Jäätmepraktikate elemendid enne sekkumist

4.2.1.1 Asjad, materjalid

Asjad/materjalid jäätmepraktikate elementidena võib kogutud andmete põhjal jaotada laias laastus kolmeks: jäätmed ise (paber, pudel, patarei), jäätmete tekke kohad (printerid, snäki- ja joogiautomaadid) ning jäätmete äraviskamise kohad (prügikastid, konteinerid). Peamised jäätmed, mis Lossi 36 hoones enne jäätmekonteineri hoonesse toomist tekkisid, olid paber ja papp (sh vanad ajalehed), taaramärgiga pakend (pudelid), ohtlikud jäätmed (nii elektroonikaseadmed kui patareid), pakendid ja biojäätmed. Töötajal tekkis paberit rohkem kui tudengil, samuti tekkis töötajal rohkem patareisid. Tudengil seevastu tekkis aga pigem enam pakendijäätmeid kui töötajal. Tõenäoliselt on põhjus selles, et tudeng on harjunud kaasa võtma vahepalasid ning söögikoha puudumisel ka toitu – toit ja jook on aga ümbritsetud pakendiga, mis on hiljem vaja ära visata (ka töötajad võtavad tihtipeale kodust toidu kaasa).

No pakendid, ega siin väga, no paberipakendid, võib-olla seal koosoleku ruumis on ma ei tea, küpsisepakendid, aga kõik lähevad ühte prügikasti. (ÕS 1)

Jäätmete tekke kohtadest tõusevad enam esile printerid ning snäki- ja joogiautomaadid. Siinkohal tasub mainida, et hoones asuvad printerid nii üksikutes kabinettides või nende puudumisel on struktuuriüksustel ka ühised printerid, kuhu saab wifi kaudu printida.

Jah, mina olen seal võtnud kohvi kaks korda poolteist aasta jooksul ja mingit šokolaadi ka ja noh eile võtsin selle Coca-Cola. (tudeng 1)

Eraldi saab materiaalsetest elementidest nimetada ka asju või kohti, kus inimesed jäätmeid hoones hoiavad ning kuhu jäätmed pärast viskavad. Intervjuudest ja vaatlusandmetest selgus, et enne jäätmekonteineri hoonesse toomist kasutasid mitmed töötajad paberi kogumiseks eraldi kaste või karpe, mis pärast kasti täissaamist prügikasti kõrvale pandi, et koristaja saaks selle ära viia. Lisaks asub mitmes ruumis spetsiaalselt delikaatseid andmeid sisaldavatele paberitele kast, mille sisu läheb hiljem hävitamisele. Oma rolli omavad ka maja pea kõikides ruumides asuvad tavalised prügikastid.

Ee laua juures, no minul on laua all prügikast ja siis on kraanikausi all ka. Siin on ka kraanikausi all.

Sinul on, no igas toas on ikka üks prügikast. Minul on ikka noh kaks, kus ma kogu aeg midagi mööda viskan ja kraanikausi all. (ÕS 1)

Jäätmepraktikaid üheks kujundavaks elemendiks on ka asjad, mis asuvad hoonest väljaspool, kuid mis on tihedalt seotud jäätmete äraviskamisega. Nii saavad oluliseks maja hoovis asuvad konteinerid (sh ka paberikonteiner) kui ka prügiautod, mis jäätmed hoovist konteineritest ära toimetavad ning prügimäed, kuhu jäätmed lõpuks jõuavad. Omaette materiaalsete asjade alamkategooriasse olen intervjuude põhjal lugenud ka sildid, mis pannakse koristajale paberi peale prügikasti juurde. Ühelt poolt saavad need sildid pärast ruumist ära toimetamist ise jäätmeteks, teiselt poolt on sildid minu arvates märkimisväärsed, sest ilma nende füüsilise eksisteerimiseta ei vii koristajad töötajate poolt valmispandud vanapaberit ruumist ära.

K: Kas peab olema siis silt peal?

Jaa, kindlasti, kindlasti! Meie koristaja ei puuduta mitte ühtegi paberihunnikut, mis on põrandal maas prügikasti kõrval, kui selle jaoks pole antud luba. (kor. esindaja 1)

Enne välist sekkumist olid Lossi 36 hoone jäätmepraktikate materiaalseteks elementideks seega jäätmed ise, jäätmete tekke kohad ja äraviskamise kohad. Suuremaks väljakutseks antud uuringus on pärast välist sekkumist võrrelda, kas ja mis kahe perioodi lõikes materiaalsete elementide puhul muutunud on.

4.2.1.2 Tähendused

Olenevalt intervjueeritava kuuluvusest struktuuriüksusesse räägitakse jäätmepraktikate tähendustest erinevas võtmes. Näiteks tudengid toovad välja, et nemad soovivad olla head kodanikud ning prügi sorteerimine väljendab nende jaoks heaks kodanikuks olemist. Töötajad seostavad jäätmete sorteerimist pigem muude aspektidega. Ühe tähendusena võib välja tuua näiteks raha kokkuhoiu, mis on igale instituudile/struktuuriüksusele ilmselt üks olulisematest teemadest – seetõttu prinditakse kahepoolselt ning püütakse jälgida igapäevaseid kulusid. Iga instituut vastutab oma rahakasutuse eest ise ning nii saab ühe tähendusväljana märkida ka vastutuse jagunemise.

(Paus) Ma tõesti ei oska öelda, sest ma arvan, et meie instituut on nii säästlik, meil ongi kõik kokkuhoidlikud inimesed, et paberit meil ei raisata, kasutatakse kõik, mina ka, et panen siia märkmepaberiks ja ei viska lihtsalt ära, et minu meelest on meil siin kõik säästlikud. (ÕS 1)

Veel selgus, et enne konteineri majja toomist võib ühe tähendusena käsitleda ka seda, et töötajad ja tudengid on justkui sundseisus oma jäätmete äraviskamisel – see tähendab, nad peavad viskama oma jäätmed kõik ühte prügikasti, kuna võimalus visata eri liiki jäätmed eraldi puudub.

No kodus ma panen eraldi, paberi eraldi ja igasugused pakendid eraldi, aga siin on nii kahju, et mul ei ole võimalik neid kuskile koguda ja ma pean nad kõik kokku panema: banaanikoored, paberid ja kõik asjad.

(ÕS 1)

Jäätmete sorteerimisest rääkimisel nimetatakse ka ülikooli-üleseid jäätmetega ümberkäimise põhimõtteid. Tuuakse välja, et ülikooli poolt on korraldatud maja hoovis paiknev paberikonteiner.

Veel toob majahaldur intervjuus välja näiteks selle, et tihtipeale ei saa ülikoolides jäätmete liigiti kogumise projektid või programmid juhtkonnas poolehoidu. Võimalik, et juhtkonnas poolehoiu pigem mitte saamine võib majahalduri sõnul seotud olla hilisema jäätmete korraldusliku poole taha – tekib küsimus, kes jäätmed ära viib, organiseerib, mis jäätmetest edasi saab.

Jäätmete sorteerimise teema tekitab inimestes erinevaid mõtteid. Ühelt poolt kannab jäätmete sorteerimine elementaarse tegevuse tähendust, mis peaks olema loomulik igal ajal ja igas kohas.

Jäätmete sorteerimine peaks käima justkui töö juurde (nii töötajatel kui tudengitel õppimisetöö) ning olema loomulik osa igapäevaelust.

Samas kui tavalisi prügikaste eriti ei olegi, on see konteiner ja kui ma juba sinna juurde kõnnin, siis ma ei hakka ju valesti viskama, viskan ikka nii nagu on ette nähtud. (tudeng 1)

Teise nurga alt vaadates võib osale inimestest jäätmete sorteerimine tunduda kauge või võõra teemana – teemana, mis ei puuduta neid. Üks lähemalt seotud tegevusi või indikaator jäätmete sorteerimisele kui kaugele teemale võib olla see, et kõik jäätmed visatakse ühte prügikasti kokku.

Viimaks tuleb arvestada ka seda, et igal inimesel ei pruugigi jäätmete sorteerimine konkreetsete tähendustega seostuda. Kui jäätmeid tekib väga vähe või praktiliselt ei tekigi, ei pruugi see tähendada, et teema on inimese jaoks ebaoluline – võib-olla hakkab kindlast hetkest alates teatud jäätmepraktikate elementide kokkulangemisel jäätmete sorteerimise tähendus inimese jaoks alles formuleeruma.

4.2.1.3 Oskused, kompetentsid

Oskused ja kompetentsid enne jäätmekonteineri hoonesse toomist on ühelt poolt juhitud paljuski kas ülikooli toimimisele iseloomulikest reeglitest, juhenditest või eeskirjadest; teiselt poolt selgus intervjuudest ja vaatlusandmetest jällegi see, et paljud oskused või tegevused on inimeste igapäevaosaks olnud kas iseenda huvist või harjumustest, samuti on jäätmetega seotud tegevused üle kandunud ilmselt ka kodukeskkonnast.

Teatud reeglitest või protseduuridest lähtumist iseloomustavad tegevused on näiteks ülikooli-üleste spetsiaalsete inimeste värbamine (nt majahaldur), kelle vastutusalasse kuuluvad muuhulgas ka jäätmed. Samuti on koristusfirmaga tehtud kokkulepe, et koristajad viivad tööruumides prügikasti kõrvale asetatud vanapaberi ära. Hävitamisele kuuluvate delikaatsete paberite äraviimine mitmes instituudis on seotud teenusepakkujaga, kes on ülikooliga seotud tõenäoliselt kokkuleppe alusel. Huvitava nüansina võib siinkohal välja tuua ka (printimis)seadmete korrashoiu eest hoolitsemise, eesmärgiga seadme võimalikult pika eluea tagamine – ühelt poolt juhindutakse seadmete toimimise eest vastutava töötaja soovitustest, teisest küljest on printeri kasutamine seotud ka ilmselt oma huvidega efektiivselt kasutada, nt kahepoolselt printida.

Aga seda me ei tee, mõni õppejõud on teinud seda, et on pannud mustandipaberi arvutisse, teise külje, see on meil keelatud. See on jah, printeri mingi, üks jooksiski printeri ahju kinni. Mul on praegu dekoratiivne element pandud sinna printeri kohale üles, see on ära kõrbend, jaa võite pildistada jaa. (ÕS 1)

Intervjuudele ja vaatlusandmetele tuginedes võib öelda, et enne jäätmekonteineri majja toomist võis nii töötajate kui ka tudengite igapäevapraktikates märgata säästliku jäätmekäitlemisega seotud oskusi. Saab öelda, et kõikide instituutide esindajad tõid välja, et nad prindivad

kahepoolselt ning püüavad paberit taaskasutada – kasutada nt märkmepaberina. Lisaks tuli intervjuudest välja veel mitmeid oskusi, mis on kõik väärt eraldi äramärkimist: paberit prinditakse vähendusega; paberit kogutakse lasteaeda viimiseks (joonistamiseks teisele poolele); vanad ajalehed või raamatud kogutakse tudengituppa või koridori, kust igaüks saab need koju viia;

kahepoolset printimist õpetatakse vajadusel välisõppejõududele.

Vähendusega ja kahepoolselt, see tähendab seda, et sa vähendad selle siin ja. (ÕS 1) Kaks ja siis teisele küljele ka veel. (ÕS 1)

Inimeste kompetentsi jäätmeid sorteerida näitab või toetab ka see asjaolu, et enne jäätmekonteineri hoonesse toomist otsiti linna pealt patareide kogumiskohti või viidi need koju ning toimetati need hiljem, koguse suurenedes, spetsiaalsetesse kogumiskohtadesse. Ka taaramärgiga pudelite taaskasutus märgib oskust jäätmetega säästlikult ümber käia.

Jaa nendega on ka probleem, näiteks patareisid kannan kotis kaasas, alati pole ju meeles, kui käid kuskil poes, siis pean meeles pidama, et kuhu neid nüüd poetada. (ÕS 1)

Enne jäätmekonteineri hoonesse toomist rääkisid mitmed intervjueeritavad ka varasematest initsiatiividest jäätmetega tegeleda. Nii selgus, et ajakirjanduse, kommunikatsiooni- ja infoteaduste instituudil oli uude majja kolides idee plastpudelite konteinerist. Samuti olevat riigiteaduste instituudis mõnda aega enne jäätmekonteineri hoonesse toomist olnud arutelu jäätmete liigiti kogumise kohta hoones. Varasemad sarnased jäätmete kogumise ideed ja mõtted näitavad või toetavad ilmselt seda, et ollakse valmis jäätmeid eraldi koguma, samuti ka seda, et jäätmete liigiti kogumine on tähenduslik või mõtestatud toimimisviis või tegutsemismuster.

Vaat ma nüüd ei ole jõudnud küsida, ei tea. Aga seda võin küll öelda, et millal see oli – ikka kuid enne, kui te selle konteineri tegite, siis meie instituudi listis oli isegi vastav arutelu. Tekitati küsimus, et kui palju wifi-printerit kasutatakse ja kui palju prinditakse ja siis selle baasilt tekkis arutelu, et miks meil ei ole mingisugust jäätme-või vanapaberikogumise konteinerit. (akad. töötaja 2)

Enne välist sekkumist said kaardistatud töötajate ja tudengite peamised jäätmete sorteerimisega seotud oskused, neist kõige kõnekamaks võib pidada isekeskis või omatarbeks teatud jäätmeliikide eraldi kogumist (paber, pudel), isegi kui hoones puudub spetsiaalne koht nende viskamiseks.