Käesolev bakalaureusetöö „Hoiatavate reklaamide vastuvõtt noorte seas“ põhineb ühe 2006. aasta, kahe 2007. aasta ning ühe 2008. aasta vastuolulise sotsiaalturundusliku reklaami vastuvõtul. Uuringu põhieesmärgiks on välja selgitada, mil viisil mõjutavad teate vastuvõttu visuaali ja verbaalse sõnumi erinevus ning vastuolud reklaamis. Lisaks uurib töö ka reklaami võimalusi ja ohtusid riskikäitumise ennetamisel.
Empiiriline materjal koosneb kümnest süvaintervjuust eesti keelt emakeelena kõnelevate 17-24 aastaste noortega, kes elavad Tartus või Tallinnas. Intervjuudes kasutasin ka eksperimendi elemente. Meetodiks on valitud süvaintervjuu, kuna see toob esile spontaanseid reaktsioone ja tõlgendusi ning suhtumist erinevatesse reklaami elementidesse.
Töö teoreetiline osa määratleb sotsiaalse turunduse, sotsiaalse reklaami ning riskikäitumise ennetamise lähtekohad.
Kuna töö näol oli tegemist väiksemahulise kvalitatiivuuringuga, siis ei saa tulemusi käsitleda lõplike hinnagute ja soovitustena. Töö püstitab võimalikud hüpoteesid edasisteks statistiliselt esinduslikumateks uuringuteks.
Uuringu tulemustest tuleb esile, et visuaalse ja verbaalse sõnumi erinevus soodustab teate vastuvõttu juhul, kui erinevus (vastuolu) on loogiliselt kokkuviidav ning kergelt hoomatav. Erinevatest reklaami lähenemisviisidest/vormivõtetest peavad intervjueeritavad enim pilkupüüdvaks ja ka mõtlemapanevaks šokeerimist. Negatiivsetele emotsioonidele rõhumine peab tarbija seisukohalt aga veenvalt põhjendatud olema, muidu ei teki soovi teemal pikemalt peatuda.
Head võimalust sihtrühma tähelepanu võitmiseks nähakse ka tuntud reklaaminägude kasutamises. Huumori kasutamist peetakse antud temaatika puhul väga riskantseks, kuna
see võib muuta probleemi tarbija silmis tühisemaks. Riskikäitumise ennetamises omistati reklaamile aga pigem väike osakaal. Parimat võimalust ennetustöös nähakse isiklikus lähenemises.
Sotsiaalse reklaami kasutuselevõtt on alati seotud suurte riskidega, kuna ühest küljest on kerge tekitada sihtrühmas soovimatuid kaastähendusi, kuid teisest küljest jäävad tihtilugu konflikti vältida üritavad sotsiaalsed reklaamid tarbija jaoks igavaks ning seetõttu neid lihtsalt ei panda tähele.
7. Summary
The present bachelor thesis „The reception of warning advertisements among the youth”
is based on the reception of contradictory social advertisements – one made in 2006, two made in 2007 and one made in 2008. The main aim of the study was to find out how the differences between the visual and verbal part of the message and contradictions in the advertisement influence the reception of the advertisement. The empirical material consists of ten extensive interviews with ethnic Estonians, aged 17-24 and living in Tartu or Tallinn. In the interviews I also used the elements of experiment.
The theoretical part of the thesis includes the main terms and definitions related to the social marketing, social advertisements and prevention of risk behaviour.
I raised the main questions of the study:
• How do the differences between the visual and verbal message favour or prevent the reception of the warning message?
• What are the attitudes towards the different ways of approaching and forms like shocking, humour, conciseness and use of figures of speech in warning advertisements? What connotations are evoked by the specific elements of different ways of approaching and how do they favour or counteract the understanding of the problem?
• To what extent do advertisement and other forms of communication, characteristic to the field of commerce (e.g. advertisement campaign, television, etc.) cause embarrassment or are acceptable beside other, „traditional” forms of prevention (e.g. preventive work in schools, preventive work by parents, articles)?
What are the possibilities and dangers of advertisement besides other forms of communication?
In the coding the interviews I used cross-case analysis by the blocks of questions of the interview and in the interpretation of the results I used manifest analysis (taking into consideration the direct spoken text). As the work was a small-scale qualitative study the results can not be considered final and advisory. The work raised possible hypotheses for the further more representative statistical studies.
From the results of the study it became evident that the differences between the visual and verbal message favour the reception of the information when the difference (contradiction) is logically explainable and easily understandable. Of the different ways of approaching and forms of advertisement shocking was considered most striking and setting people thinking. However, from the consumer’s point of view, emphasis on the negative emotions must be well argumented otherwise there will be no wish to dwell longer on a subject.
A good opportunity for obtaining the attention of the target group was also seen in using well-known public figures. The use of humour in connection with this subject was considered very risky because it may diminish the problem in the eyes of the consumer.
However, in the prevention of the risk-taking behaviour a rather small importance was attributed to the advertisement. The best possibilities in the preventative work were seen in personal approach.
In conclusion, the use of social advertisement is always connected with big risks because, on one side it is easy to evoke unwanted connotations in the target group and on the other side, social advertisements, often trying to avoid the conflict, remain boring for the consumer and therefore they are simply not noticed.
Kasutatud kirjandus
1. Andreasen, A. R. (1995). Marketing Social Change: Changing Behavior to Promote Health, Social Development, and the Environment. San Francisco: A Wiley Imprint.
2. Goldberg, M. E. & M. Fishbein & S. E. Middlestadt. (1997). Social Marketing:
Theoretical And Practical Perspectives. N. J.: Lawrence Erlbaum Associates
3. Kotler, P. & E. L. Roberto (1989). Social Marketing: Strategies for Changing Public Behavior. NY: The Free Press
4. Kotler, P. & N. Roberto & N. Lee (2002). Social Marketing : Improving the Quality of Life. Sage.
5. Vettik, A. (2006). Avaliku sektori poolt tellitud sotsiaalreklaamid suhtluses sihtrühmadega ajalehes Postimees aastatel 1995-2005. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
6. Toome, T. (2007) Veebilehekülje kommunikatsioon sotsiaalturunduslikes kampaaniates. Bakalaureusetöö. Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond.
7. Kuivjõgi R. & A. Eilart (1999) Kas ja kuidas töötab sotsiaalreklaam? Propagandistlik Eesti - masside mõjutamine. Ärielu, 1406-1252, 9, 46-49.
8. Weinreich, N. K. (1999) http://social-marketing.com/library.html, detsember, 2007.
9. Vihalemm, T. (2007). Sotsiaalne turundus. Loengumaterjalid.
http://www.jrnl.ut.ee/triin/Sotsiaalne_Turundus/sotsiaalse_turunduse_loengud_2007.ppt, jaanuar, 2008.
10. Jõgi, A. (2007). Tartu HIV-pomm visiseb susinal kokku. Postimees, 10. oktoober http://www.postimees.ee/101007/tartu_postimees/288325.php, jaanuar, 2008.
11. Youth at the United Nations, http://www.un.org/esa/socdev/unyin/qanda.htm, jaanuar, 2008.
12. Harro, M. (2005). Riskikäitumine Eesti noorte hulgas; olukord, ennetamine: teooria ja praktika. Ettekanne. Rahvusvahelise uimastiennetusprojekti „See on sinu valik“
lõpetamise konverents. Tartu, 17. mai.
13. Bandura, A. (1989). Human Agency in Social Cognitive Theory. American Psychologist, 44, 1175-1184
14. Prochaska, J. O., DiClemente, C. C., & Norcross, J. (1992). In search of how people change. American Psychologist, 47, 1102-1114
15. Eesti riiklik HIV ja AIDSi strateegia aastateks 2006 – 2015. (2005).
http://www.tai.ee/failid/HIV_ja_AIDSi_strateegia_01.12.2005..doc, jaanuar, 2008.
16. Vihalemm, T. (2002). Meedia ja kommunikatsiooni uurimismeetodid.
Loengumaterjalid. http://www.jrnl.ut.ee/triin/MKUM_Intervjuu/, jaanuar, 2008