Kõik see, millega oleme harjunud ja mis meile omaseks saab, hakkab psüühikas nõudma enese kordamist. Nii teki-vad hoiakud ja tateki-vad, püsiteki-vad käitumismallid, fikseeritud suhted ja tardunud arusaamad. Enesemuutmise tarvilikkus hakkab selguma olukorras, kus vanad vaated, tavad, käi-tumisviisid jmt. ei sobi enam kokku ümbruse (muutunud)
nõuete ja väljakutsetega. Tunneme pahameelt oma võime-tusest soovitut teoks teha või saavutada ning aimame sa-mas, et probleemide põhjus peitub meis endas.
Ebamäärane soov milleski muutuda ei lase end selgeks eesmärgiks formuleerida seetõttu, et me enamasti ei raatsi lahti ütelda oma vanadest tõekspidamistest ning otsime mugavusest ja riskihirmust üha uusi õigustusi, et sisimas ikka samaks jääda, kes oleme olnud - kõigi oma vanade arusaa-made, tavade, käitumisviisidega. Õppimisel ja enesearen-damisel lükkame jõupingutused edasi järgmiste ettekää-netega:
Ma lihtsalt ei suuda praegu keskenduda.
Võtan töö hiljem käsile.
See teema ei huvita mind.
Sellest asjast on võimatu aru saada.
Küll ma siis õpin, kui lõputööd kirjutan.
Püüan enne õppimist leida teema kohta paremat kirjan-dust.
Ma tahtsin enese käsile võtta, kuid jälle segati (keegi tuli külla, helistati, vihmane ilm tegi roiuks, pakiline töö sundis õpingu katkestama...)
Mitmed väljavabandused ja ettekäänded eitavad õppi-mise võimalikkust või vajalikkust.
Õppimiseks jäägu ikka kool või kursus.
Väide ei kannata tänapäeval mingit kriitikat. Paljudel aladel tuleb end eluga kursis hoidmiseks järjepidevalt täien-dada, midagi juurde õppida.
See töö on nii üksluine, et siit pole midagi õppida.
Leidub muidugi ka sääraseid ametikohti, enamasti on igas töös siiski mingisugune enesearendamise ja edasi-mineku horisont. Tööle annab põnevust ja perspektiivi just see, kui selles oma oskuste ja vilumuste lihvimise võimalusi avastada.
Telerist ei tule midagi õpetlikku.
Mitmed praktilisi oskusi jagavad, silmaringi avardavad, mõnes probleemis süvenevad saatesarjad on lausa loodud õpetliku edastamiseks.
Ajakirjad jagavad üksnes meelelahutust.
Praktilise suunitlusega rubriik on oma kohta leidmas ka puhtalt ajaviitelist laadi väljaandeis, saati siis "Kodutohtris"
"Peres ja Kodus" või mõnes teises just kasulikele näpunäide-tele rajatud üllitises.
S. Wahlroos soovitab eneseõigustuste mehhanismiga tutvumiseks võtta ette väike mõttejaht ning leida võimalikult palju ettekäändeid, väljavabandusi.
Järgnevas loendis toodud eneseõigustuste ja ettekää-nete hulgas on neid, mis leiavad sagedast kasutamist nii põhi- kui kõrgkoolis.
Tänaseks ei antudki midagi õppida. (Küll aga anti kor-rata või kontrolltööks valmistuda.)
Eile nägin uue teemaga üksjagu vaeva, luban täna endale puhkust.
Ma ei teagi, mida õppida tuleks. (Puudusin tunnist või loengult, unustasin, ei märganud õppuse ajal kirja panna.)
Arvestus tuleb alles kahe nädala pärast.
Unustasin õpiku hankimata.
Minu tuttavatest ei õpi seda ainet keegi väljaspool kooli (kursust).
Seda asja arvestusel ei küsita.
Ülesannet lahendades selgus, et ma ei saa sellest lihtsalt aru. (Nii selle kui kahe järgmise näite puhul toodud õpitud abitus on nii laste kui täiskasvanute üheks lemmikvabanduseks.J
Lugesin küll, aga midagi ei jäänud meelde.
Minu pea kohe ei võta matemaatikat (füüsikat, võõrkeeli jne.).
Pidin ju tuba koristama, millal ma siis veel õppida jõudsin.
Olen väsinud (unine, tujust ära, pea valutab).
Milleks õppida seda, mida elus nagunii vaja ei lähe.
Sellest arusaamine, mida me endas peame, soovime või suudame muuta, pole hetke otsustada. Enesemuutmise siht selgineb sedamööda, kuidas endale kord-korralt annad aru oma loomusest, möönad tehtud vigu, tunnistad ka oma varjatud puudusi, avastades samas ka mitmeid kasutamata andeid, võimeid ja võimalusi. Negatiivse möönmine endas peab tingimata olema tasakaalus millegi positiivse, julgus-tava märkamise, edasiviivasse uskumisega. Enesele oma puuduste ülestunnistamine saab teoks olukorras, kus nen-dega sisimas ollakse valmis küll leppima, ent samas soo-vitakse siiralt need korvata, ületada.
Mida me siis endas võiksime muuta? Enamik inimesi möönab, et sooviksid olla virgemad, mis aga kaugeltki ei tähenda, et nad oleksid valmis oma mugavuse privileegidest loobuma. Ilmselt on virgaks saamise siht tegelikuks järgi-miseks liiga lai ja üldine. Vahest oleks õigem seada endale mingi konkreetsem siht, püüelda teatud saavutusele, mis meid just sunnibki vähemalt mõne nädala jooksul virkust laiskusele eelistama. Sama põhimõte jääb kehtima mitte
üksnes vilumuste ja oskuste, vaid ka suhtumiste ja kal-duvuste ning elus oluliste iseloomujoonte väljakujundamisel.
Altruismi arendamiseks tuleks kasuks kellegi eest hoolit-semine mingiks ajaks enda mureks võtta. Juhi rolli üle-võtmine paneb proovile otsusekindluse, huviklubi eestsei-susse valimine annab tõuke organiseerimisvõime eden-damiseks jne. Järgnevalt toodud põhimõtted võiksid enese-muutmisel toeks olla:
• Ole avatud ka sellisele uuele kogemusele, mis su vanad vaated, hoiakud, tõed kahtluse alla seaksid.
• Võta arvesse, et pettumust, pahameelt või kibes-tumist toonud kogemus võib osutada vajadusele milleski edaspidi muutuda.
• Sa võid endas muuta üsna paljut - päevakava, harju-musi, kellessegi-millessegi suhtumist, enesehinnan-gut, elamisviisi jne.
• Enesemuutmise aluseks on pea alati teatud ümber-õppimine - vanadest hoiakutest, harjumustest, käi-tumisviisidest loobumine ja uute omandamine.
• Enesemuutmise energia tuleb tahtejõust - kindla-meelsest tegutsemisest või eesmärgi taotlemisest.
Korrates soovitud teo või jõupingutuseni viivat tahte-akti nii sageli kui võimalik, kujundadki otsusekindla valmisoleku enese muutmiseks.
• Märka negatiivsete kogemuste võimalikku seost oma
"vana" otsustavat muutmist ootava hoiaku või käitu-misviisiga.
Enesemuutmisele toimivad soodsalt paljudki olukorrad, valikud, sündmused, eelistused, käitumisviisid, kus sa loomu-likul viisil niikuinii talitad uut harjumust või käitumisviisi toeta-val viisil. Kiirema edasimineku huvides võid aga lausa sihi-päraselt kavandada mingi kohtumise, töö või teo, mis sind otse sunnib plaanitud uuel viisil toimima. Näiteks võõrkeele õppimisel: arenda kirjavahetust kellegagi välismaal, ole vabal ajal turistidele kodukandi giidiks, vali kursuse- või diplomi-tööks teema, kus lihtsalt tuleb võõrkeelset materjali läbi töötada, tee autostopiga reis läbi Euroopa jne.
KUIDAS VABANEDA HALVAST HARJUMUSEST?
Õpivõime arendamisel tuleks otsustavalt lahti öelda nii mõ-nestki halvast harjumusest: hommikuti voodis vedelemisest, pikast hoovõtust enne tööle asumist, tühjale-tähjale aja kulutamisest jne.
Pakume paar lihtsat viisi, kuidas endaga paremini hak-kama saada.
Kujutluse võte. Dr. Scott pakub halvast harjumusest vabanemiseks järgmise menetluse: kujuta paari minuti jook-sul olukorda, kus oled halva harjumuse või kalduvuse EDU-KALT VÕITNUD. Halba harjumust pole enam, sina aga tun-ned end suurepäraselt. Samas märkad rõõmuga, et sõbrad ja head tuttavad on tulnud sind saavutatud edu puhul
õnnit-lema. Kuuled mõnuga teiste kiidusõnu ja tunned tõelist uhkust, et oled iseenda üle võidu saavutanud. Oleks tõesti piinlik pärast neid meeldivaid hetki jälle rumalale harjumusele järele anda.
Eeliste meenutamine. Leia mitu eelist, mis sa harju-musest vabanemise tõttu oled võitnud. Pane need kirja.
NÄIDE. Seriaalidest loobudes sa:
- hakkad ajapikku jälle rohkem raamatuid lugema, ammutades neist värskeid mõtteid, kaasaarutlemise oskust, süvenemisvõimet
- asendad teleri ees konutamise tervislike jalutus-käikude ja matkadega
- leiad teisipäeviti ja neljapäeviti just selle aja, mida vajad külla minekuks
- kujundad oma maitse ümber kunstiväärtusega fil-mide vaatamiseks
- vabaned sellest tühjast tundest, mis pärast tehniliselt tõmbavat, kuid sisult kehva saate vaatamist sind valdab.
Kujuta nüüd suletud silmil suurt vaekaussi, kus ühel poolel on kõik need ilmsed eelised, mis sulle juba paari minutiga meenusid, teisel aga seebika klanitud võltsmaailm.
Valik on sinu!