Palgatööjõudu kasutavad ettevõtjad

Titma jt (2007) analüüsi tulemuste põhjal ilmnes, et kasutatud sõltumatute muutujate mõju erines FIEna tegutsejate ja tööandjate osas. Täpsemini ei osutunud valdav osa faktoritest FIEna tegutsemise prognoosimisel oluliseks, kuid mõjutasid olulisel määral tööandjast ettevõtjana tegutsemise suhtelist tõenäosust. Titma jt (2007)

analüüsi tulemustest tööandjaist ettevõtjate osas tuuakse välja kaks käesoleva töö seisukohalt huvipakkuvat leidu.

Esiteks leidsid autorid (Titma jt, 2007) oma uurimistöö raames läbiviidud analüüsi tulemusena, et võrreldes siirdeperioodi esimese faasi lõpuga (antud uuringu kohaselt 1997) on 2004. aastaks selles vanusekohordis naiste osakaal nii ettevõtjate kui juhtide (palgatöötajad) seas suurenenud. Eriti märkimisväärne on olnud naiste osakaalu tõus just ettevõtjate seas, kus naiste osakaal on tõusnud 17 protsendilt 30 protsendini.

Samasugust muutust ei tuvastanud autorid FIEde grupis. Autorid seostavad seda tulemust asjaoluga, et mida enam majandus stabiliseerub, seda olulisemaks muutub ettevõtjana tegutsemisel ja kestmisel professionaalsus ja vastava hariduse olemasolu, mis loob Eestis üldiselt kõrgema haridustasemega naistele samuti võimaluse ettevõtjate klassis kanda kinnitada.

Seda põhjendust kinnitavad omakorda uurimustulemused hariduse osas, mille kohaselt on haridusel aastates positiivne mõju nii siirdeperioodil ettevõtlusega tegelemisele kui ettevõtjaks olemisele. Vastav mõju aga puudub füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemisele. Samas mudelis, mis käsitleb kasutatud sõltumatute muutujate mõju tööalasele seisundile (ettevõtjate, FIEde, spetsialistide või professionaalide ja juhtide taustakategooriaks on kõikidesse ülejäänud ametialagruppidesse kuulujad), on haridusel positiivne mõju ka FIEna tegutsemisele.

Teine käesoleva töö seisukohalt oluline tulemus Ttima jt (2007) uurimuses oli human agency faktorite mõju vähenemine majandusliku olukorra jätkuva stabiliseerumise tingimustes siirdeperioodi lõpul. Täpsemini leiti, et sotsiaalne aktiivsus keskkooli ajal ennustas küll ettevõtlusega tegelemist siirdeperioodi jooksul, kuid ei omanud mõju ettevõtlusega tegelemisele 2004. aastal. Samas need faktorid, mis käsitlesid majanduslikku aktiivsust, kursustel osalemist ja töökohtade vahetamist siirdeperioodi esimesel poolel, aga ka respondentide abituuriumi ajal fikseeritud enesehinnangut hea organiseerimisvõime kohta, osutusid ettevõtjana tegutsemise prognoosimisel oluliseks. Taas puudus nende omaduste positiivne mõju FIEna tegutsemisele.

Uuringu (Titma jt, 2007) tulemused, mille kohaselt vaadeldud, peamiselt tööjõu pakkujat kirjeldavad muutujad, osutusid üldiselt oluliseks ettevõtlusega tegelemise prognoosimisel siirdeperioodi jooksul ja 2004. aastal tööandjast ettevõtjana tegutsemise

prognoosimisel, ei osutunud oluliseks 2004. aastal FIEna tegutsemise prognoosimisel, võivad viidata sellele, et vaatluse all olnud vanusekohordis kujutavad FIEd endast pigem väliste olude mõjul ettevõtlusega tegelema hakanuid. Sellisel juhul oleks FIEde grupi kujunemine siirdeperioodil klassifitseeritav nö toimetuleku-ettevõtluse alla nagu Hanley oma 2000. aastal avaldatud artiklis nimetas seda osa siirdeperioodil Ida-Euroopa riikides kujunenud ettevõtjatest, kes hakkasid ettevõtjateks seetõttu, et nad ei suutnud uutes majandustingimustes endale mingit muud toimetulekuviisi leida. See ei pruugi tähendada, nagu balansseeriks kõik FIEd tänapäeva Eestis toimetuleku piiril, kuid siiski näib, et 2004. aastal FIEde grupp selles vanusekohordis ei allu samale loogikale kui ülejäänud ettevõtjad.

Sama kinnitavad ka Palsi jt (2004) uuringu tulemused, mille kohaselt omab kõrge enesehinnang positiivset mõju ettevõtte või firma omamise tõenäosusele ja ettevõtlusega tegelemisele üldiselt. Samas pidid autorid tõdema, et samasugune positiivne mõju ei ole täheldatav FIEna tegutsemise tõenäosusele.

Autorid (Pals jt, 2004) näevad oma uurimuse tulemusena, et FIEna tegutsemine on tõenäoliselt seoses väiksema kapitalimahukuse ja riskiastmega vähem mõjutatud inimese enesehinnangust. Need tulemused annavad alust arvata, et ettevõtte omanike ja FIEde gruppide vahel valitsevad teatud erinevused.

Erinevust ettevõtjate vahel kinnitab Palsi jt (2004) uuringu tulemustele tuginedes ka asjaolu, et nt erinevalt ettevõtte omamisest osutus FIEna tegutsemise mõjutajana oluliseks töötamine seadmeoperaatori või lihtöölisena, aga ka põllumajandustöötajana, mis mõlemad suurendasid tõenäosust 1992.-1997. aastal FIEna tegutseda. Kui ettevõtte omamist 1997. aastal mõjutas oluliselt juhina töötamine 1992. aastal, aga ka 1992.

aastal ilma tööta olemine, siis FIEna tegutsemise prognoosimisel nimetatu olulist rolli ei mänginud.

Seega on selge, et ettevõtte omamist ja FIEna tegutsemist mõjutavad analüüsis kasutatud muutujad erinevalt. Samas arvestades seda, et ettevõtte omamise osas kuulusid valmisse kõik, kes sel hetkel ettevõtet omasid, ja mitte need, kes olid seda mingil hetkel omanud, kuid siis tegevuse lõpetanud, siis FIEde puhul kuulusid valimisse ka juba mingitel põhjustel tegevuse lõpetanud FIEd. Selliselt on FIEde seas siirdeperioodi oludes nö ebaõnnestujate grupp analüüsi hõlmatud, aga ettevõtte omanike puhul käsitletakse üksnes nö aktiivset, hetkel tegutsevat osa, jättes välja selle

osa ettevõtjatest, kes alates 1992. aastast ettevõtet omasid, kuid sellest mingil põhjusel loobusid. Kuna uuringus ei ole käsitletud palgatöötajate arvu ettevõttes (või ka FIE juures¹³), siis ei selgu uuringu tulemustest, kas ja millised erinevused valitsevad kummaski ettevõtjate grupis töötajate olemasolu ja arvu alusel.

Saare jt (2006) uuringu tulemusel ei ilmnenud tööandjast ettevõtjate ja erinevatel majandustegevusaladel hõivatud töötajateta ettevõtjate vahel olulisi erinevusi. Saar jt (2006) leiavad kooskõlas Hanley (2000) käsitlusega, et asjaolu, kas riigis tegutsevad iseendale töö andjast ettevõtjad on ettevõtluse kui tegutsemisvormi atraktiivsuse tõttu ettevõtlusega tegelema hakanud või töötuse, muude ebasoodsate tööturu- või majanduslike olude tõttu sellesse hõlmatud, elik kas FIE ollakse tõmbe- või tõuketegurite mõjul, on olulise tähtsusega erinevate riikide siirdeperioodi majandusarengu edukuse hindamisel (Saar ja Unt, 2006). Autorite sõnul on senistes post-sotsialistlike riikide ettevõtlust käsitlevates uuringutes pigem eeldatud, et FIEna tegutsemine on tingitud suutmatusest leida rahuldustpakkuvat palgatööd (Saar jt, 2006, 416).

Kokkuvõttes leiavad autorid (Saar jt, 2006), et sõltumata ettevõtlusvormist (üksikettevõtja või muu ettevõtja) või töötajate olemasolust ettevõttes, on iseendale tööd andva ettevõtjana tegutsemise, aga ka muu väike-ettevõtluse edukuse või perspektiivikuse seisukohast olulisem see, kas ettevõtlusega hakati tegelema nö avanenud võimalust kasutades või olude sunnil, aga ka see, mis valdkonnas ettevõtja tegutseb (Saar jt, 2006, 434-435). Analüüsides ettevõtjate profiili leiavad Saar ja Unt (2004), et ETU andmetel on võimalik välja tuua 5 FIEde gruppi – need, kes on ühtlasi tööandjad ning üksiküritajad põllumajandussektoris, tööstussektoris,

isikuteenindussektoris ja äri- ning sotsiaalteenuste valdkonnas, ning erinevused ettevõtjate vahel on täheldatavad pigem tegevusalade kui ettevõtlusvormi või töötajate olemasolu alusel (Saar jt, 2006, lk 425 – 426).

13 2004. a „Teed ja rajad” intervjuuankeedis ei ole eraldi vastusevarianti palgatöötaja(te)ga füüsilisest isikust ettevõtjate eristamiseks küsimuses D3 (tööalane seisund). Seega ei ole käesoleva töö autorile selge, kas nimetatud oleksid pidanud liigitama end ankeedis kategooriasse „eraettevõtja, tööandja” või füüsilisest isikust ettevõtjate gruppi. Küsimusega D15 kontrollitakse taas vastaja ettevõtlusega tegelemise kogemust, kuid ankeedis pole täpsemalt selgitatud, kas ettevõtlusega tegelejateks loetakse nii FIE-d kui eraettevõtjad-tööandjad. Juhul, kui see hõlmab mõlemaid, on küsimuse D16 alusel võimalik tuvastada töötajate arv ettevõtja juures.