LEIDEST BEIDEN

Volltext

(1)€К1> ТКУ kom itee, ТЙУ re kto raa d i, iL K N t i T R ü K o m ite e ja T R ü a m e tiü h in g u k o m ite e h ä ä le k a n d ja Nr. 1 (1211). Reedel, 11. jaanuaril 1980. L E ID E S T B E ID E N See oli reedel, 9. jaan ua ril 1976. Uue rubriigi «Reedest reedeni» avas tolleaegne toimetaja Rein Veide m an n esimese lehekülje parempool sel veerul. Seda algul laineliste joontega eraldatud veergu püüdis toimetus (siin ka vahepeal ametis. olnud üliõpilased Ester Sank, Rai mu Hanson, Aarne Rannamäe, Rii na M aasing) täita uudiste ja publitsistiikaavaldustega. Vahetevahel kadus ta ära: aega rubriigi kokku panemiseks jäi napiks, alati polnud uudiseid. Viimasel sügissemestril kadus ta hoopiski. Selle asemel saime küll käim a päris uudiste rubriigi. Publitsistikat on lehte sel legipoolest h aruharva jõudnud. Miks ei võikski seesama «Reedest reede ni» meie ig an ä d a last publitsistiikamõtet kanda. Peale toimetuse kahe töötaja on lubanud k aasa lüüa ka. kolleegiumi liikmed. Võib-olla ü t leksid edaspidi oma sõna ühiskond like toimetuste eisndajadki. Sündigu see rubriik siis teist korda, v astala n u d aastal pisut uute kavatsustega. Aasta ise pakub kirju tam isainet küllaga: olümpia-aasta, erakordselt arv uk ate juubelite a a s ta: V. I. Lenini 110. s ü n n ia a sta päev, Eesti NSV 40., ELKNÜ 60. tähtpäev, 35. võidupäev, viisaastaku viimane, leninlik lööktööaasta, su it setam isvastane aasta . . . Jõuame lähemale ka ülikooli 350. juubeli le . . . Tähtsündm used panevad. RIIVO KOTKAS ENSV Ülemnõukogu saadikukandidaadiks Teistest mõnevõrra vanem, tõsi sem, tagasihoidlikum. Kui midagi ütleb, tundub see õigena, vastu vaielda ei m õistagi. Niimoodi ise loomustaksin arstiteaduskonna raviosakonna IV kursuse üliõpilast, komsomolikomitee olmesektori juha tajat Riivo Kotkast. Sellise tõsi meelse, asjalikuna on ta mulle paist nud ühiselamureididel, komsomoli komitees. Eluloolistest andmetest: Riivo on sündinud 1954. aastal Li hulas. Pärast keskkooli lõpetamist «Tänan usalduse eest. Püüan te- töötas Haapsalu KEK-is, seejärel ha nii, et oleksin selle usalduse teenis Nõukogude armees. Ülikooli vääriline.» ettev#lm istusosakbnnast astus arsJÜRI LAANE foto titeaduskonda. Armeepäevil oli roo. ülik Elu olevat tõsine asi, on ikka ja alati räägitud. Ometi on elu üle ik ka ja alati ka nalja heidetud. On eksamitestki palju lustakaid lu g u sid kuuldud nii ühelt kui teiselt poolt, s. t. nii üliõpilaste kui õppe jõudude poole pealt. Küllap on siis eksamid piisavalt tõsine aeg. Ig a s t a sja st tuleb kuidagi edasi või üle saada n ing mõnel puhul on vist p a rim abinõu nali, käsikäes tööga muidugi. Käes on talvine eksamisessioon. I g a tudengi elu ja tegevus on äkki v ä g a selged ja kindlad sihid saanud. «Ülikooli 5400 õppurist on neli ja pool tu hat praegu eksameiks v al m istumas, istub, muremõtted peas, EKSAMI- JA SESSITERI. O O I IS. du komsomolisekretär, ülikoolihinnetega kuulub parimate sekka. Te ma töökust, suuri elukogemusi rõ hutasid aulas 3. jaanuaril valim is eelsel koosolekul meie komsomoli sekretär Madis Kallion ja oma de kaan prof. Lembit Alükmets. Sel aulakoosolekui seati Riivo Kotkas Eesti NSV Ülemnõukogu saadiku kandidaadiks ülikooli valim isring konda nr. 134. Tema kandidatuuri seadis üles ka linna trükikoja kollektiiv. Ülikooli üldkoosolek hääletas ühel meelel Riivo Kotkase kandida tuuri poolt. VARJE SOOTAK. XXXI aastakäik meid endidki proovile, sunnivad teada-tuntu ju urde tagasi minema, seda uuesti om andam a, ent juba sü gavam alt, aa sta te g a lisandunud kogemusteprisma läbi. P raeg u aga . . . tu d en g õpib, v a s tab, peab pidu ja jälle õpib, vastab, kuni viimane eksam tehtud. Taas on õppejõugi päev pikemast pikem: hommikul häm ara s saabub eksam i le, õhtul pimedas jõuab koju. Nii seni, kuni päevaste sess läbi, ette jõuavad kaugõppijad. VARJE SOOTAK, ajalehe «TRÜ» toimetaja. Linna nõukogusse Ülikooli õppejõudude, teenistujate ja üliõpilaste valim iseelsel koosole kul seati linnanõukogusse 11 saa dikukandidaat!. Linnanõukogu prae guse koosseisu liikmetest esitati uuesti professorid Kadri Gross ja Juhan Peegel ning dots. Peeter Vii res. Esitati veel haldusprorektor Ain Otstavel, dots. Kalle Nigola, matemaatikateaduskonna III kursu se üliõpilane Siiri Sobak, ajalootea duskonna II kursuse üliõpilane Sii ri Isand, õigusteaduskonna III kursuse üliõpilane Harri Kingo ning kehakultuuriteaduskonna III kursuse üliõpilane Jaan Kannes. TRÜ kollektiiv seadis üles ka kaks vilistlast, õigusteaduskonna lõpeta nud linna parteikomitee sekretäri Jaak Kaarma ja majandusteadus konna lõpetanud linna täitevkomitee asesimehe, plaanikomisjoni esimehe Ruslan Dontsovi.. k ä i b r i ngi s e s s. konspektide-raamatute taga,» arvas õppeosakonna ju h a ta ja Mati Salundi. «Neil' kõigil tuleb üle ja läbi saada kokku umbes 450 eksamist.» Kõige suurem mure oli tal reaalteaduskondade pärast, kus tulem us tega on seni teistele alla jäädud. Üht-teist oli õppeosakonna juh atajal ette heita teise ja kolm anda kursu se tudengitele, kellest paljud olevat sem estriaegse järjepideva töö eeli sed ära unustanud. Aga viimasel minutil ei pruugi ka õnn enam naeratada. Tudengipõlve teises poo les vaad atak se õpingutele üldreeg lina hoopis küpsema ja kainema pilguga. Seda n äitav at ka tulemu sed.. V ähemalt pool p in gu tu st on veel ees sellel enamikul, kelle eksamiaeg 5.—25. jaanuarini. Mõnel eri alal, eriti ju s t lõpukursustel on ses sioon seljataga. Üks esimese kursuse a ja k irjan d ustu de ng võrdles õppejõu ja üli õpilaste tööd, millele eksam punkti paneb, nii: esimene sõidab viienda le korrusele liftiga ees, teised pea vad sam m u pidam a trepiastmeid pi di korruselt korrusele omal jalal joostes. E ga enne lifti vist ei lasta, kui vähemalt üks kord trepist ära käidud. Selleks jaksu ja julgust, ka naljasoont! ASSE KOOK. ■# H äda ajab härja kaevu, sess S u u g a teeb kilm m e sessi, käetuden g i raam atukokku. ga ei ühte eksam it.. Ч- E sim ene pääsuke ei too veel # N aeratage enne eksam it, sest su ve, aga esim ene eksam toob ses- pärast eksa m it võib naeratus osutuda kohatuks. si küll.. TUDENG1TARKÜST SESSI KOHTA. &. & Ф # V Ъ. # A eg annab a ru tu st, a rvestu st m itte. A N ATO LI A K S JON OV. &. Kes eelm ist sessi m eelde tule tab, sel leht m atriklist välja. V alged ööd on käes! M õista, m õista, m is see on: auk augu peal, m õiste m õiste peal, sisu on, aga aru ei saa. Pool P äntrit ko nspekti eest! M õistus ei hüüa m innes! R ohkem valgust! Sõpru tu n ta kse hädas, kursuse kaaslasi enne eksam it. Sõpru tu n ta kse hädas, kursuse kaaslasi ei tuntagi. Veel üks pilet, veel üks p il e t. . . K aks g ra m m i tapvat hobuse, 200 gram m i enne eksam it aga mõlem ad. E ksam il võiks om a õppejõu ikka ära tunda. See reps, kes ka pärast esim est eksam it naerab, annab juba päristudengi m õõdu välja. R E IN S IK K . M ARG U S M ETS. Selles lehes ф Kunstiinstituudi erilehekülg Mart Riikojalt — 2. ja 3. lk. 0. Kuidas tähistame V. I. Le nini 110. sünniaastapäe va — 4. Ik.. ф Ära hoida keskkonna saas tamine (J. Reinet) — 4. lk. ф Tõlkevõistlus lõpeb veebruaril — 4. lk.. 10.. on uadlat?. Preemiaid tudengeile Ü h in gu st «Teadus» helistati toi metusse ja paluti teatada: V aba riikliku Tervise Rahvaülikoolide Noukogu otsu stas 1979. aasta sanitaarhariduslike loengutekstide kon kursil anda preemiad (ä 20 rbl.) kolmele TRÜ tudengile. Need on J. Kustel, E. Kaljula ja A. Adojaan.. Õigusteaduskonnal oma leht!? Veel enne aastav ahetu st oli õi gustead usko nn as ju htunud rõõmus sündm us — p ä ras t pikki valmimisvalusid ilmub taas «ÖL» (õigustea duskonna leht ehk laualeht). See sisaldab peamiselt esm akursuslaste suleproove. Vanal heal teemal «Miks TRÜ taidlus on surnt???» polemiseerib grupp I kursuse noor mehi, kes peale terava kriitika p a kuvad välja ka paar uudset ideed Peale T A IDLUSK ÜSIM U SE, mis viimasel ajal kipub kõiki teisi en da alla m atma, on «ÖL»-is muudki lugeda. Noore poetessi Anna Rupsi õigusluulet, intervjuud esm aku rsus laste balli Missi ja Misteriga, dots. Endel Ploomi mõtisklust teemal «Ideaalne üliõpilane», I kursuse j u hendaja E im ar Rahumaa artiklit raskest, ent uudsest ja võluvast algusest; seda, mis sügissemestril õig usteaduskonnas popp jne. Kurb, et «ÕL»-i tiraaž ju s t eriti suur ei ole. Kel aga tõsine huvi teada saada, mida leht endast ku jutab, otsigu üles oma juu rak atest sõbrad ja küsigu, küll siis asi sel geks saab. ANNE MILDER, õigust. I k., teaduskonna pressisekretär. Ministri käskkiri KKEH ministri käskkirjaga said kiita kauaaegse eduka teadusliku ja pedagoogilise töö ning aktiivse ühiskondliku tegevuse eest ja seo ses 70. sünnipäevaga ENSV teene line arst Leonid VAINER, seoses 60. sünnipäevaga dots. Linda ERINGSON, seoses 50. sünnipäeva ga dots. Virve KASK ja dots, Viiu S1LLASTU, kauaaegse kohusetund liku tööülesannete täitmise ja ak tiivse ühiskondliku tegevuse eest ning 50. sünnipäevaga seoses va nemlaborant Helju RAJANDO.. Rektori käskkiri. Arstiteaduskonna raviosakonna III kursuse üliõpilase LAURI EINRE joonistused.. Rektor tänas ülikooli kirjastusja trükiosakonna kollektiivi välja ande «Tartu Riikliku Ülikooli aja loo küsimusi» VII, VIII ja IX vi hiku kvaliteetse ja kiire ilmutamise eest..

(2) KUNSTIINSTITUUT ♦ KUNSTIINSTI Mis on ERKI-is Meie kool on tegelikult 65 a a s t a t vana. Tema eelkäijaks oli Kõrgem Kunstikool «P allas» Tartus. ERKI-is on kaks teaduskonda: kujutava ja tarbekunsti ning arhitektuuriteaduskond. Erialasid on 11: maal (ka teatridekoratsioonim aal), skulptuur, graafika (vaba- ja tarbegraafika, plakat, raam atu k u ju n d u s), keraamika, klaasehistöö, metallehistöö, kunstiline tekstiil, kunstiline kostüüm, arhitektuur, ruumi- ja mööblikujundus, disain. Neist n a h k ehistööd õpetatakse siin ainukesena Nõukogude Liidus. Üliõpilasi on umbes 400, lisaks veel arhitektuuriteaduskonna õhtuses osakonnas u m bes 100. Meie kool on üsnagi internatsionaalse koosseisuga. Igal aastal vastuvõetud üliõpilastest moodustavad teistest liiduvabariikidest õppima asujad ligi 25%. Põhiliselt tullakse Lätist, Leedust, Moldaaviast, ka mujalt. Praegu õpib siin umbes viieteistküm nest rahvusest üliõpilasi. Meile tullakse ka välisriikidest. Sel õppeaastal on neli üliõpilast Mongooliast, möödunud aastal oli kaks noort Soomest. t Eripäraks on see, et suurem ale osale erialadest võtame vastu väga vähe üli õpilasi. Sellest tulenevalt on konkurss sisseastum iseksam itel suurim vabariigis — keskmiselt 4,2 soovijat kohale, graafikas ja ruumikujunduses isegi_ 7,8 soo vijat. Ka meie üliõpilaste keskmine vanus on tavalisest kõrgem. 2/3 õppijatest m oodustavad naisõpppurid. Suur osa tudengitest on abielus, enam usel ka lap sed. üliõpilasem ad ja -isad tunnevad puudust omast lasteaiast, sest linna laste aedadesse on raske kohta saada.. Õppejõude on instituudis 122, neist 11 töötab kohakaasluse alusel. Üks õppejõud, H elm ut Oruvee, on teaduste doktor, 22 õppejõudu a g a teadu ste kandidaadid. P rofessor Evald Okas on NSV Liidu Kunstide Akadeemia tegevliige, rektor J a a n Vares sam as korrespondentliige. ф M illega tegelevad teie õppejõud ja üliõpilased? Eelkõige loomulikult õpetam ise ja õppimisega. Teaduslik töö jagu neb n a g u m ujalgi plaaniliseks, eelarveliseks ja lepinguliseks. Plaanilised tööd hõlm avad 14 probleemi, need omakorda jag un eva d 70 teemaks. L epinguliste tööde m ah t pole kuigi suur, tööd ise on enam asti seotud erialadega, näiteks ruum ikujunduse, disaini, m onu m en taalku nstig a. Lepingulise tööna valmisid ka teie ülikooli rektori kabinet, rektori tool, serviis (TRÜ juubeliks), «Estonia» teatri sisekujundus. Disainerite tööks on too dangu praktiline kujundamine. Meilt on re s torani «Nord» seinamaalid, Tallinna Teenindusm aja sisekujundus. Sel les töös sa ava d õppejõudude juhendamisel kaasa lüüa ka üliõpila sed. T udengite ja õppejõudude koostöös on tehtud näiteks Tallinna uue tuletorni sisekujundus. õp pejõ ud töötavad ka vabariigi projekteerimisinstituutides. Kõigi nende instituutide peaarhitektid a g a on meil k ohakaasluse alusel õ p pejõududeks. Lepingulisi töid teeme ka väljapoole vabariiki. Nii valmisid m öödu nud aastal sisekujundus ja infosüsteem (blanketid, kutsed, üldse kõikvõimalik graafika) Odessa Polütehnilisele Instituudile. N agu iga teine kõrgkool, soovime meiegi, et õppejõud oleksid head spetsialistid ning tegutseksid aktiivselt oma erialal.. Viimastel aastatel oleme oma ajalehes tutvustanud pikemalt Läti ja Vilniuse RÜ-d. Pisut oleme juttu teinud ka Kiie vi, Mari, Kaasani ja_ veel m õnest tei sestki korgkoolist, õppejõudude sulest on ilmunud artikleid välism aiste õppe asutuste kohta (Inglism aa, Jaapan, tõlkelugu Jugoslaaviast jt.). Kuidas ela takse aga hoopis lähemal, siinsam as Eesti kõrgemates õppeasutustes. Täna pakume lugeda Eesti NSV Riik liku Kunstiinstituudi lehekülge. Selle koostamisel aitasid II kursuse žurnalistikaüliopilast Mart Riikoja ERKI õp pe- ja teadusprorektor prof. PEETER TARVAS (avaintervjuu ongi tem aga), komsomoli- ja ÜTÜ rahvas, kellele siin kohal palju tänu ütleme.. Komsomoüorganisatsioon kuulub oma suuruse poolest kesk miste hulka Eestis. 1. ja a n u a ri sei su g a 1979 on arvel 288 liiget, mis moodustab 86,4% komsomoliealistest üliõpilastest ERKI-s. In s titu u dis tegutseb kaks teaduskondade n in g kuusteist erialade ja kursuste komsomoliorganisatsiooni. Arhitek tu uriteaduskonnas on kaks erialade ja viis kursuste algorganisatsiooni ning k ujutava ja tarbekunsti tea duskonnas kaheksa erialade a lg o r ganisatsiooni. Lisaks neile on ERKI-s personali algo rg anisatsioo n. ф Millised on ERKI mured? Muresid on mitmeid. Näiteks pole tudengite elam istingim used k a u geltki korralikud. Sam al ajal kui TRÜ-s on ühiselamukohaga v a r u s ta tu d 66% soovijaist, T P I-s 52%, K onservatooriumis 33%, T P edl-s 31%, on ERKI-1 võimalik rahu ldad a vaid 15% soovidest. Seepärast oleme sunnitud üürima linnakortereid, igal aastal umbes 60—70 rin gis, mida ka ateljeedena kasutatakse. E nam asti antakse üürile vaid keldri- või pööningutube, nii et meie üliõpilased elavad n a g u v an aa ja kun stnik ud Pariisi katusekambrites. Kitsas on ka õppehoonetes. Selle õppeaasta sügisel kinnitati uued üleliidulised normatiivid, mis näevad igale üliõpilasele ette 1 7 m 2 põ ra nd apind a ülikoolides, üle 20 m 2 kultuurikoolides ja üle 30 m 2 kunstiõppeasutustes. Meie instituut seisab sellest norm ist v äg a kaugel. A as taid ta g a s i valmis oma projekti jä rg i ehitatud kooli teine ehitusjärk, kolm anda jä r g u projekteerimine käib. Igal aastal teevad m uret sisseastujate m adalad kunstilised oskused ja võimed. Üldainete eksameil on läbipõrujaid tavaliselt ainult 2—3%, kuid joonistamine ei õnnestu 25%-l, vaba kompositsiooniga jääb kõr vale 50%. Olukorra parandam iseks korraldatakse juba aastaid e ttev al m is tu s k u rs u s t Sellel õppeaastal võtab neist osa üle 220 noore. M urettekitav on üliõpilasisetegevus. Meie instituudist on pärit küll niisugused tu ntud ansamblid n ag u «Peoleo», «Kukerpillid». Lisa aga ei paista tulevat. Suuresti piirab taidluse a re n g u t ruumipuudus. Kõige täh tsa m on m uidugi üliõpilaste eneste initsiatiiv.. ANDREI KORMAŠOV, sünd. 1957 (graafika IV k.) «Portree» (ofort).. kordamööda valm istasid ette -ü he nõupidamise, mis ka otseselt üht sektorit ja seega ühte tä h ts a t töö lõiku puudutas. Toim unud on O P P -a la n e nõupi damine, kus alg organisatsioonide sekretäridele tu tvu stati Ü P P läbi viimise juhendit. Ü P P a rv e s tu sra a m at võimaldab ju saad a ülevaate nii üliõpilaste ühiskondlikust kui ka erialasest aktiivsusest nii ERKI-s kui ka väljaspool instituuti. S am u ti on võimalik planeerida ülesanne te jagam ist, sest on ülevaade üli õpilase koorm atusest nii erialase kui ka ühiskondliku tööga. Oluliseks peab saam a Ü P P a rv es tu sraam at töölesuunamisel p ä rast instituudi lõpetamist. Ü P P juhendis, mis sai valmis spetsiaalselt ÜLKNÜ Keskkomitee, ELKNÜ Keskkomitee ja teiste k õ rg koolide sellealaseid m aterjale ja kogemusi arvesse võttes koos marksismi-lenmismi kateedri vanemõpe taja O. P õ drag a, on arv estatud in s tituudi eripära võrreldes teiste kõrg koolidega, teiste kõrgkoolide Ü P P alase töö plusse ja miinuseid. Iga üliõpilase kohta on sisse seatud isiklik sotsialistliku võist luse arv estu skaart. A rvestust pee takse semestrite kaupa, kaardile kantakse õppeedukus, distsipliin, kiitused ja noomitused, instituudi esindamine. Põhiliseks on osavõtt. vaimne loidus. Näitustele kiputak se esitam a kiretuid, tavalisi töid. P uudub terav eneseväljendus. Soovitakse vaid, et žürii laseks töö konkursil läbi. E nt kui n äitus on üles seatud, virisetakse, et miks m i nu pilt on selles ja mitte teises seinas, kust ta m õju sam a lt välja paistaks. Ka konkursil uue ÜTÜ liikmekaardi saam iseks tuli üsna vähe töid. Ometi on see ju hea või malus eriti ju st graafikutele.. ge äärmuslikumad, kuid kindlasti täitis see ettevõtm ine oma ülesande, võim al das leida uusi ideid, andis sädet edas pidiseks. Tulevikus on meil sellelaad seid otsinguid kavas korrata. Ja kui mõni töö ka ebaõnnestub ning näitusele ikkagi läheb, siis näeb autor oma v ig a paremini. Praegu mõtleme näitusele, m ille teemaks on roosa, must ja valge.. ®• __ • •. UTU. ÜTÜ tegevus ERKI-s on m õneti gi erinev sellest, mida mõistame meie, ülikoolirahvas, selle all. Meil tähendab ÜTÜ eelkõige teaduslikku uurimistööd, mõnes küsimuses sü gavam ale tu ngim ist loengus õp eta tavast. Kunstiinstituudis on ÜTÜ liinis umbes pooled päevases 1978. aastal esinesid 13 meie õppejõudu 14 välisnäitusel kokku umbes 50 tööga, tegevad aga ka 8 üleüidulisel näitusel. Ainuüksi Evald Okasel on igal a asta| töid 10—15 osakonnas õppijatest. Töötab 11 erivälisnäitusel. 28 vabariiklikul näitusel on olnud üle 500 meie õppejõu töö. Per alaringi ja 7 üldringi. A astas v a l sonaalnäitusi on korraldatud 10. Lisaks näitustele peab lugem a ka osavõttu mib umbes 100 teoreetilist tööd. loom ingulistest võistlustest ja konkurssidest. 1978. aastal koostasid meie õppe jõud kolm monograafiat: I. Torn — «B. Bernstein» ja «V. Tolli» ning H. MatSiia alla käivad põhiliselt ühiskonve — «Sillad läbi aegade», õppejõud on väliaspool instituuti pidanud üle 300 nateadustealased uurimused. P e a tunni loenguid, esinenud raadios ja televisioonis. rõhk on pandud loomingulisele ja Meie õppejõud on ka tihedalt seotud ühiskondliku tööga väljaspool instituuti. Üle 100 õppejõu tegutseb umbes 80 asutuse kunstinõukogus, kunstikolleegium is. ku nstipro pag and aalasele tööle. Igal Loenguid tuleb korraldada samuti kultuuriülikoolis, ühingus «Teadus» ja mujal. aastal läheb vabariigi väiksem ates se asulatesse ja koolidesse teele v ä Q Milline on ERKI positsioon Nõukogudemaa kunstikõrgkoolide hemalt kolm rän dn äitust. Instituuhulgas? disiseselt korraldatakse aastas väh e Meie koolil on olnud au esindada Nõukogudemaad paljudel välisnäitustel. m alt 15 näitust ja loomingulist Hiljuti saatsim e 15 eksponaati Austraaliasse, kus on NSV Liidu kõrgkoolide näi tus. New Yorgist jõudsid tagasi meie tööd, mis olid eksponeeritud näitusel konkurssi. «Sovetskaja Ženštšina». Väljas oli 19 eksponaati meie 14 naisüliõpilaselt. Esine ERKI ÜTÜ esimees SIGNE LEtud on veel Argentiinas, rahvusvahe'isel m essil «Ekspo 70» Osakas, Pariisis, PASSAAR: Londonis, Grenoble’is, Rio de Janeiros. UNESCO kunstimetoodiiisel konverentsil Jugoslaavias oli esindatud vaid kaks « P araku on meil praegu mingi. kõrgkooli meie maalt. Üks neist oli ERKI. Eesti kultuuri päevadel on meie töid eksponeeritud Bratislavas, Prahas, Ber liinis, Leipzigis oli väljas meie nahkekistöö ia raamatuköitmise näitus. Instituudil on valuutavaba praktikagruppide vahetamise õigus Leipzigi Graa fika ja Raamatukunsti Ülikooliga, Halle Tööstusliku Vormikuiunduse Ülikooliga, Bratislava Kujutava Kunsti Akadeemiaga, Ungari Tarbekunsti Ülikooliga, õppe jõude vahetame Halle Ülikooliga, varem olid sidemed ka Oulu Ülikooli arhi tektuuriosakonnaga.. 15 liikmega. Iga kursuse ja eriala algorganisatsiooni juhib kolmeliik meline büroo. T eaduskondade komsomolibüroodes on kuus liiget. ELKNÜ ERKI komitee on 16-liikmeline. Kolm a a s ta t oli sekretäriks J N D R E K SAMUSSENKO, kes 1977. aastal lõpetas arhitektuuri. Tänavu a a sta st juhib komsomolitööd graafikakateedri õppejõud ÜLO EMMUS, kes varem oli agitatsiooni ja pro p a g a n d a asesekretär. V äga tä h t s a te küsimuste arutamiseks kutsub sekretär kokku niinim etatud ERKI kom som olialgorganisatsiooni sekre tariaadi. 1976/77. õppeaasta oli ERKI komsomoliorganisatsioonis enese taasleidmise ja uue tõusu alguse n ing õppimiste a a sta, sest kõik ak tivistid olid uued. 1977/78. õppe a asta oli suhete normaliseerimisja laiendam isaasta kõrg em alseisva te orga nite ga nin g kasulike koge muste ju urutam ise a a sta ELKNÜ ERKI organisatsiooni töösse, 1978/79. õppeaasta a g a o rg a n is a t sioonisisene aasta. Komsomolitöö teravik oli su un atud o rga nisatsio o ni sisemusse, seejuures jätkati kõi ki väljapoole suu natu d sidemeid ja kontakte. Komitee sekretär o rg a n i seeris igakuised ERKI a l g o r g a n i satsioonide sekretäride õppusi ja nõupidamisi. Ü ritustes osalesid a g a rasti ka komitee töösektorid, kes. Tekstiilikateedris on saanu d toredaks tavaks kad ri päevadel karnevale korraldada. Nendel õhtutel lüüakse ka esmakursuslasi «rebaseks». Kadripäev valiti seepärast, et enamiku nii üliõpilas test kui õppejõududest m oodustavad naisterahvad. Iga karneval on t a valiselt m ingi kindla alateemaga, Näiteks möödunud aastal oli VanaKreeka, tän avu ag a korraldati mustlasõhtu. Kindlaks on kuju nenud ka kursuste ülesanded peo korraldamisel. Teine kursus valm is tab toidud, kolmas hoolitseb isete gevuse eest, neljas lööb «rebaseks» ja viies koos õppejõududega on k ü lalisteks.. Seepärast m õtlesime, et tuleb teha mi dagi uut, ergutavat, mis kisuks rahva eemale rutiinist. Otsustasim e teha näi tu se, m ille tinglikuks nimeks sai «Võistlus stagnatsiooni vastu». Näitus oli konkursivaba. Kaks nädalat enne avam ist panime üles kuulutuse, et kõik soovijad võivad oma tööd, ükskõik mis stiilis ja mis vormis ise instituudi saa li välja panna. Selle vormiotsingu näi tuse tulemus oli väga huvitav. Ekspo neeriti tõesti igasuguseid töid, lausa absurdsusi. Tähtis polnud mitte töö vä line viim istletus, vaid uudsus. Nii sel guski, et kunstitööna võib esitada ka vanu saapaid, kanamune, pildiraame, rohelist tooli, isegi prügihunnikut. Aeg tööde valm istam iseks oli täiesti piisav. Näitus kutsus esile väga elava instituudisisese poleemika. Arvamused olid kõi-. lasmehele noore naise valimine. Võib vist küll öelda, et sellised peod on K unstiinstituudis üsnagi tavalised. Annab ju sääran e spo n taa nn e ja vaba pidu inimestele hea võimaluse enn ast täielikult avada. N iisugune õhtu on mõnetigi s a r n a ne tõelisele loomisele, olgu see siis maalimine, savi vormimine või maja projekteerimine. Tekstiilikateedri maskeraadide korraldam ine on ag a kasulik sellegi poolest, et nii saavad tulevased riidekunstnikud häid ideid, nin g püüdes enn ast võimalikult teemale v astav alt riie tada, teadmisi ka an tud maa või rahva tekstiilist.. ÜTÜ tegevuse alla käib a g a ka osavõtt m itm esu gu stest üleliidulistest ja rahvusvahelistest konkurssi dest. Möödunud aastal oli Mehhi kos rahvusvaheline üliõpilastööde konkurss, mille teemaks väikeasu late keskuse lahendamine. Meilt s a a detud kolhoosikeskuse plaan sai hea hinnangu. Ig al aastal lõpetab meie maal kõrgkooli umbes 500 arhitekti. E e s tist tuleb neid 20— 25. E n t m öö du nud aastal, kui Tallinnas meie oma m a jas oli üleliiduline arhitektide diplomitööde ülevaatus, tuli sealt meile üks esimese ja kaks teise j ä r gu diplomit. Vabariiklikule ühis konnateaduslike tööde konkursile esitasime möödunud a astal kahek sa tööd, millest üks pälvis esimese. Jaan Paavle (keraamika V k.) * m ul on va lgusega om a salaliit kui ta tahab ära viib m u siit väljakuid ja nuge haljastab kindla käega täkku valjastab m ul on va lgusega om a side om a bisness m äng ja pide m ul on va lgusega om a teod teha: va lgustada inim hinge keha m ul on valgusega om a salaliit kui ta tahab ära viib m u siit. Ütlen ette, et mustlaspidu läks täiesti korda. Juba kostüümid olid vä g a õnnestunud. M ustlasteem a annab ju to hutult palju võimalusi lasta fantaasial vabalt lennata. Pidu oli lav astatud suure mustlaslaagrina, kus käis uute liikmete vastuvõtm ine. Seepärast oli tarvis proovida kandidaatide oskusi. M u s t lane peab oskam a kätt vaadata, tantsida, laulda, v a ras ta d a ja veel palju muud. V anem ad m ustlased näitasid kõike ette ja noored pidid järele tegema. See ettenäitamine m uu tus kähku üheks suureks isete gemiseks. Tekkis ühe suure mustla slaagri tunne. Kõik tõid kaasa plaate paljude m aad e m u s tlasm u u sikaga, mille järg i tantsiti, kes ta h tis, laulis k aasa. M ustlasmeeste vahel tekkis vahepeal_ lausa toeline piitsasõda. Ja kui mõni saigi sini se pleki, siis ega sellest küll ei hoolitud. Ühes to a n u rg a s oli maas kuhi -mustlastoitu — küpsised, õu nad, porgandid, pähklid, k apsad ja veinipott — just nagu ühes tõelises m u stla sla agris k o rrald ajate arvates olema peab (tegelikult polnud küll vist keegi kohalolijaist ehtsas m u s t laslaagris olnud, ag a ega sellest hoolitud!). Ohtu naelaks oli must-. Jt* fa уЪл. •tj. -4a -*%/»■. U,*4h>i4 - у » üzLMsjk &L7 •. ANDRES TALI, sünd. 1956 (graafika V k.), «Jalg» (siiditrükk)..

(3) TUUT. HELGA KURNI 60. С Т О tegevusest, esinemine näitustel f a konkurssidel, erialane ja kunstip ro p ag an d aala n e töö väljaspool "kooli. E t ERKI-1 on v ä g a tihedad välis sidemed, siis töötab ka EÜE koos välissuhete sektoriga. M alevarühmi vah eta tak se Saksa DV-ga ja Tšeh hoslovakkia ga, varem tehti seda ka U ng arig a. Senisest elavam alt on komsomo lio rg anisa tsioo ni esindajad osalema tiakanud stipendiumikomisjonide Dots. H elga Kurm, kes tä n a t ä •töös, teaduskondade ja kateedrite histab 60. sünnipäeva, kuulub oma noukogudes ja mujal. laiahaardelise ühiskondliku teg evu se tõttu ülikoolis ja väljaspool se Komsomolikomitee peab oma töö da, sam uti suure hulga õpilaste tõt üheks eesm ärgiks üliõpilaskonna tu meie kõrgkooli populaarsem ate üha laiemat k a asah aaram ist kõikide õppejõudude hulka. in s titu u d i ees seisvate küsimuste laH. Kurm pärineb T artu s hästi ' hendamisse.. Tähtsaks töölõiguks on ka uute tuntud ja hin natud pedagoogide Helene ja Karl Antoni perekonnast. O LK NÜ liikmete vastuvõtt. Kui v aad ata ÜLKNÜ-sse kuuluvuse Pedagoogiteed a lu stas ta ajalooõpe p rotse nti viisaastakute järgi, siis on tajan a novembris 1944 tookordses pilt selline: 1960— 1965 kuulus Jkomosmoli 70—74% üliõpilastest, 1965— 1970 75—78%, 1970— 1975 77—80% ja 1975— 1978 oli protsent 8 4 —88. Teatud osa selles tõ usu la i n e s on komsomoliorganisatsiooni .autoriteedi kasvul ka väljaspool in stitu u d i m aja, kuid põhiliselt a s tu ta k s e ÜLKNÜ-sse ikka juba E R K I-s õppides.. diplomi ja kaks teise auhinna. Teadusliku töö alla käivad ka meie suvepraktikad: rahvuslike kin daja vöömustrite ja muude etno g ra afiliste m aterjalide kogumine, m is antakse üle E tn o g ra a fia m u u seumile. öppeekspeditsioonide m a terjalid antakse sam uti muuseumile. 1978. aasta l käidi Koola poolsaarel, uuriti kaljujoonistusi ja laplaste elu. 1979. aastal oldi Lääne-Siberis handide juures. Seda ekspeditsiooni j u hendas Kaljo Põllu. Mõõtmispraktikal tehakse tööd vabariiklikule restaureerim isvalitsusele. Mõõde takse peamiselt v anade m ajad e v ä lisuksi. Arhitektid käivad meie maa h uv itav am a tes linnades Moskvas, Vilniuses jm. In stituu t võimaldab .meie tudengitel külastada ka huvi ta v a i d välisnäitusi meie maal. Hil ju ti käisid disainerid M o sk v asT ta alia disaini väljapanekut vaata m as. Igal aastal korraldam e koos õp pejõududega teadusliku konverentsi, võtm aks kokku a a sta jooksul teh tut.. Kunstiajalugu kulda, m u sta ja kollast ken tsa ka id m ereloom i: . haarm elisi ja sitkeid sinist-pruuni tooni veevärk ja siseõued — valguse, tuulekojad ülesse nendes ka sva sid toonased K reeta pojad T um edaid kam ares-vaase ken tsa ka id m ereloom i M in g e- ja elufaase sin ise id -p ru u n e sooni. Labor T a m b in m üüsris vasko ksü ü d l sekka segan in g listin a M is sest aga välja tuleb S e d a ei tea ka m ina R o h elin e igatahes P unakas või pruun -igal ju h u l m ahe k u i veluur Vee ja tulekindel .pärast proovi n ii ka sina inim ene K u i on soovi. Skulptuuritund S in is t sa vi võtad ja voolid dhu silm ad ja käed " f lõpetad elukooli jä ä d seism a ja näed: kõrged vaasid ja liuad p uupinkidel reas V alget liha ja õlut N a istel tanud peas V aikselt ukse siis suled 'Nagu peab K e s m u järele tuleb ■puutub ja h tu n u d pead Koostanud MART RIIKOJA.. T a rtu õ p e ta j a te Seminaris. S em ina ri reorganiseerim ine õpetajate in s tituudiks viis ka H.- Kurmi selle kõrgkooli ajalookateedrisse. 1951. aastal astu s ta TRÜ p edagoogika kateedri aspirantuuri, kus 1954. aasta l prof. A. Pinti juhendamisel valmis kandidaadiväitekiri teemal «Nõukogude Eesti üldharidusliku kooli areng». Kaitsnud väitekirja, jäi H. Kurm pedagoogikakateedrisse tööle algul vanem õpetajana, hiljem dotsendina. V a ata m ata sellele, millises õppeasu tuses H. K urm töötab või millist ainet ta õpetab, mäletavad tema õpilased teda ikka meisterliku ja sooja südam ega õppejõuna, inime sena selle sõna parimas mõttes. Et ta on võitnud oma kolleegide poo lehoiu ja usalduse, tõendab a s ja olu, et teda on korduvalt valitud ülikooli parteikomitee, ametiühin gukomitee ja kõrgkooli m uude ju h tivate o rganite liikmeks. Rahvas on teda valinud rahvakohtu k aasistu jaks, T artu linna RSN liikmeks ja E N SV Ülemnõukogu saadikuks (1971), kus ta oli noorsookomisjoni. Väärikas tööjuubel. sekretär. P ra e g u on tal au esind a da E N SV ametiühinguid NSVL A metiühingute Kesknõukogus. H. Kurmi teaduslik looming on keskendunud peamiselt Eesti kooli Asja tähistasim e ülikooli 35. sõ ajaloo, võrdleva pedagoogika ja vii ja järg se tööaasta lõppu ja m eenu masel ajal eriti perekonnaõpetuse tasim e lugupidam isega kaaslasi, kes probleemide ümber. Temalt on il kõigi nende a astate jooksul on töö munud suur hulk teaduslikke ja po tan ud aim a m a te f i heaks. Füsioloopulaarteaduslikke artikleid, õppeva giakateedris jätkab töötam ist neli hendeid ja mitu brošüüri la stevane nendest, kes tulid kateedrisse esi matele, mõned nendest ka vene ja mesel sõjajärgsel õppeaastal: prof. tšehhi keeles. Silmapaistva ja oo da E. Käer-Kingisepp, dots. M. Epler," tud lektorina tunneb teda peaaegu la borant L. M usto ja vanemprepakogu Eesti õpetajaskond, paljud ra a to r S. Muttik. lastevanem ad ja telerivaatajad, Ühes äsjases lehenumbris rääkisi õ p e ta j a te atesteerimise vabariikliku komisjoni liikmena on tal korduvalt me oma heast abilisest Salme Mutolnud võimalus õpetajate huvide tikust, tän a teeme ju ttu LIIDIA MUSTOST. Asudes tööks k o rra sta eest välja astuda. H. Kurmil seisavad ees veel m itma sõjavapustustes k an n a ta n u d fümed aastaküm ned loometööd. Tema sioloogiakateedrit, otsis kateedriju kolleegid soovivad, et need a a s t a h atajaks nim etatud prof. E. Käerkümned tooksid temale isiklikult Kingisepp endale abilisi. Üheks sel-' rah u ldu st ja pidevalt rikastaksid liseks sai pikkadeks aastateks Lii meie pedagoogikateadust, et veel dia Musto, kes 2. jaan ua ril 1945 kauaks säiliks tema nooruslik rei- kinnitati (tollal füsioloogia ja bio loogilise keemia) kateedri labo ran pus ja siiras sõbralik meel. di kohale, kus ta on püsinud t ä n a A LEKSANDER ELANGO seni. L aborandiam et pole kergete killast, kui m ä ä ra v koht töös on loomkatsetel. Liidia M usto ag a oli filoloogi ettevalm istusega, õppis p ä r a s t Tartu T ütarlaste G ümnaasiumi fessor K. M orgensterni 1803. a a s lõpetamist 1923. aastal ülikooli fi tal asu tatu d muuseumi v arad on losoofiateaduskonnas võõrkeeli. E t teaduslikult süstematiseeritud, on ta filoloogihingele v a a ta m a ta oli taa s av atu d kartser, 1978. aastal t ä tubli abiline ka loomkatsete juures, histati muuseumi 175. aastapäeva. seda tunn istav ad korduvad kiitused Seda kõike tänu meie suure v a s tu ülikooli juhtkonnalt: 1948 TRÜ au tu s tu n d eg a ja nõudlikule juhatajale. tahvlil, 1949, 1962 ja 1968 rektori Lisame veel, et me ei ole teda n äi kiitus, neist viimasel korral abi eest nud halvatujulisena, ebasõbralikuna. gastroenteroloogiaalase konverentsi Õie Utteri sõbralik suhtumine toob organiseerimisel ja läbiviimisel; tema juurde palju nõu- ja ab iva ja 1971. aastal m ärgiti tema head tööd jaid. On ta ju h innatud kunstieks rahalise preemiaga. Kateedris on pert k og u vabariigis. Igal ajal võ Liidia Musto teinud kõike. Tema käe tab ta lahkesti vastu k unstihuvilist all on aastaid olnud kateedri r a a ta ei tee vahet töö ja vaba aja v a matukogu, kirjavahetus ja õppetööst hel. osavõtu kontroll. Ta on aastaid ol 8. jaanuaril, tema sünnipäevalnud ka praktikumitööde ettevalm is õnnitles juubilari kogu ülikooli pe taja, abistaja loengukatsetel ja tea re nimel rektor, kes hindab kõrgelt duslikus töös. Viimases osas r ä ä g i Õie Utteri tööd ülikoolis ja v ä lja s vad Liidia M ustost erilise tä n u t u n pool seda nin g toonitas tema peent dega TEM HTUI v anem teadur m e kunstim aitset. ditsiinikandidaat M. Teoste, kelle P alju õnne ja edu soovivad ka aspiran tuu riaastail oli Liidia Musto KOLLEEGID . igapäevaseks abiliseks loomkatsete juures, n ing kateedri professor S. Teesalu, kes võis tema hooleks r a huliku südam ega usaldada krooni lise eksperimendi koerte hooldami se, jälgim ise nin g uurimiseks v a ja meistrivõistlustel. liku nõre kogumise nii oma kandi Edukas on olnud IT. Laidre ped a daadi- kui ka doktoritöö puhul. googitöö. Tema juhendamisel s a a vutasid häid sportlikke tulemusi Liidia Musto on kaasa löönud ka R. Üts, T. TuulJng, E. Hütt, I. ühiskonnatöös. Mitu a a s ta t oli ta Kompus, A. Arro jt. Uue Anatoomikumi ametiühingu Aktiivne on olnud ta ka ühis rü hm ao rg an isaa to r ja ajak irjand u 1 kondlikus töös. P ra e g u on ta meie se levitaja. ujumisföderatsiooni presiidiumi lii Oma aastatepikkuse töökogemuse ge, teaduskonna parteibüroo liige ja ga on Liidia Musto kõigile v ä ä rtu s TRÜ vetelpääste algorganisatsiooni likuks nõuandjaks nii töö- kui ka esimees. Ta on täitnud oma üles elualastes küsimustes. Tema kohu andeid alati hästi, näidanud üles setundlikkus ag a manitseb meid, suurt aktiivsust ja va stutustunnet. noorem aid järgimisele. Õnnitleme ja soovime juubilarile Füsioloogiakateeder õnnitleb ühte edu edaspidiseks! oma staažikam at liiget tööjuubeli Kolleegide nimel puhul ja soovib talle kõike head järgnevaks. JAAN LOKO. OIE UTTER 50 taja ametit pidav Öie U tter tu n d u vad la hutam atud. Nõnda on ikka, kui üks inimene pikka aega ühes paigas ametis, veel enam, kui ta oma tööhoole ja -arm astuseg a kõi gile meelde jä änu d. Muuseumi tuli Öie U tter tööle 22. aprillil 1959. aastal. Tollal täitis ta kunstiajaloo kabineti ju h a ta ja ja muuseumi hool daja kohustusi. Hiljem need liideti. Ülikoolis on Oie U tter ag a juba 1950. a a s t a s t saadik. Siis a stus ta ajaloo-keeleteaduskonna ajaloo-osakonna üliõpilaseks. Õpingud lõppe sid 1955. aasta l kiitusega. Mõnda aega tuli tö ötada NSV Liidu a ja loo kateedris vanemlaborandina. Samal ajal täiendas tulevane k u n s tiajaloolane end kunstiajaloo tu n d maõppimisega, tegi innukalt ühis kondlikku tööd. Järgm iseks sa m muks oli juba eespool mainitud Meie klassikaline m uinasteaduste kunstiajaloo kabineti ja muuseumi m uuseum ja selle perenaine, ju h a töötaja amet. Seda siiamaani. P r o . H E IN O. L A ID R E. tas H aapsalu Õ petaja te Seminari ja 1952 TRÜ kehakultuuriteadus konna. Seejärel töötas T artu s m it m esugustel ametikohtadel nii o rg a nisatsioonilisel kui ka pedagoogili sel tööl. Alates 1968. a a sta st töö tab ta kehakultuuriteaduskonnas õpetajana ja 1971. a a sta st v anem õpetajana. 1975. aastal sai ta pedagoogikakandidaadiks, on 23 te a dusliku töö autor. P arim a d sportlikud tulemused on pärit õpilas- ja üliõpilaspõlvest. A astatel 1946— 1948 oli ta vabarii gi noortemeister kuulitõukes, k etta heites, odaviskes, uisutamises. Üli koolipäevil olid lemmikalad ujum i Heino Laidre sündis 18. jaanuaril ne ja veepall, kus saa vu tas kord u 1930 Haapsalus. Aastal 1948 lõpe valt auhinnalisi kohti vabariigi. EKP TRU kom itees ф Läinud aasta viimasel istungil 24. detsembril oli pikemalt arutu se all õ p p e t ö ö p a r t e i l i n e j u h t i m i n e f i l o l o o g i a t e a d u s k o n n a s . Ülevaate sellest tegi teaduskonna Parteisekretär dots. S. Smirnov. Õppeedukuse protsent on veidi tõusnud, rahul olla sel lega veel ei saa. Õppeedukust ja -distsipliini on pidevalt arutatud tea duskonna parteikoosolekuil ja -bürool, ka koos kursusejuhendajatega ning komsomolisekretäridega. Siiski on kom som oliorganisatsiooni hool oma liikmete edasijõudmise eest veel vähene. Pretensioone oli ka ühiskonnateaduste kateedritele, kes ei planeerivat loenguid ja seminare esim esteks hommikutundideks ega laupäevadeks. Dekanaadi ja partei büroo järjepidevat tööd märkis ära parteikomitee liige prof. H. Müür. Järgnevas mõttevahetuses oli kõne all peamiselt vene filoloogia osa kond teistest kehvema õppeedukuse ja korra pärast. Sõna võtsid rek tor prof. A. Koop, dekaan prof. A. Künnap, prodekaan dots. N. Toots jt. Rektor rõhutas, et vene filoloogia õppejõududest peaks kujunema niisugune ühtne kollektiiv, kes peale eriala õpetamise senisest enam ka üliõpilaste kasvatusprotsessi lülituks. Praegu tegevat dekanaat ära m õndagi sellest tööst, mis kateedrijuhataja jagu. Dots. A. Metsa arva tes jääb osakonnas saavutatu sageli paraku just negatiivse varju. Võeti vastu otsus. ф Samal istungil võeti NLKP liikmekandidaadiks Kääriku spordi baasi juhataja John Põldsam ja vene filoloogia osakonna üliõpilane Antonina Roosimägi. ф 7. jaanuari istungil kõneles ü l i õ p i l a s k o m m u n i s t i d e suunavast osast komsomoliorganisatsioonis par teikomitee liige vanemõpetaja J. Huik. 4. detsembri seisuga oli üliõpi lastest NLKP liikmeid ja liikm ekandidaat 81. Pooled neist täitsid komsomoliülesandeid, iga üliõpilane keskmiselt üht ühiskondlikku ko hustust. Rohkem ühiskondlikku tööd tehakse õigusteaduskonnas (2 üles annet igaühel). Kaalukamatest ülesannetest nimetati komsomolisekre täri, büroo liikme, komsomoli linnakomitee büroo liikme jt. kohustusi. Õigusteaduskonna diplomand Jüri Raidla kuulub näiteks vabariiklikku rektorite nõukokku. Eelkõnelejat täiendas komsomolikomitee sekretär M. Kallion. Vähem hõivatud on mõned need üliõpilastest kommunistid, kes astusid NLKP liikmeks või kandidaadiks enne ülikooli õppima asum ist või on lopukursustele jõudnud. Üliõpilaskommunistide juhti vat osa ei ole kahjuks veel märgata olnud ühiselamunoukogudes.. 50. Щ Ühiskonnateaduste kateedrite õppejõudude õ p p e t ö ö v ä l i s e s t k a s v a t u s t ö ö s t andis ülevaate parteibü roo asesekretär dots. F. Kinkar. See tegevus on ulatuslik. Lektoritöö, konkursside korraldamine, aineringid jpm. Nüüd on sisse seatud ka üliõpilaste poliitinformaatorite juhendamine. Täpsemaks tuleks muuta siiski kontroll tehtu üle. ф Komitee liige prof. J. Kalits tutvustas lähemalt V. I. L e n i n i 110. s ü n n i a a s t a p ä e v a tähistamise ürituste pro jekti. ф NLKP liikmekandidaatideks võeti kriminaalõiguse ja -protsessi ka teedri assistent Eerik Kergandberg ja õigusteaduskonna üliõpilane Ivo Mahhov.. HomsomoEikroonika Vana-aasta viimasel, 25. detsembri ELKNÜ TRÜ komitee koosolekul anti soovitus NLKP liikmekandidaadiks astumiseks kriminaalõiguse ja -protsessi kateedri assistendile Eerik Kergandbergile ja õigusteadus konna IV kursuse üliõpilasele Ivo Mahhovile. Kuulati ära olmesektori juhataja Riivo Kotkase informatsioon selle kohta, kuidas on täidetud ELKNÜ TRÜ komitee 12. detsembril 1978 vastuvõetud otsust «Kasvatustöö ja üliõpilaste om avalitsuse paranda miseks ühiselamutes». Välja on töötatud uued ühiselamute kasutamise eeskirjad, mis on aga veel trükis ilmumata. Ülikooli sisseastujate ma jutamine teaduskonniti ei läinud sel aastal kahjuks veel läbi. On saa vutatud kontakt ametiühingukomitee vastava sektoriga. Viidi läbi ühiselamutevaheline sotsialistlik võistlus, premeeriti paremaid ühisela muid ja ühiselamu nõukogu esimehi. Elavnenud on ürituste korralda mine ühiselamutes. Leninlikust arvestusest ja ÜPP atesteerim isest majandusteaduskon nas andis aru teaduskonna ideoloogiasektori juhataja Veljo Ipits. Kiitust avaldas komsomolikomitee ideoloogiasektori juhataja Ülar Tikk ÜPP ja leninliku arvestuse atesteerimise eduka läbiviimise eest Antonina Roosimäele (filoloogiat.) ja Kalle Kaljustele (ajaloot.). 1980. aasta esimesel koosolekul 3. jaanuaril kinnitati ELKNÜ TRÜ organisatsiooni aastaaruanne. ELKNÜ TRÜ organisatsioonis on prae gu arvel 5345 liiget, neist naissoost 3707 ehk 67%. Üliõpilas^ kommu nistlikke noori on 4989, s. t. ÜLKNÜ-sse kuulub 90,5% ü liõpilastest.

(4) У. I. L enini 110. s ü n n ia a s ta t ä h i s t a m i s e ü r itu s i ülikoolis tutvustas viimasel parteikomitee istungil prof. Johannes Kalits. Tea duskondades peetakse parteiorgani satsioonide lahtisi koosolekuid tee mal «Elada, töötada ja võidelda le ninlikult, kommunistlikult», kom munistliku kasvatuse konverentse, kohtutakse vanade revolutsionääri de, Suure Isamaasõja veteranidega jt. V. I. Lenini m älestusaastale on pühendatud kevadised rahvaste sõp ruse päevad, laupäevak, sotsialistlik võistlus jt. üritused. Raamatukogus avatakse ulatuslik näitus «Leniniaa na», peetakse teoreetiline konverents «Üliõpilasuurijad Leninlikust Kom. som olist», rubriik «Leninist ja Le niniga» hakkab ilmuma ajalootea duskonna üliõpilase V. Blumi toi metamisel ülikooli ajalehes. Vasta va loengutemaatika on välja tööta nud ühingu «Teadus» ülikooli juha tus, V. I. Lenini teoreetilist päran dit käsitletakse konkursi- ja referatiivsetes töödes, komsomolikomitee korraldab koos ühiskonnateaduste kateedritega V. I. Lenini elu ja loo mingu kohta viktoriini, ülikoolis seatakse üles tähtpäevale pühenda tud näitagitatsioon. Üleülikooliline aktus on kavas pidada 22. aprillil.. Järelmõtteid ÜPP atesteerimisest Detsembris toimunud ÜPP nõukogul ühiskondlik-poliitilise praktika atesteerimise kokkuvõtete tegem isel selgus, et atesteerim isele kuulus 3270 üliõpilast. «Väga häid» sai 43,96% ja «häid» 40,75%. Ainult 14,20% atesteeritute ühiskondlik-poliitiline aktiivsus tunnistati rahul davaks ja veidi enam kui 1% üliõpilaste aktiivsus loeti mitterahulda vaks. ÜPP nõukogul on viimasel ajal korduvalt rõhutatud vajadust anda üliõpilaste ühiskondlikule aktiivsusele asjalik ja nõudlik hinnang. See pärast võis arvata, et hindelised näitajad kujunevad senistest mada lamateks. Seda aga ei toimunud. Üldse püsivad üleülikoolilised ÜPP keskmised hinded pidevalt enam-vähem ühel tasemel. Küll aga võib täheldada üsna olulisi hinnete kõikumisi mõnedes teaduskondades, osakondades. Ilmselt on nende kõikumiste üks põhjusi ka hindam is kriteeriumide erinev tõlgendamine. Kui eelmisel aastal arvati, et ühiskonnateaduslikel referaatidel oli ülemäära suur osatähtsus koondhinde väljapanekul, siis viimasel ates teerimise kokkuvõtete tegem isel teaduskondadest selliseid arvamusi ei laekunud, sest vastavalt ÜPP nõukogu soovitusele hinnati esmajär jekorras iga üliõpilase tegelikku osavõttu ühiskondlikust tööst. Ilm selt on hindamiskriteeriumide täpsustamine vajalik ka edaspidi. On ju iga üliõpilase ühiskondlik-poliitilisele tegevusele asjaliku ja print. sipiaalse hinnangu andmine üks peamisi faktoreid, mis võimaldab tõs ta ÜPP efektiivsust ja vältida formalismiilminguid. Nagu teaduskon dade aruannetes märgiti, ilmutasid mõned komisjonid veel liberaal sust, üliõpilaste ühiskondlik-poliitilise tegevuse põhjendamatult kõrget hindamist. Ka viimasel atesteerimisel oli peamiseks vormiks iga üliõpilase ühis kondlik-poliitilise aktiivsuse analüüsimine komisjoni ees rühma üliõpi laste, harva kogu kursuse (ruumipuudus!) juuresolekul. Mitmel pool (ajalooteaduskonnas, füüsikaosakonnas, raviosakonnas jm.) eelnes sellele arutelu kursusekoosolekul, mis tunduvalt hõlbustas komisjonide tööd. Nagu varemgi, tegid suure töö ära kursusejuhendajad ja enamik komsomoliorganisatsioone. Õigusteaduskonna IV kursusel aga kuju nes välja nii, et kursusejuhendaja stažeerimisel viibimise tõttu viidi atesteerimine läbi n.-ö. omavahel. Tulemused näitasid, et «väga häid» oli 39%, mis teaduskonna keskmisest (54,9% ) tunduvalt madalam. Kuigi «heaga» hinnatute protsent oli kõrgem kui teaduskonnas tervi kuna, ei saa juristide IV kursust liberaalsuses süüdistada. Kuigi hindamiskriteeriumide tõlgendamisel oli erinevusi ja seetõttu ei ole võimalik koostada teaduskondade põhjendatud pingerida üliõpi laste ühiskondlik-poliitilises aktiivsuses, on siiski ilmne, et suhteliselt suurema aktiivsusega paistis möödunud õppeaastal silma õigustea duskond, kus ka alalisi ühiskondlikke ülesandeid omavate üliõpilaste arv (87% ) oli tunduvalt suurem üleülikoolilisest keskmisest (71,6% ). Teaduskondadest laekunud andmeil on üliõpilaste ühiskondlik koormus võrdlemisi kõrge ka mõnedes filoloogiateaduskonna osakondades (eriti žurnalistidel), ajalooteaduskonnas ja bioloogia-geograafiateaduskonnas. Üldse võib täheldada üliõpilaste ühiskondliku aktiivsuse tõusu. Oma osa selles etendab see, et lisandusid sellised aktiivsuse avaldam i se vormid nagu olümpiagiidideks ettevalmistamine, tegutsem ine poliitinformaatorina jne. Häiris, et enamikus teaduskondades leidus 1—2 kursust, kus ÜPP atesteerim isse ei suhtutud tõsiselt. Esines atesteerim ise edasilükkamist, venimist. Põhjuseks üliõpilaste, mõnede aktivistide distsiplineerimatus, arvestusraamatute m itteõigeaegne täitmine. Edaspidi on suuremad muudatused tulemas ÜPP teoreetilises kur suses. ÜPP nõukogu kiitis oma viimasel istungil heaks õppevahendi, «Kollektiivis läbiviidava organiseerim is- ja kasvatustöö alused» käsi kirja. Et tulevastel kõrgharidusega spetsialistidel tuleb täita oma töö kohtadel mitmesuguseid juhtimisfunktsioone, on sellekohaste teadmiste omandamine hädavajalik. Teine põhiline täiendus tuleb lektor-propagandisti oskuste ja koge muste omandamisel. Senised vormid — lektor-propagandisti tegevuse algteadm iste omandamine ühiskonnateaduslike referaatide koostamise ja läbiarutamise kaudu, samuti esinemine praktikaperioodil, ÜTÜ üri tustel jne., etendavad ka edaspidi olulist osa. Juurde tuleb loengumeisterlikkuse teadmiste ja oskuste süvendatud omandamine noorte lektorite koolide teaduskondlikes (osakondlikes) gruppides, seminariõppuste vormis. LEMBIT KIIK, ÜPP nõukogu aseesimees. re veebasseini reostamine. Kõige pealt tuleb vältida, et Balti mere veebasseini ei satuks nafta- ega õlijäätmeid, sest nende mõjul s a a s aastakümneteks. Tartu linna õhk m uutu nu d pisut tuvad veekogud puhtamaks, sest paljude majade küt- Seda on võimalik koguni täielikult tekoldeid asendasid nüüd ju ba ük likvideerida. sikud ts entraalsed katlam ajad. Kuid Kui oleme hästi pu hastanud T al ka tsentraalsed k atlam ajad s a a s t a linna ja P ä rn u roiskveed nin g E m a vad veel õhku. Julgesti võime v äi jõe vesikonna, mõjub see ka htle m a ta, et liiga vähe on tehtud selleks, ta enam Tallinna kilu, P ä rn u rä i et katlam ajade põhju statud õhume ja Peipsi rääbise arengule ja sa astam ist viia miinimumini. kvaliteedile kui ükskõik milline veP alju kurvem on ag a olukord tepuhtuse uurimistöö. veekogude ja põhjavee saastamisel. Võtsin osa EN SV TA looduskait Veekogude saa stam ist uurivad E es se komisjoni XVI laiendatud plee tis mitu instituuti. Nad on kogu nu d numist 11. m ärtsini 1977 TRÜ aulas. palju statistilist m aterjali küll Osavõtjaid oli rohkesti — 250. Oli Balti mere, küll järvede ja jõgede palju ja põhjalikke ettekandeid, muda, pinnasevee jm. saastum ise kuid kõigis neis esitati ulatuslikke kohta. uurimistöid nii veevarude ratsio . Uurimisest üksi vähe. A astail 1951— 1955 uurisin T a r tu õhu s aas tam ist originaalse a p a ra tu u rig a : mõõtsin õhuioonide (elektriliselt laetud õhuosakeste) kontsentratsioonide m uutusi koos meteoroloogiliste elementide (udu jm.) m uu tustega. Töö tulemused a v aldati NSV Liidu Teaduste Aka deemia eriväljaandena ja mitmes välism aises te adusajakirjas. Kui palju oli sellest suurest tööst kasu ag a T artu linna elanikel? Analoogseid uurimusi sam a a p a ra tu u rig a tegi 1960— 1963 Tartus ka dots. P. Prüller. Koos prof. J. Riiviga analüüsis ta ka surem ust T artu linnas samal perioodil olene va lt õhumasside (tsüklonite ja anE n t kui palju on nendest su u r titsüklonite) liikumisest. Nende tööde tulemusi võrreldes test uurimistöödest kasu veekogude ilmnes, et k ü m n ea a stase a javahem i saastam ise ärahoidmisel? T eatavasti on keelatud Balti m e k u (1951— 1961. a.) möödudes^ oli. TOLKEVOISTLUS. 1980 kuulutati välja 15. juunil 1979. aastal. Tõlgime eesti keelde maailma mis tahes keelest ilukirjandust. Proosa tekstide (novellid, esseed või terviklikud katkendid rom aanist) pikkus võib olla 5— 10 masinakirjalehekülge (2 in tervalliga), luuletusi tuleb võistlusele esitada vähemalt kaks ning ühelt ja sam alt autorilt. Esitada tuleb nii originaal kui tõlge kolmes eksemplaris. Premeerimiseks on ette nähtud 200 rubla, mille žürii võib tööde tasem est ja hulgast läh tudes välja jagada täies suuruses või osaliselt. Eripreemia on parimale vahendusele NSV Liidu rahvaste kirjandusest. Osa võivad võtta kõik, kes võistluse väljakuulutam ise hetkel olid või alates uuest õppeaastast on TRÜ statsionaarsed või m ittestatsionaarsed üliõpilased. Tööd tuleb varustada m ärgusõnaga ja pealkirjaga «Tõlkevõistlus 1980», lisada suletud ümbrikus tõlkija nimi, teaduskond, kur sus ja elukoht ning toimetada hiljemalt 10. veebruariks 1980 ajalehe «TRÜ» toim etusse. Zürii dizin. 2. Auflage. München, 1977. 204 lk. 22 S — 69. The System atic Dictionary of English Verbs. Book 1. Baku, 1978. 178 lk S ing — 58. Suomalais-ruotsalainen suursanakirja. Caput, J. Caput, J.-P. Dictlonnaire Porvoo, 1976. 1140. lk. S so-roo 3. Soome-rootsi sõnaraamatu kolmas, des verbes fran^ais. Paris, 1978, 590 lk., täiendatud ja parandatud väljaanne S pr — 27. pakub 110 000 sõna ja väljendit. Dictlonnaire de lingulstique. Paris, Fokus — Taide 1—2. Helsinki, 1973— 1074. 516 lk. S pr — 26. 1974. 13 T — 52. Rat, M. Paries fran?ais. Paris, 1977. Osa 1. Taidehistoria — maailman taide m uinaisuudesta nykyaikaan. 793 352 lk. S pr. — 25. lk. Schertel, A. Abkürzungen ln der Me. Uut teatmekirjan dust Toomel. _ _ _ I. _ m. A jalehe «TRÜ» toim etuse aadress: Tellim. nr. 86. MB-01409. «Тарту Рийклик Ю ликоолэ Эстонской ССР.. m idagi Balti mere veebasseini s a a s tamise lõpetamisest. 29.—30. novembrini 1979 toimus vabariiklik nõupidamine teemal «Keskkonna seisundi m ääram ise süsteemi täiustamine Eesti NSV-s». Siingi kordus sama suund, kus te r ve rida asutusi (instituute jne.) uurib keskkonna saastumist, kuid ei leidu neid, kes tõsiselt tegeleksid keskkonna sa astatuse kaotam isega. On aeg m uuta senist suunda ja anda roheline tee neile asutustele, ■kes tegelevad keskkonna saastam ise likvideerimisega.. Me hoiame nõnda ühte «Minu maa, minu rahva õnn, minu maa, minu rahva mured, suuremad on minu enese elamisrõõmust või tusast». N ii alustasim e om a tõ o tu st m eie, 29 «rebast», 29 noort inim est, saades TRÜ rahva ku n sti ans am b li täie õiguslikeks liikm eteks haljaoksa õhtul, nääriõhtul. M eie tilluke sõprusring, kus u u te na koha saim e, m eie tilluke sõprus ring, kus ajaratta keereldes aina edasi, uuele kohale astud, ku n i lõ puks saad hoida vööväravaid, m ille alt sam m uvad sõprusringi taas uued noored. «Kui suudaksite seista sõprusrin gis senikaua, kuni te endi p o ja d ja tütred te endi väravaist läbi sam m uvad,» nii m õtiskles ta n tsu m em m H elju M ikkel. N u kker oli see m õtisklus, esim est aastat on m em m meie ringis külalisena. E lu keeru tas halli ta juustesse, kuid h ing on noor, jääbki nooreks, n ing on a la ti R K A -ga. «Ja teile, noored, tu lip u nased õied, õied m eenutam aks ve re värvi, panem aks vere jalgades liikum a treeninguil, kus h ing v ä g i si kin n i jääb, kus higi ei loeta, ise g i liitrites m itte. Ja H ennule süle täis õisi, sest sulle, H enn, on k u u m a verd kõige enam vaja. Iseg i siis, kui teised enam ei jõua, ei pea vastu, pead sina pidam a, pead hoidma.» P a lja sta tu d m õõgaga eskort, m eie sin iva lg e lipp. Ja räägib H enn Tiivel — TRÜ R KA ku n stilin e ju h t. Ja m eisse tuleb m e m aa ja rahvas. Tuleb tänu esiem adele ja -isadele ja ilole, sellele igavesele m uusale, kes sunnib kindasse kirju kud u m a ja sim m anil polkat lööm a ja ar m astam a, arm astam a seda ra sketka u n ist teed, m ille valinud oleme. S el kevadel täitub 35 aastat R KA sünnist.. N äärisokkude torm akas _ trallr uute kaaslaste pilgud, ig a vesti heli sevad ja ku tsu va d õnnekellukesed' rinnas, m em m e hele lauluhääl, H ennu teelesaatvad sõnad, meie, m eie tunne. S in d löödi juba m itm endat korda «rebaseks», kuid ununevad varase m ad, jääb vaid see haljaoksa õhtu, jääb siirus ja lihtsus, m ida kõikjal oli, jääb m eie tunne. K ui m e su u daksim e vaid olla sinu väärilised — RKA. «Me hoiame nõnda ühte. Arvan, et NSV Liidu K om m unist kui heitunud mesilaspere. Me hoiame nõnda ühte liku Partei ja valitsuse poolt eral ja läheme nii läbi mere. Me tõotame!» datud suuri sum masid keskkonnakaitsealasteks töödeks ei tohi k a su tada ühekülgselt ja peamiselt kesk R E IN S IK K konna saastum ise uurimiseks, vaid naalse kasutamise, V õrtsjärve vee- esijoones just keskkonna s a a s ta m i režiimi reguleerimise, Eesti sisevee se likvideerimiseks. kogude bioressursside olukorra jm. kohta. Oleksin tahtnu d aga kuulda JAAN R EINET «K riiks-kiu-iuuuu, n ag-nagnaa . ..» H u vita v, m illine lind n ii Osa 2. T aid esu u n n at, -la jit ja -tekniikat. экз., 15 коп. laulda võiks? Kas säärased ani T aideteollisuus ja taiteen tutkim aalsed (ja enam gi veel) häälitsu Ученые записки Тартуского государ m us. T aid esan ak irja ja hakem isto-term ien selitykset, artikkeli- ственного университета. Выпуск 459. sed pärinevadki loom ariigist? K eem iahoone ringauditoorium is viitteet, taiteilijaeläm äk errat ja Творчество А. А. Блока и русская культура XX века. Блоковский сборник III. peetavail loenguil on lausa võim atu taid ek au p u n g it. 888 lk. Handbuch der Internationalen Doku Тарту 1979, 168 с., 1000 экз., 1 руб. 80 uinuda. , M itte ju s t seepärast, et mentation und Information. Band 7. I n коп. tern atio n ales V erlagsadressbuch. M ün nood alati väga hu vita va d ja kaa Ученые записки Тартуского государ chen, 1977. 890 lk. 8 T — 57. satõm bavad oleksid. M ugavad kiikHornby, A. S. Oxford Advanced ственного университета. Выпуск 465. Learner’s Dictionary of Current Eng Социальная детерминация познания. taburetid laulavad lih tsa lt sellisel Философско-методологические пробле lish. Oxford, 1978. 1055 lk. S ing — 53. sagedusel, m is ilm selt lu tika ilg i Laird, C. Webster’s New World мы. Труды по философии XX. Тарту närvikava segi äestab. Thesaurus. New York, 1975. 678 lk. 1979, 156 с., 400 экз., 1 руб. 60 коп. Ig a seal toim uva loengu teisel S ing — 55. Ученые записки Тартуского государ McGraw — Hill Dictionary of the Life ственного университета. Выпуск 487. poolel hakkavad tu d en g id nahistaSciences. 945 lk. 21 E — 9. Пластичность конструкций. Труды по ma, m u u tu va d rahutuks, ootavad Saareste, A. Eesti keele m õistelise математике и механике XXIII. Тарту ärevalt õppejõu kella gongilööki. sõnaraamatu indeks. U ppsala, 1979. 506 1979, 128 с., 450 экз., 1 руб. 20 коп. S eda kõike jubeda krigina ja kriu k lk. S ее — 13. Ученые записки Тартуского государ sum ise saatel. S ü g isel käisin E m a ственного университета. Выпуск 492. jõe äärest konni püüdm as. N ende Методы вычислений. Труды по матема тике и механике XXIV. Тарту 1979, 112 ratta vahele toppim ine pidi vankri с., 450 экз., 1 руб. veerem ist soodustam a ja hõõrduГрыжи. Методические разработки для m ist vähendam a. Viim asel sekundil студентов медицинского факультета. loobusin om a n u rja tu st plaanist. Тарту, 1979, 36 с., 1000 экз., 5 коп N ü ü d k u tsu n kõiki üles toolikesi Улучшение подбора контингента сту su va liste m ääretega m ökerdam a дентов и повышение эффективности учебного процесса. Проблемы высшей (kä ä ksu m isko h a st m u idugi). K õige школы III. Тарту 1979, 194 с., 500 экз., Kehakultuuriteaduskonna õppe- aktiivsem ale ühisüritusest o sa võ t 1 руб. 60 коп. ja spordibaaside s u u s k a d e j a jale preemia: võim alus loengu a j at Реакционная способность органиче istuda ükskõik m illisel taburetil ских соединений. Том XVI. Вып. 2(58). u i s k u d e l a e n u t u s p u n k t on Сентябрь 1979. Тарту 1979, 140 с., 400 avatud Emajõe spordibaasi juures kem m i ringis. экз., 1 руб. 10 коп. H AN N ES TAM M E 8. veebruarini kella 10—17-ni es X. А. Сийгур. Правовые проблемы со maspäevast reedeni. вершенствования оплаты труда работ Suuskade laenutamiseks massiников совхозов. На примере Эстонской spordi üritusteks (matkad, suusaССР. Таллин 1979, 204 с., 600 экз., 70 päevad jt.) üliõpilastele ja üksikкоп. laenutusteks ülikooli töötajatele А. Ю. Эланго. Из истории эстонской школы и педагогической мысли. Тарту, esitada avaldus spordibaaside juha Meie ajalehe järgmine number ilmub tajale V. Kingissepa 19, tuba 112, 1979, 68 с., 300 экз., 15 коп. reedel, 25. jaanuaril. Г. Ягомяги, К. Ульп. Анатомическая tel. 341-21/617. характеристика движений пловца I. Kehakultuuriteaduskonna (Кроль на груди.) Тарту 1979, 74 с., 300 õppe- ja spordibaasid Toimetaja V. SOOTAK. Toolilaul. Uusi trükiseid. Suuski ja uiske. NB!. 202400 T artu, Ülikooli t. 18, TRÜ, ruum 302, tel. 341-21/253. H ans H eidem anni nim . trü k ik o ja trü k k . T artu, Ülikooli 17/19. I II . Ü ksiknum bri. hind. 2 kop.. («Тартуский государственный университет*). Орган парткома, ректората, комитета ЛКСМ и профкома Тартуского государственного университета, г. Т ар ту.