NLKP kõrgemaks organiks oli formaalselt kongress.89 Kongress valis keskkomitee ja keskrevisjonikomisjoni. Keskkomitee pidi juhtima kongresside vahelisel ajal kogu partei tööd ja suunama nõukogude ja ühiskondlike organisatsioonide tööd.
Keskkomitee valis oma koosolekul, mida kutsuti pleenumiks poliitiliseks tööks poliitilise büroo (lühendatult „poliitbüroo”), organiseerimistöö üldjuhtimiseks organiseerimisbüroo (lühendatult „orgbüroo”) ja organisatsioonilis-täidesaatva iseloomuga jooksvaks tööks sekretariaadi.90 1952. aastal likvideeriti orgbüroo ja poliitbüroo. Orgbüroo funktsioonid läksid üle sekretariaadile ning poliitbüroo asemele loodi presiidium ja viimane valis presiidiumi büroo. Lisaks eelpoolnimetatud parteiorganitele moodustati partei ja keskkomitee otsuste täitmise kontrolliks partei kontrollikomisjon. Kuni 1939. aastani oli kontrollikomisjon valitud partei kongressil, seejärel nimetas komisjoni koosseisu keskkomitee.
Partei keskkomitee igapäevase töö eest vastutas keskkomitee aparaat. Aparaati juhtisid keskkomitee sekretärid. Nad jaotasid omavahel aparaadi struktuuriüksuste juhtimise. Keskkomitee iseseisvate struktuuriüksustena eksisteerisid 1930. ja 1940.
aastatel valitsused, osakonnad ja sektorid, millel olid omakorda alamad struktuuriüksused. 1930. aastatel oli ÜK(b)P KK-s kolm märkimisväärset struktuurimuudatust 1930, 1934 ja 1939. aastal.91 Põhiliseks diskussiooniteemaks struktuurimuudatuste puhul oli kaadri kontrolli küsimus. Kuni 1930. aastani ja aastatel 1934-1939 kontrollis keskkomitee organiseerimise- ja jaotusosakonna ning juhtivate parteiorganite osakonna kaudu parteikaadrit, kuid ei teostanud igapäevast kontrolli tööstuse ja põllumajanduse kaadri üle. Aastatel 1930-1934 ja alates 1939. aastast kontrolliti keskusest nii partei kui ka rahvamajanduse kaadrit.92
1939. aastal toimunud ÜK(b)P KK struktuurimuudatuste initsiaatoriks oli keskkomitee sekretär Andrei Ždanov. Likvideeriti mitmed tööstuse ja rahvamajanduse juhtimisega seotud osakonnad. Ždanov põhjendas osakondade kaotamist sellega, et nad olevat omandanud majanduse ja nõukogude organite funktsioone ning muutunud
89 Kongress oli partei põhikirja järgi partei kõrgeim organ, kuid tema roll partei poliitika mõjutamisel oli tühine. Kongressil arutati neid küsimusi, mis keskkomitee oli esitanud.
90 Üleliidulise Kommunistliku (enamlaste) Partei põhikiri. Kommunistliku Internatsionaali sektsioon.
(Ühel häälel vastu võetud ÜK(e)P XVIII kongressil). Tallinn 1940, lk 17.
91 Schapiro, Leonard. The Communist Party of the Soviet Union, lk 611 jj.
92 Samas, lk 447.
rahvakomissariaatide sarnaseks.93 Struktuurimuudatuste tulemusel tekkisid kaadri ja propaganda- ja agitatsiooni valitsused, mis olid oma staatuselt kõrgemad kui osakonnad.
Kaadivalitsuses oli loomise hetkel 47 osakonda,94 mis tegelesid nii partei kui ka teiste organisatsioonide kaadriga. Kaadrivalitsuse ülemaks sai keskkomitee sekretär Georgi Malenkov. Propaganda ja agitatsiooni valitsus loodi propaganda ja agitatsiooni osakonna ümbernimetamisel ning valitsuses moodustati struktuuriüksustena 5 osakonda, vastutavate organisaatorite grupp ja sekretariaat.95 Valitsus allutati Ždanovile. Valitsuste kõrval olid keskkomitees iseseisvate struktuuriüksustena organiseerimise-instrueerimise osakond, põllumajandusosakond, kooliosakond, erisektor ning administratsioon.
Georgi Malenkovi ei rahuldanud tööstuse juhtimise eest vastutanud osakondade likvideerimine ning ta püüdis tõestada, et osakondade kaotamine oli põhjustanud parteilise kontrolli nõrgenemise ettevõtete juhtimisel. Malenkov allutas esialgu mitteformaalselt tööstuse juhtimise ÜK(b)P KK kaadrivalitsusele ning lasi organiseerida oblasti-, krai ja vabariigi parteiorganisatsioonides tööstuse osakonnad või sektorid.96 Malenkovi ettevõtmist kroonis 1941. aastal ka formaalne heakskiit. ÜK(b)P XVIII konverentsil 1941. aasta veebruaris kiideti Malenkovi ettevõtmine heaks ning parteiorganisatsioonides NSV Liidus jätkati tööstuse küsimuste eest vastutavate osakondade moodustamist ja seati sisse ka vastava ala sekretäride ametikohad.97 ÜK(b)P KK aparaadi struktuuri konverentsi otsus esialgu ei puudutanud. Alles 1942. aasta kevadel organiseeriti keskkomitees transpordiosakond, mille peamiseks ülesandeks oli NSV Liidu transpordi süsteemi parteiline juhtimine sõja tingimustes. 1943. aastal moodustati seoses Kominterni laialisaatmisega ÜK(b)P KK-s rahvusvahelise informatsiooni osakond.98
Pärast Saksamaa- NSV Liidu sõja lõppu toimusid ÜK(b)P KK aparaadi struktuuris esialgu väiksemad muudatused, mis ei mõjutanud liiduvabariikides keskkomiteede struktuuri. 29. detsembril 1945 moodustati ÜK(b)P KK poliitbüroo otsusega ÜK(b)P KK välispoliitika osakond, mis pidi kontrollima ja valmistama ette välissuhtluseks kaadrit ning tegelema piiritaguste kommunustlike parteide ja töölisorganisatsioonidega. Mõned kuud hiljem 13. aprillil 1946 kaotati ÜK(b)P KK poliitbüroo otsusega nii põllumajandus- kui ka transpordiosakonnad ning täpsustati keskkomitee orgbüroo ja sekretariaadi funktsioone. 2. augustil 1946 muudeti aprillis
93 Samas, lk 450.
94 Костырченко, Г. Тайная политика Сталина, lk 208.
95 Оников, Л. А. КПСС: анатомия распада, lk 204-206.
96 Vastavad struktuuriüksused moodustati ÜK(b)P KK poliitbüroo 1939. aasta novembri otsuse vastuvõtmise järel, – Крынкина, А. Изменения в структуре аппарата ЦК Компатрии Латвии (1951-1959 гг.), lk 140.
97 Schapiro, Leonard. The Communist Party of the Soviet Union, lk 451.
98 Российский государственный архив социално-политической истории, lk 53.
vastu võetud poliitbüroo otsust orgbüroo ja sekretariaadi funktsioonide osas, kuid reorganiseeriti ka organiseerimise-instrueerimise osakond parteiorganite kontrolli valitsuseks, sest leiti, et osakond ei olnud hakkama saanud kohalike parteiorganite kontrollimise ja inspekteerimisega. Parteiorganite kontrolli valitsus pidi hakkama inspekteerima liiduvabariikide keskkomiteesid ning krai ja oblastikomiteesid ja kontrollima ÜK(b)P KK direktiivide täitmist kohalike parteiorganite poolt. Sama otsusega likvideeriti seni iseseisev kooliosakond, mis liideti propaganda ja agitatsiooni valitsusega.99 Poliitbüroo otsusega 2. augustist 1946 likvideeriti rahvusvahelise informatsiooni osakond ja ühendati välispoliitika osakonnaga.100
Laiaulatuslikud struktuurimuudatused ÜK(b)P KK aparaadis toimusid 1948.
aasta suvel-sügisel, mõjutades ka oluliselt liiduvabariikide keskkomiteede struktuuri.
Kõige olulisemad muudatused olid seotud osakondadest hierarhiliselt kõrgemal olnud valitsuste likvideerimisega. Kaadrivalitsuse kaotamisega käivitati kaadri harukondlik juhtimine. Osakondade põhiülesandeks kujunes enda vastutusalas oleva kaadri juhtimine ja ÜK(b)P KK otsuste elluviimise kontroll.
ÜK(b)P KK poliitbüroo 10. juuli 1948 otsusega organiseeriti keskkomitees järgmised osakonnad:101
- partei-, ametiühingu- ja komsomoliorganite osakond - propaganda ja agitatsiooni osakond
- rasketööstusosakond - kergetööstusosakond - masinaehitusosakond - põllumajandusosakond - transpordiosakond
- plaani-, finants- ja kaubandusosakond - administratiivorganite osakond - välissuhtlusosakond
Peale nende olid osakonna õigustes erisektor ja armee poliitiline peavalitsus.102
Välissuhtlusosakond ei jõudnud eksisteerida aastatki, sest juba 1949. aasta aprillis osakond likvideeriti. Osakonna asemele moodustati ÜK(b)P KK välispoliitika komisjon.103
99 Политбюро ЦК ВКП(б) и Совет Министров СССР 1945-1953, lk 24, 25, 33-35.
100 Samas, lk 36.
101 Samas, lk 60 jj.
102 Schapiro, Leonard. The Communist Party of the Soviet Union, lk 653.
103 Российский государственный архив социално-политической истории, lk 53.
30. detsembril 1950 võttis ÜK(b)P KK poliitbüroo vastu otsuse propaganda ja agitatsiooni osakonna jagamisest neljaks iseseisvaks osakonnaks. Moodustati propaganda ja agitatsiooni osakond, teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond, kirjanduse ja kunstiosakond ning kooliosakond.104 Nimetatud otsuse põhjal kujundati ümber ka liiduvabariikide keskkomiteede struktuur. 3. juuli 1952 ÜK(b)P KK poliitbüroo otsus nägi ette jagada teaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond kolmeks osakonnaks koos alamosakondadega.105 Moodustati loodus- ja tehniliste teaduste ja kõrgemate õppeasutuste osakond, filosoofia ja õigusteaduse ja kõrgemate õppeasutuste osakond ning majandus- ja ajalooteaduste ja kõrgemate õppeasutuste osakond.
1952. aastal nimetati NLKP XIX kongressil ÜK(b)P ümber NLKP-ks. Kongressil kinnitatud partei põhikirja alusel valiti 16. oktoobril 1952 NLKP KK pleenumil NLKP KK presiidium, presiidiumi büroo ja sekretariaat. Kusjuures kolmest organist olulisemat ehk presiidiumi bürood NLKP põhikirjas polnud ette nähtud.106 27. oktoobril 1952 toimunud järjekordne NLKP KK struktuurimuudatus võeti vastu NKLP KK presiidiumi büroo poolt. Selle tulemusel vähenes keskkomitee struktuuriüksuste arv. Rasketööstuse, kergetööstuse, masinaehituse ja transpordi osakondade ühendamisel tekkis tööstuse ja transpordi osakond. Peale tööstuse ja transpordi osakonna moodustati kaadri valiku ja jaotamise osakond, mille ülesandeks oli peaaegu kõikidele partei, ühiskondlikele ja riiklikele organitele kaadri valimine ja jaotamine.107 Osakonna loomine tähendas kaadriküsimuste puhul 1948.-1952. aastal valitsenud harukondliku printsiibi kaotamist.
Osakonna kompetentsi ei kuulunud välisteenistuse kaader, sest NLKP KK-s oli moodustatud diplomaatiliste ja väliskaubandusorganite kaadriosakond.108 1953. aasta märtsis moodustati NLKP KK-s välismaiste kommunistlike parteidega suhtlemise osakond. Osakond organiseeriti ÜK(b)P KK välispoliitika komisjoni asemele. Osakonna kaudu arendati suhteid nii välisriikide kommunistlike parteide kui ka teiste vasakpoolsete organisatsioonidega. Samal kuul ühendati 1952. aastal moodustatud loodus- ja tehniliste teaduste ja kõrgemate õppeasutuste osakond, filosoofia ja õigusteaduste ja kõrgemate õppeasutuste osakond ning majandus- ja ajalooteaduste ja kõrgemate õppeasutuste osakond teaduse ja kultuuriosakonnaks. 1953. aasta aprillis toimunud struktuurimuudatuste kaudu ühendati NLKP KK-s administratiivorganite
104 Политбюро ЦК ВКП(б) и Совет Министров СССР 1945-1953, lk 84.
105 Samas, lk 87 jj.
106 Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei põhikiri. Vastu võetud partei XIX kongressi poolt. Tallinn, 1953, lk 49.
107 Политбюро ЦК ВКП(б) и Совет Министров СССР 1945-1953, lk 92 jj.
108 Samas, lk 94.
osakond ja plaani-, finants- ja kaubandusosakond administratiiv- ja plaani-, finants-, kaubandusorganite osakonnaks. 109
Eraldi struktuuriüksus oli NLKP KK asjadevalitsus, mida sagedased struktuurimuudatused ei puudutanud. Asjadevalitsus oli loodud keskkomitees juba 1919.
aastal.110