Hofmann, Heinrich Osterwald, Wilhelm Mägi, Otto
Ilus Melusine : muinasjutt
Jurjewis 1898
Tartu Ülikooli Raamatukogu: A-1494
Trükise digitaalkoopia ehk e-raamatu tellimine (eBooks on Demand (EOD)) –miljonid raamatud vaid hiireklõpsu kaugusel rohkem kui kümnes Eu- roopa riigis!
Miks e-raamat?
Saate kasutada standardtarkvara digitaalkoopia lugemiseks arvutiekraanil, suurendada pilti või navigeerida läbi terve raamatu.
Saate välja trükkida üksikuid lehekülgi või kogu raamatu.
Saate kasutada üksikterminite täistekstotsingut nii ühe faili kui failikomplekti (isikliku e-raa- matukogu) piires.
Saate kopeerida pilte ja tekstiosi teistesse rakendustesse, näiteks tekstitöötlusprogrammi- desse.
Tingimused
EOD teenust kasutades nõustute Te tingimustega, mille on kehtestanud raamatut omav raamatuko- gu. EOD võimaldab juurdepääsu digiteeritud dokumentidele rangelt isiklikel, mittekommertseesmär- kidel. Kui soovite digitaalkoopiat muuks otstarbeks, palun võtke ühendust raamatukoguga.
Tingimused inglise keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/en/agb.html Tingimused saksa keeles: http://books2ebooks.eu/odm/html/utl/et/agb.html
Rohkem e-raamatuid
Seda teenust pakub juba tosin raamatukogu enam kui kümnes Euroopa riigis.
Lisainfo aadressil: http://books2ebooks.eu
Täname Teid, et valisite EOD!
Euroopa raamatukogudes säilitatakse miljoneid 15.–
20. sajandi raamatuid. Kõik need raamatud on nüüd kättesaadavad e-raamatuna — vaid hiireklõpsu kaugusel 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas. Tehke otsing mõne EOD võrgustikuga liitunud raamatukogu elektronkataloogis ja tellige raamatust digitaalkoo- pia ehk e-raamat kogu maailmast. Soovitud raamat digiteeritakse ja tehakse Teile kättesaadavaks digi- taalkoopiana ehk e-raamatuna.
books2ebooks.eu Tartu Ülikooli Raamatukogu
M n i t t n ö j n t t .
H e i n r i c h H v f m a n n ' i m n u s i k n.
W ilh e lin O ste rw a ld 'i järele e e stista n u d
Ä. tz). Mägi.
— ----
^ I n c j o w i - , .
H erm an n ': trükikoja trükk.
1898.
Ho380.1SUl) Iltzngvpo». — 17 IlÄPIL 1898
O s a l i s e d :
'M e l u s m e ... S o p r a n . M r a f R a im u n d ... B a r ito n . K lo th ild e, te m a e m a ...A lt.
S i n t r a m , K lo th ild e w e n d ...
A h ti, wete w a l i t s e j a ... j N ä k in e id u d e ja m eew aim nde koor.
K ü ttid e koor.
M a h w a koor. '
M m e n e j a g u .
Prolog.
Ü he i l dat i l d koor:
Krsk sü q a m a t la ia list põ list la a n t M a a d lo o d u s o n ilu g a e h ita n 'd , S ä ä l w uliseb hallik n ii selge kui kuld J a hallika kaldal on õ itsem as lilled o ts a tu lt;
H ulk lin d u si la u la w a d lahkem al suul, M e ts mesilased m aitsetvad m ett ig a l p u u l.
Sekka heliseb m u lin a l hallika hüälj:
K ü ll i l u s o n asu d a õ n n e s sääl.
K u id ela m a ärkab siis w a g u n e h iis, K u n a hallikal kõlab näki-neiude w iis, J a kui käsi käes ilm u b ja ju h ib neid M e lu sin e , ilu s W ellam v neid.
M elusine ja näkineiude koor..
E nnäe I
M a a põhjatust põuest, A lt Ahti õuest Käib ttlesse wett.
W volaw ad selczed Hõbedast lained — U jnw ad säül Näkineiud wee pääl.
K au n is on ilm, M eil säram as silm, Kui metsawilnst Näed lille-ilust S a lehkama iv a in u ,!
S i i s ihaldad a in n E t metsas ja m aal J a n iid n -ra 'a l Wõiks m ängida m u ru l,
Luusida mägedel, kaljudel, kurnil.
Aga kui looduse ilu Kõik kõrmctab päike, Ehk ähw ardab äike, S i i s wee kosutaw w ilu O n meil õndsuse n u rm —
S ä ä l u nub w alu.
Wete w ilu s u n u b w alu, Sest et wee sees on elu,.
A ga leegis on surm .
Me l u s i n e :
Te tahaksite jääd a laeute põue, K ui kõrwetab teid suwc-päikse kiir, M a aga tahaks m in n a ilm a õue,
S est saal m ull' p a ista b w a stu a rm u w iir:
N ä k i n e i d u d e k v v r :
Oh M clusm e, arw a sa, M is wõib sull anda ilm am aa — Kui wõõraks jääb sull õune liik J a meie püha wete riik.
S a ihkad, kus m älu — J ä ä b m aha õnne u urin, Sest et mee sees on elu, Aga leegis on surm.
M e l u s i n e :
A in u lt a rm a stu s on elu, J a elu on leek.
N ä k i n e i n d :
M elusine, kes on see, Kellele tuksub su neiulik rind — Ütle, palum e s in d ?
Nt e l rr s i n e :
S ee on gras R ai muud, õigust ütelda, K ui n äg in teda ma,
Sest ajast on süda rah u ta.
I I
Melusine.
T a Urjn p aistab ikka silma, N ii völ, kui päew al seisab m õ tte s ; M a tu n n en r in n u s n ag u õnnist i l m a : K as seisan m a ka tem a sü d am es?
T a silm asära n õ id u w alt m ind p u u tu s.
T a pilk kui nool M il rin n u st läbi käis.
T a palgelt p aistab w oopttsline tru u d u s — M u kaunatuse karikas ou täis.
T a kuju p aistab ikka, silma, N ii völ, kui paew al seisab mõtetes.
( I a h i s a r w e h ä ä l.)
ä k i n e i il d :
S i i t peame kiirelt m iuema.
Ei täh i ra h w as silmata.
M e l u s i n e :
Eks mittge puude m arjule S i i t metsa hõlm a m arjule. —
I I I
G r a f N a im m i d kiittidega.
K ü t i k o v r (läheiredes):
M a pean teele ru tt'm a , S a jääd m ul m aha n u t'm a, O h neiu, n äg u s, novr.
E i mõi su ju u rd e jääda, Kui jahi-saak on teada J a kutsub jahikovr.
Sest hussa, horrido, h a ia h o ! Sest hussa ja haia I
Kui saan ma ial m ahti, S i i s pean metsas jahti N ii rõõmsa meelega.
Kuid õhtul puude m ilus O u arm sam aga ilu s R in d rin u a l miibida.
S est hussa, j. u. e.
R ai mu n d :
N ü ü d mehed m in g e ja h tim a , M in d jätke siia üksinda.
M n teid m u ll' ta r w is kutsuda, S i i s lasen sarm e kõlada.
K ü t t i d e k o a r ( ä ra m in n e s ) :
K u i saak on koju toodud, S i i s saam ad liig u d joo d u d , M i s rõ v m u stc le b m eid.
J a h , kütt m õid ja h il sõita, S ä ä l ju u r e s a g a m õita K a neiu-südam eid.
V I
N lü m m id i laul.
S i i n m volab hallik, m ets kohab ja kajab J a sa la ja j u ttu ta m u in a s -a 'a s t m estab. — Uks im elik sund lossist o rg u u n u d ajab , A la ig a ts u s kallim a jä re le kestab, K es r i n n u s m u ll leekima a rm a s tu s t lõi, M i s o tsa ta õ n n e ja õ n n etu st tõi,
K u i kuulsin ta u im e, siis o lin m a taem as, N ii u n e s kui ilm si ta seisis m u i n õ t t i s ; M in d o tsa ta w a lu ja kahetsus m acm as, K u i k o rra g a ä r a t a m a rju le tõ ttis . M u ll m o o lam ad la n g c d e lt p isa ra d n ü ü d , M e lu siu e, m u a rm sam , oh kuule u ru h ü üd.
Duett.
(M e ln s in e ilm u b .)
R a l m u n d :
A ta näcil sind jälle, kallis M eiusina I M e l n s i n e :
S u kutse päälc tu lin m ina — M is svotvid s a ?
Raim u n d:
S in d ennast, ennast soowin ma.
M e l u s i n e :
See sovw on liig.
R a i m u n d :
Kell' ees on ülem siht, S e ll' jõud ei range.
Kui ka kindlalt teaksin,
E t surema oma soowi tõ ttu peaksin.
S iisk i ilm a otsa sulle järg i tõttaks, E i puhkaks enne, kui m ind kuulda wõtaks, Ehk jälle surina sinu musust saaksin. — M c l u s i n e :
M iks kõneled sa n ii I A rw a ometi,
M iks peaksin tikk'ma S u elu rikk'ma.
M e l u s i n e j a R a i m u n d :
A ta näen sn silmist südant ära, S ee on kui lill, m is lah ti lüeb, Ka m in u südamesse jääb N üüd paistm a usalduse sära. . . .
R a i m n ü d :
K a s ta h a d käasaks iiu ü le s d ü d ä ?
Äi e l n s i n e :
M a saan ,
K uid sa pead tru u d u st w a n d 'u ia . R a i m il « d :
M a w a u n u n — M e l u s i n e :
P e a k in n i!
S a pead w a n n e t a n d m a M u õdede ees.
Õ ed tu lg e w a n n e t kuulm a.
N ä k i n e i d u d e k o o r : M e tu le m e sinna, K u i korda w õid m in n a . S a lahkud meist ä ra , M est a rm a stu s e sä ra S i n d m e e lita d . —
K a s see kõik kestma ka jääb , M e ln sin e, kes tead I
M e l n s i n e :
M a ta h a n sinu om aks saada, S i n d ig a w e s ti a rm a s ta d a , K u u s ü rip ä e tv a sinule M a en n ast p ü h e n d a d a ta h a n , K n id p n h a p ü e w jä ä b m i n u le ; S i i s sinu ju u re st ä r a lähen- E i ta h a sulle w õrku seada
VI.
Fiimle.
J a a s ju teha, m illedest
W õ ik s w a r ju aru lsal n im e l jä ä d a . M a w a n n u n p u h ta st südam est.
N ü ü d w a n n u sa, et m in u käest N e il p äew a d el ei n õ u a tead a, K u h u m a jä ä n ,
Ehk m is m a teen.
Ra imu nd :
M a w a n n ttn kõiqe ju u r e s su ll', M i s pü h ak s p e a n ja kallis m u ll'.
Al e l u s i n e :
S e st w a u n e t pea, — O i: su u r ka k iu satu s.
K u i m u rra d , siis ei a ita kahetsus, W a id tooks sull' needm ist, h irm sa t kurna.
R a im u n d:
K u i peaksin m u rd m a , läh en su rm a . M e l u s i n e :
S i i s lvõta u n u d . R a i m u n d :
N ü ü d h ü ü a n kokku jah im eh i, E t n a d me õnnest osa saaks J a rv õ m sa te p a rõ õ m u sta k s .
( R a i m m i d p u h u b s a r m e , t e m a l e w a s t u l õ l a b s e r w e h ü ü d . )
Nä k i n e i d u d e koor:
T a suu o n m a n d u n u d , N ü ü d on n a d ü h en d u d . K a s tõ e s ti ü h e n d u s kestma jääd , M e lu siu e, kes t e a b !
K ü t t i d e k o o r.
K ü ll kütt w õ i d j a h il soita, S ä ä l j u u r e s a q a m õita Ka ueiu -sü d am cid . S e st h u ssa j. n . e.
R a i m n ii d :
M u mõrsjal tulge oime svviviuia!
Te peate tuuiiisiueesteks vlema, Et talle aiua elu tahan anda.
M illd laske Melusine elada, ka mulle wöite õnne soowida, Et juba jõuan abielu randa.
K ü t t i d e k o o r :
Õnn Melusinel', õnn I Ja Raimundile õnn I R a im u u d:
Las' meie rongi pulmarongiks saada, M u lossis wõid, kuis tahad, tallktada;
M u elu pead sa lõbusamaks looma.
M e l u j i n e :
Ma tahan armus, alanduses teenida.
R a i m u n d :
Sa Pead mnU õnne kaasa tooma;
Kõik neiud tulge saatma Melnsinet.
N ä k i n e i d u d e k o o r : Me tuleme sinna, .^iiii korda lvõib minna.
A i e l u s i n e j a N a i m n n d :
Sa oled mull' uut elu rinda pannud, M u ll' näitab kerge iga töö.
Sa oled mulle kütt ja südant aimud, M u l lõpeb teadmatuse öö.
Sa oled õnnistust mull' kodu kanuud, Meid ühendagu igawene möö.
N ä k i n e i d u d e j a k ü t t i d e k o o r :
Üles nüüd! J n hüüdwad sarmed, Tulge kokku küti-parmed,
Tulge pulma ilu waat'ma, Mõrsja paari kodu saatma.
Wete w ulin, puude kohin A itas tvaiksel inetfa teel S üd ain eid neil w a h eta d a ; Wõtkn taew as õ n n is ta d a ! Õ n n ja ra h u olgu neile, M elusinel', R a in in n d ile I kiles nüüd I Neid lossi wiime Pikka pulm a-pidu peame, H üüam e : m ö rsja-p aar elagu I
T ein e ja g u .
vu.
Duett.
(G r a f N a im u n d i loSsiZ.)
K l o t h i l d e :
A tis tähendab su kurblik n ä g n ? M is teeb see õnnetuse k ä g u ? S i n t r a m :
T a nõia abinõudega O n saan d su poega w õrgnta.
K l o t h i l d e :
Kes on ta s iis ?
S i n t r a m :
T a sala peab.
K l o t h'i l d e :
Knst tu li t a ? Si n t r a m:
Kes tühja teab.
K l o t h i l d e :
J a R aim u n d , kes on kuulsast sugust, P eab selle kaasa o le m a !
(R ecitativ ): Oled sa teda tä n a n ä m d ? S i n t r a m :
Kes pühapäew on teda n ä in u d ! T a on ju lossist ä ra läinud.
J a ra h w as tõesti nskma näib, E t sellel päew al nõidm as käib.
S est ta ei n õ u a enam innud, E t nõid saaks ä ra hukatud.
V III.
R ahw a koor.
Too w älja see nõid s T a lt tuleb kõik kurn, T a palk olgu surm . Sest laugegu loss, S u r m a saadame s o r t s ! S est langegu loss J a suregu sorts I —
P õ ld w ilja ei kanna, P ilw wihm a ei anna, P õ u d n älg a meil' loob, H irm ust wiletsust toob.
S est langegu loss J a suregu so rts! —
M eil surm p aistab silma. — M in g u nõid teise ilm a ! —
Terzett.
K l o t h i l d c :
M u poeg, sa salata ei wõi, E t M elusine häda tõi.
R a i »l u n d :
T a on m nl a in n lt õndsust loond J a puhast noorust kaasa tvoud.
Sin t ra m:
T a P õ rcp M ou ühendud.
R a i m u n d :
S a walel laenad oma suud.
Kes peksab laim am isel keelt, S ee eksib ise õigelt teelt.
K l o t h i l d e :
M iks käib ta salalikku rada J a ei wõi meile tu n n ista d a , Kust sugust ta on sündinud.
R a i m u u d :
M a olen teda kosinud, Sest a rn ra stu s ci küsi sugu.
S i n t r a m :
Kuid rah w as m uudab hallvaks lu g u J a arw ab tõ u sw a t häda merd Kõik sinu abikaasa poolt, Kes kanda hädade eest hoolt, J a nõuab M elusine werd.
R a h w a k o o r :
Too w älja see nõid.
T a lt tuleb kõik kurn, T a palk olgu surnt.
Sest langegu loss J a suregu s o r t s ! — S i n t r a m :
Ei tunne rahw a wiha äärt.
K l o t h i l d e :
T a arw ab sind ka surm a w äürt, Kui hoiad naist sa m arju l eest
Ra imu nd :
M i s h o o lin m in a enesest. — M u l l ' M e lu sin e enam on, K u i kõik m u elu, a u u ja õ nn.
R a h w a k o o r j a S i n t r a m :
Ko o r : S i n t . r a m :
M e il su rm p a is ta b silm a ! T a o n ta p a e lu la n g e n u d , M in g u n õ id teise ilm a . K u i oleks ä r a n õ iu tu d .
K l o t h i l d e :
S a kuuled r a h w a ä h w a rd u st, T o o d kaela kõigil õn n etu st.
S i n t r a m :
E t p ü h a p ü e w a l a r a läeb, S i i s r a h w a s sellest k u rja näeb J a a rw a b käim a p õ rg u ra d a .
K a s talle ei w õi a w a ld a d a , M i s noorik sellel p ä e w a l teeb — T a l w ih a m u id u üle keeb.
R a im u n d:
M a an d sin sõna, et ei otsi S e l p ä e w a l teda, ega p ä ri, K u s te m a käib, m is a ja b ä ri.
R a h w a k o o r :
S e st la n g e g u loss J a su re g u so rts.
K l o t h i l d e j a S i n t r a m :
S a kuuled ra h w a h ä ä lt ja kohut, M e id kõiki ä h w a rd a w a d ohuo.
S a w a a ta m a pead m in e m a . K a s n õ id u m a s ei ole ta . R a i m u n d :
H ää küll, siis olg u , saab m is saab I Ehk M e lu sin e w ab a u d a b ,
M ii ju lg n stü k k i ette wõtcm J a w ale w õrku w õ itm a tõ tta n . M a a im a n , knst w õ in leida kalli, W ist m etsa s lä tte l w iib ib t a ; S e l l ' te g in ü m b e r kindla w alli, E t ra h w a s kohta rikkuda E i suudaks, kus m u ll õ n n e h älli H ä ä s a a tu s p a n i kiikum a.
S ä ä l t a i n u l t saladuse jä lg i W õ in leid a ta e w a a b ig a .
Melusine ja näkineiud suplemas-
N ä k i n e i d u d e k o o r :
W o o la g e selged H õbedast laened
I l m a l e eluks ja kosutuseks.
W e tt kitt ei oleks,.
M u u d a k s kõik koleks,
E lu saaks hädaks ja «viletsuseks.
M e ile o n jäetu d , Asemeks saetud
Ig e m e st e lu s ta w W ellam o m ald.
L aeuete w ilu s M ä n g id a ilu s ,
P ä ik e ci p a is ta säül p a la w a m a lt.
Me l u s i n e :
T e il o n kull õ ig u s elust rõ õ m u s ta d a . K a u u llle n a e ra te lle b õn n e uõlm , S e st lo ssis w õ in m a w o lil ta lita d a , S ä ä l w ä lta b a la tin e kuldne põlm . N ä k i il e i u d e k o o r :
K u i mast a r m a s t u s a g a hädaks su ll' lä ä b ,, M e lu sin e, kes t e a b !
M e l u s i n e :
Oh ärge kartke, kallid, ta on tricil Ja armu küllust kinnitab ta fnn.
Ei jõua üles rääkida,
.Nui suur on õnn, mis südant täidab, Sest armastuses salaja
End imeline mägi peidab.
Ei seletanud enne silm, Nnst õnne sära tõuseb üles.
Nüüd selgust toonud armu ilm — M a tean et õun on armsa süles.
Kõik meelt ja mõtet ühendan Ma tema kasuks elu aj a;
Kõik armastust tall' pühendan, Muud õnne mull' ei ole maja.
Kuid see mind maewab, et mu kodukoht On põuast piiratud ja hädaoht J u ähwardab, et toidust tuleb nappi, Sest armsad õeksed tulge mulle appi.
Sns ühendatud jõul wõiks toimeta, Et meie maa la'eks uuest õitsema.
Kui mete sooned uiisutawad nurmi, S iis troosti leiaksimad palju kurwi. — Oh taewas wihma saada
Ja mõta õnnistada M u kallist kodumaad.
N ii rohkest kui mu silmist Eks woolagu ka pilmist Maa pääle pisarad.
N a k i n e i d u d e k o o r :
Woolage selged hõbedast laeued Ilm a le eluks ja kosutuseks.
Wctt kui ei oleks, Muudaks kõik kvleks,
Elu saaks hädaks ja miletsuseks.
F im ile .
kku uld akse sammusid).
ä k i^n e i d i l d e k o o r :
K a s kuulete süült N i i imelist h ä ä l t !
5tas w ah tide w ol w O u o l u u d ehk Ho liv !
l R a i m u u d i l m u b , . H ao see h i r m u s m e e s ! M e l u s i n e :
R a i m u n d , R o i m u u d !
R a i m u u d :
O h M e lusi ue, mii abikaos,
M i k s kala kujul N äki n ä o l n ä e n s i n d ?
Nt e l u s i u e :
O h R o i m u u d I
A ta olen k o d u n d ! O h R o i m u u d ! O h R o i m u u d I M a olen k o d u u d ! M a olen koduud
N ä k i n e i d u d e k o o r : stes m u r d n u d o m a w o n u e t,
Kes tõo tust u n u s t a s , O n ta b a n u d meid u j u m a s .
K u u l e ! — K u u l e ! — ' M a olen kaduud!
M e l u s i n e :
O h õ u n ja õ ndsu s, kus j ä i see kõik?
O u see m i n u l v v i t ? O n see m i n u p a l k ? Kõik m ö ö d a n ü ü d !
M a uskusin t a sõnu J a a r m u m õ n u , — E i a r m a n d ma,
E t w a n n e t m u r r a b t a ! ---
S e s t A h t i t p ea m e kutsuma, E t mõiks ta kütte tas u d a.
W e e - w a i m u d e k o o r M e oleme k u u ln u d J a kiiresti t u l n u d A l t w o o g u d e seest i i l e s n u h t l e m a meest.
( K o r d a w a d . )
N ä k i n e i d u d e koor:
T e nä et e wiletsat. kes s a l a j a s K ä i s näkiu eiusi l u n r a m a s .
Ta murdis, mis ta Ivanduud^
Ta on nüüd kadnnd. Ta on nüüd kadnnd.
Woog õnne tal t õ i:
Tal laenetas kätte S iit õndsuse läte, Nüüd palgaks saab weel Ta tanuta meel.
Sest wihane mool Teeb lõpetust lo o l';
Wete-walda ta waob, Sääl elu tal kaob, , Lest ränk on ta süüd.
Ta snregn nüüd.
M e l n s i n e :
Lh wõtke talle armu näita, Km mind ei taha Manalasse heita, Ja halastage wennad, õed, Sest meid on koitnud armu käed.
A h t i (Raimundile):
Ta sõnad on snll' pääSmist toonud.
Kui eksitused wõrkn koonud, S iis andeks antud olgu süüd:
Kuid Melnsine aga nüüd Peab jääma näki-nei'de liiki Ja igawesti wetc riiki.
Koor :
Siin. Melnsine, on see koht, Kus ainult waritseb häda ja oht, Aga mere põhjas on kuldsed maad Kus südame walust terlveks sa saad.
R a i m u n d :
Oh Melnsine, anna andeks mull', Sa tead, et ainult süda tuksub snll', Oh luba weel üks ainus kord maapinnal M ind wiibida sn armu rinnal.
M e I u s i n e : K o o r :
M u arm ljäeb a in u lt sinule, Ei tea nad, et ootab kurn, Oh tu le siis inu rin n ale. See musil on R aim u u d i surm .
M e l u s i n e : R a i m u n d : S a oled m ull u u t elu anuud, Weel osaks sai m ul arm u l o i t ; M in d oled õnne taew a kanuud.
K us kustuda lvõib elukoit.
R a i m il n d :
Ka teises ilm a s tru u d u st m a ei m u rra, S u rin n a u a 'a l w õin õndsuses ma surra.
M e l u s i n e :
Oh h ä d a l T a sureb, ta sureb I , K o o r :
T all' leckiw musu sllrm a ep' tõ i;
S est et wee sees ou elll.
Aga leegis ou surm.
M e l l l s i n e :
Oh häda, et ma tem aga Ei üheskoos wõi f u re d a : Häüd und, ma lahkun ka.
Koor:
M a a allls t teed mööda sõuanre K uni me merele jõuam e.
E lu sääl A hti kõik uueks loob J a tro o sti sull' toob,
M elusine, sääl wõid u n u sta d a M a a ilm a wiletsust ja kibedust.
Epllog.
N ü ü d wa ikind o n näkkide l a u l la e n e teel J a hallikas w ulise b k u r w a l t w e e l :
Kü ll w o v l a w a d laened sääl selgelt kui kuld J a õitsem as lilled o n otsatult,
K u id laenetel w o o l a t e s oleks kui r u t t J a m u l i n a d ko st a w ad kõ rw u kui n u t t ; J a pu u d e lt, m i s R a i m u n d i h a u a p ä ä l O n k u uld a kui p õ h j a t u le in a liääl, N a g u ohkaks M e l u si u e r i n d :
O h R a i m u d , m u a r m s a m , ä r a r u i u s t a m in d .
( L õ v P - )
www.books2ebooks.eu
e-raamat EOD kaudu
books2ebooks.eu
eBooks on Demand
Digitaalkoopia
Tartu Ülikooli Raamatukogust
