Järeldused ja soovitused

Käesolevas analüüsis selgus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud programmide „Keeleõppe arendamine 2007-2010“ ja „Keeleõppe arendamine 2011-2013“ mõju kohta:

Eesti keele oskus on vaadeldavates sihtrühmades paranenud, samas piirdub see otseselt koolitust saanud rühmadega. Olemasoleva info alusel on aga võimatu määrata, kuivõrd on keeleoskus paranenud ja kas sel oli kestlik mõju.

Keeleõppe kvaliteedi parandamisel on läbi viidud vastavad koolitused ning eeldatavalt on see jõudnud sihtrühmadeni, samas ei ole piisavat teavet selle ulatusest. Nende puuduste põhjuseks on kohati MISA aruannete sisuline puudulikkus, mis ei võimalda aru saada koolituste sisust (aruandluses puudus koolituskava) ega ka eesmärkide täitmisest.

Hoiakute muutumist ei olnud dokumendianalüüsi kaudu võimalik tuvastada, otsest eesmärki ei olnud ka koolitustes seatud.

Põhialuseks programmide väljatöötamisel oli inimressursi arendamise rakenduskava. Sellest võeti programmidesse üle peaeesmärk ja indikaatorid. Seetõttu kandusid programmidesse üle ka mitmed nendega seotud rakenduskava puudused. Oluliseks puuduseks oli koolituste ja koolitatavate arvuline mõõtmine, mis ei väljenda oluliselt erinevat koolituste mahtu ja koolitatavate kvalifikatsiooni tõusu.

Puuduseks oli ka koolituste ja koolitatavate seostamatus eesmärgiga, mis võimaldab korraldada koolitusi, mis ei tõsta mitte-eestlaste konkurentsivõimet kui seatud lõppeesmärki. Seega esines juba rakenduskava tasandil vigu, mis olid takistuseks programmide koostamisel (strateegiline tasand) ja täitmisel (operatiivne tasand).

Puudusi oli teisigi. Näiteks osad kutsehariduses kavandatud ettevõtmised ei realiseerunud, põhjuseks oli ennekõike huvipuudus kutseõppeasutustes, kus keeleküsimused olid teisejärgulised. Lähtudes dokumentides ilmnenust, on alljärgnevalt esitatud mitmeid soovitusi.

Üldpoliitilised soovitused

1. Eesti keele ja keele õpetamisega seotud küsimusi käsitlevad paljud arengukavad ja strateegiad.

Samas on nende lähtekohad, arusaamad ja eesmärgid osaliselt erinevad. Põhiliste keelevaldkonna kavade (Eesti lõimumiskava 2008-2013, Eesti keele arengukava 2011−2017, Üldharidussüsteemi arengukava aastateks 2007−2013, Eesti kutsehariduse arengukava 2009–2013) keeleõppe visioonid, eesmärgid ja indikaatorid on suuresti arusaamatud ega võimalda keele omandamise protsesse mõõta, analüüsida ja juhtida. Vaja oleks kõikide vastavate arengukavade teaduslikku analüüsi ning selle alusel muudatuste sisseviimist, et muuta keeleõppevaldkond ülevaatlikuks ja juhitavaks.

Edaspidiste sarnaste puuduste vältimiseks oleks vaja rakendada keelt ja keelekorraldust, sh keeleõppekorraldust reguleeriva ja kontrolliva keelelise ekspertiisi süsteem.

2. Kõige suuremaks probleemiks on kujunenud muukeelse põhikooli lõpetaja keeleoskus, mis ei võimalda saavutada võrdseid võimalusi ega osaleda võrdväärselt ühiskonna tegevustes. Vastavalt lõimumiskavale peab praegune Eesti põhikooli lõpetanu olema ühiskonnapädev, väärtustama oma emakeelt ja kultuuri ning valdama eesti keelt tasemel, mis on vajalik Eestis haridustee jätkamiseks ja ühiskonnas toimetulekuks. Indikaatori kohaselt peab eesti keele lõpueksami keskmine tulemus muukeelsete põhikooli lõpetajate hulgas olema 68 punkti, 2012. aastal oli see 62,5 (mediaan 66).

Arvestades, et Harjumaa ja Ida-Virumaa põhikooli lõpetajad moodustavad ligi 90% ja nende osa kasvab, samas on sealsed õpilased just kehvemate tulemustega, ei ole lõimumiskava indikaatori täitmine reaalne. Seega on just efektiivse keeleõppekorralduse, uue nõudlikuma õppekava ja metoodika juurutamine ning muud struktuursed muudatused lahenduseks enamikule probleemidest, mida üritatakse hilinenult ning küllaltki tagasihoidlike tulemustega põhikooli järgselt kõrvaldada.

3. Kutseõppurite keeleoskus on oluliselt madalam kui gümnaasiumiõpilaste oma, jäädes tihti allapoole põhikooli lõpetajalt eeldatavat B1 taset ning mõnikord isegi A2 taset. Kutseõppeasutuste vajadusuuringu põhjal on õppurite eesti keele madala oskuse pärast mures ainult eesti keele õpetajad, teiste rühmade rahulolu praeguse seisuga on oluliselt suurem. See on ka üks põhjus, miks hoolimata rahalistest toetustest ja programmidega loodud võimalustest kutsekoolid ei ole nendest eriti huvitatud. Seega oleks vaja sisse viia kutsekoolide juhtkonna vastutus õppurite eesti keele oskuse eest, mis on erialase kvalifikatsiooni oluline osa.

Programmide ülesehitus (strateegiline tasand)

1. Inimressursi arendamise rakenduskava raames koostatud keeleõppeprogrammides esines nii formaalsete projektikriteeriumide järgi kui ka keeleõppekorralduslikult hinnates vigu ja puudulikke andmeid. Seetõttu on oluline teha järgmistele programmidele enne nende kinnitamist ekspertiis, et edaspidi vastavaid puudusi vältida.

2. Mitmed programmides ilmnenud puudused esinevad juba alusdokumentides (Inimressursi arendamise rakenduskava) ning teistes otseselt seotud dokumentides (lõimumiskava). Seega oleks vajalik teha dokumentide laiem analüüs ning kõrvaldada võimalusel vead kõigist dokumentidest.

3. Samuti oleks järgnevates programmides vajalik iga tegevuse puhul esitada olukorra lühikirjeldus koos peamiste andmetega. Keeleõppe programmide mõne tegevuse sisuline läbikukkumine oleks selgunud juba enne sellega alustamist, kui oleks oldud olukorraga paremini kursis (nt mitmekultuurilise nõustamise puhul).

4. Programmides kehtestatud indikaatorite süsteem on ebapiisav, osa alategevusi on jäänud indikaatoritega katmata. Iga alategevuse puhul peab olema selge nende roll, põhjendatus ja sisu, et määratleda neid tegevuste struktuuris ning suhtes eesmärkidega. Praegune olukord, kus ühe tegevuse puhul jääb indikaator täitmata, kuid teine, eelmisest sõltumatu tegevus annab lisakoolitatute näol „ületoodangut“, võimaldades programmide üldindikaatori jaoks kõik kokku liita ning saavutada programmide täitmine, ei ole korrektne ega peegelda tegelikku olukorda.

5. Programmide eesmärgid peavad olema üksteisega hierarhiliselt seotud, reaalselt saavutatavad ning arusaadavad. Kui tegevus sisaldab mitmeid alategevusi, siis peab neist igal olema eesmärk ja mõõtmist võimaldav indikaator. See loob aluse süsteemile, kust on näha, kuidas aitasid programmide tegevused kaasa programmide üldeesmärkide ja alaeesmärkide saavutamisele ning kuidas need vastavad programmides jt seotud strateegilistes dokumentides seatud eesmärkidele.

6. Programmide tulemuslikkuse ja mõju tagamine ainult väljundindikaatorite alusel ei toimi, oluline on tulemus- ja mõjuindikaatorite määratlemine ja kasutamine iga tegevuse puhul eraldi.

7. Programmide sõnastus peab olema konkreetne ja selge, see ei tohi sisaldada vastuolusid.

8. Programmide tegevuste kava on ajaliselt piiratud, puudub kaugem visioon. Seetõttu osutuvad mitmed tegevused (nt mõne õppematerjali koostamine) valmimisel juba moraalselt vananenuks, sest sihtrühma vajadused on vahepeal muutunud. Tegevuste tasandil oleks vaja arvestada vähemasti viie aasta pikkuse perioodiga, et vältida lähitulevikus ebavajalikuks osutuvaid tooteid ja teenuseid.

Programmide tegevuste elluviimine (operatiivtasand)

1. Tegevuste analüüsist selgus, et programmide elluviijal puudub täielik ülevaade eri valdkondade keelelistest vajadustest ja seetõttu toimub keeleõppe arendamine suuresti tehtavate ettepanekute alusel, mis aga ei taga vastava valdkonna ühtlast arengut. Mitmetes tegevustes tundub elluviija olevat formaalne hankija, ilma piisava suutlikkuseta keeleõppeprotsesse vastavalt vajadustele suunata. Programmide elluviijal on vaja veelgi põhjalikumat ülevaadet keeleõppevaldkonnast, et edaspidi vältida senistes programmides esinenud vigu.

2. Mitmed programmide tegevused osutusid sisuliselt mittemõõdetavateks: lisaks eksimustele eesmärkide ja indikaatorite formuleerimises puudusid MISA aastaaruannetes usaldatavad andmed tegevuste tegeliku sisu ja nende usaldatavuse kohta. Programmidesse oleks vaja hõlmata kontrollivas ja nõustavas funktsioonis vastava valdkonna ekspert, kes juhendab meeskonda keerulisemates küsimustes.

3. Programmide tegevustes puudus keeleõppe tulemusel võimalikuks osutunud struktuursete muutuste kajastamine, samas on need põhialuseks pikaajalise mõju väljaselgitamisel. Mitmetel juhtudel keeleõppe kaudu struktuurseid muutusi võimaldavate tulemusteni ilmselt ei jõutudki, küll aga on kahetsusväärne, kui neid ei osatud õigel ajal ellu viia. Vastava muutuse puudumine vähendab motivatsiooni uute tarvilike teadmiste ja oskuste omandamiseks ning võimaldab omandatu kiirelt unustada. Edaspidi oleks vastavate nõuete kehtestamine programmide tegevustes äärmiselt oluline.

4. Mõlema programmi puhul moodustas elluviija programmi juhtkomitee eesmärgiga nõustada programmi ja teha ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks. Seega ei olnud vastaval kogul nimetusest hoolimata juhtimisfunktsioone, vaid abistav, nõustav ja kooskõlastav roll. Edaspidi tasub mõelda juhtkomitee rolli täpsustamisele ja sellelt nõutavatele pädevustele.

5. Nagu selgus aruannete analüüsist, ei ole programmide elluviija alati võimeline koolituskavasid analüüsima ning nende täitmist jälgima. Mõnikord ei osata hinnata ega kasutada koolituste ja kursuste õppekavade lühiandmeid, mis kajastavad järgmist infot: koolituse maht (sh auditoorne töö, praktiline töö ja iseseisev töö), õppekava koostamise aeg ja alus (viide vastavale kutsestandardile ja kutse- või eriala riiklikule õppekavale või selle osale), kursuse eesmärk, sihtrühma kirjeldus, nõuded õpingute alustamiseks, õppekava sisu ülevaade, nõuded õpingute lõpetamiseks, põhilektori andmed, õppekeel jmt. Edaspidi peaksid õppekavad, eel- ja järeltestimised ning tagasisideküsitlused muutuma põhilisteks instrumentideks programmi tegevuste läbiviimise ja täitmise hindamisel. MISA peaks teadvustama keeleõppe sisulise tulemuse ja selle mõõtmise vajadust. Näiteks nendes programmides oleks pidanud eelnevalt analüüsima ja siis koolituse järgselt mõõtma struktuurilisi muutusi keelekeskkonnas, samuti jälgima vastavate formaalsete eksamite tulemuslikku sooritamist, mille jaoks õpitegevust rahastati (nt õpingujärgselt kutseeksami sooritamine, eesti keele tasemeeksami sooritamine avaliku sektori ja omavalitsuste hallatavate asutuste õppurite poolt).

3. TAGASISIDE ERINEVATELT OSAPOOLTELT