MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМ

(1)

TARTU RIIK.LIKU ÜLIKOOLI TO IM ETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ

ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕ ИНОГО УНИВЕРСИТЕТА

ALUSTATUD 1893. а. V1HIK 72 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ В 1893 г.

MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ

НАУКАМ

ЧЯИиИ)).

ш м

l l l f i r i

щ ш ш

T A R T U 1 9 5 9

(2)

T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У ЧЕНЫ Е ЗА ПИСКИ

ТА РТУ СКО ГО ГО С У Д А РС ТВ ЕН Н О ГО УНИВЕРСИТЕТА

VIHIK 72 ВЫПУСК

MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖ ID ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ

НАУКАМ

TARTU, 1959

(3)

R e d a k t s i o o n i k o l l e e g i u m :

M. Bronštein (vastutav toimetaja), A. Raud, R. Hagelberg, E. Rannak, A. Köörna, U. Mereste, U. Vanaaseme.

Sekretärid: E. Uuspõld, A. Pravdin.

Р е д а к ц и о н н а я к о л л е г и я :

М. Бронштейн (ответственный редактор), А. Рауд, Р. Хагельберг, Е. Ран- нак, А. Кээрна, У Мересте, Ю. Ванааземе.

Секретари: Э. Ууспыльд, А. Правдин.

REDAKTSIOONIKOLLEEGIUMILT

1957. aasta detsembris toimus Tartu Riiklikus Ülikoolis Suure Sotsialist

liku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäevale pühendatud kõrgemate koolide ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudi majandusteaduslik kon

verents. Konverentsi ülesandeks oli teadusliku uurimistöö tulemuste ühine arut

lemine poliitilise ökonoomia, Eesti NSV rahvamajanduse ajaloo ja konkreetse ökonoomika valdkonnas. Konverentsi tööst võtsid külalistena osa Läti ja Leedu teaduste akadeemiate majandusinstituutide ning Leningradi Riikliku Ülikooli esindajad.

Käesolevas väljaandes on avaldatud konverentsil peetud ettekanded.

Tuleb märkida, et rida konverentsi ettekannetes käsitletud aktuaalseid küsi

musi on seotud kolhoositoodangu hinna kujunemise probleemiga, mis on leid

nud lahenduse viimastes NLK.P Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu otsustes.

ОТ РЕДАКЦИОННОЙ КОЛЛЕГИИ

В декабре 1957 г. в Тартуском государственном университете была прове

дена экономическая конференция высших учебных заведений и Института экономики Академии наук Эстонской ССР, посвященная 40-ой годовщине Ве

ликой Октябрьской социалистической революции. Задача конференции сос

тояла в совместном обсуждении результатов научно-исследовательской ра

боты в области политической экономии, истории народного хозяйства и конк

ретной экономики в Эстонской ССР. В работе конференции приняли участие представители институтов экономики академий наук Латвийской и Литов

ской ССР и Ленинградского государственного университета.

В данном выпуске «Ученых записок Тартуского государственного универ

ситета» опубликованы доклады, прочитанные на экономической конференции высших учебных заведений и Института экономики Академии наук Эстонской ССР Необходимо отметить, что многие актуальные вопросы, поставленные в докладах на конференции, в частности вопросы, связанные с проблемой ценообразования колхозной продукции, разрешены в последних решениях ЦК КПСС и Совета Министров СССР

(4)

S U U R E SOTSI ALISTLIKU OKTOOBRI REVOLUTSIOONI M A J AN D U S L I K ES T E EL D U S T E S T EESTI S

A. Köörna (Tartu Riiklik Ülikool)

S u u r S o tsia listlik O kto o brirev olu tsio o n tä h is ta s m aa ilm a a ja loos uue .ü h isk o n d lik -m ajan d u slik u fo rm atsio oni — so tsia lism i a lg u s t. Ta te g i lõpu a a s ta tu h a n d e id k estn u d inim ese e k sp lu a te e ri

m isele teise inim ese poolt. S u u r S o tsia listlik O k toobrirevolutsio on av as endise tsaari-V en em aa rah v astele ekspluateerim isest vaba, v õ rd õ ig u slik u , seltsim eheliku koostöö ja v a s ta s tik u s e a b ista m ise su h etele põhineva so tsia listlik u are n g u tee . T saari-V en em aa r a h v a s te hulka ku u lu s ka eesti rah v as. S u u r S o tsia listlik O ktoobri

rev o lu tsio o n , a n d es võim u tö ö rah v ale, v a b a s ta s eesti ra h v a k o d a n luse ja m õisnike ek sp lu ateerim isest, ts a a r i ise v a litsu se režiim ig a loodud ra h v u slik u rõhum ise ja p o liitilise õ ig u se tu se se isu k o rra st.

K uigi eesti k o d an lu sel õ n n e stu s rah v u sv a h e lise im p e ria listlik u k o d a n lu se k a a sa b il v õ tta eesti tö ö ra h v a lt ta s a a v u ta tu d võit, sai ta sed a siiski teh a v a id a ju tise lt. 1940. a. v õ ttis eesti tö ö ta v r a h v a s u uesti võim u enda k ätte ja seekord jä ä d a v a lt.

S u u r S o ts ia lis tlik O ktoob rirevo lu tsio o n oli s e a d u s p ä ra n e a ja looline p ro tse ss.

S o ts ia lis tlik u revo lutsio on i m aja n d u slik e eeldu ste a n a lü ü s V en em aal, s e a lh u lg a s ka E e stis kui se lle ae g se tsa a ri-V e n e m a a ühel a la l, on m a ja n d u s te a d la s te ja a ja lo o la ste m ä ä ra tu su u re t ä h t su se g a ü lesa n d e k s, m illel on m itte a in u lt su u r teo re etilis-a jalo o - line, v a id ka p ra k tilin e tä h ts u s so tsia listlik u rev olu tsiooni a re n g u p ersp e k tiiv i a sp ek tist.

E e sti rev olu tsio o n ieelse m a ja n d u se ü k sik a sja lin e u u rim in e a ita b m eil tä ie lik u m a lt m õ ista O kto ob rirevo lu tsio on i võidu m a ja n duslikke eeldusi n in g põhjusi ja tä h ts u s t eesti tö ö ta v a le rah vale.

See on tä n u v ä ä r t töö, m illeg a on seni teg e ln u d v a id üksikud m eie a ja lo o la se d . Kui v iim asel a ja l võib m ärk id a rea u u rim u ste ilm u m ist O k to o b rirev o lu tsio o n i a ja lo o lis-p o liitiliste eelduste kohta E e s tis ,1 siis p e a a e g u ü ld se pole ilm unud u u rim u si O k to ob rirev o

1 On ilmunud raamatud: J. S а a t, Eesti bolševikud Oktoobrirevolutsiooni ajajärgul, Tallinn 1956; V R e i m a n, Eesti bolševikud võitluses nõukogude

3

(5)

lu tsio o n i m aja n d u slik e eeld u ste kohta. V a ja d u s n iis u g u s te tööde jä re le on seda suurem , et seni ilm u n ud u u rim u ste s m in n a k se m ööda O ktoobrirev olu tsioo n i-eelse E e sti m a ja n d u s e ise lo o m u sta m isest või siis p iird u ta k se ä ä rm ise lt ü ld sõ n a lise ise lo o m u stu seg a . K äesolev artikkel ei p rete n d ee ri O k to o b rirev o lu tsio o n i m a ja n d uslike eelduste u la tu slik u probleem i lah e n d a m ise le . S elles p ü ü tak se k äsitled a v aid m õ n in g a id m aja n d u slik k e eeldusi, e riti neid, m is selg u v ad I m a a ilm a sõ ja aeg se E esti tö ö stu se m õ n in g a s t a n a lü ü sist a rh iiv im a te rja lid e alu sel. A rtik li e e sm ä rg ik s on p ö ö rata m a ja n d u s te a d la s te su u re m a t tä h e le p a n u k äesolev a nii v a ja lik u probleem i lah en d am isele.

* * „ *

V I. L enini poolt loodud im p e ria lism iteo o ria on selleks teo reetiliseks läh te alu se k s, m is v õ im ald ab te o s ta d a tsa a ri-V e n e m a a ja se a lh u lg a s ka E esti rev o lu tsio o n ieelse m a ja n d u s e m ark sistlik k u a n a lü ü si, s e lg ita d a s o tsia listlik u rev o lu tsio o ni m aja n d u slik k e eeldusi.

R evolutsioonieelne V enem aa oli im p e ria listlik riik, kus to o t

m ise k o n tse n tra tsio o n i a ste oli kõrg em kui isegi tö ö stu slik u lt a r e n e n u m a tes k a p ita lis tlik e s m aad es. T ä h tsa m a te s tö ö stu sh a ru d e s kuulus v a lits e v positsioo n m onopolidele. M o n o p o listlik k a p ita lism on k a p ita lism i v a stu o lu d e e n n e n ä g e m a tu te ra v n e m ise a ja jä rk . V a stu o lu a re n e n u d tootlike jõ u d u d e ja m a h a jä ä n u d k a p ita listlik e to otm issuhete vahel, kap italism i põhiline v astuo lu — tootm ise üh iskond lik u iseloom u ja k a p ita listlik u era o m an d iv o rm i vahel — on im p erialism i a ja l ä ä rm ise lt te ra v n e n u d . M a ja n d u slik u ja po lii

tilise a re n g u e b a ü h tlu se tõ ttu k u ju n ev a d ü k sik u tes m aad es e rin e v a te l a eg ad el, seal, kus v a stu o lu d on te ra v n e n u d ülim a piirin i, o bjektiivsed m a ja n d u slik u d ja p o liitilised eeldused so tsia listlik u rev olutsioo ni võiduks. V enem aa oli n iisu g u n e m aa, kus to o tm is

suh ete m a h a jä ä m u s tootlike jõ u d u d e a re n g u ta s e m e s t oli v ä lja k u ju n en u d reljee fse m a lt ja s ü g a v a m a lt kui k u s a g il m ujal. K ap i

talism i v a stu o lu d olid siin niiv õ rd te ra v a d , et s o ts ia lis tlik rev o lu tsioon m u u tu s p a ra ta m a tu k s .

S o tsia listlik u rev o lu tsio o n i võit V en em aal oli ü h e a e g se lt ka so tsia listlik u rev o lutsio oni võidu k s E e stis kui V en em aa ühel ä ä re m aal. O k to o b rirevolu tsioon oli E e stis o b jek tiiv n e se a d u s p ä ra n e p a ra ta m a tu s . M a ja n d u slik u d eeld u sed olid selleks k u ju n en u d E esti m a ja n d u se kogu eeln ev as a re n g u p ro ts e s s is V enem aa ra h v a m a ja n duse koosseisus.

E esti m a ja n d u se iseloom ule a v a ld a s id m õju kaks p õ h ilist a s ja olu: esiteks B alti m eri, m ille ra n n ik u le loodi su u re d lae v a e h itu se ja -rem ondi ettev õtted , ja teisek s tsa a ri-V e n e m a a m a ja n d u slik u d

võimu eest aastail 1917— 1918, Tallinn 1957; Tartu Riikliku Ülikooli kogumik

«Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon Eestis», Tallinn 1957; M. P e t r o v , Balti laevastiku meremeeste osavõtt võitlusest nõukogude võimu eest Eestis 1917. aastal, Tallinn 1957, jt.

4

(6)

sidem ed L ää n e-E u ro o p a riik id eg a, m ille p ra k tilin e teo sta m in e k u l

ges su u re s o sa s läbi B alti k u b erm ang u d e.

S õjaeeln e E esti tö ö stu s k u ju ta s e n d a st p eam iselt sisse v e eta v al to o ra in el p õ h in ev at tö ö stu st. K uigi E e stis p u ud u s to o ra in e te k s tiili

tö ö stu se le , oli see tö ö stu sh a ru siin aren en u d . T ek stiilitö ö stu ses tö ö ta s 1913. a a s ta l 42,4% su u rtö ö stu se tö ö listest, s. o. p e a ae g u pool.

1913. a a s ta l veeti T a llin n a sa d am a kaudu V en em aale sisse 2,8 m il

jo n it pu u d a pu u v illa, m illest su u r osa läks K reenholm i M a n u fa k tu u ri ja B a lti M a n u fa k tu u ri v a ru s ta m is e k s .2 K uigi E e stis puudusid om a m eta ll ja kivisüsi, tö ö ta s 1913. a a s ta l E esti m eta llitö ö stu se s 25% tö ö stu stö ö liste st. S eeju u res tö ö ta s 11 tu h a n d e st m etallitöö lise st um bes 5 tu h a t lae v a e h itu ste h a ste s.

K ohalikul toorainel tö ö ta v a ist tö ö stu sh a ru d e st oli täh tsa m a id puidu-, paberi- ja tselluloositööstus, kus tö ötas 32% töölistest.

S u u rtö ö stu ses tegu tsesid peam iselt Vene, P ra n tsu se , S ak sa ja In g lise k apital, kuna eesti kodanlusele jäi tööliste ekspluateerim ise alak s peam iselt väiketööstus.

S eeg a oli E esti m a ja n d u s lü lita tu d tsa a ri-V e n e m a a ü h tse sse m a ja n d u s se ja ta tä itis tä h ts a t ü le sa n n e t L ään e-E u ro o p a riik id eg a m a ja n d u slik e sidem ete pidam isel kui ka B alti lae v a stik u loom isel p ä ra s t Vene la e v a stik u lü ü a s a a m is t V e n e -Ja a p a n i sõjas. E esti s a d a m a d olid V enem aale im p o rd ita v ate k au p a d e tä h ts a m a te k s v ä ra v a te k s . 4,8% kogu V enem aa E u roopa piire ü le ta v a s t v ä lis k a u b a n d u s e s t läb is T a llin n a sa d am a , k u sju u re s im pordis oli T a llin n a s a d a m a o s a tä h ts u s 7,9%. T a llin n a sa d am a ü ld k au b ak äib es oli

1913. a a s ta l ük sik ute riikide o s a tä h tsu s jä rg m in e :3

1913. a a s ta l sa ab u s T a llin n a sa d am a kaudu V enem aale 23,2%

im p o rd ita v a st p u u v illast ja 5,6% k iv isö est.4 1913. a a sta l sa a b u s T a llin n a s a d a m a s se 739 laeva vee v ä lja s u rv e g a k o g u su m m as 581 360 b r.-reg.-tonni. K üllaltki u latu slik oli ka kabotaaž: 1913.

a a s ta l s a a b u s T a llin n a 1805 laeva vee v ä lja s u rv e g a k o g usum m as 325 989 b r.-reg.-tonni. Seega oli T allinna sadam tä h tsa k s v ä ra v aks, m ille kaudu toim us V enem aa v ä lisk a u b a n d u s L ään e- E u roo pa riik ideg a.

P ä rn u sa d a m a o s a tä h tsu s V enem aa sisek u b erm an g u d ele ei olnud m ärk im isv ä ä rn e . A a sta te 1911 — 1913 keskm ine käive oli 7,7 m ilj. rbl.

R a h v u sv a h e lise o lu k o rra tera v n em in e enne I m aa ilm a sõ d a ja tsa a ri-V e n e m a a p laa n id osa v õ tta e tte v a lm is ta ta v a s t s õ ja s t m ä ä

2 Статистические сведения по гор. Ревелю за 1913 год, Ревель 1914.

3 Отчет о деятельности Ревельского Биржевого Комитета за 1913 год, Ревель 1915, lk. 87.

4 Sealsamas.

In g lism a a S a k sam aa T aani

- 44,4%

- 32,2%

- 5,8%

-

8

,

8

%

— 2,4%

H ollan di P ra n ts u s m a a

5

(7)

ra sid E esti kui B alti m ere ühe tä h ts a m a s õ ja b a a s i m a ja n d u se . E nne sõda, 1913. a a s ta l tõuseb T a llin n a kui s õ ja s a d a m a ja m ere kin d lu se o s a tä h tsu s . T a llin n a s r a ja ta k s e u la tu s lik s õ ja la e v a d e e h i

ta m ise tö ö stus. 27 oktoobril 1913. a a s ta l a lu s ta s id B ekker ja Ко la e v a e h itu ste h a se d 4 m iin ila ev a e h ita m ist. V ene B a lti L a e v ae h itu s- te h a s pan i 24. novem bril 1913. a a s ta l p id u lik u lt a lu se ris tle ja te

«A dm iral G reig» ja « S v e tla n a » n in g 6 e s k a a d ri m iin ila e v a e h ita m isele, m ille puhul m u u seas N ikolai II om a õ n n itlu s te le g ra m m is m ärk is: «A ndke ed asi T a llin n a s v a s ta v a tu d la e v a e h itu s te h a s tele m inu soov h o o lsak s ja kiirek s tööks.»5

E sim ese m a a ilm a sõ ja eelne E e sti m a ja n d u s pakub s u u re p ä ra s t n ä id e t k a p ita lism i põhilise v a stu o lu te ra v n e m ise s t V enem aa m a ja n d u slik u s a re n g u s sõ jaeelsel perioodil. Ü h elt poolt esineb to o t

m ise k ap italistlik u ü h isk o n n astam ise kõrge aste. 1913. a a sta l tö ö ta s 20 s u u re m a s E e sti e tte v õ tte s üle poole k õ ig ist s u u rtö ö stu se s tö ö ta v a te s t tö ö liste st. T ööliste k o n tse n tra ts io o n i k õ rg e a ste peeg el

dab a n tu d ju h u l ka to o tm ise k o n tse n tra ts io o n i k õ rg e t a ste t. 67,7%

E esti k u b e rm a n g u tö ö stu se k o g u to o d a n g u st to o tis 1,7% s u u re tte võ tetest.6 Tootm ise ko n tsen tratsio o n i aste oli E estis isegi kõrgem tö ö liste k o n tse n tra ts io o n i a stm e st, m is on ka loom ulik, se st s u u r

e tte v õ te tes on tö ö to o tlik k u s kõrgem .

E esti tö ö stu se s oli ju h tiv , v a lits e v po sitsio o n m onopolidel ja fin a n tsk a p ita lil. V a h e tu lt sõ ja eel te g u ts e s E e stis V ene suurem s õ ja tö ö stu se k o n tse rn , m ille e e so tsa s seisis V ene A a sia P a n g a m o n o p o listlik g ru p p . S ellesse k o n tse rn i k u u lu s 1913. a a s ta l E estis te g e v u s t a lu s ta n u d Vene B alti L aev aeh itu s- ja M e h a a n ik a te h a ste a k tsia se lts põ h ik ap italig a 10 m ilj. rubla. N iisugune võim as ühen

dus sai v a lits u s e lt (M e re m in istee riu m ilt) ju b a om a olem asolu alg u se s su u ri te llim u si s õ ja la e v a d e eh itam isek s. 1913. a a s ta l sai V ene B a lti T a llin n a la e v a te h a s tellim u si 28,9 m ilj. ru b la e e s t 7, s. o. um bes ’/3 E esti k u b e rm a n g u e tte v õ te te k o g u to o d a n g u v ä ä r tu se s t. N iisu g u n e ed uk as a lg u s tiiv u s ta s 18. ju u n il 1913. a a s ta l ak tsiaseltsi esim esel koosolekul o tsu se v a stu v õ tm ist ak tsiak apitali kah e k o rd ista m ise k s.

1913. a a s ta keskel tekkis V e n e -P ra n ts u se p a n g a rin g k o n d a d e s , kes fin a n tse e risid P u tilo v i ja V ene B a lti a k ts ia se lts e , k av a liita T a llin n a s loodav V ene B alti L a e v a e h itu ste h a s ja P u tilo v i L a e v a te h a s üheks g ig a n ts e k s ettev õ ttek s. 1914. a a s ta l k a v a ts e ti n en d e g a liita veel N eeva ja Bekkeri la e v a e h itu ste h a se d , kuid see p la a n jäi a lg a v a m a a ilm a sõ ja tõ ttu te o s ta m a ta .8

Ka teised E esti su u re m a d e tte v õ tte d peale m e ta llitö ö stu se olid Vene su u rp an k ad e om andiks. N äiteks A asovi-D oni P a n k fin a n tse e ris P õ h ja P ab eri- ja T se llu lo o siv a b rik u te A k tsia se ltsi n in g Sindi

ENSV RAKA, fond 1804, nim. 2, sü. 18, leht 5.

6 Arvestatud «Обзор Эстляндской губернии за 1913 год» andmete põhjal 7 ENSV RAKA, fond 1804, nim. 5, sü. 11, lehed 30—32.

8 В. И. Б о в ы в к и н , К. H. Т а р н о в с к и й , Концентрация производ

ства и развитие монополий в металлообрабатывающей промышленности Рос

сии. Вопросы истории, 1957, 2, lk. 25.

6

(8)

K a le v im an u fa k tu u ri. A /S S indi K a le v im an u fa k tu u ri ju h a tu sse k u u lusid A asovi-D oni P a n g a M oskva üldosakonna ju h a ta ja M. L. F rie d m a n n ja sam a p a n g a k au b a o sa k o n n a ju h a ta ja J. A. M ints. A k tsia se ltsi võ lg n ev u s p a n g a le ü le ta s a k ts ia se lts i p õ h ik a p ita li.9

S ü n d itse e ritu d ettev õ ttek s oli A/S A seri T sem en d iteh as, m is oli tä ie lik u s sõ ltu v u ses Vene V ä lis k a u b a n d u s e P a n g a s t. P a n g a re v is

jo nikom isjon i liige oli ü h tla si a k ts ia se lts i ju h a tu s e esim eheks ja p a n g a n õ u k o g u liige ju h a tu se liik m e k s.10

R ida teisig i tao lisi fakte v õ im ald ab teh a jä re ld u s e fin a n ts k a p i

ta lile ju h tiv a positsio oni ku u lu m isest E esti ra sk e tö ö stu se s ja üld se su u rtö ö stu se s.

S a m aa e g selt oli E esti h õ lm atu d la ia ld a s e väike- ja keskette- v õ tete v õ rg u g a . S p etsiifilised im p e ria listlik u m a ja n d u se jooned ise lo o m u stav a d v aid v älis- ja vene k a p ita lig a te g u ts e v a t rask etöö s- tu st. S eev astu k e rg e tö ö stu s (v älja a rv a tu d te k stiilitö ö stu s) oli ü ld ise lt k illu s ta tu d ro h k ea rv u liste e ttev õ tete v ahel, kus püüdis in te n siiv se lt te g u ts e d a s u u rk a p ita lis t m itte m ah a jä ä d a sooviv eesti «rah v u slik » k ap ital.

N iisiis, kuigi m on o polistlik k a p ita lism oli v ä lja k u ju n en u d ja v a llu ta n u d m a ja n d u se s v a litse v a po sitsiooni, olid E esti tö ö stu ses sa ja d pisiettevõtted, pool-käsitööstusliku ilm ega, teh n iliselt m a h a jä ä n u d b a a s ig a töökojad.

V ene im p erialism ile om ased te ra v a d v a stu o lu d , m is tu len esid a re n e n u d im p e ria listlik e ja la ia ld a s e st v ab a k o n k u ren tsi k a p ita lism i n in g k a p ita lism ie elsete vorm ide ü h e a eg se st esin em isest ja läb ip õ im u m isest ra h v a m a ja n d u se s, a v a ld u sid s ilm a p a istv a lt ka E e sti m aja n d u se s. N eid v a stu o lu sid sü v e n d as p õ llu m aja n d u ses e si

nev k a p ita lis tlik e ja feod aalsete m aja n d u sv o rm id e läbipõim um ine n in g m a ja n d u s lik v a stu o lu m õisa latifu n d iu m lik u su u rm a ja p id a - m ise ja v äik eto o tm ise vah el, m ida tä ie n d a s sa m a a e g s e lt sa ja n d ite jooksul terav n en u d rah v u slik v astu olu sa k sla ste st m õisnike ja n en de poolt e k sp lu a te e rita v a e e stla s te s t ta lu ra h v a vahel. E esti p õ llu m a ja n d u se s v a lits e s su u rm õ isa m a ja p id a m in e . M õisnikele k u u lus E e stis um bes 60% m a a s t.11 E sim ese m a a ilm a sõ ja a ja l oli kaks k olm and ik k u eesti k ü la e la n ik k o n n a st m a a ta põ llutöölised ja ren tn ik u d . M a a p ro le ta ria a t oli k ü lla ltk i roh k earvuline, m o o d u sta des u m bes 100 tuh. inim est.

R ev o lu tsio on ieelse eesti küla k a p ita listlik u d a g ra a rs u h te d olid tih e d a lt feo d a a lse ek sp lu a tee rim ise jä ä n u s te g a läbi k a sv an u d ja se e p ä ra st tekkis kõrge k o n tsen tratsio o n ig a m aaom andi tin g im u s

tes o b jek tiiv se lt v a ja d u s k a p ita listlik e a g ra a rs u h e te likvideerim i

seks, et k in d lu s ta d a p õ llu m aja n d u se tootlike jõudude p ro g re ssiiv set a re n e m ist.

9 Экономическое положение России накануне Великой Октябрьской Со

циалистической Революции. Документы и материалы. Часть первая. Изд. АН СССР. М. Л. 1957, lk. 134.

10 Sealsam as, lk. 116.

11 R. А n t о п s, Agraarsuhted kodanlikus Eestis, Tallinn 1957, lk. 19.

7

(9)

K apitalism i v astuolude terav n em in e av ald u s ka sü vene

v a s a n ta g o n ism is töö ja k a p ita li, tö ö lisk la ssi ja k o d a n lu se v ah el.

E esti tö ö lisk la ss to etu s v õ itlu ses k a p ita lis tlik u s t e k sp lu a te e rim ise st v abanem ise eest vene töölisklassi v en naliku le abile.

Tööliste ekspluateerim ises k a su ta ti laia ld a se lt ab so lu u tse lis a v ä ä rtu s e to o tm ise m eetodeid. N eed su u red k asu m id , m ida sa id nii v ä lism a in e ja v ene k o d a n lu s kui ka eesti ra h v u slik k o d a n lu s, tu le nesid tö ö liste p ik a st tö ö p äe v a st, m a d a la s t p a lg a s t ja tö ö liste e k s

p lu ate erim ise m uude m eetodite k a s u ta m is e s t'

T ööliste m a te ria a ln e olukord oli v a h e tu lt sõ ja e e lse l perioodil ä ä rm is e lt v ilets. Tööpäev oli h a rilik u lt 11,5 tu n d i pikk, koos k o h u stu slik e ü le tu n d id e g a a g a kog u ni 14 ja en am tu n d i. N äitek s A seri T se m e n d ite h a ses a lg a s su v ep erio od il töö kell 5 hom m ikul ja ke stis k ella 7-ni õhtul. K uigi olid ette n ä h tu d ka v a h e aja d lõ u n a s

tam ise k s, ei s a a n u d tö ö lised p ra k tilise lt n eid k a s u ta d a , lõ u n a s ta des sa m a s, tö ö k o h ast la h k u m a ta .12 1897 a a s ta 2. ju u n i se ad u s p ii

ra s küll ü le tu n n itö id , kuid s e lle st ei p eetu d k u sa g il kinni. Nii n ä i

tek s on L iiv im aa v a n e m -v ab rik u in sp e k to r s u n n itu d tu n n is ta m a , et «. m itte k o h u stu slik u ü letu n n itö ö v a b a ta h tlik k u s t ei sa a a la ti p id a d a teg elik k u sek s, se st töölisi, kes se lle st keeldu vad , võidak se v a lla n d a d a se a d u se a lu se l ilm a e riliste ra s k u s te ta . See on a g a p a l

ju d el ju h tu d e l v a lla n d a ta v a le v ä g a rask e k s k a ris tu s e k s » .13

T ööliste p a lg a d olid n iiv õ rd m a d a la d , et v õ im a ld a sid tö ö lis

p erek o n n al h ä d a p ä r a s t ä ra e la m is t v a id sel ju h u l, kui enam ik töö- lisp e re k o n n a liik m eist tö ö tas. N äitek s te e n isid 1913. a a s ta l k v a li

fitseeritu d töölised m etallitöötlem istö ö stuses, kus p alg a d olid kõige k õ rg em a d , k esk m iselt 37,5 ru b la kuus, te k stiilitö ö stu se s a g a 15—

30 ru b la kuus. N a iste ja la s te la ia ld a s e lt k a s u ta ta v a töö jõu h ind , e riti te k stiilitö ö stu se s, oli veelg i m ad a lam . N äitek s B a lti M a n u fa k tu u ris sa id lap se d p alk a 9,8— 11,2 ru b la k u u s.14 L õviosa töölise p a lg a s t läks k o rte riü ü rik s ja a rs tia b i eest tasu m ise k s. N äiteks B ekkeri la e v a te h a s te b ara k k id es m ak sis ü k siktö ölise tu b a 60 rubla a a s ta s . P e re k o n n a tu b a 15 m 2 m ak sis a a s ta s 84 ru b la. K ah etoalise k o rte ri ü ü r b a ra k is oli 1913. a a s ta l 156 ru b la a a s ta s .15

S u u ri k u lu tu si nõ u d is tö ö liselt h a ig e stu m ise k o rra l a rstia b i.

A lles 1913. a a s ta m ä rtsis h a k a ti V en em aal h a ig e k a s s a s id o rg a n i

seerim a. 1. a p rillik s 1914. a a s ta l olid E e stim a a k u b e rm a n g u s h a ig e k a s s a d o rg a n is e e ritu d 25-s s u u re m a s e tte v õ tte s, liikm ete a rv u g a 17 277 A in u lt 9-s e tte v õ tte s olid n a d a lu s ta n u d te g e v u s t.16 E t tö ö tin g im u sed e tte v õ te tes olid ä ä rm is e lt v ile ts a d ja et p u u dusid n o rm a a lse d o h u tu ste h n ilise d n in g s a n ita a r h ü g ie e n ilis e d t in gim used, esin es v ä g a sa g e li tö ö õ n n etu si ja v ig a s tu s i. 1913. a a s ta l oli E e stim a a k u b e rm a n g u v ab rik u in sp e k tsio o n i k o n tro lli all o le

v a is ettevõtteis reg istre eritu d 3062 tööõ n netu se n in g -v ig astu se

' 12 ENSV RAKA, fond 206, nim. 1, sü. 88, leht 91.

13 ENSV RAKA, fond 558, nim. 1, sü. 22, leht 99.

14 ENSV RAKA, fond 206, nim. 1, sü. 269, lehed 32—33.

15 Ssslsämss

8

(10)

ju h tu m it ja L iivim aal 7764.17 Üksi K reenholm i M a n u fa k tu u ris oli 1300 tööõnnetust, D vigatelis 462, W aldhofis 653 jn e .18 P a lju sid ju h

tu m eid a g a ei re g istre e ritu d . Ravi oli to h u tu lt k allis. N äiteks T a l

lin n a h a ig la te s tu li m ak sta k eskm iselt 1 ru b la öö p äev as ü k sn es voodikoha eest, kuna arstih o n o rar, operatsioonide ja ravim ite eest tu li ta s u d a veel erald i tä ie n d a v a lt.

E esti tö ö stu se s keh tis I m a a ilm a sõ ja eel ja ^ sõ ja a ja l tra h v id e süsteem , m ille abil püüti k in d lu stad a k ap italistlikku töödistsipliini.

M õnikord teh ti se lle g a m ä rk im isv ä ä rse id m a h a a rv a m isi töö liste p a lg a s t. Nii tra h v iti 1914. a a s ta jooksul L iivim aal töölisi 62 196 ju h u l,19 se alh u lg as W aldhofis 2120 juhul, Sindi K alevim anufak- tu u ris 126 ju h u l. E riti p a is tis silm a tra h v id e rohkuse poolest L u th eri v a b rik T a llin n a s. Iseg i v a b rik u in sp e k to r oli su n n itu d te a ta m a om a ettek an d es: «Ma p ean ü tlem a, et n a d (s. o. tra h v id — А. K.) on üldse v ä g a su u red p a lg a g a v õ rreld es V ab riku ad m i

n istra ts io o n k a su ta b ra h a lis t tra h v im ist kõikvõim alikel põhjustel ja ju h tu m ite l. Kui a g a k a ristu se d on peale selle veel e b a se a d u s li

kud, n a g u seda võib täh ele p a n n a kehtiva tra h v id e tab eli puhul, siis m uid u g i on võim alik u d ig al a ja l v ä g a su u red a ru s a a m a tu se d ja k o m plik atsio o nid tö ö liste ja v a b rik u v a litsu se v ah el.» 20

T u h a n d e te s k a eb u stes ja k irjad es, m is töölised s a a ts id v abriku- in sp ek to ritele, k aeb asid n a d e tte v õ tja te -k a p ita listid e om avoli üle tö ö liste su h tes. K a p ita listi või tem a poolt m ä ä ra tu d a d m in is tra t

siooni ta h e oli tö ö listele ra n g e k s sead u sek s. Töölisi su n n iti tegem a üle jõu k ä iv a t tööd, neid tü s s a ti p a lg a a rv e stam ise l, tra h v iti kõige v ä ik se m ate g i eksim uste puhul või v a lla n d a ti p äe v ap e a lt.

1913. a a s ta l sai L iivim aa v a n e m -v ab rik u in sp e k to r tö ö liste lt üle kolm e ja poole tu h an d e tao lise sisu g a kollektiivse ja in d iv id u aal- a v a ld u se .21

K a p ita listlik u e k sp lu ateerim ise tu g ev n em in e sõ jaeelse tö ö stu s liku tõ u su fa a sis p õ h ju sta s k la ssiv õ itlu se te ra v n em ist. A renenud tö ö stu slik u ra jo o n in a , kus tö ö liste ja to otm ise kõrge k o n tse n t

ratsio o n i tõ ttu tö ö lisk la ssi v õ itlu s k a n d is ' o rg a n is e e ritu m a t ise

loomu, sam m u s E e stim a a k u b e rm a n g P e te rb u ri, M oskva ja Bakuu tö ö stu sra jo o n i jä re l n e lja n d a l kohal stre ig iliik u m ises 1913. a a sta septem brik u u streik id e kokkuvõttes. U ksi 1913. a a sta sep tem b ris oli E e stim a a k u b e rm a n g u s 11 streiki'. N eist 7 olid poliitilise ja 4 m a ja n d u slik u iselo o m u g a.22

1914. a a s ta esim esel poolel stre ig iliik u m in e h o o g ustus. S tre ig i

liikum ises oli tu n d a su u re m a t o rg a n is e e ritu s t ja k la ssiso lid a a r- sust. N äiteks 10.— 11. v e e b ru a ril 1914. a a s ta l stre ik isid kõigi T a l

17 ENSV RAKA, fond 558, nim. 1, sü. 84, leht 18 ja fond 206, nim. Al.

sü. 283, leht 20.

18 Sealsamas.

19 ENSV RAKA, fond 558, nim. 1, sü. 29, leht. 100.

21 ENSV RAKA. fond 558, nim. 1, sü. 27, leht 47.

9

(11)

linna su urem ate ettevõtete töölised protesti m ärgik s tsa a r iv õ im u d e poolt m õn ed e tööliste arreteerimise ja T a llin n a st v ä l j a s a a t m is e v a s tu .23

1. mail streikis sam uti enamik T allin na te h aste tö ö liste s t.24 1914. a a s ta ju u lik u u ü lev e n e m a a lise st p o liitilise st s tre ig is t v õ t

sid osa ka T a llin n a tö ö lised .25

M a ja n d u slik e ja k la ssiv a stu o lu d e te ra v n e m in e I m a a ilm a sõ ja a lg u se s V en em aal ja s e a lh u lg a s ka E e stis v ä lje n d a s k a p ita lis t

like ja n e n d e g a läb ip õim un u d feo d a a lsu h e te jä ä n u s te k riisi. T o o t

m ise ja tö ö liste kõrge k o n tse n tra tsio o n i tin g im u s te s v ä lje n d u sid E esti a la l m aja n d u slik u d v a stu o lu d e riti re ljee fse lt v õ rre ld es V en em aa teiste, tö ö stu slik u lt vähem a re n e n u d rajo o n id e ja ä ä re m aa d e g a .

*

* *

I m a a ilm a sõ ja tin g im u ste s, m il m a ja n d u s tu li m obiliseerid a ja ü m ber k o rra ld a d a sõja v a ja d u ste k s, m il to o tlik u d jõud ja kogu m a ja n d u s sü s te e m a s e ta ti to h u tu pin g e a lla , te ra v n e sid need v a s tu olud veelgi. S ellest rä ä g iv a d k i s õ ja a e g s e s E esti m a ja n d u s e s to i

m u n u d m uu tused.

T o o tm isv ah e n d ite k a p ita lis tlik u e ra o m an d iv o rm i tin g im u stes, o lu k o rra s, kus V ene b ü ro k ra a tlik isevalit.suslik r iig ia p a ra a t ei o lnud su u te lin e kuigi efek tiiv selt te o sta m a riiklikku kontrolli e g a reg u le erim ist, toim u s m a ja n d u se ü m b erk o rra ld a m in e sõja v a ja d u s te k s stiih ilise lt, o rg a n is e e rim a tu lt ja to otlik ele jõududele ä ä rm is e lt v a lu lise lt. E esti ala tö ö stu se m o b iliseerim isele ja sõja v a ja d u s te k s ü m b e rk o rra ld a m ise le v a ju ta s te a ta v a p itse ri rinde-

läh e d a n e olukord.

Sõja puhkem ine tõi k a a sa su u ri m u u tu si E esti m a ja n d u se s ja k o n k reetselt tö ö stu ses. E sitek s, sõda a n d is su u re hoobi tö ö stu s ettev õ tetele, m is ei to o tn u d s õ ja m a te rja le . P a lju d n e ist e tte v õ tte ist jä id seism a või k o o ndasid tu b listi to o tm ist. T öö stu ses tekkis a ju tin e seisak , kuni tö ö stu se v a ld a v osa k oh an es uuele o lu k o rrale ja re o rg a n is e e ru s s õ ja m a te rja lid e to o tm isek s. T eiseks, laev aeh itu s- tö ö stu s kui o tsen e sõ ja tö ö stu s la ie n d a s k iire sti to o tm ist ja sai uusi su u ri sõ ja lisi tellim usi.

V enem aa tra n s p o rd is , ettev õ tete v a ru s ta m is e s to o ra in e g a , k ü t

te g a jm s. tek kis sõja puhkedes k o rra p ä ra tu s , kui m itte öelda k o rra lag ed u s. Kohe sõja a lg u se s jä id p a lju d m etsa-, paberi- ja ts e llu loositööstuse, e h itu sm aterjalitö ö stu se ja o saliselt ka te k stiili

tö ö stu se ettev õ tted seism a või v ä h e n d a s id jä r s u lt to o tm ist. N ä i

tek s 22. ju u lil 1914. a a s ta l koo n d as L u th eri v a b rik to o tm ist poole v õ rra ja 26. ju u lil v a b rik a ju tis e lt s u le ti.26 E k sp o rd i k a tk e sta m in e

23 ENSV RAKA, fond 206, nim. 1, sü. 177.

24 ENSV RAKA, fnnd 209, nim. 1, sü. 105, lehed 127— 128 25 ENSV RAKA, fond 209, nim. 1, sü. 105, leht 169.

10

(12)

v ä lis m a a le , sise tu ru tellim u ste jä rs k v äh enem ine, k o rra tu se d t r a n s p ordis ja to o ra in e g a v a ru sta m ise s, k v a lifitse e ritu d tööjõu m o bili

se erim in e sõ jav äkk e olid selle p eam istek s p õhjusteks.

26. ju u lil k a tk e sta ti töö P õ h ja P a b e ri- ja T sellulo osivabriku tse llu lo o si-o sak o n n a s, 30. ju u lil jä e ti seism a pooled p ab erim asi- n a is t.27 S uleti A/S E. J. Jo h a n so n i p a b eriv ab rik , kus ju u lis enne sõ ja p uhkem ist tö ö ta s 241 töölist. V ab rik a lu s ta s u u esti tööd alles 1914. a a s ta novem bris. P a b e riv a b rik «Koil» seisis 52 päeva. W ald- hofi tse llu lo o siv a b rik koon d as 1914. a a s ta a u g u s tis to o tm ist 78%

v õ rra .

29. ju u lil 1914. a a s ta l jäi o sa lise lt seism a ka A seri tse m e n d i

teh a s. 19. ju u lis t kuni 31. d etsem brin i 1914. a a s ta l too tis teh a s tse m e n ti kaks k olm andikku v ähem kui h a rilik u lt.

H ä ire id tekkis ka tek stiilitö ö stu se s. N äitek s 28. ju u lil te a ta s B alti M a n u fa k tu u ri a d m in istra tsio o n töö listele, et to o rm a te rja li p uud usel jä ä b v a b rik se ism a.28 1914. a a s ta septem bri a lg u l oli K reenholm i M a n u fa k tu u r su n n itu d kütte- ja to o ra in e p u u d u sel tö ö ta m a 4 päeva n ä d a la s . Ü ldse v ab rik u in sp ek tsio o n i andm eil 1914. a a s ta l k o n tro llitu d 75-st e tte v õ tte st E e stim a a k u b e rm a n g u s seisid a ju tis e lt sõja tõ ttu 9 ettevõtet, kokku 467 päeva. P eale selle lõ p etasid 7 ettev õ tet teg ev u se ja 56 koondasid tootm ist.

L iiv im aa k u b e rm a n g u E esti osa 63-s ettev õ ttes, m is allu sid v ab rik u in sp ek tsio o n ile, oli 1914. a a sta l kõrgeim tö ö liste a rv 6112 (en ne sõ d a ), 1914. a a s ta lõpul a g a 3556. 11 ette v õ te t suleti. E n a m ik e tte v õ tte ist koondas to o tm ist ja a in u lt üksikud, n a g u Sindi K a le v im an u fa k tu u r n in g V iljan d i L in a m a n u fa k tu u r, tö ö ta sid edasi tä ie s tem pos, sest n a d v a ru s ta s id sõ ja v ä g e riid eg a.

A ndm ed n ä ita v a d , et L õ u n a-E estis, kus olid ü le k a a lu s p eam i

selt kohalikul to o rain el tö ö ta v a d v äik e e tte v õ tte d , tõi sõja puhk e

m ine k a a sa o sa lise lt nende teg e v u se lõ p etam ise (saeveskid, m ööblitööstus, tik u v ab rik u d , õ llev ab rik u d ) või koondam ise* ja a in u lt tek stiilitö ö stu s (lin a, kalevi) tö ö ta s ka sõja tin g im u ste s in te n siiv selt edasi.

Teiselt poolt o tsesed sõ ja tö ö stu se e tte v õ tte d (la e v a e h itu s) ja n endega v a h e tu s seoses olevad ettev õ tted m etallitö ö tlem istö ö s- tu ses, tä ite s s õ ja la e v a e h itu s te h a s te tellim u si, la ie n d a sid tootm ist.

N äiteks 7 su u re m a s m eta llitö ö stu se e tte v õ tte s, m is tä its id sõjalisi tellim usi, tööliste arv sõ ja -a astail kolm ekordistus. (A astail 1913— 1916 sa id üksi Vene B alti ja Bekkeri teh ased sõ jalisi tellim u si 119,5 m ilj. ru b la eest.)

1915. a a s ta k s olid tö ö stu se s enam -vähem se lg e p iirilise lt v älja k u ju n en u d ük sik ute tö ö stu sh a ru d e p ersp ek tiiv id sõjaperioodiks.

1915. ja 1916. a a s ta kestel jä tk u b to o tm ise ja tö ö liste in ten siiv n e k o n tsen treeru m in e m etallitöötlem istööstuses, s. o. põhiliselt s õ ja tö ö stu se ettev õ tteis. In te n siiv se lt tö ö ta sid teiste s tö ö stu sh a ru d e s

27 ENSV RAKA, fond 206, nim. Ai, sü. 284, leht 188.

l i

(13)

need ettev õtted, m is tä its id sõ ja lisi tellim u si. S p e tsiifilised ra h u a ja to o d a n g u t a n d v a d ettev õ tted a g a k ira tse sid . 1915. a a s ta ke^ e ‘ n äiteks koondati tootm ist puidutööstuses, e h itu sm a te rja litö ö s

tu se s ja to id u a in e te tö ö stu se s. O ldse k oo n d as E e s ti k u b e rm a n g u s to o tm ist 41 v a b rik u in sp e k tsio o n i k o n tro lli all olevat^ e t t e v õ t e t ja tö ö liste a rv v ä h e n es neis um bes poole v õ rra . 13 ette v õ te t, kus too- ta s 310 tö ö list, lõ p etas teg ev use. L iiv im aa E esti o sa s jä i 63-st v a b rik u in sp e k tsio o n i ko n tro lli all o lev ast e tte v õ tte st te g u ts e m a 52. N endes ettev õ tetes v äh en es tö ö liste arv 6112-lt 2934-le, s. o.

3178 töö lise v õrra.

T saari-V en em aa sõ ja lise d lü ü a sa a m ise d rin n e tel 1915. a a s ta kevadel ja suvel, rin d e läh en em ine R iiale ja 1915. a a s ta ju u li

k u u st kuni o ktoobrikuuni te o s ta tu d L äti tö ö stu se su n d u slik eva- k u atsio o n , m ille kohta om a e tte k an d e s m ä rg ib L iiv im aa vanem - v ab rik u in sp e k to r: «. evak u eerim in e to im u s n iiv õ rd ed uk alt, et 1. oktoobriks jä id R iia tö ö stu se st v a id m äle stu se d : lin n a s jä tk a s te g u ts e m ist a in u lt 33 e tte v õ te t 1500 tö ö liseg a . Needki tö ö ta sid alak o orm u seg a» 29 — kõik see tä h e n d a s seda, et E esti tööstus m u u tu s rin d e lä h e d a se ta g a la p eam isek s tu g ip u n k tik s ja p a lju d sen i k ira tse n u d v ä ik e e tte v õ tte d sa id tellim u si m itm e su g u se so ja- v ä e v a ru s tu s e v a lm ista m isek s.

1915. a a s ta sõ ja lise d lü ü a sa a m ise d a n d sid te ra v a m in i kui k u n a g i v a re m tu n d a , et V enem aa tö ö stu s ei ole su u te lin e tootm a la h in g u v a ru s tu s t v a ja lik u l m ä ä ra l. A binõud riikliku reg u le erim ise a la l — osa ette v õ te te rek v ireerim in e, riik lik e ju h a tu s te m ä ä ra m in e e ra a k ts ia se lts id e ss e , riiklike te llim u ste ja o ta m in e m onopolistlikele ü h e n d u ste le — ei olnud kuigi efektiivsed. 1915. a a s ta m ai- ja ju u n ik u u l o ts u s ta ti riik lik u le m õ ju stu se le a llu ta d a ka väike- ja kesk tö ö stu s, et m o b iliseerid a seda sõ ja tö ö stu se kom iteede kaud u sõ ja v ä e v a ru s ta m is e k s m ü rsku d e, g r a n a a tid e ja m itm e su g u se sõ ja m o o n a g a . T a llin n a ja T a rtu s õ ja tö ö stu se kom iteede kaudu said v ä ik e e tte v õ tte d ja töö ko jad m õ n in g a id tellim u si. Kuid s õ ja tö ö stu se kom iteede teg e v u se ta g a jä r g i ei tohi ü le h in n a ta . N ad ei su u tn u d sa g eli k in d lu s ta d a tellim u ste tä itm is t ja p õ h iliselt p iir

dusid v iim a ste ja o ta m is e g a «oma m eeste» vah el. N äiteks 10. v eeb ru a ri 1916. a a s ta seisu jä r g i oli T a llin n a S õ ja tö ö stu se K om itee s a a n u d sõ ja lisi tellim u si 3 m ilj. 148 tuh. ru b la eest, kuid need tä id e ti v a id 450 tuh. ru b la v ä ä rtu s e s , s. o. 14,5%.30

M ono p o listlik u k a p ita lism i ü lek a sv a m in e m o n o p o listlik u k s riig ik a p ita lism ik s — p ro tse ss, m is sõ ja a ja l to im u s in te n siiv se lt, v a lm is ta s m a te ria a ls e lt ette to o tm ise ja k a p ita li k õ rge k o n ts e n t

ratsio o n i teel ülem inekut s o tsia listlik u le to o tm isv iisile. T o otlik e jõ u d u d e kõrge k o n tse n tra tsio o n i a ste I m a a ilm a sõ ja a ja l s a ttu s jä r je s t s ü g a v a m a sse konflikti V enem aa m a ja n d u slik u k o r ra g a ,

29 ENSV RAKA, fond 558, nim.*l, sü. 23, leht 161.

30 И. M а e в с к и й, Об особенностях перестройки промышленности Рос

сии в годы Первой мировой войны. Сборник «Вопросы истории народного хо

зяйства СССР», АН СССР Москва, 1957, lk. 382—383.

12

(14)

valitsevate, to o tm issu h e te g a . Need to o tm issu h te d ei v õ im a ld a n u d ra ts io n a a ls e lt o rg an iseerid a olem asolevate tootlike jõudude ä r a k a s u ta m is t. B ü ro k ra a tlik u ise v a litsu slik u a p a ra a d i v ah e le seg a m in e m ajan d u sellu oli kohm akas jä sa am a tu ega saan u d põhiliselt o lu k o rd a m u u ta.

K ü ttek riis, m eta llip u u d u s, tra n s p o rd i k o rra tu s sa id E esti m a ja n d u s e s eriti k ä e g a k a tsu ta v a k s ju b a 1915. a a sta alg u ses.

K ü ttek riisi tõ ttu tekkis 1915. a a s ta l rea ettev õ tete töös lühem aid või pikem aid seisak u id . Nii V enem aa M in istrite N õukogu 10. a p rilli 1915. a a s ta m ä ä ru se alu sel R iias loodud kom isjon 3 B a lti k u b er

m a n g u v a ru s ta m is e k s k ü tte g a kui ka E e stim a a kom itee k ü tte puude v a ru m ise in te n siiv ista m ise k s ei su u tn u d teh a m id a g i ra d i

k a a ls e t k ü tteprob leem i lah en d am isek s.

1916. a a s ta l m u u tu sid seisak u d k ü tte ja to o ra in e puudum ise tõ ttu jä r je s t sa g e d a m a k s. K õigele m ain itu le lisa n d u s veel k v a li

fitsee ritu d tööjõu puudus. 7. ju u lil 1916. a a s ta l n õudis Kau- b a n d u s-T ö ö stu sm in istee riu m andm eid k v a lifitse e ritu d m etalli- tö ö liste v a ja d u s e k ohta seoses v a litsu se o tsu se g a d em o biliseerida te a ta v h ä d a v a ja lik a rv k v a lifitse e ritu d m etalliste. S elg u s, et n ä i

teks 8 su u re m a t m eta llitö ö tle m ise ttev õ te t v a ja v a d üle kahe ja poole tu h a n d e töölise.

1916. a a s ta lõpul koondati to o tm ist peale m eta llitö ö stu se p e a a e g u kõikides tö ö stu sh a ru d e s. S u leti rid a e tte v õ tte id (a rv u lt 23), o sa ettev õ tteid k oondas jä r je s t to o tm ist (a rv u lt 33 E e stim a a k u b e rm a n g u s; tö ö liste a rv v ä h e n es n eis 2 9 % ).

1916. a a s ta lõpuks näem e E esti tö ö stu se s (v ä lja a rv a tu d la e v a e h itu s) ü ld ist lao stu m ist. Õ itse n g E esti la e v a e h itu stö ö stu se s oli s isu lise lt petlik. K uigi lae v a e h itu ste h a se d olid s a a n u d ju b a enne sõda ja sõ ja a ja l v eelgi tä ie n d a v a lt su u ri tellim u si sõ ja la e v a d e ehitam isek s, et su u tn u d n a d n e ist p a lju sid O k to o b rirevolutsio on i alg u se k sk i tä ita . N ag u n ä h tu b T a llin n a su u rim a lae v a e h itu ste h a se, Vene B alti teh ase ju h atu se se le tu sk irja st M erem inisteerium i L aev aeh itu se P e a v a lits u s e le 10. ju u n is t 1916,31 ei o ln ud ükski te l

lim us, m ille teh a se d olid sa a n u d , tä h ta ja lis e lt tä id e tu d . V ene B alti te h a s e h ita s k o rra g a 2 ris tle ja t, 6 m iin ilaev a ja 2 tra a le rit.

E sim ene m iin ilaev pidi v alm im a 1. ap rillik s 1915. a a s ta l, kuid see

tõttu, et S ak sa firm a V ulcan-W erke sõja puhkedes loobus m iini- laev ale m eh h an ism id e ja k ateld e e h ita m isest, lü k ati tä h ta e g edasi 1. ju u lile 1915, se ejä re l 1. a u g u s tile 1916 ja veelgi hiljem 15. sep tem b rile 1916. T eiste m iin ilaev ad e eh itam in e, m is pidi lõ p eta ta m a

1915. a a s ta l, lü k ati ed asi hoopis 1917 a a sta le . R istle ja te v a lm i

m ise tä h ta ja d lü kati e d a si 1917 a a s ta a p rillile ja ko gu ni 1918.

a a s ta alg u se n i. O sa tellim u ste tä itm in e m a te rja lid e p uudum ise tõ ttu tä ie s ti seisis.

S õ ja -a a sta il tug evn es fin an tsk ap itali võim utsem ine veelgi.

S u u re n e s v ä lis k a p ita li sissevool V enem aale. E estis te g u tse n u d

13

(15)

suurim a sõjatöö stu settevõ tte, Vene B alti L aev aeh itu steh ase teg ev u se a n a lü ü s k in n itab seda fakti. T e a ta v a s ti e h ita ti ja s is u s ta ti a a s ta il 1915— 1916 T a llin n a L a e v a e h itu s te h a s te s uued o s a k onnad su u rtü k im ü rsk u d e, g ra n a a tid e ja š ra p n e llid e tootm isek s.

Kõik seadm ed olid te llitu d v ä lis m a a firm a d e lt V ene A asia g a lt sa a d u d krediidi arv el (1. ja a n u a ril 1917 a a s ta l v õ lg n e s te h a s V ene A asia P a n g a le 10,4 m ilj. r u b la ) .32 P erio o d il 25. n o v e m b rist 1914 kuni 1. ja a n u a rin i 1917 oli a/s. ju h a tu s s a a n u d v ä lis v a lu u ta t v ä liso stu d e eest tasu m ise k s: 1 342 tu h . d o lla rit, 1 031 tu h . ro o tsi krooni, 486 990 in g lise n a e la ja 38 tuh. fra n k i — kokku se lle ae g se k u rsi jä r g i üle 11 m iljoni ru b la eest.33 V ä liste llim u se d olid p e a m iselt USA firm adele G eneral E lectric C om pany, M organ , Excelsior, W alcott and Wood, F o ster jt., kelledele ta su kan ti üle New Yorgi p ank ad esse N atio n al C ity B ank ja M er- ch a n ts N atio nal Bank. O sa seadm eid oli tellitu d In g lism a a lt, R o o tsist ja m u ja lt. K õigile neile ta s u ti eesti ja vene tö ö liste rä n g a e k sp lu a tee rim ise teel sa a d u d k a su m ite st. U S A L In g lis e ja P r a n t suse k a p ita l s iru ta s id niiviisi om a k o m b itsaid kõige o lu lisem a te sse ra h v a m aja n d u sh aru d e sse , se alh u lg as ka E esti rask etö ö stu sse.

Ü h e a e g selt v ä lisv õ lg a d e s u u re n e m ise g a k a sv a sid ka sisev õ lad . S u u re n es elan ik k o n n a m ak su k oo rm u s. S õda nõ u d is tsa a ri-V e n e - m a a lt üle jõu k äiv aid v ä lja m in e k u id . N ende k a tm ise k s oli ts a a r i v a lits u s su n n itu d p a isk a m a rin g lu s se rohkem p a b e rra h a . Kui 1. ju u lil 1914 oli rin g lu s e s 1 m ilja rd 530 m ilj. ru b la , siis 1. j a a n u a ril 1917 oli rin g lu s e s ju b a 9 m ilja rd it 103 m ilj. ru b la. In fla t

sioon a s e ta s V ene fin a n tsid k a ta s tro o fi ohtu.

Sõja a ja l a v a ld u sid tä ie s jõ u s k a p ita lis tlik u ak u m u latsio o n i ü ld in e se ad u s, p ro le ta ria a d i a b so lu u tse ja su h te lise v aesu m ise sead u s. T o id u ain ete ja tarb e ese m ete h in d a d e kiiret in fla tsio o n ilist tõ u su ei ko m p en seerin u d ä ä rm is e lt v ä h e tõ u sn u d n o m in a a lp a lk eg a « sõ ja a e g n e a b ira h a» . S e e jä rel to id u a in e te ja tä h ts a m a te ta r b e esem ete «kadum ine» tu ru lt te k ita s tö ö liste le o tse v ä lja k a n n a ta m a tu olu k o rra. S õ ja tö ö stu se e tte v õ te tes oli e k sp lu a tee rim in e ränk- T ööpäeva pik en d ati, p u h k epäev ad lik v id eeriti, ü le tu n n itö ö oli m u u tu n u d tö ö päeva pikenduseks. N a iste tööjõu o s a tä h ts u s s u u re nes k iiresti. N a iste tö ö tin g im u sed olid küll m eeste o m ad e g a v õ rd sed, kuid p alk oli sa g eli poole väiksem kui m eestel. K a su ta d e s , n a istö ö liste ra sk e t m a ja n d u slik k u o lu k o rd a tu g e v d a s id k a p ita

listid e k sp lu a tee rim ist k ü ü n ilise d em ag o o g ia sa a te l. N äitek s V il

ja n d i L in a m a n u fa k tu u ri a d m in istra tsio o n v iis n a is tö ö lis te le sisse öise v a h e tu se kella k u uest õhtul kella kuueni hom m ikul, m o tiv ee

rid es sed a se lle g a, et: «. kõik to id u a in e d on k a h e k o rd se lt k a lli

m ad, h a rilik u p a lg a g a ei sa a töölised ra h u ld a v a lt sü ü a , ü k s k o l

m an d ik tö ö liste st on a g a m eie kodum aa k a its ja te n a ise d , kes p e a v a d ü lal p id am a kogu perekonda.»33

14

(16)

T ööliste ra sk e t olukorda iselo o m u stab kokkuvõtlikult V S D T (b) P N arv a K om itee ja K reenholm i tö ö liste streig ik o m itee ü le sk u tse 22. ju u n il 1916. a a s ta l o rg a n is e e ritu d s tre ig i puhul. S e l

les öeldak se: «Seltsim ehed! N ä lg ja h ä d a su n n iv a d m eid. V iim ase s tre ig ig a saim e m õne kopika lisa, kuid elu on m u u tu n u d 3—4 ko rd a k allim ak s. P erem ehed p a n e v ad m iljo n eid ta sk u te sse , kuid m eie olem e p o o ln älja s, ei ole su u te lise d o stm a riie tu s t ega j a l a nõusid. H ä r ra s te silm is ei ole töölised inim esed. M eisse su h tu ta k se h alv e m in i kui e la ja te sse .» 34

V S D T (b )P T a llin n a , T a rtu ja N a rv a o rg a n is a ts io o n id e ju h ti

m isel jä tk a b eesti tö ö lisk la ss s õ ja -a a s ta il koos vene tö ö liste g a v e e lg i e n e rg ilise m a lt m aja n d u slik k u ja p o liitilist v õ itlu st, m is eel

kõige v ä lje n d u s stre ig iliik u m ise tõ u su s 1916. a a sta l. Kui 1915. a a s ta l oli E e sti k u b e rm a n g u s 13 streik i 10 030 o s a v õ tja g a 35, siis 1916.

a a s ta l oli 25 streik i 26 365 o sa v õ tja g a . 1916. a a s ta l v õ ttis E estis stre ik id e st osa rohkem .töölisi kui k u n a g i varem , v ä lja a rv a tu d 1905. a a s ta kui re v o lu tsio o n ia a sta . E n am ik 1916. a a s ta stre ik id e st olid poliitilised. S treik id e e s irin n a s olid m etallitö ö lised .

S tre ig iliik u m ise u la tu s ja m assilisu s n in g p o liitilin e o ts u s ta v u s su n d isid ts a a r iv a lits u s t m o b iliseerim a jõude selle m a h a s u ru m iseks. 19. dets. 1916. a a s ta l in fo rm e e ritak se K aubandus-T öös- tu sm in iste e riu m i rin g k irja s M in istrite N õukogu o tsu se st ü h e n d a d a kõik v a litsu sv õ im u d e jõu d selleks, et stre ig iliik u m in e lõpetada.

K uid selle liikum ise põhjused olid sü g a v a m a d kui a rv a s t s a a r i v a lits u s . K la ssiv õ itlu se tera v n em in e p eeg eld as V enem aa m a ja n d u ses k ü p se n u d konflikti to o tlik e jõ u d ud e ja to o tm issu h e te v ahel, see v ä lje n d a s k a p ita lism i põhilise v a stu o lu e n n e n ä g e m a tu t te ra v n em ist, see tä h e n d a s rev o lu tsio on i p o liitiliste tin g im u ste k ü p se

m ist.

T ööliste rev o lu tsio o n ilin e v ä lja a s tu m in e T a llin n a s 2. m ä rtsil

* 1917 a a s ta l, m is jä r g n e s 27. v e e b ru a ril P e tro g ra d is v õ itnu d k odanlik-dem okraatlikule revolutsioonile, tä h is ta s V eebruarirevo

lu tsioon i E estis.

K aksikvõim u a ja l te o s ta sid nõ uk o gu d rea ab inõusid tö ö stu se s tö ö liste m a ja n d u slik u o lu k o rra p a ra n d a m ise k s. S u u re m a te s e tte võtetes k eh testati 8-tu nnilin e tööpäev, m itm el pool sa a v u ta ti ka p a lg a tõ stm ist. T a llin n a N õukogu k e h te sta s p ä e v a p a lg a m ini- m a a lm ä ä ra m itm e su g u ste k a te g o o ria te tö ö listele. Kuid kod an lu s sa b o te e ris kõiki neid ü ritu si. A ju tise V a litsu se võim ud ei su u tn u d m id a g i te h a m a ja n d u se lu n o rm a lise erim isek s. T oorain e ju u rd e vool k atk es, to otm in e la n g e s jä rje s t. K iiresti k a sv a s tö ö tu te arv.

Tööliste streikidele, p a lg a tõstm ise ja 8-tu n nilise tööpäeva nõ u d m is

tele v a s ta s k o d a n lu s lo k au tid e g a , ettev õ tete su lg em ise ja e v a k u e e rim iseg a . 1917. a a s ta sep tem b ris, p ä ra s t M erekindluse k o m an d a n d i k ä sk k irja T a llin n a su u re m a te e ttev õ tete evak ueerim ise

34 ENSV RAKA, fond 206, nim. Al, sü. 344, leht 51.

35 Статистический ежегодник за 1913— 1917 г.г., lk. 158.

15

(17)

kohta, a lg a s rea su u re tte v õ tete sead m ete, v a lm is- ja p o o lto o d an g u in te n siiv n e v ä lja v ed u . Selle u la tu s e st kõneleb evak u eerim is- kom isjoni e tte k an n e T a llin n a N õukogule 11. n o v e m b rist 1917:

«. ei ole v õim alik a su d a rajo o n i tö ö stu se lu ta a s ta m is e le , se st üle poole sellest on ev ak u eeritu d .» 36 T egeliku lt ev ak u eeriti, n a g u n ä h tu b evak ueerim isko m isjo n i fo n d ist leitud m a te rja lid e st, p e a ae g u tä ie lik u lt Bekkeri teh as, P e e tri teh a s ja «V olta». O s a lis e lt evakuee- riti Vene B alti teh a s (su u rtü k im ü rsk u d e ja in stru m e n ta a ltö ö k o d a , o sa lise lt m eh aan ik atö ö k o d a, tu rb iin itse h h , v alu k o d a ja väike laev aeh itu stö ö k o d a; osa se ad m e te st oli d e m o n te e ritu d ). Kxulli te h a s e s t oli ev ak u eeritu d 15 v a g u n it sead m eid ja 168 v a g u n it m a te rja le n in g v a lm isto o d a n g u t, pool k o h a lo le v aist s e a d m e ist oli d em on teeritud . « D v ig atelist» oli ev a k u ee ritu d m o o to rite osakond ja 87 v a g u n it m aterjale. O saliselt oli evakueeritud P õ h ja P a b e ri

v a b rik .37

T a llin n a tö ö lised te g id kõik, et n u rja a ja d a k o d a n lu se pü ü deid ettev õ tete su lg em ise ja e v a k u eerim iseg a h eita tö ö lised t ä n a v ale, et selleg a d e k o n tse n tre e rid a T a llin n a s s e kui su u rd e tööstus- k esk usesse k o o n d atu d tö ö liste jõude. Töölised k eeldusid eva- kueerim is- ja d em o nteerim istöö d e te o sta m ise st, k o rra ld a s id streike, su n d isid k o d a n lu st loobum a om a p la a n id e st. T ekkinud m a ja n d u s lik olukord v iis tö ö lisk la ssi jä re ld u se le , m is m u u se a s v ä g a h ä s ti oli fo rm u leeritu d V ene B alti te h a se tö ö liste ü ldkoosoleku otsuses:

«A inult tö ö lisk la ss on su u te lin e kogu ra h v a m a ja n d u s t v ä lja ju h tim a kokk u v arisem ise o lu k o rra st, m illesse on ted a v iin u d sõ d a ja im p e ria listid .» 38

T äielik lao stu m in e ja kaos, to o ra in e n in g k ü tte puudum ine, ettev õ tete su lg em in e ja k o d an lu se s a b o ta a ž olid v iin u d tööstu se täie lik u k a ta stro o fin i.

E esti m a ja n d u se m õ n in g a n e a n a lü ü s tõ esta b , et sa m u ti kui kogu V en em aal nii ka E e stis ei oln u d ra h v a m a ja n d u s soja aja l s u u te lin e k uig iv õ rd m ä r g a ta v a lt a re n d a m a fega p a lju n d a m a om a tootlikke jõude. M a ja n d u se s ilm n esid jä r je s t süv en ev v ä lja k u rn a tu s, la n g u s ja lao stu m in e. Kõik see n ä ita s , et k a p ita lis tlik u d toot- m issu h te d olid om a a ja üle elan u d. Need to o tm issu h te d tu li p u ru s ta d a , et v a b a s ta d a to o tlik u d jõ ud k a p ita lis tlik e s t k a m m itsa ist n in g a v a d a tee v a b a k s p ro g re ssiiv sek s a re n g u k s. J a n a d p u ru s ta ti. T o otm issu hete tootlikele jõu d u d ele v a s ta v u s e se ad u s m u rd is e n d ale ra u d se p a ra ta m a tu s e g a teed. V en em aa p ro le ta ria a d i ja ta lu ra h v a v õ im sale rev o lu tsio o n ilisele jõ u le to etu d e s v a b a n e sid eesti töölisklass, ja ta lu ra h v a s k a p ita lis tlik u s t p a lg a o rju s e s t. S uure S o tsia listlik u O k to o brirevolu tsio on i võit a v a s uued, a v a ra d p e rs pektiivid tootlike jõ u d ude võ im sak s aren em isek s.

37 ENSV RAKA, fond 219, nim. 1, sü-d 4, 7, 217, 221.

16

(18)

ОБ Э К ОН О М И Ч Е С К И Х П Р Е Д П О С Ы Л К А Х В ЕЛ И К ОЙ О К ТЯ Б РЬ СК ОЙ СО Ц И АЛИ СТ ИЧ Е СК ОЙ Р Е В О Л Ю Ц И И

В ЭСТОНИИ

А. Кээрна Р е з ю м е

Великая О ктябрьская социалистическая революция ознамено

вал а возникновение новой общественно-экономической формации в истории человечества — социалистического общества. О ктябрь

ская революция положила конец эксплуатации и открыла пер

спективный путь социалистического развития народам бывшей царской России, в том числе и эстонскому народу.

В еликая О ктябрьская социалистическая революция была зак о номерным историческим процессом. И сследование объективных экономических предпосылок социалистической революции явл яет

ся важной задачей историков и экономистов республики. В и здан

ных до сих пор книгах об Октябрьской революции в Эстонии от

сутствует анализ дореволюционной экономики Эстонии. Поэтому необходимо концентрировать внимание историков народного хо

зяйства республики на решение этой важ ной проблемы. В статье делается попытка на основе архивного м атериала проанализовать образование некоторых экономических предпосылок Октябрьской революции в экономике Эстонии в период Первой мировой войны.

Исходя из ленинской теории империализма и социалистиче

ской революции, автор дает краткую характеристику экономиче

ских противоречий в России. Д а л ее характеризуется процесс обост

рения основного противоречия капитализм а, противоречия между производительными силами и производственными отношениями.

Д овоенная экономика Эстонии была частью экономической систе

мы России. Она имела важ ное значение в практическом осущест

влении экономических связей России с западноевропейскими госу

дарствам и, а т а к ж е в создании Балтийского флота. Через Т ал линский (Ревельский) порт проходило 7,9% импортируемых в Россию через европейские границы товаров. Ревельский порт был на первом месте по импорту хлопка. В Таллине были построены и начали действовать до войны крупные судостроительные за-

2 TRÜ t o im e t is e d n r. 72

17

(19)

воды. В промышленности (особенно тяж елой) господствую щее по

лож ение занимали монополии и финансовый капитал. Уровень концентрации производства и рабочих в Эстонии был высок. В д е

ревне капиталистические аграрны е отношения переплетались с остатками феодальных отношений и феодальными ф ормами экс

плуатации; господствовало крупное помещичье землевладение.

Это еще больше обостряло противоречие м еж ду производитель

ными силами и производственными отношениями.

Обострение основного противоречия кап и тали зм а вы раж ало сь в углублении антагонизма меж ду трудом и капиталом (приво

дятся фактические данные о м атериальном положении рабочих, о длине рабочего дня, о зарплате, разм ерах квартирной платы и т. д .). У чащ ались несчастные случаи на производстве, широко практиковалось взимание ш трафов.

Усиление эксплуатации рабочего класса привело к обострению классовых противоречий. В первой половине 1914 года по всей Эстонии прокатилась могучая волна забастовочного движения.

П ервая м ировая война еще более обострила противоречия к а питализм а. С возникновением войны многие предприятия «мирно

го производства» были закры ты или сократили производство.

Производство расш ирилось главным образом в области судострои

тельной промышленности. Н априм ер, два крупных судостроитель

ных завода (Русско-Балтийский и Б е к к е р а ), получили в период 1913— 1916 годов военных заказов на сумму 119,5 млн. руб. Число рабочих за эти годы на семи главны х м еталлообрабаты ваю щ их предприятиях утроилось. Война вы звала временную остановку производства на многих предприятиях (в подтверж дение у к азан ных положений приводятся конкретные д а н н ы е ).

В 1915 г. в связи с эвакуацией промышленности Риж ского рай она промышленность Эстонии стала главной экономической опо

рой прифронтовой полосы. Через Таллинский и Тартуский военно- промышленные комитеты были привлечены к выполнению воен

ных заказов такж е м елкая и средняя промыш ленность Эстонии.

Р оль военно-промышленных комитетов не нуж но переоценивать.

В экономике военного времени ярко вы р аж ается тенденция пе

рехода к государственно-монополистическому капитализм у.

В военные годы (1914— 1917) на работу предприятий н акл ады ваю т печать топливный кризис, недостаток сырья, неорганизован

ность транспорта и т. д. Военно-судостроительная промыш лен

ность ни одного за к а за не вы полнила в срок, а многие зак азы не были выполнены до О ктябрьской революции.

Н а конкретном м атериале показы вается, к ак усилились господ

ство финансового капитала в экономике Эстонии и экономиче

ская зависимость от иностранного капитала. В 1916 году особенно разрослось забастовочное движение. М атериальное положение рабочего класса резко ухудшилось. Б урж аузно-дем ократическая революция стала неизбежной.

18