Kontentanalüüsi meetod ja valim

Bakalaureusetöös kasutatakse ühena meetoditest sisu- ehk kontentanalüüsi, mis täidab teadustöö nõuetest objektiivsuse ning süstemaatilisuse kriteeriumi ning seega on abiks suurema hulga materjali kogumisel ja esitamisel. Kontentanalüüs on aga suures osas allutatud interpreteerimisele, mida ei tee masin, vaid inimene. Ehk siis, autoril tuleb võtta arvesse Lauki (1995: 33) poolt tõdetut, et materjaliga ümberkäimine ei pruugi olla uurimise lõpuni objektiivne, kuna kriteeriumid ja kategooriate süsteemi loob töö tegija ise.

Baueri (2000: 134) sõnade kohaselt on auditooriumile fokusseeritud tekst isikliku pöördumisega meedium, mis kujundab inimeste hoiakuid mingi käsitletava nähtuse suhtes ning võib luua ka eelarvamusi. Kuna tekst koosneb denotatiivsetest ehk esmasest ja lingvistilisest ning konnotatiivsest ehk subjektiivsest ja tõlgenduslikust tasandist, siis võimaldab kontentanalüüs, kui sild statistilise formaalsuse ja teksti tõlgendamise vahel, võttes arvesse nii teksti süntaksilisi kui semantilisi protseduure, analüüsida kirjutisi nende terviklikkuses (Bauer et al 2000). Sealjuures toob kontentanalüüs välja uuritava materjali sarnasused ja erinevused, mis annab töö autorile võimaluse luua tulemuste tõlgendamisel üldistavaid järeldusi.

Üldistavaid järeldusi mingi nähtuse kohta võimaldab isegi väiksema osa tekstide juures materjali tunnuste kodeerimine (Bauer et al 2000). Sealjuures sõltuvad kontentanalüüsi osad (k.a. kodeerimine) eelkõige uurimistöö fookusest, mis omakorda dikteerib kodeerimisjuhendi olemuse (Bauer et al 2000). Kontentanalüüsi alustuseks moodustatakse kindlalt piiritletud valim. Valimi olemasolul tuleb seejärel määratleda sisuklassid ja kategooriad, mis väljendaksid kõige paremini uuritavat nähtust. Kõik sisuklassid loetakse omakorda kokku loendiks ehk kodeerimisjuhendiks (Lauk 1995).

Käesoleva töö tarbeks on kontentanalüüs läbi viidud Soome kahe suurima valgeformaadilise päevalehe, Helsingin Sanomat (edaspidi HS) ja Aamulehti (edaspidi AL), netiversiooni artiklite põhjal. Analüüsitavate artiklite ajavahemik on 2010. aasta oktoobri algusest 2011. aasta oktoobri alguseni. Põhjus, miks pole analüüsimiseks valitud konkreetset aastat (näiteks ainult aasta 2011), peitub piiratud ligipääsus digilehtede tasulisele arhiivile, mille kasutusõigused anti töö autorile

lehetoimetuse poolt määratud ajaks. Samuti, kuna käesolevas töös ei keskenduta niivõrd toimunud sündmustele, kuivõrd ajakirjanike artiklite sisule, leian ajavahemiku sobiliku olevat.

Valimiks on HSi ja ALi artiklid, mis käsitlevad Eestiga seotud teemasid. Siinkohal on vajalik ära märkida, et Eesti all peab uurimustöö autor silmas ka eestlasi. Kuna materjali hulk osutus vajalikust sajast tekstiühikust tunduvalt suuremaks, kitsendati valimit leherubriigi "Sport" ning Soome uudisteagentuuri STT (Suomen Tietotoimisto) artiklite ära jätmisel. STT ärajätmise põhjuseks on tõik, et kuna artiklite autorid pole tuvastatavad (kõigi kirjutiste all on autoriks STT), ei saa ka kindlaks määrata kas tegemist on sündmuskohal viibiva või Soome kohaliku ajakirjanikuga. Spordirubriiki ei kaasatud, kuna "pehme" teemana ei pruugi seal peegelduda piisavalt analüüsitavat infot kodeerimise jaoks. Seoses Tallinna Kultuuripealinna tiitliga, on "pehme" rubriik "Kultuur" kodeerimisjuhendis sees.

Siinkohal pean taaskord vajalikuks mainida, et kontentanalüüs põhineb bakalaureusetööle eelnenud seminaritööl. Seetõttu, kuigi seminaritöö kodeerimisjuhend jaguneb neljaks põhikategooriaks: "Artikli üldised tunnused",

"Artiklite teemad", "Hinnang sisule" ja "Tegelased", pole kontentanalüüsi analüüsimisel kasutusele võetud eespool mainitud nelja kõiki alakategooriad.

Alakategooriate valiku üle on otsustatud eelkõige antud töö fookuse põhjal ning seminaritöös ilmnenud puudusi arvesse võttes. Näiteks pole bakalaureusetöös kasutatud alakategooria tulemusi "Eestlaste esinemine artiklis". Seda põhjusel, et vajalikuma info bakalaureusetöö kontekstis annab alakategooria "Kajastatavad tegelased".

Samuti, kui üldisemate andmete puhul on peale artikli pealkirja, kuupäeva, ilmumiskoha märgitud ka autori tüüp, kus ajakirjanikud jagunevad järgnevalt: Soome korrespondent Eestis, Soome kirjasaatja Eestis ja Soome kohalik ajakirjanik, siis antud töös on kaks esimest nimetatud ühtse terminiga sündmuskohal viibiv ajakirjanik (edaspidi SVA). Ajakirjanike algse jagunemise muutmist tingib ka tõik, et bakalaureusetööd alustades ilmnes, et korrespondentideks nimetatud ajakirjanikel on hoopis teine töönimetus. Seega, et lihtsustada bakalaureusetöö analüüsi läbi viimist ning lugejale selle protsessi jälgimist, on kasutusele võetud eespool mainitud termin.

Kolmas ehk siis antud töös teine ajakirjanike tüüp on kasutusel põhjusel, kuna käesoleva töö eesmärgiks on tuua välja erinevusi Soome kohalike ajakirjanike (edaspidi SKA) ning SVA kirjutistes.

Veel, kuna SVA-dest on Eestist regulaarselt kirjutanud vaid HSi ajakirjanik Kaja Kunnas, osutus teiseks valikuks Eestis kolm kuud viibinud ALi kirjavahetaja Simopekka Virkkula. Samuti, kuna HSis ja ALis ei leidunud SKA-sid, kes Eestist pidevalt kirjutaksid, on SVA-dele vastandatud konkreetsete ajakirjanike asemel terve toimetus. Valim koosneb seetõttu võrdselt 50-st sündmuskohal viibinute (25 artiklit Kunnaselt ja 25 Virkkulalt) ja 50-st kohalike ajakirjanike artiklitest (HSi SKA-delt 25 artiklit ja ALi SKA-delt 25 artiklit).

Üldistest tunnustest on esindatud veel rubriik, mis jaguneb alakategooriateks nagu Juhtkiri/arvamus, Siseuudised, Välisuudised, Majandus, Kultuur ja Muu, milleks on näiteks turismindusega seotud lood. Välja on toodud ka loo mahud, kus pikk lugu sisaldab rohkem kui 2500 tähemärki, keskmine lugu jääb 1500 - 2500 tähemärgi vahele ning lühiuudis koosneb vähem kui 1500 tähemärgist. Viimane üldtunnus, žanr pakub järgnevaid võimalusi: Uudis, Reportaaž, Intervjuu, Analüüs, Arvamus, Persoonilugu ja Muu. Töö autor on märkinud loo analüüsiks juhtudel, kui artikkel räägib mingi nähtuse tagamaadest või jutustab enamjaolt ümber kohalike ajalehtede sisu. Persooniloo puhul tuleb peale tuntud nimede kõne alla ka kirjutised tavainimestest nagu näiteks Kaja Kunnase artikkel Kohila vaestest peredest. Muu alla jäävad kõik meelelahutuslikumad artiklid, mis ei sobitu ühegi eelmainitud žanriga või on tegemist segažanritega.

Järgmine põhikategooria Teemad on seotud eelkõige artikli fookusega. Esimesed kaks alakategooriat, Peateema ja Alateema iseloomustavad kirjutise üldist suundumust ning kolmas, Artikli ruumiline fookus artiklis kujutatava sündmuse lokaalset paiknemist ja ka kujutamist. Ruumilise fookuse puhul tähendab Regionaalne tasand geograafiliselt teineteisele lähedal asuvate maadega seotud teemasid. Rahvusvahelise institutsionaalse tasandi all on eelkõige mõeldud Euroopa Liidu, NATO või ÜRO tegemisi kajastavaid või nendega seotud artikleid.

Kolmas põhikategooria Hinnang sisule hõlmab eelkõige ajakirjanike hinnanguid käsitlevatele sündmustele ning jaguneb kolme asemel antud töös vaid üksikuks tunnuseks: Artiklite üldine modaalsus. Seda põhjusel, et seminaritöös kasutusel olnud Artiklite seotus ning Artiklite objektiivsus. Sealjuures tähendab esimese alakategooria tunnus Neutraalselt klassikalist valgele uudisele omast kirjutamislaadi ning Kombineeritud meelestatusega juhtumit, kus esineb ajakirjaniku poolt nii hinnangulist kui ka neutraalset lähenemist.

Tegelaste puhul on välja toodud nelja alakategooria asemel kaks: Kajastavad eestlased ning poolhinnanguline Sõnad, mida kasutatakse Eesti sünonüümina.

Sealjuures on käesolevas töös Eesti ja eestlased ja teised riigid, rahvused jagatud ühe kategooria alla, kuna rahvuse ja riigi kuvand on omavahel üpriski tugevalt seotud.

Käesoleva töö kontentanalüüsi kodeerimisjuhendit saab täismahus lugeda bakalaureusetöö lisast nr 1.

Kontentanalüüsi tulemuseks on esmalt sagedused ehk täisarvud, mida saab vajadusel anda edasi protsentidena. Kuigi protsentide abil on võimalik teha üldistavaid järeldusi, olen töös andnud tulemused edasi absoluutarvudena, mis võimaldab väikese valimi tõttu aidata vältida ennatlike järelduste tegemist. Samuti olen kontentanalüüsi valimi ning saadud tulemuste põhjal arvutanud välja Hii-ruudu olulisustõenäosuse, mis võimaldab hinnata saadud seose statistilist olulisust. Statistilise olulisuse hindamiseks kasutatakse erinevaid kokkuleppelisi olilususenivoosid: p ≤ 0,001 näitab, et seos on oluline ehk kehtib 95 juhul 100st ning p ≤ 0,001, et seos on väga oluline ehk kehtib 99 juhul 100st.