TaJtlegem eksamisessioonil ainult väga häid ja häid hindeid!

Volltext

(1)TaJtlegem eksamisessioonil ainult väga häid ja häid hindeid! Partei-algorganisatsioon Tartu linna V partei konverentsi otsuste täitmisel. Tartu Riikliku Ülikooli parteiorganisatsiooni, rektoraadi, ELKNÜ komitee ja ametiühingu komitee häälekandja Nr. 1 (48). Reedel, 6. jaanuaril 1950. a.. Ш aastakäik. Tõotada tuleb visalt ja püsivalt Äsjaalanud talvine eksamisessioon Tartu Riiklikus Ülikoolis on pingeline ja vastutusrikas periood, mis peab andma tunnistusi sel lest, mida me oleme suutnud saavutada möödunud semestri jooksul. Senised eksamisessioonid on näidanud, et meie ülikooli töö on sam munud kindlat tõusuteed. Sellest innustatuna on nii õppejõud kui üliõpilased ka möödunud semestril püüdnud anda oma parima, ei õppetöö taset veelgi tõsta. Eksamisessiooni edukaks kordaminekuks on tehtud ettevalmistusi juba pikema aja jooksul. Teaduskondade dekaanid, kateedrite juha tajad ja õppejõud on kogu semestri kestel püüdnud abistada üliõpi lasi eksamiteks valmistumisel. Üliõpilasi tutvustati varakult õppe programmidega, juhiti õppekirjanduse kasutamisele ja peeti konsul tatsioone, millega käesoleval õppeaastal tehti algust varem kui eel misel. Ülikooli administratsioon ja ametiühing omalt poolt on samuti as tunud samme eksamite edukaks ja häireteta kulgemiseks. Ülikooli juhtkonna poolt anti korraldus ülikooli raamatukogu ja teaduskondade raamatukogude lahtihoidmiseks hilisõhtuni ja teaduskondade juures avati vastavad ruumid, et üliõpilastel oleks võimalus häirimatult õppida. Ametiühingu poolt võeti vastu otsus, mille kohaselt iga teadus konna ametiühingu bürool tuleb organiseerida eksamid nõnda, et oleks kindlaks määratud üliõpilaste eksamitele ilmumise järjekord ja täpne aeg. Kõike seda arvesse võttes tuleb loota, et käesolev eksamisessioon kujuneb kõigiti edukaks ja annab tunnistust töövõitudest meie üli koolis, seda enam, et aastaaastalt on tõusnud õppetöö ideelis-teoreetiline tase ja süvenenud üliõpilaste kommunistlik kasvatus ning õppedistsipliin. Milles peavad siis aga need saavutused avalduma ja missuguseid nõudeid seatakse 'üliõpilastele eksamitel? Esiteks on nõutav, et üliõpi lane oleks õppetöö jooksul omandanud materialistliku arusaamise teaduse alustest, et ta oleks omandanud küllaldaselt fakte ja täpse ettekujutuse õpitavast ainest. Teiseks on vaja, et üliõpilane suudaks oma teadmisi esitada loogilise järjekindlusega, täpselt ja veenvalt, välja tõstes peaküsimuse ning jätmata välja olulist. Kolmandaks peab üliõpilane oskama oma teoreetiliselt omandatud teadmisi iga külgselt rakendada ja praktikaga siduda. Lõppeks peavad teadmised olema kindlalt omandatud ja üliõpilane peab mõistma Kiduda uut varem õpituga. Eksamitel kasutatakse piletisüsteemi, kusjuures piletitele on mär gitud küsimused kursuse mitmesugustest osadest, mis lubavad eksami neerijal kontrollida üliõpilase teadmisi teoreetilises o.sas ja oskust rakendada iseseisvalt teooriat ülesande lahendamisel. Pileti olemas olu ei võta eksamineerijalt õigust esitada küsimusi ka väljaspool piletit. Õppejõud peavad eksamihinnete väljapanemisel eranditult läh tuma vastava aine programmi nõuetest, mille madaldamine või kõrgendamine on lubamatu. Kui ülikooli kollektiiv rakendab ühiselt kõik jõud eksamite heaks kordaminekuks, siis võime me olla kindlad, et saavutame eelseisval eksamisessioonil ainult häid ja väga häid hindeid, andes seega tunnis tust süstemaatiliselt omandatud teadmistest, kõrgest õppedistsipliinist ja tahtest omandada põhjalikke teadmisi, mida rakendame hiljem kutsetöös Nõukogude riigi hüvanguks. Alanud eksamisessioon nõuab meilt kõigi jõudude pingutamist. Töötagem selliselt, et sessioon lõpeks kõigile üliõpilastele ja seega kogu ülikoolile edukalt ning kujuneks taas üheks järjekordseks sam muks meie ülikooli kujunemise teel eesrindiikuks nõukogude üli kooliks! Töötagem nii, et iga üliõpilase saavutused ja kogu eksamisessiooni tulemused kujuneksid väärilisteks a!anud tähtsaie aastale — sõjsjärgse stalinliku viisaastaku viimasele aastale, Nõukogude Eesti juu beliaastale!. Möödunud nädalal toimus TR Ülikooli partei-algorganisatsiooni järje k o rd n e üldkoosolek, kus kuu lati ä ra ja a ru ta ti läbi partei-aigorganisatsiooni sek retäri sm. K alju aruanne T artu linna V p a rtei konverentsi tulem ustest ja TRÜ partei-aigorgani satsiooni ülesannetest konverentsi otsuste täitmisel. Koosolek möödus ehavas ja a sja ä k u s ohkkonnas; oli hulk sõnavõtjaid, ke,s juhtisid printsipiaalse boiševistliku k riitik ag a tähelepanu algorganisatsiooni töös esinevade puudustele. Parteikoosolek m ärkis mõningaid edusamme õp pe- ja kasvatustöös, aga sam uti k a teadusliku u u ri mistöö organiseerim ises. Tosist abi on osutatud ka koihooside loomisel ja tähtsam ate põllutööde läbi viimisel noortes ühism ajapidam istes. Rööbiti nende ja teiste edusam m udega töös aga m ärgiti koosole kul, et ülikooli parteiorganisatsiooni töös esineb veel hulk puudujääke. M itteküllaldase sihikindluse ja intensiivusega peetakse v õ itu s t kodanliku natsio nalism i igandite, apoliitilisuse ja formalismiga, m ile ta g a jä rje l on saanud võim alikuks mitmed ideoloogi lised vääratused õppetöös. Senini ei ole p a rte i organisatsioon saavutanud seda, et eran d itu lt kõik kom m unistid töötaksid oma ideelis-poiiitiiise tead likkuse taseme tõstmisel. E riti viimasel ajal on nõrgalt tehtud m assilist poiiittööd elanikkonna h u l gas. Tingim ata on tarvis kõige lähem al a ja l ta asta da agitpunkt ja kom plekteerida ning tööie rak e n dada agitaatorite kollektiiv. Edasi on üheks nõrgaks lüliks töö ühiselam utes, m illele seni on liiga vähe tähelepanu pööratud. Sama tu leb ütelda ka elutingim uste kohta ühiselamuis, mis üldiselt, kuid eriti Tiigi tänava in tern aa dis, on lubam atult halvad. Üdkooti m ajandusaparaat aga on teinud väga vähe olukorra parandam iseks. Senini ei ole m oodustatud alatiselt tegutsevaid. -. -. ....................................... ....................................... Sissekandeid õpinguraam atuisse on tehtud Vene keele arvestusel näit-asid Põllum ajandusteaduskonna agronoom iaosakonna I ja II kursuse üli õpilased h ä id * ja väga häid tead misi. I kursuse üliõpilastest said hinde „väga hea" K alju Kask, Meeland Loidap ja Ilme Äraste. Suurt visadust ja püüdlikkust edasijõudm isel on näidanud üliõpi lane Maimu Liivak, kelle teadm i sed vene keele alal ülikooli sisse astudes olid väga nõrgad. K uid a r vestusega tuli sm. Liivak tänu visa le tööle ju b a kindlalt toime. II kursuse üliõpilastest parim aiks osutusid Almiide Sarap, Eva P uu sild, Liidia Roth, Uno Esula, Leo Nigul, K alju Leivategija, Evald Muna, Heino Kõiv, H einrich Vipper, Jaak Veevo, Jaan Viru, Lem bit Nukk, Johannes Link ja Heino Piirsalu. Sügissemestril töötasid pingeliselt üliõpilased Elli Kuum, Aadu P ä r tel, H erm an Rand, Aksel Vulf, K alju Roosve, Saima Seep, Silvia Truus, Hans Värk, K arl Sobak, Lea Veske, Salme Pindre, Peet Pajos, H eiju H annsaiu, E rik Vili, K alju Järv ja Leopold Meensalu, kes arvestuse sooritasid hindele „hea . vanem õpetaja A. Loopman. D etsem brikuu lõpul leidsid jä r je kordse suurem a üleülikoolilise ü ri tusena aset nõukogude eesrindliku le teadusele pühendatud konverent si plenaaristungid. P lenaaristungi tel esitati rida üldist huvi pätvivaid ettekandeid, nagu Ajaloo-keeleteaduskonna dekaani sm. V. Reimani ettekanne nõukogude a ja looteadusest, sm. A. Feldm ani e tte kanne nõukogude sõjateaduse üle olekust kodanlikust sõjateadusest ja mitu teistki. Tuleb tõsiselt kahetseda, et mõ lemale plenaaristungile oli kogune nud ainult õige väikesearvuline kuulajaskond, m istõttu plenaaris tungid ei täitnud k ü llalt efektiivselt oma peam ist ülesannet — tutvusta da ja propageerida nõukogude te a duse saavutusi ülikooli kollektiivi laiades hulkades. Edaspidi tuleb sel liste tähtsate ü ritu ste neaks k o rd a m inekuks teha õigeaegselt ja põh jalik u m alt kõik vajalikud eeltööd. Pildil: vaade plenaaristungi pre siidiumile. Kõneleb teadusala pro rektor sm. A. Marland. V. Levitski foto. Ж. komisjone ühiselamutes valitseva olukorra kontrol limiseks. t\enue komisjonide loomisele peaksid ametiuningu- ja komsomoAi-orgamsütsioouid tõsiaeit тбаеш а. Mitteküllaldane on olnud komsomoii-organisatsioom ja naiskomisjoni juhtimine parteiorganisatsi ooni poon. (juukona paianuamiseks luuakse nuud naiskomisjonid *gas teaduskonnas, mi,s pea^s tunuuvait aktiviseerima lööd naiste huigas ja kergenuama naiskomisjomde juhtimist. Ronkearvuiistest sõnavõttudest tuleks eelkõige mainida sm. FeidDachi esinemist. Sõnavõtja rõnutas täiesti õigustatult, et potiitiniormaisioonitunde viiak se meil ikka veel läoi mattaiai tasemel. Õppejõud peaksid hoolikamalt valmistuma poiiitinformatsiooniks. Teiselt pooit aga on tarvis hoontseda seile eest, et poibtinlormatsiooni teemad tehtaks üliõpi lastele varakult teatavaks, millega üliõpitased saaksid võimatuse aktiivsemalt osa vö^ta kusimuste arut lemisest. Sm. Sivenkov oma sõnavõtus ju h tis põhjendatult täheiepanu sellele, et partei-aigorganisatsiooni buroo on seni norgatt ju h tin u d parteigruppide tööd. Ta tõi esile takte, mis räägivad sellest, et Raadi õppeja katsem ajandis töötavale parteigrupiie pole osu tatud küliaidast täheiepanu: algorganisatsiooni bü roo liikm ed külastavad harva Raadi õppe- ja k atse m ajandit, p arteigrupi organisaatori aru an n e t pole kordagi ku u latu d algorganisatsiooni bürool jne. Partei-aigorganisatsiooni üldkoosolek võttis vastu konkreetse otsuse, m ille ellurakendam ine kindlustab T artu linna V parteikonverentsi otsuste täitm ise T artu Riiklikus Ülikoolis, ja otsustas üksm eelselt suunata kõik jõud töös avastatud puuduste likvi deerim iseks. D. Gaboviti. *. *. ... S Ü m apaistvate tu le m u s te g a E t varuda eksamisessiooni ajaks endale rohkem aega eksam ite p are m aks ettevalm istam iseks ja nii kindlustada sessiooni hea õnnestu mine, on eesrindlikud üliõpilased A rstiteaduskonna IV kursusel soo ritan u d eksam eid ju b a enne ses siooni algust, saavutades seejuures silm apaistvaid tulem usi. №i sooritas huik m ainitud k u r suse üiiõpiiasi enne tähtaega a rsti teaduse ajaloo eksami. Enamus eksam i sooritanud üliõpilastest oli eksam iks valm istunud väga hooli kalt ja põhjalikult, m istõttu eksami. tulem used kujunesid rõõmustavaiks. Väga hea hinne m ärgiti õpinguraa m atusse kursuse eesrindlikum atele üliõpilastele — am etiühingu kursusevolinikule V. Tintsiie, kom m u nistlikule noorele 0. Sepale, k u r suse kultuuritöö organisaatorile V. M andeliie, teaduskonna ametiühingubüroo esim ehele J. R einaruie ja m itm etele teistele tublidele üli õpilastele, kes teevad oma tööd kohusetruult, p ü üdlikult ja v ilja kalt. K. Kaid. Eesrindlaste! on osa eksameist juba sooritatud Õigusteaduskonna II kursuse üliõpnasteie k u juneb seekordne ek sa misessioon võrdlemisi pingeliseks — sooritada tuleb 4 eksam it ja sam a p alju arvestusi. Töö liigse k u h ju mise vältim iseks ja parem ate tuieiuuste saavutam iseks korraldasid snn p alju d üliõpilased oma töö sel liselt, et osa eksam eid sooritada ju b a enne sessiooni algust. Kõige suurem aid pingutusi nõuab ' m ainitud kursuse üliõpilastelt la dina keeie eksam i ettevalm istam ine, sest nim etatud distsipliini on loe tud kolm sem estrit. Seda arv esta des hakati selieks eksam iks valm is tum a õige varakult, ja nüüd on paijud eesrindlikud üliõpilased eksam i ju b a sooritanud. Leskuju andsid siin kom m unistlikud noored K aunsar, Tamm, Paiuvee jt., kes osutasid eksam il eeskujulikke ja põhjalikke teadm isi ja said teeni tu lt hinde „väga hea". Sama edu. k alt õiendasid ladina keele eksami ka m itm ed teised eesrindlikud ü li õpilased sm-d M artin, Pehk jt. Ka teistes ainetes on Õigustea duskonna II kursuse m itm ed üliõpi lased eksam i ju b a sooritanud. Sm. Otsm aa, kelle õpinguraam atus on seni ainult head ja väga head hinded, sai kodanlike riikide riigi õiguse eksam i ennetähtaegsel õien damisel ju u rd e veel ühe väga hea hinde. M arksism i-ieninism i aluste arvestuse sooritasid enne tähtaega paijud üliõpitased eesotsas kom m u nistliku noore sm. L. Kallastega. Püsivalt ja intensiivselt tööta des tahavad Õ igusteaduskonna 11 kursuse eesrindlikud üliõpilased ka eelseisvail eksam eil ja arvestus tel täita ülesseatud loosungit: „Õppida ainult väga headele ja headele hinnetele!" S. Päss. Aktivistid t ö ö i e ! K ursuse aktiivi ülesandeks õppe töö alal on võitlus õppedistsipliini eest ja selle eest, et üliõpilased pi devalt töötaksid läbi loengutel antud m aterjalid. Meie kursuse aktiiv koosseisus: sm. Post kursuse vanem ana, sm. Ilomets komsomoligrupi organisaato rina ja sm. Toming am etiühingu vo linikuna pole seni aga teadm iseks võtnud, et kursuse aktiiv peab pi devalt tegelem a õppedistsipliini k ü simustega. Õppetöö ja õppedistsipliini küsi m ustega on senini tegelnud ainult kursusevanem üksi. Am etiühingu volinik on võtnud oma ülesandeks ainult liikm em aksude kogumise ja te atrip iletite hankim ise, kuna kom somoligrupi organisaator on tegel nud vaid kom m unistlike noortega seosesolevate küsim ustega. Niisugune lahus töötam ine ja ainult oma spetsiaalülesannetega tegelem ine on viinud õppedist sipliini languseni.. On vaja, et kursuse aktiiv ühiselt pööraks m ainitud küsim ustele tä helepanu. Õppetöö küsim used tu leb aktiivil enne om avahel läbi a ru tad a ja siis ilm uda kursuse ette kindla omapoolse seisukohaga. Kursuse aktiiv peab m uutum a k u r suse ju h tiv ak s ja edasiviivaks jõuks. E riti tähtis on see nõue nüüd, eksamisessiooni algul. Nüüd peab kursuse aktiiv iga päev olema kursis töö käiguga, omama ülevaa det eksam ite tulem ustest ja õppetöö o lukorrast iga üliõpilase juures, et vajaduse k o rral organiseerida abi ja võtta tarvitusele muid abinõusid puuduste likvideerim iseks. E ksa misessiooni aja l on aktiivi ju h ti vat k ätt tarvis rohkem kui kunagi varem . A rvestagu seda meiegi k u r suse aktivistid, kellelt üliõpilased — nende valijad — ootavad ülesan nete k o rralik k u täitm ist. A. Koorits, keem ia III kursuse üliõpilane..

(2) Lk. 2. Nr. 1 (48) 6. jaanuaril 1950. a.. Tartu Riiklik Ülikool. Milline peab olema isiklik raam a tukogu? Kuidas seda kom plektee rida? Need küsim used kerkisid e ri lise aktuaalsusega esile äsjalõppe nud kirjan d u se levitam ise hoogtöö aja l ja ei tohiks oma täh tsu st k ao tada edaspidigi. A rvatavasti ei leidu meil üliõpi lasi, kellel isiklik raam atukogu täieliku lt puuduks. Suurem osa pani ju b a keskkoolis raam atu k o gule aluse, kuid teadlikku selekt siooni selle täiendam iseks alu sta takse ikkagi ülikoolis huvide ja tulevase eriala täpsem a selgum i sega. Tekib probleem , m illiseid nõu deid võib esitada isiklikule raam a tukogule ta sisu, m itm ekesisuse ja mahu seisukohalt? Kas on o tstarb e kohane, et raatnatukogu oma m a te rja lilt spetsialiseeruks k itsalt ü li õpilase huviala järgi? Kas on ü ld s 3 mõtet selleks kulutusi teha, arv es tades meie ülikooli raam atukogu, teaduskondade ja k ateed rite ra a m atukogude k ü llalt k o rralik k u tööd ja m ahtu? Vastus viim asele küsim usele peab olema positiivne. K una rohuv ena mik meie produktiivsest tööst toi mub kodus, siis on h äd av ajalik omada ka endal tähtsam aid k äsi raam atuid, klassikuid jne. A lustades konkreetselt poliitilise kirjandusega, mida, nagu kogem u sed näitavad, kõige sagedam ini tu leb tarbida, peaks siin olema ü ld nõudeks, et iga üliõpilane soetaks. vähem alt meie klassikute täh tteo sed. M arksism i-leninism i klassi kute teosed peavad moodustama meie raam atukogu raudvara. Meie, A jaloo-keeleteaduskonna üliõpilas te, tulevaste ajaloolaste ja k irja n dusteadlaste suhtes on see nõue eriti rangelt kehtiv. On ju terve rida teoseid, nagu näiteks M arxi ja Engelsi „Saksa ideoloogia", Engelsi „Perekonna, eraom andi ja riigi te k kim ine", „Vanad germ aanlased", „Talupoegade soda Saksam aal", Lenini „K apitalism i areng Vene m aal", seltsim ees Stalini „M ark sism j a rahvus- ning koloniaalküsim us" jt. meie eriala otsesteks õpikuteks. Ute m innes erialase k irjanduse valikule, tuleks siin vältida liigset ühekülgsust. V aevalt on mõeldav, et meie suudaksim e luua kõiki meie v ajad u si rahuldava raam atukogu. Kuid võime nõuda, et meie isiklik raam atukogu sisaldaks tähtsam aid käsiraam atuid, üldhaaravam aid teo seid, ak tu aalseid uurim usi. Selle üldilm elisem a m aterjali kõrval võiks võim aluse k o rral tähelepanu pöörata ka ühele kitsam ale prob leemile. mis oleks siis veidi rik k a m alt k irjan d u se poolest esindatud. Suure tähtsusega on teaduslikus töös pidev inform atsioon teadusaiastest uudistest ja edusam m u dest. S ellepärast oleks ajaloolastel kasulik teiiida meie juhtivam aid ajaloolisi a ja k irju , nagu näiteks „NSVL T eaduste A kadeem ia T ea. уд T artu R iikliku Ülikooli kehakultuuritöös on üheks tõsisemaks puu duseks õppejõudude, teenistujate ja tööliste peagu täielik eemale jääm ine sellest tööst. V aatam ata sellele, et seda küsim ust kordu vait on puud u tatu d am etiühingu ja USK koosolekutel, ei ole olukoro nim etam isväärselt paranenud. Vaadeldes õppejõudude, teenistu ja te ja tööliste eem alejääm ise põh jusi, näeme siin k aht peam ist asja o;u. Esiteks ei ole veel kaugeltki kõik meie töötajad teadlikud keha k ultuuri ja spordi suurest tähtsu sest töövõime tõstmisel. Leidub veel neid, kes arvavad, et keha ja vaim on vastandm õisted, millised võivad aren ed a ainult üksteist p i durdades, et inimene, kes töötab vaimsel alal, ei tarvitse mingil m ääral tegelda kehak u ltu u rig a ja et sportim ine on kasutu ajav iitm i ne ja enese väsitam ine. Sellised kodanlikust a ja st pärinevad seisu kohad on väga eksHkud, sest k ü si muse dialektilise käsitluse põhjal selgub vaidlem atult, et teadlase, kunstniku ja iga teise vaimsel alal töötaja töötulem used sõltuvad väga suurel m ääral sellest, kui tugev ja terve on tem a keha. P alju d suured teadlased tõestavad p rak tiliselt se-. ta ja " või „Ajalooküsim usi". Isikli ku lt soovitaksin veel iga nädal ilm uvat välispoliitilist a ja k irja „Uus Aeg" (ilmub neljas tä h t samas euroopa keeles), milles käsitletakse kapitalistlike riik i de ning uue dem okraatia m aa de sise- ja välispoliitilisi küsimusi nii nõukogude kui ka välism aa a ja k irja n ik e poolt. E riti ajaloo-osakonna üliõpilased peaksid nende ajak irjad e g a pidevalt kontaktis olema, ning ei tohiks korduda meie grupis esinenud nähtus, kus jä r e l pärim isel selgus, et peagu keegi üliõpilastest polnud näinudki m ai nitud a ja k irju . Isikliku raam atukogu loomist k e r gendab oluliselt see, et meil ilmub jä rje s t enam tarv ilik k u kirjandust. Juhul, kui meie raam atukauplustes mõni teos on läbi m üüdud, pöör dutagu A kadeem ilise Raam atu Le ningradi osakonna poole, aadressil Leningrad 120 , Liteinõi pr. 53a, ära m ärkides raam atute p ea lk irja d ja tellija aadressi. R aam atud saab kätte kohalikust sidekontorist, sa mas toimub ka raam atu hinna tasu mine selle kättesaam isel. S aateku lud on m inim aalsed. Sama asutis saadab soovikorral v ä lja uute ra a m atute katalooge (tasuta). Isikliku raam atukogu kom plek teerim iseks on meile antud kõik eeldused. K asutagem neid! L. Meri, ajaloo-osakonna üliõpilane. зл я. la asjaolu. Maailma suurim vai muinimene Lenin oli innukas uisua ja ja m atkaja. Isegi vanglas ei ^atkestanud ta regulaarseid võimem isharjutusi. Üldiselt on tuntud ikadeem ik I. P. Pavlovi kehakulu u riharrastused, mis kestsid kuni kõrge elueani. Isegi enam kui Ю-aastasena tegeles ta pidevalt k e haliste harju tustega. K ehakultuur on suurepärane va'iend vaimu värskena ja erksana 'loidmiseks. R akendades nõukogude teaduses tu n tud „aktiivset puhkust" näeme, et p ärast pingutavat ning väsitavat vaim set tööd kõrvaldab lühike suusam atk, kerge võimle mine, suplus või mäng väsimuse tunduvalt kiirem ini, kui passiivne puhkus. K ehakultuuri tähtsuse alahinda mine pole aga siiski peamiseks, meie ülikooli õppejõudude ja töö ta ja te kehakujtuurilisest tööst eem alejääm ise põhjuseks. Suure maks süüdlaseks on siin ametiühingu-organisatsioon ja Ülikooli Spordiklubi, kes ei ole loonud k ü l laldaselt võimalusi tegutsem iseks ega pole teinud ka vastavat p ropa gandatööd õppejõudude, teenistu ja te ja tööliste hulgas. Seni teg u t seb ainult väikesearvuline õppejõu. р<% 7?я /. dude ja teen istu jate käsipallim äng ijate rühm , kuna teistel aladel pole organiseeritud m ingit tege vust. Ülikooli Spordiklubi on asu nud nende puuduste kõrvatdamisele. Lähem al ajal organiseeritakse ülikooli õppejõudude, teen istu jate ja tööliste kehakultuurikollektiiv, k una seni puudus vastav organi satsiooniline keskus. Häid võima lusi tegutsem iseks annavad organi seeritavad jahinduse, kalanduse, auto-m ooiorspordi ja purje-sõudespordi sektsioonid. Eeloieval se m estril alustavad tegevust suusata mise ja võimlemise rühm ad õppe jõududele ja teenistujatele. T artu R iiklikus Ülikoolis on ole mas kõik võim alused kehakuituuri ja spordi harrastam iseks. Kõigil spordialadel, kus leidub soovijaid, võib orgnaiseerida vastavatd õppe jõudude ja teen istu jate rühm i. Soo vijail tuleb registreeruda Ülikooli Spordiklubis. Pole kahtlust, et ak tiivsete keh ak u ltu u rlaste arvu каьvamisega õppejõudude, teem stu jatf ja tö ö tajate hulgas paranevad ka töötulem used meie ülikoolis.. U u sa a sta -m a sk e r a a d i h oiatavad õppetunnid Ä sjasaabunud u u t aastat võeti meie ülikoolis vastu ulatuslikum ate üritustega kui varem ail aastail. Suureks ja kauaoodatud sündm u seks oli uue aasta vastuvõtm iseks korraldatud m askeraad, mille läbi viimise mõtte algatas ELKNU TRÜ komitee ja m illeks vastava organiseerim iskom isjoni juhtim isel tehti ettevalm istusi pikem at aega. Kogu ülikooli kollektiiv tundis elavat huvi m ainitud ürituse vastu. Sellest räägib selgelt asjaolu, et 51. detsem bri õhtul kogunes pea hoone dekoreeritud aulasse ja auditoorium idesse vähem alt tu h at inim est — ülikooli õppe jõude, üliõpilasi ja teenistujaid. On aga tõsiselt k ahju, et m askeraadilt tuli lahkuda pettum use ja isegi eba meeldiva tundega. On tõsiselt kahju, et niisugune ulatuslik ja hästi kavatsetud ü ritus sedapuhku ebaõnnestus, halva m ulje jättis. Süü lasub siin eeskätt organisee rival kom isjonil, m ille esimeheks oli sm. Möller. O sutus nim elt, et kuigi kom isjon töötas püüdlikult, jättis ta silm apaari vahele rea tähtsaid küsimusi, mis peo käigus valusasti end tunda andsid. Kõige pealt oli lubam atult nigel ja a r metu õhtu eeskavaline osa, mis koosnes ainult 5—6 num brist. Vähe sellest, neistki m itm ed ei õigusta nud enda võtmist sellise tähtsa üleüiikoolilise piduõhtu kavva. E tte heiteid tuleb eelkõige teha õhtul tead u stajaten a esinenud sm-tele Pandisele ja Kõigile, kes pahatihti laskusid labasustesse ja ideelagedasse veiderdam isse. Ebaselgeks jä i k a küsim us, miks võeti kavva J. Sütiste luuletuse „Nääriöö" e tte kanne. Ü m bertegem ise ja „ a ja kohastam isega" oli selle luuletuse mõte nim elt täiesti m oonutatud, ebaselgeks ja isegi kahem õtteliseks tehtud. H äirivana tuleb nim etada ka asjaolu, et ettekannete ja ta n tsu m uusika transleerim isest kõigisse auditoorium idesse ei tulnud midagi välja, m istõttu mõnes ruum is tekkis ummik, samal aja l kui teised ru u mid olid pooltühjad.. V. e s te k s. Ehkki jõnkadi-jonkadi, linkadi-lonkadi, kuid siiski k ü llalt k iires ti lähenesid jõulupühad, kuni nad paar nädatat tagasi päris k ätte jõudsid. Enam ikuie meie üliõpiiastest ei tulnud neid kodanliku aja F. Kudu, pühi meeldegi. Aga M etsandustea Ülikooli Spordiklubi aseesimees. duskonna ii kursuse üliõpilasele n a a re i K adarikuie kerkisid nad vä ga tõsiselt päevakorda, sest tema on veei üsna kõvasti vanade tr a ditsioonide kam m itsas kinni. tarbeks. Nad on v arustatud v asta ja sortide eest. See võitlus on ol Poolteist kuud enne seda elas vate spetsiaal-hoonetega teadusli nud küllaltk i edukas, nagu n äita k aa rel kaasa nõukogude rahva kuks uurim istööks. Nii käib aasta vad katsed kim alase ja h ah a kodus suure pidupäeva — Suure Sotsia läbi pidev uurim istöö lautades, vol- tam iseks ja p aljudel m uudel aladel. listliku O ktoobrirevolutsiooni aas jäärides, linnufarm ides ja katseK atsehoonete ja -aedade kõrval tapäeva tähistam ist. Siis leidis m ajades akvaarium ide ja terraa- toim uvad m uidugi vaatlused ja k a t aset tore m assiline rongkäik, k o r rium idega. Siin leidub kõiki mõel sed ka jaam ade üm bruses k u ltiv ee raldati ka rõõmsaid piduõhtuid jadavaid katseloom a liike. Selgroog rim ata aladel, sest nõukogude biosete zooloogia alal kasutatakse siin loogiateadus ei kaota sidet elava, lakeerutusega. Kogu nõukogude lõõmutses siiralt, pühiisedes küülikuid, kärpkoeri, siile, rotte, tegeliku loodusega ka kõige p a re rahvas uue, sotsialistliku k orra sünnipäe hiiri ja merisigu. O rnitoloogilisteks mate katsetingim uste loomisel. va, võidupäeva kõige vana, peiiKinu uurim isteks pakuvad suurepäraseid Peale teaduslikuks otstarbeks uurim isvoim alusi katsem ajad. vol- ettenähtud alade on igal bioloogia- ja reaktsioonilise üie. K ünap mõis jä ä rid ja puurid laulu-, rööv- ja jaam al k a oma m ajanduslik baas tis selle püha tähtsust Kaareigi, sest egas ta m uidu kursusevanem veelindudega, sam uti kodulindu- pollu- ja heinam aade näol. dega. R oom ajate ja kahepaiksete Enam us bioloogia jaam u asub o^e ja ega m uidu tem a pilti autahvjaoks on katsem ajadesse paigutatud Leningradi lähim as üm bruses, et tiie paigutatud. Kuid K aarli õnne hulgaliselt akvaarium e ja te rraa - võim aldada hõlpsat sidepidam ist ja tus on see, et ta koos mone teise riume. Sam uti on olemas sissesea et nad oleksid kergesti juurdepääse- üliõpilase ja ülikooli teenistujaga on veei kodanlike ideoloogia igan ded h ü d ro b io lo o g iate k s uurim is tavad. teks. V astavates akvaarium ides Peale nende teenindavad kateed dite m õju a l l ... võib kohata kõige mitm ekesisem aid reid p rak tiliste tööde läbiviimisel Niisiis jõudsid k ätte jõulud. Päev kalaliike, vähke ja veeputukaid. Valges m eres asuvad bioloogiajaa enne seda tuii m uidugi jõ u lu lau S uurt tähelepanu on osutatud ka mad (ornitoloogia alal) ja Lenin päev. Sel laupäevaõhtul suundus entomoloogiale. Selleks on ra k e n gradi zoo.oogia- ja botaanika-aiad. Peetri kiriku poole saigake u sklik datud laialdaselt insektaarium e, Eeltoodud andm ed näitavad, m is ke toomaid — enam ikus vanad ei form ikaarium e ja m esilaid. Botaa- sugused ressursid annab Nõukogude ded ja taadid, kuid nende hu.gab nilisteks uurim istöödeks on pühen valitsus eesrindliku ja progressiivse paar noorem at ka. Läksid paive.adatud suured aiad. V iljapuuaedade bioloogiateaduse kätte. E eskujud ma ja küüm aid põ.etama. Läksid kõrval, kus leidub hulgaliselt õbutavad. Meie noores vabariigis need, keltele kodanlikul ajal niim itšuurinlikke sorte, on aedu, kus ei ole veel seesuguseid eeskujulikke pajju usum iirki sisse anti, et nad toim uvad katsed jaroviseerim ise, bioloogiajaam u ja olem asolevad on j sehest koorm ast ikka veel vabane vegetatiivse hübridiseerim ise, akii- veel rajam ise järgus. Meil ei ole da ei suuda. On selge, et suurem m atiseerim ise ja aretam ise alal puudu headest eeskujudest ja nende ] osa neist idrikussem inejaistki enam kõige m itm ekesisem ate kultu u r- ja järe le sammuvad ka meie praegu , ju m a.at ei usu, kuid kombel ja m etstaim ede juures. Loomulikult veel algelised bioloogiajaam ad ees j .raditsioonil on siiski tugev jõud. on ehitatud aedadesse hu!k kasvu rindliku bioloogiateaduse teel edasi Nende viimaste, m itteuskujate hooneid ja lavasid vastavate katsete avaram atesse tingim ustesse ja jaoks. hulka kuulub ka meie Kaarel. Ta uutele saavutustele. ; ei teinud mingeid ettevaim istusigi Eeltoodust on näha, kuivõrd on j j kirikusse m inekuks. Ei oska ta V. Zelnin, rõhutatud praktilisi küsim usi biokirikulaule ega tunne ka palveta loogiateadustes. Käib alaüne võit lus teadlaste ja looduse vahel u u te ,' TRU bioloogiajaam a vanem mise kunsli, on ühesõnaga võhik inim esele väärtuslike tõugude [ teaduslik kaastööline. ! neis „sanetuse-asjus". Kuid tra d itsi-. Vennasvabariigid pakuvad head eeskuju H ilju ti oli nende ridade k irju ta ja kom andeeritud Leningradi, et tu t vuda sealsete kõrgem ate õppeasu tiste, eriti L eningradi Riikliku Ü li kooli ja H erzeni nim elise Pedagoo gilise Instituudi bioloogiajaam adega. Sõja aja l hävinud või kannatada saanud bioloogiajaam ad on peaaegu kõik ühiskondlikus k o rras üliõpi laste abil täielik ult taastatud. M itšuurinliku bioloogiateaduse või dukäik on siin nagu m ujalgi aval danud oma viljastav at ja virgutavat mõju. Leningradi kõrgem ate õppe asutiste bioloogiliste teaduste k a teedritel on peagu kõigil oma bioloogiajaam ad ja edaspidiseks on ette nähtud igale kateed rile ise seisva bioloogiajaam a rajam ine. Praegu olem asolevates bioloogiajaam ades käib vilgas uurim istöö. Peale alaliselt siin töötava perso nali suunavad õppeasutised suvel siia oma üliõpilased m en etlu sp rak tikale. Siin koguvad üliõpilased ka m aterjali oma diplomitööde jaoks. Sam uti töötab bioloogiajaamades hulk aspirante ja õppejõud saavad siit oma uurim istööks v a ja likke andmeid. Nii on bioloogia jaam ad õppeasutistele teadusliku töö baasiks. Selle kõrval v a ru sta vad jaam ad oma kateed reid v a ja liku k atsem aterjalig a — loomade, lindude ja taim edega. M itmete k ateed rite ju u re s on talvisteks töö deks — sel aja l pole nim elt kon takt jaam adega nii elav — linnas oma katsejaam ad, mida varustavad jaam ad. Bioloogiajaam ad k u ju tav ad endist laialdasi m ajapidam isi (suurim pindalalt 1200 ha) teaduslikuks otsMB 00709. Trükikoda „Tartu Kommunist" trükk Tartus Ülikooli 21/23. Halb on sam uti see, et lubam atult halvasti oli k o rrald atu d riietehoid, m istõttu peo lõppedes paljudel osa võtjatel tuli kuni tund aega oodata üliriiete kättesaam ist. Kõige tõsisemaks väärnähtuseks aga oli see, et peol valitses k o rrala gedus. Tegelikult ko rrap id ajaid ei olnud üldše. Ja seda seepärast, et teaduskondade komsomoli-organisatsioonide sekretärid, kelle üles andeks oli vastavate isikute m u ret semine, jätsid oma kohustuse tä it m ata. T ekkinud lünga täitm iseks ei võtnud midagi ette ka k o rrap id a mise eest vastutav sm. Sinimäe. K orrapidajaid oli aga hädasti ta r vis, sest osutus, et meil on ikkagi veel üliõpilasi, kes ei oska olla tei siti rõõmsad kui ainult alkoholi tarvitades ning kes arvasid, et joobnutena pole tarvis täita nõu kogude üliõpilasele esitatavaid käitumisnõudeid ja et maski varjus on hea võimalus rik k u d a korda. E riti häbiväärselt käitus A rstitea duskonna III kursuse üliõpilane Tuul. Niisuguste faktide esinem ine on meie ülikoolile ülim alt häbistav ja teotav. Siinkohal me peame ees k ä tt süüdistam a piduõhtu organisee rim iseks m oodustatud kom isjoni ja ELKNU TRU kom iteed, kes oleksid pidanud osutam a p a lju enam e tte nägelikkust, organiseerim isvõim et ja ranget kätt. M askeraadi koge mus hoiatab meid, et me edaspidi peame taolisi üritusi palju parem ini ette valm istam a ja läbi viima. M askeraadi kogemus õpetab meid, et me edaspidi veelgi enam peame tegelem a noorsoo kom m unistliku kasvatusega ja olema veel range mad igasuguste korrarikkum iste, igasuguste ebatervete nähtuste suh tes. Meie komsomoli- ja am etiühingu-organisatsiooni kõige kiirem aks ülesandeks on v älja selgitada ja vastava karm usega karistada kõiki neid, kes käitusid näotult, ebasobi valt ja nõukogude üliõpilasele ebaväärikalt. J. Kask. Üksiknumbri hind 20 kop.. ooni kohaselt ja teiste kirikuliste eeskujul tegi temagi haleda ning magusa näo ning astus kirikusse. Jah, aasta varem astus ta ülikooli, et õppida eesrindlikku nõukogude teadust, nüüd aga astus kirikusse. Kaarel jä i ikka sam aks K aarliks mõlema astumise ajal, sest ta on vääral arvam usel, et üks ei sega teist. Ta m uutis ain u lt näoilmet. Kõik muu jä i aga endiseks. A asta tagasi sähvatas K aarlil peas üks mõte ja ta otsustas astuda sammu ühe jalaga — astuda meie ülikooli. Teine jalg jäi kodanlikku maailma — kirikusse. Teadus ja usk aga on lepitam atud vaenlased. Nii on meie Kaarel ühe jalaga nõukogude ü li õpilane, teisega — usukommete h arrastaja. Sellepärast läkski K aarel k iri kusse. Sisse astus pisut kohm akalt, sest teine jalg ei tahtnud sõna kuulata. Aga k irikus sees liigub ta ju lgelt ja kergelt, nagu k an n ak sid teda väikesed inglitiivakesed. Seisab siis K aarel kirik u s ja vaa tab. Näeb m itutki tu ttav at nägu. Siin seisab m õtlikult vaikne Pisuke õppeosakonnast, seal pikk ja pee nike vanem -laborant Vladimir Tali, seljataha jää b professor Moora poeg Henn, kõigest korist laulab reaktsiooniline tegelinski Alo Tilk. Niisuguses seltskonnas hakkab K aarlil palav, kuid ta kannatab siiski. Nii seisis meie K aarel ja vaatas, vaatas ja mõtles. Mõtles ja mõtles, kuni asi sai selgeks. Ja kodu poole astudes K aarel K adarik otsustas: „Ei tuleval aastal ma küll enam kirikusse lähe — seal ei näe ühtki m õistlikku meest ega kuule midagi a ru k a t..." Loodame siis, et K aarel K adarik nüüd ju b a mõlema jalaga kindlalt astub nõukogude üliõpilaste üks meelsesse kollektiivi. Märt Antivana etaja J. Feldbach. HAHVM**AAMATU*OaU Tellimine nr. l i L -------— - a R ------- -— ^.

(3) NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi. SEADLUS N SV Liidu Ülemnõukogu valimiste läbiviimise kohta. T a rtu R iikliku Ü likooli p arteio rg an isatsio o n i, re k to ra a d i, E L K N Ü kom itee ja am etiühingu kom itee h ä älek an d ja № . 2 (49). R eedel, 13. ja a n u a ril 1950. a.. jE fc c F ih a H Talvine eksam isessioon on täies hoos. Üliõpilased on h aa ra tu d ta h test anda parim ad n ä ita ja d oma m öödunud sem estrite õppetööst ees k u ju lik e eksam ihinnete näol. K a teedrid on püüdnud teh a kõik, et iga üliõpilane oleks igakülgselt ette valm istatud eksam eiks ja röö biti heade teadm iste näitam isega eriaineis annaks eksam eil tun n is tu st nõukogude üliõpilastele om a sest eesrindlikust ideoloogiast ja kõrgest k u ltuursusest. Iga üliõpila ne teab, et eesrindlik nõukogude kõrgem kool annab laialdase silm a ringi teaduse m itm esugustel aladel. Nõukogude kõrgem kool valm istab ette algatusvõim elist ja julgeid novaatoreid, kes on suutelised nõu kogude eesrindliku teaduse saavu tusi ära kasutam a igapäevases elus, on suutelised ühendam a teooriat praktikag a. Iga üliõpilase vastused eksam eil peavad peegeldam a seda nõukogude teadusele om ast joont ja ei tohi piird u d a ain u lt teoreetiliste teadm istega. Iga üliõpilane peab nägem a om andatud teoreetilisis teadm isis nende rakendam ise või m alusi ja v ajad u st iseseisvaks töö tam iseks oma tulevasel erialal. E ksam ineerijad peavad küsim uste esitam isel osutam a tähelepanu nii teooriale k u i ka p rak tik ale. N oore m atel k u rsu stel peab eksam selgi tam a, kas üliõpilane oma teadm iste poolest on suuteline täitm a neid p raktilisi ülesandeid, mis on nõue tavad järgm istel kursu stel, nagu näiteks A rstiteaduskonna kliinilistel ku rsu stel ja kliinilisel m enetlus p rak tik al. On selge, e t laialdased teadm ised eksam eil ja aine sügav teoreetiline ja p rak tilin e om anda m ine on võim alik ain u lt siis, kui üliõpilane on hoolikalt valm istunud igaks eksam iks nii käesoleval eksa misessioonil k u i k a varem . Iga e k sami hoolikas ettevalm istam ine või m aldab üliõpilasel k asu tad a kõiki varem om andatud teadm isi iga ek sam i sooritam isel ja anda eksam eil kõrgetasem elisi kom pleksseid vas tuseid. ' Kõigiks eksam eiks hoolikas v al m istum ine pole m õeldav eksam i eelse perioodilise energiapahvakuna, vaid nõuab üliõpilaselt pide vat, plaan ip ärast ja distsipliiniranget töötam ist kogu sem estri vältel. Kõrge õppedistsipliin avaldub kõi gi loengute külastam ises, kõigi p rak tiliste tööde sooritam ises, kon. !I! a a sta k ä ik. Seoses NSV Liidu Ülemnõukogu teise koosseisu volituste lõppemisega 10. veebruaril 1950, NSV Liidu K onstitutsiooni § 54 alusel, mis m äärab kindlaks, et NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium m äärab uued valimised, mis peavad toimuma hiljem alt kahe kuu jooksul, arvates NSV Liidu Ülemnõukogu volituste lõppemisest, ja vastavalt „NSV Liidu Ülemnõukogu valim iste m äärustiku" § 72, mis näeb ette, et NSV Moskva, Krem l 9. ja an u a ril 1950.. Liidu Ülemnõukogu valim iste päev k u u lutatakse välja m itte hiljem kui kaks kuud enne valimisi, ja et valimised toim uvad puhkepäeval, Nõukogude Sotsialistlike V abariikide Liidu Ülemnõukogu Presii dium o t s u s t a b : m äärata NSV Liidu Ülemnõukogu valimised pü h a päevale, 12. m ärtsile 1950. NSV Liidu ülem nõukogu Presiidium i esimees N. ŠVERNIK NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium i sek retär A. GORKIN. ig y c th # sultatsioonidest ja kontrolltöödest osavõtmises ja m uude kateed ri poolt nõutavate tööde õigeaegses täitm ises. Kõigist neist õppetöö lii kidest heade või halbade tulem us tega osavõtmine m õjustab k a eksa mil fikseeritav at hinnet. Suur töö jä ä b aga teha veel eksa misessiooni ajal. On tarvis pingelist ja siisteem ikindiat tööd üliõpilaste poolt iga eksam i ettevalm istam isel ning õppejõudude ja k ateed rite pi devat abi selles töös. K uidas meie ülikooli teaduskon dades täidetakse neid nõudeid? Toome näiteks olukorra meie suu rim as fakulteedis — A rstiteaduskon nas. Eksam isessiooni ettevalm istus on A rstiteaduskonnas toim unud k o r ra p ä ra se lt ja hoolikalt. A rvestused, mis kuuluvad sooritam isele enne eksamisessiooni, on üliõpilaste poolt valdavas enam uses k o rra li k u lt õiendatud. Kuid tuleb kinni naelu tad a k a mõningaid väärnähtusi arvestuste perioodil. A rstitea duskonnas arvestuste läbiviim isel selgus, et üliõpilased ei valm is tu hoolikalt ette kõigis aineis. Mõ ned üliõpilased tulid heade tead m istega arvestusele alles siis, k ui esm akordne arvestus oli osutunud m itterahuldavaks ja oli antud uus tähtaeg arvestuse kordam iseks. See on lubam atu nähe ja ei tohi esi neda üldse eksamisessioonil, sest ek sam itäh taja andm ine eksam ises siooni väitel pole lubatav. K ateed rites on õigeaegselt v ä lja selgita tud arvestu ste ja kontrolltööde ning sem estri v ältel praktikum ides esinenud puuduste kaudu nõrga edukusega üliõpilased. Nii d ek a naat k u i ka A rstiteaduskonna ühis kondlikud organisatsioonid on nende üliõpilaste tähelepanu ju h ti nud esinenud puudustele. Hoolika ettevalm istusega igaks eksam iks on võim alik neid lünki likvideerida, kuid mõnel ü ksikul ju h u l on see ju b a h ilja üliõpilase hooletu ja ükskõikse suhtum isega oma töösse. Nii näeme, et edu eelduseks ja a lu seks on ikkagi pidev ja kohuse tu n d lik töö iga eksam i ettevalm is tam isel. Üliõpilased, kindlustage teadm is te lt kõrgetasem eline eksam isessi oon hoolika ettevalm istam isega igaks eksam iks!. Edukas start P õllum ajandusteaduskonna agro noomia ja aianduse h a ru I k u rsuse üliõpilastel tu li „eksam itulle" m in na ju b a eksam isessiooni esim estel päevadel — toimus eksam geodee sias. P alju d ele selle kursuse ü li õpilastele oli kõnealune eksam ü h t lasi esimeseks eksam iks ülikoolis. Eksam il osutus siiski, et üliõpi laste pingelist tööd aineom andam i sel kroonisid head saavutused: seitsm eteistküm nest eksam i soorita nud üliõpilasest said ? hinde „hea", kuna ü lejään u d küm nele üliõpila. sele, kes osutasid eriti sügavaid teadmisi, m ärkis eksam ineerija dot sent Tiitso õpinguraam atusse väga hea hinde. Väga hea hinde saanute hulgas on kursuse eesrindlikud üli õpilased Karis, Luulik, K äärik, Kuusik, H irv jt. Agronoomia ja aianduse h aru I kursuse üliõpilased rakendavad nüüd oma jou selleks, et edukale stardile järg n ek sid vähem alt samad head tulem used k a teistel, eelseis vatel eksam itel. E. Viir. M etsandusteaduskonna komsom oli-algorganisatsiooni sek retär sm. Jü ri K allas ja ÜTÜ ülikoolinoukogu aseesim ees sm. Vladim ir Koslov on m itte üksnes aktiivsed töötajad ühiskondliku töö alal, vaid kuuluvad samal a ja l ka Met sandusteaduskonna eesrindlikem ate üliõpilaste hulka. Seda tunnistab ju b a seegi, et m õlemad on kan tu d ülikooli oppetöö-eesrindlaste autahvlile. Ka käesoleval eksam isessioonil töötavad mõlemad tublid kom m u nistlikud noored neile omase p ü ü d likkuse, püsivuse ja eduga. H ilju ti sooritasid sm-d K allas ja Koslov koos 16 teise üliõpilasega m etsatöös. tuse osakonna 111 kursuselt eksa mi m etallide tehnoloogia alal. Mõ lem ad näitasid oma vastustega ek samil, et nad on aine õppimist võt nud väärilise tõsidusega ja k in d lalt om andanud sem estri jooksul läbivõetud m aterjali. Nii lisandus sm-te K allase ja Koslovi õpinguraa m atusse senistele veel üks väga hea hinne. Seltsim eeste K allase ja Koslovi eeskujuandvad saavutused eksam i sessioonil on veelkordseks tõendiks sellest, kui v äljapaistvatele saavu tustele viib ühiskondliku tegevuse ia õppetöö oskuslik ning harm ooni line ühendam ine. O. Kaar. ж. Mitte ainustki „rahuidavat" Loom aarstiteaduskonna V k u r suse üliõpilastele on käim asolev ek samisessioon eelviim ane — ju b a käesoleval aastal seisab neil ees ülikooli lõpetam ine. Seda arv esta des on m ainitud kursuse üliõpilased suhtunud oma töösse erilise kohuse tunde ja püüdlikkusega, püüdnud igat ainet läbi töötada võim alikult sügavalt, et om andada põhjalikke ja püsivaid teadm isi edasiseks vas tutu srik k ak s tööks meie rahvam a janduse ühes tähtsam as harus — loom akasvatuses. T änu hoolikale tööle sem estri vältel osutus real V kursuse üliõpi lastel võim alikuks sooritada osa eksam eid ju b a enne sessiooni al gust. Nii näiteks sooritasid 25 üli õpilast enne tähtaega detsem brikuu jooksul eksam i m esilaste haigusi käsitlevas õppeaines. Seejuures osutusid tulem used ü llatavalt hea deks — 22 üliõpilast saavutas h in de „väga hea" ja üks üliõpilane „hea". Niisuguste töösaavutustega an n a vad Loom aarstiteaduskonna viim a se kursuse üliõpilased head ja in nustavat eeskuju noorem atele k u r sustele. R. V aher. Väära suhtumise halvad tagajärjed Seltsimees Stalin õpetab meid, et tõeline noukogude teadlane ei ole ainult oma kitsa eriala spetsialist, vaid peab seejuures sügavalt valda ma m arksistlik-leninlikku teooriat ja tundm a elavat huvi ühiskondli ku elu probleem ide vastu. Just ni m elt niisuguseid igakülgselt arene nud eriteadlasi kasvatatakse nõu kogude ülikoolis, kus eriainete kõr val õpetatakse ka m arksism i-leninismi aluseid, poliitökonoom iat ja teisi ühiskonnateaduslikke distsip liine. On kahju, et meil ik k a veel lei dub üliõpilasi, kes ei mõista ühiskonnateaduste tundm aõppim ise tähtsust iga ala spetsialisti seisu kohalt. Selliseid inimesi on näiteks Loom aarstiteaduskonna IV k u rsu sel, nagu näitavad äsjatoim unud eksam i tulem used poliitökonoomias. Nimelt sooritasid esmaspäeval, 9. jaa n u a ril poliitökonoom ia eksam i üliõpilased Miller, Pae, Mikk, K al jo, Paris, Sõnajalg ja Käppa. Mit med neist üliõpilastest aga tulid eksam ile pinnalise, puuduliku ette valm istusega, m istõttu sm-d Miller, Pae ja Sõnajalg pidid leppim a r a huldava hindega. Ü lejäänud m aini tud üliõpilastest said „hea", ükski aga ei osutanud väga hea hinde väärilisi teadm isi. Hoopis tõsisem alt suhtuvad need üliõpilased aga otgeselt oma e ri alasse kuuluvate distsipliinide õppi misse. Nii valm istusid üliõpilased Pae, Mikk ja P aris äsjatoim unud eksam iks röntgenoloogias väga põhjalikult ja sooritasid eksami hindele „väga hea". Toodud võrdlus näitab k u ju k a lt, et need üliõpilased ilm selt alahin davad ühiskonnateaduslike distsip liinide tähtsust. Sellise suhtum ise mõistab meie ülikooli kollektiiv üksm eelselt hukka. Iga üliõpilane peab jõudm a arusaam iseni, et ai nult oma kitsa eriala spetsialistina ei saa olla väärtuslik töötaja nõu kogude ühiskonnas. L. Jaanimäe. ж. ж. Paremini organiseerida sessiooni käiku Nagu teada, ilm us enne eksam i sessiooni algust rek to ri korraldus, et eksam ite kulgem ist jälgivad üliõpilased-aktivistid, kes viivitam atult astuvad samme esinevate v äärn äh tuste kõrvaldam iseks. K ahtlem ata on selline korraldus teretulnud, sest see aitab vältida nii üliõpilaste kui k a õppejõudude asja tu t a jak u lu ja aitab om altki poolt kaasa eksam ite edukaks läb i viimiseks. K ahjuks aga ilmneb, et aktivis tid ei saa aru oma ülesande tä h t susest ja töötavad äärm iselt nõr galt. Nii olid saabunud 7. ja a n u aril kella 15-ni am etiühingu ja komsomolikomitee ühisele k o rrap id a jale vaid mõned üksikud teated e k samite sooritam isest (neli aktivisti M etsandusteaduskonnast, kaks Loom aarstiteaduskonnast ja üks Põllum ajandusteaduskonnast). Või me järeld ad a, et enam -vähem r a huldavalt on lahendatud aktivistide küsim us M etsandusteaduskonnas. Puudusena esineb aga siin asjaolu, et eksam itele ilm um ist pole kellaajaliselt planeeritud ja nii kaob aja kokkuhoidm ise faktor peagu täiesti. Rõhuvas enam uses õiendatakse M et sandusteaduskonnas eksam eid edu kalt, rahuldava hinde sai vaid IV kursuse üliõpilane H. Tullus. Umbes sam asugust pilti pakuvad Põllum ajandus- ja L oom aarstitea duskonnast saabunud andmed. Ü lejäänud teaduskondades aga töötavad aktivistid väga halvasti või pole neid üldse m ääratudki, m il le ta g a jä rje l puuduvad andm ed e k sam ite käigust neis teaduskondades. Nii pole Õigusteaduskonna II k u r susel seni m ääratud veel aktiviste. Sama teaduskonna III kursusel toi. mus 6 . ja an u a ril eksam välisriikide m ajanduses ja poliitikas, kuid selle tulem usist pole aktivist sm. Sisask am etiühingu ja komsomolikomitee ühisele ko rrap id ajale teatanud. Oma kohustuse jä ttis täitm ata ka Põllum ajandusteaduskonna II k u r suse aktivist, kom m unistlik noor Maksimov, kes ei vaevunud te a ta ma 6 . jaa n u aril toim unud eksam i tulem ustest. K erkib küsim us, k u i das kavatseb sm. Maksimov teos tada oma kursusel kom m unistlikku kasvatust, kuidas kavatseb kom m u nistlik noor Maksimov kasvatada õppedistsipliini kaasüliõpilaste h u l gas, kui ta ise on esimene distsi pliini rik k u ja. Nii tuleb sm. Maksimovil ja ka teistel aktivistidel, kes pole seni oma kohustusi täitnud, asuda viivi tam atult m ääratu d ülesannete ko husetruule täitm isele. Toodud faktid kinnitavad ka a s jaolu, et Oigus-, Põllum ajandus-, Arsti- jt. teaduskondade komsomoli-algorganisatsioonid ja am etiühingu bürood suhtuvad lubam atult loiult aktivistide küsim usse ja aktivis tide kontrollpostide organiseeri misse, alahinnates seega nende tähtsust. Kõigi nende teaduskondade ELKNÜ algorganisatsioonid ja am etiühingu bürood peavad viivita m atult likvideerim a lüngad aktivis tide töö korraldam ises ja andm a organiseeritud k u ju eksamisessiooni ü lejään u d osale. V. K aarna, ELKNU TRU kom itee organiseerim is-instrueerim issektori ju h ata ja .. Abi üiiopilastete jätkub ka eksamite ajal Meil on k ah ju k s k u junenud sage daseks nähtuseks, et kui sem estri kestel on üliõpilaste side õppejõu ga k ü llalt tihe, siis sem estri lõppe des kaob õppejõu ja eksam iteks valm istuva üliõpilase vahel kontakt peaegu täielikult, ning õppejõud kohtab üliõpilast vaid eksam ilaua taga, kus antakse aru tehtud tööst, om andatud teadm istest, arusaadud ja arusaam atutest küsim ustest-probleemidest. E riti m uret tekitavad õppejõule ja sam uti ka üliõpilastele need h e t ked eksam ipäevadel, mii üliõpilase vastustes hakkab esile kerkim a neid viimaseid, arusaam atuid pro b leeme. Siin õppejõu abi üliõpilasele on ju b a hiljaks jään u d ja p a ra ta m atult eksam i tulem useks kujuneb m itterahuldav hinne. Et selliseid ebam eeldivusi vältida või vähem alt miinim um ini viia, on füüsika kateeder katsunud teha kõik, et eksam iteks valm istuvaid üliõpilasi igakülgselt abistada. Nii on sisse seatud eksam isessi ooni kestel valvekonsultatsioonid, kus k a te e d riju h a ta ja dots. M i t t ja õppejõud sm-d Lang, Pae,. P r ü l l e r j a R e i n e t annavad e t tenähtud kellaaegadel üliõpilastele kursuse raskem ais küsim ustes iga külgset abi. V alvekonsultatsiooni kellaajad on v ä lja pandud füüsika kateedri vitriini ja kateedri ruum i desse. Üliõpilasi palutakse võimali k u lt p alju kasutada oma teadm iste täiendam iseks ülalm ainitud konsultatsioonitunde. Peale selle on füüsikaringi poolt organiseeritud lugem islaud av aras se valgesse praktikum iruum i, mis eksam itehooaja kestel on avatud iga päev kuni kella 22 -ni. Lugemislauas leidub rik k alik u lt k irjan d u st füüsika alalt, mida füüsikaringi ja kateedri raam atukogu on andnud üliõpilastele kasutam iseks. Ä sjam ainitud füüsikaringi raam a tukogu on Nõukogude Liidus ilm u nud uuem ate füüsikaalaste raam a tute poolest kõige täielikum raam a tukogu T artus, tän u k ate e d riju h a tajale, kes otseselt need raam atud hangib Leningradist „Raam atu Ma jast". J. Reinet, füüsika kateedri vanem õpetaja.. M etsandusteaduskonna m etsam ajandusosakonna II kursuse üli õpilastele on üheks põhiliseks õppe aineks taim eanatoom ia, millise aine kindlal omandam isel on suur tähtsus edasiste töötulem uste seisu kohalt. Seda mõistes süvenesid ees rindlikud üliõpilased ju b a sem estri kestel antud aine üksikküsim us tesse. Pidev töö aine omandam isel avaldas oma positiivset m õju eksa mi tulem ustele taim eanatoom ias. Valdav enam us üliõpilastest vas. tas eksam il kõigile küsim ustele ees k u julikult, osutades aine p õ hjalik ku tundm ist. Hoolsast tööst andsid tunnistust üliõpilaste Rõigase, Rebassoo, K übara, Roosmaa ja p a l ju d e teiste vastused eksamil. V astavalt sellele kujunesid rõõm ustavaiks k a eksam i tulem used: 75% üliõpilastest sai hinde „väga hea", 25% aga hinde „hea", k una rahuldavaid ja m itterahuldavaid hindeid ei esinenud ainustki. P. Suurmaa.