum ata sellest, kas anti või ei lantud selle kohta võ im uorganite m ää ru s, ja vaiatamata sellele, kelle faktilises v alduses need laevad lasuvad”
Sa m a seisukoht on v ä lje n d atu d juba varem Nõukogude Liidu poolt sõlmitud kaubalepingutes. Nõukogude Liidu poolt N orraga
15. detsembril 1925. a. sõlmitud kauba- ja m eresõidulepingu lõpp- protokolli IX punktis öeldakse: „Nõukogude Sotsialistlike V a b a riikide Liidu va litsus avaldab, et artikkel 23 mitte milleski ei m uuda ära Liidu õigusi kõigile endise Vene laevastiku nii sõjia- kui kaubalaevadele, mis olid Vene valitsuse om andiks või kuulusid natsionaliseerim isele Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi 26. jaianuari 1918. aiasta dekreedi alusel ja mis olid vii
dud välism aale interventsiooni iajal ega ole faktiliselt Liidu v a lit
suse o rg an ite v a ld u s e s ” 2
Kõik eeltoodud kodanlikud „teo o riad ” m o on utavad sihilikult Nõukogude natsionaliseerim isdekreetide sisu selleks, et na tsio n a li
seeritud v a ra n d u s t m itte üle a nd a Nõukogude riigile.
S a m a s u g u s t vaenulikku poliitikat Nõukogude Liidu va stu j ä t kasid kodanlikud riigid p ä ra s t nõukogude korra kehtestam ist E es
tis, Lätis ja Leedus 1940. a. ja n ende m aa d e vastuvõtm ist liidu- vabariikidena Nõukogude Liidu koosseisu.
Ka nendes uutes sotsialistlikes riikides likvideeriti jä ä d a v a lt ühe inimese ekspluateerim ine teise poolt ja likvideeriti selleks ka ekspluateerim ise ialus — kapitalistlik e rao m and tootm isriistadele ja -vahenditele.
EN SV 1940. a. konstitutsiooni § 4 öeldakse: „EN S V m a ja n d u s likuks aluseks on sotsialistlik m a ja n d u s sü s te em ja tootm isvahen
1 C h e s h i r e , P r i v a te I n t e r n a ti o n a l L a w , 1937. lk. 77; F o o t e , A C o n - c is e T r e a tis e on P r i v a te I n t e r n a ti o n a l L a w , 1925, lk. 657. S a m a l e b a õ ig e l s e i s u k o h a l a s u s ka s a k s a a u to r N u s s b a u m , D e u ts c h e s i n te r n a t i o n a l e s P r iv a tr e c h t,
1925, lk. 305.
2 А. С . К о р о л е н к о , Т о р го в ы е д о г о в о р ы и с о г л а ш е н и я С С С Р с и н о с т р а н н ы м и г о с у д а р с т в а м и , М ., 1953, lk. 225. S a m a s e is u k o h t oli v ä lj e n d a t u d
k a I t a a l i a g a 1924. a. s õ lm itu d k a u b a le p in g u lõ p p -p ro to k o llis a r t. 28 k o h ta .
dite sotsialistlik om andus, mis on kin d lustatud kapitalistliku m ajandu ssü steem i likvideerimise, suurtööstusettevõtete tootm is
vahendite erao m an du se kaotam ise ja nende ettevõtete, p a n kade, transpordi ja sidevahendite natsionaliseerim ise ta g a järjel sihiga täielikult kaotada inimese ekspluateerim ine inimese poolt ja üles ehitada sotsialistlik ühiskond” Konstitutsiooni § 6 jä rg i kuulub riigi om andiks ka veetransport. S a m a s u g u s e d sätted s is a l
dusid ka Läti NSV ja Leedu NSV konstitutsioonides. V a s ta v a lt konstitutsioonidele natsionaliseeriti neis miaiades ka veetransport.
ENSV Ülemnõukogu Presiidium võttis 8. oktoobril 1940. a.
vastu aju tise seadluse laevandusettevõtete, mere- ja jõelaevastiku natsionaliseerim ise kohta. Seadluses öeldakse:
„§ 1. V a stav a lt Eesti NSV Konstitutsiooni § 6 n a tsio n a lise e rida juriidiliste ja füüsiliste isikute, magu: aktsiaseltside, seltsin- gute ja üheisikuliste suurettevõtjate laevandusettevõtted, kogu nende v a ra g a , millest see vara ka ei koosneks ja kus ta ka ei asuks, ju u rde a rv atu d hoiused ja jooksvad arved Vabariigi ja välism aa pankades, samuti kõik õigused, mis kuuluvad neile ette
võtetele, nende h u lg as nõuded kindlustussum m adele jt.
N atsionaliseerimisele ei kuulu:
a) m ehaanilise jõuta liikuvad merelaevad, kandejõuga allia 50 tonni;
b) m ehaanilise jõuta liikuvad jõe- ja järvelaevad, kandejõuga alla 5 tonni;
c) m erelaevad, mille m asinate võime alla 15 indikaatori jõu;
d) jõe- ja järvelaevad, mille m asinate võime alla 10 indikaatori jõu;
e) laevad, mida tarvitatakse kalade ja mereloomade väikepüü- giks, mis a n n a v ad omanikule elamiseks vajalikku ülalpidam ist (elatism iinim um ), ja kuuluvad tööartelli alusel töötavatele väike
ettevõtetele, välja arvatu d laevad m ehaanilise liikumisjõuga, kui nende laevade kogum aht ületab 20 registertonni.” 1
Kooskõlas NSV Liidu M erelaevanduse M inisteerium iga o r g a n i
seeriti uutes vabariikides Riiklikud M erelaevandused riiklike a s u tustena n atsionaliseeritud kaubalaevastiku ekspluateerimiseks.
M erelaevade suhtes, mis asusid kodusadam ates, teostati n a t sionaliseerimine va sta v a komisjoni poolt ja nende jaoks vorm istati ka uued laevadokumendid.
V a stav a lt natsionaliseerim ise seadlusele kuulusid n atsionalisee
rimisele kõik seaduses ette n ähtu d merelaevad, v a a ta m a ta sellele, kas nad a susid k odusadam ates või välismaal.
Kuid välism aal asu vate laevade suhtes tehti kapitalistlike rii
kide kohtute poolt ulatuslikult takistusi nende laevade n a tsio n a li
seerimise läbiviimiseks ja paljudel juhtudel õnnestuski ra h v a vaenulikel elementidel, kes olid reetnud oma rahva, ära kasutades välism aa v astavaid asutisi, maha sahkerdada natsionaliseerim isele
i E N S V T e a ta ja 1940, 21, 226.
kuuluvaid laevu, m itte tu n n u sta d e s nende ülem inekut N õukogude riigile.
New Yorgis asuv endine kodanliku Eesti „k in d ra lk o n su l” Kaiv, kes reetis oma rahva, riisus n atsionaliseeritud laevad „ K o tk a s”
„ K u r e s s a a r ” ja „ S ig n e ” organiseerides „E e sti-H o n d u ra se L a e v a - se ltsi” , mille ekspluateerim isele läksid nim etatud laevad. Amee
rika Ühendriikide kohtud, rakendades eelvaadeldud „faktilise n a t sionaliseerim ise teooriat” , leidsid, et nim etatud laevad ei ole
v a t natsionaliseeritud, aidates sellega k a a sa nende omastamisele rahv avaen u lik e elementide poolt. S a m a s u g u s e le otsusele jõudsid Am eerika Ühendriikide kohtud ka Läti NSV natsion aliseeritud laeva
„ D e n n y ” asjas. 1
Natsionaliseerim ise momendil seisid Iiri s a d a m a s Eesti laevad
„M a ll” „ P i r e t ” ja „ O tto ” n in g Läti laevad „E veroija” ja
„R a m o v a ” . Nim etatud laevade kaptenid kirjutasid kooskõlas valitsuse k o rrald u stega alla sertifikaatidele laevade natsio n a lise e rimise ja nende üleviimise kohta vedudele „S o v fra h t” lepingute alusel.
Kuid endised Eesti ja Läti kodanlike riikide konsulid, kodu
m aa reeturid, tak istasid seda, ja esinedes otsekui endiste laeva
omanike volinikena, esitasid v a s ta v a d hagid Iiri kohtule laevade üleandm iseks endistele omanikele.
Rakendades jällegi eelvaadeldud „faktilise natsionaliseerim ise teooriat” , jõudis Iiri kohus 15. mail 1941. a. täiesti ebaõiglasele järeldusele, n a g u poleks nim etatu d laevad faktiliselt natsionalisee
rim ise teel üle läinud Nõukogude riigile ja rah u ld a s sellega hagi laevade tag a s tam is e k s endistele omanikele.2
Kohus jä ttis seejuures täiesti tähele p a n em ata fakti, et nim e
ta tu d laevade kaptenid olid alla k irju ta n u d sertifikaatidele lae
vade natsionaliseerim ise kohta, millega ka tegelik laevade n a ts io naliseerim ine oli toimunud.
Täiesti ebaõige otsuse tegi Inglise Ülemkohtu osakond * 1946. a.
Eesti a/l „V ap peri” asjas. A/l „V ap p er” kuulus kodanliku Eesti eralaevaseltsile ja n atsionaliseeriti kooskõlas natsionaliseerimis- seadlusega. Enne laeva natsio naliseerim ist a g a torpedeeriti teda V ahem eres 1940. a. juulis, kusjuures laev oli kindlustatud Inglise kindlustusseltsis.
V a stav a lt natsiomaliseerimisseadlusele läksid era-laevandusette- võtted üle riigile kogu oma aktivaga, k aasa arvatu d ka „kõik õigused, mis kuuluvad neile ettevõtetele, nende hulgas nõuded kind
lustussu m m ad ele ” Sellega ka torpedeeritud a/l „Vapperi” eest a rve statud k in dlu stussum m a kuulus Nõukogude riigile.
V a a ta m a ta sellele esitas nõud e kind lu stussum m ale endine n a t sionaliseeritud erafirm a ja kohus tuli endise kodanliku Eesti
1 V t. A n n u a l D ig e s t a n d R e p o r ts of P u b lic I n t e r n a ti o n a l L a w C a s e s , Y e a rs 1941— 42, L o n d o n , 1945, lk. 74 jj.
2 V t. s e a ls a m a s .
m inistri, rahvareeturi arvam use alusel järeldusele, et v a a ta m a ta natsionaliseerim isseadlusele endine firma eksisteerib edasi ega ole k a o ta n u d oma õigusi.
Nim etatud asja arutam isel iapellatsioonikohtus m oonutas lord- kohtunik jällegi natsionaliseerim isseadluse sisu, väites, et seda ei s a a Inglism aal rakendada, sest ,, Inglise õigus vaatleb v ä lis m a a se adusandlust, mis näeb ette aktivate sunniviisilist o m a n d a mist, kui k a ris ta v a t ” 1
Laevu, mis natsionaliseerim ise momendil viibisid välism aal ja tah tsid pöörduda k odusadam asse, takistati selles ig as u g u s te v a h e n ditega. Nii pandi Eesti auriku „ K a jak ” kapteni va stu Buenos A irese sa d a m a s toime terroristlik akt — kaptenit ha a v ati raskelt, kuid v a a ta m a ta sellele sõitis laev kodusadam asse.
Selliste aktidega püüdsid m õn in g ad kapitalistlikud ringkonnad tak is ta d a Nõukogude kaubalaevastiku e d asiareng ut, tema kasvu, kuid see ei õnnestunud neil; v a a ta m a ta imperialistide raevule su u re neb kooskõlas rah v a m a ja n d u s e e d asiaren d am ise plaanidega a a s t a a a sta lt meie kaubalaevastiku tonnaaž, suureneb a a s ta -a a s ta lt m ere
vedude maht, eriti seoses meie m aa v ä l i s k a u b a n d u s t e sidemete laienemisega.
Nõukogude riik on osutanud äärm iselt suurt tähelepanu meie k aub alaev astik u suurendamisele.
M ärkides meie noore .Nõukogude riigi m a ja n d u se taa stam ise ja e d a sia re n d a m ise plaani eesmärke, ütles V I. Lenin: ,,Meil on tarv is t a a s ta d a käive põllum ajanduse ja tööstuse vahel, selle t a a s tam iseks on a g a v a ja m ateriaalset tugipunkti. Mis on tööstuse ja põllu m ajand use vahelise sideme m ateriaalseks tugipunktiks? Selleks on raudtee- ja v e e tran spo rt.” 2
V iisaastakutel osutati suurt tähelepanu kaubalaevastiku s u u rendam isele, mille tulem usena Nõukogude Liit omab nüüd m a a ilma üht su u rim at ja tehniliselt paremini v a ru sta tu d kauibalaevas- tikku.
Eriti suurt tähelepanu m eretranspordi suurendam isele pöörati n e lja nd al viisaastakul 1946— 1950, mille seaduses on öeldud: „Kõi
giti a re n d a d a kodum aist laevaehitust, su u ren dada laevaehitust 1950. a astal kaks korda võrreldes 1940. a a s ta g a . Kindlustada NSV Liidus tugeva ja võimsa laevastiku ehitamine. Ehitada n õ u kogude laevastikule uued laevad ja uued m erebaasid .”
1950. a a sta l suurenes m eretranspo rd i käive sõjaeelsega võrrel
des 65% võrra. Viienda viisaastak u plaani direktiivides 1951 — 1955 on ette n ä h tu d m eretranspordi käibe tõstm ine rohkem kui poolteise
kordseks.
N agu n ä h tu b Statistika Keskvalitsuse teadaandest, suurenes NSV Liidu välisk au ban d use käive 1953. aastal 1952. a a s ta g a võr
1 V t. В. Ф M e ш e p а, И м м у н и т е т г о с у д а р с т в е н н ы х м о р с к и х с у д о в
С С С Р lk 13 г j
2 V. I. L e n i n , T eo s e d , 32. kd., lk. 260.
reldes 11% võrra, ulatudes 23 miljardi rublani. Seejuures ületas v ä l i s k a u b a n d u s t käive (hindades) 1953. a. peaaegu n e ljakordselt sõjaeelse taseme.
Nende v ä l i s k a u b a n d u s t e ülesannete täitmisel langeb suur osa Nõukogude kaubalaevastikule.
Nõukogude k a ub alaevastik u kui riikliku sotsialistliku om andi vaatlem isel peame toonitam a tema diam etraalset erinevust k o d a n likes riikides esinevast riiklikust om andist kaubalaevadele.
Nõukogude riiklik, sotsialistlik om and k au b alaevadele on täiesti vaiba ekspluateerim isest. Ta teenib õilsat üldrahvalikku eesmärki n in g peab kooskõlas sotsialismi põhilise m aja n d u s se a d u s e g a kaasa aita m a meie rahv a jä r je s t k a s v av a te m ate ria alse te ja kultuuriliste va ja d u ste m ak sim aalse rah uld am ise kindlustam isele eesrindliku tehnika baasil. Ta aitab k a a sa meie r a h v a m a ja n d u s e e d a sia re n damiseks ja meie rahva ees seisva grandioosse ülesande täitm i
seks — kom munismi ülesehitam iseks meie maal.
Kapitalistlikes riikides a g a on riiklik om and kaubalaevadele ekspluateerim ise vahendiks, mille abil kapitalistid püüavad rik a s
tuda meremeeste ja sadam atö ö liste ekspluateerim ise teel.
Riiklike laevandusettevõtete ta g a peituvad kapitalistlikes m a a des alati teatud kapitalistide grupid, kes h a a ra v a d enda kätte mono
polistliku seisundi prahiturul ja k a su ta v a d seda oma isiklike ka su mite suurendam iseks, mitte kogu rah v a heaks.
Riikliku omandi loomine kapitalistlike riikide mõnedes tootmis
harudes ei ole sotsialismi ülesehitam ine neis m aades, n agu seda parempoolsed sotsiaaldem okraadid p ü üav ad valelikult näidata.
Selliste väidete valelikkuse p a lja s ta s juba F Engels, kirjutades:
kui riiklik tubakam onopol oleks sotsialism, siis tuleks Napo
leon ja M etternich kahtlem ata sotsialismi ra ja ja te hulka arvata.
Kui Belgia v a litsus täiesti tavalistel poliitilistel ja finantsilistel kaalutlustel asus ise ehitam a oma pearaudteid, kui Bismarck ilma igasu g u se m ajand u sliku v aja d u se ta riig istas Preisi raudtee pealii
nid, lihtsalt selleks, et neid saak s sõja korral parem ini kohandada ja ära k a su ta d a ja et rau dteeam etnikke k a s v a ta d a valitsuse poolt hääletavaks karjaks, peamiselt a g a siiski selleks, et luua uut, p a r lam endist sõ ltum atut tuluallikat, — siis polnud need küll mitte mingid sotsialistlikud samm ud, ei otseselt ega kaudselt, ei tea d likult ega ebateadlikult ” 1
Kuni Esimese m aa ilm a sõ ja ni oli kodanlikes riikides ainult üksi
kuid riiklikuks om andiks olevaid kaubalaevu, m istõttu ka nende õigusliku režiimi küsim us ei om anud riikide praktikas ega dokt
riinis erilist a ktuaalsust.
Riiklikuks om andiks olid peamiselt erilisi, nn. avalikke üles
andeid täitv ad laevad, n a g u sõjalaevad, valvelaevad, teaduslikeks uurimistöödeks ra k e n d a ta v a d laevad, meresõidu ohutuse k indlusta
miseks rak e n d a ta v a d laevad jt.
1 F r i e d r i c h E n g e l s , A n ti- D ü h r in g , T a llin n , 1954, lk. 245, v iid e 1.
12
Esim ese m aailm asõ ja vältel kujunesid a g a kodanlikes riikides s u ured riiklikku om andit m oodustavad kaubalaevastikud.
Ameerika Ühendriikides loodi 1915. <a. Kongressi aktiga eriline riiklik laevasõiduettevõte „Shipping B o a rd ” mis tegeles k a u b a n dusliku laevasõiduga ja mille käsutuses oli iarvukas Ameerika Ühendriikide riiklikku om andit m oodustav kaubalaevastik.
Euroopa kontinendi sõdivates m aades rekvireeriti nende m aad e sõtta astum isel eraom andiks olevad kaubalaevad, millega ka siin kujunes suur riiklikuks om andiks olev kaubalaevastik.
Koos sellega m uutus eriti aktuaialseks küsimus riigi k a u b a la e vade õiguslikust režiimist välissadam ates.
Kodanlike riikide praktika lahendas n im etatud küsimuse, lä h tu des rahvusvahelises õiguses tu n n u sta tu d riikliku om andi õ ig u s likust režiimist välism aal, tu n n u sta d e s välisriikide riiklikuks o m a n diks olevate kaubalaevade kohtulikku immuniteeti, mitte lubades välism aal riigi kaub alaev ad e v a stu esitada hagisid, pan n a aresti ega teostada nende suhtes kohtuotsuste sundtäitm ist.
Selline riigi k aubalaevade õiguslik režiim oli täielikus kooskõlas rahvusvahelises õiguses ü ld tu n n u statu d põhimõttega, mille k oha
selt ü k s k i s u v e r ä ä n n e r i i k e i a l l u i l m a t e m a n õ u s o l e k u t i a v ä l i s r i i g i j u r i s d i k t s i o o n i l e , m issu g une põhimõte leiab kinnitust ü ld tu n n u statu d rahvusvahelise õiguse tav&õiguslikus normis — par in parem non habet juris- dictionem — võrdne ei oma võrdse üle jurisdiktsiooni. Riigi või tema omandi allutam ine ilma tema nõusolekuta välisriigi j u r i s diktsioonile on vastuolus riikide suveräänse võrdsuse põhimõttega.
Riigi kaubalaevade kohtuliku immuniteedi põhimõte leidis kodanlike riikide kohtupraktikas kinnitust arvukates kohtuotsustes, n a g u Ameerika Ühendriikide kohtutes laevade „ P e s a r o ” „Afana- s ia s ” , ,,Rogeric” , „M aipo” .,P a m p a ” jt. kohtuasjades; Inglise koh
tutes „ P o rt A leksander” , „ J a s s y ” , „Quilw erc” jt. kohtuasjades';
S a k s a tn a a kohtutes „Ice K ing” kohtuasjas.
Nim etatud seisukoht leidis tu n nu stu se ka kodanlikus dokt
riin is .1
Nõukogude riiklikuks sotsialistlikuks omandiks oleva kau b a la e v astiku kui uut tüüpi k aubalaevastiku kujunem isega ja tema ilmu
m isega rahvusvahelistele mereteedele tekkis samuti küsimus tema õiguslikust režiimist v älissadam ates.
L ähtudes sellest, et Nõukogude kaubalaevad m oodustavad riik
liku omandi, n a g u eespool juba vaadeldud, peavad välisriigid ü ld
1 А. H . С h a r t e r i s, T he L e g a l P o s itio n of M e r c h a n tm e n in F o r e ig n P o r i s a n d N a tio n a l W aten s, “ T he B ritis h Y e a r B o o k of I n t e r n a ti o n a l L a w ” , 1920/21, lk. 45 jj.; I. N. G а r n e r, Im m u n itie s of S ta te - o w n e d S h ip s E m p lo y e d in C o m m e rc e , “ T he B ritis h Y e ar B o o k of I n te r n a tio n a l L a w ” 1925, lk. 128 jj.
tu n n u sta tu d rahvusvahelise õiguse põhimõtte alusel t u n n u s ta m a ka nende kohtulikku immuniteeti v ä lis s a d a m a te s .1
Selle alusel on v ä lissad a m ate s keelatud:
1) ig asu g u ste h agide (nii hagide in rem kui ka in p erso n a m ) esitam ine välisriigi kohtutes nõukogude k a u ba la e vad e vastu , v a a ta m a ta sellele, kes on hagi esitaja, kas välisriik või eraisik;
2) aresti panem ine nõukogude kaubalaevadele h agide k ind lu s
tuseks;
3) kohtuotsuste s und tä itm in e nende suhtes;
4) Nõukogude kaub a la e v ad e su n d k orras s a d a m a s kinnipida
mine s a d am a võimude poolt s a d a m a eeskirjades ettenähtud e riju h tudel, n a g u k ahju tekitamisel sadam aehitustele, vaidluste puhul sadiama ja tollim aksude suhtes, s a n ita are esk irja d e rikkumisel jne.
H a g id e esitam ine Nõukogude k au b alaev ade vastu välism aal võib toim uda a inult Nõukogude riigi nõusolekul. Välisriigi sadiama- võimud võivad N õukogude kaub alaev u su n d k o rra s s a d a m a s kinni pidada ainult neil juhtudel, m issu g u seid tu n n u sta b Nõukogude Liit rahvu sv ah eliste konventsioonidega. Selline õigus on antud vä lis
riikide sadam avõim udele N õukogude k au b alaevade suhtes 1948. a.
Londonis sõlmitud konventsiooniga „Inim elude kaitseks merel”
millest võtab osa NSV Liit, juhtudel, kui kaubalaevad ei vasta konventsioonis ette n ä h tu d tingim ustele oma tehnilise seisundi ja v a ru s tu s e poolest, sam uti ka Londoni 1930. a. konventsioonis
„L a ad u n g i m ärgi k o h ta ” ette n ä h tu d juhtudel, kui laevad laadungi asetuse poolest ei v a s ta konventsiooni eeskirjadele.
V älism aa sadam avõim udele õiguse a ndm ine Nõukogude k a u b a laevu teatu d juhtudel su ndk o rras kuni puu du ste kõrvaldamiseni s a d a m a s kinni pidada peab kin d lustam a laevasõidu ohutust ja teenib nii Nõukogude riigi kui ka tem a kodianike huve.
Riikliku omandi kohtulik imm uniteet välism aal on rahvusvahe
lise õiguse ü ld tu n n u statu d norm, mida tu n n u sta ta k s e riikide p rak tikas, v a a ta m a ta sellele, m issug u steks ülesanneteks k asutatakse riiklikku om andit, kas nn. avalikeks ülesanneteks, n a g u siaatkon- dade ja k onsulaatide hooneid ja sõjalaevu, või kaubanduslikeks ülesanneteks, n a g u riigile kuuluvaid kaubalaevu.
Riigid võivad kokkulepetega loobuda oma kohtulikust immuni
teedist v älism aal teatud riikliku om andi k ategooriate suhtes, n agu tegid seda mõned kodanlikud riigid 1926. a. Brüsseli kokkuleppega nendele riikidele kuuluvate k aub alaevad e suhtes.
Nõukogude riik on oma välisk au b an du slik us praktikas paljudel juhtudel kaubalep inguteg a loobunud kohtulikust immuniteedist välism aal vaidluste puhul, mis tulenevad kaubandusliku esindaja poolt sõlmitud või g a ra n tee ritu d tehingutest, lubades nende suh
1 J l. А. J1 у н ц, М е ж д у н а р о д н о е ч а с т н о е п р а в о , М ., 1949, lk. 189;
I. S . P e r e . t e r s k i , S. B. K r õ l o v , R a h v u s v a h e lin e e r a õ ig u s , lk. 2 3 8 ; В. Ф M e ш e p а, И м м у н и т е т г о с у д а р с т в е н н ы х м о р с к и х с у д о в С С С Р , lk. 46 ; А. Д . К е й л и н, С о в е т с к о е м о р с к о е п р а в о , М ., 1954, lk. 121.
14
tes h agid e esitam ist välism aa kohtutesse ja koguni kohtuotsuste sundtäitm ist.
Selliseid ju hte kui erandeid üldreeglist tuleb a g a tõlgen dad a ran g elt k itsendavalt ainult nende tehingute ja nende varand use- kiategooriate suhtes, mille osas Nõukogude riik on sõnaselgelt loo
bunud oma kohtulikust immuniteedist välism aal.
Nii on Nõukogude Liidu poo.lt B ulg aaria R a h va va bariigiga 1948. a. sõlmitud kokkuleppes Kaubandusliku Esinduse õigusliku režiimi kohta öeldud (art. 4):
„ K aubanduslik Esindus k asutab kõiki NSV Liidule kuuluvaid immuniteete ainult järg n e v a te eranditega, milliste suhtes NSV Liit avaldab oma nõusoleku:
a) vaidlused kaubanduslike tehingute suhtes, mis on sõlmitud või ga ra ntee ritu d B ulgaaria Rahvavabariigi territooriumil K a u b a n
dusliku Esinduse poolt kooskõlas käesoleva kokkuleppe a rt. 3, k u u luvad vahekohtu klausli või teise kohtualluvuse puudumisel B ul
g a a ria Rahvavabariigi kohtute lahendamisele. Seejuures ei lubata siiski Kaubandusliku Esinduse vastu esitatu d hagide kin d lu sta mist;
b) seadusjõusse astunud lõplike kohtuotsuste sundtäitm ine, mis on tehtud K aubandusliku Esinduse v a stu kaubanduslikes v a id lu s
tes, võib toimuda aga ainult Kaubandusliku E sinduse kau pade ja võlanõuete su h te s” 1
Kuid Nõukogude Liidu poolt sõlmitud kaubalepingutes pu u d u vad sätted, mille alusel oleks loobutud Nõukogude k aubalaevade imm uniteedist välismaal.
Et Nõukogude Liit ei ole loobunud oma k aubalaevastiku im m u
niteedist välism aal, peavad välisriigid seda tu n nustam a.
Kodanlike riikide kohtupraktika, välja a rv a tu d eelvaadёldud üksikud erandid, tun nu stab Nõukogude kaubalaevade immuniteeti välissadam ates.
Välisriikide kohtupraktikas esinenud kaasustest, mis kinnitavad Nõukogude kaubalaevade immuniteeti välissadam ates, võiks nim e
tada „Tšitšerini” „Pokrovski” , „R ossia” ja „ B a u m a n n i” kaasuseid.
29. oktoobril 1927 a. seisis Nõukogude kaubalaev „Tšitšerin”
olles lõpetanud laadimise, Aleksandria sadam as, valm istudes v ä l
juma reidile.
E giptuse firma „Rahvuslik meresõidu ü h in g ” nõudel pandi aga laevale enne v äljum ist arest 26 000 egiptuse naela suuruse hagi kindlustuseks. H agi põhjendas firma sellega, n a g u oleks Nõu
kogude valitsus ebaõiglaselt konfiskeerinud Odessa s a d am a s fir
male kuulunud laeva „Kosti”
Asjaolud olid aga järgm ised: aurulaeva „Kosti” sissesõidul O dessa s a d a m a s se ilmnes, et see oli endine Vene riigile k uulu
nud laev „ In k e rm a n ” mis oli natsionaliseeritud natsionaliseerim is-
1 А. С . К о р о л е н к о , Т о р го в ы е д о г о в о р ы и с о г л а ш е н и я С С С Р с и н о с т р а н н ы м и г о с у д а р с т в а м и , lk. 303.
dekreedi alusel ja viidud 1920'. a. v a lg e k a a rtla ste poolt välism aale, kus ta müüdi täiesti ebaseaduslikult nim etatud Eg iptu se firmiale.
O dessa ringk on n ako h us tu n n u sta s oma o tsu sega 2. septem brist 1927 a. laeva kuuluvaks NSV Liidule ja võttis ta ära Egiptuse laevandusfirm alt.
O tsuses m ärgiti, et „Eg ip tu se meresõiduettevõte, om andades liaeva v a lg e k a a rtla s te ^ , ei võinud teada, et m ü üjad ei om anud m ingeid õigusi m üü d av a le laevale” 1
H agi põhjendas E giptuse firma eriti sellega, et Nõukogude Liit ei olnud sel ajial veel Egiptuse poolt tu nn u sta tud .
Aleksandria segakohus lükkas hagi tagasi, m ärkides otsuses, et „väited diplom aatiliste suhete puudum ise kohta ei või olla koh
tunikele põhjuseks mitte tu n n u sta d a Nõukogude riigile neid ees
õigusi, m issuguseid ta su v e rä ä n se riig in a faktiliselt omab, või e ita d a tem a v a ie ld am a tu t ek sisteerim ist” 2
Lähtudes riigile kuuluvate kaubalaev ade immuniteedist, v a b a s
t a s kohus Nõukogude kaubalaeva „ T šitšerini” 8. novembril 1927. a.
a re stist.
P r a n ts u s m a a kohtupraktikas on Nõukogude kaubalaevade osas ju h tiv ak s kaasusek s Aix’i apellatsioonikohtu otsus 23. novembrist
1938. a. a/l „ Pokrovski” v a b a sta m ise kohta arestist, mis pandi laevale P r a n ts u s e firma „Sosifros” h agi alusel.
Esitades Nõukogude kau balaeva v a stu hagi, püüdis P rantsuse firm a tõendada, et Nõukogude riik, monopoliseerides kogu välis
kaubanduse, teg u tse b 5 välisk au b an du ses tavalise erakaupm ehe tao
liselt, m isp ä ra st tema vastu võidakse esitada hagisid ja panna tem a v aran du sele are sti „ n a g u iga teise v älism aa kaupmehe s u h te s ”
Apellatsioonikohus lükkas oma otsuses need täiesti aluseta ta r g utused tagasi, märkides, et riigiile kuuluv v a ra on puutum atu ja ei ole v a ja d u st „tegelda küsim usega, kas allub riik, kes on mono- poliseerinud oma kaubanduse, v aidluste tekkimisel nendes a s ja des tavalisele jurisdiktsioonile ja tavalisele kohtuotsuste täitm i
sele
Tingim atuks ja vaieldam atuk s printsiibiks on see, et välis
riik, lähtudes rahvuse sõltu m atusest ja s uveräänsusest, kasutab P r a n ts u s m a a l immuniteedi privileege jurisdiktsiooni suhtes ja immuniteedi privileege kohtuotsuste täitm ise osas.
Selle privileegi alusel kaubalaevadele, mis kuuluvad suve
räänsele riigile, ei või p a n n a aresti selle riigi kreeditoride poolt.” 3 Nõukogude kaubalaev „ B a u m a n n ” , olles teel H a m b u rg ist M u r
m anski, jooksis 4. septembril 1946. a. Norra skäärides karile. L ae
1 К е й л и н, В и н о г р а д о в , М о р с к о е п р а в о , lk. 23.
2 С б о р н и к р е ш е н и й б у р ж у а з н ы х с у д о в по с о в е т с к и м и м у щ е с тв е н н ы м с п о р а м , lk. 107.
3 „ R e v u e de d ro it m a r itim e c o m p a r e ” 1938, t. 38, lk. 147.
16
vale osutati abi Bergeni päästekom panii poolt, kes esitas hagi p ä ä ste ta s u kohta ja sa av u ta s 21. septembril 1946. a. laevale a re sti panem ise hagi kindlustuseks.
Asja arutam isel kohtus tu n n u sta sid kõik Norra kohtuinstantsid, et kuna laev kuulub välisriigile ja tegeles riikliku ülesand ega k a u baveol, on ta puutum atu, — ja Nõukogude kaubalaev v ab astati arestist.
1948. a. pandi Ameerika Ühendriikide võimude poolt New Yorgi sa d a m a s täiesti ebaõiglaselt a re s t Nõukogude reisijatelaevale
„R ossia” kahe reisija hagi kindlustuseks, kes olevat saan u d v ig a s tada merel laeva kõikumise tag ajärjel.
Nõukogude valitsuse ülesandel pööras Nõukogude Liidu s a a t kond Ameerika Ühendriikide R iigidepartem angu täh elepanu sellele, et on lu bam atu panna aresti riigile kuuluvale laevale, ja avald as protesti sellise tegevuse v a s tu .1 R iig id ep artem ang tu n n u sta s Nõu
kogude valitsuse seisukoha õigeks, laev v a b a sta ti a restist ja võis jä tk a ta reisi.
Nõukogude riik tunnustab välisriikidele kuuluvate kaubalaevad e immuniteeti meie sad am ates vastastikkuse alusel. KMK § 239 kohaselt ei või sadam aülem sad am as kinni pidada „välisriigile kuuluvaid laevu vastastikkuse alusel”
Välisriigi v aran dusele aresti panemist reguleerib meil KTK ja RKN m ä ä r u s 14. juu nist 1929 „Välisriigile kuuluvale va ra le aresti panem ise ja sissenõuete pööramise k o rra st” , mille kohaselt „aresti panem ist ja sissenõuete pööramist välisriigile kuuluvale v a r a n d u sele võib teostada ainult igal üksikjuhul eelneva NSVL MN lo a g a ” Sam a seisukoht on väljendatud ka T sP K § 256, ,,b”
Nõukogude Liit tunnustab riigile kuuluvate kaubalaevade immuniteeti vastastikkuse alusel sellepärast, et kaitsta Nõukogude kaubalaevade immuniteeti välismaal.
Need kodanlikud riigid, kes tu nn u sta v a d välisriigile kuuluvate k aubalaevade immuniteeti vastastikkuse alusel, n a g u Itaalia, p e a vad arv e stam a seda, et Nõukogude Liidu poolt on v a stastikk use tingim us täidetud.2
Nõudes oma kaubalaevade immuniteedi tu n n u sta m is t v ä lis m aal, ei taotle Nõukogude Liit oma kaubalaevadele m ingit ees
õigustatu d režiimi, n a g u seda ekslikult püüavad n ä id a ta mõned kodanlikud autorid.
Sam uti ei püüa Nõukogude Liit mingil mä-äral kõrvale hoida võimalikust v astutusest, mis tekib tema kaubalaevade tegevuse, n a g u a b istam ise ja päästmise, merevedude jne. tagajärjel.
Nõukogude Liit nõuab ainult oma kaubalaevade kui riikliku om andi suhtes selle eriseisundi tunnustam ist, mida tu n n u sta ta k se rahvusvahelises õiguses riigi omandi suhtes välismaal.
1 „ P r a v d a ” 31. m ä r t s i s t 1948.
2 V t. n o o tid e v a h e tu s N S V L iid u j a I ta a lia v a h e l 26. ju u lis t 1930. а С З С С С Р , 1930, о т д . II, № 56, 348.
Nõukogude Liit tun n u sta b oma se ad u san d luses vä lism a a j u r i i diliste ja füüsiliste isikute õigust Nõukogude kohtute poole pöör
dumiseks hag ideg a, mis tulenevad Nõukogude ka uba la e vade t e g e vusest; sellega on kin d lustatu d v älism aalastele täielik õiguslik kaitse kõigi nõuete suhtes, mis võivad tekkida N õukogude k a u b a laevade vastu.
Kõrvuti üldkohtutega loodi KTK ja RKN m ä ä r u s e g a 13. det
sembrist 1930. a. N õukogude Liidus M ere A rbitraaži komisjon, m il
lele spetsiaalselt alluvad k a u ban d usliku st laevasõidust tulenevad vaidlused. K a u banduslikust laevasõidust tulenevate vaidluste a llu
tam ine väilismaialaste poolt Mere Arbitraaži kom isjonile võib toi
m uda eri kokkuleppega, kuid sam uti ka v a s ta v a klausli sissevõt
m isega konossementi, tšarterisse, päästelep ing usse, kindlustu s
poliisi jt. takti, millega form uleeritakse poolte õigused jia kohused merevedude puhul.1 Mere A rbitraaži komisjoni jurisdiktsiooni tu n nustab T sP K § 23.
Muu õigusliku režiimi oaas alluvad Nõukogude Liidu k a u b a laevad v ä lissad a m ate s v a s ta v a te s sa d a m a te s kehtivatele seadustele ja sellega ka üldisele kaubalaevad e õiguslikule režiimile. Ka see näitab, et Nõukogude Liit ei taotle om a k au b alaevadele m ingit ees
õ igustatud režiimi, n a g u püüav ad väita mõned kodanlikud tead
lased.
Riigi kohtuliku immuniteedi eitamiseks v ä lism a a l kaubanduslike tehingute puhul ja sellega ühes ka k a u b alaevade kohtuliku immu
niteedi eitamiseks on kodanlike autorite poolt loodud rida eba
õigeid teooriaid, n a g u „funktsionaalse im m uniteedi” ja „kaup
leva riigi” teooriad.
Nõndanim etatud „funktsionaalse im m uniteedi” teooria kohaselt om avad riik ja tem a esin dajad välism a a l kohtulikku immuniteeti ainult suveräniteedist tulenevate avalike funktsioonide teostamisel, n a g u riigi diplomaatilisel esindamisel, poliitiliste lepingute sõlmi
misel ja riigikaitse organiseerim isel. Riigi ja tema esindajate poolt sõlmitud kaubanduslikud tehingud ei m oodusta endast nende kodanlike a utorite seisukohtade jä r g i riigi suveräniteedist tulene
vaid avalikke funktsioone, m ille g a seoses ei oma ka riik taolistest tehingutest tulenevate vaidluste suhtes välism a a l kohtulikku immu
niteeti.
Sellisel ebaõigel seisukohal asub näiteks saksa a u to r Schenk, kes, eitades riigi kohtulikku immuniteeti kauban du slik es teh ing u
tes, jõuab koguni järeldusele, et riik ei v a ja välism aal sellist
1 А . И . Ш л е к т о р о в , М о р с к о й а р б и т р а ж в С С С Р , « С о в е т с к о е г о с у д а р с т в е н н о е п р а в о » , 1951, № 8; К- А л е к с а н д р о в , М о р с к а я а р б и т р а ж н а я к о м и с с и я , « В н е ш н я я т о р г о в л я » , 1947. № 11.
immuniteeti, sest riigi huvid olevat küllalt k aitstud välism aal keh
tivate s e a d u s te g a .1
„Kaupleva riig i” teooria pooldajad v äid a v a d täiesti ebaõigelt, n a g u allutaksid riigid en n ast kaubanduslike operatsioonide teos
tam isega vaikivalt välisriigi jurisdiktsioonile. Nim etatud „teoo
ria d ” s a m a s ta v a d riigi kaubanduslike operatsioonide teostamisel erakaupm eestega.
Inglise autor Phillim ore ütleb, et ei ole kaaluvaid põhjusi „riigi ja tem a agentide poolt elu-oluliste kokkulepete, kaubanduslike ope
ratsioonide ja teiste taoliste tehingute sõlmimisel, et üksikisikud, kellel on õigus sa ad a neilt kompensatsiooni, jää k sid ilma kom pen
satsioonist ainult sellepärast, et kahju tekitati tem ale kogu üh is
konna (autor mõtleb siin riiki — A. U.) või selle esind a ja poolt” 2 P r a n ts u s e autor Niboyet väidab, et välisriik ei oma kohtulikku immuniteeti teihingute sõlmimisel P r a n ts u s m a a l a s u v a vara n d u se suhtes.3
A ndre Weisi arvam use kohaselt allub välisriik, kui ta tegeleb kauband u ses tavalise juriidilise isikuna, välisriigi kohtule.4
Kõigi nende teooriate Nõukogude Liidu v a s ta n e suund on ilmne. Nende sihiks on allutada Nõukogude Liidu kaubanduslik esindus ja Nõukogude kaubalaevad välism aa jurisdiktsioonile, et nii kah ju sta d a Nõukogude Liidu huve.
Et need „teooriad” on vastuolus rahvusvahelise õiguse no rm i
dega, mis tu n n u sta v a d välisriigi köhtulikku immuniteeti, siis p u u dub neil õiguslik alus.
P ä r a s t Teist m aailm asõd a jätkasid kodanlikud autorid laia l
dast kallaletungi riigile kuuluvate kaubalaevade immuniteedi põhi
mõttele. Seda tehti mitmesugustel ettekäänetel: n a g u k a h ju s taks immuniteet eralaevaom anike huve, võimaldaks loobuda v a s tu tuse st kokkupõrgete jm. juhtudel jne.
Nii k irjutas inglise autor Higgins, et „immuniteedi ebasobivus on ilmne, sest riik võib astuda tõsisesse konkurentsi eralaevaom a- nikega ja hoida kõrvale vastutusest; mis tulenöb kahju tekitam i
sest, abi osutam isest jne. Kui mingi riik soovib laevaom anikuna tegelda laevanduse ja kaubandusega, peab ta alluma samadele sead usega kehtestatud nõuetele n a g u teised laevaom anikud.” 5
1 S c h e n k , D ie R e o h ts te llu n g d e r r u s s is c h e n H a n d e ls v e r tr e tu n g , B e rlin u n d L e ip z ig , 1930, lk. 60; A. S t o u p n i t z k y , L e S t a tu t d e L ’U R S S — C o m m e r$ a n t d a n s le d ro it c o n v e n tio n n e l s o v ie tiq u e , « R e v u e d e d r o it in te r - n a tio n a l et de le g is la tio n c o m p a re e » , 1926, n r. 4.
2 R e cu e il d e s c o u rs , t. I I I , 1925, lk. 218.
3 L a p r a d e l l e et N i b o y e t , R e p e rto ire d e D ro it I n t e r n a ti o n a l t. I I I , 1923.
4 A n d r e W e i s, T r a ite d e D ro it I n t e r n a ti o n a l, 1920, lk. 603; v t. ka J a c q u e s J e r a m e c , L e m o n o p o l du c o m m e rc e e x te r ie u r e n R u s s ie s o v ie tiq u e ,
P a r i s , 1928.
5 Х и г г и н с и К о л о м б о с, М е ж д у н а р о д н о е м о р с к о е п р а в о , lk. 155, 156.
Autori väited, n a g u püüaksid riigid v a baneda riigi k a u b a la e vade kohtuliku im m uniteediga v a stu tu sest kahju tekitamise, a b i s tam ise jia p ä ä stm ise juhtudel, on alusetud, n a g u seda ju ba eespool nägim e.
Mehhiko riigile kuuluva laeva ,,Baja C alifornia” asja a ru ta m i
sel Ameerika Ühendriikide Ülemkohtus 1945. a a sta l a v a ld a s üks kohtunikest, et riigile kuuluvad k aubalaevad tuleksid v a b a sta d a Ameerika Ü hendriikides a in u lt siis jurisdiktsioonist, kui Riigide
p a rte m a n g või Ameerika Ühendriikide Kongress tõendaib, et selline v a b a sta m in e on v ajalik Ameerika Ühendriikide välispoliitika huvides.
Seoses Nõukogude Liidu laeva ,,Rossia” a s ja g a avaldas Riigi
dep artem a n g u esindaja 1948. a., et R iig id e pa rte m a ng revideerib oma poliitikat riigile k u uluvate kaubalaev ade immuniteedi küsi
muses. R iig id e p a rte m a n g u esin d aja avaldas, et „seoses riigile kuuluvate laevade arvu suurenem isega, mis võ tavad osa k a u b a n dusest ookeanidel, a g a sam uti ilmneva tend en tsiga sellise kau b a n duse edasiseks suurendam iseks, revideerib Riigidepartem ang prae g u oma poliitikat selles küsimuses. Aurik „ R ossia” asi on lõpetatud, a g a on võimalik, et R iigid e p a rte m a ng võtab uue polii
tika juhendum iseks tulevikus” 1
Oma järjekordsel sessioonil Sien as aprillis 1952. a. võttis Rah
vusvahelise Õiguse In stituut v a stu konventsiooni projekti, mis eitab riigi immuniteeti kaubanduslikes operatsioonides ja ühes sel
lega ka riigi kaubalaevade imm uniteeti v ä lissad a m ate s. Konvent
siooni projektis öeldakse: ,, riik võidakse a llu tada välisriigi kohtule analoogiliselt tavalisele eraisikule kõigil juhtudel, kui akt, millest tuleneb nõue, on om andi k ü sim u seg a seotud akt” 2
A ru a n d ja М. E. Lemonon ja enam ik sõnavõtjaid astusid samuti välja riigi immuniteedi v a stu k a ubanduslikes operatsioonides. Ing
lise e ritea d lan e rahvusvahelise õiguse alal Lauterpacht püüdis koguni n ä id a ta , et tän a p ä e v al olevat enam ik riike juba loobunud riigi ab so luu tse immuniteedi tu n n u sta m isest. Kuid sessioonil esi
tatud näited ei kinnita seda seisukohta.
Ühinenud R ahvaste O rga n isa tsio o n i rahvusvahelise õiguse komisjoni poolt 1954. a. v a stu võetud artiklites territoriaalvete õigusliku režiimi kohta ei tu n n u s ta ta sam uti riigi kaubalaevade kohtulikku immuniteeti.3
Kodanlikud a u to rid p üü av ad tu n n u s ta d a riigile kuuluvate lae
vade immuniteeti ainult nn. riigi avalikus teenistuses olevate lae
vade, n a g u sõjalaevade, valvelaevade, teaduslikke eesm ärke teeni
vate laevade jt. suhtes, m is ei teeni kaubanduslikke eesmärke. Sel
line kodanlike a utorite ,poolt töhtav vahe nn. avalikke eesmärke
1 „ P r a v d a ” 12. a p r illis t 1948.
2 V t. A n n u a ir e d e 1’I n s t i tu t d e D ro it I n t e r n a ti o n a l, 1952, v a i. 43, t. I, lk. 36 jj.
3 V t. О б ъ е д и н е н н ы е Н а ц и и , Д о к л а д к о м и с с и и м е ж д у н а р о д н о г о п р а в а о р а б о т е ее ш ес то й сесси и 3 и ю н я — 29 и ю л я 1954 г о д а , lk. 22.
teeniva riikliku om andi ja kaubanduslikke eesm ärke teeniva riik
liku om andi v a h e l1 n in g nende om andikategooriate a llutam ine v ä lis
m aal erinevale õiguslikule režiimile ei ole m illegagi põhjendatud.
V aatam ata sellele, m issuguseid eesmärke ta teenib, tuleb riiklik om and v älism aal 'allutada ühtsele režiimile, tu n n u sta d e s tema suh tes immuniteeti. Ainult selline seisukoht on kooskõlas riikide suveräänse võrdsuse põhimõttega.
Lähtudes kodanlike autorite sellistest seisukohtadest, peab n õ u kogude teadus veelgi energilisem alt a stum a väljia riigile kuuluvate kaubalaevade kui riikliku omandi immuniteedi kaitseks. Im m uni
teet, n a g u n äidatud, tuleneb riikide s u v erään se võrdsuse põhimõt
test ja ta aitab k aasa heanaaberlikuks koostööks rahvusvahelisel areenil kõigi riikide vahel, teenides sellega rahu üritust, mille eest võitleb kogu progressiivne inimkond.
e
1 V t. C. R o u s i s e a u , D ro it I n te r n a tio n a l p u b lic , P a r i s , 1953, lk. 429;
G. S c e l l e , C o u rs d e D ro it I n te r n a tio n a l p u b lic , P a r i s , 1948, lk. 417; H . K e l s e n , P r in c ip le s of I n t e r n a ti o n a l L aw , N e w Y ork, 1952, lk. 222; M . S i b e r t, T r a ite d e D ro it I n t e r n a ti o n a l p u b lic , I, P a r is , 1951, lk. 959.
С У Д Е Б Н Ы Й ИММУНИТЕТ Т О РГ О ВЫ Х СУ ДО В СОВЕТСКОГО СОЮЗА В И Н ОС Т РА Н Н Ы Х ПОРТАХ
Д оцент, канд. юрид. наук А. Уусталь
^ К а ф е д р а г о с у д а р с т в е н н о г о п р а в а и у п р а в л е н и я
Р е з ю м е
При создании Советского государства было заложено основа
ние к образованию нового типа торгового флота, свободного от эксплуатации, задачей которого является обслуживание интересов всего народа.
Советский торговый флот представляет собой государственную социалистическую собственность, с которой иностранные государ
ства должны считаться при установлении их правового режима.
Судебный иммунитет государственной собственности, в том числе и собственности на торговые суда, является общепризнан
ным принципом международного права, вытекающим из равен
ства суверенных государств в международных сношениях.
Советские торговые суда, ка к собственность государства, яв
ляются иммунйыми за границей и на этом основании запрещено предъявлять к ним иски в иностранных судах, н алагать на них арест, осуществлять по отношению к ним принудительное испол
нение судебных решений, а та кж е зад ерж и вать их в администра
тивном порядке, за исключением случаев, когда такое право пре
доставлено властям иностранных государств самим Советским Союзом на основании заключенных международных конвенций.
Реакционные капиталистические круги, враждебно относив
шиеся к Советскому государству, начали поход против принципа иммунитета государственных торговых судов.
Отрицая судебный иммунитет государственных торговых судов, они стремились вредить интересам Советского государства за гра
ницей с предъявлением исков к советским торговым судам в ино
странных судах и наложением на них ареста.
Поход против принципа иммунитета государственных торговых судов продолжается особенно интенсивно после Второй Мировой войны в буржуазных теориях, а та кж е в практике буржуазных го
сударств. Подобные же реакционные домогательства были н а
правлены и против народно-демократических стран, торговый флот которых составляет государственную собственность.
Д л я обоснования своих реакционных позиций буржуазные а в торы создали целый ряд ненаучных теорий, как «теорию торгую
щего государства» и «теорию функционального иммунитета».
В этих теориях отрицается иммунитет государства в торговой д е я тельности и вместе с тем та кж е иммунитет государственных тор
говых судов.
Институт Международного права в сессии 1952 г. та кж е стал на эту неправильную позицию.
Все эти «теории» совершенно искусственно делаю т различие, с одной стороны, между государственной собственностью, обслу
живающ ей «публичные» задачи, признавая в этом случае имму
нитет, и, с другой стороны, между государственной собственно
стью, обслуживающей торговые задачи, подчиняя ее иностран
ному суду.
Такое разделение государственной собственности недопустимо.
Государственную собственность, несмотря на то, какие задачи она обслуживает, надлежит подчинить за границей единому ре
ж им у и признать за ней иммунитет.
