N S V L 50
TARTU RIIKLIKU ÜLIKOOLI TO IM ETISED УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ
ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА
ACTA e t COMMENTATIONES UNIVERSITATIS TARTUENSIS
ALUSTATUD 1893. а. V IH IK 2QQ R h i n v r k '
= ■ = = = = , --- --- m 2 9 9 В Ы П У С К О С Н О В А Н Ы в 1893 г.
TÖID NLKP AJALOO ALALT ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС
X
T A R T U R I I K L I K U 4 Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И
Т А Р Т У С К О Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А ACTA ET C O M M E N T A T I O N E S U N I V E R S I T A T I S T A R T U E N S I S
ALUSTATUD 1893. a. VIHIK 299 ВЫПУСК ОСНОВАНЫ в №93 г.
TOID NLKP AJALOO ALALT ТРУДЫ ПО ИСТОРИИ КПСС
X
TARTU 1972
Redaktsioonikolleegiurrv J. Ant, F. K inkar (to im e ta ja ), L. Raid
Редакционная коллегия:
Ю. Ант, Ф. Кинкар (редактор), Л. Р ай д
... /7
о tu R iiid ik u с.
R a a m a t u k o g u
S A A T E K S
Pool s a j a n d i t t a g a s i loodi Ko mmuni st l iku P ar t e i j uht imi sel Nõ uk og ud e S o t si ali s t l ike Va bar i iki de Liit. Selles m a a i l m a - a j a - loolise t ä h t s u s e g a s ü n d m u s e s leidis k i n n i t u s t par t e i leninliku rahvus pol i it ika õ i gs us j a v ä ä r a m a t u elujõud.
S u u r S o ts i ali st l ik Okt oobri re vol ut si oon v a b a s t a s end i se Ts aa ri - V e n e m a a r a h v a d r a hv u s l i k us t survest, pani al use r a h v u s k ü s i m u s e l äh e n da mi s el e meie m aal . Kommuni st l ik P a r t e i r a j a s sot si a l ismi teele a s u n u d r a h v a s t e v a s t a s t i k us e d s uht ed p r o l e t a a r s e i n t e r n a t s i onal i smi v a n k u m a t u l e alusele, kõi gi st r a h v u s t e s t t ö ö t a j a t e k l a s s i huvide üht susel e. Selle poliitika loogiliseks a r e n d u s e k s oli p a l j u r a hvus el is e s ot sial ist l i ku riigi tekkimine.
Nõ ukogu de r a h v a s t e võr dõi gus l ikkus el e j a v a s t a s t i k u s el e abile t u g i n ev a v a b a t a h t l i k u liidu ideed p õ h j e n d a s j a k ai ts es V. I. Lenin.
N S V Liidu l oomine on v ah et ul t seot ud V. I. Lenini ni mega.
Nõ ukog ude Liidu m o o d u s t a mi s e 50. a a s t a p ä e v a t ä h i s t a v a d pa l ju r a h v u s e l in e n õu ko g u d e r a hv as , v e nn a l i k u d s o t s i a l i s m i m a a d j a kogu m a a i l m a t ö ö t aj a d kui N L K P l eninliku r a h v us pol i it ika a j a looliste või t ude ki nni tust , mis on põhi mõtt el i seks ee s kuj u ks kõi
gile s ot sial ismi eest võitlevaile r a h v as t el e m a a i l m as . N L K P Kesk
komitee ot suses « E t t ev a l m i s tu s t e koht a Nõ uk o gu de S o t s i ali s t l ike Va bari iki de Liidu m o o d u s t a mi s e 50. a a s t a p ä e v a k s » rõhut af aks e:
«Uut tüüpi p al j ur a h v us el i s e riigi m o o d u s t a m i s e k o g em u s ed n ä i t a vad, et .ainult s ot sial ist l i k revolut si oon t a g a b r a hv a kõigi j õ u d ud e tiheda ü h e n d am i s e ee so t sa s t ööl is kl ass i ga kapi tal is t li ku e k s p l u a teeri mi se s üst eemi j a koos sel l ega r a hvus li ku rõhumi se s üs t eemi
likvideerimise eesmärgi l . »
Ko mmuni st l ik P a r t e i näe b ka k a a s a j a l üht oma kõige t ä h t s a m a t ü l es an ne t selles, et j ä t k at a , l oovalt a r e n d a d a j a ellu r a k e n d a d a leninlikke põhi mõtt ei d r a h v u s s u h e t e v a l dkon na s . « P a r t e i t u g ev d ab ka eda sp i di Nõ uko gude Sotsi ali st l ike Va bar i iki de Liitu, pi dades j är j e k in d l a l t leninlikku kurss i s ot sial ist l i ke r a h v u s t e õi ts engu l e j a n en d e j ä r k j ä rg u l i s e l e l äh e n d a m i s e l e » , 1 r õ h u t as
1 L. В г e ž n e v. NLK P K eskkom itee aru a n n e N õukogude Liidu K om
m unistliku P artei XXIV kongressile. Tallinn, 1971, lk. 90.
3
N L K P Keskkomitee p e a se k r e t är L. Brežnev N L K P Keskkomi t ee a r u a n d e s partei XXIV kongressi l e.
Kä es ol evas T R Ü N L K P aj al oo kat eedri t ea du s li ke tööde t e m a a tilises kogumi kus , mi s on p ü h e n d a t u d N S V Liidu m o o d u s t am i s e 50. a a st a p ä e v a l e , k a j a s t u b N L K P ühe v õ i t l u s s a l g a — E e s t i ma a Ko m muni st l ik u P ar t e i — võit lus p r o l e t a a r s e i nt er n a t s i o n a l i s m i pri nt si ipi de, par tei leninliku rahvus pol i it ika v õi du k äi gu eest.
Ko gumi k koosneb ü he k s a s t uur i mus es t . Toi met us l äh t us k o g u mi ku koos t ami sel e e s m ä r g i s t k a j a s t a d a E K P või t lust p r o l e t a a r s e
i nt er na ts i o n al i sm i põhi mõtete eest selle aj al ool i ses j ärj epi devus es . E K P rahvus pol i it ika probl eeme kuni 1940. a a s t a revolut si ooni ni k äs i t l ev a d oma ki rj ut is t es kat ee dr i m i t t e s t a t s i o n a a r n e a s p i r a nt , a j a k i r j a «Eesti Kommuni st » o s a k o n n a j u h a t a j a V. Li l lemäe ja a j a l o o k a n d i d a a t J. Ant. E K P r a hv u s p o l i i t i k a g a s e o n d uv a i d p r ob l eeme 1940. a a s t a r e volut si ooni s n i n g sot sial ist l i ku ül esehi t ust öö k ä i g u s 1940. j a 1941. a a s t a l k äs i t l ev a d oma ki r j ut ist es kat ee dr i õppej õud, a j a l o o k a n d i d a a d i d L. Kiik, V, Ruus (koos M. R u u s ig a ) j a L. Raid. Suht el isel t e n a m t äh e l e p a n u on kog um i k u s p ö ö r a t ud E K P i nt erna ts i o na l i st l i k u ikasvatustöö k o g e mu s t e ül d i s t am i s e l e k a a s a j a t ing i mus tes . Sellele v ä g a a k t u a a l s e l e pro bl ee
m i de r i ng i le on p ü h e n d a n u d oma k i rj ut ised E K P T a r tu L i n n ak o m i tee I s ek r e t är J. Lott, TRÜ N L K P aj al oo kat ee d r i j u h a t a j a d o t s en t J. Kalits, E P A N L K P aj al oo j a t eadus l iku k om mu n i s m i ka t ee dr i j u h a t a j a do t sent I. Se v t š uk n i n g TRÜ N L K P aj al oo k at ee dr i õppej õud I. Ra j as al u.
Käesol eva k og u mi k u t oi metus loodab, et siia k o on da t u d u u r i m u s ed a i t av a d k a a s a Ko mmuni st l iku P a r t e i r a h v us pol i it ika kog em u s t e t eadus l ikul e ül di stami sel e, N L K P XXIV k ongr e ss i l kõigi p a r t e i o r g a n i s at s i o o n i d e ette s ea tu d ü le s a n d e — t õ h u s t a d a i n t e r na ts iona l is tl i kku . kasvatustööd e l ani kkon na h u l g a s — e d u kale täitmisele.
Toi met us ko l l eegi um
VÕITLEJA PROLETAARSE INTERNATSIONALISMI EEST (Lehekül gi O. R ä s t a elust)
V. Lillemäe
S otsi ali st l iku revolutsiooni võit mõnel m a a l n õu ab venn a l i kku liitu j a või mal ikul t s u u r t t e g e v u s ü h t s u s t kõigi tei st e m a a d e t öö
l is kl a s s i ga , täielikku v a s t a s t i k u s t u s a l d u s t , v õi t lu s k o g e mu s t e ja i nformat si ooni v a h e t a m i s t p ar te i de t asemel, ühi st e t ak t ika l is te p l a a n i d e v ä l j a t ö ö t a m i s t j a n e n d e elluvi imi seks k o r r a l d a t a v a t e akt si ooni de k oos kõ l as t ami st . V. I. Leni n r õ h u t as o ma töödes ja e si nemi st es k o rd uv a l t i n t er na ts i on a l i s m i pr i nt s i ipi de r a k e n d a m i s e v a j a d u s t töölisliikumises. Vl ad i mi r Iljitš märki s, et «tegelik i n t e rn a t s i o n a l i s m on üks j a ai nul t üks: e n n a s t s a l g a v töö r e vo lutsiooni l i se liikumise j a revolut si ooni li se või tluse a r e n d a m i s e k s o m a l maal , s a m a s u g u s e v õ i t l u s e , s a m a s u g u s e liini — j a a i n u ü k s i s e l l e — t oe t am i n e . . . e r a n d i t u l t k õ i g i s m a a
des. »1
E e s t i m a a Ko mmuni st l ik u P a r t ei j uhi d J. Anveit, V. Kingis- sepp, H. P ö ö g e l m a n n , O. R ä s t a s jt., olles u s t a v a d p r o l et a a r s e i n t e r na t s i on al i s m i j a r a hv us v a he l i s e k l as s i s o l i d a a r s u s e l eni nl i kele põhimõtetele, võt si d l üh e m a t või pi kemat a e g a väl jas pool Ees t it osa teiste V e n e m a a r a h v a s t e või t lusest sot sial ist l i ku r e v o l ut siooni eest. L äh t u de s «Komm u n i s tl i ku par tei mani fe st is » t oo
dud s ei sukohast , e t «Ko mm u n i s ti d . . . k a i ts ev a d l õpuni kogu p r o l e t a r i a a d i üldisi, raihvusest s õ l t u m a t u i d huvisid,»2 või t lesid na d k l a s s i l a h i n g u te s kõigi r a h v a s t e v a b a s t a m i s e k s e ks pl ua t ee r i mi s es t ja r a h vu sl i k u st r õ h um i s e s t Ve ne m a a l , ai tas i d esimestel v i i s a a s t a kutel k i n d l u s t a d a s ot sial ist l i kku ü h i s k o n n a k o rd a N õ u k og ud ema al , l uua j a üles e h i t a d a Nõuk og ud e Sotsi ali st l ike Va bar i ik i de Liitu.
Selle kõrval oli J. Anveldi, H. P ö ö g e l m a n n i j a O. R ä s t a r e vo l ut siooni l i ne t eg ev us s am u t i mi t mei d a a s t a i d seot ud K o m m u n i s t liku I n t e r n a t s i o n a a l i jt. tööliskl assi r a hv u s v ah el i s t e o r g a n i s a t
1 V. I. L e n i n. Teosed. 24 kd., lk. 55.
2 K. M a r x , F. E n g e l s . K om m unistliku p artei m anifest. T allinn, 1966, lk. 46.
siooni dega, o s a v õ t u g a nende k ongres si de, p l eenumi te ja t e i s t e foorumi t e tööst, kus a r ut a ti j a ana lü üs i t i r a h v u s v a he l i s e t ööl is
l iikumise s t ra t e e g i a ja takt i ka probleeme, t ööt at i v ä l j a t e g e v u s kavu j a seisukohti. Eesti tööl iskl assi j uhi d o m a n d a s i d teistelt revolut si ooni li st el t par t e i del t r a h v a h u l k a d e ühise või t luslipu alla k oo n da m i s e prakti l i si kogemusi . Eriti pal j u oli neil õppida Y K ( b ) P t egevus es t. S a m al ajal r ika s ta s id Eesti komm u ni st i d v e n n a s p a r t e i s i d E e s t i ma a Kommuni st l ik u P a r t e i k o g e m u s t eg a ko da n l u s e v ä g i v a l l a v a l i t s u s e k uk u t a m i s e k s peet ava või t luse o r g a niseerimisel. Suht el is el t pika perioodi jooksul, üle k a he k ümn e aa st a , oli teiste m a a d e t ööl is l i i kumi sega seotud v e e n d u n u d p ro
l e t a a rn e i n t er na ts iona l is t , E K P üks j uht e Ot t o R ä s t a s .
Käesolev artikkel on k i r j u t a t u d E es t i m a a Kommunistliku.
P a r t e i Arhiivi, Ha r kov i Obl ast i Riikliku Arhiivi, Vo lgo gr a d i Obl ast i Riikliku Arhiivi, P er mi Obl as t i P a r t e i a r h i iv i j a M. Roo- bachil t n i n g tei st el t s a a d u d faktiliste m a t e r j a l i d e alusel. Otto R ä s t a t eg e v u st ja osa r a h vu sv a h e l i se s t ööl isliikumises seni s pe t si aal sel t u u ri tud ei ole.*
S u ur e k s p r o l e t a a rs e i n t er na t s i ona l is mi , k l a s s i s o l i d a a r s u s e ja r a h v a s t e sõpr us e kooliks kuj unesi d Ot to R äs t al e Ts aa r i - Ve n e ma a i asumi sel oldud a a s t a d — 1914— 1917. Aktiivse revolut si ooni li se t egevus e p ä r a s t s a a de t i O. R ä s t a s T a l l i n n a s t Sisemi ni st eer i umi 3* j a a n u a r i 1914. a. o t s u s e g a kaheks a a s t a k s politsei v al ve alla tema en d a poolt v al it ud kohas, väl ja a r v a t u d Ee s t i m aa , Liivirnaa, P i hkva k u b e r m a n g j a p ea l i nn . 3 25. j a a n u a r i l 1914 sõitis O. R ä s t as J e k a t e r i n o s l a v i 4 (p ra e g u Dn ep r o pe t ro vs k) . T a l l i n n a bolševiku K- G r ü n b a c h i õde, kes J e k a te r i n o s l av i s elas, ai t as O. R ä s t a l s i d e mei d luua li nna bol ševikega. U k r a i n a s el t s i mees t e ab i g a sai CL R ä s t a s t o r uv al t s i mi s e v ab r i ku ss e t ööliseks.5 Va br i k us t ö ö t a d e s lõi O. R ä s t a s peagi s idemed l i nna ühe j u h t iva bolševiku I. Rad- ( š enkoga. Tema k aud u lülitus O. R ä s t a s l i nna p a r t e i o r g a n i s a t siooni töösse, et j ät kat a politsei val ve all olekust ho ol i ma ta või t
l us t i seval i t sus e k uk ut am i s e k s . 6
* M õningaid faktilisi m a te rja le esineb jä rg m iste s töödes ja uurim ustes:
ü le v a a d e E estim aa K om m unistliku P a rte i ajalo o st. II osa. T allinn, 1963;
A. L i e b m a n . EKP taktika võitluses kodanluse v astu a a sta il 1920— 1929.
D issertatsio o n ajaloodoktori teadusliku kraad i ta o tle m ise k s.' T allinn, 1969;
A. L i e b m a n. EKP in tern atsio n aalsed sidem ed a a sta te l 1920— 1940. «Eesti K om m unist», 1968, nr. 5, lk. 8— 16; R. M a j a k. O tto R ästas. — R evolutsiooni lipukandjad. T allinn, 1962; V. L i l l e m ä e . O tto R ästas. — «E esti K om m unist».
1970, nr. 2, lk. 83—89; V. L i l l e m ä e : O. R ästas ja võitlus a m etiü h in g u te ühtsuse eest a a sta te l 1925— 1930. — Töid N LK P ajalo o a la lt V III. T artu, 1970, lk. 42—54 jt.
a EKPA, f. 247, nim. 18, s.-ü. 55, 1. 13— 14.
4 S ealsam as.
5 EKPA, f. 247, nim. 18, s.-ü. 55, 1. 6; M. Roobachi m älestused autori valduses.
6 EKPA, f. 247, nim. 18, s.-ü. 35, 1. 3.
19. juulil (1. aug u st i l ) 1914 puhkes i mperi al is t li k m a a i l m a s õ d a . J u b a sõj a esimesel n ä d a l a l a n d s i d bolševike P e t r o g r a d i, J ekat e-
ri nos l avi , Harkovi , Kiievi, Moskva, Ufa a, Tu u l a j a S a m a a r a o r g a n i s a t s i o o n i d v ä l j a s õ j a v a s t as e i d l endlehti. 7 Koos t eiste Jeka- t eri nos l avi p a r t e i o r g a n i s a t s i o o n i l iikmet ega võttis n e n d e levi t a
mi ses t osa O. R ä s t a s . 8 Li saks sellele a n d s i d p ar tei J eka te ri nos la vt , n a g u pa l ju d e t ei st egi t öö s tus ke s kus te par te i komi tee d v ä l j a s p e t s i aa l se i d lendlehti s õ j a v ä e jaoks, mille sisu käidi ri ndel e s õi tva tele s ol dat i tel e s e l g i t a m as . Võib o l et ada, et ka sellest t egev us es t võt t is O. R ä s t a s o s a . 9
1914. a. a u g us t i s sõitis O. R ä s t a s t ö ö puu dus e t õt tu Jekateri - n o s l a v i s t Harkovi s se. Sel perioodil olid H a r k o vi s a s umi sel T a l l i n na bol ševikud K. G r ü n b a c h j a J. T a r g a m a p e r e k o n d a d e g a ni ng R. V a k ma n n . K- G r ü n d b a c h i p e r e k on na s el as veel M. K r u m m (Roobac h) . O. R ä s t a l a l g a s i d t ööotsimised, mis e s i a l g u t a g a j ä r j e t u k s jäid. P u u d u s isegi korter, kus el ada. Kõige h a l v e m a s t p ä ä s tis esi al gu see, et O. R ä s t a s t abi s t as i d v a n a d v õ i t lu s ka a s l a s e d Ta l li nna päe vi l t. 10
Tööot si nguil p u ut u s O. R ä s t a s kokku bolševik Ki ri ll ov ig a . 11 Kirillov, mõi stes m õ t t e k a a s l a s e r a s k e t ol ukorda, võttis O. R ä s t a e n d a j u u r d e ( Gor di onkovski t. 36) kor t er i s s e j a so ovi tas ühte töökot ta k a t l a k ü t j ak s . Koos Kiri l l oviga h ak k a s O. R ä s t a s t ä i t ma l i nn a p ar te i o r g a n i s at s i o o n i ül es andei d. Ha rko vi bol ševike o r g a n is at si oon i kuu l us sel perioodil u mb es 50 i ni me s t. 12 Bolševik M. M u r a n o v tõi 1914. a a s t a lõpul H a r k o v i s se V. I. Lenini t eose
«Revol ut siooni l i se s o t s i a a l d e m o k r a a t i a ü l es a n d e d E ur oo pa sõjas», mi ll est o m a t eg evus es l äh t u t i . 13 L i n n as vi i bivatele s ol dat i tel e j u t u s t a t i s t rei gi l ii kumi sest , l ai ad e s r a h v a h u l k a d e s k a s v a v a s t revo
l ut siooni l i sest r a hu lo l e ma tu s e s t , v a j a d u s e s t või del da t s a r i s m i v as tu, v e n n a s t u m i s e s t rindel jne. O. R äs t a s , R. V a k m a n n j a M. Roobach käi si d partei ül es and e l s õj a v a s t as e i d p r o k l a m a t s i o o n e üles kl eepi mas või pos t k a s t i d e s se p õ e t a m a s . 14 23. j a a n u a r i l 191.5 ar ret eeri t i 0 . R ä s t a s koos Ki rilloviga s õ j a v a s t a s e a gi ta t si ooni k o r r a l d a m i s e p ä r a s t Ha r k o vi s j a heideti k u b e r m a n g u v a n g l a s s e
ü k s i k v an g i s t u s s e . 15
Ka a l u k a i d s üüt õend ei d ei õ n n e s t u n u d s an d a r mi t e l O. R ä s t a v a s t u siiski koguda. P ä r a s t kuu k es t nu d e e l uur imi st lasti t a
7 N õukogude Liidu K om m unistliku P artei a ja lu g u . T allinn, 1971, lk. 171.
8 M. Roobachi m älestused autori v alduses.
9 Rohkem andm eid O. R ästa teg ev u sest Jek aterin o slav is pole säilinud:
D nepropetrovski O blasti Riikliku A rhiivi õiend, 13. veeb ru ar 1970.
10 M. Roobachi m älestused au to ri valduses.
11 EKPA , f. 247, nim. 18, s.-ü. 55, 1. 6.
12 Н ариси H C T op ii Харкивськой областной партийной оргаш заци. Харк1в, 3970, стр. 131.
13 S ealsam as.
14 М. R oobachi m älestu sed au to ri valduses.
15 H arkovi O blasti Riiklik A rhiiv, f. 3, nim. 287, s.-ü. 5012, 1. 1.
7
v a n g l a s t vabaks. Os av õ t u eest poliitilisest t eg ev us es t pi kendat i O. R ä s t a a s umi sel oleku a e g a a g a sõja lõpuni. Üh t l as i soovitati O. Rästal_ el ukoht a v a h e t a d a . 10. aprillil 1915 t e a t a s H a rkovi kub er ne r Š ta l me is t er S ar a at o v i ss e, et Si s e mi n i st eer iumi loal sõi dab O. R ä s t a s a s umi sel e Ts ar it sõ n i 16 (p ra e g u V o l g o g r a d ) .
1915. a a s t a l oli T s a r i t s õ n i s oma poliitiliste v a a d e t e p ä r a s t as umi sel inimesi p al jud e s t V e n e m a a k u b e r m a n g u d e s t j a eri r a h vustest. Siin oli venelasi, u k r a inl as i , saksl asi , l ät l as i j a peale O. R ä s t a ka teisi eestlasi, n a g u v e n n a d A u g u s t j a J a a n Bauer id, Toomas R o s s m a n j t . 17 O. R ä s t a s a s t u s kont akt i Ts ar i t s õ ni tööl is
liikumise a kt ii vs ema t e t eg e l a s te I. Pavl j ukovi, I. P re s nj ak o v i jt., kes kuul usi d linna bolševike grupi j u h t i va s s e t u um ik us s e . 18 Revo
lutsioonilise või t luse k og e m u s t e tõttu sai O. R ä s t a s t grupi j u h t i vai d bolševikke. T e gu t s ed a tuli erilise e t t e v a a t u s e g a , sest s a n d a r mid nuhki si d p i deval t linna bolševike j uh t ide Pavl j ukovi, R äs t a , Sl j ussar evi , P re s nj ak o vi j a Tšalõi j ärel. Nii kant i s a n d a r mi v a l it - susele ette, et 25. s ept embri l oli O. Rä s t a l s a l a j a n e k o k k u s a a mi ne Tšal õi ga, kellega a j a s t erve tunni j ut tu, 4. oktoobril p i d as kaks tundi nõu Tšalõi j a P r e s n j a k o v i g a 19 jne.
ü k s t ä h t s a m a i d ül esandei d, mis tol perioodil Ve n e ma a bol ševike ees seisis, oli võitlus s õ j at öös tus komi tee de vast u. Ne nd e komi teede j u u r d e o t s us t a s k o da n l u s o r ga ni s e er i d a «t ööl isgrupid», t õ m m a t a nei st o s a v õ t ma t ööl is t e es i n d a j a d . V. I. Lenini n ä p u
näi det e kohas elt olid bol ševikud kat egoor i l i s el t t ö öl is gr uppi d e loomise ja n en d es t o savõt mi se vas t u. Ts ar it sõn i t e h a s t e s toi mus bolševike j u ht imi sel l a i a l d a n e s el gi tus t öö t ö ö l is r ü h ma d e k ü s i m u ses. O. R ä s t a ü l e s a n n e oli k i hu t u s tö ö t e ge m i n e «Aur uv e s ki te Ü h e n d u s e » ettevõtetes, kus t a töötas. 22. novembri l 1915 boiko- teerisid «Auruveski te Ü he ndus e » bolševi kud volinike val imi s i töö- l i s r üh ma de s s e j a a j a s i d need n u r j a . 20
Pi de val t õ hu t a s i d I. P re s n j a k ov , I. Pav l j uk ov j a O. R ä s t a s streike n i n g võtsid ne nde j u ht i m i s e s t osa. 1916. a a s t a m ä r t s i s j ä t s i d töö s ei sma 1500 töölist, aprillis 2 7 0 0 'jne. S e l g i t a t i par tei l oosungei d sõja, r a hu j a revolutsiooni k üs imu st es , levitati ja p a l j u n d a t i lendlehti jt. parteilisi v äl j a a n d e i d , s e a l h u l g a s V. I. Lenini k i r j u t a t u d mani fest i «Sõd a j a V e n e m a a s o t s i a a l d e m o k r a a t i a » 21, j uu l is 1916 t rükki s V S D T ( b ) P Ts ar it sõ n i g r u p p är a s õ j a v a s t a s e
lendlehe ja l evitas seda tööliste h u l g as . 22
16 H arkovi O blasti Riiklik Arhiiv, f. 3, nim. 287, s.-ü. 5012, 1. 1.
17 V o lg o g rad i O blasti Riiklik A rhiiv, f. 6, nim. 1, s.-ü. 455, 1. 76; s.-ü. 405,.
1. 83, 108.
18 EKPA , f. 247, nim. 18, s.-ü. 55, 1. 10.
19 V o lg o g rad i O blasti R iiklik A rhiiv, f. 6, nim. 1, s.-ü. 433, 1. 1—2.
20 Очерки истории Волгоградской партийной организации. Волгоград,.
1966, стр. 99.
21 S ealsam as, lk. 102---103.
п S ealsam as, lk. 192.
Revolut siooni l i se töö k or r a l d a mi s ek s t oi mus r e g u l a a r s e l t V S D T ( b ) P Ts ar it sõni grupi j u h t i v a te sel t s i me est e nõupi dami si . Üks selliseid oli 1916. a a s t a suvel grupi liikme, s o t s i a a l d e m o k r a a t
■Sljussarevi korteris. N a g u teistestki n õ u p i d a m i s t e s t võttis sellest 0 . R ä s t a s osa.23 Ar ut a t i edasisi t e g e v u s p l a a n e bolševike mõju l ai en d ami se k s s õ j a v a s t a s e s agi tat si ooni töös . S a n d a r m i t e l õ nn e s t u s mi t m e t e n õ u p i d a m i s es t o s av õ tj at e ni med ki ndl aks t eha. Valvet n ende j är e l e t u ge vda t i. 14. oktoobril Ts ar it sõ n i bol ševike grupi j uhi d P r e s nj ak ov, Tšalõi, Sltjussarev jt. arreteeriti. V õ i t l u s k a a s l a s t e v a n g l a s viibimise aj al tuli O. R ä s t a l grupi j uht i m i n e e nd a peale võtta.
1. mä r t s i l 1917, kui t eat ed V e eb ru ar i r e v ol u t s i oo ni s t Pet ro- g r a d i s t Ts ar it sõni jõudsi d, a l g a s i d e t t e va l m i s t us e d T s ar it sõ ni Tööl i ste j a S ol da t it e S a a d i k u t e Nõu kogu loomiseks. S e da tööd j u ht is id O. R ä s t a s j a ä s ja v a n g l a s t v a b a n e n u d I. P r e s nj ak o v.
Käidi läbi kõik l i nna tehased, et a g it ee ri da bolševike poolt ja a n d a v a s tu l öö k menš evi kel e ja esseeridele. V i i ma s ed püüd si d bolševikke val i mi st e st k õrvale t õrj uda. K o l m an d a m ä r t s i õhtul tuli kokku nõuk ogu es i mene ist ung. Et bolševike j õud olid veel n õ r gad, m o o d u s t a s i d n õ u k o g u s e n a m u s e menševi kud. I. P r es n j a k o v k i r j u t a b selle i st ungi koht a oma mä l es tus te s : «Meie, p õ r a n d a a l u sed — R äs t as , O s sa ne nko, Kuzmitšev, S a r o v j a m i n a — k o g u nes ime ühte g ruppi koos mõnede t ööl ist ega, a r u t a s i m e olukorda j a ot sus t a s i me : n õu da presii di umis kaks koht a meie o r g a n i s a t s i o o nile, V S D T ( b ) P esi ndaj at e l e . M e nš evi kud s el leg a ei a r v e s t a nud. »24
As j a o per at i ivs elt a r u t a d e s j õ uds id O. Rä s t a s , I. P r es nj ak o v, S. Kuz mi tš ev jt. bol ševi kud otsusele, et tuleb kokku k ut s ud a T s a r i t s õ n i s o t s i a al d e m o k r a at i d e ühi ne koosolek, seal m o o d u s t a d a aj ut ine j uh t iv o i g a n , kes k o r r a l d ak s V S D T ( b ) P T s a r i t s õ n i o r g a n i sat si oon i ja komitee loomise. V S D T ( b ) P Ts ar it sõni Komi t ee m o o d u s t a m i n e oleks k o o n d a n u d l inna bolševike jõud üht e l öö gi ru s i
kasse, v õ i m a l d a n u d a l u s t a d a e n e rg i l i s e ma t või t lust n õ u ko gu de bol ševi seer i mi se eest.
«4. m ä r t s i l 1917 kogu nes id v a n a bolševiku — p õ r a n d a a l u s e 1._K. P r e s n j a k o v i k o r t e r i s s e . . . ligi 25 t öölist-bolševikku j a nende m õ t t e k a a s l a s t , Kokk ut ul nut e h u l g a s olid D. M. Dubi ni n, A. P. G r i gorjev, А. К. H e r m a n , M. P. Boikov, F. S. P op adi n, I. S. S e m j onov, О. R äs t a s , I. T. Radt š enko, S. I. Kuzmi t š ev». 25 Koosoleku o t s u s t e alusel valiti o r g a n ( Tsa r i tsõn i s ot s ia a l d em ok r a at l ik u gru pi o r g a n i s a a t o r i d ) , kes t äitis par tei Aj ut ise Li n n a k o mi t ee f u n k t 23 Очерки истории В олгоградской партийной организации. Волгоград, 1966, стр. i 04.
24 И. К. П р е с н я к о в . Из воспоминаний старого подпольщ ика. — За С оветскую властЬ., С талинград, 1957, стр. 55—56.
25 Очерки истории В олгоградской партийной организации, стр. 116;
И . К. П р е с н я к о в . И з воспоминаний старого подпольщ ика. — З а С овет
скую власть, стр. 55—56.
9
sioone. Selle liikmete hulka ku ul us ka O. Räs tas . Aj ut ise L i n n a komi te e ü l es an ne oli j u h t id a kõigi s o t s i a a l d e m o k r a a t i d e tööd»
m o o d u s t a d a terviklik l i n n ao r g a n i s a t s i o o n , kes oma liikmete hul- g'ast valiks V S D T ( b ) P Ts ar it sõni Komitee.
Ajut i ne Li nn akomi tee h ak ka s energi l iselt t e g u t s e ma . J u b a 5. märt si l k a v a ts e s i d menš ev i kud ja esseeri d k o r r a l d a d a ü l e l i n n a
lise m a ni fe s t at s iooni Veebr uar ir evol ut si oon i ja Aj ut i se Va l i ts us e toetuseks. O. R ä s t a s sai menševi ke p l a a n i s t t ea da ja i nformeeri s sellest I. Pr es nj akovi . ««Mi dagi on vaj a ette võtta,» mõt lesime meie. Rä s t a s , Kuzmi t šev, Sišov j a mina p a n i m e kui dagi r a h a d
•kokku ja o s t s i me p u na s e lipu j aoks riiet,»26 m e e n u t a b I. P r e s n jakov. Lipule k i rj ut at i kriidi j a l iimiga « El ag u V S D T ( b ) P ! » J ä r g misel päeval läksi d bolševikud ja neile k a a s a t u n d j a d selle lipu all demonst rat si ooni le. T s ar it sõn i t ö ö ra h v a s nägi, et l i nna bolševike o r g a n i s a t s i o o n on võitlusvõimeline. Et partei aj ut is e j uh t i va o r g a n i loomine l innas oli õige, seda n ä i t a s eda sp i d in e revolut si ooni li se liikumise e la vne mi ne Tsar i t sõni s. Aj ut i se Li nnako mi tee juht imi sel valiti hiljem mi tmei d bolševikke t ä i e n d a v a l t nõuk ogus s e, n e n d e 'hulgas ka O. R äs t as , kes lühikest a e g a oli Ts a r it sõ ni Tööliste ja Sol da t it e S a a d i k u t e Nõukogu Täi tevkomi t ee liige.27
S a m al aj al käi si d e t t ev a l mi s t u s e d l i n n a o r g a n is a ts i o o n i ja V S D T ( b ) P T s ar it sõni Li nnako mi tee loomiseks t äie hooga.
10. mär t si l 1917 i l mus kohal i kus aj al ehes Ivanovi, Tsj umski, Sišl j anni kovi , Sišovi j a R ä s t a a l l ki r j a d e ga t eade: 12. märt si l , p ü ha p äe v al , kell 10.00 hommikul t oi mub l i n n a v a l i t s u s e hoones koosolek komi tee val i miseks, kes võt ab e nda peale Ts ar it sõni tööliste sot sial ist l i ku liikumise j u h t i m i s e . . . 28 Koosolek küll t oi
mus, kuid l innakomit eed õ nn es t us m o o d u s t a d a alles aprillis.
12. m ä r t s i koosol eku aj asi d menš evi kud n u r j a . 29
Üks paki li semai d l a h e n d a m i s t v a j a v a i d ül esandei d, mis T s a rit sõni bolševike ees sel perioodil seisis, oli l i nna et t evõt et es a me t i ü h i n g u t e loomine. Seda ü l es an ne t h ak ka s l a h e n d a m a O. R ä s tas. I ni t si at i i v g ru p pi k uul us id veel I. S emj onov j a I. P r es nj ak ov . Nõ up i d am i s e d a m et i ü h i n g u t e a s u t a m i s e kü si mu s e s t o i mus id h a r i likult 1. Semj onovi kort eris. 30 V a s t a v a t k i r j a n d u s t h a n k i s O. R ä s t as S a r a a t o v i s t . Es imes ed a m e t i ü h i n g u d loodi veetööliste, r a u d t eel as te j a met al li st i de h u l g a s 1917. a a s t a mä r t s i s . 1917. a a s t a j uul iks kuul us linna a m e t i ü h i n g u t es s e 35 000 töölist.31 Ok to o br i 26 И. К- П р е с н я к о в . И з воспоминаний старого подпольщ ика. — З а Советскую власть, стр. 56.
27 «Кпг», 1917, 9. aprill.
28 «Волго-Донской край» 1917, 10. m ärts. V o lg o g rad i O blasti Riiklik Arhiiv, f. 346, nim. 1, s.-ü. 27, 1. 11.
29 Очерки истории Волгоградской области. В олгоград, 1966, стр. 121—
122, 193.
30 И. К. П р е с н я к о в . И з подполья на простор. П артийный спутник Царицынского губернского комитета Р К П (б). 1923, № 9/10, стр. 66.
31 Очерки истории Волгоградской партийной организации, стр. 115.
päevil tulid p u n a s t e lippude all Ts ar i t s õ n i t ä n a v a t e l e t u h an d ed töölised, kes olid poliitilise k a s v a t u s e s a a n u d p ea mi se l t a m e t i ühi ngut es.
1917. a a s ta aprilli a l g us es sõitis O. R ä s t a s sel ts i me es t e kutsel T sa r i t s õ ni s t Tal li nna, kus tunt i p u u d us t suu r e p r a k t i k a g a bol- ševistliku k a a d r i järele. O. R ä s t a s oli r e volut si ooni li se võitluse kogemus i o m a n d a n u d r ohkem kui kolm a a s t a t k e s t n u d ühises, i n t e rn a ts i o n a a l s e s või t luses u k r a i n a j a vene bol ševi kega. P r o l e t a a r s e i n t er n a t s i o n a l i s t i n a võttis O. R ä s t a s neil a a s t a t e l kogu e n e r g i a g a osa U k r a i n a j a Vene tööl isl i i kumi se ü l e s a n n e t e l a h e n dami sest .
1918. a a s t a l ai t as O. R ä s t a s r e l v a g a käes k a i t s t a noort N õ u kogu de riiki. Aprillis 1918 andi s V K ( b ) P Keskkomi t ee O. R ä s t al e s u u n a m i s k i r j a J e k a t e r i n b u r g i ( pr a e g u Sv er d lo vs k) . J e k a te r i n b u r - g i s O. R ä s t a s k i n n i t a t i U r a al i ühe s u u re m a t ö ö s t u s k e s k u s i Na d ež d i ns ki linna Met al l i t ööli st e Liidu ( a me t iü h i n g u — V. L.) v a s t u t a v a k s s ekret äri ks. Sellel amet ikohal sai O. R ä s t a s olla vai d p a a r kuud. Kuid selle aj a jooksul suut is Na d e ž d i ns ki M e t a l l i tööliste Liit O. R ä s t a g a ee so t sa s mobi li seeri da pi i rk onna metalli- töölisi t ööül es anne te t äi t mi sele sot si al is t li ku t öös t use o r g a n i s e e rimise põhi mõtete alusel, a n d m a r a h v a m a j a n d u s e l e rohkem t o o
d a n g u t . Metalli, kui tööst usl i ku t oor ai ne t oot mi se s u u r e n d a m i n e oli a n t u d hetkel sõl mprobl eemi ks, et v a r u s t a d a eelkõige r e l v a t öös t us t noore N õ u k o g u d e ma a kai tsevõi me t u g e v d a m i s e k s S a k s a m a a g a r a h u l e p i n g u sõl mi mi sest t ekki nud hi ng e t õ m b e perioodil.
1918. a a s t a mai lõpul tõstis Siberi s m ä s s u Tš ehh os lov akki a korpus. M ä s s andi s hoogu si semi sel e kont rrevolut si ooni l e. P er mi j a J e k a te r i n b u r g i ( Sver dlovski ) ü m b r u s es a l g a s i d k u l a k ut e v ä l j a as tumi sed . Na deždi ns ki töölised o r g a n i s e e ri s i d k on t rr e v o l u t s i o o nile v a s tul öögi andmi sek? või t luss alku. Nende l oomisest võttis O. R ä s t a s osa. Tšeh hos l ov akki a kor pus e r e g u l a a r v ä g e d e g a ja kul aku t e b a n d e d e g a l ah i n g u i d l üües t a g a n e s üksus, kus O. R ä s t as võitles, P er mi . 32
Na de ž d i ns ki s t ööt ades valiti O. R ä s t a s U r a a l i P i i r k o n n a Met al l i t ööli st e Liidu Keskkomitee liikmeks. Liidu Keskkomitee Büroo a su s Permi s. 1918. a a s t a a u g u s t i s s u u n a s V K ( b ) P Permi Ku b e r ma n g u ko m i t e e O. R ä s t a tööle Met al l i t ööli s t e Liidu Kesk
komi tee Bür oos se, 33 kus t ema kui v a s t u t a v a i nspekt ori ü l es a n n e oli a me t i ü h i n g u t ö ö pra kt i li ne o r ga ni s e er i m i n e ja U r a a l i t öö st u s p i i r k on da d e s või tl us sa lk a de loomine kont rre vol ut si ooni le v as t ul öögi a nd mi s ek s . Sel perioodil ilmus O. R ä s t a l t kohal i kus eestikeelses a ja l eh es « U r a a l i Kiir» juht kiri «Edasi », milles ta t u t v u s t a s Vene revolut si ooni või dukäi ku j a kut sus Siberi eestl asi või t lema k o n t r revolut si ooni vast u. 34 Bü r oos se jäi O. R ä s t a s tööle kuni 1918. a a s
32 EKPA, f. 247, nim. 18, s.-ü. 55, 1. 13.
43 Perm i O blasti P arteiarh iiv i 30. ja a n u a ri 1970. a. õiend nr. 19.
34 O. R ( ä s t a s ) . E dasi! — «U raali Kiir», 1918, 18. septem ber.
11
t a novembri ni ,35 V K ( b ) P Eesti O s a k o n d a d e kutsel soitis O. R ä s t as P et ro gr a di , et a l u s t a d a e t teva l mi st us i Eesti v ab a s t am i s e ks .
*
P ä r a s t k ons ti tue er i mi st 1920. a a s t a l kerkisid i l l e gaal se E K P ette i n t e r n a t s i o n a a l s e t e sidemet e l ai end a mi se probleemid. E e s kä tt oli v a j a sisse s e a d a mi tmepool se d k on t ak t id i nformat si ooni v a h e t a m i s e k s ne nde k o m m u n i s t l i k e par te id eg a, kes t ööt as i d s a m a d e s t i n g im us t es mi s EKP , s. o. Poola, Leedu, Läti j a Soome k o m muni st l ike par te id eg a. I n t e r n a t s i o n a a l s e d si demed v õi ma l d a s i d EKP-1 kursi s ol l a sellega, mi s s ünni b teistes, e e s kät t n a a b e r m a a d e komm u ni st l i k e s ja t ööl ispart ei des, ühiselt v äl ja t ö ö t ad a k o m m u nistlike par t e i de poliitika põhiprintsiipe, t ä i u s t a d a k o d an l u s e v as tu peetava ühise või t luse võtteid j a vorme. I n t e r n a t s i o n a a l s e t e k o n
t akt ide loomise püü d ve-nnasparteide vahel leidis al at i V. I. Lenini j a Ko mmu ni st l iku I n t e r n a t s i o n a a l i toetust.
Ot t o Rä s ta s , n a g u teisedki i ll e ga a l se E K P juhi d, mõi sti s t äie -selgusega i n t e r n a t s i o n a a l s e t e s i demet e t u g e v d a m i s e t ä h t s u s t ven- n a s p a r t e i d e g a . V a h e t u l t p ä r a s t E K P I kongres si , 28. novembri l 1920, ki rj ut as O. R ä s t a s V e n e m a a Büroole: «Meie a r u a n d e d p a r teilise töö koht a Eest i s s a a t k e peale V K P veel Soome, Lät i j a Pool a k o mpa r t ei de keskkomiteedele. S i duge n i m e t a t u d p a r t e i d e g a v a s t as t i k u s e i nf ( o rma t s i o o ni ) o t st arbel , meile s a a t k e n en de poliiti
list inf ( or matsi ooni ) .* 1923. a a s ta l , kui L ä t i m a a KP e s i n d a j a d t egi d EKP - l e et tepa n eku k o r r a l d a d a B a l t i m a a d e p a r t e i t ö ö t a j a t e ühi ne nõupi dami ne, t oet as O. R ä s t a s oma 27. nov. 1923. a. k i r j as LKP-l e seda ettepamekut igati. Ta soovi t as n õu pi d a m i s e läbi viia T a l l i n n a s . 37 Töö l i s o r g an i s at s i o o n i d e r ü ü s t a m i s e t õt tu 1924.
a a s t a j a a n u a r i s j äi see p l a a n real ise er i mat a.
Küs i mus jäi a g a endi sel t p ä e vakor d a . Kui selgus, et T a l l i n n a s pole n õ u p i d a mi s t või mal ik k o r r a l d a d a , s a a t s i d J. Anvelt ja O. R ä s t as 1. veebruar il 1924 L ä t i m a a ja Le e d u m a a K o mm un i s tl i ke P a r t eide Keskkomi t eedel e kirja, kus soovitati kokkut ul eku uueks a s u koh aks ka s L e n i n g r a d i või Mos kvat . Ki rj a s a a t j a d a v a l d a s i d ü h t lasi a r v a m u s t , keda n õ u pi d a m i s e l e k u t s u d a. N a d ar vas i d, et n õ u p i da mi se s t «peaksid osa v õt ma ka l e g a a l s e d t ö ö t aj a d või kohali kes o rg a n is a ts i o o n i d es t e g u t s e v a d i ll e ga a l se d t ööt aj ad. » 38
1924. a a s t a aprillis l ahkus O. R ä s t a s E e s ti st ja a s us tööle- E K P e s i n d a j a n a Komi nt er ni j uures. 1924. a a s t a j uu ni s - j u u l i s t oi
35 Rohkem andm eid O. R ä sta teg ev u se kohta P erm i arhiivides säilinud ei ole. Alus: P erm i O blasti P arteiarh iiv i 30. ja a n u a ri 1970. a. õiend nr. 17.
36 EKPA , f. 25, nim. 1, s.-ü. 110, 1. 21.
37 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 151, 1. 29.
38 A. L i e b m a n . EK P in tern atsio n aalsed sidem ed a a sta te l 1920— 1940.—
«Eesti K om m unist», 1968, nr. 5, lk. 10.
m u s M o s k v a Komi nt er n i V k ongr e s s. Ot t o R ä s t a s oli k ongr e s si de l eg aa t . 39 Sellel k o mmuni s tl ik e p a r t e i d e ü l em a a il ms el foorumil oli O. R ä s t a l või mal ik k õ r v u t a d a E K P t a k t i k a t T ö ö r a h v a Ühi se Vä er i n d e t e g ev us e k o rr a l d a m i s e l t eiste ko mmu ni st l i k e p ar te i de v a s t a v a t a k t i ka g a , t u n d m a õ p pi da t eiste p a r t e i d e töövorme. Uueks ül es andeks , m i d a k o n g r e s s kom m u ni st li ke p a r t e i d e ette seadis, oli k om mun i s tl ike pa r te id e bol ševi seeri mi ne. See t ä h e n d a s k o m m u ni st ide j ä r j e k i nd l a t k a s v a t a m i s t u s t a v u s e v a i m u s revol ut si ooni li se m a r ks i s m i printsiipidele, ma s si li s us t , monol ii t sust , de m o k ra at l ik u t s e n t r al i sm i r a k e nd a m i s t , või t luse t u g e v d a m i s t d o g m a t i s mi j a s ekt ant lus e v a s t u jne. Ko mmu ni st l ik e pa r te id e bol ševi seer i mi ne t ä h e n d a s s am u t i õi get l eninlikku pol i it i kat a m e t i ü h i n g u t e suhtes, või t lust r a h v a h u l k a d e e n d a poole või tmi se eest. Ko m i nt er ni V k o n g ressil v ä l j a t ö ö t a t u d takt i kal i si ül esandei d, eriti a m e t i ü h i n g u t e töö k o rr a l d a m i s e k s , h ak k as E K P i l le ga a l n e o r g a n i s a t s i o o n Eestis p õ r a n d a all 0 . R ä s t a l t s a a d u d j u h t n ö ö ri d e al usel p ä r a s t kongr e s si ellu vi i ma. 40
Kongressil moiodustatud k o mi sj on i de h u l g a s oli üks t ö ö m a h u k a m a i d r a hv us - ja k o l o ni aa l komi sj on . Bal t i riikide kommu n is t l i ke par t e i de e s i n d a j a n a valiti sel l esse komi sjoni O. R ä s t a s . 41 Komi sj on pi da s D. Ma n ui l sk i eesis t umi sel m i tu i st ungit , kus a r u t a t i k üs i
musi rahvus l i ku r õhumi se l ikvideeri mi ses t j a kol oni aal ikke k a o t a misest. Komi sj oni i st ungit el v a l m i s t a t i ette hiljem k on gr e s si pl e
n a a r i s t u n g i l v a s t u v õ e t u d r e sol ut si oon « R a h v u s k üs i m u s Kesk-Eu- r oop a s j a Bal kani l ». Resol ut siooni s p u u d u t at i p e a mi se l t töölislii
kumi se i nt ens ii vi st ami se k ü s i m u s t s uurri iki des e l a v a t e v ä h e m u s r a h v u s t e h u l g as . 42 Komi sj on v a l m i s t a s s a m u t i ette ül es kut se « I d a m a a d e ja kol ooni at e v e nn a l i k ud r a h v a d » , 43 mis k ongr e s si l ü k s meel se l t v a s t u võeti. Selles märgi ti , et Hi i na j a t ei st e I d a m a a d e r a h v a d ei seisa e n n a s t s a l g a v a s või t luses k ap i t al i sm i k u ku t am i s e eest mi tt e üks inda. Neid t o e t a v a d p r ol e t a a r s e i n t e r n a ts i o n a l i s m i põhi mõtete al usel kõigi m a a d e k ommu ni s t id.
Ot t o R ä s t a s oli ka Ko mmu ni st l ik u I n t e r n a t s i o n a a l i VI k o n g ressi d e l e g a a t 44 ( a ugu s t, 1928) j a m i t m e t e s t Komi terni T ä i t e v komi tee p l e e numi te s t os avõt ja. VI k o n g re s si l võeti v a s t u t eesid
«Võ i tl us va he ndi d i mperi al i st li ke sõ da d e ohu vast u. » Teesides juhiti t ä h e l e p a n u N õ u k o g u d e - v a s t as e agr es si oo n i o h u v a s t u või t lemi se , 39 П яты й всемирный конгресс Коммунистического И нтернационала.
Ч асть II. М осква, 1925, стр. 245.
40 V. L i l l e m ä e . О. R ä sta s ja võitlus am etiü h in g u te ühtsuse eest a a s ta tel 1925— 1930. Töid N LK P ajalo o a la lt V III. T artu , 1970, lk. 42—56.
41 П яты й Всемирный конгресс Коммунистического И нтернационала.
Ч асть II. М., 1925, стр. 251—252.
42 S ealsam as, lk. 214—217.
43 S ealsam as.
44 Стенографический отчет VI конгресса Коминтерна. Выпуск пятый.
М осква—Л енинград, 1929, стр. 157.
13
küsi must ele. See probl eem p u u d u t a s otseselt ka B a l t i m a a d e k om muni stl i kke parteisid, kes olid m u u t u n u d imperi al i st li ke riikide kal- l a l e t u n g i p l a t s t a r m i k s NS V Liidu v a s t u . 45 Hi l jem a s t u s O. R ä s t as a j a k i r j a n d u s e s a v a l d a t u d arti kl i t es j a s õn a v õ t t u d es kor duva l t NS V Liidu kai t seks väl j a, p a l j a s t a s Eesti k o da n l u s e sõj akai d p l a a n e m a a i l m a esi mese s ot s ia l i s m i m a a vas t u. Ko ng r e s s võttis s,amuti vas t u Komi nt erni põhikirja j a pr og r a m mi .
P e a a e g u ühe a egs el t Komi nt er ni V k o n g r e s s i g a t oi mus 8.—
22. j uulini 1924 Profi nt erni ( P u n a s t e A m et i üh i n gu te I n t e r n a t s i o n a a l ) III kong r e s s, kus O. R ä s t a s e si n d as Eesti revolutsioonilisi a m e t i üh i n g u i d . 46 Kongres sil võeti v as t u l a i a l d a n e p r o g r a m m ül e
m a a i l m s e ame t i üh i n g ul i i k u mi s e ü h enda mi se ks . Seni se mi tm e ül e
m a a i l m s e amet iüh i n g ul i i k u m i s e kes kus e asemel k av at se t i luua ü ht n e R ah vu sv a h e li n e Am e t i üh i n g u te I n t e r n a t s i o n a a l . Ko n g r e s s n ä i t a s kõikide riikide revolut si ooni li st el e a m e t i ü h i n g u t e l e k ä t t e s u u n a e da s pi di st e t e g e v u s p l a a n i d e v ä lj at ööt ami se ks .
P ä r a s t Komi nt erni V ko ngr e s si 7. juulil 1924 ko gu n es i d v a s t a v a l t v a r e m s a a v u t a t u d kokkuleppele B a l t i m a a d e j a Soome K o m muni stl i ke par t e i de e s i n d aj a d ühisele nõupi dami s el e. E K P - d e s i n dasi d n õup i dami sel O. R ä s t a s j a R. V a k m a n n . P a r t ei t öö e da si s e p a r e m a koordi neeri mise, i nformat si ooni v a h e t a m i s e j a i n t e r n a t s i o n a a ls e t e si demet e t u g ev d am i s e e e smä rg i l ot s u s ta t i Ko mi nt er ni Täi tevkomi tee j u u r d e luua B a l t i m a a d e Kom m u n is tl ik e P a r t e i d e S e k r e t a r i a a t . 47 S e k r e t a r i ä a t i kuul usi d Z. A n g a r i e t i s ( L e e d u m a a K P ) , К. K r a s t i n š ( L ä ti m aa K P ) , О. R ä s t a s ( E e s ti m a a KP ) ja K. M a n n e r (Soome K P ) . S e kr e ta r i a a d i v a s t u t a v a k s s ek re t är i k s valiti üks meel s el t O. R ä s t a s , 48 kes jäi sellele k oha l e kuni 1926.
a a s t a al gus eni . V a a t l e j a n a võttis S e k r e t a r i a a d i i st u n g it es t osa ka P ool a K P es i ndaj a.
Üks S e k r e ta r i a a d i ül es and e i d oli i n f or mat si ooni li s t e b ü l l e t ä ä ni de v ä l j a a n d m i n e k l a s s ivõi tl us e k o ge mu s t e kohta. Selleks pa l us O. R ä s t a s oma ki rj as 14. a u g u s t i s t B a l t i m a a d e Ko mmu n is tl ik e p a r te id e Keskkomi t eede s ekr et är e t al l e iga kuu 15.' k u u p ä e v a k s s a a t a t ä i e n d a v a t m a t e r j a l i Sekretaria.ati k u ul u v at e m a a d e k o m m u ni st li ke par tei de t egevusest , tööliskl assi m a j a n d u s l i k u s t j a polii
t ilisest võitlusest, a m e t i üh i ngu l ii kumi ses t, tööl isnoor soo li ikumi sest, s por di l i ikumi sest , l as t el ii kumi sest j a t a l u p o e g a d e li ikumi sest . 49
B ü l l e t ä ä n nr. 1 i l mus 31. a ugus ti l 1924. Selles v a l g u s t a t i Eesti, Läti j a Leedu m a j a n d u s l i k k u j a poliitilist o l ukorda n i n g k o m m u ni stlike p ar te i de t egevust . Biülletääni j ä r g m i n e n um b e r n ä g i t r ü k i 45 Коммунистический И нтернационал в документах. 1919— 1932. Москва, 1933, стр. 827.
46 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 232, 1. 27.
47 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 324, 1. 1.
48 S ealsam as.
49 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 324, 1. 3— 11.
v a l g u s t 1924. a a s t a s ep t e m b r i s . 50 Bül l e tä än i d e l oli kolme i l l e ga a l s e partei t egevus e ü l d i s t ami s e sei sukohal t s u u r t ä h ts us .
1924. a a s t a suve lõpul koos t at i S e k r e t a r i a a d i s E e s t i m aa , L ä t i m aa ja Le e d u m aa kommu ni st l i k e p ar te i de keskkomi t eede üleskutse:
«Kõigile Läti, Leedu j a Eesti töölistele, teeni st uj at el e, s o l d a t i tele, madr u s tel e, a us at el e ohvitseridele, t ö öt av at el e t a l u p o e g a dele».51 Eesti keeles i lmus « ü l e s k u t s e » p õ r a n d a a l u s e s « K o m m u nistis»,52 Kolme Bal t i riigi k o m mu n is t l i k u d par t e i h oi at as i d Bal t i riike faš ismi ohu eest. Mä r gi t i, et ai n u õi g e tee on tööliste j a t a l u p oe ga de val i t s us e l oomine j a «üh i nemi ne S otsi ali s t l ike N õ u ko gu de Va b ar i iki de Li i duga, mi ll ega meil on m a j a n d u s l i s e l t ja poliitiliselt
ühised huvid». 53
S e k r e t a r i a a t võttis t ö ök av as se ka m i t me r a h v a h u l k a d e s t e h t a v a poliitilise j a o r g a n i s a t s i o o n i l i se töö ko g em u s i kä s it le va bro šüü r i v äl j aa nd mi s e . Et O. R ä s t a s oli ol nud pi ke ma t a e g a Ees t is p õ r a n d a alusel parteitööl, k oos t as t a B a l t i m a a d e k o mmuni s tl ike par tei de t ar vi s broš üüri « Ko n s p ir a ts io oni re e gl id». 54 « K o n s p i r a t s i o o n i r e e g leid» k a s u t a s i d o mapool set e p a r a n d u s t e j a t ä i e n d u s t e g a Läti, Leedu j a Soome k om m u n is t l i ku d pa r te id . 55 Et O. R ä s t a s a r v e s t a s b r o š üüri ki rj ut ami se l iga m a a i ll e ga a l se k o mm uni s tl iku par tei o l u
korda j a prakti l i si k ogemus i a n t u d aj al ooetapil , siis tuleb t ema koos t at ud k on s pi ra t si oo ni re e gl e id kui eri m a a d e k ommuni s tl ik el e par tei del e mõel dud t e g e vu s j uh e n d i t eriti h i nna t a.
R eg u l a a r s e l t k ut sus O. R ä s t a s kokku B a l t i m a a d e K o m m u n i s t like P a r t e i d e S e k r e t a r i a a d i i s t ungei d. I st u n g i t el olid a r ut us el k ü m ned orga n i sa ts i o on i l i se j a poliitilise töö küs i muse d, tööt at i väl ja üldisi t akt i kal i si seisukohti, a n a l ü ü s i t i par te i töö s es i nevai d puudusi , nende põhjusi jne. Nii r ä ä ki s O. R ä s t a s 19. vee bruar i l 1925 toi m u n u d i st ungil partei ehi t use k üs i muse s t , p e a tu de s ük s ikas jal ikul t E K P s t rukt uur i l. 56 Ko g e m u s t e v a h e t a m i s e k o r r a s p ea t u s ta f r ak t sioonide loomisel k odan l ikus p a r l a m e n d i s j a amet i üh i n g ut es . H u v i t avai d a n d m e i d tõi O. R ä s t a s E K P l i ikmes konna kooss ei s u kohta.
An d me t e v õr dl emi ne Läti j a Leedu k om mun i s tl ike pa r te id e koos
s e i s u d eg a l ubas t eha olulisi ül di stusi j a j är e l d u s i B a l t i m a a d e k o m muni st l ike p a r t e i d e r i d a d e kas vu a l as e s töös.
26. vee br u ar il 1925 oli koos S ek r e t a r i a a d i l a i en d a t u d i s t ung, mi ll est võt si d osa ka Pool a j a Soome k o mmuni s tl ike pa r te id e e s i n daj ad. Soome K P e s i n d aj a K. M a n n e r j u t u s t a s o s avõt jat el e H e l
50 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 324, 1. 12—21.
51 S ealsam as, 1. 22—24.
52 «K om m unist», 25. septem ber 1924.
53 Sealsam as.
54 A. L i e b m a n . E K P in tern atsio n aalsed sidem ed a a sta te l 1920— 1940. —
«Eesti K om m unist», 1968, nr. 5, lk. 11.
55 A. L i e b m a n . E K P in tern atsio n aalsed sidem ed a a sta te l 1920— 1940 —
«Eesti K om m unist», 1968, nr. 5, 1. 11.
66 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 343, 1. 4.
15
s in gi s 1925. a a s t a j a a n u a r i s t o i mu n u d Soome, Eesti, Lät i j a Poola vä l i s m i ni s t r i t e konver ent sil a r u t a t u d probl eemi des t . 57 O. R ä s t as a n d i s s a m a l i st ungil ül ev aa t e 1. det semb r i ül es t õ u su s t Tal l i nnas , a n a l ü ü s i d e s ül es t õus u e t t ev al mi s t am i s e l j a k äi g u s t eh t ud vi gu. 58 K l a s s i l a h i n g u t e e da si se o r ga ni se er i m i s e j a sot sial ist l i ku revol ut siooni e t te va lm i s t am i s e sei su kohal t Balti riikides oli sellisel a n a lüüsil j a m õt et evahe t us e l v e n n a s p a r t e i d e e s i n d a j a t e vahel v ä g a ol ul ine t äht sus . Seoses süv ene va v a l g e t e r r o r i g a tehti sellel i s t u n gil e t t ep a ne k luua Komi nt er ni j u u r d e v a l g e terr ori u ur i mi s e k o m i s j on B a l t i m a a d e s . 59
V a l g e terrori u ur i mi se komi sj oni esi mene i s t u n g tuli kokku 20. vee bruar i l 1925. Sel l est v õ ts id osa ka Komi nt er ni agi tat si oon i - j a p r o p a g a n d a o s a k o n n a es i n da j a M. Rafes, V K ( b ) P KK a g i t a t siooni ja p r o p a g a n d a o s a k o n n a e s i nd aj a N. M ai t s e v j a M O P R - i es in dj a M. Tj omkin. 60 I s t ung i l t egi d e t t ek a nd e O. Rä s t a s , Z. An- ga r ie ti s ja M. Tj omkin. 61 O t s u s t a t i Bal ti kumi k o mm un is t l i k u s a j a k i r j a n d u s e s s en i ses t r ohkem v a l g u s t a d a v a l g e t errori küsi musi , eriti a g a p a l j a s t a d a s o t s i a a l d e m o k r a a t i d e osa selles. Ko mi nt er ni Täi tevkomi tee s ek r e t ar i a a t i pal ut i v a l g e t err ori probl eemide v a l g u s t a m i s e ks a j a k i r j a n d u s e s r a hv u s v a h e l i s es u l a t u s es v ä l j a t ö ö t ad a v a s t a v t s i r k u l a a r kõigile Komi nt erni sekt si ooni del e. 62 1925. a a s t a suvel ilmuski r e as k ommun i s tl ike p a r te id e v ä l j a a n n e t e s B al ti kumi v a l g e t t err ori t p a l j a s t a v a i d kirjut isi . Mi t me d ar ti kl i d i l musi d O. R ä s t a sulest. Nä i t eks n ä g i Komi nt er ni a j a k i r j a s « I n t e r n a t i o n a l e P re s s e k o r r e s p on d e n z » p ä e v a v a l g u s t O. R ä s t a artikkel « Va l ge t er r o r i m ä r a t s e m i s e s t B al t i m a a d e s » . 63 S a m a l a a s t a l i lmus O. R ä s tal t vene keeles brošüür: « « De mo k r a a t i a» pihtide vahel. Ü l e v a a d e v a l g e s t t er r or i st Eestis». 64 Vene j a teiste keelte v ah en d us el levis t õde v a l g e terr ori või mu t se mi s e s t kodanl ikus Eest i s p a l jud e s m a a des.
1. mär t si l 1925 t oi mus M os k v a s Am et i ü h i n g u te M a j a s Soome, Leedu ja Eest i p ol i i t e m i g r a nt i d e s u ur mi iting. Selle a v as M OP R - i Täi t evkomi t ee esimees P. Lepešinski. E K P poolt esines seal pi kema s õ n a v õ t u g a O. R ä s t a s . 65 A v a ld a d e s t u g e v a t prot est i m ä r a t s e v a t e r rori vast u, pöördut i kogu m a a i l m a t ööliste j a pr o gr es si i v s et e a m e t i ü hi ng u t e poole p a l v e g a a s t u d a v ä l j a B a l t i m a a d e t ö ö r a hv a k a i t seks.
57 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 151, 1. 11.
58 S ealsam as.
59 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 151, 1. 11.
60 S ealsam as.
61 S ealsam as.
62 S ealsam as.
53 O. R j a s t a s . U ber die Q uellen des w eißen T erro rs in den B altischen S taaten . — « In tern atio n ale P re sse —K orrespondenz», 1925, nr. 59, lk. 798.
64 О. Р я с т а с. В тисках «демократии». О черк белого террора в Эстонии.
М осква, 1925.
65 EKPA, f. 27, nim. 1, s.-ü. 79, 1. 1.
J ä r j e k o r d s e B a l t i m a a d e k om mu ni s tl ike pa r te id e n õu p i d a m i s e k u t s us S e k r e t a r i a a t ee s ot s a s O. R ä s t a g a kokku 26. aprillil 1925.66 Eestit es indas id n õupi da mi se l O. R äs t as , A. S a a r j a R. M i rr i ng.
P õ hi k üs imus eks oli B a l t i m a a d e k om muni s tl ike pa r te id e f ö d e r a t siooni loomine. Ni mel t kerkis selline p ro bl ee m üles 1924. a a s t a suvel Le e d u m a a K P IV kongressi l , ku s v a s t a v o t sus v a s t u võeti.67 E K P tegi H. P ö ö g e l m an n i l e ja O. R ä s t a l e ü l e s a n d e k s n i me t a t u d küs imus e s l äb i rä äki mi si p i d a d a 68 F ö d e r a t s i o o n jäi mi t m e t e s p et siifiliste e r i ne vus t e tõttu eri m a a d e k o mmuni s tl ik e p a r t e i d e töös siiski loomat a. O. R ä s t a s m ä r ki s selle kohta, et k una «küs i mus pole pär i s e t t ev al mi s t a t u d , siis l oomine on e nn e ae g ne ». 69 Teise p ä e v a k o r r a p u n k t i all r ä äk i s O. R ä s t a s nõ up id a m i se l p a r t e i o r g a n i s at si ooni de t a a s t a m i s e k ä i g u s t Eest i s p ä r a s t 1. d et s e m b r i t 1924.
Ot t o R ä s t a s võttis osa ka v e n n a s p a r t e i d e m i t m es t t ä h t s a m a s t foorumi st . 17.— 21. j uul ini 1924 peeti är a L e e d u m a a K P IV k o n g ress, kus üks ol ul i s emai d küs imu si oli töö korraldamiine t a l u r a h v a hul gas . Kongre s si l vi i binud Ot t o R ä s t a s l ülitati « T a l u r a h v a k üs i mu s t e komisjoni». 70 Selle komi sjoni ü l es a n n e oli vätya t ööt ada Le e du ma a KP t akt ika e da s pi di seks o r g a n i s e e ri m i s t e g e v u s e k s t a l u r a h v a hul gas. O. Räst al , kes i l l e gaal se töö perioodil Eest i s ( a a s t at el 1920— 1924) tegel es t a l u r a h v a o r g a n i s e e ri m i s eg a , oli oma k o g e m u s t e põhjal siin o t s u s t a v s õna k a a s a r ä äki da.
O. R ä s t a s esi nes kongre ssi l pi kema s õ na v õ t u g a. Ta ,r ä äk is n e nde st k og em u s t e s t , mis olid EKP-1 p a r t e i k a a d r i e t t e v a l m i s t a m i sel p õ r a n d a all.71 Eriti r õ h u t a s t a noore ene rgi li se k a a dr i k a s v a t a mi se j a e d u t am i s e v a j a d u s t . O. R ä s t a mõt t ei d selles k ü s i m u s e s k u u l a t i su ur e huvi ga. 1927. a a s t a l võttis O. R ä s t a s osa L ee du
m a a KP konver ent s ist , k us esi nes E K P nimel t e r v i t u s e g a k on ve r ent s is t osavõt jat el e. 72 O. R ä s t a s viibis mõnedel a n dmet el ka V K ( b ) P VII k o n g r e s s i l 73 ja V K ( b ) P XII I j a XV k o ngr e ss i l. 74
Seoses KTK Poola j a B a l t i m a a d e r e g i o n a a l s e S ek r e t a r i a a d i l oomi s e ga 1926. a a s t a a l g u s e s l akk as B a l t i m a a d e S e k r e t a r i a a d i
66 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 343, 1. 7—8.
67 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 152, 1. 220—222.
68 S ealsam as, 1. 32.
69 EKPA, f. 24, nim. 1, s.-ü. 343, 1. 7—8.
70 М. Т а м о ш ю н а с . С чувством интернациональной солидарности. —
«Коммунист». Ж урн ал Ц ентрального комитета Коммунистической партии Л итвы , 1970, № 2, стр. 77.
71 A. L i е b m а n. EK P in tern atsio n aalsed sidem ed a a sta te l 1920— 1940. —
«Eesti K om m unist» 1968, nr. 5, lk. 15.
72 M. Т а м о ш ю н а с , указ. работа.
73 H. Tedderov-Som m eri m älestused au to ri valduses.
74 Тринадцатый съезд Р К П (б). Стенографический отчет. М., 1963, стр. 762; XV съезд В К П (б ). Стенографический отчет. Том, 2, М., 1962, стр. 1533.
2 Töi d N L K P a j a l o o a la l t X 17
tegevus. KTK Pool a ja B a l t i m a a d e S ek r e t a r i a a t i kuul us i d Poola, Leedu, Läti. Eesti ja Soome k o mmu n is tl ik ud parteid. V a s t u t a v a s ek r e t är i n a t ööt as D. Manui l s ki . E K P e s i n d a j a k s s ek r e t a r i a a d i s oli J a a n Anvelt, t ema a s e t ä i t j a k s Ot to R ä s t a s . 75 O. R ä s t a s võttis osa pal u j d e s t Poola B a l t i m a a d e S e kr e ta r i a a d i i st ungi t es t , ai t as k o m muni st l ike p ar te i de t e g e v u s t ühes või teises tööl õigus ana lü üs id a.
Ta lülitati a r u a n n e t e k u u l a m i s e l k o r d u v a l t k o mi sj on i de koosseisu, k u s tegi e t t epa n ekui d töö iparamdamiseks, v a l m i t a s ette ot sust e proj ekt e jne. Kui näi teks 7. mä r t si l 1927 olid S e k r e t a r i a a d i i s t u n gil ar ut us e l E K P 192(3. a a s t a n o ve mb r i ko nve re n t si töö t u l e m u sed, loodi E K P ees sei svat e uut e ü l es a n n e t e v ä l j a t ö ö t a mi s ek s komisjon, kuhu kuul us i d Rä s t a s , Anvelt, Kr a s t in š, Mickievicius- K a p s u k a s jt. Ot t o R ä s t a l tuli selle komi sj oni tööd j uht ida , ta v a s t u t a s komi s joni l e p a n d u d ül es an ne t e t ä i tmi se eest. 76
Mi t mel korr al esines O. R ä s t a s S e k re t a r i a a d i i st ungit el a r u a n n e t e g a E K P tööst ' r ahvahul kades. A r u a n n e t e kuul ami sel ei ol nud üks nes l okaal ne t ä h ts us . Ühe või teise k ommun i s tl iku par tei töö i g a k ü l g n e a na lüü s imi ne , t äh el e p an u j u h t imi ne ühe või teise p a r tei töös esi nevat el e pu u d us te l e v õ i m al d as s a m a l aj al võrdj ooni t õ m m a t a teiste S ek r e t a r i a a t i kuu l u v a t e p ar te i de t eg ev us eg a , võt t a o m a k s j a r a k e n d a d a e n n a s t rohkem õ i g u s t a n u d t öövorme j a me e todeid, v äl ja t ö ö t a d a ühiseid üldisi takt i kal i si seisukohti. Nii k u u lati 5. mail 1927 S e k r e t a r i a a d i s O. R ä s t a a r u a n n e t 17.— 18. a p r i l lini 1927 T a l l i n n a s t o i mu n ud ül eri i gi l ise t ööl isüh i ngu t e konv er ent si töö t ul emus te s t j a konver ent s i j u ht i m i s e s t E K P poolt.77 Üheks j ä r g m i s e k s Sekretaria.adi i s tungi ks e s i t a s O. R ä s t a s et t e p an e k u d l eg aa l s et e v õ i ma l u s te k a s u t a m i s e j a ol ema s o l eva te o r g a n i s a t s i o o niliste si demet e e d a s i a r e n d a m i s e koht a Eest i s. 78 4. j a a n u a r i l 1928 käsi t l es O. R ä s t a s o m a a r u a n d e s S e k r e t a r i a a d i l e kog u E K P t e g e vust, kus pea r õhk oli p a n d u d a m e t i ü h i n g u t e s ei suko r r al e ja E K P t akt ikal e l e ga a l s et es t ö ö l i so r g a n i s a t s i oo ni d e s. 79 Loodi komi sjon ( E K P poolt kuul usi d s i n na J. Anvelt j a O. R ä s t a s ) , et veelgi p õ h j al i k u ma l t t u t v u d a E K P t e g ev us eg a kõi gi s par tei töö v a l d k on d ad es . 3. mär t si l 1928 t o i mu n u d S e k r e t a r i a a d i i st ungi l i nformeeri s V. Mi cki evi ci us -Kapsukas koosol i jaid selle komi sjoni tööst. Ta märki s, et E K P töö inteinsiivistamiseks oleks v a j a er al di j uh t i va t t ö ö t a j a t — s u u n a t a sellele tööl e k a s O. R ä s t a s või J. Anvelt . 80 M o o du st at i uus komi sjon koossei sus O. R äs t a s , Z. A n g a r i e t i s ja Komi nt er ni Täi t evkomi t ee e s i ndaj a, et t ö öt ad a väl ja e n e s e h a r i m i s e p r o g r a m m t ü r m i d e s vi i bivatele s el t si meest el e j a k om mu n is t i d e l e n i n g v a l m i s t a d a v ä l j a a n d m i s e k s ette rida v aj al ikke p op ul aa r s ei d
75 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 485, 1. 8.
76 EKPA , fondeerim ata m aterjalid e kogu.
77 EKPA , f. 24, nim. 1, s.-ü. 463, 1. 23.
78 EKPA, fondeerim ata m a terjalid e kogu.
79 S ealsam as.
80 EKPA, fondeerim ata m aterjalid e kogu.
broš üüre. 81 S a m a l ist ungil andi s 0 . R ä s t a s ül evaa t e ka a m e t i ü h i ng ut e t ööst Eest i s. 82
Aa st a t el 1929— 1930 t ööt as O. R ä s t a s Ko mi nt er ni Eesti S e k t siooni v a s t u t a v a s ek ret är i na. Sel perioodil t ihenes i d O. R ä s t a k o k k u pu u t e d ra hv u sv a h e l i se t ööl i sliikumise probl ee mi d e j a selle j u h t i vat e t e g e l a s te g a veelgi. 1930. a a s t a l m ä ä r a t i O. R ä s t a s E K P Poli i t büroo o t s u s e g a E K P e s i n d a j a k s Pr o f i nt er ni S k a n d i n a a v i a ja B a l t i m a ad e Sekt si ooni. 83 Ta esines sekt si ooni s a r u a n n e t e g a , mis käsi t l esi d Eesti pah e mp o ol s e t a m e t i ü h i n g u l i i k u m i s t j a selle ees sei svai d 'probleeme. Sekt si oonis t ööt at i v ä l j a m i tme i d t e g e v u s kavu a me t i ühi igu l i ikumi se ü ht suse s aa v u t a m i s e k s .
1930. a a s ta l s u u n a s p ar tei Ot to R ä s t a tööle Keskkont r oll komi s- j oni — Tööl i st e - Tal up oega de I ns pekts i ooni — Mo sk va Komi t eesse inspekt or i ks 84. P ä r a s t Ü K ( b ) P XVI ko ng re ss i (26. j u u n i — 13. juul i 1930) ki nni ta t i Keskkont rol l komi sj oni esi meheks ja N S V Liidu Tö öl is te - Tal upo ega de Inspektsi ooni r a h v a k o m i s s a r i k s A. A. A n d rej ev n i n g t u g e v da t i kohal i kku a p a r a a t i . Sot s i al i st li ku ü l es eh i tu s töö t empo nõudi s kõigi r i i g i a p a r a a d i lülide t ä p s e t j a operat i ivset tööd. Nõuk og u de a s u t u s t e t ege vus es e s in eva t e p u u d us t e k õ r v a l d a mi seks a r e n d a t i kri i t ikat j a enesekri i t ikat, o r g an is ee r i ti r i i g i a p a r a ad i p u h a s t a m i n e . « R i i g i a p a r a a d i p a r a n d a m i s t s o o d u s t a s Kesk- kont rol l komi sj oni — Tööliste T a l u p o e g a d e Inspektsi ooni — j a selle kohalike o r g a n i t e t ö ö . » 85 Nende kü si mu s t e l a h e n d a m i s e g a tuligi O. Räs t al Komitees tegelda. 1932. a a s t a l valiti O. R ä s t a s Mos kva linna Lenini rajooni part e i kol l ee gi umi (komi sj on r a j ooni komi tee j uur es , kelle ü l e s a n n e oli p a r t e i r i d a d e p uh a s t am i n e , piletite v ah e ta m i n e jne. — V. L.) v a s t u t a v a k s s ekr et är i ks .86
Aa s t at e l 1931 — 1935 t ööt as O. R ä s t a s Üleli i duli se E h i t u s m a t e r j a l i d e Teadusl i ku U u r i m i s e I n s t i t u u di s direktori a s e tä i tj a ja ü h t lasi p ar te ikomi te e s ek r e t ä r i n a . 87 Sot si al i smi ül es ehi tami se s ei su
kohal t oli Ins t it uu di tööl m ä ä r a t u s uu r t äh t sus . Töös t us hi igl as t e, n a g u M a g n i t o g o r s k , Novokuz net sk jt. ü m b e r k a s v a s i d teisel vi i s a a s t a k u l hi i gel li nnad, ku s el ani ke ar v u l a t u s s a d a d e s s e tuhamde- tesse. Eh i t us te ge v us e t empo sõl t us s uurel m ä ä r a l uu t e j a o d a v a m a t e e h i t u s ma t e r j a l i d e k a s ut us e l ev õt mi se s t. Selliste u u r i m u s t e g a t egeleski i nstituut, k us O. R ä s t a s töötas. O. R ä s t a t e g ev u s M o s k v a s a a s t a t e l 1930— 1935 v aj ab veel uuri mi st.
Eri peatüki O. R ä s t a kui i nt er n a ts i o na l i st i t egevuse s m o o d u s t ab t ema k i rj a n d u s l i k - p ä r a n d — artiklid või k i rj ut is ed teiste m a a d e või r a hv us v a h e l i s t es v ä l j a a n n e t e s . Autoril on seni õ n n e s t u n u d
81 EKPA, fondeerim ata m aterjalid e kogu.
82 S ealsam as.
83 EKPA, f. 6495, nim. 1, s.-ü. 231, 1. 29.
84 EKPA, f. 247, nim. 1, s.-ü. 18, 1. 14.
85 N õukogude Liidu K om m unistliku P artei ajalu g u . T allinn. 1971, lk. 403.
86 EKPA. M ikrofilm ide fond.
87 EKPA, f. 247, s.-ü. 18, 1. 14.
19
