Hinnangud tegevuste efektiivsusele ja tulemuslikkusele

Ekspertidel paluti hinnata, kuivõrd efektiivseks peavad nad erinevaid eesti keele õppega seotud tegevusi parema lõimumise saavutamiseks Eesti ühiskonnas (Joonis 55). Hinnang anti neljapallilisel skaalal: 4 - väga efektiivne, 3 - küllaltki efektiivne, 2 - küllaltki ebaefektiivne ja 1 - täiesti ebaefektiivne.

Tulemustest nähtub, et eksperdid peavad kõige efektiivsemaks järgmisi tegevusi (keskmine hinne 3,3 palli ja rohkem): tööjõu vahetuse vormis eesti keele õppimine, vaegnägijate ja vaegkuuljate keeleõpe, mitteformaalses keskkonnas eesti keele õppe ja koostööalased tegevused 14-19 aastastele noortele, keeleõpe mentori abil ja keeleklubis, kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavade ja programmide välja töötamine ja rakendamine, avaliku sektori/kolmanda sektori töötajate eesti keele õpe ning üldhariduskoolide pedagoogide täienduskoolitus. Nimetatud eelistused viitavad eelkõige vähem formaalsetele keeleõppevormidele, nendele, mis on väga selgelt keskendunud keeleõppijate vajadustele eelkõige erialases võtmes.

Teise programmitegevuste grupi moodustavad need ettevõtmised, millele antud keskmine hinne jäi 3,1 ja 3,2 palli piiridesse: eesti keele õppe kulude hüvitamine, vene õppekeelega laste ja õpilastega töötavate logopeedide koolituskursus, täiskasvanute koolitajate ja kutseõppe pedagoogide täienduskoolitus, kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumide õppurite täiendav keeleõpe ning kõrgkoolide õppurite täiendav keeleõpe. Teise grupi moodustavad ühelt poolt pedagoogide täienduskoolitusega seotud tegevused, teisalt aga täiendav keeleõpe neile, kellele varasem formaalne stuudium pole andnud vajalikku keelelist ettevalmistust.

Teiste tegevustega võrreldes peetakse mõnevõrra madalamaks kutseeksamiks valmistuvatele täiskasvanutele mõeldud eesti keele õppe ning vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja juhtide eesti keele õppe efektiivsust. Päris huvitav on asjaolu, et töö nende inimestega, kellel on väga selged eesmärgid, miks nad soovivad eesti keelt õppida (näiteks vene õppekeelega pedagoogid või kutseeksamiks valmistuvad täiskasvanud), ei ole oma olemuselt efektiivne. Kõige madalama efektiivsusega tegevuseks peetakse kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamise arendamist (keskmine hinne 2,6).

Kui esmalt eksperdid lihtsalt hindasid olemasolevaid tegevusi lõimumisele kaasaaitamise aspektist, siis lisaks vaadeldi ka tegevuste kuluefektiivsust (Joonis 56). Seda hinnati samuti 4-pallilisel skaalal, kus 4 tähendas, et tulemus on täiesti kulutust väärt, ja 1 tähendas, et tulemus ei ole üldse kulutust väärt. Kuigi võiks oletada, et ekspertide hinnangud eesti keele õpetamise meetodite kohta lähevad lõimumise efektiivsuse ja kuluefektiivsuse aspektist lahku, siis tegelikult 29 eksperdi küsitluse tulemused näitasid, et olulist vastuolu hinnangutes ei tekkinud.

Joonis 55. Kuidas Teile tundub, kuivõrd efektiivsed on järgnevad tegevused parema lõimumise saavutamiseks Eesti ühiskonnas? (N=29; järjestatud keskmise alusel)

66

Tööjõuvahetuse vormis eesti keele õppimine

Vaegnägijate ja vaegkuuljate keeleõpe Mitteformaalses keskkonnas eesti keele õppe ja koostöö alased tegevused 14-19 aastastele noortele

Keeleõpe mentori abil

Keeleõpe keeleklubis Kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavad ja programmid Avaliku sektori / kolmanda sektori töötajate eesti

keele õpe

Üldhariduskoolide pedagoogide täienduskoolitus

Eesti keele õppe kulude hüvitamine Vene õppekeelega laste ja õpilastega töötavate

logopeedide koolituskursus

Täiskasvanute koolitajate ja kutseõppe pedagoogide täienduskoolitus

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumite õppurite täiendav keeleõpe

Kõrgkoolide õppurite täiendav keeleõpe Eesti keele õpe kutseeksamiks valmistuvatele

täiskasvanutele

Vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja juhtide eesti keele õpe

Kohustusliku põhihariduse lõpetajate võõrkeeleoskuse välja selgitamine (uuring) Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi

nõustamise arendamine

Väga efektiivne Küllaltki efektiivne Raske öelda Küllaltki ebaefektiivne Täiesti ebaefektiivne

Joonis 56. Kuidas Teile tundub, kuivõrd kuluefektiivsed on sellises vormis tegevused parema lõimumise saavutamiseks Eesti ühiskonnas? Palun võtke arvesse nii kvantiteeti (õppe saanute arv, koostatud materjalide maht jne) kui kvaliteeti (hoiakute muutus, paremad oskused jne). (N=29;

järjestatud keskmise alusel)

Tööjõuvahetuse vormis eesti keele õppimine Vaegnägijate ja vaegkuuljate keeleõpe Mitteformaalses keskkonnas eesti keele õppe ja koostöö alased tegevused 14-19 aastastele noortele

Avaliku sektori / kolmanda sektori töötajate eesti keele õpe

Kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavad ja programmid

Kutseõppurite ja täiskasvanute gümnaasiumite õppurite täiendav keeleõpe

Keeleõpe mentori abil Kõrgkoolide õppurite täiendav keeleõpe Eesti keele õppe kulude hüvitamine Täiskasvanute koolitajate ja kutseõppe pedagoogide

täienduskoolitus

Keeleõpe keeleklubis Üldhariduskoolide pedagoogide täienduskoolitus Vene õppekeelega haridusasutuste pedagoogide ja

juhtide eesti keele õpe

Eesti keele õpe kutseeksamiks valmistuvatele täiskasvanutele

Vene õppekeelega laste ja õpilastega töötavate logopeedide koolituskursus

Kohustusliku põhihariduse lõpetajate võõrkeeleoskuse välja selgitamine (uuring) Kutseõppeasutuste mitmekultuurilise õppesüsteemi

nõustamise arendamine Tulemus on täiesti kulutust väärt Tulemus pigem on kulutust väärt Raske öelda

Tulemus pigem ei ole kulutust väärt Tulemus ei ole üldse kulutust väärt

Keeleõppe arendamise programmide tulemusi hinnates tuginesid eksperdid enda sõnul erinevatele aruannetele, avalikult või juhtkomitee kaudu kättesaadavatele materjalidele, osalejate tagasisidele, vestlustele sihtrühmade esindajatega, isiklikele kokkupuudetele ja kogemustele, tunnikülastustele, eksamitulemustele, integratsiooni monitooringutele jm uuringutele, kokkuvõtvatele üritustele, meediakajastustele jne.

„MISA-s töötamisele ning programmi rakendamise ajal loodud materjalidega tutvumisele ning vestlusele sihtgrupi esindajatega.“

„Tagasiside programmijuhtidelt, reaalselt õppeasutustes toimuv – tagasiside pedagoogidelt, õppurite eesti keele oskuse tase (riigieksamite tulemused).“

„Tegevuste aruannetes kajastuvatele tendentsidele ja kolleegide kogemustele.“

„Olen tuttav seirearuannete ja koolide olukorraga, isiklik kokkupuude ka olemas paljudes küsimustes.“

„Isiklikud järeldused koolituse saanud inimestega suhtlemisest (subjektiivne), uuringud.“

„Programmi juhtkomitee liikmena olen hoidnud ennast kursis programmi erinevate alateemade tegevustega – tegevuste tulemustega, saanud suulist tagasiside suheldes programmi erinevate sihtgruppide esindajatega Ida-Virumaalt (nii avaliku teenistuse kui ka haridusasutuste töötajatelt), koostanud ja esitanud taotlusi, koordineerinud keeleõppe läbiviimist rakenduskõrgkoolis nii kutse- kui ka kõrgharidusõppe õppuritele, saades otsest tagasiside keeleõppes osalenud õppuritelt ning õpet läbi viivatelt õpetajatelt.“

„Oma kogemusele koolitaja ja õpetajana, MISA infopäevadel nähtu/kuuldu, isiklikud kontaktid koolitustel osalejatega, tunnivaatlused.“

„Õppijate endi tagasisidele, programmis osalenud õpetajate tagasisidele, ka õppijate üldisele hakkamasaamisele õppeasutuses ja küsisime ka tööandjatelt tagasisidet.“

„Kuna on kirjastatud väga erinevaid keeleõppematerjale erinevatele erialadele ning vähemalt mõned materjalid, mida töötati välja 2007-2010, on olnud aktiivses kasutuses 2011-2013, siis eeldan, et materjalid on olnud vajalikud ja kasulikud.“

Ekspertidel paluti hinnata erinevaid väiteid, mis puudutasid programmide tulemusel kursusel/õppes osalejate hulgas aset leidnud muutuseid (Joonis 57). Hindamisel kasutati 5-pallilist skaalat, kus 5 tähendas ’kehtib väga suurel määral’ ja 1 ’ei kehti üldse’. Enamik eksperte arvas, et keeleõppes osalejate eesti keele oskuse paranemist saab hinnata pallidega 4 (52%) või 5 (28%). Võrdlusena tasub mainida, et osalejate endi hinnang on mõnevõrra negatiivsema värvinguga. Osalejate puhul on tegemist enesekohase hinnanguga, mille tausta ei pruugi me alati teada (näiteks mõne osaleja päris suur puudutud tundide arv või siis motivatsiooni puudus jms, millel ei pruugi olla seost keeleõppe tasemega).

Ekspertide arvates on keeleõpe kõige tulemuslikum seetõttu, et „Keeleõppes osalejad on varasemast rohkem valmis eesti keeles suhtlema“ ja „Pedagoogide koolitustes osalejatel on võimalik saadud teadmisi/kogemusi oma töös rakendada“. Väga olulisel määral rõhutasid eksperdid ka konkurentsivõimelisuse paranemist tööjõuturul. See puudutab nii keeleõppes osalejate konkurentsivõimelisust kui ka pedagoogide paremat toimetulekut oma töös: pedagoogide endi konkurentsivõimelisuse kasv ja ka paranenud õpetamise tase (paranes nii oskus tõsta õppurite suhtlemisvalmidust kui ka õpetamise ja nõustamiste oskus).

Joonis 57. Millised muutused leidsid programmide tulemusel osalejate hulgas aset? (N=29;

järjestatud keskmise alusel)

* Küsimus erineva sõnastusega: Lisaks kursustele/õppele sisaldasid MISA programmid ka kutseõppeasutuste ainekavade välja töötamist ja rakendamist ning õppesüsteemi nõustamise arendamist. Palun hinnake 5-pallilisel skaalal, kuivõrd järgnevad väited kehtivad.

Keeleõppes osalejad on varasemast rohkem valmis eesti keeles suhtlema

Keeleõppes osalejate eesti keele oskus muutus paremaks

Keeleõppes osalejate konkurentsivõimelisus tööturul paranes

Keeleõppes osalejad on paremini Eesti ühiskonnaga lõimunud

Keeleõppes osalejad mõistavad Eesti ühiskonda paremini

Keeleõppes osalejad hakkasid vabal ajal rohkem eesti keeles suhtlema

PEDAGOOGID Pedagoogide koolitustes osalejatel on võimalik saadud teadmisi/kogemusi oma töös rakendada

Pedagoogide koolitustes osalejate õpetamise/nõustamise oskus muutus paremaks Paranes pedagoogide koolitustes osalejate oskus

tõsta õppurite/õpilaste suhtlemisvalmidust Pedagoogide koolitustes osalejate konkurentsivõimelisus tööturul paranes Paranes pedagoogide koolitustes osalejate oskus

toetada õpilasi/õppureid lõimumisel Eesti ühiskonnaga

MUU TEGEVUS*

Kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavad ja programmid

muutusid paremaks

Kutseõppeasutuste mitmekulutuuriline õppesüsteem muutus nõustamise arendamise tulemusel paremaks

5 - Kehtib väga suurel määral 4 3 2 1 - Ei kehti üldse Raske öelda

Kõige madalamad hinnangud anti keeleõppega seotud lõimumise aspektidele: vabal ajal eesti keeles suhtlemine, Eesti ühiskonna parem mõistmine ning parem lõimumine sellega. Nimetatud tulemused on suurel määral korreleerumas osalejate hinnangutega keeleõppe mõjule.

Lisaks kursustele/õppele sisaldasid MISA programmid ka kutseõppeasutuste ainekavade välja töötamist ja rakendamist ning õppesüsteemi nõustamise arendamist. Eksperdid andsid hinnangu kahele väitele:

„kutseõppeasutuste mitmekultuuriline õppesüsteem muutus nõustamise tulemusel paremaks“ ning

„kutseõppeasutuste eesti keele kui teise keele ning eestikeelse erialaõppe ainekavad ja programmid muutusid paremaks“. Eksperdid pidasid keeleõppealaseid tegevusi viimastest tunduvalt edukamaks.

Tõenäoliselt on mitmekultuurilise õppesüsteemi nõustamine märksa keerukam tegevus kui eesti keele ainekavade välja töötamine. Viimases valdkonnas on MISA-l kogemusi tunduvalt rohkem. Laiema vaatenurga välja pakkumine kujutab endast märksa keerukamat tegevust. Pealegi selle tegevuse mõõdikute loomine kujutab endast äärmiselt keerukat ülesannet. Kutseõppeasutuste spetsiifiliste tegevuste osas on nõutus päris suur, sest näiteks mitmekultuurilise õppesüsteemi väite kohta ei osanud oma arvamust välja öelda vähemalt iga kolmas ekspert.

Im Dokument KEELEÕPPE ARENDAMISE PROGRAMMIDE MÕJU UURING (Seite 107-112)