EKP KK kaadriosakond moodustati formaalselt 9. septembril 1940. Osakonna moodustamisest alates kuni likvideerimiseni 1948. aastal ei olnud sellel osakonnal juhatajat ning osakonda juhtis vastavalt ÜK(b)P põhikirjale kaadrisekretär.191 Kuna 1940.
aastal EK(b)P KK kaadrisekretär puudus allutati osakond keskkomitee I sekretärile192 kuni 1941. aasta algul loodi keskkomiteesse kaadrisekretäri ametikoht. Aastail 1942-1943 vastutas kaadriküsimuste eest EK(b)P KK II sekretär, sest kaadrisekretär Adolf Pauk hukkus 1941. aastal Tallinnast taganemisel. 1943. aasta sügisel kinnitati EK(b)P KK-s ametisse uus kaadrisekretär. 1948. aasta sügisel likvideeriti vastav sekretäri koht koos kaadriosakonnaga.
Kaadriosakonna ülesandeks sai kaadri valik, tundmaõppimine ja paigutamine.
Osakond pidi jälgima esilenihutatud isiku kujunemist, parandades, kasvatades ja suunates tema tööd, avastama isiku omadusi ja kalduvusi, et õigel ajal ja otstarbekalt isikut kasutada, vajadusel edutama või kõrvaldama ta töölt.193 Sõltuvalt ametikoha tähtsusest jaotati kõikide valdkondade kaader kolme tasandisse: ÜK(b)P KK, EK(b)P KK ja maakonna- või linnkomiteede poolt ametisse kinnitatavad töötajad.194 Need kolm tasandit moodustasid vastavalt ÜK(b)P KK, EK(b)P KK ja maakonna- või linnakomiteede nomenklatuuri. EK(b)P KK kaadriosakond vastutas eelkõige EK(b)P KK nomenklatuurse kaadri kinnitamise ja vabastamise ning nomenklatuursete töökohtade komplekteerimise eest, kuid jälgis ka madalamate parteiorganisatsioonide kaadrialast tööd. EK(b)P KK tööd jälgiti vastavalt ÜK(b)P KK kaadrivalitsusest. Nomenklatuurse kaadri kohta seati alates 1940. aastast sisse isikutoimikud, millega tehti vajalik samm kaadriarvestuse juurutamisel.
Kaadriarvestusega EKP KK-s tegeles vähemasti formaalselt ÜK(b)P-ga ühendamiseni 1940. oktoobris organiseerimise-instrueerimise osakonna arvestussektor.195 Seejärel muudeti sektor ühtse parteipileti sektoriks, kuid kaadriarvestus jäi endiselt selle sektori hooleks, sest vastavat töökohta kaadriosakonnas ei loodud.
Suure tõenäosusega polnud eraldi sektori jaoks ka vajadust, sest ühtse parteipileti sektori ülesanded olid väga sarnased kaadriarvestuse sektori ülesannetega. Kui kaadriosakonna arvestussektor pidas arvet kommunistide kohta, kes kuulusid nomenklatuuri, siis ühtse
191 Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei põhikiri, lk 14 jj.
192 EKP KK büroo istungi protokoll 2 12. september 1940. – ERAF 1-4-2, L 7.
193 EKP KK organisatsiooniline struktuur, lk 165.
194 Samas, lk 164 jj.
195 Samas, lk 154.
parteipileti sektori ülesanne oli koostada parteiorganisatsioonide ja parteiisikkoosseisu kohta aruandlust.196
EK(b)P KK tasandil püüti juba 1941. aastal koostada nomenklatuuri nimekiri.
1941. aasta märtsis-aprillis tehti kaadriosakonnale ülesandeks nomenklatuurse kaadri sisseseadmine.197 EK(b)P KK bürool kinnitati nomenklatuursete töökohtade nimistu 8.
mail 1941 kui istungile esitati EK(b)P KK ning maakonna- ja linnakomitee otsusega kinnitatavate nomenklatuursete ametikohtade loetelu.198 Keskkomitee nomenklatuuri arvati kõik keskkomitee vastutatavad töötajad.199 Ligi kaks kuud hiljem 1. juulil 1941 saatis EK(b)P KK kaadriosakonna juhataja asetäitja Martin Kitsing nomenklatuursete töötajate nimekirja ÜK(b)P KK-le.200 Kahjuks puudub see nimekiri Eestis.201
Juhul kui 1940-1941 suudeti keskkomitees kaadriarvestuses midagi saavutada, siis sõja tõttu läksid need tulemused igatahes kaotsi. Kaadriarvestuse seisu 1942. aastal selgitab organiseerimise-instrueerimise osakonna juhataja Aleksander Resevi ja tema alluva arvestussektori juhataja kohusetäitja Agnia Oksneri kirjavahetus.202 5. juunil 1942 Resevile saadetud kirjas kinnitas Oksner, et oli leidnud keskkomitee parteistatistikat, keskkomitee ametikohtade loetelu ja nomenklatuurse kaadri nimikirja. Järgmises kirjas 13. juunil 1942 oli tema optimism juba väiksem. Oksner pidi konstateerima, et evakueeritud materjalid olid segamini ning olemas oli põhiliselt ainult keskkomitee kirjavahetus ning Eesti materjalide hulgas leiduvat ka Läti ja Valgevene omasid. 9.
septembril 1942 käskis Resev Oksneril koostada keskkomitees töötanute nimekiri, paludes tal võtta abiks kaadriosakonna isikutoimikud ja „vastavad protokollid.”
EK(b)P KK kaadrialase tegevuse kohta vajas andmeid ka ÜK(b)P KK. 16.
novembril 1942 saadeti ÜK(b)P KK kaadrivalitsusest Nikolai Šatalini allkirjaga kiri Nikolai Karotammele, kus paluti kaadrivalitsusele toimetada evakueerimise ajal ÜK(b)P KK nomenklatuuri kuulunud ENSV juhtivtöötajate nimekirjad. Ülesande täitmine pandi Aleksander Resevi õlule. 7. detsembril 1942 kuupäevaga dateeritud nimekirjas olid 22 keskkomitee aparaadi töötaja nimed. Need olid sekretärid, osakonnajuhatajad, osakonnajuhataja asetäitjad, erisektori ja finantsmajandussektori juhataja ja šifreerija.203 Ametikohtade loetelu vastab enamalt jaolt sõjajärgsetele loeteludele kui ÜK(b)P KK
196 Samas, lk 185.
197 ERAF 1-1-215, L 8.
198 Nimekirjas puudus ligilähedanegi töökohtade arv.
199 EK(b)P KK büroo istungi protokoll 7 8. mai 1941. – ERAF 1-4-72, L 34, 44-51.
200 ERAF 1-1-236, L 129.
201 Nomenklatuurse kaadri nimekirjast kirjutas 5. juunil 1942 Aleksander Resevile Moskvasse arvestussektori juhataja kohusetäitja Agnia Oksner Ufaast. Nimekiri olevat asunud mingite „mustade kaante vahel”. – ERAF 1-1-348, L 64 jj.
202 Kirjavahetus on säilinud tänu sellele, et Resev oli Moskvas ja Oksner töötas keskkomitee materjalidega Ufaas. Kõik kirjad olid eestikeelsed ja kirjutatud käsitsi, – vt ERAF 1-1-341, L 64, 65, 67, 121, 121p.
203 ERAF 1-1-330, L 156-157p.
nomenklatuuri kuulusid EK(b)P KK sekretärid, osakonnajuhatajad, tähtsamate osakondade juhatajate asetäitjad, erisektori ning finantsmajandussektori juhataja ja erisektori šifreerijad.204 1945. aastal kuulusid ÜK(b)P KK nomenklatuuri ka kaadri ning propaganda ja agitatsiooni osakonna juhataja asetäitjad, 205 kes lülitati 1940. aastate lõpul teadmata põhjustel üleliidulisest nomenklatuurist välja.
EK(b)P KK kaadriosakond jätkas Eesti pinnal tegevust 1944. aasta sügisel. 1945.
aastal astuti EK(b)P KK kaadriarvestuses otsustav samm ja töötati välja nomenklatuurse kaadri dokumenteerimise süsteem. Aasta jooksul koostati enamus isikutoimikuid, mida hakati regulaarselt kaadri kohta pidama ning seati sisse ka keskkomitee nomenklatuuri isiklike kaartide kartoteek, mille alusel sai esitada kaadri statistilisi andmeid.206 1945.
aasta lõpust hakkas EK(b)P KK esitama Moskvale kaadriarvestuse statistilisi aruandeid ja ülevaateid. Kaadriarvestuse küsimustega tegeles vaadeldaval perioodil kaadriarvestuse sektor, mis kuulus 1948. aasta sügiseni kaadriosakonna kooseisu ja seejärel pärast kaadriosakonna likvideerimist partei-, ametiühingu- ja komsomoliorganite osakonna koosseisu. Kaadriosakonna kaotamise järel jaotati mitmed osakonna funktsioonid nagu kaadrivalik ja paigutamine ülejäänud osakondade vahel vastavalt valdkondadele.
Põllumajanduse kaader kuulus põllumajandusosakonna kompetentsi, tööstuse kaader tööstusosakonna kompetentsi jne.
EKP KK nomenklatuuri näol oli tegemist peamiselt juhtivate ametikohtadega liiduvabariigi partei ja nõukogude organisatsioonides ning samuti ka oluliste asutuste, ettevõtete ja ühiskondlike organisatsioonide juhtivametitega. Nomenklatuurse kaadri arvestuse käivitamisel 1. jaanuaril 1946 oli keskkomitee nomenklatuuri lülitatud 1842 ametikohta, millest ainult 388 asus parteiorganites.207 EKP KK aparaadi töökohti oli neist 154. LK(b)P KK-s töötati nagu Eestiski keskkomitee nomenklatuuri nimistu välja 1945. aastal. Sellesse kuulus 2206 ametikohta.208
Lisaks tasanditele oli nomenklatuuril ka kategooriad, mida 1920. aastatel oli eristatud ÜK(b)P KK-s üksteisest numbritega EK(b)P KK nomenklatuurile toetudes jagunes viimane 1940. aastate keskpaigast kaheks: põhinomenklatuuriks ja kontroll-arvestuslikuks209 nomenklatuuriks. Enamus nomenklatuuri loetelusid käsitlevad põhinomenklatuuri, mille ametikoha täitmisel oli tingimata vajalik hierarhiliselt
204 EK(b)P KK büroo istungi protokoll 218 6.jaanuar 1947. – ERAF 1-4-403, L 20-26.
205 ERAF 1-48-13, L 67.
206 ERAF 1-307-3, L 55 jj.
207 Samas, L 6.
208 Крынкина, А jt. Развитие и совершенствование организационной структуры компартии Латвии, lk 82.
209 1940. aastatel kasutati nimekuju arvestuslik-reserv nomenklatuur.
kõrgeima organi otsus, mille nomenklatuuri ametikoht kuulus.210 Näiteks keskkomitee osakonna juhatajate ametikohad kuulusid üheaegselt NLKP KK ja EKP KK nomenklatuuri. Praktikas kinnitas töötaja ametisse kõigepealt kohalik keskkomitee ja seejärel NLKP KK. EKP KK otsuses lisati „Paluda NLKP KK-l kinnitada käesolev otsus”. Tõenäoliselt oli sellel puhul NLKP KK-lt juba heakskiit olemas ning vajalik oli vormistada ainult kirjalik otsus. Parteiaparaadis oli ka valitavaid ametikohti. Näiteks EKP KK juhtivad töötajad nagu keskkomitee sekretärid ja osakonnajuhatajad „valiti”
formaalselt keskkomitee pleenumitel, kuigi paljud neist olid juba eelnevalt kinnitatud keskkomitee büroo poolt. Arvatavasti ei kiirustatud kõikide kaadrimuudatuste puhul kokku kutsuma keskkomitee pleenumit.211 Kontroll-arvestuslik nomenklatuuri ametikoha puhul oli vajalik ainult kõrgema organi nõusolek. Kontroll-arvestuslikust nomenklatuurist ja tema ametikohtadest on parteidokumentides vähe informatsiooni.
1953. aastast on olemas EKP KK nomenklatuuri nimekiri, kus on EKP KK nomenklatuursete ametikohtade kõrval nimetatud ka NLKP KK nomenklatuuri kuuluvad ametikohad. Selgub, et tollasest 140 aparaadi vastutava töötaja ametikohast kuulus 14 NLKP KK põhinomenklatuuri ja 2 šifreerija töökohta kontroll-arvestuslikku nomenklatuuri.212 Enamuses varasemates loeteludes diferentseerimist põhi ja kontroll-arvestuslikuks nomenklatuuriks ei toimunud. Eesti praktikas on teada, et 1940. aastatel pidi EK(b)P KK kontroll-arvestuslikku nomenklatuuri kuuluva ametikoha täitmisel andma nõusoleku kaadrisekretär või tema asetäitja.213
210 Partei linnakomitee osakonna juhataja kinnitamisel pidi olema kindlasti EKP KK otsus, sest linnakomitee osakonnajuhatajad kuulusid EKP KK põhinomenklatuuri.
211 Vt Liivik, Olev. Keskkomitee. // EKP KK organisatsiooniline struktuur, lk 41-52.
212 EKP KK büroo istungi protokoll 40 13. august 1953. – ERAF 1-4-1536, L 220.
213 ERAF 1-5 (vana)-16, L 9.