Reguleeritud isikud

8.5.1. Arst 8.5.1.1. Holland

Arstil on väga tähtis osa, sest Hollandi seaduse järgi peab eutanaasia ja abistatud enesetapu läbi viima arst, et see oleks seaduslik. Hollandi Kriminaalkoodeksi art 293, mida muudeti eutanaasia seaduse 20. jaoga, sätestab, et toiming, millega lõpetatakse teise isiku elu tema enda soovil, ei ole kriminaalkuritegu, kui seda viib läbi arst, kes täidab hoolsuskohustust, mis on sätestatud eutanaasia seaduse 2. jaos. Seega peab Hollandis eutanaasia ja abistatud enesetapu läbi viima arst, selleks, et see oleks seaduslik.

Hollandi seadus ei sätesta arstile, kes viib eutanaasia läbi, mitte mingeid lisatingimusi. Ta ei pea olema patsiendi raviarst ega ka (selgesõnaliselt) omama mingisuguseid

meditsiinialaseid eriteadmisi (nt palliatiivhoolduse valdkonnas) ⁸⁴. Hollandi seaduse I ptk 1 jagu p. c) sätestab lihtsalt, et raviarst⁸⁵ on arst, kes lõpetanud isiku elu või pakkunud abi enesetapul. Praegune nõue on, et arst peab tundma patsienti piisavalt hästi, et hinnata, kas hoolsuskriteeriumid on täidetud. See välistab ka teiste riikide kodanikel Hollandis eutanaasia läbiviimise võimaluse. 70 % eutanaasia juhtudest Hollandis viib eutanaasia läbi perearst. Igal inimesel on perearst, enamikel juhtudest on neil pikaajaline suhe.

Hollandi seaduses on ettenähtud üks hoolsuskriteerium, mis kõlab järgmiselt: „Arst peab olema lõpetanud patsiendi elu või abistanud teda enesetapul järgides nõuetekohast meditsiinilist hoolsust ja tähelepanu.“ Meditsiiniline hoolsus ja tähelepanu tähendab seda, et eutanaasia tuleb läbi viia professionaalse vastutustundega ja arst peaks patsiendi juures viibima või olema koguaeg kättesaadav senikaua, kuni surm saabub⁸⁶.

Teine huvitav arutelukoht on, mis järelduse saab teha eutanaasia staatuse kohta nõudest, et eutanaasia tuleb läbi viia arsti poolt. Hollandis usub enamik tervishoiule spetsialiseerunud juriste, et eutanaasia ei kuulu tavaliste meditsiiniliste toimingute hulka, olenemata sellest, et eutanaasia peab läbi viima arst. Eutanaasia jaoks ei ole meditsiinilisi näidustusi, samuti puuduvad selle lubatavuseks professionaalsed meditsiinilised standardid. Järelikult on eutanaasia lubamise või mittelubamise üle otsustamine ühiskonna, mitte meditsiiniasutuste pädevuses⁸⁷.

8.5.1.2. Belgia

Vastavalt Belgia eutanaasia seaduse 3. jao § 1 and 4. jao § 2 ei pane arst, kes viib eutanaasia läbi, toime kriminaalkuritegu, kui ta järgib seaduses sätestatud tingimusi ja korda. Samas ei sätesta Belgia seadus sõnaselgelt, mis kriminaalkuriteoga on tegemist, mida arst ei pane toime, kui ta austab seaduses sätestatud tingimusi ja korda. Seega peab Belgias eutanaasia läbi viima arst, selleks, et see oleks seaduslik.

See tekitab küsimuse: mis on täpselt see kuritegu, mida arst Belgias toime ei pane, kui ta austab eutanaasia seaduses ettenähtud tingimusi ja korda? Kuivõrd tapmine kannatanu palvel ei ole eraldi kuritegu, siis võib seda kvalifitseerida tapmisena (art. 393), mõrvana (art. 394) või mürgitamisena (art. 397). See on siiski puhas spekuleerimine, sest kuni viimase ajani ei

84 H. Nys.Euthanasia in the Low Countries. A comparative analysis of the law regarding euthanasia in Belgium and the Netherlands. Ethical Perspect. 2002;9(2-3):73-85.

85 Attending physician (ingl kl) otsevaste puudub, kuna Eestis on teine meditsiinisüsteem. Lihtsuse huvides nimetan edaspidi

„raviarstiks“, käesoleva seaduse tähenduses on tegemist arstiga kes viib eutanaasia läbi.

86J. Griffiths, A. Bood, H. Weyers. Euthanasia and Law in the Netherlands. -Amsterdam: Amsterdam University Press, 1998, p. 106.

87 H. Nys. Euthanasia in the Low Countries. A comparative analysis of the law regarding euthanasia in Belgium and the Netherlands. -Ethical Perspect. 2002;9(2-3):73-85.

ole olnud kohtutes ühtegi süüdistust arstide vastu patsiendi elu lühendamise asjus. Arvestades

„nullum crimen (poena) sine lege“ reeglit (lad kl: pole kuritegu ilma seaduseta), on imelik, et seadus sätestab otseselt, et tegevus ei ole teatud tingimustel kriminaalkuritegu, viitamata seejuures süüteole (offence), mida see tegevus endast kujutaks, kui tingimused jääksid täitmata.

Belgia seadus ei sätesta arstile, kes viib eutanaasia läbi, mitte mingeid lisatingimusi. Ta ei pea olema patsiendi raviarst ega ka (selgesõnaliselt) omama mingisuguseid meditsiinialaseid eriteadmisi (nt palliatiivhoolduse valdkonnas) ⁸⁸.

8.5.1.3. Luksemburg

Arsti tegu, mis on kooskõlas (patsiendi) sooviga eutanaasiaks või enesetapule kaasaaitamiseks, ei saa sanktsioneerida karistusega ega viia kahjutasu (nõudva) tsiviilhagini pärast § 1 ja 2 sätestatud elu lõpetamise klauslite vormistamist, kui ta järgib seaduses sätestatud tingimusi ja korda. Seega peab Luksemburgis eutanaasia ja abistatud enesetapu läbi viima arst, selleks, et see oleks seaduslik.

Luksemburgi seadus ei sätesta arstile, kes viib eutanaasia läbi, mitte mingeid lisatingimusi.

Ta ei pea olema patsiendi raviarst ega ka (selgesõnaliselt) omama mingisuguseid meditsiinialaseid eriteadmisi (nt palliatiivhoolduse valdkonnas).

9.5.1.4. Šveits

Šveitsi õigus ei sea enesetapu abistaja isikule kui sellisele mingisuguseid õiguslikke nõudeid:

sellest johtuvalt võib abistajaks olla põhimõtteliselt iga isik, kellel ei ole omakasupüüdlikke motiive.

9.5.1.5. Oregon

Oregonis defineeritakse raviarsti kui arsti, kellel on esmane vastutus patsiendi eest hoolitsemise ja patsiendi terminaalse haiguse ravi eest. Seaduses ei ole nõuet, et patsiendil peaks olema tamaga pikaajaline suhe enne surma ravimi väljakirjutamist.

8.5.1.6. Washington

Washingtonis defineeritakse raviarsti kui arsti, kellel on esmane vastutus patsiendi eest hoolitsemise ja patsiendi terminaalse haiguse ravi eest. Seaduses ei ole nõuet, et patsiendil peaks olema temaga pikaajaline suhe enne surma ravimi väljakirjutamist.

88 H. Nys. Euthanasia in the Low Countries. A comparative analysis of the law regarding euthanasia in Belgium and the Netherlands. - Ethical Perspect. 2002;9(2-3):73-85.

8.5.1.7. Montana

Montana õigust ei olnud võimalik 5. osas välja tuua, kuivõrd kohtulahendis Baxter vs Montana on nõuded arstile abistatud enesetapu korral jäetud käsitlemata ja ühtki seaduseelnõud ei ole õnnestunud vastu võtta.

8.5.1.8. Võrdlus

Suurim erinevus seisneb selles, et erinevalt teistest riikidest ei pea Šveitsis arst abistatud enesetappu läbi viima, et see oleks seaduslik. Madalmaade seadused ei sätesta arstile, kes viib eutanaasia läbi, mitte mingeid lisatingimusi. Madalmaade seadustes defineeritakse „raviarsti“

lihtsalt kui arsti, kes viib eutanaasia ja/või abistatud enesetapu läbi. Ta ei pea olema patsiendi raviarst ega ka (selgesõnaliselt) omama mingisuguseid meditsiinialaseid eriteadmisi (nt palliatiivhoolduse valdkonnas). Siinkohal erinevad Madalmaad oluliselt Oregonist ja Washingtonist, kus „raviarst“ tähendab arsti, kellel on esmane vastutus patsiendi eest hoolitsemise ja tema terminaalse haiguse ravimise eest.

8.5.2. Patsient 8.5.2.1. Holland

Hollandi seadus lubab eutanaasiat teatud tingimustel juba alates 12. eluaastast. Hollandi seadus võtab aluseks asjaolu, kas alaealine vanuses 12-18.a on võimeline oma huvisid mõistlikult hindama, lisaks sellele tuleb 16-18 aastaste juures konsulteerida vanema(te) või teiste eestkostjatega (II ptk 2. jagu lg 3) ning alaealise puhul vanuses 12-16.a. (peab) peavad vanem(ad) või eestkostjad andma selleks nõusoleku (II ptk 2. jagu lg 4). Siinkohal on oluline, et alaealiste puhul vanuses 16-18 peab vanema(te)ga/eestkostjatega konsulteerima, aga neil ei ole veto-õigust, 12-16 aastaste puhul aga on vanema(te)/eestkostja(te) nõusolek kohustuslik, järelikult on neil ka veto-õigus.

8.5.2.2. Belgia

Belgia seadus lubab eutanaasiat täisealistele ja „emantsipeerunud“ alaealistele alates 15.

eluaastast (II ptk 3. jagu § 1 taane 1). Emantsipeerumine saab toimuda abielu teel või kohtuotsuse alusel, kui kohus leiab, et isik on võimeline iseseisvalt oma asju ajama, viimane on erandlik.

8.5.2.3. Luksemburg

Luksemburg lubab eutanaasiat üksnes pädevatele täiskasvanud isikutele (2 ptk art 2 lg 1 p. 1).

8.5.2.4. Šveits

Šveitsi õiguse järgi ei ole lastel õigust abistatud enesetapule, kuid noorukite positsioon on ebaselge.

8.5.2.5. Oregon

Oregoni seadus kohaldub ainult patsientidele, kes on täisealised, st al 18. eluaastast.( 127.800 s.1.01. lg 1 p. 11. Kvalifitseerunud patsient).

8.5.2.6. Washington

Washingtoni seadus kohaldub ainult patsientidele, kes on täisealised, st al 18. eluaastast (70.245.010 lg 1 p. 11. Kvalifitseerunud patsient).

8.5.2.7. Montana

Terminaalselt haigete seaduse järgi peab isik olema vähemalt 18-aastane, täieliku teovõimega, et täita igal ajal avaldus, mis puudutab elushoidva ravi peatamist või lõpetamist. Kohtuotsuses Baxter vs Montana ütles kohus, et selles seaduses ei ole mitte midagi, mis väidaks, et oleks avaliku korra vastane austada samu soove, kui patsient on teadvusel ja võimeline välja ütlema ja täide viima otsuseid, manustades ravimeid ise ilma vahetu või otsese arsti abita.

8.5.2.8. Võrdlus

Luksemburgi, Oregoni, Washingtoni ja Montana seadused lubavad abistatud enesetappu ainult täisealistele isikutele. Hollandi seadus lubab eutanaasiat ja abistatud enesetappu teatud tingimustel juba 12. eluaastast ja Belgia seadus lubab eutanaasiat nn emantsipeerunud alaealistele alates 15. eluaastast. Šveitsi seadus ei luba lastele abistatud enesetappu, kuid noorukite positsioon on ebaselge.