1. Masinatööstuse roll eesti majanduses
2.1. Masinatööstuse tähtsus võrdlusriikides
Eesti masinatööstuse rahvusvahelise võrdluse eesmärk on ana
lüüsida, milline on Eesti masinatööstuse ja selle alamharude positsioon, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Eelkõige on huvi
tav jälgida, kuidas on Eesti masinatööstuse sektor muutunud (jõudnud järele või jäänud maha), võrreldes Põhjamaadega ning milline on olnud areng samase stardipositsiooniga riikidega võrreldes.
Käesolevas peatükis keskendutakse küsimusele, milline on Eesti masinatööstuse positsioon majanduses, võrreldes Euroopa Liidu osade liikmesriikidega, kasutades Eurostati andmeid. Euroopa Liidu võrdlusega piirduti seetõttu, et Eesti ettevõtted konku
reerivad praegu valdavalt selles turupiirkonnas (vt ekspordi ülevaadet ptk-s 4). Selleks, et välja tuua pikemaajalisi trende, valiti analüüsiks kolm ajapunkti - 2001., 2005. ja 2008. aasta.
Seega katab analüüsitav ajaperiood nii kasvu- kui ka langus
perioodi algust. Kahjuks ei ole Eurostatis, mille andmeid võrd
luseks kasutati, uuringu valmimise ajal uuemad andmed veel kättesaadavad, seega ei olnud võimalik analüüsida 2008.-2010.
aastal aset leidnud majanduslanguse mõjusid eri riikide masina
tööstustele.
Et kõigi 27 ELi liikmesriigi võrdlus oleks olnud liiga mahukas ning andmete rohkuse tõttu oleks kadunud ülevaatlikkus, valiti välja 10 riiki. Võrdlusriikideks on Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tšehhi ja Ungari.
Valik tehti lähtuvalt riigi kui kaubanduspartneri ja konkurendi olulisusest Eestile, tähtsusest maailma masinatööstuse arengu suunamisel.
2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime 77
Läti ja Leedu puhul on võrdlusesse kaasamise aluseks eelkõige geograafiline lähedus, samas regioonis tegutsemine ning Eesti ettevõtete tihedad kontaktid sealsete tootjatega. Samuti konku
reerib Eesti väga oluliselt teiste Baltimaadega potentsiaalsete välisinvesteeringute osas. Eestil on Läti ja Leeduga ühine aja
looline taust ning ühised maailmaturuga liitumise raskused.
Seetõttu on oluline analüüsida, milline on olnud Eesti arengutee naaberriikidega võrreldes.
Ka Tšehhi, Slovakkia, Ungari ja Poola on Eestile olulised konkurendid välisinvesteeringute osas. Need riigid on pärast Euroopa Liiduga ühinemist saanud soodsa positsiooni - on tihedalt integreeritud Kesk-Euroopa masinatööstuse süsteemi, väga paljud Kesk-Euroopa maad on nendesse riikidesse rajanud oma tehased ning viinud palju tootmisprotsesse sinna üle.
Seetõttu on huvitav analüüsida, kuivõrd on nimetatud riigid suutnud oma suhtelist eelist ära kasutada ja milline on olnud sealne areng.
Tšehhi puhul on oluline väga tugeva masinate ja seadmete toot
misega tegeleva tööstusharu olemasolu (nt Skoda Machine Tool on üks maailma juhtivaid tööstuslike trei-, valtsimis- ning puur
pinkide tootjaid). Poola puhul konkureerib Eesti eelkõige elektrimasinate ja elektroonikakomponentide tööstuses (seal paiknevad suured kaablikoostude tootjad, nt Tele-Fonika Kable), samuti masinate ja seadmete tootmises. Ungari tuge
vuseks on eelkõige väga suur autotööstus (seal asuvad General Motorsi, Suzuki, Audi jt tehased), mistõttu autod moodustavad märkimisväärse osa kogu riigi ekspordi mahust, samuti on oluline mitmesuguste masinaehituslike tööstusoperatsioonidega (puurimine, külmvaltsimine, freesimine jt) tegelevate ettevõtete osakaal.
Slovakkias on ajalooliselt kujunenud tugev rasketööstuse haru (põhjuseks eelkõige asjaolu, et Slovakkia oli sõjaliselt vähem ohustatud piirkond endisel Tšehhoslovakkia territooriumil) ning kuigi rasketööstuse osakaal on pärast iseseisvumist mõnevõrra
78 2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime
vähenenud, on väga suur ja pikaajaline teadmus metallitöötle
mises (nt US Steel haru, Hydro Aluminium) ja masinaehituses.
Väga oluline on ka autotööstus - ühe inimese kohta toodetavate autode arvult on Slovakkia maailmas esimeste hulgas. Seal asuvad suurte kontsernide (Volkswagen, Peugeot, Kia) tehased.
Slovakkiaga konkureerib Eesti eelkõige elektroonikatoodete puhul - Slovakkiasse on rajanud oma tehased suured rahvus
vahelised kompaniid, nagu Samsung Electronics ja Sony.
Sloveenia on samaselt Eestiga väga avatud majandusega riik ning sõltub seetõttu samuti oluliselt rahvusvahelisest majandus
olukorrast. Sloveenia olulisimad tööstusharud kuuluvad kõik käesoleva töö mõistes masinatööstuse alla - metallitööstus, elektroonikakomponentide (sh militaarelektroonika) ja raske
veokite, masinate ja seadmete tootmine. On oluline märkida, et Sloveenia integreeriti maailmamajandusse märgatavalt varem kui teised eespool mainitud riigid - seetõttu on huvitav vaa
delda, milliseks on riigi areng kujunenud.
Soome ja Rootsi kaasati võrdlusriikidena kui Eesti suurimad kaubanduspartnerid ning olulisimad Eestisse tehtavate välis
investeeringute päritoluriigid. Seetõttu on oluline hinnata, mil
line on meie tootjate konkurentsipositsioon mainitud riikidega võrreldes. Peale selle võimaldab võrdlus nende riikidega hin
nata, kui suur on Eesti mahajäämus sektori edukamatega võrrel
des ning kuidas see on ajajooksul muutunud (kas on toimunud konvergents).
Saksamaa kaasamisel oli samuti oluliseks argumendiks võrd
luse pakkumine Euroopa juhtiva masinaehitusriigiga. Saksamaal on väga tugev kõrge lisandväärtusega tööstusseadmete valmis
tamise tööstusharu ning heal järjel ka kontorimasinate ja arvutite ning mootorsõidukite tootmine.
Masinatööstuse sektori tähtsus riigiti on väga erinev (vt Joonis
10 ).
2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime 79
1 * 1
■ ■ ■
U 1 1■
яу <f <2&° <b'°
с/
< / <b°°чу4*
&Jp <p° <f
•2001 ■2 00 5 «2008
Joonis 10. M asinatööstuses hõivatute osakaal kogu töötlevas tööstuses (%).
Märkus: P o o la ja Sloveenia kohta ei ole 2001. aasta andm ed Eurostatist kättesaadavad.
Kuigi ka Eestis on masinatööstuses hõivatud märkimisväärne hulk - ligi kolmandik - töötajaskonnast, on seda siiski vähem kui enamikus võrdluseks kasutatavates riikides ning Eesti edes
tab vaid naaberriike Lätit ja Leedut. Ülejäänud võrdlusriikides, v.a Poola, on masinatööstuses hõivatud ligi pool kogu töötleva tööstuse töötajaskonnast. Samas on masinatööstuses hõivatute osakaal Eestis, võrreldes enamiku teiste võrdlusriikidega, kasva
nud kiiremini. Samasugune kiire masinatööstuse suhtelise oluli
suse kasv hõive alusel on toimunud võrdlusriikidest veel Unga
ris, Slovakkias ja Tšehhis, samal ajal kui n-ö vanades ELi liikmesriikides Saksamaal, Rootsis ja Soomes ei ole sellist kiiret kasvu toimunud. Sama kehtib Läti ja Leedu kohta, kus kasv on võrreldes teiste ELiga 2004. aastal liitunud riikidega aeglasem.
Hõive suhtarvude jaotusega on väga samane ka masinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevas tööstuses (vt Joonis 11). Ka siin on selgelt liidriks Saksamaa, kus sektoris loodud lisandväärtus osakaaluna kogu töötleva tööstuse lisand
väärtuses on ligi kaks korda suurem kui Eestis. Poola ja
80 2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime
Slovakkia on suutnud sektori võimekust lisandväärtuse gene
reerijana vaatlusalusel perioodil tugevalt tõsta. Eesti kasvu
tempo on samas suurusjärgus enamiku teiste võrdlusriikide omaga, seega siin on sektori konkurentsipositsioon lisandväär
tuse loojana tugevnenud samas tempos, kuid mahtudelt jääb Eesti siiski enamikule võrdlusriikidele alla. Lisandväärtuse poo
lest edestab Eesti samaselt hõivega võrdlusriikidest vaid naaberriike Lätit ja Leedut.
1
Г I
r-P
■ 2001 «2005 »2008
Joonis 11. M asinatööstuses loodud lisandväärtuse osakaal kogu töötlevas tööstuses (%).
Võttes võrdlusaluseks masinatööstuse sektoris loodud lisand
väärtuse ühe hõivatu kohta, on selgelt näha, et Eesti edestab vaid Lätit ja Leedut (vt Tabel 25). Kui 2001. aastal oli näitaja Eestis, Lätis, Tšehhis ja Poolas võrreldaval tasemel, siis 2007.
aastaks olid kaks viimast oma eduseisu Balti riikide ees kasva
tanud. N-ö uutest liikmesriikidest eristuvad Ungari ja Sloveenia, kus töötaja kohta loodud lisandväärtus on kogu eelneval kümnendil olnud kõrgem, jäädes siiski suumsjärgu võrra alla Rootsile, Saksamaale ja liidrile Soomele.
2. Eesti masinatööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime 81 Tabel 25. M asinatööstuse harudes keskm iselt loodud lisandväärtus hõi
vatu kohta 2 0 00-2008 (tuh EUR)
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Tšehhi 9,7 11,2 13,1 14,0 16,0 17,2 20,7 23,3 N/A Saksamaa 55,7 56,4 56,4 59,3 61,4 63,0 68,8 71,9 70,2
Eesti 7,4 8,4 9,5 11,0 11,5 13,0 15,1 17,9 20,4
Läti 7,5 9,7 7,0 8,7 9,8 9,9 12,6 16,0 17,3
Leedu 5,0 6,1 6,5 7,2 8,4 8,2 10,4 12,4 12,9
Ungari 13,9 12,9 14,6 19,2 21,2 24,2 24,4 26,0 28,5
Poola N/A N/A 13,8 13,2 15,8 17,4 19,4 21,4 26,9
Sloveenia N/A N/A 17,6 22,4 24,7 25,2 27,4 29,2 30,5 Slovakkia 7,6 9,9 10,3 12,3 14,8 15,9 19,5 22,7 23,1 Soome 74,4 77,1 72,0 75,3 75,6 78,9 87,7 98,6 93,0 Rootsi 60,1 45,6 50,2 55,3 63,1 63,3 67,6 71,9 66,9
Seega võib eelnevat analüüsi lühidalt kokku võttes öelda, et Eestis on masinatööstuse osatähtsus majanduses, mõõdetuna hõivatute arvu ja lisandväärtuse alusel, võrreldes n-ö vanade tugevate tööstusriikidega, nagu Saksamaa, Rootsi ja Soome, tunduvalt väiksem nii hõive kui lisandväärtuse genereerijana.
Samuti ilmneb mahajäämus, võrreldes Sloveenia, Ungari, Tšeh
hi ja Poolaga, võrdlusriikidest edestame vaid oma Balti riikidest naabreid.