Tartu Ülikooli Raamatukogu 2006. aasta aruanne

(1)

Tartu Ülikooli Raamatukogu 2006. aasta aruanne

Tartu 2007

(2)

SISUKORD

Raamatukogu finantsid 3

Raamatukogu ja lugeja 4

Kogud 6

Kogude kirjeldamine e-kataloogis, kataloogitöö 9

Töö käsikirjade ja haruldaste raamatutega 9 Bibliograafiatöö 11

Arendustegevus 11

Teadustöö 13

Koostöö Eesti ja välismaa raamatukogude ning Erialaorganisatsioonidega 14

Raamatukogu struktuur ja organisatsioon 15

Töötajad 16

Näitused ja üritused 18

Lisad I. TÜ Raamatukogu arvudes 19

II. TÜ Raamatukogu töötajate publikatsioonid 2006. a 27

III. TÜ Raamatukogu töötajate ettekanded 2006. a 30 IV. 2006. a korraldatud konverentsid, seminarid, ettekandepäevad 33 V. 2006. a korraldatud näitused 35

(3)

RAAMATUKOGU FINANTSID

Tabel 1. Tulud ja kulud 2002.–2006. a (tuhat krooni)

2002 2003 2004 2005 2006 Tulud kokku (tuh krooni) 31791,4 31093,1 31881,8 40028,9 49727,4 ülikooli eraldised 24554,2 23068,4 23146,9 25853,1 33236,7

otse riigilt 4500,0 6232,7 6443,1 10643,2 13200,0

tulud tasulistest teenustest 1186,7 1750,2 882,1 1624,4 1799,3 muud tulud (projektid, lepin-

gud, ettevõtete ja eraisikute spon-

sorlus) 1550,5 41,79 1409,2 1908,2 2460,4

Kulud kokku (tuh krooni) 31750,7 31883,7 32477,5 33963,3 40837.1 jooksevkulud, 31543,7 31655,3 32477,5 33963,3 40129,9 tööjõukulud 14665,0 15372,2 14995,4 14821,1 16374,1 a) pearaamatukogu komplektee-

rimiskulud 10203,2 10228,1 10881,8 17088,4 16982,1

b) TÜ erialaraamatukogud* 4023,0 5425,0 5780,0 5918,9 5245,5 infotehnoloogiakulud 95,0 82,3 500,9 510,5 552,7 kommunaalteenused 2577,3 2879,8 3558,4 3529,9 3685,8 muud kulud (lähetused,

transport, kantseleikulud, majan-

duskulud, koolitus jm) 4003,2 3092,9 2541,0 2873,5 2534.9

investeeringud 207,0 228,4 0 0 707,5

ehitiste soetamine ja kapi-

taalremont 0 0 0 0 707,5

investeeringud infotehno-

loogiasse 207,0 80,8 0 0 0

* Ei ole raamatukogu eelarve osa

2006. a eelarve ülejääk oli 8890,3 tuh krooni, millest 5653,6 tuh kr moodustab trükistele eraldatud summa. Komplekteerimiseelarve ülejääk on suuremas osa tellimustega kaetud, kuid seisuga 31. detsember polnud nende kohta firmadelt veel arveid laekunud. Ülejäägi tekkimine on seleta- tav asjaoluga, et kuni septembrikuuni puudus selgus, kui suure summa eraldab Haridus- ja Tea- dusministeerium teavikute ostmiseks — vastav käskkiri kirjutati alla alles 4. septembril 2006.

Tartu linn toetas 2006. a iseteenindusliku laenutuste registreerimise seadme Bookmatic ostmist 329 tuh krooniga.

(4)

RAAMATUKOGU JA LUGEJA

Soovides olla oma lugejatele vajalik ja hinnatud koostööpartner, töötati selle nimel, et raamatukogu kasutamine oleks lihtne ja mugav ning pakutavad teenused oleksid võimalikult kät- tesaadavad.

2006. a lõpuks oli raamatukogul 42730 registreeritud kasutajat. Tartu linna elanikele kojulaenu- tuse õiguse andmisega kasvas oluliselt ülikooliväliste kasutajate arv, mis moodustab 53,3 % kasutajate üldarvust (22792 lugejat; 2005. a — 40178 ehk 44 %; vt lisa I, tabel 4).

Registreeritud kasutajad 2002.-2006. a

0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000

2002 2003 2004 2005 2006

Muud

Teiste kõrgkoolide üliõpilased, õppejõud EMÜ üliõpilased, õppejõud

TÜ õppejõud, teadurid, teenistujad

TÜ üliõpilased

0 100000 200000 300000 400000 500000 600000

2002 2003 2004 2005 2006

Raamatukogu kasutamine 2002.-2006. a

Külastusi (füüsilisi) Laenutusi (esmakordseid) Kojulaenutusi Kohallaenutusi Laenutähtaja pikendamisi*

*Laenutähtaja pikendamiste üle hakati arvestust pidama 2005. a.

Füüsiliste külastuste arv vähenes võrreldes 2005. aastaga, sest järjest rohkem kasutatakse elektroonilisi teenuseid raamatukogu kodulehekülje vahendusel. E-kataloogi osa „Minu ESTER”

võimaldab lugejatel mugavalt raamatukoguga suhelda: otsida ja tellida kirjandust (üle 70 % soovisedelitest edastati elektrooniliselt), salvestada kataloogiotsinguid, vaadata oma laenutusi ja pi-

(5)

kendada laenutähtaegu, muuta kontaktandmeid. Teenindusosakonna töötajatel on kerge saada ülevaadet laenutähtaja ületanud teavikute, viivisevõla suuruse, lugejakaardi kehtivusaja lõppemi- se kohta ning lugejaid sellest kiiresti teavitada. 1. märtsil rakendati tööle iseteeninduslik laenutuste registreerimise seade, mille lugejad kiiresti omaks võtsid — 15792 kojulaenutust registreeriti iseteeninduslikult.

Mais läbi viidud teenuste kvaliteedi uuringu UtlibQual 2006 andmetel 64 % vastanutest kasutas raamatukogu teenuseid võrdselt nii traditsioonilises kui elektroonilises keskkonnas (2004. a 43%); 15 % eelistas traditsioonilist ning 17 % elektroonilist keskkonda. Üliõpilaste jaoks on raamatukogu nii õppimise kui kohtumiste paik; õppejõud ja teadurid (esmajoones arsti-, loodus- ja täppisteadlased) on enamasti kaugkasutajad.¹

Enamnõutavad trükised on avariiulitelt kergesti ja kiiresti kättesaadavad, ca 70 % kojulaenutatud trükistest pärines sealt. Laenutähtaegade pikendamisega enamnõutavatele monograafiatele (7 päeva asemel 14) vähenesid 2006. a nii kojulaenutuste kui laenutähtaegade pikendamise arvud.

Külastuste arvu on kindlasti vähendanud ka parooli kehtestamine avalikesse arvutitesse sisselogimiseks. Selle tulemusena vähenesid ka järjekorrad arvutiklassides.

TÜ liikmetele oli 2006. a raamatukogu vahendusel kättesaadavad 56 andmebaasipaketti, mis si- saldavad ca 100 sidusandmebaasi 18100 teadusajakirja täisteksti või referaati (2005. a 17000 elektroonilist ajakirja), ca 200 teatmeteost, samuti maailma juhtivate teaduskirjastuste publitseeritud monograafiate elektroonilisi versioone. Kahjuks pole loodetud huvi tekitanud ELLIBS- platvormil kättesaadavad e-raamatud, aasta lõpuks oli laekunud kõigest 15 soovi.

Andmebaaside kasutamine 2002.-2006. a

193574 278038

371274 472746

922500

182254 208712

380486 427468

475704

2002 2003 2004 2005 2006

Allalaaditud artiktlite täistekstide, referaatide arv Otsingute arv

Raamatukogudevahelise laenutuse teenust kasutas 731 lugejat (2005. a 746). Laekunud tellimuste hulk püsib stabiilsena, ca 4000 tellimust aastas. Enamasti soovitakse saada monograafiaid (polito- loogia, psühholoogia, riigiteadus), kuid nende laenamine välismaalt on muutunud raskemaks,sest raamatukogud ei saada välja kohalkasutamiseks mõeldud kallihinnalisi ainueksemplare.

1 [O. Einasto. Tartu Ülikooli Raamatukogu kvaliteediuuring UtlibQual 2006 16.05.–01.06.2006 : Kokkuvõte. Tartu, 2006. Lk. 3–4. — Käsikiri TÜ Raamatukogus.

(6)

Aasta jooksul vastati 22024 suulisele infopäringule (pearaamatukogus 9345, teistes TÜ raamatukogudes 12679), sellest leidumuspäringud 16702, fakti- 2225, teema- 2310, lisandväärtusega in- foteenused 292. Kirjalikele päringutele vastati 1537 korral, elektrooniliselt 758. Erialareferentide- le suunatud päringutes domineerivad elektrooniliste teavikute kättesaadavuse ning andmebaaside kasutamisega seotud probleemid.

Esmakursuslastele mõeldud raamatukoguõppustel osalejate arv on kasvanud aasta-aastalt. Prob- leemiks on jätkuvalt lugejad väljastpoolt ülikooli, kelle individuaalsele nõustamisele ja juhendadamisele kulub suur osa konsultandi tööajast.

Referendid Vilve Seiler ja Kärt Miil töötasid välja infopädevuse koolituse kursuse WebCT-is.

Esimesel n.ö testkoolitusel osales 16 üliõpilast, saadud tagasiside oli väga positiivne. Kursus su- landati ühe poliitikateaduse õppeainesse ning selle viisid läbi õppejõud. Infopädevuse koolitusest ollakse enim huvitatud õigus-, haridus- ja sotsiaalteaduskonnas.

KOGUD

Kogude täiendamiseks ning elektrooniliste andmebaaside ja ajakirjade kasutuslitsentside ostmiseks kulutati 2006. a 16982,1 tuh kr (2005. a 16,6 mln kr), kokku muretseti pearaamatukogusse ja teaduskondade erialaraamatukogudesse teavikuid 22227,6 tuh krooni eest (kogude kasvu ja suuruse kohta vt lisa I, tabelid 2, 3, 5).

0 0,5 1 1,5 2 2,5 3 3,5 4 4,5 5 5,5 6

2002 2003 2004 2005 2006

Komplekteerimiskulud 2002.-2006. a (mln kr)

Välisperioodika (trükiväljaanne) Eesti perioodika Välisraamat Eesti raamat

Elektroonilised teavikud Auvised

Publiaktsioonide vahetus

* Diagramm illustreerib pearaamatukogu komplekteerimiskulusid.

Võrreldes 2002. aastaga on e-teavikute osakaal komplekteerimiseelarves kasvanud 3,7 korda ning kaugjuurdepääsuga e-ajakirjade arv 6590-lt 18100-le. Ajakirjade kõrval on sidusrežiimis kätte- saadavad ca 200 teatmeteost ning maailma juhtivate teaduskirjastuste publitseeritud monograafiate elektroonilised versioonid. ELNET Konsortsiumi andmebaaside kasutuslitsentside ühishanke korras õnnestus sõlmida Elsevieri kirjastusega kolmeaastane leping, mis avab 2007. aastast juur- depääsu kõikidele e-ajakirjadele (senini oli juurepääs vaid kolmandikule). Aasta lõpul sõlmiti le- pingud kirjastuste Wiley ja Sage ning American Society of Microbiology, Royal Society of Chemistry e-ajakirjade ning World Bank Online ja Brepolis’e andmebaaside kasutamiseks.

(7)

Aasta-aastalt on kasvanud ka välismaiste monograafiate ja õpikute ostmiseks eraldatud summa.

2005. a komplekteerimiseelarve ülejäägist eraldati 696 tuh krooni humanitaarteaduste baasteoste järelkomplekteerimiseks, et toetada ülikooli arengukava sihte selles valdkonnas. Välisajakirjade trükiversioonide nimetuste arv on võrreldes 2002. a küll pisut kasvanud (2002. a — 600 nim, 2006. a — 652 nim), kuid ettetellimiskulud vähenenud 1,8 korda (vt lisa I, tabel 2).

Eestikeelsete ja Eestis ilmunud trükiste jooksvaks ja järelkomplekteerimiseks kulus 2006. 1,8 mln krooni, mis on 20,6 % rohkem võrreldes 2005. aastaga (1,43 mln kr). Oksjonitelt ja antikvariaati- dest ostmisel on abiks rahvusteavikute desideraatide andmebaas.

Publikatsioonide vahetus välismaa ülikoolide, teadus- jm asutustega püsib aastaid stabiilsena.

Aasta jooksul vaadati kriitiliselt üle vahetusena saadavate trükiste repertuaar ning loobuti väheka- sutatavate publikatsioonide vahetamisest. Vahetusena saadi 2109 eks koguväärtuses 905,7 tuh krooni. Vastu saadeti TÜ jm väljaandeid 805 tuh krooni väärtuses (2005. a 574,5 tuh kr). 2007. a tuleks publikatsioonide vahetuseks mõeldud summat kindlasti suurenema, et tagada vastastikku kasulik koostöö.

Suurematest annetustest olgu nimetatud prof J. A. Soggini (prof Kalle Kasemaa vahendus), prof H. Happi (MA Ivo Voldi vahendus), prof Daniel ja Christoph Bernoulli, Ants Viirsalu, Arved Lutsu kogusid jt. Rahalised annetused saabusid Ago Ambrelt (500 USD) ning Elmar Kippastolt (3381 kr).

2006. a lõpuks oli kogude suurus 3796597 arvestusühikut, sellest kasutuskogudes 3464798, kuhu lisandus 64548 uut teavikut. TÜ raamatuvara kokku moodustas 4009746 a.ü (vt lisa I, tabel 5).

2006. a kasutuskogudesse arvelevõetud teavikud konmplekteerimisallikate lõikes

27%

29%

3%

29%

12%

Ost

Sundeksemplar Vahetus Annetus Muu

1. jaanuarist 2006 lõpetas tegevuse Humanitaarraamatukogu. Pearaamatukogusse toodi täielikult üle (ületoomine algas juba 2005. a lõpul) vanem võõrkeelne (ilmunud enne 1945. a), Eestis ilmunud ning eestikeelne kirjandus (ca 62000 eks.) Humanitaarraamatukogu ajaloolist seminaride süsteemi on võimalik rekonstrueerida, sest e-kataloogi eksemplarikirjele lisatakse tulmeallikana

“Humanitaarraamatukogu” ning märkuse väljale seminari nimetus. 4590 eks anti üle TÜ eriala- raamatukogudele, Tartu ja Kallaste linnaraamatukogudele, Mustvee gümnaasiumile jt asutustele.

400 kasti dublette saadeti Hoiuraamatukogusse Tallinnas.

Jätkus kogude inventuur hoidlates (viimane ulatuslik inventuur toimus 10 aastat tagasi). Referen-

(8)

did vaatasid läbi võõrkeelse raamatu kogus (F1) pärast 1945. a ilmunud väljaanded, et eraldada kustutamiseks (pärast konsulteerimist teaduskondades) või üleandmiseks Hoiuraamatukogule üle- liigsete dubletid ning mitteprofiilsed trükised. Ennistuskojalt „Kanut” ning OÜ Mandragoralt telliti konserveerimis-restaureerimistöid 72,8 tuh kr eest, säilitustarvikuid muretseti 47,5 tuh kr väärtuses. Hügieeniliselt töödeldi (tolmu eemaldamine koos kuivdesinfitseerimisega) 755240 eksemplari, desinfitseeriti 2288 hallitusnakkusega köidet (vt lisa I, tabel 7). Talvel ja suvel on õhk hoidlates liiga kuumad ja kuiv, mikrokliima reguleerimise võimalusi pole, sest ventilatsioonisüs- teem on amortiseerunud.

Kogude kättesaadavaks tegemiseks elektroonilises keskkonnas teadus- ja õppetöö eesmärgil ning nende säilivuse kindlustamiseks olid 2006. a käsil järgmised projektid:

1. Estica-sisuline, rariteetne ja vanaraamat kui rahvusliku mälu ja identiteedi kandja.

2005–2008 — projektijuht Kristina Pai, finantseerimine riiklikust programmist „Eesti keel ja rahvuslik mälu” (2004–2008).

Projekti üldeesmärk on hõlbustada eesti kultuuri seisukohalt unikaalsete teadus- ja kul- tuurilooliste kogude kasutamist nii regionaalse kui ka globaalse tähendusega teadustöös ja hari- duses; teha informatsioon kogude kohta sidusrežiimis ülemaailmselt kättesaadavaks; kogude säi- litustingimuste parendamine.

Läbitöötamata trükiste kogust võeti 2006. a võeti arvele ja kataloogiti ESTER-is 6875 pisitrü- kist. Korrastati ka Eesti ja Estica väljaannete varukogu ning kirjeldati e-kataloogis. Haruldaste raamatute ja Estica kogu trükistele hangiti vajalikke säilitustarvikuid – rahvusvahelistele standarditele vastavaid happevabast paberist ümbriseid, mappe, arhiivikarpe, raamatutugesid (nurgikuid), raamatukilet jm.

2. METOBSi kogu säilitustingimuste parandamine, kogu süstematiseerimine ja kirjelda- mine elektroonilises andmebaasis. 2005–2007 — projektijuht PhD Piia Post, TÜ keskkon- nafüüsika instituudi lektor; vastutav täitja raamatukogus kogude direktor Kristina Pai; rahas- tamine riiklikust programmist „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud”.

2006. a. jätkati METOBS-i kogu trükiste kataloogimist elektronkataloogis ESTER (650 bibliokirjet). Kirjeldatud osa kogust süstematiseeriti, parandati paigutussüsteemi (trükised olid varem paigutatud raamatukokku saabumise järjekorras, mistõttu nende leidmine ja kasutamine oli keeruline). Kõige olulisemaks tulemuseks antud projekti puhul on see, et ajalooline kogu, mille kohta varem oli infot vaid vähestel, on jõudnud elektronkataloogi kaudu kõigi huvilisteni ja kasutamine on üllatavalt intensiivne.

3. Tartu Ülikooli audio- ja videoarhiivi süstematiseerimine, digiteerimine ja avamine elektroonilises andmebaasis. 2005–2008 — projektijuht kogude direktor Kristina Pai; rahas- tamine riiklikust programmist „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud”

Projekti eesmärgiks on ülevaate saamine erinevates ülikooli asutustes asuvatest audio- ja videomaterjalidest; kogude korrastamine ja kirjeldamine elektroonilises kataloogis ESTER;

laiemat huvi pakkuvate materjalide digiteerimine ja veebis kättesaadavaks tegemine.

Jätkati Tartu Ülikooli vana filmikogu süstematiseerimist ja selle osalist üleandmist Eesti Filmiarhiivile (EFA). EFA poolt digiteeritud filmid paigutati muusika- ja keeleõppe kesku- ses asuvasse filmikogusse, annoteeriti ja kirjeldati elektronkataloogis, samuti katsetati mitmes erinevas vormingus videofailide serverisse laadimist ning testiti nende kasutamise iseärasusi lõpptarbija jaoks. Eesti Filmiarhiivilt saadi lisaks DVD-koopiatele ka digiteeritud filmide anno- tatsioonid. Videofailide loomiseks kasutati Adobe Premiere Pro 2.0 tarkvara. Lisaks uute failide

(9)

loomisele jätkati www.video.ut.ee serveris asuvate striimivate wmv-failide linkimist elektronakataloogi kirjete külge. Tänu projekti finantseeringule oli võimalik alustada iseseisvalt VHS-kassettidel paiknevate filmide digiteerimisega DVD formaati, ja sealt edasi striimivasse vi- deofaili serverisse üleslaadimise jaoks. Samas loodi võimalused VHS-ide ja DVD-de kopeerimi- seks ja salvestamiseks erinevate formaatide vahel (DVD/VHS/arvutifail).

KOGUDE KIRJELDAMINE E-KATALOOGIS, KATALOOGITÖÖ

Aruandeaasta lõpuks oli e-kataloogis ESTER kirjeldatud 33,8 % ehk 1171297 eksemplari Tartu Ülikooli raamatuvarast (pearaamatukogu eksemplarid 970397, TÜ erialaraamatukogud — 200970; kokku 538912 nimetust). ESTER-iga on ühinenud 36 Tartu Ülikooli struktuuriüksuse raamatukogu (2005. a 27).

ESTER-isse lisandus 57483 uut kirjet (pearaamatukogus 45872, erialaraamatukogudes 11611).

Aasta jooksul liigitati-märksõnastati 42051 teavikut (pearaamatukogus 33095, erialaraamatukogudes 8956; vt lisa I, tabel 6).

Andmebaas täienes 1365 uue normikirjega (nimi, ühtluspealkiri, märksõna), redigeeriti 1802 normikirjet.

Jätkus koostöö Rahvusraamatukogu normandmete osakonnaga nende hallatava Eesti Üldise Märksõnastiku ja INGRID-i ühitamiseks. Listi vahendusel osalevad uute märksõnade loomisel kõik liigitajad-märksõnastajad üle Eesti, kuid nende normimine toimub TÜR-i liigitamisosakon- nas. Oluline on ka märksõnaotsingute analüüs viidete lisamiseks ning märksõnastamise metoodi- ka täiustamiseks.

Kaartkataloogide retrokonversioonis oli 2006. a peatähelepanu suunatud eestikeelsetele trükistele, aasta lõpuks oli ca 99 % eestikeelsest raamatutest ja noodikirjandusest kajastatud ESTER-is (töö lõpetatakse 2007. a veebruariks). Rekataloogida on ca 2 mln nimetust, mille kohta elementaartasemel bibliokirje koostamise kogumaksumus praegust palgataset arvestades oleks 35 mln krooni. 2005. a esitas ELNET Konsortsium Haridus- ja Teadusministeeriumile teadusraamatukogude kaartkataloogide retrokonver- siooni kiirendamiseks rahastamistaotluse, mis kahjuks tagasi lükati.

Suures mahus tegeleti ESTER-i Tartu andmebaasi korrastamisega (Külli Moont): tühjade kirjete kustu- tamine; kirjete ja eksemplaride ühendamine; teavikute laadide, keele- ja maakoodide täpsustamine.

TÖÖ KÄSIKIRJADE JA HARULDASTE RAAMATUTEGA

Käsikirja kogusse lisandus 834 säilikut, lõplikult korrastati Udo Ivaski (F 33, 132 säilikut), Il- mar Rebase (F 155, 355 säilikut) ning Arnold Soomi (F 152, 248) isikuarhiivid. Uute materjali- dega täiendati manuskriptide kogu ning kuut isiku- ja asutusearhiivi (37 säilikut). Ulatuslikum oli töö Tartu Ülikooli arhiivifondi nimistu 2 säilikute täiendamisel ja kirjeldamisel. Raamatukogu veebilehel publitseeriti 6 arhiivifondi nimistud, mis on lingitud ka e-kataloogi ESTER.

Lõpule viidi K. Morgensterni kirjakogu kirjade teaduslik kirjeldamine (1091 kirja; 560 biblio- ja

(10)

eksemplarikirjet koos märksõnadega ESTER-is), e-kataloogis kirjeldati 166 Tartu ülikooli kuraa- torile Frichrich Maximilian Klingrerile saadetud kirja (57 kirjet). Alustati Immanuel Justus Esse- ni kirjakogu kirjade teaduslikku kirjeldamist; elektrooniliselt kataloogiti 109 kirja (99 biblio- ja eksemplarikirjet). Jätkus 13.–16. sajandi pärgamentürikute translitereerimine enne nende teadus- likule kirjeldamisele asumist.

Tiibeti ksülograafide kollektsioonist kirjeldati teaduslikult 20 tankat ning lisati kommentaarid.

Inventariraamatu jaoks koostati kollektsiooni ajalooline õiend, milles selgitati ka tiibeti kultuuri märgikeelt ning selle semantikat (tibetoloog M. Kark).

Annetuste, ostude ning TÜR teiste kogude läbitöötamise tulemusena kasvas haruldaste raama- tute kogu 2006. a 220 trükise võrra (61 eestikeelset ning 159 võõrkeelset). Oksjonitelt osteti kaks 17. sajandi Tartu ülikooli trükikoja üllitist: Tholetus Theleti Arvikander. Disputatio physica de principiis corporum naturalium internis in genere… (Dorpati Livonorum, [1646]) ja Christophorus Kühnius. Oratio theologica de rstitutione hominis: quam … (Dorpat, 1642). Vana võõrkeelse kirjanduse kogust võeti rariteetide kogusse August Wilhelm Hupelile kuulunud raa- matuid, Viljandi maakonna reaalgümnaasiumilt 1923. a saadud trükiseid ning näitusel „Maalili- sed reisid” eksponeeritud gravüürialbumeid. Mõningaid trükiseid saadi ka likvideeritud Humani- taarraamatukogust.

Elektrooniliselt kataloogiti inkunaablite kogu, J. G. Herderi ja A. W. Hupeli kogu raamatud ning alustati M. A. L´Estocqi kogu kirjeldamist ESTER-is. E-kataloogis redigeeriti ja täiendati 135 rariteetse trükise kirjet (provenients, köide jm eritunnused). Jätkus töö Lääne-Euroopa 16. sajandi 1.

poole trükiste kataloogi käsikirjaga, eesmärgiks on anda see välja illustreeritud e- publikatsioonina.

Fotokogusse lisandus annetusena 186 päevapilti ning arhiivifondisse 2205 fotot. Skaneeriti 1170 portreed ning need kirjeldati ESTER-is.

Kunstikogusse võeti arvele 193 uut taiest. Jätkus graafikakogu kirjeldamine ESTER-is ning digikoopiate valmistamine. Prioriteediks oli Lääne-Euroopa 16.–19. sajandi portreegraafika, mis on uurijatele enim huvipakkuv materjal baltisaksa graafika kõrval. Koostati 1000 ISBD (NBM) standardile vastavat bibliokirjet koos märksõnade ja eksemplarikirjetega ning valmistati 618 digikoopiat (juurdepääsetavad ESTER-i kaudu). Digikoopiate valmistamine kulges kavandatust mõnevõrra aeglasemalt, sest uue pealvalgustusskanneri tarne ja seadistamine viibisid.

Noodikogu vanemas osas leiduvate teoste kohta koostati ESTER-is 677 biblio- ja 569 eksemplarikirjet koos märksõnadega. Jätkus Tartu Akadeemilise Lauluühingu (Akademisches Gesangverein) 19. sajandi noodivara läbitöötamine ning kirjeldamine ESTER-is (198 bilio- ja 206 eksemplarikirjet).

Tööd käsikirjade ja haruldaste raamatutega rahastati ka riiklikest programmidest 1. „Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud” projektid:

1.1 TÜ Raamatukogu käsikirjakogude seisundi parandamine, tagatis- ja kasutuskoopiate tegemine, kasutusvõimaluste ajakohastamine. 2005–2008 — projektijuht KHO juhataja Mare Rand 1.2 Tartu Ülikooli Raamatukogu graafikakogu seisundi parandamine, kasutus- ja tagatiskoopiate

valmistamine ning sidusjuurdepääsu loomine. 2005–2008 — projektijuht raamatukoguhoidja

(11)

M. Teemus

2. „Eesti keel ja rahvuslik mälu” allprogramm „Rahvuslik mälu ja identiteet” projekt

Eesti ajaloolised muusikakogud: Tartu Ülikooli muusikatrükiste ja –käsikirjade uurimine, kirjeldamine ja tutvustamine. 2006–2008 — projektijuht prof J. Ross, põhitäitjad TÜR-ist G.

Rohtla, Ü. Mölder, I. Opletajeva, S. Pärsimägi.

Lisaks kogude sisulisele läbitöötamisele rahastati projektidest konserveerimis- ja restaureerimistöid, mida telliti OÜ Mandgragoralt ning Ennistuskojalt Kanut ning muretseti arhiivinõuetele vastavaid happevabast paberist säilitustarvikuid (mapid, karbid, ümbrised). Uute ümbristega varustati 1047 arhiivifondide ja fotokogu säilikut. Juurdekasvuruum käsikirjade ja haruldaste raamatute hoidlas on ammendunud, kogude ümbertõstmine on ajutine lahendus. Ruumipuudusel pole võimalik vana võõrkeelse kirjanduse kogust üle tuua rariteetseid suureformaadilisi gravüürialbumeid.

Aasta jooksul teenindati KHO-s 229 uurijat, kes külastasid lugemissaali 1012 korral. 62 % külastajatest on TÜ õppejõud ja üliõpilased, välisuurijaid oli 22 (Saksamaalt, Soomest jm).

Laenutusi registreeriti 3654 (sh 606 käsikirja, 1697 raamatut, 999 foto, 293 kunstiteost).

Kirjalikke päringuid saabus 127.

BIBLIOGRAAFIATÖÖ

2006. aastal olid bibliograafiatöös käsil järgmised teemad:

− Tartu Ülikool (1632–1710; 1802– → ) (1807 uut nimetust)

− Teaduse ajalugu Eestis (1956– →) (21 nim)

− ARTIKEL (Eesti ajakirjanduse jooksev analüütiline bibliograafia, koostöö rahvusbibliograafia andmebaasi ARTIKKEL loomisel; andmebaas on kättesaadav e-kataloogi ESTER kaudu. TÜR bibliografeerib ca 40 ajakirja ja kogumikku (enamuses TÜ väljaanded) (1982 nim)

− ESTONICA (149 nim).

Aasta jooksul bibliografeeriti 7646 nim koos sisu avamisega (st liigitamine, märksõnastamine, annoteerimine), aasta lõpuks oli e-kataloogis ESTER 63534 artiklikirjet.

TÜ üldosakonna tellimisel viis bibliograafiaosakond alates 1. juunist läbi ülikooli käsitlevat mee- diamonitooringut.

ARENDUSTEGEVUS

15. detsembril kinnitas raamatukogu teadusnõukogu „Tartu Ülikooli Raamatukogu arengukava aastani 2010”. Arengukava projekti oli teadusnõukogu heaks kiitnud juba veebruaris ning suuna- nud kinnitamiseks TÜ nõukogule. Pärast kooskõlastust rektoraadis ning juriidilist ekspertiisi saadeti dokument tagasi raamatukogu teadusnõukogule kinnitamiseks.

2006. aasta arendusülesanded olid:

– E-raamatukogu arendamine

– Teenuste kvaliteedi tõstmine ning uute teenuste arendamine

(12)

– Koostöö arendamine ELNET Konsortsiumisse kuuluvate teadusraamatukogudega andmebaaside ja e-ajakirjade kasutuslitsentside ostmisel ja nendele juurdepääsu loomisel

– Koostöö arendamine ELNET Konsortsiumisse kuuluvate raamatukogudega infosüsteemi INNOPAC rakendamisel ning ühiste andmebaaside (ESTER, ARTIKKEL) loomisel – Raamatukogu arengut ja tegevust reguleerivate dokumentide koostamine.

Esiplaanil oli e-raamatukogu arendamine: kogud, teenused, tööprotsessid infotehnoloogiline infrastruktuur.

– E-teavikute komplekteerimine

TÜ arvutivõrgus kättesaadavate e-ajakirjade arv kasvas võrreldes 2005. aastaga 1100 ni- metuse võrra (2005. a 17000 nim, 2006. a 18100 nim). Raamatukogu inforessursid rikas- tusid oluliselt mainekate teaduskirjastuste väljaantavate monograafiate elektrooniliste ver- sioonidega.

– Digitaalsete kasutuskoopiate valmistamine ning kättesaadavaks tegemine võrgukeskkon- nas ning andmebaaside loomine.

Raamatukogu loodud digitaalteavikute kogu sisaldas aasta lõpuks ca 15000 üksik- objekti (kunstiteosed, fotod, autograafid, raamatud, väitekirjad). Andmebaas EEVA (Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu) sai uue kasutajasõbralikuma tarkvaraversiooni, mis võimaldab suuremahulisi faile veebis suhteliselt kiiresti lehitseda.

– E-teenuste kvaliteedi tõstmine, uute teenuste arendamine

Raamatukogu arvutivõrgu kasutajate tuvastamine ühendati ülikooli süsteemiga ning võeti kasutusele Ezproxy, mis lihtsustab arvutitesse sisselogimist ega vaja paroolide korduvat sises- tamist. Lugejatel hõlbustab raamatukoguga suhtlemist e-kataloogi osa „Minu ESTER”: otsida ja tellida kirjandust (üle 70 % soovisedelitest edastati elektrooniliselt), salvestada kataloogiotsinguid, vaadata oma laenutusi ja pikendada laenutähtaegu, muuta kontaktandmeid. Koos- töös AS Overall uuendati printsüsteemi, paraku kõiki printkontode ristkasutusega kaasnevaid probleeme see veel ei kaotanud. 1. märtsist rakendati töösse iseteeninduslik laenutuste registreerimise aparaat Bookmatic.

2006. a uuendati kasutajatele mõeldud arvuteid, pisut suurenes ka nende arv. Vaatamata sellele, et üha rohkem kasutatakse isiklikke sülearvuteid, pole kadunud vajadus statsionaarse- te arvutitöökohtade järgi. Isiklike arvutite võrgulülituste arv on peaaegu kahekordistunud (2006. a üle 200 lülituse päevas, varem kuni 100). See omakorda toob kaasa vajaduse uuen- dada wifi-seadmeid, et suurendada võrgu läbilaskevõimet.

– Infotehnoloogilise infrastruktuuri arendamine

2006. võeti kasutusele INNOPAC-i järjekordne uuendus My Millennium (release 2006).

Sügisel jõudis kohale professionaalne pealtvalgustusega Zeutscheli skanner OS 10000-TT.

Enne selle töösse rakendamist uuriti ja võrreldi omavahel erinevaid tarkvaralahendusi digiobjektide arhiveerimiseks ja haldamiseks. Valik langes DSpace’ile (registreeritud handle.net), kus arhiveeritud digitaalteavikud indekseeritakse automaatselt ning liidestatakse teiste OAI (Open Archive Initiative) protokolli kasutavate baasidega. Andmevahetus ESTER-i ja DSpace’i vahel on esialgu veel lahendamata.

Toimkondades täpsustati kogude arendust (arvelevõetavate teavikute eksemplaarsus, säilitus- põhimõtted) ning teavikute kasutamist käsitlevaid dokumente.

Arenduskogu koosolekute peamine arutlusteema oli raamatukoguhoone rekonstrueerimise projekti lähteülesanne. 11.–12. detsembris viibisid Tartus väliseksperdid Marie-Françoise

(13)

Bisbrouck (Sorbonne, Pariisi IV ülikooli raamatukogu), Graham Bulpitt (Kingstoni ülikooli raamatukogu) ja prof Elmar Mittler (Göttingeni ülikooli raamatukogu), et tutvuda kohapeal raamatukogu töökorralduse ning hoonega. Lepingu kohaselt peab kirjalik eksperthinnang koos soovitustega valmima 2007. a jaanuaris.

TEADUSTÖÖ

kulges traditsiooniliselt järgmistes suundades:

1. Tartu Ülikooli ajalugu, teaduskontaktid Euroopa ülikoolide ja teadusasutustega TÜ Raamatukogu töötajad osalesid järgmistes Eesti Teadusfondi poolt sihtfinantseerita- vates või uurimistoetustest rahastatavates projektides:

– SF0362482s03 „Teaduse retseptsioon Eesti ühiskonnas 18.–20. saj” 2003–2007 Vanemteadurid ajal. knd Hain Tankler ja ajal. knd Arvo Tering

– SF0182544s03 „Eesti-Vene kultuurilised, majanduslikud, poliitilised ja rahvussuhted 18.–20. saj. Vastastikuste mõjutuste pikaajalised arenguread” 2003–2007

Vanemteadur ajal. knd Arvo Tering

– ETF5810 „Euroopa ajalookirjutus ja rahvuslikud ajalood: Eesti ajalookirjutus 19. ja 20. sajandil” 2004–2007

Raamatukoguhoidja, ajaloodoktorant Ljudmila Dubjeva – SFDs03 „Ajalooteadus Tartu Ülikoolis 19. saj lõpus–20. saj algul”

Raamatukoguhoidja, ajaloodoktorant Ljudmila Dubjeva

Vanemteadur H. Tankler uuris eelpoolnimetatud teemade raames meditsiini-, farmaatsia- ja keemiateaduse ajalugu Tartu ülikoolis 19.–20. sajandil; TÜ raamatukogu ajalugu 19. sajandil.

Töö väljundiks oli 4 publikatsiooni rahvusvahelistes kogumikes, 1 ingliskeelne monograafia (kaasautorid A. Raal ja T. Hinrikus) ning 5 ettekannet rahvusvahelistel konverentsidel. Valmis käsikiri „Chemie an der Universität Dorpat/Tartu 1802–1918” (kaasautor V. Past), mis sisaldab ülevaate keemiateaduse arengust Tartu ülikoolis ning keemikute tööde bibliograafia. Põhiosas valmis TÜ arstiteadlaste kontakte Saksamaa teaduskeskustega 19.–20. saj I poolel käsitleva monograafia käsikiri.

H. Tankler oli A. Rämmeri magistritöö „Tartu Ülikooli osa Eesti ja Läti kultuurisidemetes 1920.–30. aastatel” juhendaja ning Kaarina Reinu doktoritöö „Antiigipärandi kajastumine Tartu Ülikoolis 17.–19. sajandil kaitstud ladinakeelsetes meditsiiniväitekirjades” kaasjuhendaja.

Vanemteadur A. Teringu uuristeema oli Eest-, Liivi- ja Kuramaa haritlaskonna kujunemislugu ning uute ideede retseptsiooni varasel uusajal, konkreetsemalt Baltimaade gümnaasiumi- de õpetajate hariduslik taust 18. sajandi teisel poolel. Jätkus töö teatmeteose „Die Matrikel de rest-, liv- und kurländischen Studenten” biograafilise andmestiku täiendamine ja täpsustamine ning monograafia „Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561–1798” käsikirja (600 lk) trükiks ettevalmistamine Eesti Ajalooarhiivi kirjastusega (ilmumine kavandatud 2007. a).

L. Dubjeva kaitses kaitses doktoritöö „Историческая наука в Тартуском университете в конце XIX начале XX вв” (juhendaja prof Tiit Rosenberg, Tartu Ülikool). Algo Rämmer kaitses magistritöö „Tartu Ülikooli osa Eesti ja Läti kultuurisidemetes 1920.–30. aastatel” (juhendaja prof. Eero Medijainen, juhendajad prof E. Medijainen ja v-teadur Hain Tankler; Tartu Ülikool)

(14)

Kersti Taal kaitses magistritöö „Õpetatud Eesti Selts: kujunemine rahvavalgustuslikust seltsist teadusseltsiks” (juhendaja prof Tiit Rosenberg, Tartu Ülikool).

2. Ramatukogu ajalugu, kogude koostis ja kujunemislugu; raamatu ajalugu Käsil olid järgmised teemad:

– Tartu Ülikooli Raamatukogu ajalugu 1802–2002 — v-teadur H. Tankler, referent M.

Ermel; väljundiks monograafia

– Tartu Ülikooli Raamatukogu kunstikogu — raamatukoguhoidja Moonika Teemus

– Musée Napoléoni maalikogu 1809. aastal Karl Morgensterni pilgu läbi. Kunsti retseptsioonist Eestis 19. sajandi alguskümnendil — raamatukoguhoidja Moonika Teemus – Karl Morgensterni aegsed arhiivimaterjalid TÜ Raamatukogus — käsikirjade ja haruldas-

te raamatute osakonna juhataja M. Rand

– Köitekunsti ajalugu: TÜ Raamatukogu kogude näitel — raamatukoguhoidja Kadri Tammur.

15. septembril toimus koostöös TÜ Ajaloo muuseumiga ettekandepäev „Tartu toomkirik

— 175 aastat raamatukogu kodu, 25 aastat ajaloomuuseumi kodu”.

3. Raamatukogunduse kaasaja probleemid

Bibliograafiaosakonna juhataja Krista Lepik kaitses Tallinna Ülikooli töö “Tartu mäluins- titutsioonide ühisportaali kontseptsioon” ning talle omistati sotsiaalteaduste magistri kraad info- juhtimises (juhendaja lektor MA Janne Andresoo).

25.oktoobril toimunud konverentsil „Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja IV. ELNET Konsortsium 10” ettekanded käsitlesid Eesti suurimaid teadusraamatukogusid ühendava konsortsiumi tulevikku, ühiselt kasutatava infosüsteemi arendusi ning raamatukogude osa infopädevuse arendamisel.

KOOSTÖÖ EESTI JA VÄLISMAA RAAMATUKOGUDE NING ERIALAORGANISATSIOONIDEGA

realiseerus esmajoones Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusraamatukogude direktorite nõu- kogu, ELNET Konsortsiumi, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Muusikakogude Ühen- duse toimkondade ja töögruppide kaudu. Koostöö sisuks oli teadusraamatukogude komplek- teerimiskava ja finantseerimise põhimõtete välja töötamine, infosüsteemi ESTER arendamine, ühiste andmebaaside (e-kataloog ESTER, ajakirjade jooksva analüütilise bibliograafia andmebaas ARTIKKEL) loomine ning elektroonilistele teadusajakirjadele juurdepääsu vahendamiseks ühiste kasutuslitsentside ostmine.

Traditsioonilisteks vormideks välismaa raamatukogudega on publikatsioonide vahetus, raamatu- kogudevaheline laenutus ning informatsiooniline koostöö.

2006. a osales raamatukogu järgmistes rahvusvahelistes projektides:

− eIFL Electronic Information for Libraries — elektrooniliste inforessursside kättesaada- vaks tegemiseks Ida- ja Kesk-Euroopa ning arengumaade raamatukogudele

(15)

− DIEPER (Digitased PERiodicals; EL projekt Alamsaksimaa Riigi- ja Göttingeni Ülikooli Raamatukogu juhtimisel)

− Baltische Biographische Lexika (Balti biograafilised leksikonid) — koostööprojekt Baieri Riigiraamatukoguga Münchenis

Oma andmekogudega osaleb TÜR Ida-Europpa-ainelise virtuaalraamatukogu (Virtuelle Fachbi- bliothek Ost; ViFaOst) loomisel, mida kureerib Baieri Riigiraamatukogu Ida-Euroopa osakond.

Kogude direktor Kristina Pai kuulus LIBERi kogude arenduse sektsiooni juhatusse.

Raamatukogu oli järgmiste rahvusvaheliste organisatsioonide liige:

− Euroopa Informatsiooni Assotsiatsioon (EIA), Balti- ja Põhjamaade haru

− Euroopa Teadusraamatukogude Liit (LIBER, League of European Research Libraries)

− Euroopa Tervishoiuteabe ja Meditsiiniraamatukogude Assotsiatsioon (EAHIL; European As- sotiation for Health Information and Library Association)

− Läänemeremaade Raamatukogude Ühendus Bilbiotheca Baltica

− Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude, -arhiivide ja -dokumendikeskuste Assotsiatsioon (IAML; International Association of Music Libraries, Archives and Dokumentation Centres)

− Rahvusvaheline Õigusraamatukogude Assotsiatsioon (IALL; International Assotiation of Law Libraries)

− Kesk- ja Ida-Euroopa ning Aasia Õigusinfokeskuste Õigusinfospetsialistide Konsortsium (CLCLIS; Consortium of Legal Resource Centres and Legal Information Specialists of Cen- tral and Eastern Europe and Asia).

RAAMATUKOGU STRUKTUUR JA ORGANISATSIOON

1. veebruarist alustas tööd rekataloogimisosakond (11 töötajat; 10,5 ametikohta; juhataja Anneli Sepp), mille ülesandeks on kaart ja sedelkataloogide korrastamine ja hooldamine ning nende üle- viimine masinloetavasse vormi samuti osalemine retrospektiivse rahvusbibliograafia koostamisel.

l. detsembrist 2006 moodustati TÜ Raamatukogu teaduskeskus koosseisus erakorraline vanemteadur, keskuse juhataja (PhD Liina Lukas) ning 3 erakorralist teadurit (PhD Ljudmila Dubjeva, MA Algo Rämmer ja MA Kersti Taal).

Erialainfotalitus reorganiseeriti funktsionaalsest üksusest iseseisvaks struktuuriüksuseks. Sellele eelnes referentide töö (tööpäeva isepildistamine, infopäringud, referentide erinevad rollid, arenguvestlused, teenuste kvaliteeti käsitlev lugejaküsitlus, arenguvestlused) ja koormuse analüüs, mille tulemusena jagati ümber tööülesanded ning vastutusalad. Erialainfotalituse koosseisu kuu- lub 10 referenti (9 TTE ametikohta).

Rektori käskkiri 28. novembrist 2005 nr 28 „Tartu Ülikooli raamatukoguvõrgu korraldusest” ja sellele toetuvad raamatukogu direktori korraldused lõid vajaliku õigusliku baasi ülikooli raamatukogude tegevuse koordineerimiseks. Töötati välja struktuuriüksuste eelarvest ning uurimistoetustest ostetud teavikute erialaraamatukogudesse arvele võtmise ja e-kataloogis ESTER kirjelda- mise kord. Erialaraamatukogude töötajatele viidi läbi 40-tunnine koolitus, mille käigus nendele

(16)

õpetati kataloogimist, märksõnastamist ja töötamist ESTER-i laenutusmooduliga, samuti statisti- liste andmete kogumist ja esitamist.

Alates 2006. a kajastuvad TÜR-i statistilises aruandes ka andmed ülikooli komplekteerimiskulude, raamatuvara suuruse ning erialaraamatukogude laenutuste arvu kohta.

TÖÖTAJAD

2004 2005 2006

Töötajate arv (seisuga 31. dets) 219 177 183

Täidetud ametikohti (TTE), sh 196 154,5 160,85

a) raamatukogutöötajad 184 146 151

täidetud ametikohti 163,25 131 133,6

ülikooliharidusega, sh 121 106 103

infoteadustealane 14 9 11

teadus- või kutsekraadiga 8 10 12

rakenduskõrgharidusega, sh 5 5 3

infoteadustealane 5 5 3

keskharidusega 58 35 45

b) muu personal 35 31 32

täidetud ametikohti 32,75 23,5 27,25

Töötajate arvu kasv 2006. a on seotud rekataloogimisosakonna ning teaduskeskuse loomisega.

Vabariigi aastapäeval 2006. a autasustas vabariigi President tehnoloogiadirektor Heiki Epnerit Tartu Ülikooli Raamatukogu arendamise eest Valgetähe V klassi ordeniga.

Tänuks Pärnu Kolledži ja Tartu Ülikooli Raamatukogu koostöösuhete arendamise eest sai erialaraamatukogude peaspetsialist Lilia Külv Pärnu Kolledži raamatukogu Kuldmärgi.

Arenduskogu otsusega 31. maist 2006 tunnustati raamatukogu töötajaid ning raamatukogu ees teeneid omavaid isikuid:

1. Teenetemärk

Ülo Treikelder, Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu osakonnajuhataja (TÜR teenistues 1991–2006) — Olulise rolli eest raamatukogu viimisel kaasaegsesse infokeskkonda (märk nr 39)

Sirje Madisson, Eesti Rahva Muuseumi Sõprade Seltsi sekretär (TÜR teenistuses 1988–

2006) — UTLIB.TEATER kunstilisele juhile, raamatukogurahvast ühendavate ettevõtmiste hinge- le (märk nr 40)

Prof Paul Kaegbein, Kölni Ülikooli raamatukogunduse emeriitprofessor — Pikaajalise toetuse ja koostöö eest (märk nr 41)

Tarmo Sild, Advokaadibüroo Lextal — Toetuse ning koostöö eest (märk nr 42)

Mere-Nelli Ilus, ELNET Konsortsiumi tegevdirektor (TÜR teenistuses 1977–2005) — Pikaajalise tulemusliku töö eest kogude korraldamisel ja teenuste arendamisel (märk nr 43)

(17)

2. Aastapreemia 2006

Piret Zettur — Olulise panuse eest raamatukogu toimimisel kaasaegses infokeskkonnas, eriti inventuurisüsteemi ja iseteenindusliku laenutusmooduli rakendamise eest

Moonika Teemus — Aktiivse ja loomingulise töö eest kunstikogu avamisel maailmale 3. Tegija

Loris Baer — Loomingulise ja tulemusliku töö eest vanaraamatu säilitamisel Andres Didrik — Tulemusliku töö eest Tartu Ülikooli filmiarhiiviga

Eve Kümnik — Tegusale ja abivalmis tarkvarahaldurile Ülle Mölder — Vanatrükise kompetentse kataloogimise eest 4. Algataja

Malle Ernits — Aktiivse ja loomingulise töö eest lugejateeninduses

Sulo Lembinen — Aktiivse ja loomingulise töö eest digitaalraamatukogu arendamisel 5. Igiliikur

Mare Kahi — Kolmekümneaastase pühendumise eest raamatukogule ning abivalmiduse, täpse ja kiire töö eest väliskirjanduse osakonnas

Marina Ostrovskaja — Suurepäraselt korraldatud teatmeteenistuse töö eest Ivika Pall — Põhjalik ning asjatundlik liigitaja ja konsultant

Marianne Tiik — Referentide hoolivale koostööpartnerile

Aili Tomingas — Kahekümne viie aastase pühendumise eest raamatukogule 6. Parim teenindaja

Merike Poljakov — Parim teenindaja 2006 7. Parim uustulnuk

Elmer Voolaid — Parim uustulnuk 2006 8. Parim meeskond

Infopunkti kollektiiv — Parim meeskond 2006 9. Eripreemia

Humanitaarraamatukogu ületoojad — Eripreemia 2006.

NÄITUSED JA ÜRITUSED

Oma kogude, Tartu ülikooli ning eesti teaduse ajaloo ning tänapäeva tutvustamiseks koostati raamatukogus 19 näitust. Külalisnäitusi eksponeeriti aasta jooksul 28, sh kolm välissaatkondade vahendatud rändnäitust (vt lisa V).

Raamatukogu oli maikuus toimunud Tartu kirjandusfestivali Prima Vista üks korraldajatest.

(18)

Konverentsikeskuse teenuseid kasutati 228 korral.

Lisad:

I. TÜ Raamatukogu arvudes

II. TÜ Raamatukogu töötajate publikatsioonid 2006. a III. TÜ Raamatukogu töötajate ettekanded 2006. a

IV. 2006. a korraldatud konverentsid, seminarid, ettekandepäevad V. 2006. a korraldatud näitused

Martin Hallik,

TÜ Raamatukogu direktor

Koostas: Malle Ermel, TÜ Raamatukogu direktori referent

(19)

LISAD

I. TÜ Raamatukogu arvudes 2002.–2006. a

Tabel 1. Tulud ja kulud 2002.–2006. a (tuhat kr)

2002 2003 2004 2005 2006 Tulud kokku (tuh krooni) 31791,4 31093,1 31881,8 40028,9 49727,4 ülikooli eraldised 24554,2 23068,4 23146,9 25853,1 33236,7

otse riigilt 4500,0 6232,7 6443,1 10643,2 13200,0

tulud tasulistest teenustest 1186,7 1750,2 882,1 1624,4 1799,3 muud tulud (projektid, lepin-

gud, ettevõtete ja eraisikute spon-

sorlus) 1550,5 41,79 1409,2 1908,2 2460,4

Kulud kokku (tuh krooni) 31750,7 31883,7 32477,5 33963,3 40837,1 jooksevkulud, 31543,7 31655,3 32477,5 33963,3 40129,9 tööjõukulud 14665,0 15372,2 14995,4 14821,1 16374,1 komplekteerimiskulud 10203,2 10228,1 10881,8 12228,5 16982,1 broneeritud (tellitud teavikud, mille

kohta polnud arved seisuga

31.12.05 veel saabunud) 4859,9 5653,6

infotehnoloogiakulud 95,0 82,3 500,9 510,5 552,7 kommunaalteenused 2577,3 2879,8 3558,4 3529,9 3685,8 muud kulud (lähetused,

transport, kantseleikulud, majan-

duskulud, koolitus jm) 4003,2 3092,9 2541,0 2873,5 2534,9

investeeringud 207,0 228,4 0 0 707,5

ehitiste soetamine ja kapi-

taalremont 0 0 0 0 707,5

investeeringud infotehno-

loogiasse 207,0 80,8 0 0 0

Tabel. 2. Tartu Ülikooli komplekteerimiskulud 2002.–2006. a (tuhat kr)

2002 2003 2004 2005 2006 TÜ eelarvevahendid kokku 15432,4 17155,4 18610,6 23007,3 27043,0 I. Pearaamatukogu 11409,4 11730,4 12830,6 17088,4 22635,1 Komplekteerimiskulud kokku, sh 10207,1 10228,0 10881,8 12228,5 16982,1 Jadaväljaannete tellimine 5427,8 5239,0 4035,3 3645,0 3210,0

Eestis ilmuvad 316,2 389,0 331,9 450,0 435,5

välismaal ilmuvad 5111,6 4850,0 3703,1 3195,0 2774,5 Monograafiad, õpikud jm trükised 2092,2 2227,0 1941,4 3435,9 6380,0 Eestis ilmunud 1108,0 1011,0 428,8 980,0 1412,0

(20)

2002 2003 2004 2005 2006 välismaal ilmunud 984,2 1216 1512,6 2455,9 4968,0 Elektroonilised teavikud, andme-

baasid 1490,0 1210,0 2868,0 3940,0 5534,5

Helisalvestised 102,0 94,0 116,0 145,9 214,5

Publikatsioonide vahetus 603,0 826,5 574,5 805,0

Broneeritud (st tellitud teavikud, mille kohta arved ei olnud seisuga

31.detsember veel saabunud) 1202,8 1502,3 1448,3 4859,9 5653,5 Eelarveväline komplekteerimine 3307,73 1935,29 4683,7 4585,7 4134,6 annetustena saadud teavikud 1243,80 1083,94 3460,93 3566,4 3228,9 vahetusena saadud teavikud 1052,20 851,35 1222,77 1019,3 905,7 II. Teised TÜ raamatukogud 4023,0 5425,0 5780,0 5918,9 5245,5

Tabel 3. TÜ Raamatukogu (pearaamatukogu) komplekteerimiskulude jagunemine teaduskonniti 2005.–2006. a (tuhat kr)*

2005 2006

Usuteaduskond 111,95 151,45

Õigusteaduskond 242,19 491,72

Arstiteaduskond 1532,14 1390,68

Filosoofiateaduskond 783,73 1671,95

Bioloogia-geograafiateaduskond 747,25 1669,39

Füüsika-keemiateaduskond, Füüsikainstituut 1168,83 1510,55

Haridusteaduskond 248,92 272,75

Kehakultuuriteaduskond 242,19 281,82

Majandusteaduskond 405,08 376,73

Matemaatika-informaatikateaduskond 303,37 296,94

Sotsiaalteaduskond 354,95 532,51

KOKKU 6140,6 8646,49

*Jaotuse aluseks on teaduskonna eelarve osakaal ülikooli eelarves

Tabel 4. Lugejateeninduse näitajad 2002.–2006. a

2002 2003 2004 2005 2006 Registreeritud lugejate arv, sh 29207 33783 37613 40178 42730

TÜ üliõpilased 10619 11325 12873 13522 13293

TÜ magistrandid, doktorandid 2303 2569 2733 2956 3269

TÜ Avatud ülikooli üliõpilased 1776 2472 3276 3481 3738

TÜ õppejõud, teadurid 720 661 855 923 906

TÜ teenistujad 1499 1586 1672

EMÜ üliõpilased 2780 3321 3646 3850 4238

EMÜ õppejõud, teadurid 166 185 179 167 180

teiste kõrgkoolide üliõpilased 2421 2991 3269 3477 3978

(21)

2002 2003 2004 2005 2006

teiste kõrgkoolide õppejõud 68 92 86 79 84

muud 8354 10167 9197 10137 11372

Külastuste arv 366079 341047 410170 406104 244401

Laenutusi kokku, sh 1034232* 808880

laenutuste arv raamatukogutöötaja

vahendusel (eks), sh 475803 296559 337016 498733 199435 kojulaenutusi 356451 217363 201308 194386 181738

lugemissaali 82377 60223 32378 28214 17697

teenindusosakonnas 76690 54596 26417 21170 14043

KHO 5687 5627 5970 7044 3654

laenutähtaja pikendamisi 535499 419490

Teistes TÜ raamatukogudes 189955

esmakordsete laenutuste arv 88745

laenutähtaja pikendamisi 101210

Otsingud kaugjuurdepääsuga andmebaasides

otsingute arv 193574 278038 371274 472746 474704

allalaaditud täistekstide, refe-

raatide arv (lugemine, väljatrükk) 182254 208712 380486 427468 922500 RVL

abonentraamatukogude arv

52 55 49 46 80

Eestis 34 35 31 36 55

välismaal 18 20 18 10 25

RVL-ga saadetud kirjandus

tellimused Eesti raamatukogudelt 345 1126 1128 1286 1155

rahuldamata tellimused 333 295 223 187 160

teistele raamatukogudele edasi- saadetud tellimused

29 4 2 5 26

saadetud originaalid 434 446 634 774 757

saadetud koopiad 549 417 269 320 212

Tellimused välismaa raamatukogu-

delt 164 102 61 83 50

rahuldamata tellimused 37 26 11 8 11

välismaa raamatukogudele edasi-

saadetud tellimused 9 2 0 2 2

saadetud originaalid 460 18 18 14 14

saadetud koopiad 641 56 32 59 23

RVL-ga saadud kirjandus

tellitud Eesti raamatukogudest 504 892 1098 1278 1305

saadud originaalid 247 472 600 600 591

saadud koopiad 196 298 298 300 314

tellitud välismaa raamatukogudest 4750 3149 3405 2625 2628

saadud originaalid 1210 758 843 850 889

(22)

2002 2003 2004 2005 2006

saadud koopiad 2910 1186 2312 1680 1610

Vastused kirjalikele päringutele, 1048 1197 1800 1852 1537

sh elektrooniliselt 806 997 1800 1734 758

Vastused suulistele päringutele** 22024

Kopeerimisteenused kasutajatele

koopiakeskuses 1020000 1060000 1200000 1200000

koopiate valmistamine KHO mater-

jalidest, originaali lk 3265 668 493 1094

skaneerimine, originaali lk 1114 387 490 904

Raamatukoguõppused

tunde 41

osavõtjaid 1233 1740 1800 1317

*Märkus. 2002.-2004. aastal ei kajastunud laenutuste arvus laenutähtaja pikendamised. Eesti standard EVS-EN IS0 2789:2003 p 3.3.11 Märkus 1. Laenutused hõlmavad ka laenutähtaja pikendamisi ja registreeritud laenutusi kohalkasutuseks. Laenutähtaja pikendamisi tuleb arvestada eraldi.

** Valikstatistika andmed, pearaamatukogus jt TÜ raamatukogudes vastatatud suulised päringud

Tabel 5. Tartu Ülikooli Raamatukogu kogud 2006. a (EVS–EN ISO 2789:2003 järgi)

Lisandumine Kustu-

tatud

Seis 31.12.

2006 Seis

31.12.

2005

Kokku Ostud Vahetus Annet. Sund- eks.

Muu Raamatud

eksemplar 2530028 37049 13045 896 9027 8008 6073 22776 2544301

sh dissertatsioonid, eks

513658 579 0 0 92 335 152 37 514200

nimetus 12398

laudimeeter 41289 41722

Jadaväljaanded

arvestusüksus 659203 14007 2798 1207 5869 2942 1191 2272 670938

nimetus 5513

sh ajakirjad

aastakomplekt 186297 3850 1106 342 1708 658 36 354 189793

ajalehed

aastakomplekt 14127 1114 96 0 110 903 5 229 15012

laudimeeter 468 531

jätkväljaanded

eksemplar 458779 9043 1596 865 4051 1381 1150 1689 466133

nimetus 5240

(23)

Lisandumine Kustu- tatud

Seis 31.12.

2006 Seis

31.12.

2005

Muu Käsikirjad

säilik 35744 834 0 0 834 0 0 0 36578

laudimeeter 655 680

Kaarditeavik

eksemplar 12109 897 249 0 82 562 4 32 12974

nimetus 332

Graafikateavik 54889 2584 0 0 2391 0 193 0 57473

sh fotod, eks 40092 2391 0 0 2391 0 0 0 42483

neist a) fotokogus 23523 186 0 0 186 0 0 0 23709

b) käsikirjakogus 16569 2205 0 0 2205 0 0 0 18774

kunstiteosed 14797 193 0 0 0 0 193 0 14990

Noodiväljaanded

eksemplar 4595 273 26 1 52 70 124 2 4866

nimetus 60

laudimeeter 78 80

Pisitrükised 88320 6875 0 0 1 6874 0 1 95194

Kokku paberkand-

jal, eks 3384888 62519 16118 2104 18256 18456 7585 25083 3422324

Mikrovormid 11956 0 0 0 0 0 0 0 11956

mikrofišš 7341 0 0 0 0 0 0 0 7341

mikrofilm 4615 0 0 0 0 0 0 0 4615

Auvised 21646 1915 1300 5 124 486 0 0 23561

audiaalteavik 21184 1685 0 22869

visuaalteavik 52 0 0 52

kombineeritud 410 230 0 640

E-teavikud, eks (füü- silisel kandjal)

6846 114 3 6957

Kasutuskogud kok- ku (eks)

3425336 64548 17418 2109 18380 18942 7585 25086 3464798

laudimeeter 63346 65411

B. Vahetuskogu

eksemplare 24577 5899 1395 29081

laudimeeter 316 451

C. Varukogu 308751 - 6033 302718

KOGUD KOKKU (füüsilisel kandjal)

arvestusüksusi 3758664 70447 32514 3796597

Teised TÜ raamatu- 213149

(24)

Lisandumine Kustu- tatud

Seis 31.12.

2006 Seis

31.12.

2005

Muu kogud

TÜ raamatuvara kokku

4009746 D. Elektrooniline

kogu

Andmebaasid, nim 116

hangitud 91 9 9 100

E-jadaväljaanded, nim

kaugjuurdepääsuga 17000 1100 1100 18100

Tabel 6. Kogude kirjeldamine e-kataloogis ESTER 2003.–2006. a*

2003 2004 2005 2006 1. Originaalkirjed lisandunud teavikutele 14054 15008 19086 15560

raamatud, nim 16560 13246

2. Koopiakirjed uutele teavikutele 4621 5390 6165 7308

3. Retrokonversioon, originaalkirjed 9001 17672

4. Retrokonversioon, koopiakirjed 6946 6742 16943

6. Liigitamine, märksõnastamine, nim 24143 25019 26722 42051

7. Uute märksõnanormikirjete koostamine 757 441 249

8. Märksõnade toimetamine 3240

9. Uute nime ja ühtluspealkirja normikirjete koostamine

806 937 1116

10. Nime ja pealkirja normikirjete redigeerimi- ne/andmebaasi korrastamine

2433 1945 1802

11. Nimetusi e-kagtaloogis 493819 538912

raamatud 437260 472408

ajakirjad 6597 6839

jätkväljaanded 10461 11330

ajalehed 2342 2515

audioteavikud 7891 9744

kombineeritud auvised 438 579

pisitrükised 543 594

kaardid 6245 5990

noodid 2885 3846

käsikirjad (dissertatsioonid, üliõpilastööd jm)

9593 13326

käsikirjad (arhivaalid), säilik 5666 6567

kunstiteosed 1011 1961

(25)

2003 2004 2005 2006

fotod 1719 2834

muud (standardid, tarkvara, andmebaasid) 1168 379

eesti keeles 119121 134735

inglise keeles 113768 125672

saksa keeles 81159 88583

vene keeles 58772 63804

teistes keeltes 120999 69581

11. Eksemplarikirjete arv (aasta lõpus) 916949 1003230 1097415 1171297 12. Artiklikirjete arv (aasta lõpus) 46980 50691 55888 63534 12. a bibliografeerimine (uued artiklikirjed,

nim) 1570 1730 2764 7646

* Tabel sisaldab andmeid kõigi TÜ raamatukogude kohta Tabel 7. Kogude hooldus- ja ennistustööd 2002.–2005. a

2002 2003 2004 2005 2006 Trükiste hügieeniline töötlemine

trükiste hügieeniline töötlemine, tolmu eemaldamine koos kuivdesinfit-

seerimisega, eks 845500 712290 685670 704880 755240

hallitusnakkusega trükiste desin-

fitseerimine, eks 3312 3486 3125 2763 2288

trükiste, käsikirjade jm leht-

leheline desinfitseerimine, leht 5675 5213 5489 5125 4619 Pärgament- ja täisnahkköidete pu-

hastamine ja pehmendamine, eks 3 2 4 5 3

Köitmine (kd) 3398 2521

Suunatud restaureerimisele

trükiseid (kd) 55 15

käsikirju (leht) 376 349

graafikat (leht) 57 21

geograafilisi kaarte (leht) 6 0

pärgamentürikuid 27

Kulutused restaureerimisele konser- veerimisele (tellimustöö teistelt asu-

tustelt) kr 75000 72779.70

(26)

Tabel 8. Kasutajakohad ja tehnilised vahendid 2005.–2006. a

2005 2006 Kasutajakohtade arv, sh kohtade arv, kus kasutajad saavad lülitada

isiklikud arvutid võrku

748/39 748/785

Kasutajatele mõeldud arvutitöökohad 115 120

Avalikuks kasutamiseks mõeldud koopiamasinate arv 5 5

Kasutajate käsutuses olevate skannerite arv 1 2

Avalikuks kasutamiseks mõeldud printerite arv 2 2

Personalile mõeldud arvutitöökohtade arv 167 168

(27)

II. TÜ Raamatukogu töötajate publikatsioonid 2006. a

Monograafiad, bibliograafiad, kalendrid jm

1. Дубьева, Л. В. Историческая наука в Тартуском университете в конце XIX–начале XX вв. Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus, 2006. 350 lk. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis ; 13).

2. Дубьева, Л. В. Историческая наука в Тартуском университете в конце XIX–начале XX вв.

Tartu : Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond, 2006. 350 lk. (Dissertationes historiae Universitatis Tartuensis ; 13). [Võrguteavik] – Kättesaadav URL: http://hdl.handle.net/10062/967.

3. Johann Wilhelm Krause 250 : Kalender 2007 / koost. M. Teemus ; kujund. E. Valper ; tõlk. S.

Lembinen ; toim. M. Rand. Tartu, 2006. [29] lk. [koos kaantega] : ill.

4. Nigol, H. Voorusisesed parandused, kordused ja valestardid suulises eesti keeles : Magistritöö / juh. H. Uibo. Tartu : Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond. 90 lk. [Võrguteavik]. – Kättesaa- dav URL: http://hdl.handle.net.10062.545.

5. Rämmer, A. Tartu Ülikooli osa Eesti ja Läti kultuurisidemetes : Magistritöö / juh. E.

Medijainen ; H. Tankler. Tartu : Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond, 2006. 113 lk.

[Võrguteavik]. – Kättesaadav URL: http://hdl.handle.net/10062.1007.

6. Taal, K. Õpetatud Eesti Selts: rahvavalgustuslikust seltsist teadusseltsiks kujunemine : Magistri- töö / juh. T. Rosenberg. Tartu : Tartu Ülikool. Filosoofiateaduskond, 2006. 179 lk.

[Võrguteavik] – Kättesaadav URL: http://hdl.handle.net/10062.798.

7. Raal, A. ; Hinrikus, T. ; Tankler; H. Pharmacy at the University of Tartu. Tartu, 2006. 48 lk.

8. Tartu ülikool ja muusika 19. sajandil. Tartu Ülikooli Raamatukogu näitus (Tartu Keiserliku ülikooli muusikadirektor 200) detsember 2006–aprill 2007 : [näituse voldik] / koost. G. Roht- la. [Tartu, 2006]. [2] lk. : ill.

Artiklid, sõnumid

9. Dubjeva, L. Akadeemik Jevgeni Viktorovitš Tarle — Tartu Ülikooli üldajaloo professor 1913–1918 // Eesti Ajalooarhiivi Toimetised. 14 (21). Tartu : Eesti Ajalooarhiiv, 2006. Lk.

212–218.

10. Dubjeva, L. Das Zeitalter der Aufklärung im Spiegel einer bibliographischer Klassifikation //

Books and Libraries in the Baltic Sea Region from the 16th to the 18th Century : [papers of the academic conference : April 4–5, 2002, Tallinn] = Bücher und Bibliotheken im Ostseeraum vom 16. bis 18. Jahrhundert / ed. by L. Kõiv ; T. Reimo. Tallinn, 2006. Lk. 110–117.

11. Дубьева, Л. Профессор всеобщей истории Тартуского университета Е. В. Тарле: неко- торые аспекты педагогической деятельности // Труды Исследовательского центра в Эсто- нии. Вып. 4. Таллинн : Русский исследовательский центр в Эстонии, 2006. Lk. 100–116.

12. Einasto, O. Laenutusautomaat ei oska naeratada // Raamatukogu, 2006, nr. 3, lk. 13.

13. Einasto, O. Mida lugeja tegelikult raamatukogult ootab? // Raamatukogu, 2006, nr. 6, lk. 9–14.

14. Epner, H. Vöötkooditehnoloogiast raamatukogus // Idee, 2006, nr. 1. (ID-Balti Infoleht ; 15).

15. Epner, H., Vähk, V. Midagi tekstituvastusest ehk ühest võrdluskatsest // Raamatukogu, 2006, nr. 4, lk. 25–26.

16. Ermel, M. Õnnitleme värskeid kutsetunnistuse saajaid // Raamatukogu, 2006, nr. 1, lk. 24.

(28)

17. Ermel, M. Kääriku talveseminar // Raamatukogu, 2006, nr. 3, lk. 34.

18. Hallik, M. Parim kanal väärtinformatsioonini // Raamatukogu, 2006, nr. 6, lk. 14–15.

19. Hallik, M. Teadusraamatukogudest teadmistepõhises Eestis // Riigikogu Toimetised. 13. Tal- linn, 2006. Lk. 209–214.

20. Hallik, M . Teadusraamatukogudest teadmistepõhises Eestis // Riigikogu Toimeti- sed. 13. 2006. [Võrguteavik]. – Kättesaadav URL:

http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito13/artiklid/27hallik.htm.

21. Jalas, K. Elve-Viiu Klement 70 // Raamatukogu, 2006, nr. 1, lk. 37.

22. Jalas, K. Laenutusautomaat on kohal // Raamatukogu, 2006, nr. 2, lk. 40.

23. Jalas, K. Raamat väsib ja kulub // Raamatukogu, 2006, nr. 6, lk. 14.

24. Arsitophanes. Linnud. Proloog ja parodos. Tõlk. M. Murdvee // Akadeemia, 2006, nr. 12, lk.

2686–2708.

25. Hesiodos. Tööd ja päevad (v. 47–108, 483–503, 519–528, 564–581, 597–694); Homerose hümnid Apollonile ; Sophokles. Aias ; Menandros. Pahurdaja ; Proklos. Hümn tundmatule.

Tõlk. M. Murdvee // Vanakreeka kirjanduse antoloogia. Tallinn : Varrak, 2006, Lk. 71–76, 142–151, 322–370, 459.

26. Poljakov, M. Organisatsiooni maine // Raamatukogu, 2006, nr. 5, lk. 5–8.

27. [Rand. M.] In memoriam Tiina Nurk // Universitas Tartuensis, 2006, 8. dets., nr. 39, lk. 4.

28. [Rand, M.] In memoriam Tiina Nurk // Postimees, 2006, 9. dets., nr. 288, lk. 34.

29. Rand, M. „… meie ülikooli raamatukogul on olulisim pakutust juba olemas” : August Wil- helm Hupeli kogust Tartu Ülikooli Raamatukogu ostude näitel // Ruti raamat : Artikleid, lu- gusid, mälestusi : Pühendusteos Rutt Hindrikusele 7.05.2006. Tartu, 2006. Lk. 233–271.

30. Rand, M. Rara rarissima im Bibliotheksbestand : Die Tartuer/Dorpater Kantiana // Books and Libraries in the Baltic Sea Region from the 16th to the 18th Century : [papers of the academic conference : April 4–5, 2002, Tallinn] = Bücher und Bibliotheken im Ostseeraum vom 16. bis 18. Jahrhundert / ed. by L. Kõiv ; T. Reimo. Tallinn, 2006. Lk. 93–109.

31. [Rand, M.] Tiina Nurk 2. IX 1918–5. XII 2006 // Sirp, 2006, 15. dets., nr. 47, lk. 19.

32. Rand, M. ; Schmidt, K. Leopold Mozarti kiri Tartu Ülikooli raamatukogus // Eesti Ekspress : Areen, 2006, 10. aug., nr. 32, lk. B16.

33. Rohtla, G. Tartu Akadeemiline Musse ja muusikategemine 19. sajandi esimesel poolel (1841–

1844) // Tuna : Ajalookultuuri ajakiri, 2006, nr. 2, lk. 19–36.

34. Hinrikus, T. ; Raal, A. ; Tankler, H. Text-Books as a Basis of Pharmacy Education at the University of Tartu During Earlier Period // European Association of Faculties of Pharmacy Annual Conference. Quality Assurance in Pharmacy Education : Programme and abstract Book. Tartu, 2006. Lk. 60–62.

35. Hinrikus, T. ; Raal, A. ; Tankler, H. Textbooks of Pharmacy, used at University of Tartu in the 19 th Century // Historiae scientarum Baltica : Abstracts of XXII Baltic Conference on the History of Science. II. Vilnius, 2006, Lk. 43–44.

36. Panov, A. ; Tankler, H. Feodor Yevetski (1851–1909), Professor of Ophthalmology at Uni- versity of Tartu // Historiae scientarum Baltica : Abstracts of XXII Baltic conference on the History of Science. II. Vilnius, 2006. Lk. 100–101.

37. Tankler, H. ; A. Rämmer Joint Scholarly Endeavors between Estonia,Latvia and Lithuania in the 1920s and 1930s // Historiae scientarum Baltica : Abstracts of XXII Baltic conference on the History of Science. I. Vilnius, 2006. Lk. 94–95.

38. Teemus, M. Maalilised reisid : vaategraafikat TÜ Raamatukogu kogudes // Raamatukogu, 2006, nr. 1, lk. 35.

(29)

39. Teemus, M. ; Sootak, V. Ilmub raamatukogu uus kalender // Universitas Tartuensis, 2006, 10. nov., nr. 35, lk. 3.

40. Terning, A. Heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja selle retseptsioonist Baltimail 17. sajandil // Eesti Ajalooarhiivi toimetised ; 12(19). Tartu, 2006. Lk. 151–199.

41. Vene, I. Kirjanduspreemia teekond // Sirp, 2006, 6. okt., nr. 37, lk. 4.

42. Vene, I. Kolmas maailmasõda ja inimülesusega seonduvad tõekspidamised // Sirp, 2006, 17.

veebr., nr. 7, lk. 2.

43. Vene, I. Kolmas platonism // Sirp, 2006, 5. mai, nr. 18, lk. 24.

44. Vene, I. Timurluse sajandi taustal // Sirp, 2006, nr. 2. juuni, nr. 22, lk. 24.

(30)

III. TÜ Raamatukogu töötajate ettekanded 2006. a

Konverentsidel ja seminaridel

1. Dubjeva, L. Vene ajaloolased Tartu ülikoolis 19. saj lõpus–20. saj algul — Õpetatud Eesti Seltsis, 12.04.

2. Einasto, O. Tartu — konverentside linn — seminaril „Konverents ja incentiv-turism Eestis”

Peterburis, 04.10.

3. Einasto, O. Tartu Ülikooli Raamatukogu teenuste kvaliteedi monitooring ja teenuste arendamine — Teadusraamatukogude suveseminaril Ojaäärsel, 20.09.

4. Ermel, M. Teekond Toomelt Struve tänavasse — ettekandepäev „Tartu toomkirik 200 aastat ülikooli teenistuses — 175 aastat raamatukogu kodu, 25 aastat ajaloomuuseumi kodu”, 15.09.

5. Hallik, M. Ülikooli raamatukogu hoone aastal 2010 — ettekandepäeval „Tartu toomkirik 200 aastat ülikooli teenistuses — 175 aastat raamatukogu kogu, 25 aastat ajaloomuuseumi kodu”, 15.09.

6. Kask, K. K. Autentimisest, printimisest jm TÜ raamatukogus — konverentsil „Digitaalraama- tukogu ja selle kasutaja IV. ELNET Konsortsium 10”, 25.10.

7. Külv, L. Muudatustest Tartu Ülikooli raamatukoguvõrgu töös — V kirjepäev TÜ Raamatu- kogus, 29.11.

8. Loorits, E. Uut kataloogijale : info uutest kirjestandarditest — V kirjepäev TÜ Raamatuko- gus, 29.11.

9. Miil, K. Uut lugejakoolituses TÜ Raamatukogus — Referentide suvekoolis Vihulas, 29.05.

10. Miil, K. ESTER-i kasutaja ülikooli raamatukogus : konsultandi tähelepanekud kirjeldajale, märksõnastajale ja tehnilisele poole — V kirjepäev TÜ Raamatukogus, 29.11.

11. Moont, K. Uut kataloogijale : e-raamatute kataloogimine — V kirjepäev TÜ Raamatukogus, 29.11.

12. Meltsas, M. E-väljaannete ühishangetest — Raamatukogude talveseminaril Käärikul 08.03.

13. Meltsas, M. Ühiselt hangitud e-väljaannete väärtusest — konverentsil „Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja IV. ELNET Konsortsium 10”, 25.10.

14. Pai, K. ; Sepp, A. Kaartkataloogide retrokonversioon [TÜ Raamatukogus] — Raamatukogude talveseminaril Käärikul, 08.03.

15. Parts, R. ESTER-i kasutaja ülikooli raamatukogus : normikirje nähtavaks ka lugejale — V kirjepäev TÜ Raamatukogus, 29.11.

16. Poljakov, M. Raamatukogu maine — Eesti Raamatukoguhoidjate Tartumaa kogus 26.04.

17. Poljakov, M. Enesekehtestamine — teeninduse võti — Kohtla-Järve Keskraamatukogu tööta- jatele, 18.10.

18. Rand, M. ; Bernotas, A. ; Šahhovskaja, T. „Eesti rahvas vaatamata kõigele on siiski üks” : väliseesti isiku- ja asutuste/organisatsioonide arhiivid TÜ Raamatukogus — „Invernational Conference on the Baltic Archives Abroad” Eesti Kirjandusmuuseumis, 27.06.–01.07.

19. Rand, M. Jälgi A. W. Hupeli raamatukogust — konverents „Raamatukogude roll Põltsamaa ajaloos” Põltsamaal, 20.04.

20. Rohtala, G. Berliini Filharmoonikute kontserdid Tartus 1899. aastal — Akadeemiline Balti- saksa Kultuuriselts Tartus ettekandekoosolek, 16.05.

21. Rohtla, G. Akademischer Gesangverein Dorpat (Tartu) — rahvusvaheline ettekandepäev

„Chorgesand als Medium von Ingterkulturalität : Formen, Kanale, Diskurse” Bonni ülikoolis, 25.–27.05.