Tartu Ülikooli Raamatukogu

(1)

K A L E N D E R

Tartu Ülikooli Raamatukogu

manu scripta

illuminata et

(2)

scripta manu

illuminata et

Tartu Ülikooli Raamatukogu tutvustab oma kalendrisarja üheksanda, 2010. aasta kalendriga oma kogude üht kaunimat pärli – keskaegsete ladinakeelsete pärgamentkäsikirjade kümneköitelist kollektsiooni. Ei ole liialdus väita, et iga Tartu koodeks – ka kõige tagasihoidlikum – on esteetiliselt ainulaadne, nii nagu iga keskaja käsikiri üldse on põhimõtteliselt kordumatu.

Käsikirjad on Tartusse jõudnud eri aegadel. Nende varasemast käe- käigust on koodeksites küll üksikuid märke, ent tervikuna jääb see ikka veel hämarusse. Kaks käsikirja, Mscr 10 (breviaar u 1400) ja Mscr 13 (kommentaar Priscianuse ladina grammatikale 12.(11.?) sajandist), on olnud ülikooli raamatukogu valduses juba 19. sajandi alguskümnenditel. Ülejäänud kaheksa ostis ülikoolile 1875. aastal Londonist Tartu tollane klassikalise filoloogia noor professor Franz Rühl (1845–1916), kelle kirg oli ladina paleograafia. Ta oli ettevalmis- tuselt ajaloolane, õppinud Jena ja Berliini ülikoolis (üheks õpetajaks Theodor Mommsen), kaitsnud doktorikraadi Marburgi ülikoolis väi- tekirjaga Plutarchosest ning seejärel veetnud aastaid reisides, kuni tuli 1872. aastal Tartusse, esmalt arheoloogia dotsendiks. Suurema osa neljast Tartus veedetud aastast enne lahkumist Königsbergi üli- kooli viibis F. Rühl jätkuvalt teadusreisidel. Ühel sellisel ongi ostetud Tartu pärgamentkoodeksid.

Võib oletada, et ost oli seotud Rühli kavatsusega alustada Tartus keskaja paleograafia kursust. Komplekt võimalikke õppevahendeid on mitmekesine. Silmatorkavalt palju on hilisantiigi proosatekste, terve rida nn pseudo-autoreid (Ps.-Aristoteles, Ps.-Dares Phrygius, Ps.- Seneca, Ps.-Hieronymus). Koodeksid hõlmavad ajavahemiku 13.–15.

sajandini ning pakuvad iseloomulikke näiteid hiliskeskaja kirjatüüpi- dest ja raamatukujundusest, üksteist kuigivõrd kordamata.

Keskaja raamatukujunduse võimalused sõltusid ennekõike kirjutus- materjalist, tekstiliigenduse traditsioonidest ning kirja arengu sisemisest loogikast. Alles pärast esmaste tingimuste täitmist andis kunstnik või rubrikaator endale vabaduse fantaasiaks. Õilis pär- gament, keskaja põhiline kirjutusmaterjal, võib olla üsnagi erinev, sõltuvalt sellest, kas nahk pärineb lambalt, kitselt või vasikalt, samuti töötlemise vahenditest ja põhjalikkusest. Itaalia päritolu käsikirjad, kirjutatud lambanahale, on helevalged, pehme ja sileda pinnaga, õhu- keste lehtedega, millel sule liikumist ei takista miski – kiri muutub ümaramaks, äärtele tekivad kaunistused, initsiaali juurde filigraanid, isegi miniatuurid (vt märts, aprill, mai, detsember). Samas võivad materjali karva- ja lihapool olla silmahakkavalt erinevat värvi. Põhja- Euroopas kasutati rohkem vasikanahka: pärgament on tumedam, paksem ja kangem, ent ühtlasemat värvi mõlemalt poolt (vt veebruar, september, oktoober).

Tekstiliigenduse traditsioonid olid suunatud lugemise ja raamatu kasutamise hõlbustamisele. Võimalikul dekooril on tüüpkohad: teksti algus ja lõpp, peal- ja vahepealkirjad, initsiaalid, rõhutused teksti sees, mõttepauside ehk uue lõigu markeerimine. Väga tavaline sõna keskaja käsikirjalise teksti alguses on lad. incipit ‘algab’ ning lõpus explicit

‘lõpeb’. Isegi kui teosel on oma pealkiri olemas, lisatakse ka sellele incipit, mis aitab identifitseerida teksti. Kõige tagasihoidlikumaski koodeksis on need raamatutehnilised märked esile tõstetud koos punaste vahepealkirjade, peatükinumbrite ja kas või ühe initsiaaliga.

Kõiki markeeringuid kokku nimetati rubriikideks (lad. rubrica sõnast ruber ‘punane’).

Käsikirjalise raamatu kaunistus lähtub tähekujust, see omakorda kirjatüübist. Tartu kollektsioonis on esindatud peaaegu kõik tavali- semad keskaegsed kirjatüübid, alates karolingide minusklist (jaanuar, 12. (11.?) sajand), läbi gooti minuskli ja kursiivi ning rotunda, kuni humanistide kursiivi ja minusklini (detsember, 15. sajandi 2. pool).

Kalender pakub võimaluse tutvustada kõiki selle kollektsiooni käsi- kirju. Reproduktsioonide valiku on määranud soov võimalikult mitmekülgselt silme ette tuua käsikirjalise raamatu ilu ja omapära nii kasutatud kirjades kui dekooris. Iga pildilehe pöördelt leiab huviline lühikommentaari käsikirja kohta.

Koostaja

The ninth calendar in the Tartu University Library calendar series, the one for 2010, introduces the public to one of the most beautiful pearls in the library’s collections – the ten-volume collection of medieval Latin parchment manuscripts. It is no exaggeration to say that each of the Tartu codices – even the most modest one – is aes- thetically unique, just as any medieval manuscript is, in principle, never repeated.

The manuscripts have reached Tartu at different times. As to their earlier history, a few marks about it can be found in the codices, but as a whole it is still rather obscure. Mscr 10 (breviary from about 1400) and Mscr 13 (commentary on Priscianus’ Latin grammar from the 12th (11th?) century) have been in the university library since the first decades of the 19th century. The rest were bought for the university in London in 1875 by Franz Rühl (1845–1916), a young Tartu professor of classical philology, whose passion was Latin palaeography. He was educated as a historian at the universities of Jena and Berlin (one of his teachers was Theodor Mommsen), took his doctoral degree from the University of Marburg with a dissertation on Plutarch, and travelled for years before coming to Tartu in 1872.

Most of Rühl’s four years in Tartu before leaving for the University of Königsberg were spent on research trips. It is on one of these trips that the Tartu parchment codices were bought.

One can suppose that the purchase was due to Rühl’s intention to start a course in medieval palaeography in Tartu. The set of possible study aids is quite varied. There is a conspicuously large number of prose texts from the Late Antiquity, several so-called pseudo-authors (Pseudo-Aristotle, Pseudo-Dares Phrygius, Pseudo-Seneca, and Pseudo-Jerome). The codices date from the 13th to the 15th centuries and provide characteristic examples of late medieval scripts and book design without considerable repetitions.

The possibilities of medieval book design primarily depended on the writing material, the traditions of text division, and the inner logic of the development of script. Only after fulfilling the initial conditions did the artist or rubricator let his fantasy flow freely. Noble parchment, the main writing material in the Middle Ages, can be quite different depending on whether the skin comes from a sheep, goat, or calf, and the means used for processing it as well as the thorough- ness of processing also have their role. Manuscripts of Italian origin, written on sheepskin, are bright white, with soft and smooth surface, and thin leaves, which cause no obstacle to the movement of the pen – the script becomes more rounded, decorations appear in the margins, and filigrees, even miniatures, appear by the initials (see March, April, May, and December). At the same time, the fur and the flesh side of the material can differ considerably in colour. In Northern Europe, calfskin was preferred: the parchment is darker, thicker, and stiffer, but the colour is more even on both sides (see February, Sep- tember, and October).

The traditions of text division aimed at facilitating the reading and use of the book. Possible decorations are to be found in typical places: the beginning and end of the text, headings and subheadings, initials, emphases in text, and the marking of thought pauses, or new paragraphs. A medieval manuscript commonly begins with the word incipit (Latin, ‘begins’), and ends with explicit (Latin, ‘ends’). Even if the work has its own title, incipit is still added to it to help to identify the text. Even in the most modest of codices, these technical marks have been emphasized; the same applies to red subheadings, chapter numbers, and at least one initial. All these marks together were called rubrics (Latin, rubrica; from ruber, ‘red’).

Decorations of the manuscript book are based on the shape of the letter; the latter, in its turn, is determined by the script. The Tartu collection includes almost all of the more common medieval scripts from the Carolingian minuscule (January, 12th (11th?) century), through the Gothic minuscule, Gothic italics, and the rotunda to the humanist italics and humanist minuscule (December, second half of the 15th century).

The calendar presents all the manuscripts from the collection. The reproductions aim at depicting the beauty and special characteristics of the manuscript book as richly as possible. On the reverse of each picture, the user will find a short commentary on the manuscript.

The compiler

(3)

(4)

2010 JAANUAR / January

Nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev

Week Monday Tuesday Wednesday Thursday Friday Saturday Sunday

53

1 2 3

Uusaasta Vabadussõjas

võidelnute mälestuspäev

1

4 5 6 7 8 9 10

Kolmekuningapäev

2

11 12 13 14 15 16 17

Nuudipäev e.

kanutipäev Taliharjapäev Tõnisepäev

3

18 19 20 21 22 23 24

4

25 26 27 28 29 30 31

Paavlipäev;

tatjanapäev Holokausti ohvrite

mälestuspäev

23. jaanuar – Tartu ülikooli raamatukogu kauaaegse direktori Friedrich Puksoo (1890–1969) 120. sünniaastapäev 23 January – 120th birthday of Friedrich Puksoo (1890–1969), the long-time director of Tartu University Library

Mscr 13. Tundmatu autor. Kommentaar Priscianusele. 12. saj (11. saj ?), Prantsusmaa, karolingide minuskel Mscr 13. Unknown author. Commentary on Priscian. 12^th (11^th?) c., France, Carolingian minuscule

(5)

Mscr 13 Tundmatu autor. Kommentaar Priscianuse ladina keele grammatikale (Tractatus glosarum?).

12. (11.?) sajand, Prantsusmaa, karolingide minuskel.

98 lehte. 204 × 127

Rooma grammatik Priscianuse Institutiones grammaticae („Grammatika alused”; 18 rmt-t) 6. sajandist on kõige täielikumaid ladina keele grammatika ja keelekasutuse kirjeldusi, mis on keskajast saadik sügavalt mõjutanud ka keelefilosoofia ja -teaduse ajalugu. Käsiraamatu mahukusest hoolimata kirjutati sellele keskajal (eriti nn skolastilisel perioodil) põhjalikke kommentaare ning ka neile omakorda kommentaare, mistõttu suhe Priscianuse algtekstiga ei ole alati selge. Tartu käsikiri on oletatavasti üks taoline kommentaari kommentaar, 11. sajandi anonüümse kommentaari Glosulae anonüümne kommentaar Tractatus glosarum, millest praegu on teada veel vaid üks käsikiri (Vatikani raamatukogus).

Käsikirjas domineerib grammatiline arutlus ning pärgament on ära kasutatud viimse võimaluseni. Dekorat- sioon on väga napp: üks kahevärviline initsiaal (f. 1), rida väiksemaid siniseid initsiaale ning tavatindiga joonistatud, ent fantaasiarikkaid initsiaale koodeksi sees.

Reprodutseeritud: ülal initsiaal f. 41v; all vasakul f. 43v–44 üldvaade; all paremal värviline initsiaal f. 1 ning initsiaal f. 33v.

Mscr 13 Unknown author. Commentary on Priscian’s Latin grammar (Tractatus glosarum?).

12th (11th?) century, France, Carolingian minuscule.

98 leaves. 204 × 127

Institutiones grammaticae (“Grammatical Foundations”;

18 books) by the Roman grammarian Priscian from the 6th century is one of the most comprehensive descriptions of Latin grammar and usage, which has had a profound impact on linguistics and the philosophy of language since the Middle Ages. Despite its voluminousness, thorough commentaries were written on it throughout the Middle Ages (particularly in the so-called Scholastic period), and these commentaries, in their turn, were commented on.

For this reason, their relation to Priscian’s original text is not always clear. The Tartu manuscript is presumably one of such commentaries on a commentary: an anonymous commentary (Tractatus glosarum) on an anonymous 11th- century commentary (Glosulae). Of the former, only one more manuscript is currently known to be in existence (in the Vatican Library).

Grammatical discussion prevails in the manuscript, and the parchment has been made use of as completely as possible.

Decorations are very scanty: one two-coloured initial (f. 1) and, within the codex, a few smaller blue initials as well as a few ones drawn in common ink, but rich in fantasy.

Reproductions – top: initial, f. 41v; bottom left: f. 43v–

44, general view; bottom right: coloured initial, f. 1 and initial, f. 33v.

(6)

2010 VEEBRUAR / February

5

1 2 3 4 5 6 7

Tartu rahulepingu aastapäev;

küünlapäev

6

8 9 10 11 12 13 14

Luuvalupäev Valentinipäev

7

15 16 17 18 19 20 21

Leedu iseseisvuspäev;

vastlapäev

Tuhkapäev

8

22 23 24 25 26 27 28

Talvine peetripäev Iseseisvuspäev

Mscr 281. Kloostrikirjanduse kogumik. 13. saj 1. pool, Inglismaa, gooti minuskel Mscr 281. Collection of monastic literature. First half of the 13^th c., England, Gothic minuscule

2. veebruar – 90 aastat Tartu rahulepingust, mille tulemusel Tartu ülikool sai tagasi Esimese maailmasõja käigus Venemaale evakueeritud varad, sh raamatukogu

2 February – 90th anniversary of the Tartu Peace Treaty, which resulted in the University of Tartu receiving back its property evacuated to Russia during World War I, including the library

17.–18. veebruar – Eesti teadusraamatukogude talveseminar Käärikul 17–18 February – winter seminar of Estonian research libraries in Kääriku

(7)

Mscr 281 Kloostrikirjanduse kogumik.

13. sajandi 1. pool, Inglismaa, gooti minuskel. 157 lehte.

133 × 101

Kogumik algab paavst Innocentius III traktaadiga De contemptu mundi („Maailma põlgusest”; 1195), mille ta kirjutas enne paavstiks valimist, kandes veel nime Lothario dei Segni. Teos oli erakordselt populaarne kogu keskaja vältel ning eriti Inglismaal. Üksnes 13. sajandist on regist- reeritud 127 käsikirja, millest kolmandik on Briti päritolu.

Koodeksis järgneb Innocentius III traktaadile terve rida lühemaid traktaate, jutlusi ja fragmente, mis käsitlevad pahede ja vooruste temaatikat, lõppedes fragmendiga Pseudo-Aristotelese teosest Secretum secretorum Johannes Hispalensise tõlkes (kommentaar vt Mai).

Tekstide temaatika ning erinevate käekirjade hulk (kokku 29) laseb oletada, et koodeks on järkjärgult kujunenud kloostris. Dekoratsiooni võib pidada tüüpiliseks: vahelduvad rohelise ja punase tindiga initsiaalid. Tekstis on peatükkide numbrid ja pealkirjad esile tõstetud punasega.

Reprodutseeritud: ülal p. 28–29 üldvaade; all vasakul detailid p. 28; all paremal lõik sisukorrast p. 52.

Mscr 281 Collection of monastic literature.

First half of the 13th century, England, Gothic minuscule. 157 leaves. 133 × 101

The collection begins with De contemptu mundi (“On the Contempt of the World”; 1195) by Pope Innocent III, written before he was elected pope and his name was still Lothario dei Segni. The work enjoyed extraordinary popularity throughout the Middle Ages, particularly in England. As many as 127 manuscripts have been registered as dating from the 13th century alone, and a third of these are of British origin. In the codex, the treatise by Innocent III is followed by a whole range of shorter treatises, sermons, and fragments, which deal with the subject of vices and virtues; the codex ends with a fragment from Pseudo-Aristotle’s work Secretum secretorum in Johannes Hispalensis’ translation (for a commentary, see May).

The themes of the texts as well as the number of different hands (altogether 29) suggest that the codex gradually took shape in a monastery. The decorations can be considered typical: initials in green ink alternate with those in red ink. Chapter numbers and headings have been emphasized with red in the text.

Reproductions – top: p. 28–29, general view; bottom left:

detail, p. 28; bottom right: a paragraph from the table of contents, p. 52.

(8)

2010 MÄRTS / March

9

1 2 3 4 5 6 7

10

8 9 10 11 12 13 14

Rahvusvaheline

naistepäev Emakeelepäev

11

15 16 17 18 19 20 21

Käädripäev Kevade algus kell

17:32 Pendipäev

12

22 23 24 25 26 27 28

Paastumaarjapäev Palmipuudepüha;

üleminek suveajale

13

29 30 31

25. märts – Skytte päev. Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte (1577-1645) oli Tartu ülikooli asutamise algataja ja esimene kantsler

25 March – Skytte Day at the University of Tartu. Johan Skytte (1577-1645), the governor general of Livonia, initiated the foundation of the University of Tartu and was its first chancellor

Mscr 287. Petrus Limoges’ist. Liber moralis de oculo. 14. saj 1. pool, Itaalia, rotunda Mscr 287. Peter of Limoges. Liber moralis de oculo. First half of the 14^th c., Italy, rotunda

(9)

Mscr 287 Petrus Limoges’ist. Liber moralis de oculo.

14. sajandi 1. pool, Itaalia, rotunda. 94 lehte. 247 × 173 Koodeks sisaldab kaks teoloogilist traktaati – Vincen- tinuse De venatione divini amoris („Jumala armastuse jahtimisest”) ja Limoges’i Petruse Liber moralis de oculo („Moraaliraamat silmast”) – ning 1350. aastaks koostatud astroloogilisi tabeleid. Pariisis mitme valdkonnaga, sh teoloogia, meditsiini, astronoomia ja astroloogiaga tegelenud Limoges’i Petruse (u 1240-1306) moraaliallegoo- riline traktaat silmast ja nägemisest füüsilises ja allegoo- rilises perspektiivis oli kõrgkeskajal väga populaarne teos (valminud u 1285). On säilinud enam kui 220 ümberkir- jutust. Üks käsikiri leidub ka Tallinna Linnaarhiivis, mille tervikteksti koos eesti tõlke ja kommentaaridega on välja andnud Meelis Friedenthal oma väitekirjas Tallinna Lin- naarhiivi Tractatus moralis de oculo. Tartu, 2008 (Disserta- tiones theologiae universitatis Tartuensis, 13).

Vincentinus (Vincentius; Bartholomaeus Vincentinus e. Bartholomaeus de Bregantiis, Bartolomeo di Vicenza;

u 1200–1270) on jäänud kirikulukku väljapaistva dominikaani õpetlase ja kirikupoliitikuna, keda paavst Innocentius IV nimetas 1252. aastal kõige autoriteetsemaks teoloogiks oma kuurias. Sellest hoolimata on andmed tema elukäigust väga napid ning tema kirjalikust pärandist on säilinud üksnes jutlusi ja eelnimetatud teos De venatione divini amoris, mida võib käsitleda kui abivahendit jutlusta- mise juurde, sarnaselt Limoges’i Petruse traktaadiga.

Tartu koodeksit kaunistavad traktaatide miniatuurbor- düüridega alguslehed (f. 2, f. 49) ja kuus kaunist kulla ja värvidega teostatud piltinitsiaali, lisaks rohked kahe- värvilised initsiaalid arabeskide ja äärekaunistustega ning punased rubriigid.

Reprodutseeritud: üldvaade f. 63.

Mscr 287 Peter of Limoges. Liber moralis de oculo.

First half of the 14th century, Italy, rotunda. 94 leaves.

247 × 173

The codex includes two theological treatises – De venatione divini amoris (“On the Hunting for the Love of God”) by Vincentinus, and Liber moralis de oculo (“Moral Book on the Eye”) by Peter of Limoges – as well as some astrological tables for the year 1350. This moral-allegorical treatise on the eye and vision in the physical and allegorical perspective by Peter of Limoges (ca 1240−1306), who was active in Paris in several fields including theology, medicine, astronomy, and astrology, was very popular in the High Middle Ages (completed ca 1285). More than 220 transcripts have been preserved. One manuscript is in the Tallinn City Archives; its whole text with an Estonian translation and commentaries has been published by Meelis Friedenthal in his dissertation Tallinna Linnaarhiivi Tractatus moralis de oculo (“Tractatus moralis de oculo in the Tallinn City Archives”), Tartu, 2008 (Dissertationes theologiae universitatis Tartuensis, 13).

Vincentinus (Vincentius; Bartholomaeus Vincentinus or Bartholomaeus de Bregantiis, Bartolomeo di Vicenza; ca 1200–1270) has remained in church history as a prominent Dominican scholar and church politician, whom Pope Innocent IV called the most authoritative theologian in his Curia in 1252. Nevertheless, the information available about his life is very scanty, and of his written legacy, only some sermons and the above-mentioned work, De venatione divini amoris, have been preserved. The latter, like the treatise by Peter of Limoges, can be treated as an aid to preaching.

The initial leaves of the treatises in the Tartu codex are decorated by miniature borders (f. 2, f. 49). The codex also includes six beautiful pictorial initials made with gold and paints; numerous two-coloured initials with arabesques and borders; and red rubrics.

Reproduction – general view, f. 63.

(10)

2010 APRILL / April

13

1 2 3 4

Karjalaskepäev Suur Reede Esimene

ülestõusmispüha

14

5 6 7 8 9 10 11

Teine ülestõusmispüha

15

12 13 14 15 16 17 18

Künnipäev

16

19 20 21 22 23 24 25

Rahvusvaheline raamatupäev;

jüripäev

Markusepäev

17

26 27 28 29 30

Mscr 287. Vincentinus ja Petrus Limoges’ist. Traktaadid.

14. saj 1. pool, Itaalia, rotunda

Mscr 287. Vincentinus and Peter of Limoges. Treatises.

First half of the 14^th c., Italy, rotunda

(11)

Mscr 287 Vincentinus and Peter of Limoges. Treatises.

First half of the 14th century, Italy, rotunda. 94 leaves.

247 × 173

For commentaries on Vincentinus and Peter of Limoges, see March.

The photograph shows the red incipit of the treatise by Peter of Limoges: Incipit liber moralis de oculo (‘begins the moral book on the eye’) without the author’s name, as is not infrequent. The first sentence of the work begins with the initial S: Si… (‘if’).

In medieval manuscripts, various marks left by readers can be found; a characteristic one is the pointing finger for the NB-mark.

Reproductions – details: f. 49 and f. 12v.

Mscr 287 Vincentinus ja Petrus Limoges’ist. Traktaa- did. 14. sajandi 1. pool, Itaalia, rotunda. 94 lehte.

247 × 173

Kommentaarid Vincentinuse ja Limoges’i Petruse kohta vt Märts.

Fotol on nähtav Limoges’i Petruse traktaadi incipit punasega: Incipit liber moralis de oculo (‘algab moraaliraa- mat silmast’) ilma autorinimeta, nagu see pole harv. Init- siaaliga S algab teose esimene lause: Si... (‘kui’).

Keskaegsetes käsikirjades võib kohata mitmesuguseid lugejamärke, üheks iseloomulikuks on osundav sõrm NB-märgina.

Reprodutseeritud: detailid f. 49 ja f. 12v.

(12)

2010 MAI / May

17

1 2

Kevadpüha;

volbripäev

18

3 4 5 6 7 8 9

Euroopa päev;

nigulapäev;

emadepäev

19

10 11 12 13 14 15 16

Taevaminemispüha

20

17 18 19 20 21 22 23

Esimene nelipüha

21

24 25 26 27 28 29 30

Teine nelipüha Urbanipäev

22

31

3. mai – Tartu ülikooli taasavamise 208. aastapäev

3 May – 208th anniversary of the reopening of the University of Tartu 6.–9. mai – Tartu kirjandusfestival Prima Vista

6–9 May – Tartu literary festival Prima Vista Mscr 285. Pseudo-Aristoteles. Liber moralium sive secretum secretorum.

14. saj, Prantsusmaa, rotunda Mscr 285. Pseudo-Aristotle. Liber moralium sive secretum secretorum.

14^th c., France, rotunda

(13)

Mscr 285 Pseudo-Aristoteles. Liber moralium sive sec- retum secretorum. 14. sajand, Prantsusmaa, rotunda. 52 lehte. 180 × 114

Veel hiliskeskajani Aristotelesele omistatud teos Liber moralium sive secretum secretorum („Eetiliste arutluste raamat ehk saladuste saladus”) pärineb tegelikult anonüümselt araabia autorilt. Teos on vormilt nn vürsti- peegel, sisult käsitlus okultsest teadusest. Araabia keelest ladina keelde tõlgiti teos kaks korda: Johannes Hispalensis 12. sajandi 1. poolel ja Philippus Tripolist u 1243. Tartu käsikiri esindab viimast, täielikumat versiooni, millest on teada u 350 käsikirja. Keskajal erakordselt populaarne ja mõjukas teos oli kindlasti tuntum kui ükski Aristotelese enda oma.

Koodeks on dekoreeritud mitmes suuruses initsiaalidega:

f. 1 suur kolmevärviline initsiaal taimemotiiviga äärel;

tekstis läbivalt kolmes suuruses kolmevärvilised (kuldne – sinine – punane) initsiaalid ning väikesed punased ja sinised initsiaalid, lisaks punased rubriigid.

Reprodutseeritud: ülal vasakul initsiaalid f. 51; ülal paremal initsiaal esilehel f. 1; all üldvaade f. 42v–43.

Mscr 285 Pseudo-Aristotle. Liber moralium sive secre- tum secretorum. 14th century, France, rotunda. 52 leaves.

180 × 114

Liber moralium sive secretum secretorum (“Book of Ethical Discussions, or the Secret of Secrets”), a work attributed to Aristotle until as late as the Late Middle Ages, actually originates from an anonymous Arabic author. It is a so- called advice-book for princes by form, and a treatment of occult science by content. The work was translated from Arabic into Latin twice: by Johannes Hispalensis in the first half of the 12th century, and by Philip of Tripoli about 1243. The Tartu manuscript represents the later, more complete version, of which about 350 manuscripts are known to exist. Exceptionally popular and influential in the Middle Ages, the book was doubtless better known than any of Aristotle’s own works.

The codex is decorated with initials of various sizes: f. 1 – a large three-coloured one with a plant motif in the margin;

throughout the text, three-coloured (golden, blue, and red) initials of three sizes, and small red and blue initials;

additionally, red rubrics.

Reproductions – top left: initials, f. 51; top right: initial on the first leaf, f. 1; bottom: general view, f. 42v–43.

(14)

2009 JUUNI / June

22

1 2 3 4 5 6

Lastekaitsepäev Eesti lipu päev

23

7 8 9 10 11 12 13

24

14 15 16 17 18 19 20

Leinapäev

25

21 22 23 24 25 26 27

Suve algus kell

11:28 Võidupüha Jaanipäev Seitsmemagajapäev

26

28 29 30

Peetripäev

17. juuni – LIBER-i (Ligue des Bibliothèques Européennes de Recherche) kaardiraamatukoguhoidjate sektsiooni 17. konverentsi (Tallinn, 15.–18. juuni) Tartu päev

17 June – Tartu day at the 17th conference (Tallinn, 15–18 June) of the cartographic librarians’ group of LIBER (Association of European Research Libraries)

23. juuni – Tartu Ülikooli Raamatukogu 208. aastapäev 23 June – 208^th anniversary of Tartu University Library

Mscr 10. Breviaar. Ca 1400, Põhja-Prantsusmaa või Madalmaad, gooti kursiiv Mscr 10. Breviary. Ca 1400, Northern France or the Low Countries, Gothic italics

(15)

Mscr 10 Breviaar. Ca 1400, Põhja-Prantsusmaa või Madalmaad, gooti kursiiv. 331 lehte. 124 × 92

Breviaar on kirikuaasta kalendri järgi reastatud tunni- palvete (officium divinum, horae canonicae) kogumik, mis kujunes välja 11. sajandiks ja oli kasutusel nii avalikul tun- nipalvusel resp. kirikutes ja kloostrites kui ka eraviisilisel palvetamisel.

Käsikirja initsiaalid on läbivalt dekoreeritud, kohati isegi arabeski ja äärekaunistusega. Initsiaalid esinevad neljas suuruses: neist kolm suurust on kolme värviga (sinine – punane – roheline), kõige väiksemad aga sinised või punased. Lisaks on tekstis punased rubriigid.

Reprodutseeritud: ülal f. 153 initsiaal arabeski ja äärekau- nistusega; all vasakul initsiaal arabeskiga f. 242v; paremal esilehe üldvaade f. 1.

Mscr 10 Breviary. Ca 1400, Northern France or the Low Countries, Gothic italics. 331 leaves. 124 × 92

A breviary is a collection of hourly prayers arranged according to the calendar of the church year (officium divinum, horae canonicae), which developed by the 11th century and was used at public hourly prayers resp. in churches and monasteries, as well as in private prayers.

The initials have been decorated throughout the manuscript, in some places even with an arabesque and border. The initials occur in four sizes: three of them are three-coloured (blue, red, and green), while the smallest ones are blue or red. Additionally, there are red rubrics in the text.

Reproductions – top: f. 153, initial with an arabesque and border; bottom left: initial with an arabesque, f. 242v;

right: general view of the first leaf, f. 1.

(16)

2010 JUULI / July

26

1 2 3 4

Heinamaarjapäev

27

5 6 7 8 9 10 11

Seitsmevennapäev

28

12 13 14 15 16 17 18

Mareta- ehk karusepäev

29

19 20 21 22 23 24 25

Madlipäev Jaagupipäev

30

26 27 28 29 30 31

Annepäev Olevipäev

Mscr 283.

Tsistertslaste ordu reegel ja kloostri privileegid. Ca 1400, Saksamaa, gooti minuskel

Mscr 283. Rule of the Cistercian order and the monastery´s

privileges. Ca 1400, Germany, Gothic minuscule

(17)

Mscr 283 Tsistertslaste ordu reegel ja kloostri privileegid.

Ca 1400, Saksamaa, gooti minuskel. 59 lehte. 152 × 115 11. sajandi lõpul Prantsusmaal rajatud tsistertslaste ordu levis üle kogu Lääne-Euroopa, kloostrite arv jõudis 15.

sajandil ligi 750-ni. Koodeks pärineb oletatavasti Marien- statti kloostrist (Rheinland-Pfalz). Reegel lähtub ordu vanimast kesksest põhiseaduslikust dokumendist Carta caritatis, ent on redigeeritud. Fikseeritud on mõistetavalt nii kloostri kodukord kui ordu üldised printsiibid.

Ametliku teksti dekoor on vähene: suuremad ja väiksemad punased initsiaalid, punased rubriigid. Esile tõstmist vajavad tekstiosad ja olulised numbrid on punasega läbi kriipsutatud. Teksti rangust rõhutab säilitatud lineering.

Reprodutseeritud: suures plaanis detail f. 23v; vasakul esilehe üldvaade f. 1.

Mscr 283 Rule of the Cistercian order and monastery’s privileges. Ca1400, Germany, Gothic minuscule. 59 leaves. 152 × 115

The Cistercian order, founded in France in the late 11th century, spread all over Western Europe, with the number of monasteries amounting to nearly 750 in the 15th century.

The codex probably comes from the Marienstatt monastery in Rheinland-Pfalz, Germany. The rule is based on the order’s earliest central constitutional document, Carta caritatis, but it has been revised. Understandably, both the by-laws of the monastery and the general principles of the order have been presented.

The decorations of the official text are few: larger and smaller red initials, and red rubrics. The parts of the text to be emphasized as well as important numbers have been crossed out with red. The severity of the text is emphasized by the maintained lining.

Reproductions – large detail, f. 23v; left: general view of the first leaf, f. 1.

(18)

2010 AUGUST / August

30

1

31

2 3 4 5 6 7 8

32

9 10 11 12 13 14 15

Lauritsapäev Rukkimaarjapäev

33

16 17 18 19 20 21 22

Taasiseseisvumispäev

34

23 24 25 26 27 28 29

Pärtlipäev

35

30 31

Mscr 282. Humanistlik moraalifilosoofia kogumik. 15. saj keskpaik, Itaalia, humanistide kursiiv

Mscr 282. Collection of humanist moral philosophy. Mid-15^th c., Italy, humanist italics

28. august – Tartu ülikooli raamatukogu esimese direktori professor Johann Karl Simon Morgensterni (1770–1852) 240. sünniaastapäev 28 August – 240th birthday of Professor Johann Karl Simon Morgenstern (1770–1852), the first director of Tartu University Library 30. august – Tartu Ülikooli 2010/2011. õppeaasta avaaktus

30 August – opening ceremony of the academic year 2010/2011 at the University of Tartu

(19)

Mscr 282 Humanistlik moraalifilosoofia kogumik. 15.

sajandi keskpaik, Itaalia, humanistide kursiiv. 77 lehte.

131 × 92

Humanismi perioodi moraalifilosoofia püüdis ühendada väga erinevaid ainevaldkondi, mida antud kogumik hästi iseloomustab. Koodeks algab apokrüüfse pseudokirjava- hetusega filosoof Seneca ja püha Pauluse vahel. Järgnevad Poggio Bracciolini Dialogus an seni ducere uxorem liceat („Dialoog sellest, kas vana mees võib naist võtta”) ning tema kiri Cosimo de’ Medicile De agricultura („Põllu- harimisest”); Enea Silvio Piccolomini kiri Procopius de Rabensteynile; Petrarca kiri Ad Clementem papam („Paavst Clemensile”) ning kolm Pseudo-Seneca moraalifilosoofilist traktaati.

Rahvaraamatuliku koodeksi dekoor on väga napp: vii- napuuväädiga initsiaal f. 1, üksikud värvilised initsiaalid ja punased rubriigid tekstis, alguslehel f. 1 puu motoga ALOPERA.

Reprodutseeritud: ülal vasakul f. 54, ülal paremal kaks detaili esilehelt f. 1, all paremal detail viimaselt tekstilehelt f. 73v.

Mscr 282 Collection of humanist moral philosophy.

Mid-15th century, Italy, humanist italics. 77 leaves.

131 × 92

The moral philosophy of the Humanist period tried to combine very different fields, which is well illustrated by this collection. The codex begins with an apocryphal pseudo-correspondence between the philosopher Seneca and St. Paul. It is followed by Dialogus an seni ducere uxorem liceat (“Dialogue on whether an Old Man May Take a Wife”) by Poggio Bracciolini, and his letter to Cosimo de’ Medici, De agricultura (“On Cultivation”);

Enea Silvio Piccolomini’s letter to Procopius de Raben- steyn; Petrarch’s letter Ad Clementem papam (“To Pope Clement”); and three treatises on moral philosophy by Pseudo-Seneca.

The decorations of this codex, which resembles a popular book, are very few: an initial with a vine branch on f. 1;

a few coloured initials and red rubrics in the text; and on the first leaf on f. 1, a tree with the motto ALOPERA.

Reproductions – top left: f. 54; top right: two details from the first leaf, f. 1; bottom right: a detail from the last text leaf, f. 73v.

(20)

2010 SEPTEMBER / September

35

1 2 3 4 5

Teadmistepäev;

ülemaailmne rahupäev

36

6 7 8 9 10 11 12

Ussimaarjapäev

37

13 14 15 16 17 18 19

38

20 21 22 23 24 25 26

Madisepäev Vastupanuvõitluse

päev Sügise algus kell 03:09

39

27 28 29 30

Mihklipäev

Mscr 286. Francesco Petrarca. De secreto conflictu curarum mearum.

15. saj keskpaik, Inglismaa, gooti kursiiv Mscr 286. Petrarch. De secreto conflictu curarum mearum. Mid-15^th c., England, Gothic italics

24. september – Tartu ülikooli mälestuspäev Raadil

24 September – commemoration day of the University of Tartu at Raadi cemetery

(21)

Mscr 286 Francesco Petrarca. De secreto conflictu curarum mearum. 15. sajandi keskpaik, Inglismaa, gooti kursiiv. 148 lehte. 211 × 141

Koodeks algab Francesco Petrarca (1304–1374) teosega De secreto conflictu curarum mearum („Minu salajastest siseheitlustest”), mida tuntakse ka pealkirjade all Secretum secretorum („Saladuste saladus”) või De contemptu mundi („Maailmapõlgusest”). See on pihtimuslikus vormis sissevaade iseenda ellu ja loomingusse. Arvukates ümber- kirjutustes ja rohketes trükiväljaannetes levinud teksti on võimalik lugeda ka eesti keeles (Ülar Ploomi tõlge 1995).

Petrarcale järgnevad kirikuisa Lactantiuse (3. sajandi 2.

pool) traktaadid De ira Dei („Jumala vihast”) ja De opificio Dei („Jumala tööst”) ning Johannes de Rupescissa traktaat alkeemilisest meditsiinist. Koodeksi algusesse köidetud kuus fooliot sisaldavad meditsiinilis-alkeemilisi retsepte (kirjutatud enne 1500. aastat) ja destillatsiooninõude jooniseid.

Koodeksi dekoor on pilkupüüdev: kolm taimemotiiviga äärekaunistust, mitmes suuruses kuldsed ning kahevärvi- lised (punane – sinine) initsiaalid, mõned luuderohuorna- mendiga.

Reprodutseeritud: f. 8.

Mscr 286 Petrarch. De secreto conflictu curarum mearum. Mid-15th century, England, Gothic italics. 148 leaves. 211 × 141

The codex begins with Petrarch’s (1304–1374) De secreto conflictu curarum mearum (“On My Secret Inner Struggles”), also known as Secretum secretorum (“The Secret of Secrets”), or De contemptu mundi (“On the Contempt of the World”). It is an insight into his own life and creation in the form of confessions. The text, distributed in numerous transcripts and many publications, is also available in Estonian, translated by Ülar Ploom in 1995.

Petrarch’s work is followed by treatises De ira Dei (“On the Anger of God”) and De opificio Dei (“On the Work of God”) by the Church Father Lactantius (second half of the 3rd century); and a treatise on alchemical medicine by Johannes de Rupescissa. The six folios bound at the beginning of the codex include medical-alchemical recipes (written before 1500) and drawings of distilling vessels.

The decorations of the codex are attractive: three borders with a plant motif, and golden and two-coloured (red and blue) initials of various sizes, some with ivy ornament.

Reproduction – f. 8.

(22)

2010 OKTOOBER / October

39

1 2 3

40

4 5 6 7 8 9 10

41

11 12 13 14 15 16 17

Kolletamispäev

42

18 19 20 21 22 23 24

Luukapäev Üleminek talveajale

43

25 26 27 28 29 30 31

Simunapäev Usupuhastuspüha

25. oktoober – Tartu Ülikooli 378. aastapäev

25 October – 378th anniversary of the University of Tartu

Mscr 286. Petrarca ja Lactantius. Traktaadid. 15. saj keskpaik, Inglismaa, gooti kursiiv Mscr 286. Petrarch and Lactantius. Treatises. Mid-15^th c.,

England, Gothic italics

(23)

Mscr 286 Petrarch and Lactantius. Treatises. Mid-15th century, England, Gothic italics. 148 leaves. 211 × 141.

For a commentary, see September.

The top of the photograph shows the abbreviated heading of the chapter, which is in the margin of the leaf to facilitate the reader’s orientation in the manuscript. On the right, one can see the explicit and incipit within one work:

the second book ends and the third one begins. Unlike the beginning and the end of the whole work, these have not been particularly emphasized.

Reproductions – general view, f. 94; right: initials, f. 43;

bottom left: detail, f. 91.

Mscr 286 Petrarca ja Lactantius. Traktaadid. 15. sajandi keskpaik, Inglismaa, gooti kursiiv. 148 lehte. 211 × 141 Kommentaar vt September.

Fotol ülal on nähtav peatüki lühendpealkiri antuna lehe äärel, et hõlbustada käsikirjas orienteerumist; paremal on näha explicit- ja incipit-märked ühe teose sees: lõpeb II raamat ning algab III. Erinevalt tavakasutusest tervikteose alguses ja lõpus ei ole need siin kuigivõrd esile tõstetud.

Reprodutseeritud: üldvaade f. 94; paremal initsiaalid f. 43;

all vasakul detail f. 91.

(24)

2010 NOVEMBER / November

44

1 2 3 4 5 6 7

Pühakutepäev Hingedepäev

45

8 9 10 11 12 13 14

Mardipäev Isadepäev

46

15 16 17 18 19 20 21

Taassünnipäev Läti Vabariigi

väljakuulutamise päev

47

22 23 24 25 26 27 28

Kadripäev Kodanikupäev Esimene advent

48

29 30

Andresepäev

Mscr 280. Pseudo-Dares Phrygius. Hystoria troiana.

15. saj 2. pool, Itaalia, humanistide minuskel gooti elementidega Second half of the 15^th c., Italy, humanist minuscule with Gothic elements

3. november – Tartu Ülikooli Raamatukogu konverents Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja VII 3 November – conference Digital Library and Its User VII in Tartu University Library

29. november – Tartu Ülikooli Raamatukogu IX kirjepäev

29 November – 9th MARC Record Seminar in Tartu University Library

(25)

Mscr 280 Pseudo-Dares Phrygius. Hystoria troiana.

Second half of the 15th century, Italy, humanist minuscule with Gothic elements. 63 leaves. 134 × 91 The fictitious chronicle of the Trojan War by Pseudo- Dares Phrygius, probably dating from the 4th century, was a successful popular book in the Middle Ages. At the same time, there were quite a lot of those who considered it a true historical chronicle, and that shaped the concept of the Trojan War from the 6th to the 15th and 16th centuries. The text was distributed in numerous transcripts, but researchers have nevertheless found just a dozen ones dating from the 15th century.

The Tartu codex is a popular book by form. There are many spelling mistakes, and the decorations are very few:

only the first leaf is decorated by a large blue initial with a red arabesque, and by a red rubric. In the text margins appear simple black initials, which may be unfinished.

Reproduction – f. 1.

Mscr 280 Pseudo-Dares Phrygius. Hystoria troiana.

15. sajandi 2. pool, Itaalia, humanistide minuskel gooti elementidega. 63 lehte. 134 × 91

Pseudo-Dares Phrygiuse fiktiivne Trooja sõja kroonika, mis on pärit tõenäoliselt 4. sajandist, oli keskajal populaarne rahvaraamat. Samas ei olnud vähe neid, kes pidasid teost tõeseks ajalookroonikaks, ning see kujundas Trooja sõja käsitust 6. sajandist 15.–16. sajandini. Tekst levis arvukates ümberkirjutustes, siiski on 15. sajandist pärinevaid õnnestunud leida vaid tosinkond.

Tartu koodeks on vormilt rahvaraamat. Palju on kirjavigu ja dekoreeritud on seda minimaalselt: üksnes esilehte kaunistab suur sinine initsiaal punase arabeskiga ning punane rubriik. Teksti servadel esineb musta värvi lihtsaid initsiaale, mis võivad olla lõpetamata.

Reprodutseeritud: f. 1.

(26)

2010 DETSEMBER / December

48

1 2 3 4 5

Teine advent

49

6 7 8 9 10 11 12

Talvine

nigulapäev Kolmas advent

50

13 14 15 16 17 18 19

Luutsinapäev Tõnisepäev Neljas advent

51

20 21 22 23 24 25 26

Toomapäev;

talve algus kell 23:38

Jõululaupäev Esimene jõulupüha Teine jõulupüha

52

27 28 29 30 31

Süütalastepäev Vana-aasta

1. detsember – rahvusülikooli 91. aastapäev, audoktorite promoveerimine

1 December – 91st anniversary of Estonian national university, promotion of honorary doctors Mscr 284. Hieronymus/Pseudo-Hieronymus.

Traktaadid; Bernard Clairvaux’st. Kirjad. 15. saj 2. pool, Itaalia, humanistide minuskel

Mscr 284. Jerome/Pseudo-Jerome. Treatises; Bernard of Clairvaux. Letters. Second half of the 15^th c., Italy, humanist minuscule

(27)

Mscr 284 Hieronymus/Pseudo-Hieronymus. Traktaa- did; Bernard Clairvaux’st. Kirjad. 15. sajandi 2. pool, Itaalia, humanistide minuskel. 158 lehte. 160 × 117

Kirikuisa püha Hieronymus (u 347–419/420) oli erakordse õpetlasena ühtviisi austatud nii keskajal kui humanismi perioodil. Autoriteedi saavutamiseks anti tema nime all välja ka teoseid, mis tema enda sulest ei pärinenud. Kogumik algab Hieronymuse kirjaga Epistula ad Eustochium de castitate virginis („Kiri Eustochiumile neitsilikkuse hoidmisest”), sisaldab seejärel mõned Clairvaux’ Bernard’i kirjad ning Pseudo-Hieronymuse kolm traktaati.

Kuigi koodeksi dekoor on napp, piirdudes mõnede init- siaalide ja punaste rubriikidega, on esilehel f. 1 märki- misväärne tindiga joonistatud Hieronymuse portree koos lõviga, selle paremale äärele on suurtähtedega kombineeri- tud kirja algus Eustochiumile.

Reprodutseeritud: vasakul Hieronymuse portree f. 1, paremal kaks detaili Clairvaux’ Bernard’i kirjade algustest f. 35 ja 34v.

Mscr 284 Jerome/Pseudo-Jerome. Treatises; Bernard of Clairvaux. Letters. Second half of the 15th century, Italy, humanist minuscule. 158 leaves. 160 × 117

The Church Father St. Jerome (ca 347–419/420) as an extraordinary scholar was held in equally high esteem both in the Middle Ages and in the Humanist period. To gain authority, works were written under his name that did not originate with him. The collection begins with Jerome’s letter Epistula ad Eustochium de castitate virginis (“Letter to Eustochium on Keeping the Virginity”). It is followed by a few letters by Bernard of Clairvaux, and three treatises by Pseudo-Jerome.

Although the decorations of the codex are confined to just a few initials and red rubrics, the first leaf (f. 1) bears a considerable ink portrait of Jerome with a lion, with the beginning of the letter to Eustochium on the right in capital letters.

Reproductions – left: portrait of Jerome, f. 1; right: two details from the beginnings of letters by Bernard of Clairvaux, f. 35 and 34v.

(28)

2011

Ndl E T K N R L P

W Mon Tue Wed Thu Fri Sat Sun

52

1 2

1

3 4 5 6 7 8 9

2

10 11 12 13 14 15 16

3

17 18 19 20 21 22 23

4

24 25 26 27 28 29 30

5

31

Ndl E T K N R L P

5

1 2 3 4 5 6

6

7 8 9 10 11 12 13

7

14 15 16 17 18 19 20

8

21 22 23 24 25 26 27

9

28

Ndl E T K N R L P

9

1 2 3 4 5 6

10

7 8 9 10 11 12 13

11

14 15 16 17 18 19 20

12

21 22 23 24 25 26 27

13

28 29 30 31

Ndl E T K N R L P

13

1 2 3

14

4 5 6 7 8 9 10

15

11 12 13 14 15 16 17

16

18 19 20 21 22 23 24

17

25 26 27 28 29 30

Ndl E T K N R L P

17

1

18

2 3 4 5 6 7 8

19

9 10 11 12 13 14 15

20

16 17 18 19 20 21 22

21

23 24 25 26 27 28 29

22

30 31

Ndl E T K N R L P

22

1 2 3 4 5

23

6 7 8 9 10 11 12

24

13 14 15 16 17 18 19

25

20 21 22 23 24 25 26

26

27 28 29 30

Ndl E T K N R L P

26

1 2 3

27

4 5 6 7 8 9 10

28

11 12 13 14 15 16 17

29

18 19 20 21 22 23 24

30

25 26 27 28 29 30 31

Ndl E T K N R L P

31

1 2 3 4 5 6 7

32

8 9 10 11 12 13 14

33

15 16 17 18 19 20 21

34

22 23 24 25 26 27 28

35

29 30 31

Ndl E T K N R L P

35

1 2 3 4

36

5 6 7 8 9 10 11

37

12 13 14 15 16 17 18

38

19 20 21 22 23 24 25

39

26 27 28 29 30

Ndl E T K N R L P

39

1 2

40

3 4 5 6 7 8 9

41

10 11 12 13 14 15 16

42

17 18 19 20 21 22 23

43

24 25 26 27 28 29 30

44

31

Ndl E T K N R L P

44

1 2 3 4 5 6

45

7 8 9 10 11 12 13

46

14 15 16 17 18 19 20

47

21 22 23 24 25 26 27

48

28 29 30

Ndl E T K N R L P

48

1 2 3 4

49

5 6 7 8 9 10 11

50

12 13 14 15 16 17 18

51

19 20 21 22 23 24 25

52

26 27 28 29 30 31

JAANUAR / January VEEBRUAR / February MÄRTS / March

APRILL / April MAI / May JUUNI / June

JUULI / July AUGUST / August SEPTEMBER / September

OKTOOBER / October NOVEMBER / November DETSEMBER / December

Mscr 287.

Astroloogilised tabelid 1350. a-ks. 14. saj 1. pool või keskpaik, Itaalia, rotunda Mscr 287. Astrological tables for the year 1350. First half or middle of the 14^th c., Italy, rotunda

(29)

Compiled by Marju Lepajõe Photographs by Malev Toom Design by Eve Valper

Edited by Mare Rand and Kaspar Kolk Translated by Sulo Lembinen

Produced by Ilona Smushkina

1, W. Struve St., 50091 Tartu, Estonia Phone +372 737 5702

Fax +372 737 5701 E-mail library@utlib.ee www.utlib.ee

Fotod Malev Toom Kujundanud Eve Valper

Toimetanud Mare Rand, Kaspar Kolk Tõlkinud Sulo Lembinen

Produtsent Ilona Smuškina W. Struve 1, 50091 Tartu Telefon (+372) 737 5702 Faks (+372) 737 5701 E-post library@utlib.ee www.utlib.ee

Mscr 287 Astroloogilised tabelid 1350. aastaks. 14.

sajandi 1. pool või keskpaik, Itaalia, rotunda.

Astroloogilised tabelid hõlmavad koodeksist 3 fooliot, põhiosa koodeksist moodustavad Vincentinuse De venatione divini amoris ja Limoges’i Petruse Liber moralis de oculo (kommentaarid vt Märts ja Aprill).

Reprodutseeritud: f. 90v ja detail f. 92.

Esikaanel:

Mscr 10 Breviaar. Ca 1400, Põhja-Prantsusmaa või Madalmaad, gooti kursiiv. 331 lehte. 124 × 92

Reprodutseeritud: f. 153. Kommentaar vt Juuni.

Mscr 287 Astrological tables for the year 1350. First half or middle of the 14th century, Italy, rotunda.

The astrological tables comprise three folios of the codex, while most of it is taken up by Vincentinus’ De venatione divini amoris, and Peter of Limoges’ Liber moralis de oculo (for commentaries, see March and April).

Reproductions – f. 90v and detail, f. 92.

On the front cover:

Mscr 10 Breviary. Ca 1400, Northern France or the Low Countries, Gothic italics. 331 leaves. 124 × 92

Reproduction – f. 153. For a commentary, see June.