Sündmuskohal viibivate ajakirjanike roll

Nii Kunnase kui Virkkulaga läbi viidud süvaintervjuu puhul tuli välja, et mõlemad olid enda hinnangul Eestiga suhteliselt hästi kursis juba enne välislähetusele saatmist.

Sealjuures oli Kunnas seotud Eestiga juba isiklikel ja perekondlikel põhjusel, nimelt tema isa on eestlane ning nooruspõlves oli ta olnud Tartus pool aastat vahetusüliõpilaseks. Ülikooli kaudu tutvus Eestiga esmakordselt ka Virkkula. Nimelt, sõbrunenud eestlasega Tampere Ülikoolis, tärkas tal naabermaa vastu suurem huvi.

Eestit külastas Virkkula esmakordselt 1984. aastal. Seega on märgata, et mõlemal SVA-del olid personaalsed kontaktid esmakordselt Eestiga tutvumisel olulisel kohal.

- SV

Tampere Ülikoolis oli väga sõbralik eesti keele õppejõud, kellega ma sõbrunesin ja siis selline huvi suurenes Eesti vastu kogu aeg ning ma hakkasin eesti keelt iseseisvalt õppima. Tellisin Sirbi ja Vasara Soome ja siis mäletan, et seal päises, Sirbi ja Vasara nime all luges, et kõigi maade proletaarlased ühinege. Ja see oli esimene eestikeelne lause, mille Virpi (Sirp ja Vasar soome slängis - autori märkus) mulle õpetas.

- KK

Ma teadsin päris palju, kuna mu isa on eestlane ja me olime lapsest saadik Eestis palju käinud. Eestis olen käinud aastast 1972 ja näinud seda muutumist väga palju, sest ma õppisin aastal 1990 Tartus ühe semestri ehk pool aastat.

Isiklik huvi Eesti vastu tundus olevat ka põhjuseks, miks mõlemad ajakirjanikud soovisid Eestist kirjutada ja/või Eestisse tulla. Mingil määral pidasid SVA-d Eestisse tulemist missiooniks, et teha kuidagi head naaberriigile, mis oli neile sümpaatne.

Virkkula puhul võib öelda, et tema missioonitunne algas juba enne Eesti taasiseseisvumist - ta olevat enda sõnul olnud seejuures esimene, kes kajastas 1987.

aastal Soome meedias fosforiidisõda.

- SV

Või, see oli siis selline missioon, et midagi tuleks siis Eesti heaks teha ja kirjutada palju Eesti asjadest ja kultuurist /.../ Olin kindlasti esimene ajakirjanik, kes kirjutas fosforiidisõjast. Ja nii ja tundsin, et olin teinud midagigi Eesti heaks, veidikene.

- KK

Ma olen väga tihedalt olnud seotud Eestiga ja ma tahtsin, mõtlesin, et võiks selle maa teadmisi kasutada nagu oma ametis, kasutada kasulikult selle riigi tundmist. See oli ka see põhjus, miks ma tahtsin siia tulla, kui ma töötasin välistoimetuses.

Virkkula pidas missiooni all silmas ka laiemalt ajakirjanduse funktsiooni inimesi harida, õpetada kultuuri ja panna lugejaid huvituma mugavuspiirist välja jäävatest teemadest. Viimast põhjusel, et Virkkula arvates on inimesed kohati liigagi kinni oma harjumuspärases teabetsoonis. Arvatavasti võib harjumuspäraseks teabetsooniks pidada reisimise või turismindusega seotud teemasid, kuna need puudutavad soomlaseid isiklikult.

- SV

Meedia ülesanne on siiamaani veidi selline hariva funktsiooniga, et inimestele peaks rääkima küll sellest, millest nad on huvitatud, kuid samas pakkuma ka asju, millest nad pole veel huvitatud. Anda neile selleks võimalus artikleid lugedes või... Jah, eks see ole selline kultuuri õpetamise soov, mis ajakirjanikul peab olema, sest muidu võib täiesti masendavaks olukord minna. Või noh, kui väliselt ei tee midagi inimeste jaoks harjumuspäratut ja välditakse uusi asju, siis sama hästi võiks kirjutada ainult Anu Saagimist.

Virkkula mainis samuti, et vahepeal sündmuskohal viibides ei pruugi tajuda, kas kellelegi ajakirjaniku kirjutatud lood ka korda lähevad. Seetõttu võib oletada, et missioonitunnetus Eestist kirjutada pole ainult oma rahva harimine ja n-ö valgustamine, vaid ka katsumus, mille läbimiseks peab olema, nagu Virkkula ka enne mainis, "tahe õpetada kultuuri". See tähendab, et sündmuskohal viibiva ajakirjaniku ülesandeks võib pidada Eesti kui teise sotsiaalse ruumi komplekssemate sümbolite lahti mõtestamist, et tagada soomlastele mitmekesisem ning terviklikum pilt Eestist.

Kunnas, kes on Eestis elanud juba aastaid, tõdes omakorda, et talle tundub justkui ta teeks siiski liiga vähe. Seejuures tõdesid SVA-d, et nad tunnetavad kohati nagu nende edastatav info ei jõua sihtgrupini ning seega ei pruugi alati täide minna eesmärk Eestist piisavalt rääkida.

- SV

Aga vahepeal tundub nagu hüüaks kosmosesse ja see ei vasta, kas kedagi üldse huvitab või... Aga eks vast ikka loetakse ja hiljuti oli Kajaga (Virkkula mõtleb siinkohal Kunnast - autori märkus) nii, et ta kirjutas Kohila vaestest peredest ja sellele järgnes see, et Soomes hakati Eesti vaestele koguma raha.

- KK

See on tore, et nad (Soome kohalikud ajakirjanikud - autori märkus) teevad seda, et neil on vahepeal aega. Sest muidu, mul on kogu aeg see tunne, et ma teen liiga vähe ja liiga vähe saadan ideesid ja jälle on jäänud midagi tegemata.

Veel ilmnes intervjuudes, et Kunnas ja Virkkula saadeti Eestisse eelkõige põhjusel, et nad teadsid Eestist rohkem kui mõni teine toimetuses ning oskasid eesti keelt.

Sealjuures pidasid mõlemad ajakirjanikud keelt välisriigis toimetulemise aluseks.

Näiteks ütles Virkkula, et just eestikeelse ajakirjanduse kaudu sai ta koha peal olles rohkem teada riigis toimuva kohta. Ka tõdes Kunnas, et väga harva tuleb Soome poolt ideid, mis pole üldteatud uudis (nt euro tulek Eestisse). Põhjuseks pidasid mõlemad SVA-d seda, et SKA-d polnud lihtsalt Eestis toimuvaga nii hästi kursis. Virkkula tõi taaskord ühena põhjustest esile keeleoskuse, tänu millele sai ta end Eesti meedia kaudu sündmuskohal toimuvaga kursis hoida.

- KK

Minu arvates on oluline jälgida, ja osad oskavadki ja paljud käivad siin vabal ajal, aga see on kuidagi teine tase, et kas sa oled riigis või ei ole /.../ Ma arvan ikkagi, et sa ei ole suuteline leidma konkreetseid eesti teemasid, kui sa ei ole siin kohapeal. Et sa võid leida küll ajakirjaniku, kes võib teha huvitava loo Kekkose suusarajast, teha huvitavaid intervjuusid ja tulla siia kohapeale, aga sa ei ole võimeline ikkagi leidma neid, seda elu, mis siin tegelikult on.

- SV

Jah, võib küll öelda, et keeleoskus on see A ja O, otsustavalt tähtis, sest minu lugude põhiallikaks oli meedia ja kui Soomest saadetaks kirjasaatja Eestisse, kes oskab ainult soome keelt ja inglise keelt, siis mingeid lugusid saaks küll teha, aga riigist arusaamine, kus viibitakse, jääks kindlasti pinnapealsemaks kui keelt ei valda /.../

Aamulehtis pöördutakse Eesti asjade puhul minu poole, põhjuseks lihtsalt see, et ma tean Eestist rohkem kui teised ja ma oskan lugeda eesti keeles, et selles on esmane põhjus.

Omamoodi rolli tundus mängivat ka lehtede endi soov anda lugejatele rohkem infot Eesti ning seal toimuva kohta. Siinkohal peab töö autor oluliseks välja tuua, et kuigi Virkkula ütles, et meedia ülesanne on harida ning inimestele pakkuda vahepeal midagi harjumuspäratut, siis ilmneb, et nii ajakirjanik ise kui ka Aamulehti peatoimetaja eeldasid, et nende lugejad võiksid tahta Eesti kohta rohkem teada.

Samas, põhjus võib peituda ka tõigas, et ehk oli AL-i eeldus soomlaste soovist olla Eestist informeeritud seotud Eesti positsiooni eeldatava muutumisega Soome silmis.

Nimelt, teatud muutused nagu euro käibeletulek või näiteks erinevatesse liitudesse kuulumine, võib olla muutnud Eesti soomlastele lähedasemaks.

- KK

See on ikkagi nagu valgustada seda, kuidas selles riigis elatakse, et mis on selle riigi probleemid ja arengusuunad ja kuidagi, et missugune on selle riigi elu ja kuna Eesti on niivõrd seotud Soomega, siis peegeldada seda, mis Eesti ja Soome lõimumise vahel toimub.

- SV

Päevalehed on siiamaani mingil määral rahva harijad, aga Soomes teistpidi oli ka see, et seal ikka arvati, et meie lugejad tahavad ise rohkem Eestist teada saada /.../

Kokkuvõtlikult, sündmuskohal viibivate ajakirjanike roll tundus olevat seotud ajalehetoimetusest tuleneva sooviga informeerida enda lugejaid rohkem Eestis toimuvast. Samuti võib oletada, et Eestisse saadeti koha peale just need ajakirjanikud, kes tundsid maad küllaltki hästi ning rääkisid või said aru kohalikust keelest. Seda põhjusel, et keeleoskus aitab kohalike oludega hõlpsamini kursis olla, mis eeldatavasti tagab omakorda Eesti kui ruumi mitmekülgse ning professionaalse representeerimise.

Seejuures tundus olulise faktoriks olevat ka ajakirjanike endi isiklik soov ning tahe tutvustada lehelugejatele rohkem naaberriigi kultuuri.