• Keine Ergebnisse gefunden

VAIKUS LÄRM

N/A
N/A
Protected

Academic year: 2022

Aktie "VAIKUS LÄRM"

Copied!
38
0
0

Wird geladen.... (Jetzt Volltext ansehen)

Volltext

(1)

EPP PEEBU

VAIKUS LÄRM 1 TSEB

T A V E T M U T S U T E A T R I K I R J A S T U S , T A L L I N N

(2)

pci L c\ япы

Nr. 2044

Epp Peebu

Vaikus lärmitseb

Nali 1 vaatuses

T a v e t M u t s u teatrikirjastus, T allinnas

(3)

K äesoleva n ä id en d i e t te k a n d m in e ilma loata on k e e l a t u d . Ilm a loata m ängijailt k as se eritak se t a s u a utorika itse n o rm id e järgi 5 0 % kallim alt sisse.

N ä id e n d i ek se m p la rid e ü k sik u lt või kom plekti viisi e tte k a n d m ise k s vä lja la e n a ­ m is e ainu õ ig u s on T a v e t M u t s u teatri- kirjastusel.

4( о Ц ч Г Г « ’

Tartu

С Linnaraamatukogu

ME ä- Ь Ч ^ Ч

valis: JAVANEfV

0 3 , '

T a v e t M u ts u tr ü k ik . „ T e a te r tr ü k k “ , T a lli n n , V e n e 6.

(4)

Tegelased

, T ä d i P a u l a , pansionipidaja.

A m a l i e K o i d u p u n a , naiskirjanik.

P r o u a M u r u . E - l l i

A i n o n o o re d neiud.

M a l l e

T e g e v u s s ü n n ib P a u la aias.

p ansionipidaja, tädi A e g : olevik.

K äesoleva pearaamatu kui ka osade ärakirjutam ine on keelatud!

Märkmeid ja m ahatõm beid võib raa­

m atusse teh a ainult m usta p liiatsiga.

(5)

Saateks

P a n sio n ip id a ja P a u l a ju u r d e a su b elam a n a iskirjanik A m alie K oidupuna, kes lõpe­

tab s u u r e m a t ro m a a n i ja see p ä ra st tarvitab a b s o lu u tse t rahu. T ä d i P a u la õ e tütre d Elli ja Aino aga ta h a k s id A m alie tuba s o b i­

t a d a o m a sõbratarile Mallele ja selle te o s­

ta m is e k s o ts u sta v a d h i r m u t a d a K o i d u p u n a p a n s io n is t välja. N a d m ä n g iv a d m a r d i s a n t e ü m b e rr iie tu m is e teel, et lu u a K o id u p u n ale m uljet, ku iv õ rt k ä ra rik k a s s e kohta ta s a t ­ tu n u d . K o id u p u n a lasebki end petta ja p õ ­ geneb teise korterisse, m is P a u la poolt h a n ­ gitud Mallele. Seega saavad kolm s õ b r a ­ tari ü h te ja tädigi lepib asjaga, kui p e ttu s tu n n i s ta ta k s e üles.

K u n a tegelasteks on vaid naised, siis on tü k k eriti koh an e n a isseltsidele ja t ü t a r ­ laste koolidele. A n n a b soodsa v õ im a lu s e noortele n äid ata om i lavalisi võimeid, e s i­

n edes korraga m itm e s u g u s te tü ü p id en a, n a g u p esu n a ise n a , k e rju se n a jne.

Ka dekoratsiooni lih tsu s ja tegelaste väike arv tohiks olla tükile positiivsuseks.

(6)

Lihtne aed põõsaste ja paremal asetseva leht­

laga. T agaseinas värav. Tädi Paula tuleb vasakult koos A m alie K oidupunaga, viim ane on tüübiline va n a ­ piiga.

1. T ä d i P a u l a .

Ja siin näitan Teile, kui m eie uuele ü ü r ­ nikule, om a aeda.

A m a l i e K o i d u p u n a .

Jah, m ulle m eeldib siin T eie ju u r e s — siin võin m a om a su v e veeta. (Seisab. Silm it­

seb üm brust.) Kas see aed on täiesti T eie o m a ?

T ä d i .

Jah, väike ta on, — aga selle eest vaikne ja päris omaette.

A m a l i e .

Ah, kui ilus ! (Vaatab ligidalt nagu lühinägija.)

J a kui palju lilli — ja see õ h k ! (H ingab sü ­ gavalt.)

T ä d i .

Siin see lehtla on ka preilile kasutada.

A m a l i e .

See lehtla on ju lu u le ta m ise k s otse kui l o o d u d ! Ma olen n im e lt kirjanik ja m u kirjaniku nim i on A m alie K oidupuna. Mul on praegu pooleli r o m a a n „M õistuse abi­

elu “, kui m a viin selle h ä s ti lõpule, — see

(7)

б Epp Peebu

saab alles lööm a laineid ! N o — aga sel­

lest ОП veel v ara rä ä k id a . . . (Vaatab parem ale.)

Aga — kes elab selles väikeses m ajas ? T ä d i .

Ah seal ? Seal elab ü k s v an a a b ie lu ­ paar. Ei need sega kedagi. N e ed ei tule päevade viisi välja.

A m a l i e .

Aga kui seda m a a n te e d m ö ö d a h a k a ­ takse k ih u ta m a ja to lm u üles ajam a . . .

T ä d i .

Ei seda m a a n te e d m ö ö d a sõida keegi.

A m a l i e .

Vaadake, kallis p ro u a — m in u e lu k u tse on selline, et vajan r a h u ja veel kord r a h u — siis võib m in u vaim tööle a s u d a ja lu u a midagi s u u r t js e n n e o l e m a t u t ! Aga kas siin T eie m ajas teisi ü ü rilisi ka on ?

T ä d i .

Jah, kaks t ü ta rla s t on. M u õ e tü ta r lin ­ n a s t om a sõbra nnaga. E m a l ja isal pole m a h ti su v itad a — siis n e m a d on siin m i n u hoolel.

A m a l i e .

Aga kas ei tee n a d lärm i kahekesi ? T ä d i .

Ega seda või öelda, et n a d n ü ü d päris v a g u sa d on. N a d on v äh e küll sih u k esed

— lärm itsejad.

(8)

V aikus lärm itseb 7

A m a l i e .

T a e v a s hoidku, selliseid tü tarlap s i ei või m a hingestki sallida.

T ä d i . *

N o küll m e n e n d e s t ka jagu saame. E k s n a d või ju ka sääl m e tsa s k i kihutada.

A m a l i e .

H o id k u taevas, kui n ad siin aias k i h u ­ ta m a h a k k a v a d ! Kui m a selles lehtlas om eti r a h u leiaksin.

T ä d i . Oo, küllaldaselt leiate !

A m a l i e .

Kui nii — siis ta h a n ta e v a st tänada, et ta m u l on la sk n u d leida ra h u lis e paiga­

kese. Ma ju b a t u n n e n k u id as siin m i n u k irjaniku talen t end lahti lööb. Aga m is m e siin e n a m räägim e. Seda ilu sat m eeleolu peab kasu tam a . Ma toon n ü ü d om a p a b e ­ rid ja kirjutan r u t tu k o lm a n d a peatüki.

(Ruttu parem ale ära.)

(Tädi Paula üksi. Astub leh tlasse, korraldab seal vähe, kuulatab. Tuleb ruttu lehtlast ja vaatab paremale, kust kostab tütarlaste kilkamist. E lli ja A ino torm a­

vad siss e väravast.) 2 c

E l l i . T ä d ik e n a , tädikene ! T ä d i

(kohkudes, peale mureliku pilgu m ajale).

Ju m a la pärast. Olge ometi tasem .

(9)

8 Epp Peebu

E l l i

(hingeldad es ja tädi Paulale telegram m i ulatades.

T e le g ra m m !

. T ä d i . T e l e g r a m m !

E l l i j a A i n o

(üksteise võidu).

Malle sõidab siia! Meie Malle!

A i n o . Kella k u u e s e r o n g i g a !

E l l i .

Malle em a ja isa peavad j ä rs k u ära sõitma.

A i n o .

Ja s aatsid Ellile telegram mi.

E l l i .

E t m a Mallele teaks vastu m in n a . (H a a ­ rab üm ber A ino ja hüppab ringi.) Siis olem e om eti kolmekesi.

A i n o . K o lm e k e s i! K o l m e k e s i !

E l l i .

Ja tore, et meie kõrval tu b a veel vaba on.

T ä d i .

Siis laske om eti m in u l ka rääkida. (T üd­

rukud vaikivad.) E t teile kolm ekesi ro h k e m m eeldib — seda m a u s u n , et siis veel h u l ­ lem at lärm i teha. Aga k ahjuks ei tule sel­

lest m idagi välja.

(10)

V aikus lärm itseb 9

E l l i . K uidas nii?

T ä d i .

Selle tü h ja toa ü ü ris in j u s t praegu välja.

A i n o

(kohkudes).

Mi-is ?

T ä d i .

Jah, ühele kirjanikule — A m alie Koidu- punale.

E l l i .

Siis ei saagi Malle m eie ju u r d e jääda, T ä d i .

K a h ju k s mitte, m u laps. Oleks m a te a d ­ n u d seda pool tu n d i varem .

A i n o .

Aga kui m e p a lu k sim e toda K o id u p u n a ! T ä d i .

See on asjata. T alle meeldib meie v a ­ gu n e aed nii väga. T a lubas haka ta siin lehtlas luuletam a.

E l l i .

(ruttu vahele).

Aga siis võiksid sa talle ise üles öelda.

T ä d i .

N o k u h u see läheb. In im e n e alles ü ü ris m u lt toa ja m in a peaksin talle sel sam al tu n n il üles ütlem a. Ei see ei lähe.

(11)

10 Epp Peebu

A i n o . Miks siis ei lähe?

T ä d i .

Lapsed, saage om eti a r u ! Aga m a lä­

h en p ro u a M u ru ju u r d e — te m a l pidi üks vaba tu b a olema. Siis s a a d a m e Malle sinna.

E l l i

(nukralt).

Ma ta h a n Mallega ü h e s olla.

A i n o . Mina ka.

T ä d i

(närviliselt).

Ma ütlesin ju b a küllalt selgelt, et see tuba on j u b a välja ü ü ritu d .

E l l i .

Siis peab ü tle m a selle üles.

T ä d i .

Ma ütlesin teile, et see ei lähe ja s el­

lega lõpp! J a ü le ü ld s e see preili soovib, et siin valitseks täielik vaikus.

A i n o . Ka seda veel ?

T ä d i .

Ja kui te sõ n a ei kuula, (ähvardades) siis oodake m is veel tuleb . . .

E l l i .

N o m is siis ikka võib tu lla ?

(12)

V aikus lärm itseb 11

T ä d i .

Siis kirju tan m a koju teie vanem atele.

E l l i . See m in d ei ärrita.

T ä d i .

Elli! Aga ei — n ü ü d on küllalt. Veel tä n a õ h tul kirjutan. V a a ta m e s i i s ! (Läheb ruttu vasakule.)

(E lli ja A ino vaatlevad teineteist nukrate nägu dega.)

A i n o . S äh sulle n ü ü d !

E l l i .

P äh, see pole om eti kellegi õnn etu s.

A i n o .

No siis vilistan m a kogu selle pesa peale — kui suvel ka pead t a s a käed s ü le s istum a,

E l l i .

Ah, see läheb veel h u lle m a k s kui see vana K o id u p u n a tõesti siia jääb.

A i n o .

Ma võiks ta otse m a h a lüüa!

E l l i .

M ina ka. T e m a p ä r a s t ei saa M alle meie ju u r d e tulla.

A i n o .

On siis M alle nii tore t ü d r u k ?

(13)

\

E l l i

(lõbusalt).

Oi sa ei tea, kui vahva ta on. Iga te m b u peale on ta valm is ja kui lõbus ta on . . .

A i n o .

Ellike, selle Malle peaks siia s a a m a ! E l l i ,

Aga kui teeks päris re volutsiooni!

A i n o .

J u m a la p ä r a s t! T ä d i ei tohi e n a m ä r ­ ritada !

E l l i .

Ah m is! Aga kui tädi m eie van e m a tele m eie peale kaebab — siis on m e laul siin nii-kui-nii lauldud. Aga tead, m i s ? N ü ü d teem e om a viim a sed päevad m is m e veel siin veedam e, nii lõ b u s a k s kui vähegi võimalik. K o d u s on m eie v a b a d u s otsas nagunii.

A i n o .

Mis sa siis ta h a d ette võtta?

E l l i

(hõisates).

Oi see on alles plaan ! Me h i r m u ta m e selle K o id u p u n a siit m inem e. T u l e m a rä ägin sulle —■ ja sa tee kõik m id a m a sulle õpe­

tan. (M õlem ad naerdes väravast välja.)

12 Epp Peebu

(14)

V aiku s lärm itseb 13

3.

A m a l i e K o i d u p u n a

(tuleb vasakult, käes kuhi pabereid ja tindipott jääb seism a ja kuulatab).

Mis see oli ? Ma k u u lsin siin hääli — naeru. (K uulatab.) Või eksin m a ? (õ n n elik u naeratusega.) J a h see oli lih tsa lt kõrvapete.

Siin valitseb s a m a n e vaikus, m is varem .

(Vaatab v a im u stu sega ü les.) A in u lt lõoke liriseb õ h u s (end parandades) — lõõritab, ta h ts in m a öelda ja ro h u t i r t s siristab r o h u s ! Aga n ü ü d tööle ! (V iib paberid lehtlasse.) N ä d a la p ä r a s t peab m u s u u r - r o m a a n v alm is olema.

4.

E l l i

(tuleb raamatut lugedes väravast sisse).

A m a l i e

(endam isi).

Oo, kes tuleb sä ä lt? See on vist ü k s neist tü d ru k u is t. Kui nii, siis vaja teh a t u t ­ vust. (E llile.) T ere, preili!

E l l i

(teeb kniksu).

A m a l i e .

M ina olen A m alie K o id u p u n a — teie u u s m ajakaaslane.

E l l i

(teeb jälle kniksu).

V äga rõ õ m u sta v , — Elli Jõgi.

(15)

A m a l i e

(E llile kätt andes).

V ä g a rõ õ m u sta v , preili Jõgi.

E l l i .

0 0 , öelge, palun, ain u lt — Elli.

A m a l i e . M ida te loete seal?

E l l i .

„V aeste p a tu s te alevit“.

A m a l i e .

A h nii, rom aani. M ina olen kirjanik ja k irju tan ka s u u r t r o m a a n i „M õistuse a b i­

e lu “.

E l l i . T õ e s ti ?

A m a l i e .

N äete, siin ta on. P ra e g u lõpetan kol­

m a n d a peatüki.

E l l i .

01, siis m a ei ta h a teid segada.

(A ino tuleb. Jääb värava juurde nii seism a, et A m a­

lie teda ei märka.)

A m a l i e .

P ä r i s õige. Me n ä e m e ju jälle.

E l l i

(teeb kniksu ja läheb vasakule).

A m a l i e .

N ä g em ise n i, Elli. (V aadates talle järele.) Ja see kena tü ta rla p s pidi olem a m etsik. Nii

14 Epp Peebu

(16)

V aiku s lärmitseb 15

v a g u sa t ja häbe lik k u t ü ta rla s t m a pole veel n ä in u d . J a m a pean t u n n i s t a m a — see k o r­

teri valik näib m u lle olevat õ n n e s tu n u d . S ellist ra h u lik k u p esa k es t olen ju b a igat­

se n u d a m m u . (Asub kirjutama.) Aga n ü ü d edasi:

P e a lü k k I I I . (M õtleb.) P eale selle, kui R o ­ bert o m a õn n e a b i e l u s . . . ei, see ei o ln u d tõelik õnn, vaid a in u lt m õeldav, nii siis peale selle kui R o b ert om a m õ eld u d õ n n e abielu s . . . (Kirjutab.)

5,

A i n o

(tuleb raamatut lugedes).

A m a l i e .

Oo — jälle keegi? See on vist ka üks n e ist t ü d r u k u i s t . . . Kui nii, siis vaja t u t v u s t teha. (K õvasti.) T ere, p r e il ik e !

A i n o .

(teeb kniksu).

A m a l i e .

M ina olen preili K o id u p u n a — teie u u s m ajakaaslane.

A i n o

(tehes jälle kniksu).

Väga rõ õ m u sta v , — Aino Kivi.

A m a l i e

(A inole kätt andes).

V äga rõ õ m u stav , preili Kivi.

(17)

A i n o . Öelge, palun a in u lt Aino.

A m a l i e . Mida te loete sea l?

A i n o .

„Vaga Je n o v e v a t“.

A m a l i e .

Ah nii, r o m a a n i ! M ina olen kirjanik ja kirju tan ka s u u r t ro m a a n i „M õ istu se a b i­

e lu “.

A i n o . T õ e s ti ?

A m a l i e .

N ä e te — siin ta on. P rae g u lõ p etan k o lm a n d a peatüki.

A i n o .

Oi siis m a ei ta h a teid segada.

A m a l i e .

P ä r i s õige. Me n ä e m e ju jälle.

A i n o

(teeb kniksu ja läheb vasakule).

A m a l i e .

N ä gem ise ni, Aino. (Vaatab A inole järele, siis endam isi.) Noh, n ü ü d olen m a n ä in u d m õ le ­ m aid tü d ru k u id . Ja need pidid olem a m e t ­ sikud ? N a d on ju täiesti tagasihoidlikud ja vagusad. Oo, m a ei kahetse, et sain siia om ale korteri. T äie lik vaikus. Aga n ü ü d edasi .. . (Kirjutab.)

16 Epp Peebu

(18)

V aikus lärm itseb 17

6.

E l l i

(tuleb pikkam isi ja jääb lehtla ette seism a — peas su ur lai õlgkübar, vana pikk m antel seljas ja päevavari

peal.)

V a b a n d a g e !

A m a l i e

(ehm ub, lükkab näpitsprillid ninale ja vaatleb tulijat).

E l l i .

T eie olete vist see m eie u u s naaber, preili K oidupuna. Olen väga õnnelik teid nähes. M ina olen siit ülevalt v äiksest majast.

A m a l i e .

Ah nii, teie siis oletegi see vanaproua.

E l l i .

Jah, m in a j a h ! M ina vajan igapäev m õne- tu n n ilis t j a lu tu s t ja siin lehtlas, siin p u h ­ kan siis e n n a s t jälle välja. T eie eelkäiaga, kes e n n e teid selles toakeses elas — olen m a palju t u n d e selles lehtlas lobisenud. Oh, tem aga sa im e m e h ä sti läbi ja m a loodan seda ka teiega.

A m a l i e

(kõrvale).

J u m a l h a l a s t a ! E l l i .

Ja kui teie ära peaksite s u re m a — no te olete ka ju b a ü s n a v an a ja otsas.

A m a l i e . Miii-s !

Tartu

Linnaraamatukogu

(19)

18 Epp Peebu

E l l i .

Siis pean jälle j ä rg m is t ootam a — sest r ä ä k im a pean m a — see on ju b a kord m in u h a r ju m u s . R ä ä k im in e on ju m a la a n n e ja in im e se o m ad u s. Koer, näete, on tark loom — aga rääk id a ta ei saa. Aga m in a sa a n !

A m a l i e

(vihaselt).

Seda m a k u u l e n ! E l l i .

Ja-jah. See on m u h a r ju m u s . Oh m a saan teile m itm e id igavaid tu n d e l ü h e n ­ dam a. Ja ärge arvake, et m a ainult ilusate ilm adega m a ja st välja tulen —

A m a l i e .

Ja — aga p roua P a u la rä äk is ennist, et te välja ei tulevatki.

E l l i .

Ei — see on kindlasti eksitus. M ina lähen läbi pak su ja vedela — olgu kas s a ­ jab või tuiskab. Oh, m a tõ m b a n o m a v a ­ n a d saapad jalga ja t a m b in läbi pori om a n aa bri juurde.

A m a l i e .

V aevalt küll võite m in d siin h a lv a il­

m aga leida.

E l l i .

Oh, siis tu len h eam eelega teie j u u r d e tuppa. T u n n e n j u b a seda tu b a läbi ja läbi.

Ei tal m u i d u ole viga — ain u lt väga niiske, väga niiske.

(20)

V aikus lärmitseb 19

A m a l i e . N iisk e ?!

E l l i

(ohates).

Olen siiski seda toak est a r m a s ta n u d ja palju kordi seal keskööni i s t u n u d ja j u t u s ­ ta n u d ja j u t u s ta n u d ü h e s t ja teisest, õ n n e s t ja. õ n n e tu s e s t, r a h u s t ja p e ttusast, v ee­

u p u t u s e s t ja koolerast, p u u d u s te s t ja h a i­

g u s te s t . ..

A m a l i e .

J u m a l a p ä r a s t . — M in u kõrvad ja teie suu!

E l l i .

Ei see m i n u kõrvadele liiga tee. Olen teie te e n is tu s e s hea meelega. A inult tä n a k ah ju k s võin teile ain u lt selle silm apilgu kinkida. Ma pean järele vaatam a, kas p roua P a u la k o d u s on. Aga h o m m e ja ü le h o m m e ja edaspidi — on m u l aega rohkem . N ü ü d siis — head päeva, h ea d p ä e v a ! (Läbi aia vasakule.)

A m a l i e .

Oh sa p ü h a taevas küll! K uid as saan m a lahti sellest naisest? Nii ei saa om eti tö ö ta d a ! Aga n ü ü d edasi — töö juurde. (V õ­

tab su lepea kätte.) Peale selle, kui R obert m õ el­

dava õ n n e abielus . . . (Kirjutab.)

7.

A i n o

(tuleb keskelt, riietatult pesu naiseks. Tõm bab pika nööri üm ber lehtla ja hakkab sellele pesu laotam a, ise

lauldes heleda häälega „K loostrilaulu“).

(21)

A m a l i e .

N o — noh, m is see peab t ä h e n d a m a ? A i n o .

M es ?

A m a I i e.

Ma küsin m is see peab tä h e n d a m a ? A i n o .

Ei m idagi iseäralikku. P a n e n pesu k u i ­ vam a.

A m a l i e . Siia, m i n u n in a alla?

A i n o .

Mis m u l teie n in ag a asja. V õtke n i n a eest ära, kui see ette jääb.

A m a l i e . N o see on ju otse k o h u tav !

A i n o . Me s ?

A m a l i e

(ärritatult).

Ei saa e n a m kolm e s a m m u k augusele n ä h a . . .

A i n o .

J a m is võin m in a sin n a parata, siin on m in u v a n a e m a om a pesu k u iv a ta n u d ja seda teevad ka m in u lapselapsed.

A m a l i e

(enam ärritudes).

Kui m ulle a r s t ei oleks ära k ee la n u d

20 Epp Peebu

(22)

V aikus lärm itseb 21

ig asu g u sed ärritused, räägiksin teiega teist moodi.

A i n o

(pan nes käsi puusa).

Ah s e d a v i i s i ! Ah teistviisi tah ate m i ­ n u g a rä ä k id a ! No, vaata aga vaata! N ii­

su g u n e paberi raiskaja ! A m a l i e .

Mis teie õige m õtlete ! Olen s u u r k ir­

janik ja k irjutan s u u r t ro m a a n i „M õ istu se a b ielu “.

A i n o .

Mis läheb m ulle teie abielu ja m õ istu s korda. Mina olen a u s p esupe sija — ja ei tohi e n a m om a pesu k u iv a ta d a ? E n a m ul asja !

A m a l i e .

Kui m a teid õige paluksin, k a s te ei võiks võtta p esu siit m a h a ?

A i n o .

N o h n ü ü d räägite om eti m õistlikum alt.

Kui te ju st palute — no m in u g i p ä r a s t !

(Hakkab pesu kokku panem a,) V õin ju Oma p e S U

h o m m e kuivatada. H o m m e ka ju päev.

A m a l i e .

M i s ? H o m m e ta h a te tulla ta g a si?

A i n o .

Iga päev. Mul on tööd palju. Ma pe­

sen siin kõigile suvitajatele. Kui see päike aga end n ä ita b — on m u pesu kohe siin Väljas. (Läheb pesuga lauldes, vasakule.)

(23)

22 Epp Peebu

A m a l i e

(kurvalt).

T ä h e n d a b — ain u lt v ih m a g a võib siin se g a m a tu lt töötada. S u u re p ä ra s e d välja­

vaated. Jah, sel ilusal lehtlal on ka om ad varjuküljed. No, aga perenaise abiga saab t e m a s t v a s t lahti. (Asub tööle.) P eale selle kui R obert om a m õeld av a õ n n e abielus —

(Kirjutab.)

8.

E l l i

(kerjuseks riietatud. V ahib läbi aia ja tuleb siis aega­

m ööda lehtlasse).

A m a l i e . Kes seal jälle on ?

E l l i .

V a en e v a n a in im e n e palub lahkelt pre i­

lilt andi.

A m a l i e.

Ah, m inge ära, m u l ei ole teile midagi anda.

E l l i .

See on ju see alaline v a b a n d u s . K ui te aga käe k orraks ta s k u pistate, leiate ikka midagi.

A m a l i e .

T e olete ju päris ju ltu n u d . Ise päris elujõuline inim ene ja kerjab. T e h k e tööd.

E l l i .

Kes see n ü ü d s e l ajal e n a m tööd tah ab teha. E k s kerjajad olem e kõik siin ilmas,

(24)

V aikus lärmitseb 23

üks ü hel — teine teisel viisil. (Istub lehtla juurde värava kõrvale.)

A m a l i e .

N o -n o h ! Miks te s in n a i s tu te ? E l l i .

See siin on m in u kerja m ise koht. V a lla­

v a n e m an d is loa siin igapäev istu d a ja laulda. T ä n a m u laul ei kõla küll h ä s ti — aga h o m m e siis võtan om a viis last kaasa. Oo, kullake — neil on ilu sad heledad hääled !

A m a l i e .

T e olete küll e h tn e kerjaja. Kuulge, kui palju te nõuate, kui om ale teise koha lau l­

m isek s otsite ?

E l l i .

E k s m õ n e d kroonid ikka vast.

A m a l i e .

H e a küll. T u lg e hom m e, saate 3 krooni.

E l l i .

J u m a l ta su g a teile. H o m m e m a siis t u ­ len jah ja toon om a 5 last kah kaasa. (V ä­

ravast ära.)

A m a 1 i e.

Oh taevas! K u h u olen m a om eti s a t t u ­ n u d ? N aaber, kes m in u titk i s u u d ei saa pidada, kriiskav p esuna ine , viis laulvat ker- ju s l a s t — ja siin räägib p ere n a in e veel tä ie ­ lik u st v a ik u se s t!

(25)

24 Epp Peebu

9.

A i n o

(tuleb vasakult. Riietatult maitseka daamina).

P a lu n v a b a n d a g e ! A m a l i e .

Ju b a jälle keegi. See on ju n ag u s i s s e ­ sõidu hoov. P a h m m is te soovite? M ul on vähe aega.

A i n o .

A inult üks hetk. P a l u n öelge proua P aulale palju tervisi ja öelge, et m in u vend h o m m e e n n e lõ u n a t siia jõuab, nagu iga aasta, et osa võtta m o o to rra ta ste v õ i d u ­ sõidust.

A m a l i e . Ja m is p u u tu b see m i n u s s e ?

A i n o .

Ah nii, teie ei tea. Oh, te saate r õ õ ­ m u s ta m a . M inu vend, m eh a a n ik Kaasik, veedab iga su v e m õ n e d n ä d a la d siin, et võtta osa trad itsio o n ilistest tsiklivõistlus- test.

A m a l i e . Siin ?

A i n o ,

Oo, jaa. Siin on ju nii head m aanteed.

Ah, jaa — siis palun öelge proua Paulale, et m u vend ei tule m itte päris üksi. T a l on neli abilist, 6 m ootorrata st, 2 poissi ja ük s teenija.

(26)

V aikus lärmitseb 25

A m a l i e . R o h k em k e d a g i ! ?

A i n o . Ei, ro h k e m ei ole seekord.

A m a l i e .

T e naljatate preili. Siin m ajas ei ole ainu stk i vaba ru u m i.

A i n o .

See ei t ä h e n d a midagi. Kui m i n u vend Kaasik ilm ub, teeb proua P a u la v õ im a tu võim alikuks. H a rilik u lt kolitakse teised ela­

nikud m a ja s t välja, või kogutakse ü h te r u u m i kokku.

A m a l i e

(ärritatult).

Ega om eti p ro u a P a u la ei nõua, e t . ..

A i n o .

Oo, siiski. Seda teeb ta iga aasta. Kes sooviks siis m i n u ven n a le halba. J a siis p alun öelge, et m in u vend j u b a sellega a r ­ vestab, et siis kõik hästi k o rra s on kui ta tuleb.

A m a l i e

(ohkab).

Küll m a teatan.

A i n o .

Olen teile väga tänulik. (Ära paremale.)

A m a l i e

(üksi).

Neli abilist, k u u s m oo to rrata st, kaks

(27)

26 Epp Peebu

poissi ja üks teenija. Sellest saab alles kontsert. Aga see ОП juba liig. (T õuseb ärri­

tatult püsti.) Mis saab n ü ü d ? P e re n aiseg a on kaup tehtud. V a s t n õ u a b perenaine selle eest veel tasugi. Selle ä r ritu se eest veel ra h a m a k s t a ! Saaks m a aga siit m i ­ n e m a !

10.

M alle ilm ub väravast, kohver käes.

M a l l e . T ädike ne, k u s sa oled !

A m a l i e . Kes seal om eti jälle on ?

M a l l e .

Ah v a b a n d ag e — m a otsin o m a tädi — aga m ulle paistab, teda pole v ist kodus. Ja o m a sõpra Eliit m a ka ei leia. Ma tele- grafeerisin, et tulen kella k u u e s e rongiga, aga jõ u d s in juba v a re m siia. Ei tea kas m a leian siit om ale m õ n e vaba toa ?

A m a 1 i e.

Siia ta h a te a s u d a elam a ? M a l l e .

Ja a — väga hea m e elega tahaksin.

A m a l i e .

Oh helde ta e v a s ! (R õõm salt.) M ina j u s t t a h a n om a asjad kokku korjata ja ära m inna.

(28)

V aikus lärmitseb 27

M a l l e .

See sobib j u s t su u re p ärase lt. Nii saan ometi om a sõp ra d eg a ü h e s olla. Ma olen siin v e e tn u d j u b a v a r e m ü h e suve.

A m a l i e .

Ah t õ e s t i ! Ligim esele ei kästa küll halba soovida — aga o m a n a h k on tõeste ligemal.

(Korjab om a pabereid lehtlast.)

M a l l e

(ringi vaadates).

Aga kõik on alles vanaviisi. S am a aed — s a m a jum alik vaikus.

A m a l i e .

Jaa, see ju m alik vaikus on praegu tõesti vaikne.

M a l l e

(sügavalt hingates).

T õ e sti taevalik!

A m a l i e .

Aga n ü ü d pean m a ru tta m a . J u b a teie pärast, et saaksite ru te m om a toa kätte.

M a l l e . Ma tä n a n teid väga.

A m a l i e

(enesele).

N o küll n ad n ü ü d im estavad! H i-h i-h i...

Seda tegin m a hästi. Nii saa n m a k s m a t a m i n e m a lipsata.

11.

Aino ja Elli vahivad üle aia lehtla poole, näevad äkki M alle.

(29)

28 Epp Peebu

E l l i

(üllatusega).

M alle oled see tõesti s in a ? (Tormavad A inoga väravast sisse.)

M a l l e

(jookseb neile vastu).

Elli!

E l l i

(kaelustab M allet).

Kallis M a l l e ! Aga luba m a t u tv u s ta n su lle A inot — see on m eie Malle.

M a l l e

(Aino kätt surudes).

Elli on m u lle teist palju ju tu s ta n u d , aga ü tlem e juba kohe „s in a “.

A i n o .

M uidugi. Ka s i n u s t olen palju k u ulnud.

E l l i

(M allele).

R äägi n ü ü d , sa pidid ju hiljem tulem a.

M a l l e .

Is a arvas, et selle rongiga on p arem sõ ita ja siin ma n ü ü d olen. Ja tore, et see t u b a ka kohe v a b a n e s !

E l l i

(kohkudes).

T u b a ? Milline t u b a ? M a l l e .

Ah teie ei teagi siis veel? See daam, kes e n n e siin lehtlas istus.

(30)

V aikus lärmitseb 29

E l l i

(rõõmsalt).

Kas see siis juba la h k u b ? M a l l e.

T a pakib to as om a asju.

A i n o

(rõõm salt).

Elli !

E l l i .

N ä ed n ü ü d , sed a tegim e hästi. (V õtab Malle ümbert ja keerutab.) N ü ü d olem e nii nag u soovisim e — kolm ekesi — k o l m e k e s i ! (Sa­

laduslikult.) T ea d, see d aa m sõitis alles tä n a siia.

M a l l e . K uidas ?

A i n o .

Jaa, aga m eie h i r m u t a s i m e ta m in em a.

M a l l e . Kas tõesti ?

E l l i .

M u id u poleks olnud s in u jaoks ru u m i.

M a l l e .

Aga m is ütleb selle kohta t ä d i? K a s t a ei saa k u rja k s ?

E l l i .

Oh, m a lepitan ta jälle ära.

A i n o

(Ellile).

Aga k u h u läheb n ü ü d see K o id u p u n a ?

(31)

30 Epp Peebu

E l l i .

Jah, kui ta n ü ü d m ujale ka tu b a ei s a a . . .

M a l l e .

Siis lähen juba p arem m in a ära.

E l l i

(kuulatab).

T a s a !

12. P r o u a M u r u

(astub sisse).

T e re lapsed. Kas tädi ei ole veel ko­

d u s ? T a tellis e n n e m in u lt ü h e toa no o ­ rele tütarlapsele, kes tä n a pidi siia sõitma.

E l l i . Ja — õigus !

P r . M u r u .

Ma ta h tsin veel midagi k ü sid a!

E l l i

(tasa A inole ja M allele).

T e d a saa tis meile taeva s siia. Ü tlem e, et see vanapiiga ongi too noor t ü t a r l a p s — ja asi on k o rras! (K õvasti.) Ah see noor tü ta rla p s ? See on ju b a siia jõ u d n u d .

P r . M u r u .

Ah nii! N o siis m a räägin j u b a tem a enesega.

A i n o . Me k u t s u m e ta kohe !

Kõik kolm ära.

(32)

V aikus lärm itseb 31

P r . M u r u .

Ega ei tahak sk i en d a majja s ih u k e s t noort t ü d r u k u t — see s ü n n ita b ikka s eg a­

d u s t ja tüli. Ei ta h t n u d aga P a u l a tädile ära ütelda — p alu s teine nii väga.

13.

Am alie tuleb pakkidega — A ino, E lli ja M alle veetuna.

E l l i . T u lg e siia!

A i n o . Siin on preili K oidupuna.

A m a l i e .

L aske m in d om eti l a h t i ! . . . (jääb pr. Muru ette seism a.)

P r . M u r u

(enesele).

Ja see pidi noor t ü ta rla p s olema. (K õ­

vasti.) Pr. P a u la tellis e n n is t m in u ju u r e s t toa noorele t ü t a r l a p s e l e , . .

A m a l i e

(m eelitatult).

Noorele t ü ta rla p s e le ? Jaa, a r m a s proua, see olen mina. (E n esele.) P e re n a in e arvas vist kohe, et m a ei k a n n a ta välja seda lär- m itse vat vaikust. (K õvasti.) On see tu b a ka vaikne ?

P r . M u r u .

Jaa, täiesti vaikne. E e m a l tän av a m ü ­ rast. T e saate olem a rahul.

(33)

A m a l i e.

See on hea. Siis võim e kohe m inna.

Pr. M u r u ja A m a l i e . H e a d päeva l a p s e d ! H e a d päeva !

E l l i j a A i n o .

H e a d päeva prl. K o id u p u n a ! (T eevad kniksu.)

A m a 1 i e

(vaatab tagasi).

Jääge terveks ! Ja vaadake, et teil hästi läheb selles vaikuses. (Ära pr. M uruga.)

Elli, A ino ja M alle langevad üksteise kaela.

E l l i . Aino !

A i n o . Elli!

E l l i .

See oli te m p ! Oh, see õ n n e s t u s meil s u u r e p ä r a s e l t !

14.

Tädi P aula tuleb väravast.

M a l l e

(talle vastu m innes).

T e r e tädikene ! T ä d i .

Oi, M alle — juba s i i n ! T e re iapsu- kene! (M allet vaadeldes.) N o küll oled aga sina

32 Epp Peebu

(34)

V aiku s lärmitseb 33

s u u re k s kasv a n u d . Ja kenaks läinud ! Kui kahju, et sa meile ei saa jääda.

M a l l e . Küll m a saan, täd ik en e !

T ä d i .

Ei, e i ! Kõige p a re m a ta h t m is e j u u r e s — ei. Preili K o id u p u n a . . .

E l l i . See läks j u b a m inem a.

T ä d i .

L ä k s m i n e m a ? Ega te om eti m i d a g i . . .

(Vaatab Elli otsa.) Elli ! E l l i

(laseb sü üd lasen a pea longu).

A i n o .

Me h i r m u t a s i m e ta m i n e m a ! E l l i

(la n g ed es tädile kaela).

Ä ra ole kuri, tädikene! Kõik läks väga hästi. T a sai selle toa, k u h u Malle pidi m inem a. Ja see teeb täitsa üks välja.

T ä d i . J a kuidas ta sellega leppis?

E l l i ja A i n o . Oo, väga !

T ä d i .

N o kui see ju b a nii läks —

(35)

34 Epp Peebu

E l l i .

. . . siis a n n a d m eile andeks.

T ä d i

(naerdes).

Olgu peale! E ga mullegi see in im e n e ei m eeldinud, oli teine nii veid er! J a sina, Malle, oled m u lle t u h a t korda a r m s a m .

E e s r i i e .

Lõpp.

(36)

П т э п я п з п п klassiloterii m iljonite saajaile, il-

UliluPd! uillj llllUlüMula

m ajääjaile ja kõrvaltvaatajaile on

Õnne kõverlee

ашттшяшшйвяавтявташшшштвшваш

(Päävõit)

E. Undla kahevaatuslik komöödia.

T e g e l a s i : 3 т . , 2 n. L a v a : talutuba. A e g : olevik. K o h t : maal.

Õ nn sageli jõ u ab sihile m ö ö d a k õ v e r a t rada. Rikas ja uh k e m ö ld e r ei ta h a teadagi tü tre a n d m is e s t vaesele veskisulasele. T ü t a r ise, kuigi a r m a s ta b poissi, peab ka p a r e ­ m ak s m itte rutata. Ü s n a ju h u s lik u lt satu b sam al ajal elukogenud age nt veskitallu ja k a u p a m ü ü a p akkude s niisam a naljaviluks langetab o stm ise le erg u ta m ise k s lause, et sulane on võitn u d klassiloteriil p ää v õ id u ü h es preem iaga ja a n n a b tä p se d ju h tn ö ö rid k uidas tuleb v ärsk et m iljonäri „õnge v õ tta “.

See h ä m m a s t a v s õ n u m leiab p a u g u p ä ält u s ­ k u m is t ja ju h tn ö ö rid e järgi m iljo n är võetak- segi õnnelikult „õnge,“ tarvitade s sö ö d ak s tü ta rt ja veskit. P u lm a p ä e v a l aga p la h v a ­ tab p o m m — selgub, et s u la n e on võitn u d vaid s ab a v õ id u — 5 krooni. Äiapapi ja v ä i­

m ees lähevad käsitsi k o k k u . .. Agent aga sa m a s oskab asja k e e ru ta d a nii, et kõik j ä ä ­ vad ra h u le ja uhke m ö ld e r n u ta b vihas õ n n e- pisaraid: hää, et niigi läks . . .

N äidend, kuigi lihtne ja vähenõudlik, a n n a b näitlejale häid v õ im a lu s i n äid ata o m a võim eid n iihästi traagika kui ka koom ika tõlgitsem ises ja selletõttu on t e re tu ln u d väikelavadele.

(37)

Valge varese lend

Elmo E llori külanali 2 vaatuses.

T e g e l : 5 m., 3 n. L a v a : lihtne tuba.

„Valge varese lend" on kerge, alati so­

biv l u s tm ä n g m aalavadele, eriti s uvel ja sega-eeskavaga pidudel, mil ettekanded ei tohi v enida pikaks. N ä id e n d laseb end kergesti lavastada ja h ä ä tem po j u u r e s p ä ä ­ seb s u u re p ä ra s e lt esile.

Aine on v a n a ja alati u u s — kõikjal jooksevad t ü d r u k u d n o o re m e h e järele, kes kuidagi on üles p u h u tu d ja a r v atak se ole­

vat to h u tu lt rikas, kui aga selgub, et m iljo­

näri a upa iste taga peitub rä n d a v kingsepp, siis on h i r m u s skandaal. Kuid ka kingsepp võib olla tubli m ees, tü tarlap se le a n d a elus õ n n e ja selle m iljonäri aupaiste s ä r a s a b i­

ellunud perekonnaliikm eil pole kaotada m i ­ dagi — igaüks on le id n u d tubli elu selt­

silise.

(38)

Ш ш а Ш Ш näidendid

m. [ n.Tege­lasi

Sääl M äeotsa talus . . . E . Larm. Külajant 3 2

Päätükk romaanist. Lavaline skizze . . . 5 3

P ruut j a lehm. H . Saar. Jant . ... 3 1

Agendid. J. S. P anius. K ü l a n a l i ... 5 1

^Kangekaelne onu, A. Trilljärv. Jant . '. .. 2 1

V a rga õhvakõ. A. K õiv. Setu nali . . . . 2 1

N ooruse patud. H . Anto. Draam a . . . . 4 2

Elli j a Villi. A ndi L aos. N äidend . . . . 1 1

P u rustatud peegel. Tshernov. K om öödia. . 2 1

Salavaimud. O. Stoklasser. N ai j am ... 2 5

k u ld a v ä ä r t korteriüürnik. Andi L aos. N ali 2

T antsu vaheajal. J. L eem ann. N a li . . . 1 1

L aenatud naine. M. Aitsam . N aljam . . . . 3 2

Ämm p o l i t s e i n i k . E . O om ann. N a li . . . 1 1

Näljane Don-Juan. N a l i ... 1 1

Minestuse kursused. A. N õ lv . N a li . . . 2 3

Tädike tuleb külla. Berkun-W ulffen. N a li . 1 1

Kes teab mis tarvis see h ä ä on. N ali . . 5 1

Ametilt kosilane. J. M ändm ets. N äidend . 5 2

A. j a K. S . Parm i. N a l i ... 3 2

Suured segadused. A. Kotzebue. N a li. . . 3 1

Toapoisi cegadused. Turbina. N aljam . . . 3 1

Dekorum. A» Reich. N ali ... 4 3

5

Loomulik arstimine. Laufs. N a li . . . . 3 3

Eeskujulik naine. G. Görlitz. N a li . . . . 2 2

S u u r H ä rg v ere saatkond. N a li . . . . . 5 3

P üssirohupütt. N a li . . . . . . . . . . 3 2

Robert j a B ertram. О. Bach. Jant . . . . 4

T ee n er vannis. A . Lüdig. N aljam . . . . . 3 2

Põrgumasin. J. Jagm anov. N ali . . . . . 3

Looshis. J. Raabe. H uvitav stseen . . . . 6

Flirtiv Afrodiit. N a l i ... ... 2 2

Poksiklubi. C. Siber. N ali . . . . . . . 7 2 T eener toobistes pükstes. V , Assafeldt. Jant 3 1 E lagu vabadus. J. M äsnitzky. N a li . . . . 3 3'

Ametijuubel. M. K oninski-W eiss. N a l i . . . 4 3

Ravitsemisel. X. Menhard. N a li . . . . . 3 4

Koer pääs. C. Goetz. Grotesk . . . . . . 3 1 Poisipää. M, Dietzel. Jani . . . . . . . 4 j 4

Nõudke teatriraamatukogust alati uusi

0. LUTSU NIM. TARTU LINNA KESKRAAMATUKOGU

1 740

e nimekirju!

0 0 4 4 5 5 55 9

Referenzen

ÄHNLICHE DOKUMENTE

Bald bewegten sich Elektro- autos nur noch in Marktnischen, zum Beispiel in Luftkur- und Fremdenverkehrsorten wie dem schweizerischen Zermatt oder auf kleineren Inseln.

Ist der Satz richtig, darfst du deinem Partner ein

Tänutundes nõukogude võimule võtavad meie ülikooli kom m unist­ likud noored suure aktiivsusega osa valim iseelsest selgitustööst ja valim iste läbiviim isest, pidades sil­

UT fookusloost saab teada, et välistudengeid ja õppejõude tuleb Tartu ülikooli õppima ja õpetama aasta-aastalt küll üha rohkem, ent see tendents on väga tagasihoid-

Tartu ülikooli, Tallinna ülikoo- li ja Tallinna tehnikaülikooli ning Aasia-suunal koostöö algatanud professor Urmas Varblase sõnul on väga positiivne asjaolu, et Aa-

Raamatu näol on tegemist väljamõeldisega. «Idee algas sel- lest, et Freud võiks rääkida oma ajal mõne psühhoanalüütikuga, kuid ma mõtlesin, et see on veidi

hakkas ta vaatama, kuidas ioon- sed lahused käituvad ja kas neid on võimalik süsteemis mõõta ja kirjeldada. Põnev oli siis, kui kasutusele võeti uus sool, mis ostetakse

Oluline on ka küsimus, mis saab surnud inimese sotsiaalmeedia kontost edasi. Võimalusi on mitu. Kõige levinum lahendus on selle kontoga mitte midagi teha – pärast inimese