Jäätmepraktikate elemendid pärast sekkumist

4.2.2.1 Asjad, materjalid

Nii nagu enne sekkumist olid peamisteks jäätmepraktikate elementideks jäätmed ise, jäätmete tekke kohad ja äraviskamise kohad, võib sama täheldada ka uuritaval perioodil pärast sekkumist.

Peamise erinevusena eksisteerib hoones pärast sekkumist spetsiaalne jäätmekonteiner paberile, taaramärgistusega pakenditele ja patareidele. Peamised jäätmed on jätkuvalt pudelid, patareid, paber ja papp, samuti pakendid ja joogiautomaadi topsid. Jäätmeid võib tõenäoliselt pidada üheks keskseks jäätmepraktikate materiaalseks elemendiks, sest ilma jäätmeteta ei saaks jäätmepraktikad olemas olla. Pärast jäätmekonteineri hoonesse toomist saab eraldi materiaalse elemendina esile tuua ka plakatid, mis asuvad hoone stendidel, teadetetahvlitel. Stende ja teadetetahvleid võib pidada nüüd, pärast sekkumist, jäätmete tekke kohaks – sinna riputatud kuulutused ja teated on üldjuhul paberist. Kuulutuste ja plakatite aegumisel võtab administraator need stendidelt maha ning viskab nüüd jäätmekonteinerisse.

Veel ei ole. Aga mul on siin kapis hunnik pabereid, mida olen sinna kogunud ja ei ole tahtnud tavaprügikasti visata, et üsna varsti, kui need sinna enam ei mahu, siis viskan. (akad. töötaja 2)

Foto 7: Plakatid koridori stendidel (19.05.2013)

Intervjuudest selgus, et mõnel inimesel ei tekigi Lossi 36 hoones töötades või õppides jäätmeid.

Kuna jäätmekonteiner on mõeldud pudelitele, paberile ja patareidele, räägitakse jäätmete mitte tekkimisest pigem just nende jäätmeliikide kontekstis. Põhjustena nimetatakse majas harva viibimist või jäätme ära viskamise vajalikkuse ununemist (tudengid), veel tuuakse põhjuseks hoonest väljas lõunasöögi söömine.

Lisaks jäätmetele rääkisid intervjueeritavad ka erinevatest materiaalsetest kohtadest, kus jäätmeid kuni äraviskamiseni hoitakse. Näiteks on mitmetel hoone töötajatel olemas spetsiaalne kast paberi kogumiseks. Osal töötajatest on kast paberi kogumiseks olnud kogu aeg, teised on paberikasti

loonud pärast jäätmekonteineri majja toomist. Lisaks paberikogumise kohtadele koguvad mitmed töötajad ka patareisid spetsiaalsesse kohta, nt kilekotti, mis hiljem konteinerisse viiakse.

Mul on kast nurgas ja siis ma tõstan selle välja. Jaa, siis on kast, nüüd hakkab ta täis saama, siis mingi hetk ma panen ta siia samma töölaua juurde või siis tõstan sinna väljapoole. (akad. töötaja 2)

Pärast jäätmete teatud aja tagant kokku kogumist on vaja need kuhugi ära visata. Olulise tulemusena saab välja tuua uue jäätmekonteineri kui jäätmete ära viskamise koha. Tavalised prügikastid paiknevad hoones jätkuvalt sarnaselt esimesele uuritud perioodile edasi.

No ma arvan, et natukene rohkem, kuigi tegelikult on situatsioon samasugune nagu enne: minul on siin vanapaberi kast, mida ma siis mõne aja tagant tühjendan sinna alla, nüüd on mul vähemalt koht, kuhu tühjendada. (ÕS 3)

Kuigi jäätmekonteinereid on füüsiliselt kaks (üks taaramärgiga pudelite jaoks ning teine vanapaberi ja patareide jaoks), moodustavad need visuaalselt ühtse terviku, sest asuvad tihedalt üksteise kõrval. Seetõttu nimetan töös jäätmekonteinerit kui objekti ainsuses. Konteiner on beeži värvi, sulandudes visuaalselt ruumi seinatooniga ühte. Kuna konteiner on mõeldud vaid taaramärgiga pudelitele, paberile ja patareidele, ei tohi sinna panna ei segapakendit ega biojäätmeid. Alates detsembrist 2013 on konteineri kõrvale pandud ka tavaline prügikast, seega on loodud võimalus visata segapakend või biojääde sinna. Jäätmekonteiner asub hoone esimese korruse (täpsemalt poolkorruse) tudengitoas. Hoonesse sisenemisel ei paista konteiner koheselt silma, vaid selleni jõudmiseks on vaja liikuda peauksest sissetulekul umbes 20 meetrit otse edasi ning keerata paremale tudengituppa.

Joonis 4: Jäätmekonteineri asukoht hoones

4.2.2.2 Tähendused

Tehtud intervjuude põhjal saab öelda, et Lossi 36 jäätmepraktikatele omistatakse pärast jäätmekonteineri hoonesse toomist mitmeid erinevaid tähendusi. Näiteks joonistus intervjuudest välja see, kuidas jäätmete ära viskamine on saanud teadlikuks tegevuseks, see tähendab, jäätmete ära viskamisel (kas siis tavalisse prügikasti või konteinerisse) mõeldakse ilmselt enam jäätmete sorteerimise vajalikkuse peale. Jäätmete sorteerimisest räägitakse ka kui võõrast või kaugest teemast, sealjuures viidatakse paberi, pudelite ja patareide konteinerisse viskamisele kui ununevale tegevusele, tõenäoliselt mängib siin oma rolli ka konteineri asukoht.

Tegelt on hea mõte, et nagu rohkem teadvustada inimestele. Mõtlema paneb küll järgmine kord... (muu töötaja 2)

Jäätmepraktikate puhul saab tähendust kandvaks teguriks harjumus, harjumuste muutmine või muutumine võtab aega. Käsitlen töö kontekstis harjumust kui tähendust, sest harjumuse varjatud jõud (visata kõik jäätmed ühte prügikasti) võib osutuda inimese jäätmetega seotud käitumise

kitsaskohaks. Teisisõnu, harjumuslikult jäätmete liigiti mitte kogumine võib tähendada selle tegevuse loomuliku igapäevaosana võtmist.

Tegelikult see küsimus, et kas ma vaevun minema ja kas mul on meeles, tegelikult on ju kõigega niiviisi.

See on ikka elustiil...jaa et kaks sammu oled valmis astuma ja viskad selle ära. See tuleb tasapisi. (muu töötaja 2)

Olulise tähendusena tõid mitmed intervjueeritavad välja selle, et jäätmesorteerimine näitab sõbralikkust meid ümbritseva keskkonna vastu ning on kasulik kõigile. Näiteks saab jäätmete sorteerimist seostada tervislikkusega – viies ise vanapaberi hoovi paberikonteinerisse, saab keskkonnasõbralikkuse ühendada jalutamisega. Veel tähendab jäätmete sorteerimine mitme intervjueeritava jaoks looduse hoidmist.

Jäätmepraktikaid seostatakse lisaks muule eelkõige ka isiklike kulude kokkuhoiuga. Mitmed Lossi 36 töötajad ütlesid, et taaramärgiga pudeleid kogutakse eraldi ning need viiakse ise taarapunkti. Veel räägitakse jäätmekäitlusest kui ühest Eesti kitsaskohast – ühelt poolt teadvustatakse riigi poolt ja räägitakse inimestele jäätmete sorteerimise vajalikkusest, teiselt poolt puuduvad jällegi riigipoolsed konkreetsed toetavad meetmed (nt kohustuslikud prügikonteinerid).

Veel leitakse, et jäätmepraktikate korraldus, täpsemalt jäätmete ära viskamine, peaks olema ülikooli-üleselt reguleeritud (laiemalt üleriigiliselt) – see tähendab, et jäätmekonteinerid peaksid olema kohustuslikus korras võimalikult paljudes kohtades. Vajadus üleriigilise jäätmesüsteemi järele võib näidata ühelt poolt seda, et Eestit nähakse/soovitakse näha keskkonnasõbraliku riigina, teiselt poolt viitab see jällegi ka probleemkohale või parendamist vajavale valdkonnale Eestis.

Mul tekkis nagu pigem see mõte, et ma nägin siin kitsaskohta, et kui arusaam elukorraldusest Eestis on see, et me sorteerime prügi, siis peaks mingis mõttes olema olemas standardsed konteinerid, mille abil seda tehakse. (ÕS 2)

Informandid räägivad jäätmepraktikatest ka kui initsiatiivi või eeskuju näitamisest teistele teaduskondadele, organisatsioonidele. Kui ühelt poolt seostuvad jäätmepraktikad millegagi, mis paistab väljapoole (eeskuju teistele), siis teisest küljest kannab mõnede intervjueeritavate jaoks jäätmete sorteerimine ka nii hingelist kui ühiskonnaliikmeks olemise tähendust – olla hea ühiskonna kodanik. Oluliseks märksõnaks jäätmepraktikatest rääkimisel pidasid vastajad ka jätkusuutlikkust – jäätmete liigiti kogumine on tegevus, mis võiks kestma jääda. Jäätmekonteineri jätkusuutlikkust seostati omakorda inimeste harjumuslike toimimisviiside või tegutsemismustritena – kui mitmed inimesed on juba harjunud oma jäätmeid konteinerisse viima

ja konteiner kellelegi oma asukohas n-ö ette ei jää, võiks konteiner hoonesse jäädagi. Taoline mõtlemisviis võib viidata asjaolule, et osale inimestest on konteineri asukoht saanud juba harjumuseks.

Jah noh ei ole mõtet, kui inimesed on harjunud juba sinna panema, siis las ta niikaua olla, kuni ta ei sega ja hetkel ta küll ei sega ja ma usun, et ta ei hakka ka segama. (majahaldur 3)

Viimaseks toon välja veel huvitavad emotsioonide või teatud meeleseisunditega seotud aspektid, mis intervjuudele tuginedes võiksid jäätmepraktikate kontekstis tähendust kanda. Esiteks, jäätmesorteerimine muudab meele heaks või teeb rõõmu. Teiseks, vastajad tõid välja selle, et konteinerisse jäätmete viskamine võib jääda viitsimise taha. Viitsimine on seega justkui hetkelisel emotsioonil põhinev meeleseisund, mis ühelt poolt võib viidata nt väsimusele, ajakulule või laiskusele, teiselt poolt aga ka võib-olla sellele, et jäätmete sorteerimine pole inimeses veel sügavuti juurdunud. Kolmandaks, mõnes intervjueeritavas tekitas paberi, patareide või pudelite konteinerisse mitte viskamine (visati tavalisse prügikasti) või konteinerisse valesti viskamine süütunde. Viimasel juhul lisas süütundele tõenäoliselt vürtsi juurde see, et valesti viskamise praktika tuli just intervjuu käigus vahetult välja.

I had a plastic cup, sorry. I am sorry. (tudeng 3)

K: No, don’t worry, it’s not a problem. But now as you know, do you think you will throw here papers, bottles and batteries if you have them?

Yes, sure I’ll do it, I promise. (tudeng 3)

Kokkuvõtlikult saab öelda, et jäätmete sorteerimise tähendused on pärast konteineri hoonesse toomist (sekkumist) veidi avardunud, st erinevaid tähendusi on pigem rohkem kui neid oli enne sekkumist. Tähenduste mitmekesistumine ei pruugi tähendada muidugi seda, et neid inimeste peades enne sekkumist olemas ei olnud – võib-olla eksisteerisid tähendused alateadlikult ning tulid välja seetõttu, et konteineri toomine hoonesse andis põhjuse/tõuke tähenduste ilmnemiseks.

4.2.2.3 Oskused, kompetentsid

Pärast jäätmekonteineri hoonesse toomist võis märgata seda, kuidas osa intervjueeritavatest hakkas enda jäätmekäitumist teadlikumalt jälgima. Üheks kompetentsiks võibki pidada jäätmete tavalisse prügikasti mitte viskamist. Võimalik, et inimeste teadvuses paiknev uus jäätmekonteiner meenus neile aeg-ajalt ning seetõttu hakati ka jäätmetega teistmoodi ümber käima – nt neid varasemast enam liigiti koguma.

Mina ise viskan vahel ja ma olen ennast jälginud sellest ajast saadik, kui sa selle panid sinna. (dek.

juhataja 3)

Ühe oskusena võib esile tuua ka jäätmete viimise konteinerisse. Intervjueeritavad toovad välja, et kui enne ei olnud kohta, kuhu sorteeritud jäätmeid visata, siis nüüd saavad nad jäätmed konteinerisse viia. Intervjuudest selgub veel, et omaette oskuseks võib olla ka jäätmekonteineri üles leidmine või selle otsimine, sooviga jäätmed sinna visata. Eraldi oskusteks loen veel üldised jäätmepraktikatega seotud oskused. Näiteks oskus teadlikult võimalikult vähe prahti tekitada või see, et töötaja viib ise paberid välja paberikonteinerisse (kuigi ka koristaja võib seda teha). Veel võib siia alla lugeda ka oskuse jäätmeid taaskasutada (pudeleid, paberit).

Ei ole ka veel vajadust jah olnud sinna minna, sest ma ise käin klaaspudeliga, millega ma jooki kaasa võtan ja taaskasutavaid siin töö juures üldse ei kasuta ja üldse teadlikult ei tekita prahti. (ÕS 2)

Tehtud intervjuudest ja vaatlusandmetest selgus, et mitte kõik inimesed ei viska oma prügi konteineri nn õigest august sisse (st paber paberikonteinerisse, pudelid pudelikonteinerisse).

Konteineri sisust tehtud fotod kinnitavad, et mõnikord võis patareide jaoks mõeldud kastist leida paberit või pakendeid, vanapaberile mõeldud konteineri osast biojäätmeid või pakendeid.

Taaramärgiga pudelite konteinerisse oli mõnikord visatud taaramärgistuseta pudeleid. Osalt võidi nn valesid jäätmeid konteinerisse visata seetõttu, et kuni detsembrikuuni 2013 puudus konteineri lähedal tavaline prügikast, teisalt võib-olla ükskõiksus, kiire jäätmest vabanemise soov, aeg.

Foto 8: Pakendid patareide konteineris Foto 9: Jäätmed, mis asusid konteineris, kuid pole (11.09.2013) sinna panemiseks mõeldud (11.10.2013)

Lossi 36 jäätmepraktikate üheks oskustega seotud elemendiks on ka oskus jäätmekäitlust korraldada (täpsemalt jäätmekäitlus uuest konteinerist). Näiteks sorteerivad koristajad konteineri prügi läbi, juhul kui sinna on visatud nn valesid jäätmeid. Samuti toimetatakse jäätmed konteinerist ära liigiti – st patareid viiakse patareide kogumispunkti, vanapaber paberikonteinerisse ja pudelid viiakse ära spetsiaalsesse konteinerisse.

Ikka kogumispunkti, meie ülemus viib. Ja paberikonteineri jaoks on siin samas hoovis. (koristaja 3) K: Ja pudelid kuhu viiakse?

Pudelid ise see ülemus viib teise konteinerisse. (koristaja 3)

Huvitavaks tulemuseks pean seda, et Lossi 36 hoone jäätmepraktikatega seotud kompetentsid võivad osalt olla alguse saanud kodust – oskustest kodus prügi sorteerida. Võimalik, et kui inimesed kodus jäätmeid sorteerivad, võtavad nad jäätmete sorteerimise oskused ka teistesse keskkondadesse, nt töökeskkonda, üle või kaasa. Viimaseks tasub mainimist veel see, et jäätmete konteinerisse viskamist kui oskust võivad vähendada või mõjutada mitmed segavad faktorid.

Ühelt poolt selgus näiteks inglise keelt kõneleva tudengiga tehtud intervjuust see, et kuna konteineri peal pole inglise keelset teksti ega juhendit, ei pruugi tudeng aru saada, kuhu auku mis jäätmeid visata tuleb. Teiselt poolt on konteineri peal pildid paberist, pudelitest ja patareidest, mis peaks illustreerima, mis jäätme kuhu viskama peaks. Segavaks faktoriks võib olla ka konteineri asukoht ja aeg – esimese ja teise korruse inimestel kulub konteineri juurde minekuks vähem aega kui kolmanda või neljanda korruse inimestel.

I understand. But I don’t understand, it’s a little confusing, I don’t know what to throw here, it’s all the similar caps here. (tudeng 3)

Veel tuleb jäätmepraktikate tähendustevälja ja oskuste analüüsimisel arvestada sellega, et intervjueeritavatel on ilmselt ka mitmeid varjatud taustateadmisi, millest intervjuudes küll ei räägita, kuid mis võivad jäätmesorteerimise tähendusi ja oskusi kujundada. Näiteks on inimestel olenemata magistritöö raames tehtud etnograafilisest uuringust ilmselt teadmised sellest, et jäätmeid on võimalik liigiti koguda/sorteerida. Samuti teatakse ilmselt jäätmete taaskasutamise võimalustest, seda nii üksikisikuna panuse andmisel (nt veepudeli taastäitmine või paberi maksimaalne kasutamine) kui ka riigipoolsest panusest jäätmekäitluses (jäätmed sorteeritakse jäätmejaamades, jäätmed lähevad taaskasutusse ja jõuavad uuesti üksikisikuni mõne teise asja/toote näol). Varjatud taustateadmine võib olla ka see, et inimesed teavad, miks on keskkonnahoidmise kontekstis vajalik jäätmeid üldse eraldi sorteerida ning mitte loodusesse visata (kahjulikud keskkonnamõjud, mitmed jäätmed lagunevad aastakümneid/aastasadu jne).

Pandipakendil olevaid pandimärke tuntakse, st teatakse, et pandimärgiga pudeli eest taaraautomaati viies saab raha, kuid samas ei ole ühe või paari pudeli eest saadav raha märkimisväärselt suur ning võib-olla selle tõttu pannakse pudeli Lossi konteinerisse. Nii jääb ära pudelite koju kaasavõtmine, nende eraldi ladustamine kodus ning hiljem taaraautomaati viimine.

Pärast konteineri hoonesse toomist on oskused jäätmepraktikate elemendina võrreldes eelneva perioodiga n-ö juurde tekkinud pigem just konteineriga seoses – st konteineri olemasolu on mitmetele oskustele andnud justkui tõuke. Näiteks on oma jäätmetega seotud käitumist rohkem jälgima hakatud, mõned inimesed on oma jäätmeid konteinerisse viima hakanud, samuti on uueks kompetentsiks kujunenud jäätmekäitluse korraldamisoskus konteinerist.