Paljud õpilased ja tudengid tavatsevad kord õppimisele pühendunult pikkadeks tundideks töölaua taha jääda. Sää-rane märterlik teguviis tuleb enamasti kartusest suure vae-vaga allutatud tahtejõud laua tagant tõustes käest lasta.
Küllap teab iga nõrga tähelepanuga isik, kui kerge on lasta end juhusliku jutuaine või kõrvalise asjaga kaasa viia ning kui kurnav pärast seda jälle õppusele pühenduda. Ühtevalu konspekti või raamatut tudeerides sunnid tõepoolest oma meele ja mõtted õppusele keskenduma. Püsimatu meelelaadiga isikule pole see laita saavutus. Kahjuks hakkab -mida tund edasi, seda enam - nõrgenema nii eristav taip, langema lugemiskiirus kui ka vähenema meeldejätmise võime. Saabuva loidusega heideldes istud ehk küll õppetüki kohal, ent kasu on sellest üha vähem ja vähem.
Ent kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Pole midagi halba, kui pärast vaimset pingutust meis võtab maad äravõitmatu tarvidus korraks tukastada. Lühike päevauni kosutab närtsinud vaimu - ja mis eriti tähtis - lubab aju varu-võimed käiku lasta. Kuulus leidur T A. Edison kasutas päeva-und kavakindlalt loomevõime virgutamiseks. Tal oli tavaks
mingi leiundusprobleemi kallal pead murdes end oma kabi-netti lukustada, tugitoolis mugav asend sisse võtta, raudkuul pihku haarata ja siis unne suigatada. Magama jäädes lõtvus sõrmede haare pihku võetud raudkuuli ümber, kuul kolksatas põrandale ja leidur virgus. Just see unest virgumise hetk on eriti viljakas uute ideede andja. Lühikesse päevaunne suiku-mise võte on rakendatav mistahes vaimsete ülesannete lahendamisel. Ent see sobib ka puhkuseks. Kosutavalt ja stimuleerivalt toimib juba kõigest mõneminutiline unepaus.
Tegelikult saab toodud vaimse toniseerimise võtet katse-tada igal pool, kus toolil mugavalt ja kindlalt istudes suletud silmil võib lõtvuda, mõtted peast välja lülitada ja mõneks minutiks suigatada. Raudkuuli asemel võib pihku võtta supi-lusika, võtmekimbu või mistahes muu eseme, mis põrandale kukkudes heli tekitab.
Mõnel inimesel ei taha ka unisest peast sõba silmale tulla.
Ent päevaund võib asendada ka mõneminutiline süvalõd-vestus, mille käigus end pingsast vaimsest tööst vabaks lastakse. Tähtis on see, et käsilolnud õppeteema või prob-leem paariks minutiks rahule jäetaks. Raamatukogus aitab seegi, et silmad sulged, pea veidi ette kallutad, lihased lõdvestad ja paariks minutiks end mingisse vaiksesse õdu-sasse paika kosutama kujutled. Oma kodus võid tunni-paari jooksul korra ka kušetile või vaibale pikali heita, silmad sulgeda ja kõigi lihaste lõdvestumisest mõnu tunda. Õppuse vältel tehtud lühikesed pausid õigustavad end palju enam kui pikema sunnitud puhkeaja plaanimine pideva mitme-tunnilise oimetuks tegeva õppimise järel. Lühikeste pau-sidega õppimisviis arendab ka keskendumisvõimet ja lubab kauem erksana püsida.
Üha enam leiab õppetöös rakendust sihipärane medi-tatsioon. Mõtluspoosi sissevõtmiseks piisab sellest, kui istu-des selg välja sirutada, silmad poolsuletud või kinni hoida ning hingamine ühtlaseks, kergeks ning rahulikuks korras-tada. Meditatsioonist võib olla abi siis, kui mingi keeruka probleemi mõistmisel on saabunud ummik. See vabastab pärssivast pingulolekust, aidates sellega läbi murda seesmisi tõkkeid, mis õppimisel segavad. Paljud, kes mõtlusmeetodi
on omandanud, tunnistavad, et selle rakendamine arendab loovust - võimet lahendada probleeme uutmoodi, väljenduda kujundlikult, ilmutada originaalsust ja olla fantaasiarikas.
Nii päevaune kui puhke- ja mõtluspausi kasutamisel tuleks taastunud vaimne vorm otsemaid rakendada õpi-eesmärkide saavutamiseks. Asi on selles, et tööpinget alan-dav lõdvestus mõjub küll kosutavalt, ent see võib ka mõtted eemale viia ja tähelepanu koondamiseks täiendavaid raskusi tekitada.
Ilmselt on igal õppijal oma kogemusi muusika mõjust õppetöös. On neid, kes ilma muusika toeta ei suudagi end õppima sundida. Teised väidavad vastu, et muusikakuula-mine ei lase neil korralikult keskenduda. Kolmandad kinni-tavad, et kõik sõltub tujust ja meeleseisundist: mõnikord on muusikataustast abi, teinekord see segab. Neljandate mee-lest sobib muusika paremini väikest süvenemist nõudvate õppetükkide juurde, eriti päeva teisel poolel, kui sisimas juba valmistutakse teiste inimestega suhtlema või kodunt välja minema.
Muusika, eriti kui kasutatakse mõningaid kindlaid selleks valitud linte, võib toimida õppetööle häälestavalt umbes samal kombel nagu kuulus Pavlovi signaalkell, mis katse-koertel süljeerituse tekitas. Enamasti on aga igasugune tähelepanu liigselt endale tõmbav muusika, eriti laul, õppi-misel pigem segav kui abistav. Siiski tuleks selle väite juures teha mitu mööndust. Esiteks võib muusika olla head tuju taastavaks vahendiks siis, kui alustad õppimist kehvas mee-leolus, kui õppeaiane tundub igav või sa kahtled oma või-meis. Mäletan oma tudengipõlvest, et NLKP ajalugu ja teiste
"punaste ainete'' teaduslikku totrust oli otse võimatu ilma biitliteta välja kannatada. Muusika tasakaalustav, lõõgastav ja rahustav toime kulub marjaks ära siis, kui õppimise algul või kestel ei õnnestu oma rahutut meelt keskendada, või kui vaimse töö lõppfaasis tüdimus maad võtab. Enne maki või raadio sisselülitamist tasuks siiski arvesse võtta, millised palad paremini sobivad ja missugused õppimise taustaks üldse ei taha sobida.
Mõned näpunäited:
• Ära kasuta õppimise saateks oma lemmikmuusikat.
See haarab niivõrd kaasa ja neelab sedavõrd tähe-lepanu, et õppimisele keskendumine hakkab kanna-tama.
• Flöödi- ja kitarripalad, meloodiline laul ning muu mahedam muusika sobib vaimse töö kaaslaseks palju paremini kui hard rock.
• Parimat tulemust tõotab õppimisel sugestopeedias kasutusel hilisklassitsistlik, romantiline ja barokk-muusika (vt. lisa 1). Mainitud perioodide heliteosed toimivad rahustavalt ja toniseerivalt ning tujutõstvalt, ilma et nad sunniksid end fokusseeritud tähelepanu-ga kuulama, nii nagu seda eeldab näiteks Stravinski, Pärt või S.-E. Tüür.
• Pole kuigi tark hoida õppimise ajal raadio pidevalt lahti. Muusika vahele tulev diskorite kerglane jutt, pealetükkiv reklaam ja iga tunni tagant korduvad uudised viivad tähelepanu teemast kõrvale.
• Enamasti on muusikast kõige enam abi kümmekond minutit õppusele häälestumise ajal ning paarküm-mend minutit enne selle lõpetamist - tüdimustunde saabumisel. Kõige viljakamal õppeajal, mil me oleme hästi keskendunud, on muusikal pigem segav kui abistav toime.
Teiste inimeste kohalolek mõjub mõnele segavalt, teis-tele aga toetust pakkuva tegurina. Võtame näiteks raamatu-kogus töötamise. Ühtedele on lugemisse süvenenud ini-meste kohalolek keskendumisel abiks, teistel raskendab see loetu sisu mõistmist. Tutvuva, uuriva, esmast infot hankiva vaimse töö etapil - näiteks õppekirjanduse otsingul, referaa-dile materjali kogumisel - töötavad tähelepanu ja mõistus laiuti ning teiste juuresolek võib sellisele püüdlusele toeks olla. Keeruka teksti lahtimõtestamine, võõrkeelse raamatu sõnastiku abil lugemine või essee kirjutamine läheb tavaliselt üksi olles palju jõudsamini.
Enamasti toimib soodsalt see, kui me teame, et mitmed teisedki pühenduvad meiega koos või ühel ajal sama
aine-valla uurimisele või probleemi lahendamisele - sellest tead-misest tekib julgustav õlatunne.
Võistlusmoment kujuneb olukorras, kus kellegi jõupingu-tuste tulemusi kõrvutatakse teiste omadega. Konkurentsi õhkkond ergutab oma võimeid rohkem mängu panema neid, kellel on usku iseendasse (oma vastavaisse võimetesse);
ebakindel ja endas kahtlev isik tunneb end võistluse õhk-konnas häirituna, nii et saavutab kahvatumaid tulemusi kui üksi tegutsedes.