1. Masinatööstuse roll eesti majanduses
1.3. Välisosalusega ettevõtete roll Eesti masinatööstuses 67
ringute osakaalust ning selle dünaamikast Eesti masinatööstuse harudes perioodil 1996-2008 (vt Tabel 20). Tuginetakse spetsiaalpäringuga Eesti Statistikaametilt saadud andmetele.
Välisosaluse osatähtsus on sel perioodil oluliselt suurenenud
68 1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses
ning välisosalusega ettevõtetel on Eesti majanduses märkimis
väärne roll. Analüüsis jaotatakse masinatööstuse allsektorid samaselt Eurostati ja OECD jaotusega nelja gruppi: metalli- ja metalltoodete tootmine (C24-25, lühidalt metall), arvutite, elektroonika, optika- ning elektriseadmete tootmine (C26-27, lühidalt elektroonika), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28, lühidalt masinad) ning mootorsõidukite, haa
giste, poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine (C29-30, lühidalt transpordivahendid).
Tabel 20. O tseste välisinvesteeringute osatähtsus erinevate näitajate alusel Eesti m asinatööstuses 1996-2008, % 5
Töötajate
arvus Käibes Ekspordis M ateriaalses põhivaras 1996 2008 1996 2008 1996 2008 1996 2008 Töötlev
tööstus 18,9 39,4 28,8 49,3 33,0 62,9 43,8 44,0
M etall 6,4 20,3 5,7 37,3 7,7 53,4 17,3 41,1
M asinad 7,3 39,4 16,9 49,0 28,0 61,6 16,7 46,4
Elektroonika 21,2 77,3 45,4 76,9 49,3 83,1 49,3 58,7 Transpordi
vahendid 15,6 61,4 10,6 54,2 10,9 65,1 25,6 46,6
5 2008. aasta puhul on lähtutud EMTAK 2008 klassifikaatorist ning ühtlus
tatud see eelneva EMTAK 2003-ga.
1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 69
Masinatööstuses tervikuna on välisosaluse tähtsus töötleva töös
tuse keskmisest suurem. Masinatööstuse allharudest on välis
investeeringute tähtsus kõige suurem elektri- ja optikatöös- tuses6, mille puhul üle 77% selles harus hõivatuist töötab välisosalusega ettevõtetes ning transpordivahendite tootmises (61,4%). M etalli-ja metalltoodete tootmises on väliskapitali roll mõnevõrra väiksem. Väga selgelt ilmneb välisosalusega ette
võtete märgatavalt suurem ekspordile orienteeritus - kõigis masinatööstuse harudes on ekspordi osakaal käibes välisosa
lusega ettevõtetes, võrreldes müügikäibe osakaaluga, oluliselt kõrgem.
Vaadeldes otseste välisinvesteeringute osatähtsuse dünaamikat perioodil 1996-2008, selgub, et kõige rohkem on töötajate arvu alusel suurenenud välisinvesteeringute tähtsus elektri-ja optika- tööstuses ning transpordivahendite tööstuses, kus osakaal on suurenenud vastavalt 21-77,3% ja 16-61,4%. Samases ulatuses on välisinvesteeringute osakaal neis masinatööstuse hamdes suurenenud ka müügikäibe alusel.
Välisosalusega ja kohalikus omandis olevate ettevõtete tootlik
kust analüüsitakse nii lisandväärtuse kui käibe näitajate alusel arvutatuna ühe töötaja kohta. Järgnevas tabelis (vt Tabel 21) on toodud ühe hõivatu kohta loodud lisandväärtus ettevõtete omandivormide kaupa (nii Eesti kapitalil põhinevates kui ka välisosalusega ettevõtetes) aastatel 1996, 2001 ja 2008. Lisaks on arvutatud nende näitajate suhe (välisosalusega ettevõtete lisandväärtuse osakaal vastava haru kodumaisel kapitalil põhi
nevate ettevõtete suhtes) ning selle dünaamika.
6 Lähtutakse EMTAK 2003 liigitusest, sest varasemate perioodide kohta ei ole Eesti Statistikaametil tehtud tagasiulatuvaid arvutusi uue klassifikaatori järgi.
70 1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses
Tabel 21. Lisandväärtus töötaja kohta (tuh EU R) m asinatööstuse harude kaupa perioodil 1996-2008
Tööstusharu
Välisosalusega (%)
Eesti (%)
Suhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008
Metall 3,7 9,5 25,7 4Д 7,9 19,1 91 119 134
Masinad 8,4 13,4 19,4 3,2 5,7 16,9 262 235 116
Elektroonika 5,1 8,1 15,7 2,6 7,5 18,3 195 109 85 Transpordi
vahendid 4,5 14,8 21,7 6,2 9,7 19,4 72 152 111
Selgub, et aastal 2008 oli välisosalusega ettevõtetes lisand
väärtuse alusel leitud tootlikkus üldiselt kõrgem kui kodu
maistes ettevõtetes. Olulisim erinevus on metalli- ja metall
toodete tööstuse puhul (suhe 134%), samas transpordivahendite tootmise harus ning masinaehituse harus on lisandväärtuste erinevus väike ning elektri- ja optikatööstuses on ühe töötaja kohta loodud lisandväärtus Eesti kapitalile kuuluvates ette
võtetes isegi pisut kõrgem. Eelnevast järeldub, et üldiselt on välisosalusega ettevõtted suhteliselt edukamad ning suudavad samasuguses tegevuskeskkonnas luua rohkem lisandväärtust kui kohalikul kapitalil põhinevad firmad. Selle põhjuseks võivad olla edumeelsemad juhtimismeetodid (välisosalusega ettevõtetes kasutatakse rohkem juhtimismudeleid ja standardeid), kontserni tugi, paremini korraldatud hanke- ja sisseostuprotsessid ning ka ettevõtete positsioon globaalsetes väärtusahelates.
Lisandväärtuse dünaamikat uurides on vaadeldav ajavahemik jaotatud kaheks alamperioodiks - 1996 kuni 2001 ning 2001 kuni 2008. Mõlemad hõlmavad sisuliselt tervet lühiperioodi
1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 71
majandustsüklite Esimene periood lõppeb Vene kriisiga, sellele järgnenud aastatel toimus ettevõtetes mõningane struktuurne kohandumine ning ümberorienteerumine. Seetõttu on alust ar
vata, et muutused kahe alamperioodi lõikes on erinevad. Seda kinnitab ka lisandväärtuse dünaamika. Kui perioodil 1996-2001 on erisused lisandväärtuse osas omandivormide lõikes kasvanud (v.a elektri- ja optikatööstuses), siis vahemikul 2001-2008 on kodumaised ettevõtted suutnud lisandväärtuse kasvukiirust suu
rendada ning erisused välisosalusega ettevõtetega võrreldes ei ole suurenenud.
Järgnevalt vaadeldakse masinatööstuse sees käibe dünaamikat.
Tabel 22 annab ülevaate, kuidas on muutunud aastatel 1996—
2008 käive töötaja kohta erinevates masinatööstuse harudes.
Absoluutsuurustest on enim kasvanud käive töötaja kohta metalli- ja metalltoodete tööstuses (välisosalusega ettevõtetes 1996. a 13,2 tuh EUR ja 2008. a 144,7 tuh EUR ning Eesti kapi
talil põhinevates ettevõtetes vastavalt 15 tuh EUR ja 59,8 tuh EUR). Suurt käibe kasvu on näidanud ka välisomanduses olevad masinaehitustööstuses tegutsevad ettevõtted, samas harus tegutsevates kodumaisel kapitalil põhinevates ettevõtetes on ühe töötaja kohta arvestatud käibe kasv olnud märgatavalt väiksem.
Seevastu transpordivahendite tootmises on kodumaisel kapitalil põhinevad ettevõtted olnud edukamad - ühe töötaja kohta arves
tatud käive on suurenenud 15,4 tuhandelt eurolt 1996. aastal 64,5 tuhande euroni 2008. aastal ning vaadeldava haru välis
omanduses ettevõtete keskmine käive ühe töötaja kohta moo
dustas aastal 2008 vaid 78% kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtete väärtusest. Ühe töötaja kohta arvestatud käibe dünaa
mikat analüüsides ilmneb, et suhtelised erisused välisomanduses ja kodumaisel kapitalil põhinevate ettevõtete vahel on perioodil 1996-2008 vähenenud, vaid metalli- ja metalltoodete tööstuses on vahe endiselt väga suur.
72 1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008
Metall 13,2 27,4 144,7 15,0 32,3 59,8 88 85 242
Masinad 23,1 48,1 80,2 9,0 20,0 54,3 257 241 148
Elektroonika 24,0 27,9 79,8 7,9 26,7 78,6 302 104 101 Transpordi
vahendid 9,5 42,8 50,3 15,4 41,2 64,5 61 104 78
Eelnev annab alust arvata, et Eesti ettevõtted on asunud sisemisi protsesse ümber korraldama, suurendamaks tootlikkust ja see
läbi konkurentsivõimet tervikuna. Omandivormi kui tootlikkuse tegurit kasutatakse ka raamatu edasistes peatükkides lisand
väärtuse tasemete erinevuse seletamiseks.
Analüüsimaks välisosalusega ettevõtete ja Eesti ettevõtete ekspordikäitumist, on kasutatud kahte näitajat - ekspordi osa
kaal käibes, mis on esitatud suhtarvuna- ja eksport töötaja kohta rahalises väljenduses. Tabel 23 kajastab ekspordi osakaalu käi
bes Eesti ja väliskapitalil põhinevates masinatööstusettevõtetes.
Tabel 23. Ekspordi osakaal käibes m asinatööstuse harude kaupa perioodil 1996-2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008
Metall 52,2 71,3 76,5 37,8 42,7 37,0 138 167 207
Masinad 64,3 76,7 86,0 33,6 35,7 51,5 191 215 167 Elektroonika 39,2 72,7 86,8 40,3 36,9 58,9 97 197 147 Transpordi
vahendid 69,2 92,5 95,8 69,1 40,5 62,0 100 228 154
1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 73
Tabelist on näha, et kõigis masinatööstuse harudes edestavad välisosalusega ettevõtted Eesti ettevõtteid ekspordi osatähtsuse poolest käibes ehk nad on rohkem ekspordile orienteeritud. Suu
rima ekspordile orienteeritusega on transpordivahendite töös
tuses tegutsevad välisosalusega ettevõtted, kus eksport moo
dustas 2008. aastal 95,8% käibest. Samal ajal oli Eesti kapitali omanduses olevates transpordivahendite tööstuse ettevõtetes ekspordi osakaal vaid 62% käibest. Suurt erisust saab ilmselt seletada asjaoluga, et välisomandusega ettevõtetel oli võimalik kasutada emaettevõtete väljatöötatud ja arendatud rahvus
vahelisi turustuskanaleid ja seeläbi suurendada eksporti. Kuigi ka kodumaisel kapitalil põhinevates valdkonna ettevõtetes on ekspordi osakaal oluliselt suurenenud, siis üldine suutlikkus uusi turge leida on tunduvalt nõrgem. Võib arvata, et majanduskriisi oludes on ettevõtete ekspordikäitumises toimunud muutusi ning ka Eesti kapitalil põhinevad ettevõtted on asunud järjest rohkem otsima võimalusi välisturgudele minekuks. Samas, majandus- kriisijärgses kontekstis on ilmselt paremas seisus just need ette
võtted, mis enne kriisi pöörasid suurt tähelepanu rahvusvahelisel turul tegutsemisele. Teiste majandussektorite hulgast paistab silma ka metalli- ja metalltoodete tööstus, kus ekspordi osakaalu erinevus käibes välisosalusega (76,5%) ja Eesti kapitalil põhi
nevate ettevõtete (37,0%) vahel on suurim. Samas tuleb siin
kohal arvestada, et väga paljud selles allharus tegutsevatest Eesti ettevõtetest pakuvad (suur)ettevõtetele allhanketeenust, ning seega võib märkimisväärne osa nende toodangust minna allhanget tellinud ettevõtte lõpptoote komponendina tegelikult ekspordiks. Suhteliselt väiksem erinevus ekspordile orienteeri
tuses ilmneb elektri- ja optikatööstuses, kus Eesti ettevõtted on perioodil 2001-2008 suurendanud oluliselt ekspordi osakaalu (vastavalt 36,9% aastal 2001 ja 58,9% aastal 2008).
Majandussektoritepõhise analüüsi teine vaadeldav näitaja on eksport töötaja kohta, vastavaid väärtuseid kajastab Tabel 24.
Samaselt eelnevalt analüüsitud näitajaga on ka ühe töötaja kohta
74 1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses
arvestatud ekspordi väärtus välisosalusega ettevõtetes oluliselt kõrgem.
Tabel 24. Eksport töötaja kohta (tuh EUR) m asinatööstuse harude kaupa perioodil 1996-2008
Tööstusharu
Välisosalusega Eesti Suhe välis/Eesti (%) 1996 2001 2008 1996 2001 2008 1996 2001 2008 Metalli-ja metall
toodete tööstus 6,9 19,5 110,7 5,6 13,8 22,1 122 141 500 Masinaehitus 14,9 36,9 68,9 3,0 7,1 27,9 492 518 247 Elektri-ja
optikatööstus 9,4 20,3 67,8 3,2 9,9 45,4 294 206 149 Transpordi
vahendite tööstus 6,5 39,6 48,6 10,7 16,7 39,9 61 237 122
Tabel näitab üsna ilmekalt välisosalusega ettevõtete paremust Eesti ettevõtete ees, kuivõrd välisosalusega ettevõtted Eestis ekspordivad töötaja kohta oluliselt rohkem kui Eesti ettevõtted.
Suurim erinevus ilmneb metalli- ja metalltoodete tootmise allharus. Nimetatud valdkonnas tegutsevad välisosalusega ette
võtted eksportisid aastal 2008 ühe töötaja kohta viis korda roh
kem kui Eesti ettevõtted. Samuti on oluline erinevus masina
ehituse valdkonnas - välisomanduses ettevõtted eksportisid aas
tal 2008 ühe töötaja kohta ligi 2,5 korda rohkem kui kodu
maised ettevõtted.
Samas, analüüsides muutuste dünaamikat, ilmneb trend välis
osalusega ja kodumaiste ettevõtete erisuste vähenemise suunas.
Eelkõige on erinevused vähenenud aastatel 2001-2008. Samas, eespool vaadeldud metalli- ja metalltoodete tootmises on lahk
nevus välisosalusega ja kodumaiste ettevõtete vahel perioodil 1996-2008 isegi suurenenud.
Käesolevas peatükis nägime, et masinatööstusel on väga oluline roll Eesti majanduses ja töötlevas tööstuses.
Masinatööstus-1. Masinatööstuse roll Eesti majanduses 75
ettevõtted on küll keskmiselt suhteliselt väikesed, kuid panus- tavad oma tootlikkusnäitajate toel väga olulisel määral tööstus
sektori müügitulusse, kasumisse ja lisandväärtusesse. Majandus
languse negatiivne mõju tabas ka masinatööstust, kuid sektor suutis sellega üsna hästi toime tulla. See tähendab, et käibed ja hõivenäitajad ei langenud sedavõrd drastiliselt kui mõningates teistes harudes ja tootlikkus nende protsesside koostoimel isegi paranes. Masinatööstuse arengus on konkurentsivõime poolest parimana esile tõusnud arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine. Samas võib see olla tingitud eeskätt mõningate suur
investeeringute mõjust. Välisomanduses ettevõtted on masina
tööstuse allharudes küll kodumaiste ees paremate tulemustega, kuid mitmeski valdkonnas on see tulemuste erinevus ajas pigem vähenenud või vähemasti stabiliseerunud.
2. E E S T I M A S IN A T Ö Ö S T U S E
R A H V U S V A H E L IN E K O N K U R E N T S IV Õ IM E