EPP PEEBU
VAIKUS LÄRM 1 TSEB
T A V E T M U T S U T E A T R I K I R J A S T U S , T A L L I N N
pci L c\ япы
Nr. 2044
Epp Peebu
Vaikus lärmitseb
Nali 1 vaatuses
T a v e t M u t s u teatrikirjastus, T allinnas
K äesoleva n ä id en d i e t te k a n d m in e ilma loata on k e e l a t u d . Ilm a loata m ängijailt k as se eritak se t a s u a utorika itse n o rm id e järgi 5 0 % kallim alt sisse.
N ä id e n d i ek se m p la rid e ü k sik u lt või kom plekti viisi e tte k a n d m ise k s vä lja la e n a m is e ainu õ ig u s on T a v e t M u t s u teatri- kirjastusel.
4( о Ц ч Г Г « ’
Tartu
С Linnaraamatukogu
ME ä- Ь Ч ^ Ч
valis: JAVANEfV
0 3 , '
T a v e t M u ts u tr ü k ik . „ T e a te r tr ü k k “ , T a lli n n , V e n e 6.
Tegelased
, T ä d i P a u l a , pansionipidaja.
A m a l i e K o i d u p u n a , naiskirjanik.
P r o u a M u r u . E - l l i
A i n o n o o re d neiud.
M a l l e
T e g e v u s s ü n n ib P a u la aias.
p ansionipidaja, tädi A e g : olevik.
K äesoleva pearaamatu kui ka osade ärakirjutam ine on keelatud!
Märkmeid ja m ahatõm beid võib raa
m atusse teh a ainult m usta p liiatsiga.
Saateks
P a n sio n ip id a ja P a u l a ju u r d e a su b elam a n a iskirjanik A m alie K oidupuna, kes lõpe
tab s u u r e m a t ro m a a n i ja see p ä ra st tarvitab a b s o lu u tse t rahu. T ä d i P a u la õ e tütre d Elli ja Aino aga ta h a k s id A m alie tuba s o b i
t a d a o m a sõbratarile Mallele ja selle te o s
ta m is e k s o ts u sta v a d h i r m u t a d a K o i d u p u n a p a n s io n is t välja. N a d m ä n g iv a d m a r d i s a n t e ü m b e rr iie tu m is e teel, et lu u a K o id u p u n ale m uljet, ku iv õ rt k ä ra rik k a s s e kohta ta s a t tu n u d . K o id u p u n a lasebki end petta ja p õ geneb teise korterisse, m is P a u la poolt h a n gitud Mallele. Seega saavad kolm s õ b r a tari ü h te ja tädigi lepib asjaga, kui p e ttu s tu n n i s ta ta k s e üles.
K u n a tegelasteks on vaid naised, siis on tü k k eriti koh an e n a isseltsidele ja t ü t a r laste koolidele. A n n a b soodsa v õ im a lu s e noortele n äid ata om i lavalisi võimeid, e s i
n edes korraga m itm e s u g u s te tü ü p id en a, n a g u p esu n a ise n a , k e rju se n a jne.
Ka dekoratsiooni lih tsu s ja tegelaste väike arv tohiks olla tükile positiivsuseks.
Lihtne aed põõsaste ja paremal asetseva leht
laga. T agaseinas värav. Tädi Paula tuleb vasakult koos A m alie K oidupunaga, viim ane on tüübiline va n a piiga.
1. T ä d i P a u l a .
Ja siin näitan Teile, kui m eie uuele ü ü r nikule, om a aeda.
A m a l i e K o i d u p u n a .
Jah, m ulle m eeldib siin T eie ju u r e s — siin võin m a om a su v e veeta. (Seisab. Silm it
seb üm brust.) Kas see aed on täiesti T eie o m a ?
T ä d i .
Jah, väike ta on, — aga selle eest vaikne ja päris omaette.
A m a l i e .
Ah, kui ilus ! (Vaatab ligidalt nagu lühinägija.)
J a kui palju lilli — ja see õ h k ! (H ingab sü gavalt.)
T ä d i .
Siin see lehtla on ka preilile kasutada.
A m a l i e .
See lehtla on ju lu u le ta m ise k s otse kui l o o d u d ! Ma olen n im e lt kirjanik ja m u kirjaniku nim i on A m alie K oidupuna. Mul on praegu pooleli r o m a a n „M õistuse abi
elu “, kui m a viin selle h ä s ti lõpule, — see
б Epp Peebu
saab alles lööm a laineid ! N o — aga sel
lest ОП veel v ara rä ä k id a . . . (Vaatab parem ale.)
Aga — kes elab selles väikeses m ajas ? T ä d i .
Ah seal ? Seal elab ü k s v an a a b ie lu paar. Ei need sega kedagi. N e ed ei tule päevade viisi välja.
A m a l i e .
Aga kui seda m a a n te e d m ö ö d a h a k a takse k ih u ta m a ja to lm u üles ajam a . . .
T ä d i .
Ei seda m a a n te e d m ö ö d a sõida keegi.
A m a l i e .
Vaadake, kallis p ro u a — m in u e lu k u tse on selline, et vajan r a h u ja veel kord r a h u — siis võib m in u vaim tööle a s u d a ja lu u a midagi s u u r t js e n n e o l e m a t u t ! Aga kas siin T eie m ajas teisi ü ü rilisi ka on ?
T ä d i .
Jah, kaks t ü ta rla s t on. M u õ e tü ta r lin n a s t om a sõbra nnaga. E m a l ja isal pole m a h ti su v itad a — siis n e m a d on siin m i n u hoolel.
A m a l i e .
Aga kas ei tee n a d lärm i kahekesi ? T ä d i .
Ega seda või öelda, et n a d n ü ü d päris v a g u sa d on. N a d on v äh e küll sih u k esed
— lärm itsejad.
V aikus lärm itseb 7
A m a l i e .
T a e v a s hoidku, selliseid tü tarlap s i ei või m a hingestki sallida.
T ä d i . *
N o küll m e n e n d e s t ka jagu saame. E k s n a d või ju ka sääl m e tsa s k i kihutada.
A m a l i e .
H o id k u taevas, kui n ad siin aias k i h u ta m a h a k k a v a d ! Kui m a selles lehtlas om eti r a h u leiaksin.
T ä d i . Oo, küllaldaselt leiate !
A m a l i e .
Kui nii — siis ta h a n ta e v a st tänada, et ta m u l on la sk n u d leida ra h u lis e paiga
kese. Ma ju b a t u n n e n k u id as siin m i n u k irjaniku talen t end lahti lööb. Aga m is m e siin e n a m räägim e. Seda ilu sat m eeleolu peab kasu tam a . Ma toon n ü ü d om a p a b e rid ja kirjutan r u t tu k o lm a n d a peatüki.
(Ruttu parem ale ära.)
(Tädi Paula üksi. Astub leh tlasse, korraldab seal vähe, kuulatab. Tuleb ruttu lehtlast ja vaatab paremale, kust kostab tütarlaste kilkamist. E lli ja A ino torm a
vad siss e väravast.) 2 c
E l l i . T ä d ik e n a , tädikene ! T ä d i
(kohkudes, peale mureliku pilgu m ajale).
Ju m a la pärast. Olge ometi tasem .
8 Epp Peebu
E l l i
(hingeldad es ja tädi Paulale telegram m i ulatades.
T e le g ra m m !
. T ä d i . T e l e g r a m m !
E l l i j a A i n o
(üksteise võidu).
Malle sõidab siia! Meie Malle!
A i n o . Kella k u u e s e r o n g i g a !
E l l i .
Malle em a ja isa peavad j ä rs k u ära sõitma.
A i n o .
Ja s aatsid Ellile telegram mi.
E l l i .
E t m a Mallele teaks vastu m in n a . (H a a rab üm ber A ino ja hüppab ringi.) Siis olem e om eti kolmekesi.
A i n o . K o lm e k e s i! K o l m e k e s i !
E l l i .
Ja tore, et meie kõrval tu b a veel vaba on.
T ä d i .
Siis laske om eti m in u l ka rääkida. (T üd
rukud vaikivad.) E t teile kolm ekesi ro h k e m m eeldib — seda m a u s u n , et siis veel h u l lem at lärm i teha. Aga k ahjuks ei tule sel
lest m idagi välja.
V aikus lärm itseb 9
E l l i . K uidas nii?
T ä d i .
Selle tü h ja toa ü ü ris in j u s t praegu välja.
A i n o
(kohkudes).
Mi-is ?
T ä d i .
Jah, ühele kirjanikule — A m alie Koidu- punale.
E l l i .
Siis ei saagi Malle m eie ju u r d e jääda, T ä d i .
K a h ju k s mitte, m u laps. Oleks m a te a d n u d seda pool tu n d i varem .
A i n o .
Aga kui m e p a lu k sim e toda K o id u p u n a ! T ä d i .
See on asjata. T alle meeldib meie v a gu n e aed nii väga. T a lubas haka ta siin lehtlas luuletam a.
E l l i .
(ruttu vahele).
Aga siis võiksid sa talle ise üles öelda.
T ä d i .
N o k u h u see läheb. In im e n e alles ü ü ris m u lt toa ja m in a peaksin talle sel sam al tu n n il üles ütlem a. Ei see ei lähe.
10 Epp Peebu
A i n o . Miks siis ei lähe?
T ä d i .
Lapsed, saage om eti a r u ! Aga m a lä
h en p ro u a M u ru ju u r d e — te m a l pidi üks vaba tu b a olema. Siis s a a d a m e Malle sinna.
E l l i
(nukralt).
Ma ta h a n Mallega ü h e s olla.
A i n o . Mina ka.
T ä d i
(närviliselt).
Ma ütlesin ju b a küllalt selgelt, et see tuba on j u b a välja ü ü ritu d .
E l l i .
Siis peab ü tle m a selle üles.
T ä d i .
Ma ütlesin teile, et see ei lähe ja s el
lega lõpp! J a ü le ü ld s e see preili soovib, et siin valitseks täielik vaikus.
A i n o . Ka seda veel ?
T ä d i .
Ja kui te sõ n a ei kuula, (ähvardades) siis oodake m is veel tuleb . . .
E l l i .
N o m is siis ikka võib tu lla ?
V aikus lärm itseb 11
T ä d i .
Siis kirju tan m a koju teie vanem atele.
E l l i . See m in d ei ärrita.
T ä d i .
Elli! Aga ei — n ü ü d on küllalt. Veel tä n a õ h tul kirjutan. V a a ta m e s i i s ! (Läheb ruttu vasakule.)
(E lli ja A ino vaatlevad teineteist nukrate nägu dega.)
A i n o . S äh sulle n ü ü d !
E l l i .
P äh, see pole om eti kellegi õnn etu s.
A i n o .
No siis vilistan m a kogu selle pesa peale — kui suvel ka pead t a s a käed s ü le s istum a,
E l l i .
Ah, see läheb veel h u lle m a k s kui see vana K o id u p u n a tõesti siia jääb.
A i n o .
Ma võiks ta otse m a h a lüüa!
E l l i .
M ina ka. T e m a p ä r a s t ei saa M alle meie ju u r d e tulla.
A i n o .
On siis M alle nii tore t ü d r u k ?
\
E l l i
(lõbusalt).
Oi sa ei tea, kui vahva ta on. Iga te m b u peale on ta valm is ja kui lõbus ta on . . .
A i n o .
Ellike, selle Malle peaks siia s a a m a ! E l l i ,
Aga kui teeks päris re volutsiooni!
A i n o .
J u m a la p ä r a s t! T ä d i ei tohi e n a m ä r ritada !
E l l i .
Ah m is! Aga kui tädi m eie van e m a tele m eie peale kaebab — siis on m e laul siin nii-kui-nii lauldud. Aga tead, m i s ? N ü ü d teem e om a viim a sed päevad m is m e veel siin veedam e, nii lõ b u s a k s kui vähegi võimalik. K o d u s on m eie v a b a d u s otsas nagunii.
A i n o .
Mis sa siis ta h a d ette võtta?
E l l i
(hõisates).
Oi see on alles plaan ! Me h i r m u ta m e selle K o id u p u n a siit m inem e. T u l e m a rä ägin sulle —■ ja sa tee kõik m id a m a sulle õpe
tan. (M õlem ad naerdes väravast välja.)
12 Epp Peebu
V aiku s lärm itseb 13
3.
A m a l i e K o i d u p u n a
(tuleb vasakult, käes kuhi pabereid ja tindipott jääb seism a ja kuulatab).
Mis see oli ? Ma k u u lsin siin hääli — naeru. (K uulatab.) Või eksin m a ? (õ n n elik u naeratusega.) J a h see oli lih tsa lt kõrvapete.
Siin valitseb s a m a n e vaikus, m is varem .
(Vaatab v a im u stu sega ü les.) A in u lt lõoke liriseb õ h u s (end parandades) — lõõritab, ta h ts in m a öelda ja ro h u t i r t s siristab r o h u s ! Aga n ü ü d tööle ! (V iib paberid lehtlasse.) N ä d a la p ä r a s t peab m u s u u r - r o m a a n v alm is olema.
4.
E l l i
(tuleb raamatut lugedes väravast sisse).
A m a l i e
(endam isi).
Oo, kes tuleb sä ä lt? See on vist ü k s neist tü d ru k u is t. Kui nii, siis vaja teh a t u t vust. (E llile.) T ere, preili!
E l l i
(teeb kniksu).
A m a l i e .
M ina olen A m alie K o id u p u n a — teie u u s m ajakaaslane.
E l l i
(teeb jälle kniksu).
V äga rõ õ m u sta v , — Elli Jõgi.
A m a l i e
(E llile kätt andes).
V ä g a rõ õ m u sta v , preili Jõgi.
E l l i .
0 0 , öelge, palun, ain u lt — Elli.
A m a l i e . M ida te loete seal?
E l l i .
„V aeste p a tu s te alevit“.
A m a l i e .
A h nii, rom aani. M ina olen kirjanik ja k irju tan ka s u u r t r o m a a n i „M õistuse a b i
e lu “.
E l l i . T õ e s ti ?
A m a l i e .
N äete, siin ta on. P ra e g u lõpetan kol
m a n d a peatüki.
E l l i .
01, siis m a ei ta h a teid segada.
(A ino tuleb. Jääb värava juurde nii seism a, et A m a
lie teda ei märka.)
A m a l i e .
P ä r i s õige. Me n ä e m e ju jälle.
E l l i
(teeb kniksu ja läheb vasakule).
A m a l i e .
N ä g em ise n i, Elli. (V aadates talle järele.) Ja see kena tü ta rla p s pidi olem a m etsik. Nii
14 Epp Peebu
V aiku s lärmitseb 15
v a g u sa t ja häbe lik k u t ü ta rla s t m a pole veel n ä in u d . J a m a pean t u n n i s t a m a — see k o r
teri valik näib m u lle olevat õ n n e s tu n u d . S ellist ra h u lik k u p esa k es t olen ju b a igat
se n u d a m m u . (Asub kirjutama.) Aga n ü ü d edasi:
P e a lü k k I I I . (M õtleb.) P eale selle, kui R o bert o m a õn n e a b i e l u s . . . ei, see ei o ln u d tõelik õnn, vaid a in u lt m õeldav, nii siis peale selle kui R o b ert om a m õ eld u d õ n n e abielu s . . . (Kirjutab.)
5,
A i n o(tuleb raamatut lugedes).
A m a l i e .
Oo — jälle keegi? See on vist ka üks n e ist t ü d r u k u i s t . . . Kui nii, siis vaja t u t v u s t teha. (K õvasti.) T ere, p r e il ik e !
A i n o .
(teeb kniksu).
A m a l i e .
M ina olen preili K o id u p u n a — teie u u s m ajakaaslane.
A i n o
(tehes jälle kniksu).
Väga rõ õ m u sta v , — Aino Kivi.
A m a l i e
(A inole kätt andes).
V äga rõ õ m u stav , preili Kivi.
A i n o . Öelge, palun a in u lt Aino.
A m a l i e . Mida te loete sea l?
A i n o .
„Vaga Je n o v e v a t“.
A m a l i e .
Ah nii, r o m a a n i ! M ina olen kirjanik ja kirju tan ka s u u r t ro m a a n i „M õ istu se a b i
e lu “.
A i n o . T õ e s ti ?
A m a l i e .
N ä e te — siin ta on. P rae g u lõ p etan k o lm a n d a peatüki.
A i n o .
Oi siis m a ei ta h a teid segada.
A m a l i e .
P ä r i s õige. Me n ä e m e ju jälle.
A i n o
(teeb kniksu ja läheb vasakule).
A m a l i e .
N ä gem ise ni, Aino. (Vaatab A inole järele, siis endam isi.) Noh, n ü ü d olen m a n ä in u d m õ le m aid tü d ru k u id . Ja need pidid olem a m e t sikud ? N a d on ju täiesti tagasihoidlikud ja vagusad. Oo, m a ei kahetse, et sain siia om ale korteri. T äie lik vaikus. Aga n ü ü d edasi .. . (Kirjutab.)
16 Epp Peebu
V aikus lärm itseb 17
6.
E l l i
(tuleb pikkam isi ja jääb lehtla ette seism a — peas su ur lai õlgkübar, vana pikk m antel seljas ja päevavari
peal.)
V a b a n d a g e !
A m a l i e
(ehm ub, lükkab näpitsprillid ninale ja vaatleb tulijat).
E l l i .
T eie olete vist see m eie u u s naaber, preili K oidupuna. Olen väga õnnelik teid nähes. M ina olen siit ülevalt v äiksest majast.
A m a l i e .
Ah nii, teie siis oletegi see vanaproua.
E l l i .
Jah, m in a j a h ! M ina vajan igapäev m õne- tu n n ilis t j a lu tu s t ja siin lehtlas, siin p u h kan siis e n n a s t jälle välja. T eie eelkäiaga, kes e n n e teid selles toakeses elas — olen m a palju t u n d e selles lehtlas lobisenud. Oh, tem aga sa im e m e h ä sti läbi ja m a loodan seda ka teiega.
A m a l i e
(kõrvale).
J u m a l h a l a s t a ! E l l i .
Ja kui teie ära peaksite s u re m a — no te olete ka ju b a ü s n a v an a ja otsas.
A m a l i e . Miii-s !
Tartu
Linnaraamatukogu
18 Epp Peebu
E l l i .
Siis pean jälle j ä rg m is t ootam a — sest r ä ä k im a pean m a — see on ju b a kord m in u h a r ju m u s . R ä ä k im in e on ju m a la a n n e ja in im e se o m ad u s. Koer, näete, on tark loom — aga rääk id a ta ei saa. Aga m in a sa a n !
A m a l i e
(vihaselt).
Seda m a k u u l e n ! E l l i .
Ja-jah. See on m u h a r ju m u s . Oh m a saan teile m itm e id igavaid tu n d e l ü h e n dam a. Ja ärge arvake, et m a ainult ilusate ilm adega m a ja st välja tulen —
A m a l i e .
Ja — aga p roua P a u la rä äk is ennist, et te välja ei tulevatki.
E l l i .
Ei — see on kindlasti eksitus. M ina lähen läbi pak su ja vedela — olgu kas s a jab või tuiskab. Oh, m a tõ m b a n o m a v a n a d saapad jalga ja t a m b in läbi pori om a n aa bri juurde.
A m a l i e .
V aevalt küll võite m in d siin h a lv a il
m aga leida.
E l l i .
Oh, siis tu len h eam eelega teie j u u r d e tuppa. T u n n e n j u b a seda tu b a läbi ja läbi.
Ei tal m u i d u ole viga — ain u lt väga niiske, väga niiske.
V aikus lärmitseb 19
A m a l i e . N iisk e ?!
E l l i
(ohates).
Olen siiski seda toak est a r m a s ta n u d ja palju kordi seal keskööni i s t u n u d ja j u t u s ta n u d ja j u t u s ta n u d ü h e s t ja teisest, õ n n e s t ja. õ n n e tu s e s t, r a h u s t ja p e ttusast, v ee
u p u t u s e s t ja koolerast, p u u d u s te s t ja h a i
g u s te s t . ..
A m a l i e .
J u m a l a p ä r a s t . — M in u kõrvad ja teie suu!
• E l l i .
Ei see m i n u kõrvadele liiga tee. Olen teie te e n is tu s e s hea meelega. A inult tä n a k ah ju k s võin teile ain u lt selle silm apilgu kinkida. Ma pean järele vaatam a, kas p roua P a u la k o d u s on. Aga h o m m e ja ü le h o m m e ja edaspidi — on m u l aega rohkem . N ü ü d siis — head päeva, h ea d p ä e v a ! (Läbi aia vasakule.)
A m a l i e .
Oh sa p ü h a taevas küll! K uid as saan m a lahti sellest naisest? Nii ei saa om eti tö ö ta d a ! Aga n ü ü d edasi — töö juurde. (V õ
tab su lepea kätte.) Peale selle, kui R obert m õ el
dava õ n n e abielus . . . (Kirjutab.)
7.
A i n o
(tuleb keskelt, riietatult pesu naiseks. Tõm bab pika nööri üm ber lehtla ja hakkab sellele pesu laotam a, ise
lauldes heleda häälega „K loostrilaulu“).
A m a l i e .
N o — noh, m is see peab t ä h e n d a m a ? A i n o .
M es ?
A m a I i e.
Ma küsin m is see peab tä h e n d a m a ? A i n o .
Ei m idagi iseäralikku. P a n e n pesu k u i vam a.
A m a l i e . Siia, m i n u n in a alla?
A i n o .
Mis m u l teie n in ag a asja. V õtke n i n a eest ära, kui see ette jääb.
A m a l i e . N o see on ju otse k o h u tav !
A i n o . Me s ?
A m a l i e
(ärritatult).
Ei saa e n a m kolm e s a m m u k augusele n ä h a . . .
A i n o .
J a m is võin m in a sin n a parata, siin on m in u v a n a e m a om a pesu k u iv a ta n u d ja seda teevad ka m in u lapselapsed.
A m a l i e
(enam ärritudes).
Kui m ulle a r s t ei oleks ära k ee la n u d
20 Epp Peebu
V aikus lärm itseb 21
ig asu g u sed ärritused, räägiksin teiega teist moodi.
A i n o
(pan nes käsi puusa).
Ah s e d a v i i s i ! Ah teistviisi tah ate m i n u g a rä ä k id a ! No, vaata aga vaata! N ii
su g u n e paberi raiskaja ! A m a l i e .
Mis teie õige m õtlete ! Olen s u u r k ir
janik ja k irjutan s u u r t ro m a a n i „M õ istu se a b ielu “.
A i n o .
Mis läheb m ulle teie abielu ja m õ istu s korda. Mina olen a u s p esupe sija — ja ei tohi e n a m om a pesu k u iv a ta d a ? E n a m ul asja !
A m a l i e .
Kui m a teid õige paluksin, k a s te ei võiks võtta p esu siit m a h a ?
A i n o .
N o h n ü ü d räägite om eti m õistlikum alt.
Kui te ju st palute — no m in u g i p ä r a s t !
(Hakkab pesu kokku panem a,) V õin ju Oma p e S U
h o m m e kuivatada. H o m m e ka ju päev.
A m a l i e .
M i s ? H o m m e ta h a te tulla ta g a si?
A i n o .
Iga päev. Mul on tööd palju. Ma pe
sen siin kõigile suvitajatele. Kui see päike aga end n ä ita b — on m u pesu kohe siin Väljas. (Läheb pesuga lauldes, vasakule.)
22 Epp Peebu
A m a l i e
(kurvalt).
T ä h e n d a b — ain u lt v ih m a g a võib siin se g a m a tu lt töötada. S u u re p ä ra s e d välja
vaated. Jah, sel ilusal lehtlal on ka om ad varjuküljed. No, aga perenaise abiga saab t e m a s t v a s t lahti. (Asub tööle.) P eale selle kui R obert om a m õeld av a õ n n e abielus —
(Kirjutab.)
8.
E l l i
(kerjuseks riietatud. V ahib läbi aia ja tuleb siis aega
m ööda lehtlasse).
A m a l i e . Kes seal jälle on ?
E l l i .
V a en e v a n a in im e n e palub lahkelt pre i
lilt andi.
A m a l i e.
Ah, m inge ära, m u l ei ole teile midagi anda.
E l l i .
See on ju see alaline v a b a n d u s . K ui te aga käe k orraks ta s k u pistate, leiate ikka midagi.
A m a l i e .
T e olete ju päris ju ltu n u d . Ise päris elujõuline inim ene ja kerjab. T e h k e tööd.
E l l i .
Kes see n ü ü d s e l ajal e n a m tööd tah ab teha. E k s kerjajad olem e kõik siin ilmas,
V aikus lärmitseb 23
üks ü hel — teine teisel viisil. (Istub lehtla juurde värava kõrvale.)
A m a l i e .
N o -n o h ! Miks te s in n a i s tu te ? E l l i .
See siin on m in u kerja m ise koht. V a lla
v a n e m an d is loa siin igapäev istu d a ja laulda. T ä n a m u laul ei kõla küll h ä s ti — aga h o m m e siis võtan om a viis last kaasa. Oo, kullake — neil on ilu sad heledad hääled !
A m a l i e .
T e olete küll e h tn e kerjaja. Kuulge, kui palju te nõuate, kui om ale teise koha lau l
m isek s otsite ?
E l l i .
E k s m õ n e d kroonid ikka vast.
A m a l i e .
H e a küll. T u lg e hom m e, saate 3 krooni.
E l l i .
J u m a l ta su g a teile. H o m m e m a siis t u len jah ja toon om a 5 last kah kaasa. (V ä
ravast ära.)
A m a 1 i e.
Oh taevas! K u h u olen m a om eti s a t t u n u d ? N aaber, kes m in u titk i s u u d ei saa pidada, kriiskav p esuna ine , viis laulvat ker- ju s l a s t — ja siin räägib p ere n a in e veel tä ie lik u st v a ik u se s t!
24 Epp Peebu
9.
A i n o
(tuleb vasakult. Riietatult maitseka daamina).
P a lu n v a b a n d a g e ! A m a l i e .
Ju b a jälle keegi. See on ju n ag u s i s s e sõidu hoov. P a h m m is te soovite? M ul on vähe aega.
A i n o .
A inult üks hetk. P a l u n öelge proua P aulale palju tervisi ja öelge, et m in u vend h o m m e e n n e lõ u n a t siia jõuab, nagu iga aasta, et osa võtta m o o to rra ta ste v õ i d u sõidust.
A m a l i e . Ja m is p u u tu b see m i n u s s e ?
A i n o .
Ah nii, teie ei tea. Oh, te saate r õ õ m u s ta m a . M inu vend, m eh a a n ik Kaasik, veedab iga su v e m õ n e d n ä d a la d siin, et võtta osa trad itsio o n ilistest tsiklivõistlus- test.
A m a l i e . Siin ?
A i n o ,
Oo, jaa. Siin on ju nii head m aanteed.
Ah, jaa — siis palun öelge proua Paulale, et m u vend ei tule m itte päris üksi. T a l on neli abilist, 6 m ootorrata st, 2 poissi ja ük s teenija.
V aikus lärmitseb 25
A m a l i e . R o h k em k e d a g i ! ?
A i n o . Ei, ro h k e m ei ole seekord.
A m a l i e .
T e naljatate preili. Siin m ajas ei ole ainu stk i vaba ru u m i.
A i n o .
See ei t ä h e n d a midagi. Kui m i n u vend Kaasik ilm ub, teeb proua P a u la v õ im a tu võim alikuks. H a rilik u lt kolitakse teised ela
nikud m a ja s t välja, või kogutakse ü h te r u u m i kokku.
A m a l i e
(ärritatult).
Ega om eti p ro u a P a u la ei nõua, e t . ..
A i n o .
Oo, siiski. Seda teeb ta iga aasta. Kes sooviks siis m i n u ven n a le halba. J a siis p alun öelge, et m in u vend j u b a sellega a r vestab, et siis kõik hästi k o rra s on kui ta tuleb.
A m a l i e
(ohkab).
Küll m a teatan.
A i n o .
Olen teile väga tänulik. (Ära paremale.)
A m a l i e
(üksi).
Neli abilist, k u u s m oo to rrata st, kaks
26 Epp Peebu
poissi ja üks teenija. Sellest saab alles kontsert. Aga see ОП juba liig. (T õuseb ärri
tatult püsti.) Mis saab n ü ü d ? P e re n aiseg a on kaup tehtud. V a s t n õ u a b perenaine selle eest veel tasugi. Selle ä r ritu se eest veel ra h a m a k s t a ! Saaks m a aga siit m i n e m a !
10.
M alle ilm ub väravast, kohver käes.
M a l l e . T ädike ne, k u s sa oled !
A m a l i e . Kes seal om eti jälle on ?
M a l l e .
Ah v a b a n d ag e — m a otsin o m a tädi — aga m ulle paistab, teda pole v ist kodus. Ja o m a sõpra Eliit m a ka ei leia. Ma tele- grafeerisin, et tulen kella k u u e s e rongiga, aga jõ u d s in juba v a re m siia. Ei tea kas m a leian siit om ale m õ n e vaba toa ?
A m a 1 i e.
Siia ta h a te a s u d a elam a ? M a l l e .
Ja a — väga hea m e elega tahaksin.
A m a l i e .
Oh helde ta e v a s ! (R õõm salt.) M ina j u s t t a h a n om a asjad kokku korjata ja ära m inna.
V aikus lärmitseb 27
M a l l e .
See sobib j u s t su u re p ärase lt. Nii saan ometi om a sõp ra d eg a ü h e s olla. Ma olen siin v e e tn u d j u b a v a r e m ü h e suve.
A m a l i e .
Ah t õ e s t i ! Ligim esele ei kästa küll halba soovida — aga o m a n a h k on tõeste ligemal.
(Korjab om a pabereid lehtlast.)
M a l l e
(ringi vaadates).
Aga kõik on alles vanaviisi. S am a aed — s a m a jum alik vaikus.
A m a l i e .
Jaa, see ju m alik vaikus on praegu tõesti vaikne.
M a l l e
(sügavalt hingates).
T õ e sti taevalik!
A m a l i e .
Aga n ü ü d pean m a ru tta m a . J u b a teie pärast, et saaksite ru te m om a toa kätte.
M a l l e . Ma tä n a n teid väga.
A m a l i e
(enesele).
N o küll n ad n ü ü d im estavad! H i-h i-h i...
Seda tegin m a hästi. Nii saa n m a k s m a t a m i n e m a lipsata.
11.
Aino ja Elli vahivad üle aia lehtla poole, näevad äkki M alle.
28 Epp Peebu
E l l i
(üllatusega).
M alle oled see tõesti s in a ? (Tormavad A inoga väravast sisse.)
M a l l e
(jookseb neile vastu).
Elli!
E l l i
(kaelustab M allet).
Kallis M a l l e ! Aga luba m a t u tv u s ta n su lle A inot — see on m eie Malle.
M a l l e
(Aino kätt surudes).
Elli on m u lle teist palju ju tu s ta n u d , aga ü tlem e juba kohe „s in a “.
A i n o .
M uidugi. Ka s i n u s t olen palju k u ulnud.
E l l i
(M allele).
R äägi n ü ü d , sa pidid ju hiljem tulem a.
M a l l e .
Is a arvas, et selle rongiga on p arem sõ ita ja siin ma n ü ü d olen. Ja tore, et see t u b a ka kohe v a b a n e s !
E l l i
(kohkudes).
T u b a ? Milline t u b a ? M a l l e .
Ah teie ei teagi siis veel? See daam, kes e n n e siin lehtlas istus.
V aikus lärmitseb 29
E l l i
(rõõmsalt).
Kas see siis juba la h k u b ? M a l l e.
T a pakib to as om a asju.
A i n o
(rõõm salt).
Elli !
E l l i .
N ä ed n ü ü d , sed a tegim e hästi. (V õtab Malle ümbert ja keerutab.) N ü ü d olem e nii nag u soovisim e — kolm ekesi — k o l m e k e s i ! (Sa
laduslikult.) T ea d, see d aa m sõitis alles tä n a siia.
M a l l e . K uidas ?
A i n o .
Jaa, aga m eie h i r m u t a s i m e ta m in em a.
M a l l e . Kas tõesti ?
E l l i .
M u id u poleks olnud s in u jaoks ru u m i.
M a l l e .
Aga m is ütleb selle kohta t ä d i? K a s t a ei saa k u rja k s ?
E l l i .
Oh, m a lepitan ta jälle ära.
A i n o
(Ellile).
Aga k u h u läheb n ü ü d see K o id u p u n a ?
30 Epp Peebu
E l l i .
Jah, kui ta n ü ü d m ujale ka tu b a ei s a a . . .
M a l l e .
Siis lähen juba p arem m in a ära.
E l l i
(kuulatab).
T a s a !
12. P r o u a M u r u
(astub sisse).
T e re lapsed. Kas tädi ei ole veel ko
d u s ? T a tellis e n n e m in u lt ü h e toa no o rele tütarlapsele, kes tä n a pidi siia sõitma.
E l l i . Ja — õigus !
P r . M u r u .
Ma ta h tsin veel midagi k ü sid a!
E l l i
(tasa A inole ja M allele).
T e d a saa tis meile taeva s siia. Ü tlem e, et see vanapiiga ongi too noor t ü t a r l a p s — ja asi on k o rras! (K õvasti.) Ah see noor tü ta rla p s ? See on ju b a siia jõ u d n u d .
P r . M u r u .
Ah nii! N o siis m a räägin j u b a tem a enesega.
A i n o . Me k u t s u m e ta kohe !
Kõik kolm ära.
V aikus lärm itseb 31
P r . M u r u .
Ega ei tahak sk i en d a majja s ih u k e s t noort t ü d r u k u t — see s ü n n ita b ikka s eg a
d u s t ja tüli. Ei ta h t n u d aga P a u l a tädile ära ütelda — p alu s teine nii väga.
13.
Am alie tuleb pakkidega — A ino, E lli ja M alle veetuna.
E l l i . T u lg e siia!
A i n o . Siin on preili K oidupuna.
A m a l i e .
L aske m in d om eti l a h t i ! . . . (jääb pr. Muru ette seism a.)
P r . M u r u
(enesele).
Ja see pidi noor t ü ta rla p s olema. (K õ
vasti.) Pr. P a u la tellis e n n is t m in u ju u r e s t toa noorele t ü t a r l a p s e l e , . .
A m a l i e
(m eelitatult).
Noorele t ü ta rla p s e le ? Jaa, a r m a s proua, see olen mina. (E n esele.) P e re n a in e arvas vist kohe, et m a ei k a n n a ta välja seda lär- m itse vat vaikust. (K õvasti.) On see tu b a ka vaikne ?
P r . M u r u .
Jaa, täiesti vaikne. E e m a l tän av a m ü rast. T e saate olem a rahul.
A m a l i e.
See on hea. Siis võim e kohe m inna.
Pr. M u r u ja A m a l i e . H e a d päeva l a p s e d ! H e a d päeva !
E l l i j a A i n o .
H e a d päeva prl. K o id u p u n a ! (T eevad kniksu.)
A m a 1 i e
(vaatab tagasi).
Jääge terveks ! Ja vaadake, et teil hästi läheb selles vaikuses. (Ära pr. M uruga.)
Elli, A ino ja M alle langevad üksteise kaela.
E l l i . Aino !
A i n o . Elli!
E l l i .
See oli te m p ! Oh, see õ n n e s t u s meil s u u r e p ä r a s e l t !
14.
Tädi P aula tuleb väravast.
M a l l e
(talle vastu m innes).
T e r e tädikene ! T ä d i .
Oi, M alle — juba s i i n ! T e re iapsu- kene! (M allet vaadeldes.) N o küll oled aga sina
32 Epp Peebu
V aiku s lärmitseb 33
s u u re k s kasv a n u d . Ja kenaks läinud ! Kui kahju, et sa meile ei saa jääda.
M a l l e . Küll m a saan, täd ik en e !
T ä d i .
Ei, e i ! Kõige p a re m a ta h t m is e j u u r e s — ei. Preili K o id u p u n a . . .
E l l i . See läks j u b a m inem a.
T ä d i .
L ä k s m i n e m a ? Ega te om eti m i d a g i . . .
(Vaatab Elli otsa.) Elli ! E l l i
(laseb sü üd lasen a pea longu).
A i n o .
Me h i r m u t a s i m e ta m i n e m a ! E l l i
(la n g ed es tädile kaela).
Ä ra ole kuri, tädikene! Kõik läks väga hästi. T a sai selle toa, k u h u Malle pidi m inem a. Ja see teeb täitsa üks välja.
T ä d i . J a kuidas ta sellega leppis?
E l l i ja A i n o . Oo, väga !
T ä d i .
N o kui see ju b a nii läks —
34 Epp Peebu
E l l i .
. . . siis a n n a d m eile andeks.
T ä d i
(naerdes).
Olgu peale! E ga mullegi see in im e n e ei m eeldinud, oli teine nii veid er! J a sina, Malle, oled m u lle t u h a t korda a r m s a m .
E e s r i i e .
Lõpp.
П т э п я п з п п klassiloterii m iljonite saajaile, il-
UliluPd! uillj llllUlüMula
m ajääjaile ja kõrvaltvaatajaile onÕnne kõverlee
ашттшяшшйвяавтявташшшштвшваш(Päävõit)
E. Undla kahevaatuslik komöödia.
T e g e l a s i : 3 т . , 2 n. L a v a : talutuba. A e g : olevik. K o h t : maal.
Õ nn sageli jõ u ab sihile m ö ö d a k õ v e r a t rada. Rikas ja uh k e m ö ld e r ei ta h a teadagi tü tre a n d m is e s t vaesele veskisulasele. T ü t a r ise, kuigi a r m a s ta b poissi, peab ka p a r e m ak s m itte rutata. Ü s n a ju h u s lik u lt satu b sam al ajal elukogenud age nt veskitallu ja k a u p a m ü ü a p akkude s niisam a naljaviluks langetab o stm ise le erg u ta m ise k s lause, et sulane on võitn u d klassiloteriil p ää v õ id u ü h es preem iaga ja a n n a b tä p se d ju h tn ö ö rid k uidas tuleb v ärsk et m iljonäri „õnge v õ tta “.
See h ä m m a s t a v s õ n u m leiab p a u g u p ä ält u s k u m is t ja ju h tn ö ö rid e järgi m iljo n är võetak- segi õnnelikult „õnge,“ tarvitade s sö ö d ak s tü ta rt ja veskit. P u lm a p ä e v a l aga p la h v a tab p o m m — selgub, et s u la n e on võitn u d vaid s ab a v õ id u — 5 krooni. Äiapapi ja v ä i
m ees lähevad käsitsi k o k k u . .. Agent aga sa m a s oskab asja k e e ru ta d a nii, et kõik j ä ä vad ra h u le ja uhke m ö ld e r n u ta b vihas õ n n e- pisaraid: hää, et niigi läks . . .
N äidend, kuigi lihtne ja vähenõudlik, a n n a b näitlejale häid v õ im a lu s i n äid ata o m a võim eid n iihästi traagika kui ka koom ika tõlgitsem ises ja selletõttu on t e re tu ln u d väikelavadele.
Valge varese lend
Elmo E llori külanali 2 vaatuses.
T e g e l : 5 m., 3 n. L a v a : lihtne tuba.
„Valge varese lend" on kerge, alati so
biv l u s tm ä n g m aalavadele, eriti s uvel ja sega-eeskavaga pidudel, mil ettekanded ei tohi v enida pikaks. N ä id e n d laseb end kergesti lavastada ja h ä ä tem po j u u r e s p ä ä seb s u u re p ä ra s e lt esile.
Aine on v a n a ja alati u u s — kõikjal jooksevad t ü d r u k u d n o o re m e h e järele, kes kuidagi on üles p u h u tu d ja a r v atak se ole
vat to h u tu lt rikas, kui aga selgub, et m iljo
näri a upa iste taga peitub rä n d a v kingsepp, siis on h i r m u s skandaal. Kuid ka kingsepp võib olla tubli m ees, tü tarlap se le a n d a elus õ n n e ja selle m iljonäri aupaiste s ä r a s a b i
ellunud perekonnaliikm eil pole kaotada m i dagi — igaüks on le id n u d tubli elu selt
silise.
Ш ш а Ш Ш näidendid
m. [ n.TegelasiSääl M äeotsa talus . . . E . Larm. Külajant 3 2
Päätükk romaanist. Lavaline skizze . . . 5 3
P ruut j a lehm. H . Saar. Jant . ... 3 1
Agendid. J. S. P anius. K ü l a n a l i ... 5 1
^Kangekaelne onu, A. Trilljärv. Jant . '. .. 2 1
V a rga õhvakõ. A. K õiv. Setu nali . . . . 2 1
N ooruse patud. H . Anto. Draam a . . . . 4 2
Elli j a Villi. A ndi L aos. N äidend . . . . 1 1
P u rustatud peegel. Tshernov. K om öödia. . 2 1
Salavaimud. O. Stoklasser. N ai j am ... 2 5
k u ld a v ä ä r t korteriüürnik. Andi L aos. N ali 2 —
T antsu vaheajal. J. L eem ann. N a li . . . 1 1
L aenatud naine. M. Aitsam . N aljam . . . . 3 2
Ämm p o l i t s e i n i k . E . O om ann. N a li . . . 1 1
Näljane Don-Juan. N a l i ... 1 1
Minestuse kursused. A. N õ lv . N a li . . . 2 3
Tädike tuleb külla. Berkun-W ulffen. N a li . 1 1
Kes teab mis tarvis see h ä ä on. N ali . . 5 1
Ametilt kosilane. J. M ändm ets. N äidend . 5 2
A. j a K. S . Parm i. N a l i ... 3 2
Suured segadused. A. Kotzebue. N a li. . . 3 1
Toapoisi cegadused. Turbina. N aljam . . . 3 1
Dekorum. A» Reich. N ali ... 4 3
— 5
Loomulik arstimine. Laufs. N a li . . . . 3 3
Eeskujulik naine. G. Görlitz. N a li . . . . 2 2
S u u r H ä rg v ere saatkond. N a li . . . . . 5 3
P üssirohupütt. N a li . . . . . . . . . . 3 2
Robert j a B ertram. О. Bach. Jant . . . . 4 —
T ee n er vannis. A . Lüdig. N aljam . . . . . 3 2
Põrgumasin. J. Jagm anov. N ali . . . . . 3 —
Looshis. J. Raabe. H uvitav stseen . . . . 6 —
Flirtiv Afrodiit. N a l i ... ... 2 2
Poksiklubi. C. Siber. N ali . . . . . . . 7 2 T eener toobistes pükstes. V , Assafeldt. Jant 3 1 E lagu vabadus. J. M äsnitzky. N a li . . . . 3 3'
Ametijuubel. M. K oninski-W eiss. N a l i . . . 4 3
Ravitsemisel. X. Menhard. N a li . . . . . 3 4
Koer pääs. C. Goetz. Grotesk . . . . . . 3 1 Poisipää. M, Dietzel. Jani . . . . . . . 4 j 4
Nõudke teatriraamatukogust alati uusi
0. LUTSU NIM. TARTU LINNA KESKRAAMATUKOGU
