Väärtustatus

Antud kriteeriumi alusel on analüüsitud nii originaalsed, kui ka tõlgitud artiklid.

Saadud tulemusi on kõrvutatud.

Pilt

Pildi all mõistame igasugust kujutist (foto, karikatuur, reproduktsioon, kollaaž), mis kaasneb artikli tekstiga, arvestades ka väiksemaid fotosid väljavõtetest (tsitaadid või kommentaarid).

Illustratsioonide kasutus originaalis

1 fotoga 2 fotoga 3 fotoga 4 fotoga 5 fotoga 6 fotoga ilma fotota

Artiklite hulk

Mitteillustreeritud trükimaterjal moodustab vaid ühe kümnendiku, arvestades seda, et 2 artiklit 8-st märkega “ilma fotota” on kujundatud teabegraafikaga, 3 artiklil (sealhulgas üks graafikuga) on aga väljavõtted. Niisiis, artiklite arv, millel puudus mingisugune kujunduselement, olgu see foto, teabegraafika või väljavõte, moodustab kokku 4. Artikleid minimaalse illustratsiooni arvuga (1 foto) on enamus.

Illustratiivmaterjali maksimaalseks arvuks on aga 6 fotot (vaid ühes artiklis).

Samal ajal näeb tõlkeartiklite illustratiivmaterjali diagramm välja hoopis teisiti:

Illustratsioonide kasutus tõlkes

1 fotoga 2 fotoga 3 fotoga 4 fotoga ilma fotota

Artiklite hulk

c

Nagu on näha diagrammist, pole kaks kolmandiku tõlkeartilitest kaasatud mistahes illustratiivse kujunduselmentiga. 21-st illustratsioonina kasutatavast fotost on vaid 5 identsed originaalartiklis kasutatud kujutisega. Kusjuures puudub kõikidel Infopressi fotodel allkiri. Selle alusel võib teha järeldust, et teksti originaalkontekstist ajakirja Infopress ülekandmisel kaob sageli selline tähtis informatiivne kujunduselement nagu foto koos selle allkirjaga. See mõjutab kahtlemata ootuseid tekstist ja seda, mis

eelinformatsiooni artiklist saab lugeja otseselt enne lugemist (fotod, nende allkirjad, teabegraafika, vahepealkirjad ja väljavõtted on eelinformatsiooni allikad).

Tõlkeväljaande üheks võimalikuks põhjuseks keeldumisel originaalpildist, mis kaasneb lähteartikliga, taasloomisest on see, et neid tuleb osta allikaväljaande vahendajalt – Scanpix Baltics´ilt – lisatasu eest. Infopressi toimetus saab seda endale lubada vaid harvadel juhtudel, mida tõestab väike piltide arv, mis langevad kokku originaalsetega.

Teabegraafika

Teabegraafikat tähtsa informatsiooni edastamisviisina ja kujunduselemendina on kasutatud vaid päevalehtedes. Neist ledub see element vaid 9 artiklites, millest 7 on muu kõrval kujundatud fotodega.

№ Pealkiri Teabegraafika

4 Maksureformist tuleva palgatõusu sööb hinnatõus 2 diagrammi joonistega 53 Haridusreformi seitse sammast: ellu jäävad vaid

kõige tugevamad koolid

2 diagrammi joonistega 40 Kas valida mahl, mahlajook või nektar? Aga mis neil

vahet? diagramm joonistega

46 Keskmine eurooplane on eestlasest ettevõtlikum joonis, diagramm 40 Mahla valides tasub uurida pakendit tabel piltidega 29 Euroopa Liidu tulevik on must ja murelik diagramm

9 Põlevkivi vedel uuestisünd: Eesti oma kütus soojendab maju ja lükkab laevu

tabel 61 Riik saadab noored lastekodust otse elukooli tabel

6 Eesti aastal 2005 – rahvast alla miljoni graafik

Nagu on tabelist näha, tõlgitakse artikleid, milles teabegraafika põhiliikideks on diagramm, tabel, graafik ja nende kombineerimine.

Tõlgetes on antud kujunduselement kasutatud vaid artikli № 48 puhul, kus osaliselt on toodud kõige rikkamate Venemaa ärimeeste tabel. Kusjuures tabeli allkiri «Горячая двадцатка новорусских богачей» ei vasta sisule. Arvatavasti koha puuduse põhjusel on nimekiri kummalisel viisil lühendatud: selles on esitatud andmed ettevõtjatest, kes on saanud 1, 2, 3, 4, seejärel 10, 11, 12, 13, 14, 15 ja 20 koha.

Põhjuseks, miks venekeelne ajakiri loobub informatsiooni edasiandmisest sellise efektiivse vahendi abil nagu teabegraafika, võib eelkõige olla selle taasloomise

informatisoon, nii et antud juhul jääb lugeja ilma võimaluseta saada eelteavet sisust enne artikli lugemist ja ilma peamisfaktide visuaalse struktureerimiseta.

Tuleb lisada, et mõningatel juhtudel esitab tõlkija ikkagi teabegraafikas sisalduva informatsiooni, kuid väljavõtte kujul. See fakt tõestab väljaselgitatud oletavat põhjust, miks praktiliselt pole tõlgetes teabegraafikat.

Väljavõted

Andmete kogumisel on võetud arvesse vaid neid juhtumeid, kui väljavõttes on informatsioon, mis täiendas artikli sisu. St tsitaate tekstidest kujunduselemendina arvesse pole võetud. Tehtud uurimuse käigus selgus, et 29 originaalartiklit sisaldavad väljavõtte eriliike.

Tõlkija säilitab selle informatiivse kujunduselemendi vaid 11 artiklis: 13, 33, 38, 41, 46, 49, 53, 59, 60, 61, 66 (tabelis toodud allatõmmatutena). Nendes kõikides, peale artikli № 46, on kasutatud väljavõtd infokastina. Artiklis № 46 on toodud asjatundja arvamus. Ühel juhul (artikkel № 53) antakse väljavõttena informatsiooni, mis sisaldub allikas diagrammis joonistustega. Mitte ühelgi juhul ei säilita tõlkija originaalse väljavõtte illustratsioone.

Tõenäoliselt sõltub lisainformatsiooni väljavõtetest kasutus ajakirja Infopress veergudel vaba koha olemasolust.

Niisiis, kategoorias “Väärtustatus” saadud andmeid summeerides võib öelda, et:

 erinevate tähelepanu meelitavate vahendite kasutamine originaalis mõjutab tõlkeotsust tõlkimiseks mõeldud artikli valiku suhtes;

 informatiivsete kujunduselementide edastamine tõlkes sõltub paljus ajakirjas Infopress eraldatud veergudel koha mahust, ühe või teise elemendi

taasloomise keerukusest, originaalteksti tõlketransformatsioonidest (eriti väljajätete puhul).

Enne artikli lugemist on lähteteksti lugejal ja tõlke lugejal erinev eelinfo ning vastavalt sellele tekivad neil erinevad ootused artikli suhtes.

Vahepealkirjad

Kuigi vahepealkirjad (VP) on hea tähelepanu meelitamise võte, võivad nad lehekülje kiirel läbivaatamisel anda lugejale mõista, millest on jutt artiklis. Kontentanalüüsi tulemusel saadud andmete võrdleva analüüsi teel on välja selgitatud selle informatiivse kujunduselementide järgmised edastamisviisid:

Vahepealkirjade edastamisviisid Kokku

Täpselt nii nagu originaalis (vahepealkirjade olemasolul on ka nende tõlge; nende puudumisel oma pole lisatud)

53

Originaalsed vahepealkirjad pole tõlgitud 9

Osaline tõlge (pole tõlgitud kõik originaali vahepealkirjad) 6 Originaalis puuduvate vahepealkirjade asemel on välja mõeldud oma

VPd 2

Tõlkija püüab enamik juhtudel (kolm neljandikku artikleid) tõlkida kõik originaalsed vahepealkirjad ja sellisel viisil meelitada lugeja tähelepanu artikli sisule ja anda talle mõnd eelinformatsiooni.

Põhjuseid, miks tõlkija kuuel juhul ei tõlkinud kõiki originaali vahepealkirju, võib olla mitu. Esiteks, muutuvad mõningad vahepealkirjad liigseteks algteksti väljajätmise tulemusel (16, 19, 68), teiseks, on kahe allikaga juhtudel kasutatud vaid ühe originaalartikli vahepealkirja (40). Ja kolmandaks, toimub teksti teatud kohandamine venekeelsele lugejale (artiklis № 45 pole tõlgitud vahepealkiri „Ainult Müürsepp sobib Venemaale“) ja uuele kontekstile (artiklis № 36 on antud intervjuu ilma vahepealkirjata „Max Kaur: kõik oli väga eetiline“, vaid selgitusega “Mõningad väljavõtted intervjuust”).

Juhud, kui tõlkija ei tõlkinud üldse lähteartikli vahepealkirju, on samuti põhjendatud.

Siin võib välja tuua järgmised põhjused:

1) suurte tekstilõikude väljajätmise tulemusel on tõlkeartikkel lühike ja vajadus jaotada seda fragmentideks vahepealkirjadega kaob ära (9, 47, 58);

2) kahe allikaga juhtudel pole originaalartiklite vahepealkirjad sobilikud tõlkeartikli jaoks, mis on saanud ühendamise tulemusel (37);

3) originaalartikkel ise on liiga lühike, koosneb ühest, maksimaalselt kahest fragmendist vahepealkirjadega, jaotada seda osadeks pole tõlkes otstarbekas (4, 6, 33, 66);

4) ajakirja veergudel pole piisavalt ruumi (23).

Artikli № 30 puhul tekkis tõlkijal vajadus jaotada tekst fragmentideks vahepealkirjadega, sest artikkel on suuremahuline ja antud juhul ei kasuta ta mingeid muid kujunduselemente (fotod, väljavõtted). Originaalsete vahepealkirjade puudumine on seletatav sellega, et artikkel on avaldatud ajakirjas, kus VP kasutamise traditsioonid on veidi erinevad, kui ajalehes. Artiklisse № 32 lisas tõlkija ise ühe vahepealkirja, kuna ta pani põhiteksti sisse informatsiooni, mis on lähteartiklis antud väljavõttena.