5. klassi õpiku sõnavara analüüs
Kommentaarid tabelile 5
Tabel 5 on koostatud vastamaks küsimusetele, kas õppetükid on mahult ja keerukuselt ühtlased ja kas nad muutuvad järk-järgult keerukamaks. See on analoog tabelile 2, milles on võrreldud erinevate klasside õpikuid. Tänu sellele analoogiale on tabeli 5 koostamine ja tõlgendamine üldjoontes samasugune kui tabeli 2 koostamine ja tõlgendamine. Toome allpool siiski mõned täpsustused ja meenutused.
Klassi sõnavara optimaalse suuruse määrasime õpikute sagedussõnastiku põhjal.
Optimumi suurus erinevates klassides on erinev ja nimelt järgmine.
Klass 1.-3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.
Klassi optimumi suurus 2400 3200 4000 4800 5600 6400 7200 Sõnu väljastpoolt klassi optimumi määrasime lähtudes ülaltoodud arvudest, kusjuures iga õppetükis esinevat sõna vaatlesime vaid ühe korra.
Tunnus “Pikkade sõnede protsent” on leitud tekstide põhjal, see tähendab, et sõnu on vaadeldud nendes vormides, milles nad tekstis esinevad. Meenutame, et pikkadeks lugesime sõnavorme järgmiselt:
4 - 6 klass: 12 ja enam tähte, 7 - 9 klass: 13 ja enam tähte.
Sõne keskmise pikkuse arvutamiseks on tekstides kokku loetud tähed ja kirjavahemärgid ning nende arv jagatud sõnade üldarvuga.
Tabeli veergudes on lisaks õppetükkidele toodud ka õpiku kui terviku näitajate väärtused.
Need viimased sageli ei võrdu õppetükkide näitajate keskmisega või summaga. Näiteks õppetükkide sõnade üldarvude liitmisel peame saama õpiku sõnade üldarvu, kuid õppetükkide erinevate sõnade arvude liitmisel ei tule õpiku erinevate sõnade arvu, sest paljud sõnad esinevad mitmes õppetükis.
Nõuandeid 5. klassi õpiku autoritele Sõnade üldarv ja erinevate sõnade arv
Õpiku sõnade üldarv ja täheruumide arv näitavad õpiku tekstimaterjali kogumahtu.
Kogu õpikukomplekti sõnade üldarv on 111 149 (tabel 2). Sellest näitajast lähtuvalt on keskmine sõnade arv õpiku kohta 18 524. Kuigi kõikide klasside õpikud on koostatud arvestusega ühesugusele tundide arvule aastas (140 t), tuleb optimaalseks pidada, et nooremate klasside (4. – 6. klass) õpikud on mahult väiksemad kui vanemate klasside (7.
- 9. klass) õpikud.
5. klassi õpiku sõnade arv on 17 599 ja erinevate sõnade arv 2731. Nn keskmise õpiku sõnade arvust on sõnade üldarv ca 1000 sõna vähem. Seda võib pidada optimaalseks näitajaks. Erinevate sõnade arvu jaotumine õppetükkide kaupa on sõltuvuses sõnade üldarvust õppetükis (joonis 1).
5. klassi õpik koosneb 23st õppetükist. Selle näitaja põhjal oleks õppetüki keskmine sõnade arv 765. Kui autorite taotlus on koostada võrdse mahuga õppetükid, tuleks üle vaadata 2., 5. ja 13. õppetükk kui teistest tunduvalt väiksema mahuga osad ja 7., 8., 18, 22. ja 23. õppetükk kui keskmisest mahukamad. Kui aga õppetükkide erinev maht on taotluslik (nt kokkuvõtvad osad, pikka lugemisteksti sisaldav osa vms), ei tule sõnade üldarvu näitajale tähelepanu pöörata.
Joonis 1. 5. klassi õpiku sõnade arv õppetükkide kaupa Sõnad väljaspool klassi optimumi
Sõnade arv klassi optimumi sees näitab, mitu õpikus kasutatud erinevat sõna on kõikide õpikute sagedasemate sõnade sees (vt ka tabeli 2 kommentaar). 5. klassi optimum on 4000 sõna, st 4000 õpikute sagedussõnastiku esimest sõna. Õpikus on 2731 erinevat sõna, millest 1873 (69%) on esindatud õpikute sagedussõnastiku 4000 esimese sõna hulgas ja 858 (31%) ei ole esindatud. Õpikus on esindatud üle poole kõigist õpikukomplektis esinevatest sõnadest klassi optimumi piires. Teiste õpikutega võrreldes on see näitaja suhteliselt kõrge, mis viitab sellele, et õpikus sõnavara kattuvus teiste õpikute sõnavaraga on võrreldes teiste õpikutega suurem. Seda tuleb pidada positiivseks asjaoluks. Siiski tuleb tähelepanu pöörata neile 31%le sõnadele, mis teistes õpikutes vähe korduvad või üldse ei kordu, ja võimalusel nende osakaalu vähendada.
Järgnevalt kirjeldatakse mõttekäiku, kuidas sõnavara revideerimist läbi viia.
0 200 400 600 800 1000 1200
1 3 5 7 9 11 13 15 17 19 21 23
Sõnade üldarv Erinevate sõnade arv
Tabeli 4 – 5 tulp “Sagedus õpikus” annab andmed kõigi õpikus leiduvate erinevate sõnade esinemissageduse kohta. Sealt selgub, milliseid sõnu on harva kasutatud. Need on suures osas ühtaegu nii klassi optimumist väljajäävad, õpikuis harvad kui ka keeles harvad sõnad. Tulpadest H – AD on näha, millistes õppetükkides need sõnad esinevad.
Et otsustada 1 – 2 korda esinenud sõnade kasutamise vajalikkuse üle, tuleb esmalt vaadata, kas selles kontekstis, kus sõna tekstis esineb, tuleb kõne alla tema välja jätmine või asendamine. Kui tundub, et on võimalik, siis tuleb uurida tabeli 4 - 5 õpikus esinevate sõnade tulpa võrdluses tulpadega “Sagedusgrupp õpikuis” ja “Sagedusgrupp keeles”, aga ka sõnade esinemist eelnevate ja järgnevate klasside õpikuis tabelist 1.
Kui sõna on 5. klassi õpikus esinenud ca 1-2 korda ja tema sagedusgrupp õpikuis on 6-7 (st sõna esineb ka teistes õpikutes harva või ei esinegi – seda saab kontrollida teiste õpikute tulpadest) ja ka sagedus keeles on madal, tasub kaaluda sõna asendamist. Sellisel uurimisel tulevad ka võimalikud trüki- ja arvutianalüüsi vead välja (nt käitama, ajalehepoi jt). Vt tabel allpool tabelis näited 1 - 5.
Kui aga sõna on õpikuis haruldane, aga keeles sage (sagedusgrupp keeles 1-3), tasub sõna siiski õpikusse sisse jätta, seda rohkem kasutada ja juhtida tähelepanu ka teiste õpikute autoritele, et nad sõna sagedamini kasutaksid. Vt allpool tabelis näited 6 - 10.
Kui sõna tuleb esmakordselt kasutusele 5. klassis, tema sagedus on kõrge nii keeles kui teistes õpikutes, aga 5. klassi õpikus esineb sõna harva, tasub selle kasutussagedust tõsta:
lisada seda sõna tekstidesse ja harjutustesse. Muidugi juhul, kui on tegu nii keeruka sõnaga, mille kohta autorid eeldavad, et õpilased seda veel ei tea. Vt allpool tabelis näide 11.
Kui sõna on eelmistes õpikutes sagedasti kasutatud, võib eeldada, et see on juba selgeks saanud. Siis ei pruugi selle sageduse tõstmine enam vajalik olla. Mõnede temaatiliste sõnagruppide aktuaalsus langeb klassist klassi ja seetõttu pole nende “käibes” hoidmine enam võimalik ja vajalik. Vt tabel näited 12 – 14.
Näiteid
Nr Sõna Sagedusgrupp
õpikuis
Sagedusgrupp keeles
Soovitus, märkus
1 auruma 7 - Asendada või välja jätta
2 katsikul 7 - Asendada või välja jätta
3 kratsima 7 - Asendada või välja jätta
4 laevahukk 7 - Asendada või välja jätta
5 liivakivipaljand 7 - Asendada või välja jätta
6 kõver 7 1 Tõsta sagedust 5. klassi ja
teistes õpikutes
7 kübar 5 (õpikuis 3
korda)
3 Tõsta sagedust 5. klassi ja teistes õpikutes
8 laduma 6 1 Tõsta sagedust 5. klassi ja
teistes õpikutes
9 kuhi 6 2 Tõsta sagedust 5. klassi ja teistes õpikutes
10 kuivama 6 1 Tõsta sagedust 5. klassi ja
teistes õpikutes
11 kustutama 2 2 Tõsta sagedust 5. klassi õpikus
12 hobune 1 1 Mitte tõsta sagedust
13 jänes 1 2 Mitte tõsta sagedust
14 karu 1 1 Mitte tõsta sagedust
Peatükkide lõikes esineb enim nn haruldasi sõnu, st sõnu väljaspool klassi optimumi 8., 18. ja 23. õppetükis. Autorid võiksid uurida, mis seda põhjustab: kas neis osades on pikki tekste erilise sõnavaraga jms ja kas eriline sõnakasutus on kõigil juhtudel põhjendatud.
Esmajärjekorras tuleks revideerida nende sõnade vähendamist, mida pole teistes õpikutes üldse kasutatud. Seda on kõige lihtsam teha tabelite 6 ja 1 abil, mis sisaldavad sõnaloendeid koos nende peamiste karakteristikutega peatükkide kaupa.
Näide
8. õppetükis on rida koeratõugude nimetusi ja lihtsaid liitsõnu (lossikoer, mõisakoer), mis tõstavad klassi optimumist välja jäävate sõnade osakaalu kõrgeks. Samas aga ei kutsu need esile suuri mõistmisraskusi, kuna osalt on tegu rahvusvaheliste sõnadega, ja neid on ka õppetüki teema tõttu raske välja vahetada. Mõnede sõnade puhul aga võib kaaluda sõnade asendust või välja jätmist.
Sõna ‘alalõpmata’ (sagedusgrupp õpikuis 6, keeles 5) võib asendada sõnaga ‘alati’
(sagedusgrupp õpikuis 1, keeles 1). Erilised sõnad on ka nt hiiglaüllatus, hõiskama, kortsuline, nohisema, rippuv, silmalaud, tõuk jne: kõigil esineb nn ohtlikke karakteristikuid (uus, abstraktne, pikk, harv). Kuna õppetükk on keskmisest pikem, on mõeldav tekste epiteetide jms arvelt lühendada ja lihtsustada.
Keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaal
Keele sagedussõnastikust välja jäävateks on loetud sõnad, mis ei kuulu eesti keele sagedasema 10 060 sõna hulka (H.-J. Kaalep & K. Muischnek “Eesti kirjakeele sagedussõnastik” Tartu 2002).
5. klassi õpikus kasutatud sõnadest on keele sagedussõnastikus esindatud 75%, mis on küllalt kõrge näitaja ja kinnitab, et õpik õpetab tõepoolest eesti keeles sagedasi, st ka kõrge funktsionaalse koormusega sõnu. Suure tõenäosusega on 25% sõnu, mis pole keele sagedussõnastikus esindatud, osalt kooli-, keele- ja vanusespetsiifilised.
Peatükkide lõikes eristuvad viimase näitaja poolest 15., 16. ja 23. õppetükk, kus esineb keeles harva esinevaid sõnu kõige rohkem. Kui seda põhjustab kasutatud tekstide sisu või käsitletava keeleteema sõnakasutus, on näitaja põhjendatud. Kui tegu on juhuslike haruldaste sõnade rohkusega, tuleks kaaluda neist osade asendamist.
Näiteks, 15. õppetüki sõnavara lähemal uurimisel (tabel 4 – 5 ja 6 – 5 - 15) selgub, et selles käsitletakse omadussõna võrdeid. Harvade sõnade hulgas on rida õigustatud sõnu (terminid alg- ja ülivõrre; kesk- ja ülivõrdelised sõnavormid, v-kesksõnad, tegevusnimed;
lugemistekstide teemadest tingitud sõnad manner, mäetipp, langus, hüljes jne). Siiski leidub ilmselt ka juhuslikku laadi e asendatavaid sõnu või sõnu, mida teksti lihtsustamise huvides oleks võimalik vältida (paljand, sõidukõlbulik, täima, edetabel, tippmark jne).
Harva korduvaid sõnu
Harva korduvateks sõnadeks on loetud õpikus 1 – 2 korda esinevad sõnad, mis tõenäoliselt ei ole oma harva esindatuse tõttu antud klassis omandatavad. Need sõnad võivad aga esineda teistes klassides (vt tabel 1). Sama kehtib õppetükkide kohta.
Õppetükis harva esinevaks on loetud sõnad, mis esinevad selles 1 või 2 korda. Need sõnad võivad aga esineda teistes õppetükkides (vt tabel 4 – 5) või teistes õpikutes (vt tabel 1).
5. klassi õpikus on harva korduvaid sõnu 1763 (65%). Kuigi see näitaja vastab loomuliku keele leksikaalsele struktuurile, tuleb uurida, kas on piisavalt arvestatud keeleõpiku spetsiifikat - sõnade esinemise sagedust suurendatakse teadlikult, et suurendada sõnade meelde jäämise tõenäosust. Õppetükkide lõikes on harva korduvate sõnade osakaal erinevatest sõnadest stabiilne, kõikudes ca 10% ulatuses (73-82%).
Harva korduvate sõnade osakaalu vähendamiseks tuleks jälle vaadata, kuidas need sõnad teistes õpikutes ja keele sagedussõnastikus esindatud on ning vastavalt sellele osa nende hulgast kas välja jätta, asendada või nende sagedust suurendada. Selle tegevuse loogika võiks olla sama, mis klassi optimumist väljas olevate sõnade revideerimise puhul: kui sõna on keeles ja teistes õpikutes sagedamini esindatud ja harva korduv ainult 5. klassi õpikus, tuleks sõna sagedust suurendada. Kui sõna on harv nii keeles kui õpikuis, oleks õigem seda võimaluse korral vältida.
Kui autorid tegelevad sõnade asendamisega, võiks tähelepanu pöörata tabelile 7
“Õpikutes puuduvad keele sagedasemad sõnad”. Ehk leidub nende hulgas kasutamiseks sobivaid sünonüüme. Teiseks tuleks otsida ka nende sõnade hulgast, mida antud õpikus pole kasutatud (tabeli 1 5. klassi tulbas “0”), aga teistes õpikutes on. Nii saab tõsta sõnade esinemissagedust läbi õpikukomplekti ja vähendada harva kasutatavate sõnade osakaalu.
Näiteid
14. õppetükis on harva korduvate sõnade osakaal üks kõrgemaid. Sõnade lähemal vaatlusel tundub, et selle üheks põhjuseks on liitsõnade suur osakaal. Paljudel juhtudel on need kergesti mõistetavad (kaksikvend, kartulikrõps, paberikogus jne), küll aga tõstavad ka pikkade sõnade osakaalu. Kokkuvõttes mõjutavad need teksti keerukust, mistõttu tasub kaaluda osade pikkade liitsõnade asendamist lühemate ja lihtsamate sõnadega.
Mõnede sõnade puhul aga tuleks sõnade kasutussagedust suurendada ja juhtida nende kasutamiseks tähelepanu teiste õpikute autoritele, et nad lisaksid keeles sagedasi, ent õpikuis harva korduvaid sõnu (ametlikult – õpiku sagedusgrupp 7, keele sagedusgrupp 2).
Pikad sõnad ja sõnade keskmine pikkus tähtedes
Pikkadeks sõnavormideks (sõnedeks) on arvestatud alates 12 tähest 4. – 6. klassi ja alates 13 tähest 7. – 9. klassi õpikutes.
Pikkade sõnade osakaal 5. klassi õpikus on ca 4%, so 647 sõna kõigist õpikus esinevatest sõnadest. Sõnade keskmine pikkus tähtedes on õpikus 6,25.
Pikad sõnad ei ole alati negatiivne näitaja, sest eesti keele sõnamoodustus toob selle nähtuse paratamatult kaasa. Siiski võiksid autorid üle vaadata, kas kõik kasutatud sõnad ja sõnavormid on õigustatud. Õppetükkidas, kus on suurem pikkade sõnade osakaal, on ka sõna keskmine pikkus suurem.
Tasub uurida õppetükke, kus pikkade sõnade osakaal on üle 5%. Kuigi sõnad ise ei ole tähenduselt keerukad ja paljud neist on rahvusvahelised sõnad, raskendavad need ometi teksti lugemist ja mõistmist.
Näiteid
Osa pikki sõnu on asendatavad lühema sünonüümiga (purjelaev = purjekas), osad sõnaühendiga (pisikaamera = väike kaamera), osad, mis ei lähe õigekirjareeglitega vastuollu, lihtsalt lahku kirjutada (presidendiloss = presidendi loss), osadel juhtudel annab sõnu lühendada lause konstruktsiooni muutmine (pärastlõuna = pärast lõunat).
Pikad laused
Pikki lauseid (11 sõna lauses) on õpikus 410 e 23 iga tuhande sõna kohta. Selle näitaja kohta ei saa ühemõtteliselt öelda, kas tegu on ohtliku määraga või mitte, sest lause keerukus ei sõltu ainult sõnade arvust, vaid ka lause struktuurist. Tekstide töötlusel läksid pikkade lausete kategooriasse ka sõnaloendid harjutustes jms, mistõttu tuleks seda näitajat eraldi uurida peatükist “Pikad laused”.
Siiski võiksid autorid lauseehituse seisukohast üle vaadata 1., 2., 6., 7., 12., 17., 21., 22.
ja 23. õppetüki, kas kõik pikad laused on õigustatud.
Näide 2. õppetükist:
Vormirõivastus ehk vorm on ühesugusest riidest ja ühesuguse tegumoega riietus, mida kannavad sama elukutse või tegevusalaga inimesed, näiteks sõjaväelased, politseinikud, meremehed ja mõnede koolide õpilased.
Nimisõnade keskmine abstraktsus
Nimisõnade optimaalseks keskmiseks abstraktsuseks 5. klassis peetakse näitajat 1,1.
Analüüsitavas õpikus on see 1,67 ületades seega optimaalset taset. (Ka kõigis teistes õpikutes on nimisõnade abstraktsus kõrgem kui optimaalseks peetav tase.) Selle näitaja korrigeerimine autentsete tekstide puhul ei ole kõigil juhtudel võimalik, kuid abstraktsetele tekstidele võiks siiski tähelepanu pöörata, sest neid on raske mõista.
Viienda klassi õpikus on teistest abstraktsemad õppetükid 1., 3. ja 22.
Tekstide viimistlemisel võivad autorid kaaluda tegevusnimede asendamist tegusõnaga, mis vähendab teksti abstraktsust. Tegevusnimesid saab tekstidest leida sõnaotsijaga Find, kui sõnaks kirjutada mine. Teine võimalus tegevusnimede otsimiseks on vaadata tabelit 6, kus need sõnalõpud on kergesti nähtavad.
Teine võimalus on kaaluda abstraktsete nimisõnade asendamist või väljajätmist tekstidest, mis on teistest abstraktsemad. Abstraktsed nimisõnad on õppetükkide kaupa välja toodud tabelis 6 - 5. Näiteks 18. õppetükis on järgmised abstraktsed sõnad:
autobiograafia, autoema, fantastika, haldjas, hüpotees, katsumus, lugemiseelistus jne.
Need sõnad esinevad ka õpikuis harva. Ilmselt mõne saab neist välja jätta ja teisi saab ehk rohkem korrata.
Sõnade esindatus eelmise ja eelmiste klasside õpikutes
Sõnade esinemine eelmistes õpikutes on autoritele tähtis informatsioon kogu õppekomplekti leksikaalse arengu ja järjepidevuse saavutamiseks. Keskmiselt on eelnevate õpikute sõnavara läbi kõigi klasside õpikute 53 – 62%, kasvades ootuspäraselt vähehaaval klassist klassi. 5. klassi õpiku sõnadest on 4. klassi õpiks esindatud 46% ja 1.
– 4. klassi õpikutes 57%. Õppetükkide lõikes on 4. klassi õpikus esindatud sõnavara osakaal viienda klassi õpikus 62 – 87% ja 1. – 4. klassi õpikute sõnavara annab 5. klassi õppetükkidesse 69 – 92% viimaste sõnavarast.
Millega selgitada, et 5. klassi õppetükkides on neljanda klassi sõnavara 62 – 87% ja viienda klassi õpikus tervikuna on neljanda klassi sõnu ainult 46%? Selgitus on järgmine:
need sõnad, mis olid neljandas klassis, korduvad õppetükist õppetükki ja õpikus tervikuna lähevad arvesse vaid üks kord. Selle tõttu õpiku kui terviku näitaja (46%) ei võrdu õppetükkide näitajate aritmeetilise keskmisega. Sama nähtus ilmneb ka paljude teiste näitajate puhul.
Õppetükkidest tunduvad 10. ja 11. olevat varasemates klassides sõnavaraliselt põhjalikult käsitletud, seevastu 8., 15., 16., 17., 18. ja 23. toovad ilmselt uudse teema käsitlemisel suhteliselt rohkem uut sõnavara kasutusse. Kui autorid soovivad mõnes õppetükis uudse sõnavara hulka vähendada, siis tuleks talitada nii nagu räägitud eespool tunnuste Keele sagedussõnastikust väljajäävate sõnade osakaal ja Sõnu väljaspool klassi optimumi puhul. Seal tulid erilistena välja samad õppetükid, mis siingi. Abiks on siin tabel 6 ja 1.
Toimetajal/autoritel tuleks uurida õpikutes kasutatava sõnavara vahekorda tabeli 1 ja tabeli 4 – 5 tulpade “Sagedus õpikutes” ja “Sagedus keeles” abil. Seal leiduva informatsiooni põhjal sõnade kasutusest läbi õpikukomplekti on võimalik korrigeerida ja optimeerida kõigi õpikute sõnavara. Suund peaks olema juba eelkirjeldatult järgmine:
keeles sagedamini esinevad sõnad olgu ka õpikutes sagedamini esitatud ja vastupidi – keeles harvad esinevate sõnadega, kui nende kasutusel ei ole head põhjust, tuleks ka õpikutekste vähem koormata.
Kokkuvõtlikult: mis torkab silma 5. klassi õpikus õppetükkide kaupa?
Esitame tulemused järgmises tabelis. Selle tabeli koostamise reeglid on järgmised.
Pikk või lühike õppetükk: erinevus keskmisest sõnade arvust (765) üle pluss-miinus 150 sõna.
Palju erilisi sõnu (tabelis on “+”, kui üks näitajaist on olemas):
sõnu väljaspool klassi optimumi üle 40;
keele sagedussõnastikust välja jäävate sõnade % üle 10;
harva korduvaid sõnu üle 80%.
Palju abstraktseid sõnu: nimisõnade abstraktsus on üle 1,7.
Pikad / lühikesed sõnad: pikkade sõnade % on üle 5,0 või alla 2,0.
Uudne: alla 75% õppetüki sõnavarast on kasutatud eelmistes klassides.
Kipub kordama: üle 90% sõnavarast on kasutuses eelmistes õpikutes.
Õppetükk Pikk (+) / lühike (-)
Palju erilisi sõnu
Palju abstrakt- seid sõnu
Palju (+) / vähe (-) pikki sõnu
Uudne Kipub kordama
1 + + +
2 - + +
3 + +
4 + +
5 - -
6 + +
7 + +
8 + + + +
9 -
10 + - +
11 - +
12 +
13 - +
14 - + +
15 + + + +
16 + + + +
17 + + + +
18 + + + +
19 +
20
21 + + -
22 + + -
23 + + + +
Tabelist ilmneb, et osa õppetükke on mitme näitaja järgi keskmisest erinevad. See võiks teravdada autorite tähelepanu kindlatele aspektidele õppematerjali lõplikul viimistlemisel.
Näiteks erineb õppetükk 17 keskmisest nelja näitaja poolest: erilised, abstraktsed, pikad sõnad ja suhteliselt väike kattuvus eelmiste klasside sõnavaraga. See on peatükk Euroopast. Eesti piiridest väljuva maateaduse teemaga ei ole õpilased nooremates klassides eesti keele tundides väga tihti kohtunud, ka emakeeles ei õpita veel geograafiat.
Seda arvesse võttes tuleks üle vaadata, kas on võimalik tekstide raskusastet sõnavara korrigeerimise kaudu alandada.
Seevastu 10. ja 11. õppetükk (“Üks väike rõõm …” ja “Kodu ja kodused asjad”) näivad kõigi näitajate põhjal olevat nn keskmised peatükid, milles õpiku teiste peatükkide taustal ei ole riske või probleeme. Võiks aga kontrollida, kas need osad sisaldavad õpilastele mõõdukat väljakutset uue materjali näol. Võib-olla on otstarbekas lisada mõned mõtted ja sõnad, mis seni õpikutest välja jäänud, kuid keeles sageli kasutusel (vt tabel 7).
Kuna klassifitseerimine on tehtud teiste õppetükkidega võrdluse alusel, siis ei saa ainult selle põhjal teha sisulisi järeldusi. Autorite hinnangud iga teksti pikkusele, selle sõnade pikkusele jne on vähemalt sama olulised kui tabelis toodud võrdluse tulemused.
