ZOOLOOGIA-ALASEID TÖID ТРУДЫ ПО ЗООЛОГИИ

TA RTU RIIK LIK U ÜLIKOOLI TO IM ETISE D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ

ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА

A L U S T A T U D 1893 a. VIHIK 2 3 1 ВЫПУСК ОС НОВ АН Ы в 1893 г.

ZOOLOOGIA-ALASEID TÖID ТРУДЫ ПО ЗООЛОГИИ

T AR T U 1969

T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У Ч Е Н Ы Е З А П И С К И

Т А Р Т УС КО Г О Г О С У Д А Р С Т В Е Н Н О Г О У Н И В Е Р С И Т Е Т А TR ANS A CT I ON S O F T H E TARTU STATE UNIV ERS ITY

ALUSTATUD 1893 a. VIHIK 231 ВЫПУСК OCHORAHbJ в 1893 r

ZOOLOOGIA-ALASEID TÖID ТРУДЫ ПО ЗООЛОГИИ

V

T A R T U 1969

E M A J Õ E V A N A J Õ E D

J. Ristkok

Jõge de l uhaveekogusid on seni suhteliselt vähe uuritud. Mõningal m ä ä r a l on ki rj an du se s käsitletud luhaveekogusid lõunapoolsete s uurt e j õgede süsteemis (Suhhoverhov, 1948 jt.), kuid ni isuguste tööde t ulemused on m aks va d uuritud jõe kohta ja neid ei sa a r a ke n ­ d a da kõigi j õesüsteemide puhul. Samal ajal ag a n ä it avad nii kir­

j an d u s e and me d kui ka t ähel epanekud looduses, et luhaveekogud kõigil neil jõgedel, mille vesi kevaditi tõuseb üle kallaste, e t e nd a ­ vad ikka s uu rt osa v a s ta v a jõebasseini kala va rude seisukohalt kui ku d e mi s pa ig a d ja noorkalade kasvukohad. Eesti NSV jõgedel üldi­

selt ei ole palju ega suuri luhaveekogusid. Selles suhtes on üheks era ndi ks Võr tsj ärve st Peipsisse voolav Emajõgi. Emajõgi ei ole pikk — ligikaudu 100 km — , kuid et ta ühendab ni metat ud Eesti N SV s uu ri mai d järvi ja et ta veelahkme pi ndal a on umbes 9960 km2, siis peetakse teda õi gusega vabariigi t äh t sa im ak s jõeks. Enne Pei p­

sisse su ub umi st ühendab Emajõgi vooluveekogusid kogupikkusega umbes 2150 km ja üle 350 j är ve k o g u pi nd al ag a umbes 333 km2.

Ema jõ e peami ne ka la ma ja n du s li k t äh t su s seisnebki selles, et ta on kogu basseini kaladele oluline rändet ee ja koelmuala. Jõgi voo­

lab laias ür gorus, mis kevadel suurvee ajal moodust ab kohati kuni 10 km laiuse ava ra veevälja. Suurveeluhale r änd a b kudema suur osa Peipsi ja Emajõe alamjooksu, osalt ka Võrt sj ärve kalu. Siin leiavad kalad soodsate t i ngi mu st eg a koelmuid, kus nende kudemist miski ei häiri. Suve esimesel poolel on siin ka noorkaladel soodsad tin gi mus ed arenemiseks. Osa kudenud kalu ja noorkalu viibib luhal lühikest aega ja laskub vee alanedes jõkke. Suur osa kalu peatub a ga mõ nd a a ega luhaveekogudes ja laskub hiljem, juba suvise kesk- veeseisu ajal allajõge. Pa lj ud luhaveekogud, mille endised üh e nd u ­ sed jõ eg a on täis uhutud ja kinni kasvanud, j ä äv a d suurvee a l a ­ nedes jõest e ral dat uks , mist õtt u ka la de selline rände tee on tõkestatud. Need noorkalad, kes jäid luhaveekogudesse, ei saa enam no r ma a ls e lt areneda, sest elutingimused jõest e ra ldat ud luhavetes ei v a s t a nendele tingimustele, mis noorkalad leiavad eest vabalt jõkke laskudes. Nii on t oit umi sti ngimustega, eriti a g a hingamistin-

g i mu s t e g a talvel. Jõest e ra ld u n u d luhaveekogud j ä ä v a d talviti tihti ummuksi sse, nii et kõik kalad neis hukkuvad. F. Suhhoverhov (1948) ni metab mel ioreeri mat a ummuks iss e j ä ä va id l uhaveekogusid otse n o or kal ad e kalmistuiks, märkides, et väheveelistel a ast atel j ä ä b 90%

l u haj är ve de pi nn as t h a pniku puuduse kätte.

Need a sjaol ud sundisi d T a r t u Riikliku Ülikooli zooloogia kateedri jõeuur ijaid j ub a a mm u Ema jõ e l uhaveekogudele t ä h e l e ­ p a n u pöörama, os utades v a ja du s el e luhaveekogud püsivalt j õega ü h e nd a da , et l uua siin kaladele v a ba läbipääs. Peale v a s t a v a t e artiklite (Riikoja, 1952, 1956; Ristkok, 1956; Ristkok ja Lumberg, 1959 jt.) tehti k ala ka it se orga ne il e ja kal as po r di or gani sa ts iooni de le e tt epanekui d l uhaveekogude l ahtikaevamiseks, kuid käsitsi andis see k aevamist öö v äh e tulemusi. 1957. a. suvel koostas a utor koos k a la ka it se Ta rt u piirkonna inspektori sm. K. Ki isa ga p ä r a s t kont- rollsõitu jõel akti kõnesolevate luhaveekogude olukorra kohta. S e l ­ lele j ä r g n e s lepingu sõlmimine t olleaegse Est gosrõbvodi ( K a l a ­ v a r u d e Kai tsmise j a T aa s t a m i s e Riikliku Inspektsiooni) ja T a r tu Riikliku Ülikooli vahel, mille põhjal uuriti 1958. a. t ä ie n da va l t jõe ülemjooksu luhaveekogusid. Seejärel koostati autori poolt nende veekogude detailsem ül evaade j a e tt epane kud nende melioreerimi- seks. Osa ett epanekui d viidi ellu — Eesti NSV MN k or ral duse põ h ­ j al (nr. 514-K, 15. 04. 59) kaevati 1959.— 1960. a. 28 s u u re m as t l uhaveekogust jõkke 8 m laiad j a 2 m s ü g a v a d k a nali d (väiksemaid mõõtus id ei v õ i m a l d an ud s ü v e n d aj a ) . Melioratsiooni viis läbi T a r t u K a l a ko mb i n aa t (tookordne direktor sm. L. Väl jaot s) kateedri teadusl ikul j uhendamisel. Sü ve n da ja k s oli Eesti NSV MN Jõetr ans- pordi Valitsuse s üv e nd aj a «Peipsi-2» (tookordne kapten sm.

P. P er v ). Süve nd ami st ööd e m a h t oli 48 666 m 3 ja m a k s u m u s 29 859 rubla.

1962.— 1965. a. uuris zooloogia kateeder uuesti l uhaveekogude hüdrobioloogiat, et kindlaks teha melioreerimise t ulemusi ja l u ha ­ veekogude p r ae g u s t seisukorda. Käesolev artikkel tahabki a nd a ül e­

v a a te ol ulisematest luhaveekogudest kuni 1965. a. suveni kogutud mat erj al i põhjal. Et siseveekogude k a s ut am in e j är j es t mitmekesis- tub, siis o mi st at ak se tulevikus kindlasti ka luhavetele s uur ema t t äht sus t. Siis on a g a ni isugune ü l evaade h ädavaj ali k.

Et a nd a l uhaveekogudest võimalikult täielikum võrdlev ül evaade j a n ä i d a t a m õni nga id muut us i neis seoses melioreerimisega, k a s u ­ t ab autor teadlikult ka suhteliselt va n a, 1948.— 1949. a. pärinevat, kuid seni a v a l d a m a t a materjali. Üksi ka sj al is ema lt on m i t m e s u g u ­ sed vä rs ke mad, eriti kalade s ööda baa si kohta käivad a n dme d e s it a ­ tud V. P u n g a r i diplomitöös 1 j a pl ankt oni kohta kä iva d andmed K- Ruse artiklis käesol evas kogu mi ku s (1969).

1 V. P u n g а r. M aterjale Em ajõe van ajõged e hüdrobioloogia, eriti nende planktoni ja bentose kohta. Tartu, 1966 (diplomitöö TRÜ zooloogia kateedris).

4

Luhaveekogude kirjeldus

Võ r tsj ärv e st Peipsini on Emajõe ä äre s peale lisajõgede j a -ojade n i n g m a g i s t r a a l k r a a v i d e üle s aja ( tä ps e ma lt 102) mi tme su gu s e s uur us e ja k u j u ga luhaveekogu, mis on meie poolt arvele võetud.

Os a neist on jõesopid, t u r b a a u g u d või mu u d v äiksemad luhalombid, mis e n a ma s ti suvel kui vavad j a millel ei ole käesoleval ajal e na m n i m e t am i s vä ä rs e t k a la maj an du s li kku täht sust. 72 luhaveekogu a g a on püsivad ja s is a ld a va d vett igal a as ta aj al . Need on pe aae gu kõik ü hte tüüpi — nn. j õeä ärs e luha veekogud. Nad on tekkinud jõe- sil must es t jõe voolutee l äbimurde või kunstliku õgvendami se teel j a hiljem oma otste mu dast umi se, ki nnikasvamise ni ng täi suhtumise t a g a j ä r j e l jõest eral dunud. Selliseid luhaveekogusid ni metat akse e n a m a s t i v a n a j õ g e d e k s (vene к. старица, староречье).

Kohalik r a hv a s nimetab neid ka kooldudeks (koold, om. koolu), koolasteks (koolas, om. koolde), koolmeteks (koole, om. koolme),

lammideks, kuid ei tee nende nimetuste vahel vahet.

J ä r g n e v a t l uhaveekogude kirjeldust t ä i end av a d tabel 1 ja skee­

mid joonistel. E na mi k esitatud andmeid pärineb suveperioodist — j u u n is t septembrini. Kus osutus vajalikuks, seal on proovide võtmise või mõõtmise a ega t äps us t at ud . Pi kkusmõõdud on s a ad u d kaardi- mõõtude n i ng silma- ja s ammu mõ õ d u abil ja on se epä ra st võrdle­

misi umbkauds ed (käesoleval juhul ei ole suurem t äps us vajalikki, sest need mõõdud on olenevalt veeseisust v ä g a kõikuvad).

Korra mõttes osutus vajal ikuks luhaveekogud uuesti nu m me r da da , sest nüüd on läbi uuritud kõik luhaveekogud, ka need, mida varem ei olnud kaartidel ega a v as ta tu d luhalt. Va na number, mida k a s u ­ tati enne 1964. a. v alminud artiklites ja käsikirjades, on iga l u ha ­ veekogu kirjelduses p and u d sulgudesse uue numbri järele. L u h a ­ veekogude k a u g us mingist orientiirist jõge pidi on võetud l uhavee­

kogu alumise, allavoolupoolse, ühtlasi jõele ligemal oleva otsani.

Arvud sestoni (s. o. planktoni ja elutute hõljeosakeste) kohta on võetud H. Riikoja Emajõe-ainelisest k ä s i k i r j a s t . 2 Noorkalade u mb ­ k auds et t ihedust arvut ati v a st av a te püügi ri ist ade — 20 cm pikkuse e e s s e r va ga p õhj aka apij a ja 12 m pikkuse ja 1 m kõrguse maimu- nooda — abil l äbi tõmmat ud veemahu järgi.

1. L u s t i v e r e k o o l d . Pede jõe suudmes t 2300 m ülespoole, Ema jõe p a re mal kaldal (joon. 1). Umbne ülaots on jõest 80 m k a u ­ gel. Allots oli veel 1950. a. j õega laialt ühenduses; hiljem ummi stus ka see (joon. 2) j a kuival 1965. a. suvel oli allotsa ühendus t äitunud, seda läbis kitsas nire koolust v ä lj uva veega. Juurdevool puudub.

K al da d on m a d a l a d j a kõvad. Roostik kasvab lopsakalt. Allotsas on veepind üleni taimi täis, ka keskel on koold mõnekümne meetri u l at us es läbi kasvanud. Roostik a nna b head tuulevarju.

3 H. R i i k o j a . Emajõe üldine iseloomustus ja rajoneerimine. Tartu, 1953 (käsikiri TRÜ zooloogia kateedris).

T a b e l 1 Emajõe vanajõgede loetelu, ligikaudne suurus 1965. a. suvel ja kalamajan­

dusliku kasutamise perspektiiv 1. Vanajõe number

2. Kohalik nimetus

3. Väikseim kaugus jõest meetrites 4. Veeala pikkus meetrites

5. Maksimaalne mõõdetud sü gavus meetrites

6. Pindala hektarites normaalse veeseisu ga suvel pärast vajalikke süven dusi 7. Ilme ja valitsetavus tiigi tüüpi veekoguna pärast vajalikke süvendusi

1 2 3 4

1 Lustivere 10 300

2 Lasna 300 490

3 — 5 80

4 Meigi poriauk 0 120

5 Meigi koolas 10 300

6 Väiksearu 0 400

7 Ränissaare 40 350

8 Rõnga skool d (alumine)

150 150

9 Rõngaskoold (ülemine)

200 300

10 Suurkoold 500 1000

11 Sillukse 430 300

12 Ehtmaa 20 400

13 Sääsakanal 0 60

14 Samblasaare 35 2200

6

5 6 7

1,5 1,05 Jõega ühendatud läbi*

püütav seisuveekogu.

Võib teha tam miga tii­

giks.

1,5 1,72 Kolm jõest eraldatud mit- teläbipüütavat se isu­

veekogu.

1,0 0,28 Kaks veekogu: alumine

— läbipüütav jõesopp, ülemine — jõest eral­

datud läbipüütav sei­

suveekogu.

1,5 0,42 Läbipüütav jõesopp.

— 1,05 Jõega ühendatud läbi­

püütav seisuveekogu.

Võib teha tammiga tii­

giks.

2,5 1,40 Jõega ühendatud mitte- läbipüütav seisuvee­

kogu ja mõned jõest eraldatud läbipüütavad lombid.

2,0 1,37 Jõega kahest ots ast ühen­

datud peaaegu läbipüü­

tav vooluveekogu.

Võib teha tammidega tiigiks.

3,0 0,84 Jõega kahest otsast ühendatud läbipüütav vooluveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

3,1 'j Jõega kahest ots ast ühendatud läbipüütav 2,7 > 7,64 vooluveekogu ja mõned 2,5 jõest eraldatud mitte-

3,5 läbipüütavad lombid.

0,5 0,03 —

2,3 8,14 Jõega kahest ots ast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

1 2 3 4 5 6 7 l

15 Pardisaare 1200 600 2,0 1,10 Eelmise vanajõega ühen­

datud nõrga läbivoolu­

ga läbipüütav veekogu.

Võib teha tammiga tii­

giks.

16 Kupu 20 400 2,7 1 3,35 Jõega kahest otsast

17 Vihavu 300 400 3,0 } ühendatud läbipüütav

vooluveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

18 Sääsakanal 0 60 0,5 0,03 —

19 Pimekoold 20 600 2,0 2,15 Jõega ühendatud pea­

aegu läbipüütav seisu ­ veekogu.

20 --- 0 200 1,0 0,70 Nõrga läbivooluga läbi­

püütav jõesopp.

.21 Puhja 20 1000 3,5 3,52 Jõega ühendatud nõrga

läbivooluga läbipüütav veekogu. Võib teha tammiga tiigiks.

22 Peesukse 80 200 3,3 0,70 Jõest eraldatud peaaegu

läbipüütav seisuveekogu.

23 Võllinge 20 800 2,5 2,99 Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav vo o ­ luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

24 Mäe 50 500 2,7 2,07 Sama.

.25 Ätika

\

70 400 2,6 1,46 Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu. Võib teha tammiga tiigiks.

26 Pudru 60 2100 3,0 6,93 Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

27 Sibula 20 600 3,0 2,25 Sama.

28 Lempsi 15 600 2,0 2,21 Sama.

29 Pensa 10 110 0,8 0,18 Jõest eraldatud läbipüü­

tav seisuveekogu.

30 Nasja 0 2700 3,5 10,58 Jõega kahest otsast ühen­

datud mitteläbipüütav vooluveekogu ja mõned jõest eraldatud läbi- püütavad lombid.

31 Kobiluse 600 400 2,1 1,40 Nasja van ajõega ühenda­

tud nõrga läbivooluga mitteläbipüütav vee­

kogu.

32 IV Kaevand 0 1000 3,0 3,61 Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

.33 Hobuseraua 40 800 2,5 3,05 Sama.

1 2 3 4 5 6 7

34 Soova 10 400 1,5 1,40 Jõega ühendatud nõrga

läbivooluga peaaegu läbipüütav veek ogu.

Võib teha tam m ig a tiigiks.

35 Oleski 80 300 4,0 1,11 Jõega ühendatud läbi­

püütav seisuveekogu.

Võib teha tam miga tii­

giks.

36 Kätiste 100 300 1,9 1,05 Jõest eraldatud pea­

aegu läbipüütav seisu­

veekogu.

37 Kullasaare 10 100 2,0 Л Jõega kahest otsast ühen­

(väike)

6,5 [ 3,57 datud läbipüütav voo­

38 Kullasaare 120 800 luveekogu. Võib teha

(suur)

J

3,5 3,33

tam midega tiigiks.

39 Kõverik 50 850 Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav voo­

luveekogu ja mõned jões t eraldatud läbi- püütavad lombid.

40 III Kaevand 0 800 4,0 2,91 Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav voo­

luveekogu. Võib teha

4,6 tam midega tiigiks.

41 II Kaevand 0 1100 3,64 Sama.

42 Särgkoole 10 140 2,0 0,49 Kaks jõest eraldatud lä- bipüütavat seisuvee­

kogu.

43 Vanaviht 5 500 2,9 1,54 Jõega kahest ots ast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu ja mõned jões t eraldatud Iäbi- püütavad lombid. Võib teha tammidega tiigiks.

44 Vanavedam 40 200 1,4 0,74 Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu ja mõned jõest eraldatud 3,99

läbipüütavad lombid.

45 I Kaevand 0 1100 4,0 Jõega kahest ots ast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks. P e a ­ le selle on end. Aiu jõe sängi kohal üle 5 km ulatuses arvukalt lom­

pe ja järvikuid.

46 Neitsi 30 230 3,0

1

0,65 Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu. Võib teha tam miga tiigiks.

47 Risti 150 400 3,0 1|

3,36

Jõega kahest ots ast ühendatud läbipüütav

48 Kärkna 5 850 4,0

jj

teha tam midega tiigiks.

1

49

50

51 52 53 54

55 56 57

58

59

60 61 62

63 64

65 66

67

68

69 70

I 3 I 4 j 5 I 6 I Kikka

Rõhu

Albri Tedre Kõverkoold Kü litse

Kärevere (ülemine) Kärevere (al Kärevere

kärestik

Muuge kärestik Muuge

Saarejõgi Ränissaare Porijõgi

Potijõgi

Kiisa

Luunjalamm

Luunja (ülemine) Luunja (alumine) Saarepera

Akali

30 180 1,8 0,65/

15 1100 3,3 3,66

60 750 4,5 3,03

200 70 3,0 0,06

180 200 2,4 0,70

0 1100 2,7 3,15

0 200 2,5 0,70

0 200 2,5 0,70

0 1000 1,5 3,30

0 1450 3,7 3,90

10 200 1,1 0,50

5 400 1,8 0,80

0 300 1,5 0,40

0 4500 1,5 4,50

400 100 3,5 0,02

50 90 1,6 0,26

100 200 2,5 0,75

200 400 1,5 1,00

0 550 — 2,00

200 900 3,0 1,35

0 400 4,0 3,00

0 350 4,0 2,10

0 700 4,0 2,80

0 300 1,9 0,60

Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu. Võib teha tammiga tiigiks.

Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav voo­

luveekogu. Võib teha tam midega tiigiks.

Sama.

Jõest eraldatud läbipüü­

tav seisuveekogu.

Sama.

Jõega ühendatud läbi­

püütav vooluveekogu ja mõned jõest eralda­

tud läbipüütavad lom­

bid.

Jõega ühendatud läbi­

püütav seisuveekogu.

Sama.

Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav voo­

luveekogu. Võib teha tammidega tiigiks.

Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav vo o ­ luveekogu.

Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu. Võib teha tammiga tiigiks.

Sama.

Sama.

Jõega ühendatud peaae­

gu läbipüütav seisuvee­

kogu.

Jõest eraldatud läbipüü­

tav seisuveekogu.

Savijõega ühendatud pea­

aegu läbipüütav seisu­

veekogu.

Sama.

Jõega ühendatud läbipüü­

tav seisuveekogu. Võib teha tammiga tiigiks.

Jõega kahest otsast ühen­

datud läbipüütav v o o ­ luveekogu.

Jõega kahest otsast ühen­

datud peaaegu läbipüü­

tav vooluveekogu.

Jõega ühendatud mittelä­

bipüütav seisuveekogu.

Sama.

Jõega kahest otsast ühendatud läbipüütav vooluveekogu.

Sama.

Joon. 1. Vanajõgede nr. 1 (Lusti vere koold), 2 (Lasna koold) ja

3 skeem.

Põhi on mudane, mõnes kohas on liiva või savi, kohati ka kive.

Vesi on rohekas- või pruunikaskoll ane, p a is ta b põhjani läbi; tempe- r at uur iva he vee pinna- ja põhjakihtides ulat ub kuni 1,4°; hapnikku oli 1948. a. juulis pinnal natuke vähem (10,06 mg/1) kui põhjas (12,05 mg/1). Kui koold oli j õega pidevalt ühenduses, siis h a pni ku ­ p uudus t vees ei t ähel dat ud; viimastel a ast atel aga esineb siin t a l ­ vist ummuksisolekut.

Joon. 2. Lustivere koolu allots 18. 08. 60. Vasakul oleva vanajõe endine läbisõidetav suue on 10 a. jooksul peaaegu täiesti ummistunud, jõe

kuhjatud liivaleede kattub taimedega.

Ses'tonit on avavees 10 cm3/ m 3. Avavees domineerib f ütoplankton (eriti Flagellatae ja C yanophyceae)\ zooplanktonis on a rv uk a ima d Rotatoria (Lumberg, 1960). Litoraali fütoplankterite h u l g a s esineb kõige rohkem t süanof üüte (nii krookokkofüüte kui ka hormogono- füüte — L y n g b y a jt.), rohkesti on siin ka diatomeid (C y m b ella.

Fragilaria, G urosigm a, M elosira, N a v ic u la, Pinnularia, S u r ir e lla,

S y n e d r a jt.) ja P e d ia str u m 'it.* Litoraali zooplanktonis on v a l d a v a ­ teks vormideks M onostyla, Ceriodaphnia a ffin is, Diaphanosom n brachyurum , Cyclops j a efemeropterid, kuid siin on ka palju nema- toode, P o ly p h em u s pediculus't, S id a crystallincCi, naupliusi, Colletn-

bola valmikuid, Corynotieura'i ja C ulex'it.

Bentoses oli loomi 1948. a. juulis keskmiselt 2279 is/m2 bio­

m a s s i g a l igikaudu 8,76 g / m 2, nende seas oli kõige rohkem oligo- heete ja hironomiide, suhteliselt vähe oli molluskeid. 1965. a. a u g u s ­ tis oli põhjaloomi 2680 is/m2. Nüüd oli a rv ukai mal t oligoheete, see­

jär el h ü d r ak a ri in e j a hironomiide, molluskeid ag a proovidesse ei s att unud. Ühes kohas kruusasel m ud ap õh ja l esines oligoheete v ä g a palju — 2200 i s/m2.

* Lustivere koolus on suvel rohkesti noorkalu. Ma ini tud kohas töö­

tamisel 1964. a. septembris pandi tähele, et hulk suuri r oosärgi ja teisi kalu oli k ogunenud u mmi st un ud allotsa n a g u jõkke pääsemise või ma lus t oodates. J ä rg n e v a l talvel need kalad tõenäoliselt h ukku­

sid.

Vajalik melioratsioon: sü ve nd ad a allotsa ühendust jõega umbes 10 m pikkuselt ja koolu sees l äbi kas vanud osa umbes 20 m pikkuselt.

2. L a s n a k o o l d . Pede jõe suudmes t 1900 m ülespoole, E m a ­ jõe v as ak ul kaldal (joon. 1). Jõest eral dat ud. Vett tuleb siia natuke kui vendus kr aavi kaudu. Koolust on säilinud kolm vabaveeala pikku­

s eg a 120, 70 ja 300 m, need on üksteisest v õs a ga eraldatud. Kaldad on s uu re ma lt osalt õõtsikud, neil kasvab puid ja võsa. Taimestiku ilme on iseloomulik soostuvale veekogule. Roostik on hõre, kuid veesisesed ' taimed k as va va d tihedate kogumikkudena. Kaldavõsa

a nn ab t õh usa t tuulevarju.

Põhi on mudane. Vesi on ü sn a selge, pruun või p una ka spr uun.

Te mp er a tu u ri va h e vee pinna- ja põhjakihtides ulatub kuni 2°. On andmeid, et see koold j ä äb talviti ummuksisse. Bentoses oli loomi 1965. a. aug us ti s keskmiselt 220 is/m2 bi omas siga 0,68 g / m2, se ej uu­

res s a t t us põhjaproovidesse ainult Chaoborus’t j a hironomiide.

Kalu on siin kohalike elanike kinnituse j är gi vähe, ka kudema ei t ulevat neid siia palju. Võsa ja õõtsikkalda tõttu ei ole see koold l äb ipüüta v ja et ta on ka jõest üs na kaugel, siis ei ole melioreeri- mine siin tasuv.

3 (e n d. 2 a j a 3). Pede jõe su ud me st 1600 m ülespoole, E m a ­ jõe va sakul kaldal (joon. 1). P r aeg us en i on säilinud kaks osa. Üle­

mine, umbne, 10 m pikkune osa on jõest 120 m kaugel ja kuival suvel vähese veega. Alumine, 70 m pikk osa on j õega ühenduses;

ü hendus m ad a l d u b suviti p a ar ik ümn e sentimeetrini. Juurdevool pu u­

dub. Ka ld ad on m a d a l a d j a kõvad, ülemise osa kaldail kasvab m a d a l a t võsa. Roostik on hõre, veesisene t aimestik katab valdavas u lat us es ka alumise osa vabaveest (joon. 3). Põhi on mudane, osalt ka savine ja liivane. Vesi on ül aos as pruun, allosas pr uun punakate

* Litoraali fütoplanktoni puhul on jälgitud süsteemi Zadini (1949) järgi.

või kollaste toonidega. Vee l äbipaistvus on 0,4—0,7 m (jões s ama l ajal umbes 1,5 m ). Te mp er a tu ur vee pinnal oli 1948. a. juuli s 0,8&

võ r ra kõrgem kui jões.

Sestonit on avavees kõigest 1 cm3/ m 3. Avavees domineerib t u g e ­ vasti f ütoplankton (eriti Cyanophyceae j a D ia to m e a e )\ zooplankto- nis on arv uk ai ma d Protozoa ja Cladocera, kuid ka R o tatoria liike on palju (Lumberg, 1960). Bentoses oli loomi 1965. a. j uu ni s savi- põhjal 2330 is/m2 b i oma ss ig a 3,61 g / m 2, v a ld a va te ks os utus id hiro- nomiidid.

Joon. 3. Vanajõe nr. 3 alumine osa 18. 08. 60. Umbse otsa vabavesi on üleni taimestikuga kaetud. Tüüpiline pilt enamiku vanajõgede üle­

mise otsa puhul.

Melioreerimine sellel vanajõel ei ole tasuv.

4. M e i g i p o r i a u k . Pede jõe s uu dme st 400 m ülespooler Ema jõe vasakul kaldal (joon. 4). Umb ne ülaots on jõest 40 m k a u­

gusel; allots on avatud, nii et s a ab p a a d i g a sisse. Juurdevool p u u ­ dub. K al da d on kõvad ja üs n a kõrged. Roostik on kohati tugev.

Taimed ka sv av a d j õu ds al t eriti otstes ja v a na jõe pikkus väheneb ü s n a kiiresti. P õh j as on savikas, t ug ev as ti m u d a s t u n u d liiv. Vesi on juulis rohekashall, vee läbi paist vus 0,5 m. Vee t em pe ra t uu r pi n­

nal on kuni 1,6° v õr ra kõrgem kui jões.

Sestonit on avavees 6 cm3/ m 3. Avavees domineerib tugevasti f ütoplankton (eriti C y a n o p h y c e a e ), zooplankt onis on arvuk ai ma d P ro tozoa, seejärel Rotatoria ( Lumberg, 1960). Litoraali fütoplank- t onis on v ä g a palju krookokkofüüte ja N a v ic u la 't, a rvukal t on siin ka hormogonofüüte, P in n u la ria 't, Tabellaria'i ja P e d ia s tr u m 'it. Lito­

r aali zooplanktonis v a l d a v a d C eriodaphnia, Cyclops j a efemeropte- rid, nende järel on s il map ai st va lt palju A r r h e n u ru s bicuspidator'[{, B o s m in a 11, Chydorus sphaericus't, D ia p h a n o so m a 't j a naupli usL Bentoses oli 1948. a. juulis savi- ja liivasegusel m ud ap õ hj a l loomi

2200 is/m2 bi omas siga 9,44 g / m 2; kõige rohkem oli oligoheete, limu­

sed aga puudusid.

Kalu siin on j a suviti võib n äh a ka noorkalu. 1945. a. a r v a t a ­ vasti s üvendati natuke selle va na jõe suuet, kuid pr ae gu ei ole selle melioreerimine tasuv.

5. M e i g i k o o l a s . Pede jõe s uudmest 200 m ülespoole.

Emajõe vasakul kaldal, k a ardu b ümber Melki-nimelise kaluri m a j a (joon. 4). Umbne ülaots on jõest 150 m kaugusel. Allots oli veel 1950. a. paiku jõega ühenduses, osalt kohaliku kaluri poolt lahtihoituna; 1965. a. suveks oli ka allots täiesti liivast ummi stunud, nii et päris vabavesi a lga s jõest 100 m kaugusel. Juurdevool puu­

dub. Kal dad on m a d a l a d ja kõvad. Roostik on ül aot sas tugev, all­

pool a g a hõredam. Taimestik katab üldse suure osa veepinnast.

Võsa kallastel ei ole. Vesi on e na ma st i kollakas.

Kevaditi r ä n d a b Meigi kooldesse sisse palju kudema siirduvaid kalu, s e ep ä ra st tuleks selle suuet a va rd ad a, ü h e n d u s e hooldamine võiks endiselt j ä ä d a kohaliku elaniku ülesandeks.

5 a ( e n d . 6). Pede jõe suudmest 800 m allapoole, Emajõest paremal ja um­

bes 20 m kaugel. Kujutab endast 1 0 X 3 m suurust järskude kallastega auku võsas. 1950. a. paiku oli siin veel vett, 1965. a. suvel oli auk täiesti kuiv.

6 ( e n d . 7). V ä i k s e a r u k o o l d . Pede jõe s uudmest 900 m allapoole, Ema jõ e pa re mal kaldal (joon. 4). Ülemisest osast on alles j ä ä n u d üksikud lombid. Pidev va ba vee ala algab jõest 150 m kaugusel. Allots on jõega laialt ühenduses ja siitkaudu s aab pa adi ga vanajõkke. 1965. a. suvel oli s uudme s ü ga v us 0,6 m. Vabavesi on mõnes kohas t a i me de ga üle kasvanud. Juurdevool puudub. Kaldad on m a d a l a d ja kõvad. Taimestik, eriti roostik on kohati l opsakas ja koos kaldal kas vav at e suurt e pajude ja põõsast ega a nna b tõhusat t uulevarju.

Põ hj as on peen liiv või liivasegune muda. Vee värvus on pruun kuni kol lakaspruun, l äbipaistvus juunis 0,9— 1,0 m, juulis 1,3—

Joon. 4. Vanajõgede nr. 4 (Meigi poriauk), 5 (Meigi koolas), 6 (Väikse­

aru koold) ja 7 (Ränissaare koolas) skeem.

1,6 m. Tempera'tuurivahe pinnal j a põhjas on 2,2—6,0°, vahet p i n n a ­ vee t empe ra tu uri vahel jões j a koolus ei ole leitud. Nii 1948. kui ka 1949. a. juulis oli põhjas hapnikupuudus.

Sestonit on avavees 10 cm3/ m 3. Avavees domineerib f ütopl ankton (eriti F la g e lla ta e); zooplanktonis on a r v u k a m a d Copepoda ja R o ta ­ toria, kuid ka Cladocera liike on palj u (Lumberg, 1960). 1958. a.

j uu ni s oli avavees zooplanktonit ^{3 6 2} 700 i s/ m3, seekord olid kõige a rv u k a m a k s rotatoorid, seejärel protozoonid ja kopepoodid. Lito- raal i f ütoplanktonis on va ld a va te k s vormi deks hor mogonofüüdid (L y n g b y a jt.) ja Navicula, ü s n a palj u on siin ka teisi diatomeid (C y m b ella, Diatoma, Gyrosigm a, P in n u la r ia, Tabellaria jt.), kroo- kokkofüüte, C losterium 'i ja P e d ia s tr u m 'it. Zoopl ankteri test on lito- raa li s v a ld a v a s e na mu s es Cyclops ja efemeropterid, s il ma pa i st ­ v a lt palju on ka B o s m i n a 't, C eriod a ph n ia 't, D iaphanosom a't, P o ly ­ p h e m u s pediculus't, Scapholeberis mucronata't, naupliusi ja ostra- koode. 1958. a. j uu ni s oli litoraalis zooplanktonit 301 400 is/m3, kõige rohkem rotatoore, seejärel protozoone ja kopepoode.

Põhj aloomi oli 1948. a. juulis keskmiselt 953 is/m2 biomassiga 3,26 g / m 2, k us juur es a r vu k ai ma d olid hironomiidid ja Chaoborus\

limuseid ei olnud. 1965. a. juulis oli loomi bentoses 1012 is/m2 bio­

m a s s i g a 3,52 g / m 2; nüüd esines s amu ti kõige rohkem Chaoborus't, kuid hironomiide eg a limuseid ei olnud üldse.

Siit on püü tu d mit ut liiki kalu: haug, s ärg, roosärg, mudama im, linask, viidikas, nur g, latikas, koger, ahven ja luukarits; a rv at av as ti esineb teisigi liike. Noorkalu on palju. Vanajõe ül aos as t aki stab l äb ip ü üt av u st mõnes kohas põõsastik.

Vajalik melioratsioon: s ü v e n d ad a suuet 10 m pikkuselt ja k ae ­ v a t a jõkke ka koolu ü l ao t sa st 150 m pikkune kanal, mis või maldaks vee läbivoolu.

7 ( e n d . 8). R ä n i s s a a r e k o o l a s . Pede jõe suudmest 900 m allapoole, Ema jõ e v as ak ul kaldal (joon. 4 ja 5). Jõest e r al ­ datud. Ülaots on jõest üle 200, allots 40 m kaugusel. Juurdevool p u u ­ dub. Ka ld ad on m a d a l a d ja kõvad. Roostik j a veesisene taimestik a re ne va d v ä g a j õudsasti, nii et p äri s vabaveelist ala on ü sn a vähe alles j ää n ud . Kaldal k as vab suuri põõsaid. Põhi on mudane. Vee v ä rv u s on au gu sti s pr uunikas hall , läbi paist vus 1,2 m. Bentoseloomi oli 1965. a. au gu sti s keskmiselt 1342 i s/ m2 bi oma ss ig a 4,10 g / m 2;

kõige rohkem oli hironomiide, kuid mitte i gas proovis. P a l ju on siin C h a obo ru s't, ühes bentoseproovis oli see ainus esindaja.

Ka la des t esinevad siin haug, s ärg, s äinas , r oosärg, m ud ama im, linask, koger, ahven ja luukarits, võimalik, et ka mõned teised liigid. Noorkalu on kooldes j a selle ü mb ru se s luhal enne vee l a n ­ gemi st palju. Kooldes loendati 1958. a. j uuni lõpus samas uvis ei d h a u g e 250 000, s ärg i 2 500 000 j a s äi na id 4 500 000 is/ha. L ä b i p ü ü t a ­ vust t ak i st av a d mõnes kohas põõsad m a d al at e l kallastel.

Vajalik melioratsioon: kaevat a koolde allotsast jõeni 40 m ja ül aot sa st koolde endist sängi pidi kuni ülemise Rõngaskoolu k a n a ­ lini 250 m uut kanalit.

8 ( e n d . 10) . A l u m i n e R õ n g a s k o o l d . Pede jõe s uudme st 1700 m allapoole, Emajõe vasakul kaldal (joon. 5). Jõest e ral dat ud.

Nüüd umbseks j ä ä n u d ül aot sa kaudu oli va re m ühendus ülemise Rõngaskool uga, allots asub jõest 150 m kaugusel. Juurdevool p uu ­ dub. Kal dad on m a d a l a d ja kõvad. Taimestik on üsna hõre, ainult koolu otstes on roostik tugev. Koolu keskel on v a s ak kallas peaaegu taimelage. P a r em a l kaldal on roostik v õi msam ja anna b tuulevarju.

Põ hj as on muda. J uul is -a ugu st is on t e m p e ra t uu ri v ah e vee pinnal ja põhjas 1,0—6,2°, pinnavesi on 1,6° võr ra kõrgem kui sa ma l ajal jões, vee l äbipaistvus on 2,0—2,2 m ja v är vu s rohekaskollane kuni hallikasroheline.

Avavees on sestonit 14 cm3/ m3. Siin domineerib tugevast i füto­

p la nkt on (eriti Flagellatae j a Diatomeae) \ zooplankterite h ul gas on kõige a r v u ka m ad Rotatoria (Lumberg, 1960). Litoraali fütoplankto- nis on v ä g a palju Asterionella'11 ja N a v i c u l a \ samut i hormogono- füüte. Litoraali zooplanktonis eriti arvukaid vorme ei ole, m ä r g a t a ­ va m a l t esineb siin efemeroptereid, mõnevõrra vähem hüdr akar ii ne, C yclops'it j a naupliusi. Põhjaloomi oli 1965. a. a ugusti s 1936 is/m2, kusjuures proovi s att us ainult Chaoborus.

Ka la des t on selles v anajões püütud haugi, särge, m u d am a im u ja ahvenat, kindlasti on siin ka teisi liike. Noorkalu on n äha palju.

1960. a. laskis autor siia angerj apoegi ; neid nähti vanajões veel s a m a a a st a sügisel ( süve nda ja tõstis mõned isendid välja naaber- vanajõest, kuhu nad kraavi pidi olid t un g in u d) .

Vajalik melioratsioon: ka evat a allotsast jõeni 200 m ja ül aot sa st koolu v a n a s än gi pidi ülemise Rõngaskooluni samuti 200 m kanalit.

Joon. 5. V anajõ gede nr. 7, 8 (alumine R õngaskoold ), 9 (ülemine R õn gas­

koold), 10 (Suurkoold), 11 (Sillukse koold), 12 (Ehtmaa koold) ja 13 (Sää-

sakanal) skeem.

9. Ü l e m i n e R õ n g a s k o o l d , 1 0 ( e n d . 12) . S u u r ­ k o o l d, 11. S i l l u k s e k o o l d j a 1 2 ( e n d . 1 5 ) . E h t m a a k o o l d . Pede jõe s uu dme st 500—2400 m allapoole, Ema jõ e va sakul kaldal .Varem olid need koolud nii jõest kui ka üksteisest e r al d at u d (kui mitte a r v es t ad a hilissuveks kuivavaid k ra av e ), 1960. a. aga ü hendati nad omavahel ja ka j õega (joon. 5; k aevamist ööde maht kokku oli 19 668 m 3). 1964. a. sügisel oli jõest ülemisesse Rõngas- koolusse viiva kanali m i ni ma a ln e s ü g a vu s 0,8 m j a E h t m a a koolust

Joon. 6. Suurkoold enne melioratsiooni 1960. a. suvel. 2,5 m sügavuses kohas ulatub lendmuda veepinnani, vabavesi on taimedega kaetud,

kaldad õõtsikud.

Joon. 7. Sama koht Suurkoolus mis joonisel 6 1960. a. hilissuvel pärast vanajõ gedes nr. 9-12 läbivoolu tekitamist. Tugev vool on lendmuda ja taimestikusaarekesed ära viinud ja vanajõgi on laevaga sõidetav (m o o ­

torpaadi lainedl).

jõkke viiva kanali oma 1,0 m. Juurdevool kr aavide näol puudub, kuid jõevesi voolab siin p ea ae gu ni isama kiiresti kui jõeski. Kal dad on e n a ma s ti m a d a l a d j a kõvad, ainult Suurkoolu ä äre s esineb mõnes kohas õõtsikkallast. Roostik ja veesisene taimestik on eriti lopsakad otstes. Seetõttu on voolust kõ r val ej ää nud kooluotsad — ülemise Rõ n ga skool u allots, Sillukse ja E h t m a a koolu ülaots — t ai m e d e g a p e a ae g u läbi k as van ud j a Suurkoolu kaunis pikast ü l a ­ o s a s t on säil inud mitu seisuveelist lompi, mida üksteisest eral dab võsa. Kogu v a na jõ ge d e rühm on kohati tuultele avatud, paiguti

a g a a n n a v a d roostik ja võsa tuulevarju.

Füüsikalis-keemilised a nd me d kõnesolevate kooldude kohta on e sit atud tabelis 2. Põhi oli enne melioratsiooni mudane; Suurkoolus esines mõnes kohas kuni veepinnani l endmuda (joon. 6). Kõik neli kooldu jäid talviti p e aa e g u igal aa st al ummuksisse. P ä r a s t mel ior at ­ siooni on nende põhjas l iivasegune muda, ühe nd us kana li te s a g ä liiv

T a b e l 2 Fiiüsikalis-keem ilisi andmeid vanajõgede nr. 9-12 kohta enne ja pärast

m elioratsiooni

Vanajõ gede nr. ja mõõtmise

aeg

Tempera- tuurivahe pinna- ja põhjavees

°C

Pinnavee temperatuur

jõe omast kõrgeni

°C

Vee läbi­

paistvus m

Vee värvus

9. VIII 1948 7,8 2,0 3,6 rohekaskollane

10. VII 1948 ^{__ __} 1,7 pruunikaskollane

VIII 1958 ^{— —} 1,7 punakaspruun

11. VII 1948 5,8 1.4 1,5 pruun

VIII 1958 — — 1,7 punakaspruun

12. VIII 1958 — 1,2 pruunikaskollane

9,— 12. V I— IX 1962— 1964

0 0 0,5— 1,0 kolla.kaspruun,

hallikaspruun, kollakashall, rohekaspruunikas-

kollane

või savi. Suurkoolu l endmuda viis kaunis tugev vool varst i ära (joon. 7). Nüüd on siin ki nnikasvami ne pi durdunud, h a p n ik up u u ­ dust ei esine ühelgi a a st a a j a l , kooldude endine düstroofne ilme on ka dunud, vee v är vu s es on halle ja rohelisi toone.

Sestonit avavees oli ülemises Rõngaskool us 5 cm3/ m 3, Sillukse koolus 14 cm3/ m 3. Ülemise Rõngaskool u avavees oli ülekaalus füto­

p l ankt on (eriti F la g e lla ta e ), zooplankteritest olid a rvu ka mad R ota­

toria ja Copepoda (Lumberg, 1960). Litoraalis v ä g a arvukalt esi­

nevaid fütoplanktereid ei ole, rohkem kui teisi esineb siin krookokko- füüte ja di atomeid (Asterionella, Navicula, Tabellaria jt.). Üldiselt on litoraali zooplanktonis vali tsevateks vormideks Ceriodaphnia, S id a c rystallina ja efemeropterid, palju on siin ka P olyphem us

pediculus'i, D iaphanosom a't, Cyclops'it, naupliusi j a diptereid, m ä r k s a vähem esineb Arcella't, H yd ro d ro m a despicium 'i j a m o ll u s ­ keid (need on proovi võtmisel t aimede küljest v a b a n e n u d ) . T ä p s e ­ maid andmeid zooplanktoni h ul ga kohta on 1958. a. a ugusti st. Kõi­

gis neljas v anajões oli siis ikka kõige rohkem rotatoore, üldiselt a g a planktereid kaunis vähe. Suurkoolus oli avavees 56 100 i s/ m3 ja litoraalis 83 500 i s/m3, Sillukse koolus avavees 179 200 i s/m3 ja litoraalis 88 700 is/m3, E h t m a a koolus avavees 296 200 i s/m3 ja litoraalis 172 700 i s/m3. Ka p ä r a s t mel ioratsiooni on zooplanktoni hulk neis kooldudes t agasihoidlik, ainul t selle koosseis on tei st ­ sugune. 1960. a. a ug us ti s oli Suurkoolu avavees 174 600 is/m3 (kõige rohkem rotatoore, seejärel kopepoode) j a litoraalis 138 400 i s/ m3 (kõige rohkem kopepoode ja kladotseere, seejärel protozoone).

Sa mal ajal oli E h t m a a koolu avavees 94 800 i s/m3 (kõige rohkem r o t a t o o r e ) .

1962.— 1964. a. bentoseproovide j är gi on neis kooldudes põhja- loomi keskmiselt 1897 i s/m2, seejuures on kõige a r v u ka m ad hiro- nomiidid, siis oligoheedid, kõige vähem leidub molluskeid. Põhja- loomade arvuline vahekord on mi tme sugune . Hironomiide esines 83 (Sillukse) kuni 1452 i s/ m2 ( Suurkool d) , kuid neid s at tu s igasse proovi, Oligoheete esines 88 (Sillukse ja Suurkoold) kuni 1320 is/m2 (ülemine Rõ ng a sk oo l d), need p uudus id mõnes kohas hoopis. Ka va ri a-r ühm* puu du s mitmes proovis; a rv u ka ma lt oli tseratopogo- niide, trihhoptereid ja Chaoborus't. Molluskid esinesid ainult üksiku­

tes proovides. Bentosel oomade bi omass ilma suurte molluskiteta oli 0,16—6,55 g / m 2. Ü he nd us ka na li te s oli bentoseloomi keskmiselt 1386 is/m2. Ka siin oli hironomiide kõige rohkem, molluskeid ag a üldse ei saadud.

Ka la des t esinevad kõnesolevates v a na jõ ge de s haug, särg, teib, säinas, r oosärg, mu da ma im , linask, viidikas, nurg, latikas, koger, ahven, kiisk ja l uukari ts n i ng p ä r a s t melioratsiooni ka turb, rünt, tippviidikas, hink ja võldas. Kogu süsteem on läbipüütav, ainult Suurkoolu eraldi olevad lombid j a mõned k al da os ad on õõtsikkalda n i n g põõsaste tõttu raskesti l igi pää se ta va d. Noorkalu on palju.

1958. a. j uunis loendati Suurkoolus s ama suvis ei d ha u ge 20 000, s ä r ­ gi 400 000, r oosär gi 40 000, m u d a m a i m e 160 000 j a nur gi 100 000 is/ha, Sillukse koolus s ama su vi se id s ä rg i 122 000 ja nurgi 46 000 is/ha. Vä ä ri b mär ki mi st nende v a n a jõ g e d e r ikastumine melioratsiooni t ulemusel uute kalal ii kidega ja v a nu s e r ü h m a d e g a . Va re m ei õ n n es tu n ud siit s a a d a s a ma su vi se id teibe, säinaid, nurge, ületalve e lanud roosärgi, viidikaid l atikaid ega ahvenaid. Turb, tippviidikas, rünt ja võldas a g a on Ema jõ e v a n aj õg e de jaoks üldse uued kaialiigid. Kal uri d ki nnit avad, et k a l a s a a k nendes vanajõge-

* Varia-rühma all mõeldakse siin kõiki teisi loomi peale hironomiidide, oli- goheetide ja molluskite. Nende nelja rühma kaupa toimus harilikult bentoseproo­

vide sorteerimine.

des on s uurem kui enne. Varem kasutat i siin peamiselt j ä ä a l u s t mõrr ap üü ki ( ha pni kupuudus e tõttu t unglesid kalad lahtihoitava jää- a u g u ümb er ), nüüd püüt akse suvel noodaga, kusjuures peamisteks püügiobjektideks on haug, säinas, n u r g j a latikas.

Vajalik melioratsioon: s ü ve nd ad a kanalit ülemise Rõngaskoolu j a jõe vahel 50 m ulatuses n i ng E h t ma a koolu ja jõe vahel 15 m u l a ­ tuses, võimaluse korral ka teisi kanaleid.

13. S ä ä s a k a n a l . Pede jõe su u dme st 1500 m allapoole, Ema jõ e pa re mal kaldal (joon. 5). See on läbi t e r a v a j õ en u rg a kae­

v a tu d 5 m laiune kanal, mida omal ajal kasutat i Emajõe basseinis levinud s ä ä s a p ü ü g i k s . 3 1948. a. oli kanal p a a d i g a läbisõidetav, 1960. a. a g a oli kanali algus juba liiva t äi s j a kuj utas e nd as t seisu- veelist liivapõhjalist jõesoppi. Taimestiku osa kanali u m mi s tu m i­

ses on väike. Kallastel kasvab tugev paju- ja lepavõsa. Põhi on lii­

vane. Vee läbipaistvus juulis on 0,3 m, v är vus rohekaskollane.

Litoraali fütoplanktonis esineb kõige rohkem N a v i c u l a \ palju on ka krookokkofüüte (M erism opedia jt.), diatomeid (A s ter io n e lla, Cyma- topleura, C ym bella, F ragilaria, Gyrosigma, Melosira, Pinnularia, S yn ed ra, Tabellaria jt.), klorofüüte (L a g e rh e im ia, P e d i a s t r u m ) , samut i hormogonofüüte (L y n g b y a jt.). Zooplankterite h u l g a s on v al da va te ks vormideks D ifflugia ja Chydorus sphaericus, kuid palju

on ka VorticellcCi ja nematoode.

Ka l ama ja nd us li kku t äh t su s t sel vanajõel ei ole.

14. S a m b l a s a a r e e. S a m b l a m a a s a a r e k o o l d . Pa lu põ h j a külast 1400 m ülespoole, Ema jõe st pa re mal (joon. 8).

Um bs e ül aot sa vabaveest on jõeni ligi 500 m, allots on j õega ühen-

Joon. 8. Vanajõgede nr. 14 (Sam bla ­ saare koold) ja 15 (Pardisaare koold)

skeem.

3 J. R i s t k o k . Materjale Suur-Emajõe kalanduse kohta. Tartu, 1951 (dip­

lomitöö TRÜ zooloogia kateedris).

da tu d 1960. a. kae vat ud kanali kaudu ( kaevami stöö m a h t oli' 1320 m 3); enne seda oli siin kitsas kraav, mille k a udu võis p a a d i g a sisse pääseda. Kanal oli 1964. a. sügiseks m a d a l d u n u d 0,2 meetrini.

Vähesel m ä ä r a l toimub juurdevool P a r d i s a a r e koolust. K a l d ad on m a d a l a d ja kõvad. Roostik ei mo o du st a igal pool k a l da s t ugeva t vöödet (joon. 9), mõnes kohas a ga on veepind k ü mm ek o nn a meetri ul at uses üle koolu veesiseste t a i m e d e g a kaetud voi, eriti ülaotsas, päri s läbi kasvanud. E na mi k koolust on tuulele avatud.

Põhj as on kohati l iivasegune muda. Üh e nd us ka na li põhjas on jõest k au ge ma l s amut i muda, jõepoolses ot sa s liivahulk suureneb j a kanali s uu dme s on m u d an e liiv. T em per at uu r iva he vee pinna- ja

Joon. 9. Osa Samblasaare koolu kaldast 27. 06. 58. Põhjalangus on järsk, on näha kitsas roostik ja üksikud vesikupulehed. Tüüpiline pilt

paljude vanajõ gede külgmise kalda puhul.

põhjakihtides on 3,2—4,1°; pi nnavee t e m p er at u ur on augus ti s 0,5' v õr ra kõrgem kui jões; vee läbi paist vus oli enne melioratsiooni 0,4— 1,2 m, p ä r a s t melioratsiooni 0,4— 1,3 m, ü he nd us kan al is 0,7 m;

vee v ä rv u s enne melioratsiooni oli rohekas- või p ruunikas koll ane või p u n a ka sp r uu n , p ä r a s t melioratsiooni on see p u n a k a s p r u u n kuni pruun. 1949. a. juulis esines põhjas h ap n ik u pu u du s (0,54 mg/1 0 2).

Varem esines siin tihti talvist ummuksisolekut.

Sestonit on avavees 9 cm3/ m 3. Avavees domineerib vahel füto-, vahel Zooplankton; f ütoplanktonis on a r v u k a m a d Diatomeae, C ya­

nophyceae ja Flagellata\ zooplanktonis on kõige rohkem Copepoda ja R o ta to r ia, kuid üs na arvukas rühm on ka Cladocera (Lumberg, 1960). 1958. a. j uunis oli avavees zooplanktonit 390 400 is/m3, s ea l­

h u l g a s kõige rohkem r otatoore j a protozoone, s a m a a a st a a u g u st is oli s e a l s a m a s 345 200 is/m3. Koolu litoraalis oli j uu ni s z ooplankt o­

nit 341 000 is/m3 j a kitsas ü he ndu s kr aa vi s 473 500 i s/ m3. Litoraali

fütoplanktonis on v ä g a palju L y n g b y a 't, diatomeid (D ia to m a, M elo- sir a, N a v ic u la, Tabellaria jt.) j a Closterium'x. Litoraali zoo pla nk ­ tonis vali tsevad B o s m in a, Ceriodaphnia, D iap h a n o so m a, Polyphe­

m u s pediculus, S id a crysta llin a, Cyclops ja efemeropterid, samuti on siin ü s na palju naupliusi j a A s e llu s aquaticus't (vii­

m an e satub proovidesse tai medel t).

Bentoseloomi oli enne melioratsiooni juulikuudel liivapõhjal 704 i s/m2 bi oma ss ig a 4,09 g / m 2, seejuures olid arv uk ai ma d oligohee- did. P ä r a s t melioratsiooni oli koolus mit me sugus el põhjal keskmi­

selt 2035 i s/m2, nende bi omass ag a 4,60—4,99 g /m 2. Kõige rohkem oli ikka hironomiide, ühes kohas oli neid loomi juulis 3476 is/m2;

v a r i a -r ü hm as t esines rohkem t seratopogoni ide ja Chaoborus't, m ol ­ luskeid a g a proovidesse ei satt unud. Ühen du ska na li s liivasegusel mu dal oli põhjaloomi umbes n iisama palju — keskmiselt 2024 is/m2 bi oma ss ig a 8,00 g / m 2; siin oli kõige rohkem oligoheete, alles see­

järel hironomiide.

Kal ades t esinevad S a mb l a s a a r e koolus haug, s ärg, säinas, roo­

särg, t õugjas, m u da ma im , linask, viidikas, nurg, latikas, koger, ahven j a kiisk. Võib oletada, et siin on teisigi kalaliike. Noorkalu on suvel v ä g a palju. 1958. a. j uunis loendati s uudme kr aavi otsas

1 m 3 vee kohta umbes 800 000 isendit s amas uvis ei d särgi, säinai d j a ahvenaid. Kogu v ana jõe kohta tuli s ama l ajal samasuviseid s ärg i 250 000, säinai d 10 000, latikaid 1000 ja ahvenaid 200 000 is/ha,

1958. a. augus ti s loendati van aj õe s samasuvisei d särgi 61 000, roo­

särgi 2000, t õugjaid 1000, viidikaid 4000, n u rg e 16 000, latikaid 2000 j a ahvenaid 8000 ni ng aa st as i mu d a ma im e 4000 is/ha. S a m b l a ­ sa ar e koold on m uu se a s j ub a a mmu st a ja st t u nt ud kui latika eelis­

t at u d kudemispaik.

Vajalik melioratsioon: ühe nd us kan al it s üv en da da 45 m ulatuses, ka koolu ülemisest ot sast jõeni ka evat a 500 m pikkune kanal ja koolu sees s üv en d ad a täis k as van ud kohti 30 m ulatuses.

1 5 ( e n d . 1 4 a ) . P a r d i s a a r e k o o l d . P a l up õh ja külast Em aj õg e j a S a mb l a s a a r e kooldu pidi, kuhu see va na jõg i suubub

(joon. 8), 2700 m kaugel. Umbne ülaots on jõest 1200 m, S a m b l a ­ s a a r e koolust 200 m kaugel, allots on S a m b l a s a a r e kooluga a va ra lt ühenduses. Ühenduse mi ni ma a ln e s ü g a vu s 1964. a. sügisel oli 0,5 m. Vee juurdevool toimub kui venduskraavi kaudu. Kal dad on m a d a l a d ja kõvad. Roostik moodust ab pideva vöötme, ül aot sa s on taimed mõnekümne meetri ul at uses läbi koolu k as vanud j a e r a l d a ­ vad mu us t osast ligi 100 m pikkuse sopi. Roostik j a vähene võsa

a n n a v a d t uulevarju.

Põhj as on muda, see on mõnes kohas liivasegune. Vee läbi paist ­ vus juulis on 0,6 m, v ä rv us pu n ak a sp r uu n . Umm uks is s ej ä ämi st on esinenud. Bentoses on 1965. a. juulis võetud ainsa proovi jär gi loomi kaunis vähe — 396 is/m2 b i oma ss iga 1,32 g / m 2.

Ka la des t esinevad selles van aj õe s h a ug , s är g, r oosärg, m u d a ­ maim, linask, koger j ^ ahven, tõenäoliselt on siin ka teisi liike.

Noorkalu on suvel palju. 1958. a. j uunis loendati s ama s uv is e id s ä rg i 17 000 ja a hvenai d 8000 n i n g a a s ta s i m u d a m a i m e 2000 is/ha.

1963. a. sügisel võttis a utor osa k a l ap ü üg i st v a na jõ e ülemises, e r a l ­ d unud osas — väikese, mõnekümne meetri pikkuse n o o d a g a saadi ühest ja s a ma s t kohast viie loomusega 25 haugi.

Vajalik melioratsioon: koolu suuet S a m b l a s a a r e koolusse 20 m pikkuselt s üvendada. Koolu ül aosa a vami ne nõuaks 200 m pikkuse kanali kaevamist, mille t asuvus on küsitav. Pe ale gi on siin k ui ve n­

duskraavi tõttu j uba olemas nõrk läbivool.

16 ( e n d . 1 5 a ) . K u p u k o o l d . P a l u p õ h j a kül as t 600 m ülespoole, Emajõe p are mal kaldal (joon. 10). Umb ne ül aot s on jõest 100 m kaugusel. Allots oli v ar em kitsa kraavi k au du j õ eg a ühenduses, 1960. a. kaevati siit jõkke kanal (kaevami stööde m ah t

— 1008 m 3). Viimane oli 1965. a. sügiseks täiesti ummi st unud. J u u r ­ devool puudub. Ka ld ad on m a d a l a d ja kõvad. Roostik ä ä ri s ta b k a l ­ last pideva r ib an a j a koos koolu keskosa pa re ma l kaldal oleva m e t ­ s a tu k a g a a nn ab t õh usa t tuulevarju. Põh j as on liivane muda, mõnes kohas ka t urvas . Vqe t emp er at uu ri vahe pinnal ja põhj as on juulis kuni 0,4°, l äbipaistvus 1,2— 1,7 m, v ä rv u s hall ikaskol lane või -pruun.

Um m uk si s se jä ä mi st esines enne melioratsiooni.

1958. a. aug us ti s oli kogu koolus zooplanktonit ü s n a palju.

Vabavees loendati 1 744 000 i s/m3, s ea lh u lg as r otatoore 1 726 000 is/m3, kellele h ul ga poolest j är g n e s i d kopepoodid. Litoraalis oli s ama l ajal zooplanktonit 710 100 i s/m2. 1962.— 1965. a. juulis v õe ­ tud bentoseproovide j ä r g i on siin ka põhjaloomi v ä g a palju — kesk­

miselt 14 872 is/m2 — b i oma s si ga 137,17 g / m 2. Kõige rohkem oli oli­

goheete (10 296 i s/m2), palj u oli ka A se llu s aquaticus't (1980 is/m2) ja molluskeid (880 is/m2). Koolu keskosas oli põhjaloomi üldiselt vähem kui otstes, ühes proovis esines siin ainult Chaoborus't.

Kupu koolust on p üüt ud j är g m i s i kalu: ha ug , s är g, teib, säinas, mud am ai m, roosärg, nurg, latikas, koger, ahven ja luukarits. Noor ­ kalu on v ä g a palju. 1958. a. j uunis loendati rohtun ud s uudmekr aavi otsa kohal s ama suvis ei d särgi, säinai d, teibe j a ahvenaid kokku umbes 100 000 is/m3. Ü l e jä ä nu d koolus andis l oendamine s a m a a a s t a a ug u st is s a ma su vi se id h a u g e 2000, s är gi 35 000, n ur g e 7000 ja ahvenaid 1000 n i ng k a he aa s ta s i roosär gi 1000 ja m u da m a i m e 1000 is/ha.

Vajalik melioratsioon: s ü v en d ad a ü h e ndu s ka na l it 40 m ulatuses.

Sa muti tuleks see va na jõ gi ü he n d a d a Vihavu kooluga (vt. van.

nr. 17).

17 ( e n d . 1 5 a a ) . V i h a v u e. V a e v u k o o l d . Pa lu põ hj a kül as t Em aj õg e j a Kupu kooldu pidi, kuhu see va na jõ gi va re m s u u ­ bus, 900 m kaugus el (joon. 10). P r a e g u on Vihavu koold nii jõest kui ka Kupu koolust e ra ldat ud. Ülaots on jõest 300 m, allots Kupu koolust 350 m kaugel. J uurdevool u ei ole. Ka lda d on m a d a l a d ja kõvad. Roostik on s u u re ma s osas k a ld ai st kaunis hõre, kuid otstes v ä g a lopsakas, nii et vabaveele j är g n e b mõle ma s otsas paks r o o s ­