Tartu Ülikooli Raamatukogu 2004. aasta A R U A N N E

(1)

Tartu Ülikooli Raamatukogu 2004. aasta

A R U A N N E

S I S U K O R D

I. Eelarve 2

II. Töötajad 2

III. Arendustegevus 5

IV. E-raamatukogu arendamine 6

V. Kogude täiendamine, korraldamine ja säilitamine 8

VI. Lugejateenindus 9

VII. Kogude kirjeldamine e-kataloogis. Kataloogitöö 11

VIII. Bibliograafiatöö 11

IX. Töö käsikirjade ja haruldaste raamatutega 12

X. Teadustöö 13

XI. Koostöö Eesti raamatukogudega 14

XII. Rahvusvaheline koostöö 15

Lisad:

I. Raamatukogu arvudes 2001.–2004. a 17

Põhinäitajad (seisuga 31.12.2004)

Tabel 1. Tulud ja kulud 2001.–2004. a (tuhat krooni)

Tabel 2. Komplekteerimiskulud 2001.–2004. a (tuhat krooni) Tabel 3. Komplekteerimiskulude jagunemine teaduskonniti

2001.–2004. a (tuhat krooni)

Tabel 4. Kogud 2004. a (ISO 2789–1991 järgi) Tabel 5. Lugejateeninduse näitajad 2001.–2004. a Tabel 6. Juurdepääs ja vahendid

Tabel 7. Kogude hooldus- ja ennistustööd 2001.–2004. a

Tabel 8. Kogude kirjeldamine e-kataloogis ESTER 2001.–2004. a Tabel 9. Raamatukogu varade tutvustamine 2001.–2004. a

II. Tartu Ülikoolile 2004. a kasutuslitsentsiga ostetud

sidusandmebaasid 26

III. Publikatsioonid 2004 28

IV. Ettekanded konverentsidel, seminaridel jm 32 V. Konverentsid, seminarid, ettekandepäevad 34

VI. Välislähetused 35

VII. Näitused 36

(2)

I. EELARVE

2004. aastal olid raamatukogu tulud 31,881 mln krooni (2003. a – 31,093 mln kr), sellest:

− ülikooli üldfondist 23,146

− Haridus- ja Teadusministeeriumilt teavikute ostmiseks 6,443

− teadus- ja arenduslepingud 0,882

− tasulised teenused jm tulud 1,409.

Kulud 32,447 mln kr (2003. a – 31,883 mln kr), sellest

− tööjõukulud 14,995

− komplekteerimiskulud 10,881

− infotehnoloogiakulud 0,5

− ruumide ülalpidamiskulud 3,558

− kantselei- ja majanduskulud 2,048

− koolitus- ja lähetuskulud 0,268

− muud kulud (transport jm) 0,492.

2004. a alguseks oli raamatukogul kujunenud varasematest aastatest eelarve ülekulu 2,3 mln kr, mille tekkepõhjusi ning likvideerimise võimalusi arututi TÜ nõukogu eelarvekomisjoni neljal koosolekul. Suurim ülekulu oli tööjõukulude osas.

Eelarvekomisjoni soovitus oli töötajate arvu vähendada, viia 2005. aastal hoone haldamisega seotud personal TÜ haldusdirektori alluvusse ning haruraamatukogude töötajad teaduskondade palgale.

II. TÖÖTAJAD

30. juunil lõppes direktor Toomas Liivamägi 5-aastane ametiaeg. Avalikul konkursil sellele ametikohale sobivat kandidaati ei leitud ning alates 1. juulist määrati TÜ rektori käskkirjaga direktori kohusetäitjaks teenindusdirektor Mare-Nelli Ilus.

Aasta lõpul (seisuga 31.12.2004) oli raamatukogus 219 töötajat (196 täidetud ametikohta), sh

− raamatukogutöötajad 184 (163,25 ametikohta)

− ülikooliharidusega 121, sh raamatukogundusharidusega 14

− rakenduskõrgharidusega 5, sh raamatukogundusharidusega 5

− keskharidusega 58

− muu personal 35 (32,75).

Aasta jooksul vähenes ametikohtade arv 8,25 võrra.

(3)

Kraad (teadus- või kutsekraad) oli 8 töötajal (ajalookandidaat: H. Tankler, A. Tering;

magister: L. Dubjeva, M.-N. Ilus, T. Kuusik, V. Seiler, K. Pai, G. Rohtla)

Käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonna töötaja Moonika Teemuse 2003. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureuse töö pälvis auhinna Gebert Rüf Stiftungi (Šveits) akadeemilist järelkasvu toetava noorteadlaste tööde konkursil "Swiss Baltic Net Graduate Award 2004".

Magistriõppes jätkasid: Olga Einasto (TÜ kultuurikorraldus), P. Lipping (EPMÜ aiandus), Merike Poljakov (TPÜ infoteadused), Ene Sarap (EKA kultuurivarade ennistamine), Signe Bachmann (TÜ infokorraldus), Gea Jürmann (TÜ keemia), T. Liivamägi (TPÜ infoteadused), Monika Teemus (TÜ, kunstiajalugu), Mari Murdvee (TÜ, klassikaline filoloogia), Algo Rämmer (ajalugu) ning doktorantuuris Ljudmila Dubjeva (TÜ, ajalugu) Viljandi Kultuuriakadeemias raamatukogunduse erialal õppisid Ursula Taela, Merike Kronberg, Aili Tomingas ja Liina Espenberg.

Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul sai direktor Toomas Liivamägi EV Presidendilt Valge tähe V klassi medali Tartu Ülikooli Raamatukogu arendamise eest.

Raamatukogu 2002. aastapäeval said TEENETEMÄRGI:

− Aira Lepik, TPÜ professor – raamatukogundusteoreetilise panuse eest ülikooli raamatukogu arendamisel (märk nr 32)

− Reet Adamsoo – toetuse ja abi eest ülikooli raamatukogu puudutavate õigusaktide väljatöötamisel (märk nr 33)

− Helgi Laanes – liigitusvaldkonna pikaaegse juhtimise ja arendamise eest (märk nr 34)

− Tiiu Aav – lugejateeninduse korraldamise eest raamatukogu uues hoones aastatel 1982–2000 (märk nr 35).

Vastavalt arenduskogus 20. mail heaks kiidetud põhimõtetele tunnustati raamatukogu aastapäeval järgmisi töötajaid:

Aastapreemia 2004

Marika Liivamägi ja Kärt Miil – lugemisaalide ümberkorraldamise projekti väljatöötamise ja realiseerimise eest

Parim meeskond 2004

− avakogude ümberkorraldamise töögrupp – vastastikku innustava ja pühendunud töö eest avakogude ümberkujundamise planeerimisel ja teostamisel (referendid, teenindusosakonna töötajad, liigitajad, kataloogijad, turvastajad, kolijad ja kunstnik)

− käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond – eduka tegevuse eest raamatukogu ajalooliste kogude jm kultuurivarade digitaalses keskkonnas kättesaadavaks tegemise ja tutvustamise süsteemi loomisel, käivitamisel ja käigus hoidmisel

− säilitus- ja hooldusteenistus – igapäevase eduka töö ning lugemissaalide ja kogude ümberkorraldustega tekkinud täiendavate ülesannetega toime tulemise eest

− kataloogitoimkond – innuka teoreetilise lähenemise ja kataloogimise koordineerimise eest raamatukogus (juhendite koostamine, andmebaasi parandamine, koostöö arendamine Tartu raamatukogudega).

(4)

Algataja 2004

− Moonika Teemus – kunstikogu avamise eest laiemale kasutajaskonnale veebikeskkonnas

− Liilia Külv – TÜ raamatukoguvõrgu ja erialaraamatukogude töö initsiatiivika arendamise eest

− Anneli Sepp – uudsete ideede genereerimise eest oma töövaldkonnas

− Kalju Kill Kask – ideede realiseerimismeetodite otsingu, analüüsi, katsetamise ja realiseerimine eest (WiFi rakendus, digitaalne säilitamine).

Tegija 2004

− Tiina Kuusik asjatundliku ja abivalmis koostöö eest

− Ilona Smuškina – kirjandusfestivali "Prima Vista" eduka korraldamise eest

− Sirje Madisson – "Teater utlib.ee" juhtimise, sisukate näituste,ning kollektiivi liitvate ürituste korraldamise eest

− Signe Bachmann – töö eest TÜ väitekirjade elektroonilise koguga

− Olga Einasto – teenindusosakonna eduka ja tulemusliku juhtimise eest

− Ülo Treikelder – infosüsteemi uue versiooni eduka käivitamise eest

− Anu Rjabinin – tulemusliku töö eest infopunkti vanemana

− Ehtel Taevere – andmebaaside "Urbis", "Tartu Ülikooli isikkoosseis 1919–1938", "TÜ- s kaitstud väitekirjad" etc tarkvaraliste lahenduste eest

− Ene Sarap – ennistuskeskuse kujundamise eest majandusarvestusel põhinevaks üksuseks ja selle aktiivse turunduse eest.

Igiliikur

− Elo Tõnisoo – teadustöötaja hingega väga süstemaatiline ja põhjalik kolleeg

− Udo Otsus – väga kompetentne ja oma töösse suure pieteeditundega suhtuv kolleeg

− Ludmilla Eeber – tulemusliku töö eest vahetussuhete arendamisel

− Larissa Kivenko – korrektne ja suurepärane kolleeg

− Külli Moont – järjekindla ja süstemaatilise töö eest ESTER-i arendamisel

− Aili Bernotas – tulemusliku töö eest arhiivinimistute elektroonilisel publitseerimisel

− Kadri Nelis – järjekindlalt suurepärane, pühendunud ja abivalmis kolleeg

− Piret Ladva – pikaajalise pideva ülipõhjaliku kataloogimistöö eest.

Parim teenindaja 2004

− Agnes Kivi

− Kersti Pedak

Parim üliõpilasest uustulnuk 2004

− Monika Liivamägi

− Helen Valdma.

Töötajate enesetäiendamine:

− Didaktikakursus referentidele (lektor dots Hasso Kukemelk), 13. mail

− Kirje päev 29. novembril

− Liigitamisosakonnas õppused kohaviidastajatele, veebipõhine INGRID, kollektiiv märksõnana

(5)

− Raamatuhoid, varade säilitamise korraldamine TÜ Raamatukogus (K. Jalas;

klienditeenindajatele, administraatoritele ja siseosakondade uutele töötajatele), 29.

oktoobril

− teenindusosakonna projekt "Teenindusosakond - õppiv organisatsioon", mida toetas rahaliselt ka TÜ personaliosakond (9 seminari; projektijuht O. Einasto)

− INNOPAC-i Millennium'i versiooni koolitus (Ü. Treikelder)

− Normikirjete koostamine (S. Nilbe, RR), 25. veebruaril

Kasutati võimalust kuulata loenguid TÜ-s ning läbida avatud ülikooli pakutavaid täiendkoolituse kursusi veebikeskkonnas. Tavapäraselt osaleti teiste raamatukogude, muuseumide, teadusseltside ja ERÜ korraldatud konverentsidel, seminaridel jne.

Referendid käisid 20. aprillil koos kolleegidega Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogust õpireisil Helsingi teadusraamatukogudes.

III. ARENDUSTEGEVUS 2004. aasta arendusülesanded olid:

− e-raamatukogu arendamine

− teenuste kvaliteedi tõstmine ning uute teenuste arendamine

− koostöö arendamine ELNET Konsortsiumisse kuuluvate teadusraamatukogudega e- ajakirjade ja andmebaaside kasutuslitsentside hankimisel ning nendele juurdepääsu tagamisel

− koostöö arendamine ELNET Konsortsiumi raamatukogudega infosüsteemi INNOPAC rakendamisel ning ühiste andmebaaside (ESTER, ARTIKKEL) loomisel

− koostöö tihendamine ELNET Konsortsiumi Tartu raamatukogudega kogude ja teenuste arendamisel

− koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning teadusraamatukogudega komplekteerimiskava väljatöötamisel

− raamatukogu arengut ja tegevust reguleerivate dokumentide uuendamine väljatöötamine (arengukava, põhikiri, TÜ raamatukoguvõrgu põhimäärus).

2004. a olid raamatukogul koostöölepingud:

− EV Riigikantseleiga "Euroopa Liidu alase informatsiooni vahendamine Eesti avalikkusele Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni keskuse poolt"

− Soome Kirjanduse Seltsiga haruldaste raamatute restaureerimiseks.

2004. a osales raamatukogu järgmistes projektides:

− Tartu Ülikooli Raamatukogu humanitaarteaduslike ja museoloogiliste kogude säilitamine, täiendamine ja kättesaadavaks tegemine (2002.–2006. a; projektijuht Kristina Pai)

− EEVA (Eesti vanema kirjasõna digitaalne tekstikorpus; koostöös TÜ maailmakirjanduse õppetooliga, projektijuht doktorant Liina Lukas)

− Electronic Information for Libraries (eIFL Consortium; Kesk- ja Ida-Euroopa ning arengumaade raamatukogusid ühendava konsortsiumi projekt elektroonilise informatsiooni kättesaadavaks tegemiseks; Eesti koordinaator Marika Meltsas)

− DIEPER (Digitased PERiodicals; EL projekt Alamsaksimaa Riigi- ja Göttingeni Ülikooli raamatukogu juhtimisel)

(6)

− Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttums in europäischen Bibliotheken und Archiven (Osnabrücki Ülikooli varase uusaja kultuuriloo interdistsiplinaarse uurimise instituudiga; projektijuht Malle Ermel, Ülle Mölder)

− Baltische Biographische Lexika (Balti biograafilised ja genealoogilised leksikonid;

koostööprojekt Baieri Riigiraamatukoguga; projektijuht Hain Tankler, Heiki Epner).

Oluliseks saavutuseks tuleb lugeda infokorralduse magristriõppekava avamist koostöös filosoofiateaduskonna arhiivinduse õppetooliga TÜ Avatud Ülikoolis.

9. jaanuaril 2004 avalikustati ülikooli siseauditi aruanne nr 34 "TÜ Raamatukoguvõrgu korralduse hindamine". Auditi soovitused olid:

− muuta TÜ Raamatukogu nõukogu koosseisu ning määrata liikmed vastavalt raamatukogu põhikirjale

− töötada välja raamatukogu uus arengukava

− ülikooli raamatukoguvõrgu korrastamiseks vajaksid kirjeldamist haru-, eriala- ja käsiraamatukogude nimetamise põhimõtted ja töökorraldus ning määratleda nende struktuuriline alluvus

− kvalifitseerituma raamatukoguteenuse pakkumiseks ja ressursside kokkuhoiuks tuleks kaaluda väiksemate raamatukogude ühendamist suuremaks erialaraamatukoguks või raamatuvarade üleandmist pearaamatukogule

− kiirendada kataloogimisega seotud tööprotsesse ja korraldada kogu ülikooli raamatuvara kajastamine e-kataloogis ESTER

− oluliselt suurendada komplekteerimiseelarvet

− ülikooli raamatuvara tuleks raamatupidamislikult võtta arvele materiaalse põhivarana ning vastavalt kajastada ka raamatupidamise aruannetes.

Arenduskogus vastu võetud dokumendid:

− Eurodokumentsiooni keskuse kirjeldus, 19. jaanuaril

− TÜ Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskuse aruengukava aatateks 2004–2005, 19. jaanuaril

− Ohukäitumise eeskiri TÜ Raamatukogus, 19. jaanuaril

− Haldusteenistuse kirjeldus, 29. jaanuaril

− Peainseneriteenistuse kirjeldus, 29. jaanuaril

− Bibliograafiaosakonna kirjeldus, 12. märtsil

− TÜ Raamatukogu töötajate tunnustamise statuut, 20. juunil

− Tartu Ülikooli Raamatukogu arendussuunad aastani 2008. Projekt, 15. oktoobril

Kogude toimkonna koosolekutel olid arutusel 2004. a raamatuostusummade jaotamine teaduskondade vahel; e-ajakirjade ja andmebaaside kasutuslitsentside ühishangete kava;

eestikeelsete teavikute eksemplaarsus; teavikute deponeerimine erialaraamatukogudesse;

Estonica/Baltica komplekteerimine; teavikute töötlusprotsess kodumaise kirjanduse osakonnas.

Teenindustoimkonnas koosolekutel käsitleti teenuste väljatöötamise, juurutamise ja käigushoidmise põhimõtteid; teenuste kvaliteedi uuringu läbiviimisega seotud sisulisi ning organisatsioonilisi küsimusi ning töötajate kvalifikatsiooninõudeid tööülesannetest lähtuvalt.

(7)

Kataloogitoimkonna koosolekute temaatika seondus e-kataloogi arendustööga ning kaartkataloogide problemaatikaga. Valmisid kaart ja sedelkataloogide konvertimise plaan aastani 2010 ning alljärgnevad tööjuhendid:

− Erinevatel kandjatel lisadega jadaväljaannete kataloogimine. Marina Ostrovskaja

− Monograafiate kataloogimine MARC 21-s. 2. parandatud ja täiendatud variant. Lilia Külv

− Jadaväljaannete kataloogimine MARC 21-s. Lilia Külv.

Oma kogude, Tartu Ülikooli ning eesti teaduse ajaloo tutvustamiseks koostati 18 näitust;

eksponeeriti 41 külalisnäitust (vt lisa VII). Tähelepanuväärseks kultuurisündmuseks kujunes Francesco Petrarca 700. sünniaastapäevale pühendatud näitus Rara italica koos Tartu Antiigiteatri etendusega "Hinge killud" (Petrarca lamburilaulu Parthenias ja antiikautorite tekstide teatraliseering, taustaks 13.–15. sajandi muusika; tõlkija ja lavastaja Mari Murdvee).

Raamatukogu oli üks Tartu esimese kirjandusfestivali Prima Vista (7.–8. mail), mis tunnistati linna parimaks kultuuriürituseks 2004. aastal, peakorraldajatest.

Kirjandusfestivali raames toimus ka lastele suunatud heategevusprojekt "Kuidas ma ronisin mäe tippu" (projektijuht Anne-Ly Vaher). Aktiivselt osaleti Vanemuise kultuuritänava üritustes (fotonäitus raamatukogu ajaloost).

IV. E-RAAMATUKOGU ARENDAMINE Infotehnoloogiline infrastruktuur; infosüsteem

2004. a eelarve ei võimaldanud investeeringuid infotehnoloogiasse. Jooksevkulude alt eraldati infotehnoloogilise inftrastruktuuri jaoks 500,9 tuh kr, mis kulus põhiliselt võrguseadmete korrashoiuks ning uute arvutite ostmiseks kataloogijatele. Riistvara tasemest sõltub otseselt kataloogikirjete koostamiseks kuluv aeg, viimasest omakorda kirjete arv andmebaasis. INNOPAC-i Millenium'i versioon rakendus laenutuste registreerimisel.

AS Hansapank toetas ID-kaardil põhineva lugejate tuvastussüsteemi arendamist ning entsüklopeedia Britannica Online tellimist.

Tänu pidevale kontrollile ja hooldusele pidas arvutivõrgu riistvara kasutuskoormusele vastu, kuid tehniliste näitajate poolest võivad võrguseadmed hakata piirama andmevahetuse mahtu ning kiirust. Ajutise tehnilise lahendusena loodi digitaalteavikute säilitusserver.

Kasutajatele ei jätku arvutitöökohti. Tagamaks TÜ üliõpilastele arvutiklassis töötamiseks eelisõigus, hakati arvutikasutajaid tuvastama üle lugejate andmebaasi. Järjekordi pole see abinõu kahandanud, küll aga distsiplineerinud arvutikasutajaid. Laienes traadita Interneti Wifi leviala, praeguseks on sellega kaetud umbes 60 % pearaamatukogu pindalast.

Elektroonilised kogud, teenused

TÜ liikmetele on raamatukogu vahendusel ostetud 72 teadusandmebaasi kasutuslitsents, mis avas juurdepääsu 15632 (2003. a. – 11594) teadusajakirja täistekstile või referaadile.

Uute andmebaasidena lisandusid ISI Web of Sience ja Journal Citation Reports¸

(8)

tutvumiseks oli avatud 26 sidusandmebaasi, sh BioOne, Oxford University Press'i e- ajakirjad, World Bank E-library jt (vt lisa II).

Võrreldes 2002. a on otsingute arv ning allalaaditud artiklite täistekstide arv andmebaasidest peaaegu kahekordistunud. E-teavikute kasutusdünaamikat 2002.–2004. a iseloomus- tab joonis 1.

0 150000 300000 450000

2002 2003 2004

Otsingud Allalaaditud täistekstid Allalaaditud referaadid

Joonis 1. E-teavikute kasutamine 2002.–2004. a.

Jätkus koostöö rahvusvahelise konsortsiumiga eIFL (Electronic Information for Libraries) elektroonilise teadusinformatsiooni kättesaadavaks tegemiseks. OSI informatsiooniprogrammi raames sai TÜ kirjastuse BioMedCentral liikmeks, millega avanes õppejõududele ja teaduritele tasuta publitseerimise võimalus kirjastuse e- ajakirjades.

Oluline edasiminek e-raamatukogu arendamisel oli TÜ-s kaitsmisele tulevate ning kaitstud väitekirjade elektroonilise publitseerimise alustamine 2004. aastal.

Uue kujunduse sai (septembris) raamatukogu kodulehekülg www.utlib.ee, kus info on esitatud lihtsamalt ja loogilisemalt varasemaga võrreldes. Oktoobrist avati raamatukogu koduleheküljel erialaportaal, mis annab kasutajatele erialati tervikliku ülevaate olemasolevatest ajakirjadest (elektroonilised ja trükitud) ja nende asukohast (hoidlas või lugemissaalis), erinevates andmebaasides sisalduvast infost ning sisaldab linke olulisematele Interneti-allikatele. Erialaportaali tehnilise töökeskkonna lõi veebmeister, info sisestasid referendid. Lisaks nimetatule osteti elektrooniliste ajakirjade kasutamise ja haldamise hõlbustamiseks süsteem/portaal EBSCO A–Z.

Jätkus olemasolevate andmebaaside täiendamine ning digitaalsete kasutuskoopiate publitseerimine võrgukeskkonnas. Uute omaloodud andmebaasidena on raamatukogu veebilehel kättesaadavad bibliograafiline andmebaas "TÜ bibliograafia [19]92" (3374 kirjet) ning multimeediaandmebaas "Kunst ja kunstnikud Tartus 19. sajandil". Kokku on kasutajatele kättesaadavad 14 raamatukogus loodud bibliograafilist või multimeediaandmebaasi (e-kataloog ESTER, URBIS (Eesti ja Vene Föderatsioonis 1988.–

2000. a. ilmunud soome-ugri keeleteaduslik kirjandus; Autograafid; Portreed;

Isikuarhiivid; J. Lotman, Z. Mints. Epistolaarne pärand; Lääne-Euroopa varane graafika jt.

Vt www.utlib.ee). Elektronkataloogis ESTER on kajastatud 29 % kasutuskogudest. Koostöö TÜ maailmakirjanduse õppetooliga jätkus projekt EEVA (Eesti vanema kirjasõna digitaalne tekstikorpus, teaduslik juhendaja doktorant Liina Lukas), mille eesmärgiks on

(9)

teha õppetööks ja uurimiseks kättesaadavaks eesti kirjandusloo seisukohast olulised tekstid kuni 19. saj keskpaigani. Tekstikorpus sisaldab ka eestikeelseid tekste ümbritsenud ja mõjutanud muukeelseid tekste.

Koostöös Baieri Riigiraamatukoguga (SLV) alustati Estonica-Baltica-teatmeteoste digiteerimist (15 nim). Tehnilistel jm põhjustel piirdus TÜR-i osa projektis teatmeteoste nimekirja koostamisega.

Raamatukogus loodud digitaalteavikute kogu sisaldas aruandeaasta lõpuks 776 portreed, 1126 kohavaadet, 1124 autograafi, 271 kunstiteost ning 23 nim raamatuid.

V. KOGUDE TÄIENDAMINE, KORRALDAMINE JA SÄILITAMINE Kogude täiendamine

Vastavalt haridus- ja teadusministri 13. mai käskkirjale nr 478 eraldati TÜR-ile teadusinformatsiooni (trüki- ja elektroonilised väljaanded) hankimiseks 5,843 mln kr ning rahvustrükiste kogu täiendamiseks 0,6 mln kr; ülikooli eelarvest lisandus 4,5 mln kr õppekirjanduse ostmiseks. Võrreldes 2003. aastaga kasvas komplekteerimiseelarve 0,443 mln kr. Komplekteerimiseelarve kasv kulus peamiselt välismaiste teadusajakirjade hinnatõusu kompensatsiooniks ning 1. maist andmebaaside ja e-ajakirjade kasutuslitsentside hinnale lisandunud 18 % käibemaksu tasumiseks; 5 % käibemaks lisandus ka Eesti perioodikaväljaannetele.

Kogude täiendamiseks ning elektrooniliste andmebaaside ja ajakirjade kasutuslitsentside ostmiseks kulutati 10,881 mln kr (2003. a – 10,228 mln kr) (vt Lisa I, tabel 2). Direktori korraldusega nr 2 18. veebruarist 2004 lõpetati haruraamatukogude komplekteerimine pearaamatukogu eelarvest (tulenevalt ülikooli eelarve koostamise loogikast). Üksnes humanitaarraamatukogusse osteti trükiseid, toetamaks osaliselt peahoones toimuvat õppetööd.

Õppetoolidest hakati vastu võtma säilitamiseks diplomi-, bakalaureuse- ja auhinnatöid.

Annetusena saadi hulgaliselt paguluses ilmunud eestikeelseid ajalehti ning umb 400 aastakäiku nõukogudeaegseid rajooniajalehti. Suurematest annetustest olgu nimetatud prof Boris Meissneri raamatukogu (Saksamaalt; teine osa 482 kasti) ning kirjandusteadlase Endel Mallese kogu. Fritz Thysseni Fond (Saksamaa) kinkis 8000 euro väärtuses rahvusvahelise õiguse alast kirjandust. Helilooja Arvo Pärt kinkis raamatukogule 31-st CD-st koosneva kollektsiooni oma heliteostega.

Põhja-Dakota ülikooli (USA) füüsikaprofessor Henn Soonpää annetas füüsikaraamatukogu kogude täiendamiseks 1000 USD ning 54 nim raamatuid ja ajakirjanumbreid.

Märkimisväärselt suurenesid kulutused publikatsioonide vahetusele (planeeriti 400 tuh kr, tegelik kulu 826,5 tuh kr) seoses peamise vahetusartikli, ülikoolis kaitstavate doktoriväitekirjade, järsu hinnatõusuga. See tingis vajaduse vaadata kriitiliselt üle vahetusega saabuvate väljaannete tegelik kasutatavus.

(10)

2004. a lisandus kogudesse 51270 a-ü (ostud – 12479; sundeksemplar – 15079, vahetus – 3451, annetused – 18323, muudest allikatest – 1938), kustutati 35350 a-ü. Kogude suuruse kohta vt Lisa I, tabel 4.

Kogude korraldamine ja säilitamine

Säilitustarvikuid muretseti 42662 kr eest, milleks vajalik raha saadi projektist "TÜ Raamatukogu humanitaarteaduslike ja museoloogiliste kogude säilitamine, täiendamine ja kättesaadavaks tegemine". Pidevat tööd kogudega takistab töökäte vähesus, kaks desinfektori ametikohta koondati, kõik hoidlatöötajad on maksimaalselt rakendatud teenindusgraafikusse. Töö hoidlas nõuab enamat süvenemist, eriti C-korrusel, kus asuvad keerulisema paigutusega vanemad kogud.

Hoidlate rahvusvahelistele standarditele mittevastav mikrokliima seab ohtu kogude säilivuse. Olukorda komplitseerib ka raamatukogu ümber viimastel aastatel tihenenud autoliiklus ning A-korruse mittehermeetiliste akende kaudu pääsevad heitgaasid kergesti hoidlatesse. C-korruse hoidlate niisked välisseinad levitavad ohtlikku hallitusnakkust.

Juurdekasvuruumi saamiseks tõsteti hoidlates trükiseid ümber. Alustati perioodikogu järjestuse kontrolli. Ajakirjade säilitamine, mis on väga ressursimahukas, vajab raamatukogude vahel koordineerimist. Lagunemise vältimiseks paigutati mappidesse ja ümbristesse viletsas seisukorras vanemaid väikeseformaadilisi eestikeelseid trükiseid ja Estonica/Baltica-kogu ajalehti. Lõpetati teatmekirjanduse kogu korrastamine.

Humanitaarraamatukogust toodi üle usuteaduslikud ajakirjad, mille tulemusena moodustus pearaamatukogus terviklik usuteaduslike ajakirjade kogu.

Aasta jooksul kustutati 35350 eks trükiseid (üleliigsed eksemplarid, füüsiliselt lagunenud, sisult vananenud õppekirjandus, pikemat aega kadunud trükised) vm teavikuid.

VI. LUGEJATEENINDUS

Aruandeaasta lõpuks oli raamatukogul 37613 registreeritud kasutajat (2003. a – 33783).

Ülikooliga mitteseotud isikute osakaal registreeritud lugejate koguarvus vähenes 6,6 % võrra (2003. a – 49,6 %, 2004. a – 43 %). Registreeritud lugejate arvuga kasvasid paralleelselt ka laenutuste ja külastuste arvud: laenutati 335796 teavikut, neist koju 254169 ning lugemissaali 81627; külastusi registreeriti 410170 (2003. aastal 296559 laenutust ning 3541047 külastust; vt Lisa I, tabel 5). Kojulaenutatud trükiste üldarvust pärines 68 % lugemissaalide avakogudest. Lugemissaalide ümberkorraldamise tulemusena on kasvanud iseteeninduse osatähtsus – enamnõutavad trükised on avariiulitelt kergesti ja kiiresti kättesaadavad. Häiriv moment lugejateeninduses on, et turvaelementide aktiveerimise/deaktiveerimise seadmete puudusel ei ole kojulaenutust võimalik vormistada igas lugemissaali laenutusletis.

Oktoobrist rakendus lugejaks registreerimine ning hoidlast tellitud trükiste laenutuste ja külastuse registreerimine ID-kaardi alusel. Uute teenustena rakendusid sülearvutite laenutamine (3086 laenutust) kohapeal töötamiseks, elektrooniline lugejaks registreerimine kogulehekülje vahendusel ning individuaalne teavitamine laenutähtaja kättejõudmisest.

Sügissemestrist töötavad pearaamatukogu kataloogisaali konsultandid kogu raamatukogu lahtioleku aja vältel. Muutunud on konsultanditöö sisu – järjest vähem tuleb tegelda e-

(11)

kataloogi kasutamisel tekkivate tehniliste probleemidega, kasvanud on andmebaaside jt elektrooniliste infoallikatega seonduvate päringute osakaal.

Avakogude ümberpaigutamise tulemusena suurenes lugejakohtade arv 3. korruse lugemissaalides 100 võrra (540). Lugemissaalidesse on vaja rohkem kaasaegseid elektripistikuid, sest üha rohkem lugejaid kasutab isiklikke sülearvuteid. Vajadus on ka rühmatöö ruumide järele.

Raamatukogude vahelise laenutuse teenust kasutas 719 lugejat, kellelt laekus 4603 tellimust.

Infokirjaoskuse õpetamine

Raamatukoguõppus on mitme teaduskonna üliõpilastele kohustuslik, esmakursuslastele mõeldud koolitusel oli 1897 osavõtjat. Aruandeaastal pöörati varasemast rohkem tähelepanu avatud ülikoolis õppijatele. Neile üliõpilastele ja TÜ liikmeskonda mittekuuluvatele lugejatele valmis sügissemestri algul virtuaalne koolitustuur.

Tihenenud on koostöö TÜ allasutustega raamatukogu jt ülikooli infosüsteemide kasutamise õpetamisel. Koos TÜ infotehnoloogia osakonnaga korraldati uutele töötajatele kursus "TÜ arvutivõrgu kasutamine. Ülevaade infosüsteemidest" (K. Miil). Raamatukogu töötajad osalesid ka kahe üleülikoolilise WebCT kursuse koostamisel: "TÜ arvutivõrgu ja infosüsteemide kasutamine" (TÜR veebi ja e-kataloogi ESTER kasutamine; K. Miil) ja

"Infootsing Internetist (E-info TÜ Raamatukogus; A. Rämmer).

Erialainfo otsingut õpetati Haridusteaduskonna koolikorralduse ja eripedagoogika magistrantidele (õppeaine "Uurimismeetodid pedagoogikas"), sotsiaalteaduskonna avaliku halduse eriala magistrantidele (õppeaine "Keskastme uurimistöö), õigusteaduskonna (õppeained "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Teadustöö alused ja sissejuhatus õiguslikku argumentatsiooni", "Rahvusvaheline õigus") ning Pärnu Kolledži üliõpilastele (õppeaine

"Teadustöö alused").

VII. KOGUDE KIRJELDAMINE E-KATALOOGIS. KATALOOGITÖÖ

Aruandeaasta lõpuks oli e-kataloogis kirjeldatud 29 % kasutuskogude eksemplaridest (1003230 eks; 500731 nim). Uute nimetuste kohta lisandus 20398 kirjet (15008 originaalkirjet, 5390 koopiakirjet), kaartkataloogides kajastatud teavikute kohta lisandus 13802 kirjet (retrokataloogimine; 6856 originaal- ja 6946 koopiakirjet).

Rahvusbibliograafia (RB) nõuetele vastavalt kataloogitakse kõik TÜ väljaanded ning Eesti trükised, mille kohta puudub ESTER-is kirje. Tartu andmebaasis teeb RB-tasandi kirjeid TÜR (v.a Eesti Põllumajandusülikooli väljaanded, mille kirje teeb EMPÜR).

Kataloogimisprotsessi kiirendamiseks püütakse välismaal ilmunud võõrkeelsete teavikute puhul kasutada võimalikult palju kirjete kopeerimist teistest andmebaasidest. Hea võimaluse pakkus selleks koostöö raamatukauplusega Krisostomus. Koopiakirjete saamiseks testiti ka andmebaasi BookWhere ning arutati liitumist Euroopa Teadusraamatukogude Konsortsiumiga (CERL).

Koostati 806 normikirjet (nimed, ühtluspealkirjad) ning redigeeriti 2433 normikirjet.

(12)

E-kataloogi märksõnastik INGRID sisaldas aasta lõpuks 22889 märksõna ning see on nüüdsest kättesaadav veebipõhisena. Soovitavalt peaks kunagi jõudma nii kaugele, et üleriigiliselt toimiks üks kontrollitud ja toimetatud märksõnastik, mille erinevad tasemed rahuldaksid nii teadus- kui rahvaraamatukogude kasutajate vajadusi.

Retrokataloogimisel on prioriteediks eestikeelsed trükised ja Eesti kohta teavet sisaldavad trükised. Jätkus lugemissaali avakogudes olevate trükiste kirjete täiendamine e-kataloogis ning pärast 1970. a ilmunud võõrkeelsete trükiste retrokataloogimine. Tööjõu vähesuste tõttu ei ole võimalik retrokataloogimist suuremas mahus teha. Tõsist kaalumist vajab kirjeldamise ja liigitamise-märksõnastamise sügavus –– kas märksõnastada-liigitada rohkem teavikuid vähema põhjalikkusega või vastupidi.

Viimastel aastatel asetleidnud kogude suurte ümberpaigutamiste käigus ei ole tööjõupuudusest tulenevalt suudetud kaartkataloogides teha kohaviidaparandusi, õige kohaviit on e-kataloogis. Olukorras, kus kõigest 29 % kasutuskogude eksemplaridest on kajastatud e-kataloogis, otsustati kataloogitoimkonnas lugejate desorienteerimise vältimiseks, et teavikute ümberpaigutamisel ühest koguse teise parandab kaartkataloogides kohaviidad ümberpaigutusi tegev osakond.

Alustati kaartkataloogide passide koostamisega (Svetlana Kuul), et fikseerida kataloogide koostamise põhimõtted.

VIII. BIBLIOGRAAFIATÖÖ

2004. aastal olid bibliograafiatöös käsil järgmised teemad:

− Tartu Ülikool (1632–1710; 1802– →)

− Teaduse ajalugu Eestis (1956– →)

− ARTIKKEL (Eesti ajakirjanduse jooksev analüütiline bibliograafia; kaastöö ELNET Konsortsiumi andmebaasile)

− TÜ isikkoosseis

− Eesti ajaloo bibliograafia 1918–1944.

Aasta jooksul bibliografeeriti 1765 nim, e-kataloogi ESTER lisandus 1730 artiklikirjet.

TÜR bibliografeerib esmasjoones TÜ väljaandeid (ca 40 nim) ning ajakirju Eesti Arst, Eesti Rohuteadlane ja Lege Artis.

Koduleheküljel tehti kasutajatel kättesaadavaks andmebaas "TÜ bibliograafia [19]92".

IX. TÖÖ KÄSIKIRJADE JA HARULDASTE RAAMATUTEGA

Käsikirjakogusse võeti vastu kahe isikuarhiivi materjalid (prof S. Issakov; Jaan Soonvald sen (helilooja, muusikateadlane) ja Jaan Soonvald jun (germanist)). Rahvusraamatukogus vahendusel lisandus kirjavahetust jm pabereid Otto Tiefi isikuarhiivi (11 säilikut).

Lõpliku vormistuse said dr phil Edgar Oissare (F 76, 198 säilikut), prof Arnold Koobi (F 105, 165 säilikut), prof Juhan Auli (F 147, 185 säilikut), prof Sergei Issakovi (F 157, 199

(13)

säilikut) ja Elsa Kudu (F 170, 103 säilikut) isikuarhiivid, mille nimistud publitseeriti raamatukogu koduleheküljel. Alustati Richard Indreko (F 150) isikuarhiivi korrastamist.

Lõpetati de la Gardie arhiivis leiduvate kirjade teaduslik kirjeldamine, mille käigus koostati 106 autori- ja 66 adressaadi kirjet. Kataloogiti 51 kirja J. I. Esseni autograafide kogust ning redigeeriti varem koostatud ladina- ja saksakeelseid autograafide kirjeid.

Senisest intensiivsemalt tegeldi F. L. Schardiuse autograafide kogus leiduvate kirjade digiteerimisega ja publitseerimisega autograafide andmebaasis (598), kõik kirjed lingiti ka e-kataloogi ESTER. Septembris töö seiskus ning töötaja koondamise tõttu on jätkamine ebaselge.

Jätkus manuskriptide kogus leiduvate 13.–16. saj ürikute teaduslik kirjeldamine (37 pärgament- ja 9 paberürikut, neist 33 saksa, 11 ladina ja 2 prantsuse keeles).

Haruldaste raamatute kogu täienes 48 eesti- ja 81 võõrkeelse trükise võrra. Kogusse lisandus väljaandeid Fr. R. Kreutzwaldi juubelinäituselt ning mitu autogrammidega (P.

Ariste, M. J. Eisen, E. Kant, H. Visnapuu jt) teost. TÜ Raamatupoe oksjonitelt osteti 9 nim eestikeelseid varatrükiseid. Saksa ja Rootsi antikvariaatidest õnnestus osta kolm 17. saj Tartu Ülikooli trükikojast pärinevat trükist. Üldhoiule suunati tagasi 109 nim eesti pagulaskirjanike üllitist, mis olid 1988. a üle võetud erihoiust. Kuna välis-Eesti trükiseid on TÜR-is jt raamatukogudes küllaldaselt, puudub vajadus nende hoidmiseks rariteetide kogus. Alustati 20. saj alguse kooli- ja õpilasalmanahhide leidumust. Need kultuuriloo seisukohast huvitavad väikesetiraažilised väljaanded (sageli koopiamasinatel paljundatud, mistõttu tekst tuhmumas) vajavad enamat tähelepanu.

Alustati rariteetsete trükiste kirjeldamisega e-kataloogis, koostöös väliskirjanduse osakonnaga koostati 232 kirjet. Rariteetsete trükiste eritunnuste täpsem määratlemine, märksõnastamise põhimõtted ning nende põhjal otsitunnuste loomine e-kataloogis vajab raamatukogudevahelisi kokkuleppeid. Probleemiga tegeleb ERÜ vanaraamatu toimkond.

Fotokogu täienes põhiliselt ülesvõtetega ülikooli ja raamatukogu sündmustest ning töötajatest. Kuna uusi tulmeid ei olnud eriti arvukalt, õnnestus oluliselt vähendada mahajäämust fotode inventeerimisel ja kirjeldamisel. Portreede andmebaasi lisati 115 digikoopiat.

Töös kunstikoguga oli põhirõhk multimeedia andmebaasi "Baltisaksa kunst Tartus 19.

sajandil" avamiseks veebis. Töö käigus täpsustati ja täiendati kunstiteoste märksõnu ning kirje struktuuri, olenevalt sellest, kas tegemist on originaaliga, sarja kuuluva või üksikteosega jne; redigeeriti varasemaid kirjeid.

Aasta jooksul teenindati käsikirjade ja haruldaste raamatute osakonnas 299 uurijat, põhiliselt TÜ õppejõud ja üliõpilased, kellele laenutati 5970 teavikut (2003. aastal 277 uurijat, 4850 laenutust). Välisuurijaid oli Jaapanist, Lätist, Saksamaalt, Venemaalt jm.

Kirjalikke päringuid saabus Jaapani, Leedu, Kanada, Küprose, Rootsi, Saksamaa, Venemaa teadlastelt (üle 100 päringu). Kasutajatele valmistati osakonna materjalidest 3226 koopiat (originaali lehekülg).

X. TEADUSTÖÖ

(14)

Teadustöö kulges traditsiooniliselt järgmistes suundades:

Raamatukogunduse kaasaja probleemid

Teenindusdirektor M.-N. Ilus kaitses TPÜ infoteaduste osakonna erialanõukogu ees 2.

juunil 2004 magistritöö "Ülikooliraamatukogu teenuste kontseptuaalne mudel" (juhendaja prof A. Lepik). Uuringu tulemusi tutvustati publikatsioonides ning konverentsiettekannetes Eestis ja ka välismaal (Balti raamatukoguhoidjate 7. kongress Lätis.)

Teenindusosakonna juhataja Olga Einasto viis läbi oma magistriõpingute raames kultuurikorralduse erialal TÜ-s raamatukogu teenuste kvaliteedi uuringu. Ta tugines SERVQual metoodikale ning kohandas seda raamatukogu vajadustega (juhendaja TÜ majandusteaduskonna prof Maaja Vadi). Käsil on küsitlusandmete statistiline analüüs ning tulemuste üldistamine. Saadud andmestik võimaldab raamatukogul tegelda oma teenuste kvaliteediga kõige laiemas tähenduses. O. Einasto korraldas ka raamatukoguhoidja imagot käsitleva lugejaküsitluse [mille kohta 2005. a ilmumasid artiklid ajakirjas Raamatukogu].

Raamatukogu ajalugu, kogude koostis ja kujunemislugu; raamatu ajalugu

Koostamisel on ülevaateteos Tartu Ülikooli raamatukogu 1802–2002 (v-teadur Hain Tankler, referent M. Ermel; käsikiri valmib 2005). Saksamaal 2005. a ilmuva väljaandele Buch und Bildung im Baltikum : Festschrift für Paul Kaegbein zum 80. Geburtstag / hrsg.

Otto-Heinrich Elias ; Robert Schweitzer valmis H. Tankleril ja M. Ermelil raamatukogu kogude kujunemislugu käsitlev artikkel "Die historische Entwicklung der Bestände der Universitätsbibliothek Tartu 1802–1940".

T. Šahhovskajal, M. Rannal (Rand) ja T. Kuzovkinal valmis artikkel "Das Jurij Lotman- Archiv in Tartu", mis ilmub 2005. aastal Hamburgis kogumikus Estland und Russland : Aspekte der Beziehungen beider Länder.

Jätkus De la Gardie arhiivi ja J. I. Esseni kirjakollektsioonis leiduvate kirjade ning manuskriptide kogus leiduvate 13.–16. saj ürikute teaduslik kirjeldamine.

Tartu Ülikooli ajalugu, teaduskontaktid Euroopa ülikoolide ja teadusasutustega Vanemteadur ajal knd Hain Tankleri uurimisteemad käsitlesid meditsiini ja farmaatsia ajalugu Tartu Ülikoolis ning Tartu Ülikooli teaduslikke sidemeid Euroopa keskustega.

Uurimistulemuste kohta avaldas ta mitu artiklit ning pidas ettekandeid konverentsidel Eestis ja välismaal. Koostöös Ukraina teadusloolastega ilmus artiklikogumik "Тартуский университет и Украина" (Kiiev, 2004; 211 lk). Jätkus teema "Venelased Eesti ühiskondlikus, teadus-, kultuuri- ja kirjanduselus 1901–1940" (ETF grant 5364, põhitäitja).

H. Tankler oli üks Eestis 1946.–1995. a tuumareleva tõkestamisega seotud probleeme käsitleva artiklikogumiku koostajaid ja autoreid (Tallinn, 2004; inglise keeles 2003. a). H.

Tankleril ja Algo Rämmeril ilmus Eesti ja Läti akadeemilisi ja kultuurisidemeid 1920.–30.

aastatel käsitlev monograafia (Tartu University and Latvia, with an emphasis on relations in the 1920s and 1930s.Tartu, 2004; 240 lk : ill) ning mitu samateemalist artiklit.

Uurimistulemusi tutvustati ka Eestis ja välismaal toimunud konverentsidel.

Vanemteadur ajal knd Arvo Teringu uurimisteemad olid Eesti-, Liivi- ja Kuramaa haritlaskonna kujunemislugu ja teedrajavate ideede retseptsioon Baltimaades varasel uusajal. Jätkus töö teatmeteose "Die Matrikel der est-, liv- und kurländischen Studenten 1561–1800" käsikirjaga: biograafiliste andmete täiendamine, täpsustamine ja

(15)

kontrollimine. Koostöös toimetajaga algas 2004. aastal Eesti Ajalooarhiivi Kirjastusele üleantud käsikirja "Eesti-, liivi- ja kuramaalased Euroopa ülikoolides 1561-1798" (600 lk) trükiks ettevalmistamine. A. Tering jätkas materjali kogumist artikli jaoks, mis käsitleb Kopernikuse heliotsentrilise planeedisüsteemi retseptsiooni Baltimail 17. sajandil.

Ajakirjale Keel ja Kirjandus loovutas ta artikli "Baltimaade gümnaasiumi- ja kreiskoolide ülemõpetajate hariduslik taust (1804–1820)" ning Saksamaal 2005. a. ilmuvale väljaandele Buch und Bildung im Baltikum : Festschrift für Paul Kaegbein zum 80. Geburtstag / hrsg.

Otto-heinrich Elias ; Robert Schweitzer "Die baltischen Studenten als Benutzer der Universitätsbibliothek Göttingen im 18. Jahrhundert" käsikirja.

Ljudmila Dubjeva, TÜ ajaloodoktorandi uurimisteemaks oli ajalooteadus Tartu Ülikoolis 19. saj lõpul–20. saj algul. Uurimistulemuste kohta avaldas ta kaks artiklit ning pidas ka mitu ettekannet Eestis ja välismaal.

2004. a toimusid raamatukogu korraldusel raamatu ja raamatukogude ajalugu käsitlev ettekandepäev "Raamatu aeg" 23. jaanuaril (XIV Fr. Puksoo päev) ning konverents

"Digitaalraamatukogu ja selle kasutaja" (19. okt).

2004. a publikatsioonide ja ettekannete kohta vt Lisa III ja IV.

XI. KOOSTÖÖ EESTI RAAMATUKOGUDEGA

realiseerus esmajoones Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusraamatukogude direktorite nõukogu, ELNET Konsortsiumi, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu ja Eesti Muusikakogude Ühenduse toimkondade ja töögruppide kaudu. Koostöö sisuks oli teadusraamatukogude komplekteerimiskava ja finantseerimine, infosüsteemi INNOPAC rakendamine, ühiste andmebaaside (e-kataloog ESTER, ajakirjade jooksva analüütilise bibliograafia andmebaas ARTIKKEL) loomine, millest oli juttu eespool, kogude arendamine ning elektroonilistele teadusajakirjadele juurdepääsu vahendamiseks vajalike ühiste kasutuslitsentside ostmine.

Üha sisutihedamaks muutub koostöö Tartu raamatukogudega. Sellest annavad tunnistust 22. jaanuaril 2004 TÜR-i initsiatiivil ellukutsutud ELNET Konsortsiumi Tartu raamatukogude kataloogitoimkond ning 25. mail allkirjastatud "Tartu raamatukogude ühise tegutsemise leping". Lepingu eesmärgiks on arendada vastastikku kasulikku koostööd ressursside otstarbekaks kasutamiseks kogude arendamisel, säilitamisel ja kättesaadavaks tegemisel, töötajate täiendkoolitamisel jm ühist huvi pakkuvates valdkondades.

TÜ Raamatukogu ja O. Lutsu nim Tartu Linna Keskraamatukogu tegevuse ühisosa ja erisuse üle sundis tõsisemalt arutlema sügisel päevakorrale kerkinud linna ja ülikooli juhtkonna idee raamatukogude ühendamiseks.

XII. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ

Traditsioonilisteks vormideks on publikatsioonide vahetus, raamatukogudevaheline laenutus ning informatsiooniline koostöö.

2004. a osales raamatukogu järgmistes rahvusvahelistes projektides:

(16)

− Electronic Information for Libraries (eIFL) – elektrooniliste inforessursside kättesaadavaks tegemiseks Ida- ja Kesk-Euroopa ning arengumaade raamatukogudele

− DIEPER (Digitased PERiodicals; EL projekt Alamsaksimaa Riigi- ja Göttingeni Ülikooli Raamatukogu juhtimisel)

− Handbuch des personalen Gelegenheitsschrifttums in europäischen Bibliotheken, und Archiven – Osnabrücki Ülikooli varajase uusaja kultuuri interdistsilinaarse uurimise instituudi 1996. a algatatud projekt, mille pidulik lõpetamine Tartus toimus 29. juunil 2004. Sellega seoses külastasid raamatukogu ja ülikooli Volkswagen-Stiftungi peasekretär dr. Wilhelm Krull, Osnabrücki Ülikooli asepresident prof Peter Hertel, projekti algataja ja teaduslik juhendaja prof Klaus Garber, Tartu ja Tallinna köidete peatoimetaja MA Martin Klöker, Olms-Weidmann-Verlag'i esindaja dr Eberhard Martens jt.

− Baltische biographische Lexika (Balti biograafilised ja genealoogilised leksikonid) – koostööprojekt Baieri Riigiraamatukoguga.

Ennistuskeskusel jätkus koostööleping Soome Kirjanduse Seltsi raamatukoguga sealsete trükiste restaureerimiseks.

Jätkus informatsiooniline koostöö Bundesinstitut für Kultur und Geschichte der Deutschen im östlichen Europa'ga Saksamaal, mille käigus saadeti instituudi aastaraamatule annoteeritud bibliograafianimestik Eestis ilmunud siinset kultuurilugu käsitlevatest publikatsioonidest.

Eesti-Saksa akadeemilise nädala Academica VIII külaline oli Esseni Ülikooli Raamatukogu direktor Albert Bilo, kes pidas loengu Saksa raamatukogude strateegilisest arengukavast

"Bibliothek 2007".

Direktor Toomas Liivamägi oli IFLA Ülikoolide ja teiste teadusraamatukogude sektsiooni juhatuse ning kogude direktor Kristina Pai LIBER-i kogude arenduse sektsiooni juhatuse liige.

Raamatukogu kuulus järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:

− Euroopa Informatsiooni Assotsiatsioon (EIA), Balti- ja Põhjamaade aru

− Euroopa Tervishoiuteabe ja Meditsiiniraamatukogude Assotsiatsioon (EAHIL;

European Assotiation for Health Information and Library Association)

− Läänemeremaade Raamatukogude Ühendus Bilbiotheca Baltica

− Rahvusvaheline Muusikaraamatukogude, -arhiivide ja -dokumendikeskuste Assotsiatsioon (IAML; International Association of Music Libraries, Archives and Dokumentation Centres)

− Rahvusvaheline Õigusraamatukogude Assotsiatsioon (IALL; International Assotiation of Law Libraries)

− Kesk- ja Ida-Euroopa ning Aasia Õigusinfokeskuste Õigusinfospetsialistide Konsortsium (CLCLIS; Consortium of Legal Resource Centres and Legal Information Specialists of Central and Eastern Europe and Asia).

Aruande koostas Malle Ermel, üld- ja arendusosakonna referent

(17)

LISAD

I. Raamatukogu arvudes 2001.–2004. a Põhinäitajad (seisuga 31.12.2004)

1. Kogud (a-ü) 3 722 178

laudimeetrid 62 218

a) kasutuskogud (a-ü) 3 385 073

b) varukogu (a-ü) 310 629

c) vahetuskogu (a-ü) 26 476 2. Registreeritud lugejad 37 613

3. Laenutusi 337 016

koju 255 389

lugemissaali 81 627

4. Külastusi 410 170

5. Töötajad (ametikohti TTE) 219 (196) raamatukogunduslik personal 174 (163,25) muu personal 35 (32,75)

Tabel 1. Tulud ja kulud 2001.–2004. a (tuhat krooni)

2001 2002 2003 2004

Tulud kokku (tuh krooni) 26884,1 31791,4 31093,1 31881,8

ülikooli eraldised 26804,1 24554,2 23068,4 23146,9

otse riigilt 80,0 4500,0 6232,7 6443,1

tulud tasulistest teenustest 1186,7 1750,2 882,1

muud tulud (projektid, lepingud, ettevõtete ja eraisikute sponsorlus)

1550,5 41,79 1409,2 Kulud kokku (tuh krooni) 26884,1 31750,7 31883,7 32477,5

jooksevkulud, 26698,8 31543,7 31655,3 32477,5

tööjõukulud 13692,8 14665,0 15372,2 14995,4

komplekteerimiskulud 8500,0 10203,2 10228,1 10881,8

infotehnoloogiakulud 58,2 95,0 82,3 500,9

kommunaalteenused 2265,6 2577,3 2879,8 3558,4

muud kulud (lähetused, transport, kantseleikulud, majanduskulud, koolitus jm)

2182,2 4003,2 3092,9 2541,0

investeeringud 185,3 207,0 228,4 0

ehitiste soetamine ja kapitaalremont 0 0 0 0

investeeringud infotehnoloogiasse 185,3 207,0 80,8 0

(18)

Tabel 2. Komplekteerimiskulud 2001.–2004. a (tuhat krooni)

2001 2002 2003 2004

Eelarvevahendid kokku 8500 10203,2 10228,0 10881,8

Jadaväljaannete tellimine 5277,4 5427,8 5239,0 4035,3

Eestis ilmuvad 361,6 316,2 389,0 331,9

välismaal ilmuvad 4915,8 5111,6 4850,0 3703,1

Monograafiad, õpikud jm trükised 1810, 1 2092,2 2227,0 1941,4

Eestis ilmunud 1066,5 1108,0 1011,0 428,8

välismaal ilmunud 473,6 984,2 1216 1512,6

Elektroonilised teavikud, andmebaasid 973,1 1490,0 1210,0 2868,0

Helisalvestised 42,0 102,0 94,0 116,0

Publikatsioonide vahetus 603,0 826,5

Muud 158,4 431,7 847 1195,4

RVL 170,0 195,8

INNOPAC-i arendustasu, liikmemaks,

ribakoodid, turvaribad jm 239,0 659,5 677,0 999,6

Eelarveväline komplekteerimine 3307,73 1935,29 4683,7 annetustena saadud teavikud 1243,80 1083,94 3460,93

vahetusena saadud teavikud 1052,20 851,35 1222,77

Tabel 3. Komplekteerimiskulude jagunemine teaduskonniti 2001.–2004. a (tuhat krooni)

Teaduskond 2001 2002 2003 2004

Välismaine teadus- ja õppekirjandus 5000 4630,81 4907,57 5215,77

Usuteaduskond 46,50 41,90 52,39 81,98

Õigusteaduskond 211,00 231,86 142,90 161,12

Arstiteaduskond 103,00 1 29,87 1362,56 918,77

Filosoofiateaduskond 727 659,23 649,04 642,99

Bioloogia-geograafiateaduskond 813,5 749,65 782,26 710,26 Füüsika-keemiateaduskond,

Füüsikainstituut

842,00 583,93 768,34 692,09

Haridusteaduskond - 58,71 115,27 160,29

Kehakultuuriteaduskond 166,00 72,30 112,32 112,99

Majandusteaduskond 308 334,81 322,52 221,45

Matemaatika-informaatikateaduskond 318,5 331,89 246,49 184,42

Sotsiaalteaduskond 364,5 336,66 353,80 315,94

(19)

Tabel 4. Kogud 2004. a (ISO 2789–1991 järgi) Seis 31.12.2003

Juurde- tulnud

Kustuta- tud

Seis 31.12.2004

Kasutuskogud 3369153 51270 35350 3385073

laudimeetrid 56568 56841

raamatud (eks) 2500322 31919 21693 2510548

jadaväljaanded, sh 647898 12655 13657 646896

ajakirjad (aastakomplekt) 179853 3312 0 183165

ajalehed (aastakomplekt) 11506 986 0 12492

jätkväljaanded (eks) 456539 8357 13657 451239

tehnikakirjanduse erilaadid (eks) 652 0 0 652

kaardiväljaanded (eks) 9045 1233 0 10278

noodiväljaanded (eks) 4046 302 0 4348

graafikateavikud (eks), sh 53158 768 0 53926

kunstiteosed 14486 10 0 14496

fotod 39078 758 0 39836

neist fotokogus 23079 405 0 23484

käsikirjakogus 15999 353 0 16352

käsikirjad (säilik) 34090 866 0 34956

pisitrükised jm 82469 2134 0 84603

auvised (eks.) 19200 1175 0 20375

audiaalteavikud 18907 1129 0 20036

visuaalteavikud 52 46 0 98

kombineeritud auvised 241 0 0 241

elektroonilised teavikud (eks.) 6317 218 0 6535

kompaktkettad 1827 218 0 2045

disketid 4490 0 0 4490

mikrovormid (teavik) 11956 0 0 11956

mikrokaardid 7341 0 0 7341

mikrofilmid 4615 0 0 4615

Vahetuskogu (eks.) 24355 5526 3405 26476

Varukogu (eks.) 310682 0 53 310629

KOGUD KOKKU (eks.) 3704515 56796 38808 3722178

laudimeetrid 61883 62218

(20)

Tabel 5. Lugejateeninduse näitajad 2001.–2004. a

2001 2002 2003 2004

Registreeritud lugejate arv 29207 33783 37613

TÜ üliõpilased 10619 11325 12873

TÜ magistrandid, doktorandid 2303 2569 2733

TÜ Avatud ülikooli üliõpilased 1776 2472 3276

TÜ õppejõud, teadurid 720 661 855

TÜ teenistujad 1499

EPMÜ üliõpilased 2780 3321 3646

EPMÜ õppejõud, teadurid 166 185 179

teiste kõrgkoolide üliõpilased 2421 2991 3269

teiste kõrgkoolide õppejõud 68 92 86

muud 8354 10167 9197

Külastuste arv 510000 366079 341047 410170

pearaamatukogu (W. Struve t 1) 299927 296559 332673

Biomeedikumi raamatukogu 20000 1600 17976

Füüsikaraamatukogu 8060 8100 11026

Humanitaarraamatukogu 20850

Keemiaraamatukogu 9600 9668 11250

Majandusraamatukogu 28492 16395

Laenutuste arv raamatukogutöötaja vahendusel (eks)

674780 475803 296559 337016

lugemissaali 415380 119262 79196 81627

a) pearaamatukogu 54596 26417

b) Biomeedikumi raamatukogu 1750 3000 1500 7600

c) Humanitaarraamatukogu 10000 8400 10000 22032

d) Füüsikaraamatukogu 8460 10000 8700

e) Keemiaraamatukogu 11400 12220 13100 8524

f) Majandusraamatukogu 21680 6265 8354

koju 259400 356541 217363 255389

a) pearaamatukogu 180600 238268 182290 201308

b) Biomeedikumi raamatukogu 2500 3000 3841 3858

c) Humanitaarraamatukogu 7500 22720 20630 20070

d) Füüsikaraamatukogu 4480 4809 4431 4304

e) Keemiaraamatukogu 5700 5650 5704 15640

f) Majandusraamatukogu 19760 5708 11386 8989

g) Matemaatikaraamatukogu 467 1220

Otsingud kaugjuurdepääsuga andmebaasides

otsingute arv 131021 193574 278038 371274

artiklite allalaaditud täistekstid (lugemine, väljatrükk)

202525 182254 208712 380486 artiklite allalaaditud referaadid (lugemine,

väljatrükk)

153077 226624 183931 tasuline otsing STN International

andmebaasides

20 18 25 5

(21)

RVL-abonentraamatukogude arv 53 52 55 49

Eestis 34 34 35 31

välismaal 19 18 20 18

RVL-ga saadetud kirjandus

tellimused Eestist 913 345 1126 1128

Eesti raamatukogudele tagasisaadetud tellimused

392 333 295 223

teistele Eesti raamatukogudele edastatud tellimused

16 29 4 2

Eesti raamatukogudele saadetud originaalid

204 434 446 634

Eesti raamatukogudele saadetud koopiad 301 549 417 269

tellimused välismaalt 115 164 102 61

välismaa raamatukogudele tagasisaadetud tellimused

46 37 26 11

teistele välismaa raamatukogudele

edastatud tellimused 6 9 2 0

välismaale saadetud originaalid 7 460 18 18

välismaale saadetud koopiad 56 641 56 32

RVL-ga saadud kirjandus

tellitud Eesti raamatukogudelt 560 504 892 1098

Eestist saadud originaalid 207 247 472 600

Eestist saadud koopiad 353 196 298 298

tellitud välismaa raamatukogudelt 3233 4750 3149 3505

välismaalt saadud originaalid 1027 1210 758 843

välismaalt saadud koopiad 2206 2910 1186 2312

Elektrooniline dokumendivahendus 4 2200

Vastused kirjalikele päringutele, 1048 1197 1800

sh elektrooniliselt 806 997 1800

Kopeerimisteenused kasutajatele

skaneerimine, originaali lk 1114 387

fotokoopiad, originaali lk 91 8

mikrofilmid, originaali lk 2060 273

Raamatukoguõppused, osavõtjate arv 1233 1740

Tabel 6. Juurdepääs ja vahendid

Näitaja Arv

1. Lahtioleku aeg (tunde nädalas)

pearaamatukogus 74

Biomeedikumi raamatukogu 45

Füüsikaraamatukogu 40

Keemiaraamatukogu 40

Majandusraamatukogu 40

Matemaatikaraamatukogu 49

2. Lahtioleku päevi aastas

(22)

pearaamatukogu 288

3. Kasutajakohtade arv/sh kohtade arv, kus kasutajad saavad

lülitada isiklikud arvutid arvutivõrku 748/39

pearaamatukogu 600/30

Biomeedikumiraamatukogu 20/4

Füüsikaraamatukogu 18/4

Humanitaarraamatukogu 80/60

Keemiaraamatukogu 0

Majandusraamatukogu 46/16

Matemaatikaraamatukogu 19/-

Kasutajatele mõeldud arvutitöökohad 113

pearaamatukogu 95

Biomeedikumiraamatukogu 7

Keemiaraamatukogu 1

Majandusraamatukogu 0^*

Personalile mõeldud arvutitöökohad 167

pearaamatukogu 154

Keemiaraamatukogu 1

5. Avalikuks kasutamiseks mõeldud koopiamasinate arv 8

pearaamatukogu 4

Keemiaraamatukogu 0

6. Kasutajate käsutuses olevate printerite arv 2

pearaamatukogu 1

7. Kasutajate käsutuses olevate skannerite arv 1

pearaamatukogu 1

8. Raamatukoguhoonete kogupindala, m² 29044

pearaamatukogu 27661,2

kasulik pindala, sh 13891,6

*Majandusteaduskonna hoone Oeconomicumi arvutiklassides on üle 50 arvutitöökoha

(23)

teenindustsoon 2875,6

hoidlad 11016

seminari- ja näitusteruumid, suhtlemisruumid lugejatele 1396,0

Biomeedikumi raamatukogu 101,4

teenindustsoon 48

sisetöö ruumid 7

hoidlad 32

seminari- ja näitusteruumid, suhtlemisruumid lugejatele 10

teenindustsoon 333

sisetöö ruumid 30

hoidlad 401

Keemiaraamatukogu 120

Majandusraamatukogu 81,1

teenindustsoon 56,8

hoidlad 24,3

Matemaatikaraamatukogu 153,1

teenindustsoon 90,1

hoidlad 63

Tabel 7. Kogude hooldus- ja ennistustööd 2001.–2004. a

2001 2002 2003 2004

Trükiste hügieeniline töötlemine trükiste hügieeniline töötlmine, tolmu

eemaldamine koos kuivdesinfitseerimisega, eks 800000 845500 712290 1355 hallitusnakkusega trükiste

desinfitseerimine, eks

3781 3312 3486 3125

trükiste, käsikirjade jm leht-leheline desinfitseerimine, leht

5462 5675 5213 5489

Pärgament- ja täisnahkköidete puhastamine ja pehmendamine, eks

2 3 2 4

Tabel 8. Kogude kirjeldamine e-kataloogis ESTER 2001.–2004. a

2001 2002 2003 2004

1. Originaalkirjed lisandunud teavikutele 19569 20686 14054 15008

raamatud, nim 9612 10884 8482 10937

ajakirjad, nim 192 197 164 137

ajalehed, nim 16 11 21 68

jätkväljaanded, nim 3665 3145 2727 461

pisitrükised, a-ü 17 52 1 34

kaardid, nim 75 111 235 474

noodid, nim 4 5 152 65

audiaalteavikud, nim 316 309 270 279

(24)

visuaalteavikud, nim 13 4 1 15 käsikirjad, (dissertatsioonid; a-ü) 2203 1657 395 771

arhivaalid 9

fotod, nim 181 8 0 0

kunstiteosed 25

võrguväljaanded, nim 10 1 1 2

eestikeelsed kirjed 3901 4430 1930 2312

ingliskeelsed kirjed 5293 4615 4696 5111

saksakeelsed kirjed 4534 5177 2632 2711

venekeelsed kirjed 2139 3398 2832 2178

kirjed teistes keeltes 3703 3066 1964 2696

1a. artiklikirjed, nim 3205 4251 1570 1730

2. Koopiakirjed uutele teavikutele 2529 6072 4621 5390

raamatud, nim 2099 3505 3356 3825

kaardid, nim 71 54 219 126

noodid, nim 3 33 34 140

audiaalteavikud, nim - 97 240 637

visuaalteavikud 0 15 5 11

elektroonilised teavikud, nim 42

võrguväljaanded, nim 48

3. Lühikirjed kaartkataloogides kirjeldatud teavikutele

18392 5374 2731 1522

4. Retrokataloogimine (lühikirjete täiendamine täiskirjeteks)

54999 19516 9900 6856

raamatud, nim 52 426 14 618 9453 6182

jätkväljaanded, nim 1 877 132 143 69

pisitrükised, a-ü 49 2 4 1

kaardid, nim 12 257 13 7

noodid, nim 1 0 54 300

käsikirjad (dissertatsioonid, a-ü) 0 4218 27 37

kunstiteosed, nim 0 9 144 48

fotod, nim 60 262 49 73

5. Retrokataloogimine, koopiakirjed 9620 17114 6946

(25)

raamatud, nim 6828

ajakirjad, nim 8

ajalehed, nim 2

jätkväljaanded, nim 34

kaardid, nim 1

noodid, nim 68

6. Liigitamine, märksõnastamine, nim 17392 19949 24143 25019

7. Uute märksõnanormikirjete koostamine 757

8. Märksõnanormikirjete täiendamine, parandamine

2620 9. Uute nime ja ühtluspealkirja

normikirjete koostamine

806 10. Nime ja pealkirja normikirjete

redigeerimine/andmebaasi korrastamine

2433 11. Kirjete arv elektronkataloogis (aastalõpu

seisuga) 500731

raamatud, nim 270598 306411 336597 402861

ajakirjad, nim 4572 6187 6207 6471

ajalehed, nim 743 799 2190 2330

pisitrükised, a.-ü 408 467 475 512

kaardid, nim 4006 4467 4970 5614

noodid, nim 577 818 1246 2002

audiaalteavikud, nim 2616 3227 3948 5642

visuaalteavikud, nim 132 158 175 227

käsikirjad (dissertatsioonid, a-ü) 5172 11279 12030 13498

kunstiteosed, nim 6 15 170 239

fotod, nim 779 1 057 1105 1150

võrguväljaanded, nim 23 16 38 109

11a artiklikirjed, nim 45410 46980 50691

12. Eksemplarikirjete arv 819465 916949 1003230

Tabel 9. Raamatukogu varade tutvustamine 2001.–2004. a

2001 2002 2003 2004

Uudiskirjanduse näitused 114 109 134 125

eksponaatide arv 7260 10349 10147 13997

a) pearaamatukogus 22 29 38

eksponaatide arv 6300 6000 9500

b) haruraamatukogudes 87 105 87

eksponaatide arv 4049 4167 4497

Teema- ja tähtpäevanäitused 32 25 31 34

a) pearaamatukogus 18 24 26

b) haruraamatukogudes 7 7 8

(26)

II. TARTU ÜLIKOOLILE 2004. A KASUTUSLITSENTSIGA OSTETUD SIDUSANDMEBAASID

EBSCO andmebaasid:

1. EBSCO Academic Search Premiere 2. EBSCO Business Source Premier 3. PsycInfo

4. Inspec 5. ERIC

6. Health Resource: Nursing/Academic Edition 7. Health Resource: Consumer Edition

8. MEDLINE

9. Communication Mass Media Complete 10. American Humanities Index

11. MaterFile Premier 12. Regional Business News 13. Newspaper Source 14. ScienceDirekt (Elsevier) 15. Synergy (Blakwell) 16. Kluwer Online

17. IOP (elektroonilised ajakirjad) 18. Springer LINK

19. INIS (International Nuclear Information System) 20. JSTOR Arts&Science I Collection

21. JSTOR Artys&Science II Collection 22. JSTOR Business Collection

23. PROLA (Physical Review on the Web 1893–1998) 24. MathSciNet (Mathemathical Reviews on the Web) Cambridge Scientific Abstracts (referatiivandmebaasid) 25. AIDS and Cancer Research (Abstracts1982–Current) 26. Aluminium Industry (Abstracts1972–Current)

27. Algology Mycology and Protozoology Abstracts (Microbiology C)(1982–Current) ASFA: Aquatic Sciences and Fisheries (Abstracts Search subfiles1971–Current) 28. Bacteriology Abstracts (Microbiology B;1982–Current)

29. Biological Sciences Search (subfiles1982–Current) 30. Biology Digest (1989–Current)

31. Biotechnology and Bioengineering (Abstracts1982–Current) 32. Ceramic Abstracts/World Ceramics (Abstracts1975–Current) 33. Computer and Information Systems (Abstracts1981–Current) 34. Conference Papers Index (1982–Current)

35. Copper Data Center Database( 1965–Current) 36. Corrosion (Abstracts 1980–Current)

37. Electronics and Communications (Abstracts1981–Current ) 38. Engineered Materials (Abstracts; Search subfiles1986–Current)

39. Environmental Sciences and Pollution Mgmt (Search subfiles1967–Current) 40. ERIC (1966–Current)

(27)

41. Findex (1991–Current)

42. Industrial and Applied Microbiology Abstracts (Microbiology A) (1982–Current) Internet & Personal Computing (Abstracts1989–Current)

43. Linguistics and Language Behavior (Abstracts1973–Current) 44. Materials Business File (1985–Current)

45. Mechanical Engineering (Abstracts1981–2002) 46. MEDLINE (1993–Current)

47. METADEX (1966–Current) 48. Oceanic (Abstracts1981–Current) 49. Plant (Science1994–Current)

50. Safety Science and Risk (1981–Current) 51. Social Services Abstracts (1980–Current) 52. Sociological Abstracts (1963-Current)

53. Solid State and Superconductivity (Abstracts1981–Current) 54. TOXLINE (1998–Current)

55. Water Resources (Abstracts1967–Current) 56. WELDASEARCH (1967–Current)

Current Contents Connect (ISI)

57. Agriculture, Biology & Enviromental Sciences 58. Social & Behvioral Sciences

59. Clinical Medicine 60. Life Sciences

61. Physical, Chemical & Earth Sciences 62. Engeneering, Computing & Technology 63. Arts & Humanities

64. Business Collections

65. Electronics & Telecommunications Collections 66. CELEX

67. EUROSTAT 68. WestLaw

69. ISI Web of Science, Journal Citation Reports 70. Britannica Online

71. Oxford Englich Dictionary

72. The Scientific & Technical Information Network (STN International;

bibliografograafilised andmebaasid: Chemical Abstracts, Inspec, Life Sciences, Sience Citation Index jt.; iga otsingu eest tuleb tasuda eraldi)

Proovikatsetusteks olid avatud järgmised andmebaasid:

1. American Humanities Index (AHI) 2. BioOne

3. BIOSIS

4. CAB Abstracts

5. Communication & Mass Media Complete (CMMC) 6. Derwent Innovations Index

7. DSI [statistikaandmebaasid]

8. Faculty 1000

9. Gale & K. G. Saur databases 10. Emerald Fulltext

11. Keesing's Online

(28)

12. Oxford Reference Online: Premium Collection 13. Oxford Univerity Press e-journals

14. Philosopher's Index 15. PsycArticles

16. RefWorks 17. Sage e-journals 18. Scopus

19. Source OECD

20. World Bank E-library, World Development Indicators Online, Global Development Finance Online

III. PUBLIKATSIOONID 2004

I. Monograafiad, kogumikud, reklaamväljaanded jm

Andmebaasid Tartu Ülikooli Raamatukogus : sotsiaalteadused : [voldik] / koost. Kärt Miil ; Vilve Seiler. Tartu, 2004. [1] murt. l., [6] lk

Postinkunaablid : [näituse voldik] / [koost. Niina Vorobjova]. [Tartu, 2004]. [1] murt. l, [4] lk. : ill.

Rara italica : kalender 2005 / koost. Mare Rand ; Kadri Tammur ; Monika Teemus ; fotod Malev Toome ; Meelis Lokk ; kujund. Martin Nurm ; tõlk. Sulo Lembinen ; toim. Andrus Allikvee ; Marika Liivamägi ; produtsent Ilona Smuškina. Tartu, 2004. [14] l. : ill. – paralleeltekst inglise keeles.

Rara italica : [näituse voldik] / [koost. Kadri Tammur ; Mare Rand]. [Tartu, 2004]. [1]

murt. l, [6] lk. : ill.

Tankler, H. ; Rämmer, A. Tartu Univeristy and Latvia, with the emphasis on relations in the 1920s and 1930s. Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2004. 240 lk. : 24 lk. ill. – ISBN 99985-874-21-8.

Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2003 / koost., toim. Malle Ermel ; keeletoim.

Andrus Allikvee ; tõlk. Marika Liivamägi ; kujund. Maarika Tang ; trükiks ettev. Tiia Ilus.

Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu, 2004. 162 lk. – ISSN 1406-0892.

Tartu Ülikooli Raamatukogu Eurodokumentatsiooni Keskus : [voldik] / koost. Ruth Tammeorg. Tartu, 2004. [1] murt. l., [6] lk.

II. Artiklid, raamatud, sõnumid

Lukas, L. ; Aabrams, V. ; Kaur, K. EEVA – digitaalne kirjanduslugu tekstides [Online] //

Kättesaadav URL: http://www.utlib.ee/ee/index.php?cat=rk&sisu=digi04.

Allikvee, A. Kas meestel ja naistel on raamatukogunduses võrdsed võimalused? //

Raamatukogu, 2004, nr. 2, lk. 31. – (Vasta julgesti!)

Bachmann, S. Diplomi- ja bakalaureuse tööd raamatukokku // Universitas Tartuensis, 2004, 2.

apr., nr. 13, lk. 4.

Dubjeva, L. Üliõpilasest professoriks: Pjotr Jakovenko Jurjevi ülikoolis // Tartu Ülikooli aja- loo küsimusi. 33. Tartu, 2004. Lk. 148–165.

Дубьева, Л. Евгений Францевич Шмурло –– профессор Тартукого (Дерптского/

Юрьевского) университета в 1891–1903 гг. // Российские университеты в XVIII–XX веках : сборник научных cтатей. Вып. 7. Воронеж: Издательство Воронежского государственного университета, 2004. C. 105–134.

Einasto, O. Jaan Tulmin 50 // Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2003. Tartu, 2004.

Lk. 112–113 : foto.