4. klassi õpiku sõnavara analüüs
Kommentaarid tabelile 5
Tabel 5 on koostatud vastamaks küsimusetele, kas õppetükid on mahult ja keerukuselt ühtlased ja kas nad muutuvad järk-järgult keerukamaks. See on analoog tabelile 2, milles on võrreldud erinevate klasside õpikuid. Tänu sellele analoogiale on tabeli 5 koostamine ja tõlgendamine üldjoontes samasugune kui tabeli 2 koostamine ja tõlgendamine. Toome allpool siiski mõned täpsustused ja meenutused.
Klassi sõnavara optimaalse suuruse määrasime õpikute sagedussõnastiku põhjal.
Optimumi suurus erinevates klassides on erinev ja nimelt järgmine.
Klass 1.-3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
Klassi optimumi suurus 2400 3200 4000 4800 5600 6400 7200 Sõnu väljastpoolt klassi optimumi määrasime lähtudes ülaltoodud arvudest, kusjuures iga õppetükis esinevat sõna vaatlesime vaid ühe korra.
Tunnus “Pikkade sõnede protsent” on leitud tekstide põhjal, see tähendab, et sõnu on vaadeldud nendes vormides, milles nad tekstis esinevad. Meenutame, et pikkadeks lugesime sõnavorme järgmiselt:
4 - 6 klass: 12 ja enam tähte, 7 - 9 klass: 13 ja enam tähte.
Sõne keskmise pikkuse arvutamiseks on tekstides kokku loetud tähed ja kirjavahemärgid ning nende arv jagatud sõnade üldarvuga.
Tabeli veergudes on lisaks õppetükkidele toodud ka õpiku kui terviku näitajate väärtused.
Need viimased sageli ei võrdu õppetükkide näitajate keskmisega või summaga. Näiteks õppetükkide sõnade üldarvude liitmisel peame saama õpiku sõnade üldarvu, kuid õppetükkide erinevate sõnade arvude liitmisel ei tule õpiku erinevate sõnade arvu, sest paljud sõnad esinevad mitmes õppetükis.
Nõuandeid 4. klassi õpiku autoritele Sõnade üldarv ja erinevate sõnade arv
Õpiku sõnade üldarv ja täheruumide arv näitavad õpiku tekstimaterjali kogumahtu.
Kogu õpikukomplekti sõnade üldarv on 111 149 (tabel 2). Sellest näitajast lähtuvalt on keskmine sõnade arv õpiku kohta 18 524. Kuigi kõikide klasside õpikud on koostatud arvestusega ühesugusele tundide arvule aastas (140 t), tuleb optimaalseks pidada, et nooremate klasside (4. – 6. klass) õpikud on mahult väiksemad kui vanemate klasside (7.
- 9. klass) õpikud.
4. klassi õpiku sõnade arv on 22 025 ja erinevate sõnade arv 2 526. Erinevate sõnade arvu jaotumine õppetükkide kaupa on sõltuvuses sõnade üldarvust õppetükis (joonis 1). Nn keskmise õpiku sõnade üldarvu ületab selle õpiku maht ca 3500 sõna võrra. Siit tõstatub küsimus, millega on seletatav selle õpiku oluliselt suurem maht kui teiste õpikukomplekti raamatute oma. Kas on tegu liiga mahuka õpikuga või on järgnevad õpikud liiga
“õhukesed”? (See on pigem küsimus komplekti toimetajatele.) Kui peab paika esimene oletus, tuleks autoril oma õpiku mahtu kärpida.
4. klassi õpik koosneb 25st õppetükist. Selle jaotuse järgi oleks õppetüki keskmine sõnade arv 881. Kui autori taotlus on koostada võrdse mahuga õppetükid, tuleks üle vaadata 3., 8., 14. ja 17. õppetükk kui teistest tunduvalt väiksema mahuga osad ja 6., 9., 19., 21, 22. ja 23. õppetükk kui keskmisest mahukamad. Kui aga õppetükkide erinev maht on taotluslik (nt kokkuvõtvad osad, pikka lugemisteksti sisaldav osa vms), ei tule sõnade üldarvu näitajale tähelepanu pöörata.
Joonis 1. 4. klassi õpiku sõnade arv õppetükkide kaupa Sõnad väljaspool klassi optimumi
Sõnade arv klassi optimumi sees näitab, mitu õpikus kasutatud erinevat sõna on kõikide õpikute sagedasemate sõnade sees (vt ka tabeli 2 kommentaar). 4. klassi optimum on 3200 sõna, st 3200 õpikute sagedussõnastiku esimest sõna. Õpikus on 2 526 erinevat sõna, millest 1 732 (54%) on esindatud õpikute sagedussõnastiku 3200 esimese sõna hulgas ja 794 (46%) ei ole esindatud. Õpikus on esindatud veidi üle poole kõigist õpikukomplektis esinevatest sõnadest klassi optimumi piires. Õpikukomplekti leksikaalse järjepidevuse ja ühtlase kaetuse huvides tuleks tähelepanu pöörata neile 46%le sõnadele, mis teistes õpikutes vähe korduvad või üldse ei kordu, ja võimalusel nende osakaalu vähendada.
0 200 400 600 800 1000 1200 1400
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23 25
Sõnade üldarv Erinevate sõnade arv
Järgnevalt kirjeldatakse mõttekäiku, kuidas sõnavara revideerimist läbi viia.
Tabeli 4 – 4 tulp “Sagedus õpikus” annab andmed kõigi õpikus leiduvate erinevate sõnade esinemissageduse kohta. Sealt selgub, milliseid sõnu on harva kasutatud. Need on suures osas ühtaegu nii klassi optimumist väljajäävad, õpikuis harvad kui ka keeles harvad sõnad. Tulpadest H – AD on näha, millistes õppetükkides need sõnad esinevad.
Et otsustada 1 – 2 korda esinenud sõnade kasutamise vajalikkuse üle, tuleb esmalt vaadata, kas selles kontekstis, kus sõna tekstis esineb, tuleb kõne alla tema välja jätmine või asendamine. Kui tundub, et on võimalik, siis tuleb uurida tabeli 4 - 4 õpikus esinevate sõnade tulpa võrdluses tulpadega “Sagedusgrupp õpikuis” ja “Sagedusgrupp keeles”, aga ka sõnade esinemist eelnevate ja järgnevate klasside õpikuis tabelist 1.
Kui sõna on 4. klassi õpikus esinenud ca 1-2 korda ja tema sagedusgrupp õpikuis on 6-7 (st sõna esineb ka teistes õpikutes harva või ei esinegi – seda saab kontrollida teiste õpikute tulpadest) ja ka sagedus keeles on madal, tasub kaaluda sõna asendamist. Sellisel uurimisel tulevad ka võimalikud trüki- ja arvutianalüüsi vead välja (nt ettekndja, bussipeatu jt). Vt tabel allpool tabelis näited 1 - 3.
Kui aga sõna on õpikuis haruldane, aga keeles sage (sagedusgrupp keeles 1-3), tasub sõna siiski õpikusse sisse jätta, seda rohkem kasutada ja juhtida tähelepanu ka teiste õpikute autoritele, et nad sõna sagedamini kasutaksid. Vt allpool tabelis näited 4 - 6.
Kui sõna tuleb esmakordselt kasutusele 4. klassis, tema sagedus on kõrge nii keeles kui teistes õpikutes, aga 4. klassi õpikus esineb sõna harva, tasub selle kasutussagedust tõsta:
lisada seda sõna tekstidesse ja harjutustesse. Muidugi juhul, kui on tegu nii keeruka sõnaga, mille kohta autorid eeldavad, et õpilased seda veel ei tea. Vt allpool tabelis näited 7-8.
Kui sõna on eelmistes õpikutes sagedasti kasutatud, võib eeldada, et see on juba selgeks saanud. Siis ei pruugi selle sageduse tõstmine enam vajalik olla. Mõnede temaatiliste sõnagruppide aktuaalsus langeb klassist klassi ja seetõttu pole nende “käibes” hoidmine enam võimalik ja vajalik. Vt tabel näited 9 – 10.
Näiteid
Nr Sõna Sagedusgrupp
õpikuis
Sagedusgrupp keeles
Soovitus, märkus
1 härjapõlvlane 7 - Asendada või välja jätta
2 ale 7 - Asendada või välja jätta
3 augustaja 7 - Asendada või välja jätta
4 edenema 7 2 Tõsta sagedust 4. klassi ja
teistes õpikutes
5 ehitaja 5 2 Tõsta sagedust 4. klassi ja
teistes õpikutes
6 hoone 6 1 Tõsta sagedust 4. klassi ja
teistes õpikutes
7 ümbrus 3 1 Tõsta sagedust 4. klassi õpikus
8 haigla 3 1 Tõsta sagedust 4. klassi õpikus
9 mänguasi 2 2 Mitte tõsta sagedust
10 karupoeg 3 3 Mitte tõsta sagedust
Peatükkide lõikes esineb enim nn haruldasi sõnu, st sõnu väljaspool klassi optimumi 7., 15., 16., 19., 21., 23. ja 25. õppetükis. Autor võiks uurida, mis seda põhjustab: kas neis osades on pikki tekste erilise sõnavaraga jms ja kas eriline sõnakasutus on kõigil juhtudel põhjendatud. Esmajärjekorras tuleks kaaluda nende sõnade vähendamist, mida pole teistes õpikutes üldse kasutatud.
Näide
19. õppetükis (“Läki loomaaeda!”) on palju klassi optimumist välja jäävaid sõnu (71).
Teksti uurides võib leida sellele järgmised põhjused:
palju liitsõnu (aastakaart, väikenäriline, hinnakiri jne), millest mõned ei pruugi keerukad olla ja mõistmisraskusi esile kutsuda, aga need ei ole õpiku sagedussõnastiku sagedasemate sõnade seas;
loomaaia ja loomade teemaga seotud sõnad: loomade nimed (tiiger, väikenäriline, kiskja), käpp jne – kõik suhteliselt madala funktsionaalse koormusega ja harva kasutatavad sõnad;
ilukirjanduslikud: tiigriplika, tiigrikutsu jne – harvad sõnad;
grammatika ja keeleõpetuse terminid: käsklause, kirjeldus jne;
omadussõna keskvõrde vormid;
arvsõnad, eriti teistkümned.
Suurt osa loomaaiatekstides esinevaid sõnu, mis annab ilmselt kõige suurema hulga klassi optimumist väljajäävaid sõnu, ei ole võimalik välja vahetada. Mõnede sõnade puhul aga võib kaaluda sõnade asendust või välja jätmist. Asendada tuleks püüda sõnadega, mille sagedusgrupp õpikuis ja keeles on kõrgem kui kasutatud sõnal. Näiteks sõna ‘küünis’
(sagedusgrupp õpikuis 7, keeles puudub) võib asendada sõnaga ‘küüs’ (sagedusgrupp õpikuis 5, keeles 2). Erilised sõnad on ka nt piirdeaed, kummel jne. Kuna õppetükk on keskmisest mahukam, on mõeldav mõni raskem lõik ära koondada.
Keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaal
Keele sagedussõnastikust välja jäävateks on loetud sõnad, mis ei kuulu eesti keele sagedasema 10 060 sõna hulka (H.-J. Kaalep & K. Muischnek “Eesti kirjakeele sagedussõnastik” Tartu 2002).
4. klassi õpikus kasutatud sõnadest on keele sagedussõnastikus esindatud 72%, mis on küllalt kõrge näitaja ja kinnitab, et õpik õpetab tõepoolest eesti keeles sagedasi, st ka kõrge funktsionaalse koormusega sõnu. Suure tõenäosusega on 28% sõnu, mis pole keele sagedussõnastikus esindatud, osalt kooli-, keele- ja vanusespetsiifilised.
Peatükkide lõikes jagunevad keele sagedussõnastikus mitte-esinevad sõnad küllaltki ühtlaselt (11-16%). Veidi rohkem on keeles harva esinevaid sõnu 8., 10., 16., 18., 19. ja
24. õppetükis. Kui seda põhjustab kasutatud tekstide sisu või käsitletava keeleteema sõnakasutus, on näitaja põhjendatud. Kui tegu on juhuslike haruldaste sõnade rohkusega, tuleks kaaluda neist osade asendamist.
Kõige kõrgem on keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaal 16. ja 19.
õppetükis. 19. õppetükist oli eelpool juttu: tihti on looduse sõnad keeles harva esinevad.
16. õppetüki (teema: aeg) lähemal uurimisel selgub (tabel 4 – 4), et see sisaldab mitut küllalt lapse- ja luulespetsiifilise sõnakasutusega luuletust ja palju tähtpäevade nimetusi, mis paisutab keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaalu suureks ja seda ei anna eriti korrigeerida. Siiski leidub ilmselt ka juhuslikku laadi e asendatavaid sõnu või sõnu, mida teksti lihtsustamise huvides oleks võimalik vältida (nt vahetada
‘iseseisvuspäev’ välja ‘aastapäeva’ vastu, mis on keele sagedussõnastikus sagedamini kasutatav sõna vms).
Harva korduvad sõnad
Harva korduvateks sõnadeks on loetud õpikus 1–2 korda esinevad sõnad, mis tõenäoliselt ei ole oma harva esindatuse tõttu antud klassis omandatavad. Need sõnad võivad aga esineda teistes klassides (vt tabel 1). Sama kehtib õppetükkide kohta. Õppetükis harva esinevaks on loetud sõnad, mis esinevad selles 1 või 2 korda. Need sõnad võivad aga esineda teistes õppetükkides (vt tabel 4 – 4) või teistes õpikutes (vt tabel 1).
4. klassi õpikus on harva korduvaid sõnu 1 335 (53%). Kuigi see näitaja vastab loomuliku keele leksikaalsele struktuurile, tuleb uurida, kas on piisavalt arvestatud keeleõpiku spetsiifikat - sõnade esinemise sagedust suurendatakse teadlikult, et suurendada sõnade meelde jäämise tõenäosust. Õppetükkide lõikes on harva korduvate sõnade osakaal erinevatest sõnadest stabiilne, välja arvatud õppetükk 19, kus on harva korduvaid sõnu vaid 33%. Ülejäänud õppetükkides kõigub see näitaja ca 18% ulatuses (59-77%).
Harva korduvate sõnade osakaalu vähendamiseks tuleks jälle vaadata, kuidas need sõnad sama õpiku õppetükkides, teistes õpikutes ja keele sagedussõnastikus esindatud on ning vastavalt sellele osa nende hulgast kas välja jätta, asendada või nende sagedust suurendada. Selle tegevuse loogika võiks olla sama, mis klassi optimumist väljas olevate sõnade revideerimise puhul: kui sõna on keeles ja teistes õpikutes sagedamini esindatud ja harva korduv ainult 4. klassi õpikus, tuleks sõna sagedust suurendada. Kui sõna on harv nii keeles kui õpikuis, oleks õigem seda võimaluse korral vältida.
Kui autorid tegelevad sõnade asendamisega, võiks tähelepanu pöörata tabelile 7
“Õpikutes puuduvad keele sagedasemad sõnad”. Ehk leidub nende hulgas kasutamiseks sobivaid sünonüüme. Teiseks tuleks otsida ka nende sõnade hulgast, mida antud õpikus pole kasutatud (tabeli 1 4. klassi tulbas “0”), aga teistes õpikutes on. Nii saab tõsta sõnade esinemissagedust läbi õpikukomplekti ja vähendada harva kasutatavate sõnade osakaalu.
Näiteid
8. õppetükis (“Mis maju sa tänaval märkad?”) on harva korduvate sõnade osakaal üks kõrgemaid. Õppetüki lähemal vaatlusel tundub, et seda põhjustab teema ise: hulk asutuste, kohtade ja hoonete nimesid, mida ei ole tekstides palju korratud (haigla, hoone, kelder, juuksur jne). Ka H. Potteri tekst lisab erilisi sõnu juurde (võlurite rüüd, luuad, härjapõlvlane jne). Mõnedel juhtudel pole need raskesti mõistetavad (kingapood, hamburgeribaar jne), aga leidub ka õpilastele (tõenäoliselt) täiesti uusi sõnu (huikama, hõbemünt, kakk, hamster, kubu jt). Osa harvaesinevaid sõnu on alati liitsõnad, mis tavaliselt kuuluvad ka pikkade sõnade kategooriasse (kakukeskus, loitsuraamat jt).
Kokkuvõttes mõjutavad need teksti keerukust, mistõttu tasub kaaluda osade pikkade liitsõnade asendamist lühemate ja lihtsamate sõnadega.
Mõnede sõnade puhul aga tuleks sõnade kasutussagedust suurendada ja juhtida nende kasutamiseks tähelepanu teiste õpikute autoritele, et nad lisaksid keeles sagedasi, ent õpikuis harva korduvaid sõnu (hülgama – õpiku sagedusgrupp 6, keele sagedusgrupp 3;
esmalt - õpiku sagedusgrupp 7, keele sagedusgrupp 2).
Pikad sõnad ja sõnade keskmine pikkus tähtedes
Pikkadeks sõnavormideks (sõnedeks) on arvestatud sõnad alates 12 tähest 4. – 6. klassi ja alates 13 tähest 7. – 9. klassi õpikutes.
Pikkade sõnade osakaal 4. klassi õpikus on 3,5%, so 765 sõna kõigist õpikus esinevatest sõnadest. Sõnade keskmine pikkus tähtedes on õpikus 6,36.
Pikad sõnad ei ole alati negatiivne näitaja, sest eesti keele sõnamoodustus (liitsõnade suur osakaal) toob selle nähtuse paratamatult kaasa. Siiski võiks autor üle vaadata, kas kõik kasutatud sõnad ja sõnavormid on õigustatud. Õppetükkides, kus on suurem pikkade sõnade osakaal, on ka sõna keskmine pikkus suurem, mis tõstab üldiselt tekstide keerukust.
Tasub kontrollida õppetükke, kus pikkade sõnade osakaal on rohkem kui 5% (õppetükid 1, 7, 8), kas kõik sõnakasutused on põhjendatud. Kuigi sõnad ise ei pruugi tähenduselt keerukad olla ja paljud neist on rahvusvahelised sõnad, raskendavad need ometi teksti lugemist ja mõistmist.
Näiteid
Osa pikki sõnu on asendatavad lühema sünonüümiga (metsasaadus = marjad-seened, mobiiltelefon = mobla = mobiil), osad sõnaühendiga (muusikakirjutamine = muusika kirjutamine), osad, mis ei lähe õigekirjareeglitega vastuollu, lihtsalt lahku kirjutada (matemaatikatund = matemaatika tund), osadel juhtudel annab sõnu lühendada lause konstruktsiooni muutmine (mitmeliikmeline = koosneb mitmest liikmest), mine-liitelised sõnad ilma liiteta (majandamine = majandus; moodustamine = moodustus). Osade sõnade
puhul, mis on ühtaegu nii pikad, uued kui harvad (tabel 3 – 4), võib vaadata, kas need on ikka hädavajalikud (merehädaline, mõrtsukas).
Pikad laused
Pikki lauseid (10 sõna lauses) on õpikus 453 e 21 iga tuhande sõna kohta. Ka selle näitaja kohta ei saa ühemõtteliselt öelda, kas tegu on ohtliku määraga või mitte, sest lause keerukus ei sõltu ainult sõnade arvust, vaid ka lause struktuurist. Tekstide töötlusel läksid pikkade lausete kategooriasse ka sõnaloendid harjutustes jms, mistõttu tuleks seda näitajat eraldi uurida peatükist “Pikad laused”.
Autor võiks lauseehituse seisukohast siiski üle vaadata 4., 7., 8., 11., 13., 18., 19., 22. ja 23. õppetüki, kas kõik pikad laused on õigustatud.
Näide 22. õppetükist:
Selles õppetükis on pikkade lausete osakaal kõige kõrgem. Lugemispalas konnast torkab see ka kohe silma. Osa lauseid on ilmselt võimalik ja otstarbekas lühendada või poolitada.
Ta elas nagu konnad ikka: sõi kärbseid ja sääski, jõi kraavist või tiigist vett ja magas talvel talveund. Aga kui ta maa peal käis, siis ei hüpanud ta nagu nüüdsel ajal, vaid vantsis koera moodi: lonta-lonta, lonta-lonta ja kui tal kiire oli, siis timpa-tampa, timpa- tampa-tirrdi.
Nimisõnade keskmine abstraktsus
Nimisõnade optimaalseks keskmiseks abstraktsuseks 4. klassis peetakse näitajat 1,1.
Analüüsitavas õpikus on see 1,65 ületades seega optimaalset taset. (Ka kõigis teistes õpikutes on nimisõnade abstraktsus kõrgem kui optimaalseks peetav tase.) Selle näitaja korrigeerimine autentsete tekstide puhul ei ole kõigil juhtudel võimalik, kuid abstraktsetele tekstidele võiks siiski tähelepanu pöörata, sest neid on raske mõista.
Neljanda klassi õpikus on teistest abstraktsemad õppetükid 1., 4., 5., 16., 17., 22. ja 24.
Tekstide viimistlemisel võib autor kaaluda tegevusnimede asendamist tegusõnaga, mis vähendab teksti abstraktsust. Tegevusnimesid saab tekstidest leida sõnaotsijaga Find, kui sõnaks kirjutada mine. Teine võimalus tegevusnimede otsimiseks on vaadata tabelit 6, kus need sõnalõpud on kergesti nähtavad.
Teine võimalus on kaaluda abstraktsete nimisõnade asendamist või väljajätmist tekstidest, mis on teistest abstraktsemad. Abstraktsed nimisõnad on õppetükkide kaupa välja toodud tabelis 6 - 4. Näiteks 17. õppetükis on järgmised abstraktsed sõnad: kasu, kiirus, meel, lühend, soov, teema, tingmärk, tuulesuund, võrdlemine jne. Mõned neist sõnadest esinevad ka õpikuis harva. Ilmselt mõne saab neist välja jätta ja teisi saab ehk rohkem korrata.
Sõnade esindatus eelmise ja eelmiste klasside õpikutes
Sõnade esinemine eelmistes ja ka järgmistes õpikutes on autoritele tähtis informatsioon kogu õppekomplekti leksikaalse arengu ja järjepidevuse saavutamiseks. Keskmiselt on eelnevate õpikute sõnavara läbi kõigi klasside õpikute 53 – 62%, kasvades ootuspäraselt vähehaaval klassist klassi. 4. klassi õpiku sõnadest on 1.-3. klassi õpikus esindatud 53%.
Õppetükkide lõikes on 1.-3. klassi õpikus esindatud sõnavara osakaal neljanda klassi õpikus 70 – 84%.
Millega selgitada, et 4. klassi õppetükkides on 1.-3. klassi sõnavara 70 – 84%, kui õpikus tervikuna on see näitaja 53%? Selgitus on järgmine: need sõnad, mis olid 1.-3. klassis, korduvad õppetükist-õppetükki. Õpikus tervikuna lähevad need arvesse vaid üks kord.
Selle tõttu õpiku kui terviku näitaja (42%) ei võrdu õppetükkide näitajate aritmeetilise keskmisega. Sama nähtus ilmneb ka paljude teiste näitajate puhul.
Õppetükkidest tunduvad 11., 12., 13. ja 16. olevat varasemates klassides sõnavaraliselt põhjalikumalt käsitletud, seevastu 6., 8., 10., 15., 23. ja 24. toovad ilmselt uudse teema käsitlemisel suhteliselt rohkem uut sõnavara kasutusse. Kui autorid soovivad mõnes õppetükis uudse sõnavara hulka vähendada, siis tuleks talitada nii nagu räägitud eespool tunnuste Keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaal ja Sõnu väljaspool klassi optimumi puhul. Seal tulid erilistena välja samad õppetükid, mis siingi. Abiks on siin tabel 6 ja 1.
Toimetajal/autoril tuleks uurida õpikutes kasutatava sõnavara vahekorda tabeli 1 tulpade
“Sagedus õpikutes” ja “Sagedus keeles” abil. Seal leiduva informatsiooni põhjal sõnade kasutusest läbi õpikukomplekti on võimalik korrigeerida ja optimeerida kõigi õpikute sõnavara. Suund peaks olema juba eelkirjeldatult järgmine: keeles sagedamini esinevad sõnad olgu ka õpikutes sagedamini esitatud ja vastupidi – keeles harvad esinevate sõnadega, kui nende kasutusel ei ole head põhjust, tuleks ka õpikutekste vähem koormata.
Kokkuvõtlikult: mis torkab silma 4. klassi õpikus õppetükkide kaupa?
Esitame tulemused järgmises tabelis. Selle tabeli koostamise reeglid on järgmised.
Pikk või lühike õppetükk: erinevus keskmisest sõnade arvust (881) üle pluss-miinus ca 150 sõna.
Palju erilisi sõnu (tabelis on “+”, kui üks näitajaist on olemas):
sõnu väljaspool klassi optimumi üle 40;
keele sagedussõnastikust välja jäävate sõnade % üle 15;
harva korduvaid sõnu üle 75%.
Palju abstraktseid sõnu: nimisõnade abstraktsus on üle 1,7.
Pikad / lühikesed sõnad: pikkade sõnade % on üle 5,0 või alla 3,0.
Uudne: alla 75% õppetüki sõnavarast on kasutatud eelmistes klassides.
Kipub kordama: üle 80% sõnavarast on kasutuses eelmistes õpikutes.
Õppe-
tükk Pikk (+) /
lühike (-) Palju erilisi sõnu
Palju abstrakt- seid sõnu
Palju (+) / vähe (-) pikki sõnu
Uudne Kipub kordama
1 + +
2 + -
3 - + -
4 +
5 +
6 + + +
7 + +
8 - + + +
9 + -
10 + +
11 + - +
12 +
13 + +
14 - +
15 + + - +
16 + + +
17 - +
18 + + -
19 + + +
20 +
21 + + + -
22 + + + -
23 + + + +
24 + + +
25 - + +
Sellest tabelist ilmneb, et osa õppetükke on mitme näitaja järgi keskmisest erinevad. See võiks teravdada autori tähelepanu kindlatele aspektidele õppematerjali lõplikul viimistlemisel.
Näiteks eristub õppetükk 23 keskmisest nelja näitaja poolest: erilised ja abstraktsed sõnad ning suhteliselt väike kattuvus eelmiste klasside sõnavaraga, seejuures on õppetükk ka keskmisest mahukam. See peatükk sisaldab A. Lindgreni teksti ja keeleteemana kohamäärust. Eraldi võttes ei tundu kumbki valdkond liiga uudne, eakohatu või eriti keerukas, aga siiski toob kaasa palju uusi sõnu ja keelendeid (tagasõnad). Autoril tasub õppetükk üle vaadata, kas seda võiks sõnavaraliselt lihtsustada ja mahu osas vähendada.
Ehk on võimalik grammatikaosa sõnakasutust tihedamalt tekstide sõnavaraga siduda, et vähendada erinevate sõnade arvu, mis on samal ajal ka harvad ja abstraktsed.
Seevastu nt 12. õppetükk on enamuse näitajate põhjal nn keskmine peatükk, milles õpiku teiste peatükkide taustal ei ole või on vähe riske ja probleeme. Võiks aga kontrollida, kas see osa sisaldab õpilastele mõõdukat väljakutset uue materjali näol. Võib-olla on otstarbekas lisada mõned mõtted ja sõnad, mis seni õpikutest välja jäänud, kuid keeles sageli kasutusel (vt tabel 7).
Kuna klassifitseerimine on tehtud teiste õppetükkidega võrdluse alusel, siis ei saa ainult selle põhjal teha sisulisi järeldusi. Autorite hinnangud iga teksti pikkusele, selle sõnade pikkusele jne on vähemalt sama olulised kui tabelis toodud võrdluse tulemused.
