MAAILMAVAATE KUJUNEMISEST KÕRGEMAS KOOLIS

TARTU R I I K L I K Ü L I K O O L

В

MAAILMAVAATE KUJUNEMISEST KÕRGEMAS KOOLIS

W>~v-V

•"VA

к р ж

&

IV' ш л» / Р 1 к Ч л г

P 4 i

L . f ; #

Щ Ш Щ

Tartu 1970

TARTU RIIKLIK ÜLIKOOL

Kommunistliku kasvatuse laboratoorium

MAAILMAVAATE KUJOTEMISEST KÕRGEMAS KOOLIS

I

(Teaduslik-praktiiise seminari "Kõrgema kooli kasvatustöö ja pedagoogika probleeme"

m aterjalid. November 1 9 7 0 .)

v u x jf c e i x L s x 1 л

TARTO 1970 > C v x re *w U ^ ^ 7 0

S a a t e k s

Tartu R iikliku Ü likooli organiseerimisel toimub novemb­

r i s

197

Seminaril arutatavate materjalidena avaldatakse käes­

olevas kogumikus TRÜ kommunistliku kasvatuse laboratooriu­

mi töötajate tõ id . Need käsitlevad maailmavaate kujunemise ja kasvatusprotsessi ü ld isi probleeme ning annavad ülevaate 1966. aastal läbiviidud keskkoolilõpetajate ankeetküsitlu­

se mõnedest tulemustest. M aterjalid abiturientide kutseva­

liku ja edasise elu plaanide kohta võiksid pakkuda huvi tule vaste üliõpilaste isiksuse kujunemise seisukohalt.

Käesolev kogumik kujutab endast esimest se lle s a m a s t, m illele järgneb veel rida töid TRÜ kommunistliku kasvatuse laboratooriumi tö ö tajailt, kes uurivad maailmavaate kujune­

mist kõrgemas ko olis. Järgmises kogumikus on kavas avaldada konverentsil peetud ettekandeid ja 1969. aastal vabariigi kõrgemate koolide üliõpilaskandidaatide küsitlusel saadud andmete analüüsi e sialg seid tulemusi.

I o s a

M A A I L M A V A A T E

K U J U N E M I N E

1 . MAAILMAVAATE SISUST KASVATUSTÖÖS

Käesoleval ajal "omandab esmajärgulise tähtsuse kõigi nõukogude ühiskonna töötajate teadusliku maailmavaate kujundamine marksismi-leninismi kui filosoofiliste,m ajan-л dusteaduslike ja so ts ia a lp o liitilis te vaadete tervikliku ja harmoonilise süsteemi a lu s e l". 2 Loomulikult langeb sel­

le ülesande täitmise raskus eelkõige meie ühiskonna spet­

siaalselt kasvatamiseks loodud organitele. Kõrgema kooli kui lü li ees,kus noore isiksuse kujunemine toimub inten­

siivsemalt, seisab raske ülesanne.

Selle ülesande edukas täitmine kõrgema kooli kasvatus­

töö protsessis eeldab maailmavaate sisu määratlemist. Kas­

vatustöös leiab viimane t ih t i küllalt konkreetse tõlgendu­

se: on olemas teaduslik maailmavaade - marksism-leninism, mille õpetamisele tulebki pühendada tähelepanu. Niivõrd

Vt.lähemalt antud probleemist: Noorte maailmavaate kasva­

tamise s t ,T l n .,1 9 6 6 ; Молодёжь в интересы,стремления,идеалы, М ., 1969; А.Г.Спиркин, Теория,преобразующая мир, М ., 19CS.

2 NLKP programm, T l n ., 1965, l k . 109.

- 7 -

kitsa maailmavaate käsitlusega ei saa nõustuda,konkreet­

selt kasvatustöös v iib see aga kõrgema kooli ette püsti­

tatud ülesannete osalisele täitm isele. Laiemalt määrat­

leb maailmavaadet A .S p ir k in oma selleteemalises a r t ik lis

’’Filosoofia entsüklopeedias1’ : "Maailmavaade,s .o . inimese üldistatud vaadete süsteem maailma kohta tervikuna,üksi­

kute nähtuste ja inimese enda kohast maailmas,inimkonna saatusest, inimese enda tegevuse mõttest arusaamine ja emotsionaalne suhtumine sellesse,inim este t e a d u s lik e ,filo ­ soof i l i s t e , p o l i i t i l i ste, õiguslike, kõlbeli ste, religioosse- t e ,e s t e e t ilis t e veendumuste ja ideaalide kogum” .

See vaadete süsteem e i formeeru üksnes teooria baasil ega kindla teoreetilise kontseptsioonina. Taolisest eel­

dusest lähtudes võiks v ä it a ,e t meie kaugetel esivanema­

tel ei olnudki maailmavaadet. See on ilmselt väär. N e il­

gi o li oma maailmavaade,mis kujunes naiivsete ettekujutus­

te ja arusaamade b aasil ümbritsevast. Ka tänapäeval võib rääkida maailmavaadetest,mis kujuneb s t iih ilis e lt igapäe­

vase elu b a a s il . Taolisele s t i i h i l i s e l e maa­

ilmavaatele vastandataksegi teatud filo s o o filis e l kont­

septsioonil baseeruv t e o r e e t i l i s e l t põh- jendatud maailmavaade.lL

3 V t . a r t . : Мировоззрение. Философская энциклопедия, т .З , М . , 1 9 6 4, 1к .4 5 4.

4 V t . А-Грамши -Тпприннй те тр а д и . Избранные произведения т . З , М . , 1 9 5 9 , Ik. 1 1-73.

- 8 -

Mitte iga te o re etiliselt põhjendatud maailmavaade e i ole teaduslik. Kahtlemata on p o s itiv is t il või pragmaati- kul teo reetiliselt põhjendatud maailmavaade,kuid need f i ­ lo so ofilised õpetused e i anna siis k i oiget p i l t i ümbritse­

vast m aailm ast,s.t. e i ole teaduslikud. Seega on teadusli­

kule maailmavaatele vastandatud mitte üksnes s t ii h i lis e lt kujunenud maailmavaade,vaid ka need,mis on küll teoreeti­

lis e lt põhjendatud,kuid peegeldavad tegelikkust vääralt.

Teaduslik maailmavaade saab baseeruda v aid tegelikkuse õi­

gel peegeldamisel* Mitut tõde ühe Ja sama asja kohta ühes Ja samas suhtes olla e i saa. T e a d u s l i k maailma­

vaade on niisugune vaade maailmale,mis peegeldab asju,näh­

tusi Ja protsesse n ii,n a g u nad reaalselt eksisteerivad i l ­ ma väljamõeldisteta,eksimuste Ja valeta. Niisugune maail­

mavaade on osaliselt väljendatud loodusteadustes, kus on fik seeritud antud epohhi teadmised loodusnähtuste kohta.

Teadusliku maailmavaate teise komponendi moodustavad ühis­

konnateadused, kus on fikseeritud kõik see,m illeni on jõu­

tud ühiskondlike protsesside Ja suhete tunnetamisel. E r i ­ line koht on siin f il o s o o f ia l .mis annab teoreetilise ü l­

distuse antud ajastu maailmapildi kohta.

Maailmavaate ideolo ogiliselt kõige tähtsamaks komponen­

diks on need filo s o o filis e d vaated,m is käsitlevad ajaloo­

protsessi, inimeste vahel i s i s u h t e id ,s .t . ü h i s k o n d -

2.

- 9 -

l i k u e l u k o r r a l d u e t . N e i d küisimusi käsitlevad vahetult NLKP aja lu g u ,d iale k tilin e Ja ajaloo­

line m aterial!sm,teaduslik kommunism Ja p o liit ilin e öko­

noomia. Seepärast on õige,vastandades kodanluse ideoloo­

giale proletariaadi oma,nimetada marksism-leninisn töö­

lis k la s si maailmavaateks.

Vaated ühiskondliku elu korraldusele klassiühiskonnas, veelgi kitsamalt - vaated klassivõitlusele moodustavad maailmavaate tuuma. Üksikisikul või teatud klassil või­

vad olla väga head teadmised loodusteaduste, isegi mõnin­

gate ühiskonnateaduste a la l,k u id ometi võib nende tege­

vus olla ebaedukas. N ii on kodanlus,vaatamata kõrgesti kvalifitseeritu d teadlaste kaad rile, võimetu peatama aja­

looratast. Proletariaat, tegutsedes ajalooprotsessi tõe­

selt peegeldavate teadmiste alusel,suudab NSV L iidu Ja sotsialism ileeri lcui. oma avangardi näol edukalt võidelda imperialismiga. See ei tähenda,et im perialismileer oleks üldse võimetu võitlema progressi vastu. Tänu kaasaja tea­

duse edusammudele võib ta saavutada mitte üksnes lokaal­

seid v õ it e ,v a id asetada ohtu kogu inimühiskonna eksistee­

rimise (tuumasõjaga). Niisugune situatsioon peegeldab olu­

korda,kus loodusteaduste saavutused on inimeste kätte

5 v

y V t. K.Marpc. Eessõna teosele " P o l ii t i l is e ökonoomia krii- t ike st'*. k.Marx Ja P .E n g e ls ,Valitud teosed kahes köites, I k d ., T l n . , 1 9 5 7 ,l k . 280-283.

- 10 -

andnud vahendeid,mida nad kas ei suuda või ei taha tead­

likult kasutada. Üks osa maailmavaatest - v a a t e d l o o d u s e l e - o n sügavamad ja enam levinud teadmi­

sed ühiskondliku elu korralduse suhtes. Ühiskonnateadus­

te saavutused ning nende levik ei vasta loodusteaduste poolt praktiliseks tegevuseks loodud eeldustele. Aga just ühiskonnateaduste võidukäik on kaasajal otsustava tähtsu­

sega ühiskondliku praktika progressis. Varustatuna sügava­

mate teadmistega ühiskondliku elu korraldamise kohta,suu­

davad erinevate maade kommunistid ja töötavad rahvahulgad, kasutades teadmisi looduse suhtes,veelgi edukamalt võidel­

da kodanluse ja im p e rial!smileeri vastu.

Inimkond ei piirdu maailma teadusliku tunnetamisega,vaid hindab ümbritsevat tegelikkust ka teistest aspektidest. N i i ­ sugusteks tegelikkuse peegeldamise v iisid e k s on näiteks es-

6 7

teetiline peegeldamine ja m oraal.' Moraalinormid ja väär­

tused on kahtlematult suure tähtsusega inimeste tegevuses.

Ka taolised vaated kuuluvad inimese maailmavaatesse. See-

О

ga maailmavaade tervikuna on teaduslikust maailmavaatest

^ V t .L .S t o lo v it s .I l u ja ühiskond, T .,1 9 6 9 .

7 Vt. L .M .A rh an gelsk i. Marksistliku eetika kategooriad, T ln .’]! ^964; и.Попелова, Этика, М. , 1965.

g

V t. П .3 . Копнин,философекие идеи В.П.Ленииа и логика, М .,1 9 6у.

- 11 -

laiem. Sinna kuuluvad vaated,normid j n e .,m i lle eesmärgiks e i ole tegelikkuse toene peegeldamine. Eespool toodu e i tä­

henda seda,et kõik arusaamad ja vaated,m is moodustavad an­

tud ajastu m a a i l m a p i l d i , kuuluvad klassi või üksikisiku maailmavaatesse. Kõik see,mis e i määra inimese tegutsemist ega suhtumist ümbritsevasse,ei kuulu tema maa­

ilmavaate sse.

E r it i tähtis on seejuures eristada maailmavaate erine­

vaid к a n d j a i d ,k e lle s t olenevalt muutub ka maailma­

p ild i ja maailmavaate vahekord. Ideoloogilisest võitlu­

sest rääkides tavaliselt vastandame töölisklassi ja kodan­

luse maailmavaadet. T ih t i ei eristata aga kasvatustöös k l a s s i maailmavaadet konkreetse ajalo o liselt p iir a ­ tud i n d i v i i d i omast.^ Ometi ei ole klassi ja üksiku inimese maailmavaade kunagi identsed oma sisu lt, veel enam aga mahult. Antud ajastu maailmapildist peegel­

dub üksikisiku maailmavaates vaid murdosa. Isegi teatud kitsa eriala spetsialist ei suuda oma eriala teadmisi oman­

dada täielikult,rääkim ata kõigi loodus- ja ühiskonnatea­

duste saavutuste tundmaõppimisest.

Klassiühiskonnas omab üksikisiku maailmavaade klassi- iseloomu. Subjektiivselt võib ü ksikisik seda a lati mitte

^ Vt. А.Г.Сдиркин. Мировоззрение,его структура,жизненный смысл и пути формирования. Молодёжь,её интересы,стремления, идеалы, М .,1969, lk . 186-224.

- 12 -

tunnetada, kuid objektiivselt peegeldavad tema vaated suuremal või vähemal määral teatud klassi maailmavaadet.

Primitiivne on seejuures ku ju tlu s,e t klassiseisund otse­

selt määrab maailmavaate. N ii loobusid F.E n g els ja p a l­

jud teised kodanluse hulka kuuluvad progressiivsed i n i ­ mesed oma klassi eesmärkidest ja võtsid omaks proletari­

aadi progressiivsema maailmavaate. Samal aja l sai For­

di st, E di soni st ja mõnedest teistest töölistest kodanlu­

se eesmärkide väljapaistvad e l lu v iija d . Klassipositsioo- ni määratlemine oleneb suurel määral klassivõitluse te ­ ravusest. N ii näiteks Suure S o t sia lis tlik u Oktoobrire­

volutsiooni tingimustes o li Pavel Kortšagini tee mitte erakordne,vaid üks selles situatsioonis kujuneva maail­

mavaate (võitlus õigluse,võrdsuse ja teiste sotsialism i ideaalide eest) realiseerimise t e id . N iisugusel aja jä r­

gul on inimese is ik l ik elu tä ieliku lt allutatud klassi eesmärkidele. Klassivõitluse rahulikemal perioodidel allutavad vaid osa inimesi is ik lik u elu tä ielik u lt klas­

si eesmärkide realiseerim isele,nagu seda tegid К.Ыагх, У Л . Lenin ja teised revolutsionäärid.

Kaasajal tegelikkus ise ei võimalda kõigile vahetut võitlust klassivaenlasega. Seda on võimalik teha vaid isik liku elu vastava korraldamise kaudu. Probleemid,mis puudutavad konkreetseid eesmärke ja elu planeerim ist, kutsevalikut,abiellum ist,perekonda,ei ole lahendatavad ainult lähtudes vaadetest ühiskondliku elu korraldusele.

- 13 -

Olenevalt aga se lle st,k uid as üksikisik korraldab oma elu, kujuneb välja ka tema tegelik panus ühiskondlikku progres­

si. A jalo o lis e lt on just üksikisiku elu määranud kesk­

punkti, mille ümber formeerub in d iv iid i maailmavaade. Al­

les proletariaat nägi oma eesmärkide realiseerim ise teed ühiskonna tervikliku ümberkorraldamise kaudu.10

Eelnev ajalooline pärand on antud suhtes küllalt suure elujõuga. Ka lapse maailmavaate kujunemise protsess tin ­ gib üksikisiku probleemide tähtsuse in d i v i id il e . Endaga seotud küsimuste lahendamiselt liigub lapse tegevus ja mõ­

te järjest suuremale nähtuste r in g ile . Taolisest lähenemi­

sest võib välja kasvada vaadete süsteem,mis eraldab täie­

likult is ik lik u elu korralduse ühiskondliku elu omast.

Kuid ühiskonnale on äärmiselt v a ja lik ,e t noored korraldak­

sid oma elu kommunismi põhimõtetest lähtudes. Taolised vaa­

ted is ik lik u elu korraldamise suhtes aga ei formeeru s t ii h i­

liselt,pigem v astupidi. S t i ih il i s e l t formeeruvad vaated, mis asetavad keskpunkti üksikisiku huvid.

Seega võib eristada üksikisiku maailmavaates osi,,mis käsitlevad ü h i s k o n d l i k u j a i s i k l i k u e l u k o r r a l d a m i s t n i n g s u h t u - Л Г\V t . Философские проблемн исторической науки, М. ,1 9 6 У ,

I к .186- 224.

- 14 -

m i s t l o o d u s e s s e .

Kasvatustöös on vaja määratleda teatud proportsioonid maailmavaate erinevate komponentide kujundamisel (e r it i arvestades üksikisiku teadvuse mahtu). Põhirõhk kasvatus­

süsteemi erinevates lü lide s,sealh ulg as ka kõrgemas koolis, on asetatud ühiskondliku elu korraldust käsitlevate vaa­

dete kujundamisele. Ühiskonnaõpetuse,NLKP a ja lo o ,d ia le k ­ tilis e ja ajaloolise m aterialism i,teadusliku kommunismi, p o liit ilis e ökonoomia j t , d is tsip liin id e kaudu antakse noorele teadmised,mis võimaldavad õigesti orienteeruda maailmasündmustes,hinnata töölisklassi maailmarevolutsi-

oonilist osa ja sotsialismi kui maailmaajaloolist parata­

matust,NSV Liidu ning sotsialism ileeri osa võitluses inim­

konna progressi eest. Neid teadmisi kinnistab massikommu­

nikatsioonivahendite .loengulise propaganda ja poliithari- dusvõrgu informatsioon maailmasündmustest. Neid vaateid formeerib ka informatsioon,mi'da noor saab kodumaa majan­

duselust, laiemalt aga ühiskondliku elu korraldusest ter­

vikuna. Seega kasvatusprotsessi kujundatakse väga inten­

siiv selt ühiskondliku elu korraldust puudutavaid vaateid, kusjuures l i i a l t suur on rahvusvahelise elu sündmusi puu­

dutava informatsiooni osatähtsus p o l ii t i l is e s kasvatus­

töös. Tähtsam mingi 2000 elanikuga saarekese probleemide tõstatamisest on nooruki tähelepanu suunamine enamikule meie m aa ,v ab a riig i,lin na või kooli probleemidele. Temal tuleb ju reaalselt hakata neid probleeme lahendama.

- 15 -

Teadmised rahvusvaheliste sündmuste kohta aga täienda­

vad ainult tema m aailm apilti. Ilmselt oleks vajalik; maa­

ilmavaate kujundamisel senisest enam tähelepanu pöörata meie maa siseprobleem idele,eriti majandusküsimustele. Se­

da enam,et antud teadmised on noorele aluseks ka i s i k l i ­ ku elu korraldamisel. Näiteks täpne ettekujutus antud piirkonna elukutsetest,töökohtadest ja saadavast etteval­

mistusest muudavad noore valiku sisseastumisel kõrgemas- se kooli märksa teadlikumaks.12

Maailmavaate teise komponendina,mida kujundab kõrgem kool,on v a a t e d l o o d u s e l e »ühiskonnale ja inimesele sõltuvalt e r ia l a s t , mida üliõpilane omandab.Loo­

dus -ja ühiskonnateaduste saavutused,mida läheb vaja tu­

levases kutsetöös,moodustavad nn. spetsialiseeritud tead­

vuse. Seetõttu näiteks a r s t i,fü ü s ik u ,filo lo o g i vaated erinevad o lu lise lt. See aitab sp e tsia listil paremini to i­

me tulla oma kutsetööga. Antud valdkonnas vastab tema maa­

ilmavaade tunduvalt enam teaduslikule maailmavaatele. Tea­

tud erialaste teadmistega omandatakse ka kindel lähenemis­

v iis ümbritsevale,mille üheks väljenduseks on professio­

naalne moraal."1^ KÕik see mõjutab o luliselt ka isik liku elu Л p '

S elles suhtes on äärmiselt vajalikud elukutseid ja nen­

de valiku probleemi tutvustavad raamatud. V t,n ä iteks:

A.Sukamägi. Kutsevaliku a lu se d ,T a rtu ,1969.

y t. Я .3 . Хайкин.Сущность и эволюция профессиональной морали, Ученые записки ТГУ, Труды по философии,X, Тарту,

1 9 6 6 , Ik. I 0 6 —I 15.

- 16 -

korraldust.

Kolmanda komponendina noore maailmavaates formeerub arusaamade süsteem,mis määrab ära tema I s i k l i k u e l u k o r r a l d u s e . See on maailmavaate osa, mille alusel tal tuleb iga päev tegutseda. Ühiskonna id eaalist - kommunismist lähtudes is ik lik u elu korral­

damine aga n i i lihtne e i ole. See,mida tähendab kommu­

nismi ehitamine,võidakse konkreetsetest vaadetest läh­

tudes lahendada küllalt erinevalt. Mõnele noorukile tun­

dub, et füüsilise töö tegemine tõstab ta kommunismiehi­

tajate e s i r it t a ,n ii et ta ei püüdlegi enama poole. Mo- ni teine arvab v ahest,et kommunismi ehitamisele saab

kaasa aidata vaid kosm onaut,teadlane,insener. Tegelikult on mõlemal juhul resultaadiks passiivsus selle ürituse suhtes.

7 . 1 . Lenin seadis eesmärgiks niisuguste inimeste kas­

vatamise,kes oleksid võimelised andma "oma tööjõu,oma /J

energia ühise ürituse kasuks" Niisugune elu nõuab eelkõige e e s m ä r k i ja veendumust,et sihipärane elu on väärtuseks. Kodanlikus ühiskonnas e i ole elu si- hipärasuse puudumine probleemiks,kuivõrd leiva teenimi- ne ei anna võimalust niisuguse küsimuse tekkimiseks*v

AtL '"

7 . 1 . L en in . Noorsooühingute ü le sanded.Teosed ,3 1 . k d . , T l n . , 1 9 5 5 ,l k . 265.

3.

- 17 -

Tööpuudus sunnib ka loodri tööle. Teine on olukord meil, kus elusituatsioon otseselt e i sunni noort sihipäraselt elama« Niisugune sunnil põhinev tegutsemise sihipärasus on sotsialismile võõras. Nõukogude ühiskond pakub äärmi­

selt palju võimalusi noorele. On aga küllalt suur oht,et mõni noor e i sea enda ette tõsiseid eesmärke:ta lih tsalt elab päevast päeva tulevikule mõtlemata. Jälgides seda tohutut töökohtade ja kutsealade vahetamist,mis prakti­

kas toimub,võib v ä it a ,e t osal noortest ei kujune perspek­

tiivsemat eesmärki. Tähendab,kasvatustöös tuleb püstita­

da ülesanne kujundada veendumusi sihipärase elu väärtu­

se st.

Vaieldakse küll selle ü le ,k a s matemaatikat,füüsikat, ajalugu või ühiskonnaõpetust õpetatakse keskkoolis hästi

V V -1 5

voi h a lvasti,ku id elu eesmärgi ja motte, ^ kutsevaliku, abielu j t . küsimusi ei valgusta süstemaatiliselt ükski d is t s ip liin . Ka kooli komsomolitöö puudutab vähe neid kü­

simusi. Faktiliselt formeerub maailmavaate osa,mis määrab isik liku elu korralduse, eelkõige kodu ja sõprade ringi mõjutuse tulemusena. Kuid mitte alati ei formeeri kodu kui eelnenud põlvede arusaamade»käitumisnormide ja käibetõ­

dede kandja noores marksistlikul maailmavaatel baseeru­

vaid väärtusi. Vabariigi keskkoolilõpetajate seas läbi- T5V t. П.Вгидес, ^мысл жизни - в чем он, М ., 1Э63.

- 18 -

viidud uurimused näitavad,et suurel osal noortest ei ole kujunenud perspektiivsemaid elusihte, Nende plaanid p i i r ­ duvad v aid abstraktse enesetäiendamisega ( 3 4 ,1 % kesk­

koolilõpetajaist) , mitte aga kindla elukutse omandamisega.

S iit siis õppimine diplomi nimel ja äärmiselt sage töökoh­

tade vahetamine.

16 »

Juhuslike sõprade ring voib kujundada arusaami,mis ei ole kooskõlas meie ideoloogiaga. Resultaadiks võivad olla iseg i vaated,mis viivad kuritegevuseni. N ii erinesid- ki noored kurjategijad keskkoolilõpetajaist,oma eakaaslas­

test,ka selle poolest,et nägid töös ainult elatusvahendit.

Põhieesmärgiks oli n eil lõbus e lu ,t ä ie s t i vastuvõetav oli tegutsemine oma südametunnistuse vastu,kuna kaasini­

meste aitamine ja kohusetunne oli neile v õ õ r a s .^ N iisu ­ gused arusaamad on loogiliseks resultaadiks "vabakasvatu­

sele",m is lõpliku viimistluse saab enamasti pärast edutu õppimise katkestamist koolis,esim estel töökohtadel. Ena­

mikus ettevõtetest puudub ju sotsiaalse arengu plaan ning suure tööjõu voolavuse tulemusena uueneb aasta jooksul üks kolmandik ettevõtte k o lle k tiiv is t. Seetõttu võib koo­

lip in g ist tulnud noore isiksuse kujunemine olla p isia s­

jaks, mi da lih tsalt ei märgata.

---

Vt.lähemalt väikestest gruppidest: Социология сегодня, Ы., 1Э65, l k . 323-342.

V t. L.Raska .ja P .R i v i s . Vabadusekaotust kandvate noor­

te isik susest. "Nõukogude õigus", n r . 5 ,1 9 6 9 , l k . 296-297.

17

- 19 -

Seega puudub p r a k tilis e lt ühtne lähenemine noore» veen­

dumuste kujundamisel,oma elu konkreeteete eesmärkide püs­

titamiseks ja põhiprobleemide (elukutsevalik,abiellum i­

ne j n e .) lahendamiseks. Võrdluseks võib tuua USA kooli­

süsteemi, kus noore maailmavaate formeerimine nendes kü­

simustes toimub järgmiste õppeainete kaudu: antropoloo­

g ia , sotsioloogia,noorsooprobleemid, inimese arenemine ja kasvam ine,isiklikud ja perekondlikud probleemid j t , Tundub hädavajalikuna meiegi koolisüsteemis sisse v iia antud problemaatikat käsitlevad d is t s ip liin id ,m is kujun­

daksid noore maailmavaate n eid komponente. Tõsisemat tähelepanu tuleks pöörata neile ühiskondlike organisatsi­

oonide poolt teostatavas kasvatustöös.

Võitlus väärarusaamade ja käibetõdedega on siin vä­

ga raske,sest isik liku elu korraldamist reguleerivad mittemarksistlikud vaated on juurdunud rahva elulaadi ja ühiskondlikku psühholoogiasse. Vanasõnad,rahvalikud ütlused,traditsioonid,käibetõed muutuvad väga aeglaselt, /|D

Vt. у.м.Френч. Среднее образование в США. Народное об­

разование - США, 1к.22-29;

Т .0 . Крон, Высшеэ образование. Народное образование - США, 1к.30-51;

Ф.Эйзенберг, Itypc на новое. Народное образование в США, Ik.2-6.

Ühtlasi tuleb juhtida tähelepanu s e lle le ,e t amee­

riklased kasutavad mõistet "is i k l i k '’ tähenduses v

" ühiskondlikult mitte tähtis? Autor aga kasutab mõis­

tet "is ik lik u elu korraldus" kogu in d iv iid i elute­

gevuse valdkonna tähistamiseks.

- 20 -

kuivõrd need on rahva teadvusesse juurdunud aastasada­

de jooksul. Toome näiteks kujutluse saatuse osast inime­

se elus. Ettekujutus,et igale inimesele on saatuse poolt kõik ette määratud,on marksistlikule maailmavaatele üks kõige vastuvõetamatumalst. Taoline arusaam,ollas suuna­

tud vahetult inimese tegevuse ju htim ise le,tin g ib inime­

se passiivsuse is ik lik u elu korraldamisel.

Lisaks sellele on ka välispropaganda pearõhk asetatud meie noorte vaadete mõjutamisele just is ik lik u elu korral­

damise suhtes. Nähes oma võimetust võidelda marksis- mi-leninismi vastu ühiskondliku elu korralduse käsitle­

mises, suunab kodanlus oma jõupingutused üksikisiku prob­

leemidele. Isikuvabadus,elu mõte ja eesmärk,perekond, vaba aeg - need on probleemid,kus püütakse end vastan­

dada kommunistlikule ideoloogiale, tfhtlasi üksikisiku probleemid on traditsio on ilised kodanliku filo so o fia põhiküsimused (personalism ,eksistentsialism,pragmatism j t . ) . Juba K.Marx ü tle s ,e t proletariaat peab ta o lise ­ le küsimuse asetusele vastu seadma teadusliku lähene- mis6,mis näitab kõigi üksikisiku probleemide sõltuvust ühiskondliku elu korraldusest, õigustatult on seega kodanlike filo s o o filis te ja sotsioloogiliste kontseptsi­

oonide teaduslik k r iitik a suunatud eelkõige ühiskondli­

ku elu nähtuste väärale käsitlusele n e is õpetustes. Sa­

mal a ja l aga tuleb arvestada,et erinevad filo s o o filis e d kontseptsioonid,käsitledes ühtesid ja samu nähtusi ning probleeme,lahendavad need erinevalt. Seega kodanlike

- 21 -

kontseptsioonide teo reetilist purustamist ei saa piirata mingi probleemide ringiga (ajalooprotsess,ühiskonna üles­

ehitamine) , va id on kehtiv nähtuste suhtes,mis moodustab filo so o fia probleemistiku. Üksikisiku probleemid peavad leidma marksistlikku käsitlemist ka selle ks,e t vältida kodanliku ideoloogia mõju noortele. Üksikisiku probleemi­

de nõrk marksistlik analüüs on põhjustanud sellealase kir­

janduse vähesuse,mis omakorda põhjustab noorte huvi Niet­

zsche,Freudi j t . üksikisiku eluküsimusi spetsiaalselt käsitlevate kodanlike filosoofide tööde suhtes.

Võitlus kodanliku ideoloogia erinevate komponentide vastu peab olema diferentseeritud. Kasvatustöös peaks see toimuma eelkõige marksistlik-leninlike tõekspidamiste levitamise kaudu. Ainult n i i hoiame ära väära ideoloogia leviku. Sotsialism iideede propageerimisel on pearõhk ase­

tatud just sotsialismi eelistele»vastandades seal,kus kodanlus mingit tõsist kontseptsiooni ühiskondliku ide­

aalina ei suuda vastu asetada. Teine on olukord kõrgema kooli ideoloogilises kasvatustöös. On ilm ne,et siin tu­

leb vastanadada tö ölisk lassi maailmavaadet mitte üksnes ühiskondliku elu põhiprintsiipides (eraomandile rajanev ekspluataatorlik ühiskond või ühiskondlikule omandile ra­

janev so ts ia lis t lik ühiskondlik korraldus), vaid ka üksik­

isikut puudutavates küsimustes. Kommunistlike veendumus­

te kujundamine isik liku elu korralduse suhtes on raskem kodanluse ülesandest oma haritlaskonna kujundamisel.

- 22 -

Kommunistlikke veendumusi e i saa kasvatada lih ts a lt vaenu sisendamisega kellegi vastu,nagu seda teeb antikommunism.

Ülesanne on tunduvalt keerulisem,sest eesmärk on kaugem ega baseeru pragmaatilistele (enam raha,enam vaba aega j n e . ) , o lu p o liitiliste le eesmärkidele.

Inimeste käitumine iseenesest koos esemete küllusega kõmmunismiideaalile vastavaks ei muutu. Ilma vastavasisu­

lise ideoloogilise kasvatustööta võib toimuda hoopis Vas­

tupidine protsess,mille tagajärjeks on väikekodanlik kommunism K.Marx* i iseloomustuse jä rg i. JЛ Q

Materiaalsete hüvede küllus e i ole kommunistliku ühis­

konna ülesehitamisel eesmärgiks omaette,vaid eelduseks igakülgselt arenenud isiksuse kujundamisele.20

Eesmärgiks kasvatustöös on õige t e e j u h i - m a a ­ i l m a v a a t e k u j u n d a m i n e . Loomulikult on seejuures tä h tis,et maailmapilt oleks tõene. Karksis- mi-leninismi arendamine ongi toimunud selles suunas,et proletariaadi maailmavaade peegeldaks adekvaatsemalt tege­

likkust.

Tfegelikkuse peegeldamine ei ole omaette eesmärgiks, vaid objektiivse peegelduse tulemusel saadud teadmised peavad moodustama töölisklassi ideoloogia. "Filo so o fid

V t . К.Марке, Эконоыическо-философские рукописи 1844 го­

да. К.Каркс и Ф.Энельс,Из ранних произведений,М . , I95G, I к . 585-508.

Vt. K.M arx« Gotha programmi k r iitik a , T l n . ,1 9 5 7 . 20

- 23 -

ов maailma mitmeti seletanud,kuid asi seisab s e lle s,e t teda muuta" 21 - see K.M arxi üleskutse ongi vastava tege­

vuse sih ik s. Tähendab,peamiseks teatud klassi maailmavaa­

te juures ongi r e g u l a t i i v n e e. suunav funktsi­

oon. N ii on olukord k la ssi maailmavaatega. Aga inimese maailmavaade? S iin ilmneb antud tõik v eelgi selgemini.

Teadmisi omandab inimene se lle k s,e t osata oma tegevust si­

hipäraselt ja teadlikult juhtida. Need id eed ,"m is valluta­

vad meie m õtte,allutavad endale meie veendumused ja m ille­

ga mõistus seob meie südametunnistuse - need on ahelad,m il­

ledest e i ole võimalik vabane d a ,puruks rebimata oma südant, need on deemonid,mida inimene võib võita v aid neile allu- d e s ". 2? Kommunistlik maailmavaade e i tähenda mitte üksnes marksismi-leninismi tundm ist,vaid ka tegutsemist sellele vastavalt. Kujukaks näiteks on siin V .I .L e n i n i e lu . Üks võitluskampaania teise järel - p o liit ilis t e rumaluste,ala­

tu ste, oportunismi jn e. vastu. N ii alates 1893»а. Ja alatu­

te vihkamine selle eest. Kuid ma ei vahetaks seda saatust alatutega "rahu" e e s t ." J23

Taoline elu nõuab mitte üksnes tõest maailma tunneta- oA Vt. K .M arx. Teesid Peuerbachi kohta. K.Marx ja P .Engels,

Valitud teosed kahes k ö i t e s ,I l k d ., T l n ., 1960, l k . 334»

pp К .М а р к с , Коммунизм и Аугсбургская "Allgemeine Zeitung".

K . Маркс и Ф .Э н г е л ь с , Сочинения, т . 1 , М . , Е 9 5 2 , I i t .IIÖ . 2 3 3 . И „Л ен и н , И .Ф .А р м а н д . Полное собрание сочинени й,т.,4 9 ,

М . , 1 9 6 4 , I K . 3 4 0 .

- 24 -

m ist,v aid ka sügavat usku nendesse ideedesse. Kuigi maa­

ilmavaate regulatiivne funktsioon ühiskondliku elu protses­

side juhtimisel on ilm n e ,s iis kasvatustöös vahel ei saada aru,et eesmärgiks ei ole lih tsalt teadmiste andmine orien­

teerumiseks elutegelikkuses,vaid kasvatatava vastava käi­

tumise kujundamine. Kasvatustöö ei ole ainult tegelikkuse tunnetamine, vaid eelkõige ühiskonna juhtimise üks l ü l i . Tähendab,ideoloogiline kasvatustöö ei kanna üksnes propa­

gandistlikku funktsio oni,vaid on ühiskondlike protsessi­

de juhtimise üks instrument.

Üheks põhjuseks,mis mõnikord tingib kasvatustöös vaid teadmiste edasiandmist, on lihtsustatud arusaamine maailma­

vaate omandamisest. A ja lo o lise lt on niisugune lähenemine tuntud nn, valgustusfilosoofiana: "K oik hädad ja pahed tulenevad lih tsalt se lle st,e t inimesed ei tea,kuidas oma suhteid õigesti korraldada. On tarvis anda ainult teadmi­

sed ja kõik muutub." Väga tabavalt on taolise lähenemise vastu välja astunud V .B e lin s k i. ’'Loetud või kuuldud idee is e ­ gi aru saadud nagu v a ja ,k u id enda iseloomust läbi viima- ta ,t e ie isiksuse märki saamata,on surnud k a p i t a l ..." p/i Sotsiaalse informatsiooni omandamine n i i in d iv iid i kui ka grupi teadvuses toimub erinevatel tasemetel ja struktuu­

r i s .

24

4.

- 25 -

Marks!sm-leninism,proletariaadi maailmavaade, täieneb pidevalt uute teadmistega,sest teadmiste süsteem,mis moo­

dustab teadusliku maailmavaate südamiku,ei eksisteeri min­

gi muutumatu dogmana. Teaduslik maailmavaade tervikuna on aga veelgi kiirem ini muutuv. Proletariaadi teadvuses ei eksisteeri maailmavaade kaugeltki mitte üksnes te o re etili­

se süsteemina.vaid ka suhtumiste.hinnangute.väärtuste.

emotsioonide .ine. kogumina. ОЦ Maailmavaade realiseerub i n i ­ meste psüühikas keeruka so tsiaalp süh ho loo giliste elemen- tide kompleksina. Järelikult väljendub proletariaadi ideoloogia ka antud klassi psühholoogias. Seejuures on pro­

letaarlane , kelle teadvuses võib marksism-leninism väljen­

duda suhtumiste,hinnangute,väärtuste ja teadmiste süstee­

mina , tunduvalt kindlamalt töölisklassi positsioonidel kui dia le ktilise ja ajaloolise materialismi teo reetiliselt omandanud teadlane. Pahatihti ei suuda üliõpilased just sellest aru saada,kujutledes,et teadusliku maailmavaate omandamine muudab nende maailmavaate iseenesest eesrin d li­

kuks. Taoline arusaam on ilmne lih tsustu s ,mis ei arvesta maailmavaate funktsioneerimise mehhanismi ning selle osa­

de mõju inimeste käitumisele. Töölisklassi maailmavaade Vt. A.Gor.iatsova. Ühiskondliku teadvuse struktuur.

Ajalooline materialism, T l n . , 1970, l k . 150-181.

26 Vt.lühiülevaadet öellest kompleksist:

Я.Щепаньский,Элементарные понятия социологии, М . ,1 9 6 9 , 1 к . 57 - 7 8;

Б .Г .А н а н ь е в .Психологическая структура человека как субъекта. Человек и общ ест во, вы п.2 , Л Г У ,1967? 1 к .2 3 ь - 2 4 9 .

- 26 -

aga eksisteerib reaalselt ühiskondlikus teadvuses n i i kindla teoreetilise kontseptsioonina kui ka te iste l tase­

metel.

Samuti ka maailmavaade funktsioneerib isiksuse psüühi­

ka erinevatel tasemetel ja struktuurides. Seejuures psüühi­

ka muutuvaimateks komponentideks maailmavaate kandjatena on teadmised,hinnangud, arusaamad,pseudoteadmised. Need asetsevad kui n i i võib ö elda,isiksuse psüühilise struktuu­

r i p e a l i s p i n n a l .^ Seejuures erinevad teadmised näiteks pseudoteadmistest v aid gnoseoloogilises tähenduses: nad peegeldavad õigesti tegelikkust,kuna pseudoteadmised ei anna õiget p i l t i ümbritsevast. Maailmavaate tähtsam osa on aga väljendatud vajadustes,väärtustes,ideaalides,veendu­

mustes jne. Need psüühilise struktuuri osad muutuvad aeg­

la s e lt, läbides kujunemisprotsessis mitmeid staadiume.Näi­

tena võib tuua inimese jaoks elukutse tähenduse muutumi­

se. Nooruk õpib mõistma,et kutsealane tegevus on inimes­

tele eneseväljendamise sfä ärik s,ku id see kõik ei takista veel noorukil end väljendamast silmatorkava välimuse ja käitumise kaudu kaaskodanike suhtes. Kui elukutse muutub noore jaoks vä ärtuseks,siis mõjutab see ka tema teadlikke otsustusi ja kutsub esile vastava tegutsemise. Lõpptule­

musena võib kujuneda väärtuseline orientatsioon elukutse­

le ja kutsealane tegevus omandab tsentraalse koha inimese tegevuses. Seega elukutse koht ja tähendus on maailmavaa-

27 .. I.

Vt.Lähemalt: Проблемы личности. М ., т . I, 1970.

- 27 -

tes väga erinev olenevalt se lle st,m illise s psüühilise struktuuri elemendis on tema kohta käiv informatsiocn kinnistunud.

Koigi nende maailmavaadet kandvate erinevate struk­

tuuride (ühiskondliku teadvuse ja isiksuse psüühilise struktuuri elemendid) regulatiivset funktsiooni on väga nõrgalt uuritud. Käesolevas raamatus on püütud käsitle­

da vaid mõningaid vaimseid regulaatoreid. Nenditagu siin ­ kohal üksnes seda,et maailmavaade ei kajastu mitte üks­

nes teadmistes,vaid ka teistes isiksuse struktuuri ele­

mentides.

Lõpuks peatume maailmavaate nendel probleemidel,mis on seotud isik liku elu korraldamisega. Maailmavaate kah­

te teist komponenti on käsitletud võrdlemisi põhjalikult ning puudub vajadus neid pikemalt käsitleda. Seda ka see­

tõttu, et kõrgema kooli funktsiooniks on noore maailmavaate lõplik formeerimine ning selliste spetsialistide etteval­

mistamine , kes oma t e g e v u s e g a peavad kindlusta­

ma kommunistliku ühiskonna ülesehitamise.

Tulevased sp etsialistid peavad oskama isiklikku elu korraldada n i i ,e t seda ’ühiskonna eesmärki realiseerida.

Kasvatusprotsess kõrgemas koolis peab tagama aga tao lis­

te spetsialistide ettevalmistamise. S ii t tulenebki esime­

ne kriteerium üliõpilase maailmavaate formeerimisel. Ar­

vestades seda,et inimese elu on a ja lis e lt piiratud (vita brevis - ütlesid juba vanad roomlased), aga ka tema tead­

- 28 -

vuse mahtu,tuleb väga tõ siselt kaaluda,kuhu suunata i n i ­ mese maailmavaade. Kas anda inimese subjektiivses maail­

mas keskne koht küsimustele,mis on seotud ühiskondliku elu korraldusega maailmamastaabis või vahetult eluteg elik­

kusest kerkivatele probleemidele.

P ilt lik u lt väljendades võib k iik r i suunata maade ja me­

rede taha või tulla toime ilma k iik r ita ja tegutseda lä­

hemas ümbruses. Suunamisest oleneb aga äärmiselt palju - terve inimese elu,laiem alt aga ühiskonna arenemise k i i ­ rus. Kui enamikule jaapanlastest on elu mõtteks ja sihiks töö, po s iis ka ühiskonna arengutempo on teistsugune kui kultuuris,kus töö ei oma sellist tähendust. Ühiskondliku elu korraldusest aga ei tulene automaatselt õige i s i k l i ­ ku elu korraldus,vaid see eeldab vastavate vaadete formee­

rim ist. Kõrgemas koolis ei toimu nende vaadete kujunda­

mine otseselt õppeprotsessi kaudu,nagu seda tehakse tea­

dusliku maailmavaate teiste komponentide suhtes (ühiskon­

nateadused ja erialased d i s t s i p l i i n i d ) , ja seetõttu e s i­

neb just siin lünki maailmavaates. Nende vaadete te a d li­

kul kujundamisel aivestatavaid põhimomente püütaksegi a l l ­ pool analüüsida.

2^ r 1" "* 111 1

Iseasi on mehhanism,mille kaudu seda Jaapanis saavu­

tatakse. Feodaalsest ühiskonnast pärinevad inimese ene­

seväärikust j$ vabadust piiravad p r in t s iib id on loomu­

lik u lt meile vastuvõetamatud. Vaata lähemalt antud meh­

hanismi kirjeld u st: T.Fukutake.Man and Society in Japan.

Tokyo, 1962, lk . З-ЮЗ.

29 -

Is ik lik u elu korraldamisel on põhiküsimuseks e l u

OQ у

e e s m ä r k . ' Loomulikult volb inimene oma elu n i i ära e lad a,e t tal polegi teadlikku elueesmärki või siis piirdub see vahetute pragmaatiliste ülesannetega. Sel ju­

hul meenutab inimese elu tüürimeheta laeva sõitu merel.

Üldreeglina on aga inimesel elueesmärk,mille poole ta püüdleb. S e llis e lg i juhul võivad teda oodata k a r id ,e r it i

s i is ,k u i eesmärk ei ole seotud ühiskonna sihtidega. Kuid sihti järgides on kindlam liikuda läbi sündmuste rägasti­

ku. Perspektiivsemat e lusih ti,n agu näitavad edaspidi e s i­

tatavad andmed,olulisel osal kõrgemasse kooli astujatest ei ole. K ü lla lt heaks näiteks on vahest üks vene filo lo o ­ gia osakonda astunud tütarlaps. Küsimusele,kelleks ta ta­

hab saada,nimetas tütarlaps žurnalisti elukutset. Pärast lühikest vestlust selg us,et teda huvitab ka õpetaja kutse.

Küsimusele,kuhu ta õppima oleks läinu d,ku i konkurssi ei oleks olnud,m ainiti arstiteaduskonda. Tegelikult oleks ta tahtnud aga saada muusikuks. Kui aga e i oleks tulnud ar­

vestada sisseastumiseksamitega,hakanuks ta hoopis Leningra­

dis filo so o fia t õppima. Qn pikemata selge,et niisuguse

"l a i a huvideringi" puhul on raske sihipäraselt pühenduda oma tulevase eriala omandamisele.

vt. eesmärgi kategooria kohta: M .Makarov. Eesmärk ja vahendid, T l n . , 1966.

- 30 -

Sihipäraselt saab elada kindla eesmärgi olemasolu kor­

r a l . Samuti on viimane teadliku elu aluseks.Elueesmärgi formeerimine kõrgemas koolis tõstatab selle sisu küsimu­

se. Töölisklassi maailmavaatest lähtudes on kõige progres­

siivsemaks elueesmärgiks,mille kaudu oma klassipositsi- ooni väljendatakse,kutsealane-' ja ühiskondlik tegevus.

Just nende tegevuste kaudu on inimene kõige enam seotud oma klassi ja ühiskonnaga kui tervikuga praegusel kla s si­

võitluse suhteliselt rahulikul pe rio o d il. Kuna kõrgema koo­

l i kaudu omandatakse kutsealad,mis pakuvad suuri võimalu­

si eneseteostamiseks,oleks normaalne,et kutsetöö kujuneb elueesmärgiks. N ii see enamiku kõrgema haridusega spetsia­

lis tid e puhul ongi. E m piirilised uurimused aga näitavad, et osale noortest kutsealane tegevus ei kujune elueesmär­

giks. See on tingitud objektiivsetest põhjustest. Teatud juhul ei paku kutsetöö inimesele võimalust eneseteostu­

seks või vastupidi - inimene e i suuda seda antud kutsetöö kaudu saavutada. S e llis e l juhul võib elueesmärk kujuneda väljaspool kutsetööd (n ä it. mõni eriharrastus,perekond,

sport j n e . ) . Kõigis neis tegevusvaldkondades võib iga i n i ­ mene leida erinevaid väärtusi. N ii näiteks võib kutsetöö kaudu saada loomingu^õõmu,töökaaslaste tunnustust, kuul- 30 .... . ...

Vt.töö osa inimese e lus; К.К.Платонов. Личность и труд, М ., 1965, 1к.315-361.

- 31 -

sust jne.

E r it i v a ja lik on aga kasvatada noortes püüdu sihipä­

rasele tegevusele,seada eesmärgiks sihipärane tegevus is e . Just sellepärast ше imetlemegi Martin E denit. Taolise si- hipärasuse saavutamiseks meie ühiskonnas on v a ja lik sotsia­

l is t lik edu kontseptsioon. Ideaal inimese näol,kes oma elu on kätkenud kindlasse eesmärki. Selles mõttes võib eespool toodud vene filo lo o g i maailmavaate vastandiks p i­

dada ühe füüsika osakonda astuja oma. Tema küsimuseks o li;

kas on võimalik kolme aastaga lõpetada füüsika osakond või esitada diplomitöö kandidaadi v ä itekirjana. Niisugust s ih t i,k u i ta kas või mingil määral realiseerim ist le ia b ,t u ­ leb pidada ühiskondlikult vastuvõetavamaks kui sihitut a l­

lumist igapäevasele sündmuste voolule. Kahjuks on praegu levinud käibetõdesid,mis toimivad taolise sihikincluse tek­

kimise vastu. Tuupur,raam atukoi,karjerist ~ kõik r.eed hin­

nangud on suunatud oma olemuselt sihipärase tegevuse vastu.

Loomulikult on karjerist kui p r in tsiib itu ülesroni.ja möö­

da ametiredelit meie ühiskonnale vastuvõetamatu ja pole sa­

mastatav inim esega,kellele meeldib kutsetöö ja kes ühiskon­

nale kasutoova tegevuse eest tõuseb am etiredelil. Mainitud käibetõdede vastast võitlust ideoloogilises kasvatustöös ei peeta meil praegu küllaldase teravusega,sest põhisuund an­

tud töös on ühekülgselt suunatud eelkõige kodanlikus uhisKon nas valitsevate arusaamade (egoismi,võimuahnuse j n e .) vastu.

- 32 -

E i saa luua olukorda,kus ideaaliks kujuneb noor,kes mil­

legi poole e i püüdle. Kahjuks soodustab praegune olukord kõrgemas koolis rahuliku äraelaja kujunemist,kuivõrd kitsamat erialast spetsialiseerumist ei toimu.

Elu eesmärk abstraktsel kujul - ideaalina - eksistee­

rib enamikul noortest,kuid selle realiseerimisega tule­

vad toime vaid vähesed. Unistused lau ljan na,tead lase,sp ort­

lase karjäärist on noortele üsna tüüp ilised. Paljudel ta aga jääb unistuseks,kuivõrd ei osata valida õigeid vahen­

deid unistuse realiseerim iseks. Kasvatustöö üheks üles­

andeks ongi noores vajalike oskuste kujundamine õigete va­

hendite v a lik u l. Mõni kasvataja asetab aga pearõhu käitu­

misreeglite õpetamisele,mis võib isegi elueesmärgi kujun­

damise tagaplaanile jätta. Ennast ekshibitsioneerivate voi kasimatute noorukite probleem ei peitu nende välistunnus- te s,v aid eesmärgi tühisuses,m is taotleb eneseväljendust ja tihti teiste tähelepanugi se llisel teel. Ka võitlus peab seega toimuma mitte noorte väliste tunnuste,vaid ühiskond­

lik u lt tühise eesmärgi vastu. Kasvatustöö peab erinema ta­

valisest väikekodanlikust moraliseerimisest,mis näeb üld­

kehtiva normi (pikk juus on noormehel sündsuset u ,m inisee­

lik ebamoraalne j n e .) rikkumises midagi hirmsat. Väike­

kodanluse silmis oleksid ka E .V iir a lt ja S.Je ssen in mitte suurmehed,vaid joodikud. Ometi hindab maailm neid suurmees­

teks, ja seda nende elutöö e est.

5.

- 33 -

Koore moraalse palge hindamisel on viisakusest,heast läbisaamisest (tih ti ka t ü h is e ,p rin tsiib it u ,a la tu inime­

sega) tähtsam noore elusiht,tahe,südam etunnistus,enese­

väärikus.

Elueesmärgi realiseerimise vahenditest tuleb esile tõs­

ta e l u p l a n e e r i m i s e o s k u s t ; j a

v 3-1

e n e s e k a s v a t u s e voimet. Just need oskused kindlustavad suurel määral elu eesmärgi realiseerim ise, sealhulgas eduka õppetöö ja edasise kutsealase tegevuse.

S iin on aga meie kultuuris kõige suuremad puudused. E i ole selles osas olemas a ja lo o lis i traditsioone ning arusaamu, mis tagaksid igapäevase sihipärase tegevuse alles juurdu­

vad ühiskondlikku psühholoogiasse. Oskus planeerida oma tegevust,lähtudes eesmärgist aastate,kuude,nädalate kaupa, on praegu veel küllalt haruldane üliõpilaste hulgas. Peale tavalise õppeprogrammi poolt määratud kava,eksisteerib vä­

hestel üliõpilastel is ik l ik plaan. Just see tingib ka ise­

seisva õppetöö vormide vähese efektiivsuse. Aga spetsia­

l is t ,k e s väljaspool vahetuid tööülesandeid ei oska enda­

le ülesandeid püstitada ja re a lis e e r id a ,e i arene edasi ja hääbub sisuliselt kutsetöös. Kahjuks tabab niisugune saa-

-

30.А.Самарин, Самовоспитание школьников в системе коммунис­

тического воспитания. Советская шкода на новом ny^HjJI., I960, 1к.93-120.

- 34 -

tus n ii mõndagi kõrgema kooli lõpetanut.

P r o f e s s i o n a a l s e m o r a a l i kujun­

damisel kõrgemas koolis peaks kindlasti kaasnema ka elu organiseerim ise,sihipärasuse,distsiplineerituse ja pla­

neerimise väärtuse sisendamine ühes vastavate oskuste omandamisega. S p e ts ia lis ti professionaalse moraali t e i­

seks elemendiks peaks kindlasti olema ka teadliku enese­

kasvatuse võime. Väga tähtis on veendumuse kujundamine, et ennast on võimalik teadlikult kasvatada. Kahjuks on eesti rahval üsnagi levinud arusea.Q(a is väljendub vanasõ­

nas: küürakat ei paranda heudki. Niisugustes käibetõdedes, stereotüüpides,tavades kehastatud printsiipide mõju noor­

tele on ikka veel suur selle tõttu,et ka kõrgem kool an­

nab vähe teadmisi inimese olemuse,isiksuse kujunemise, muutmise jms. kohta. Loomulikult on aga inimese olemuse, e r it i isiksuse tundmine teadliku enesekasvatuse aluseks.

Omaette ülesandeks kõrgema kooli kasvatustöös on noo­

re vaadete kujundamine tema ette kerkivate e l u p õ ­ h i p r o b l e e m i d e lahendamiseks. Isik lik u elu korraldamisel omavad selles eas kardinaalset iseloomu e l u k u t s e v a l i k j a p e r e k o n n a l o o ­ m i n e . Kõrgemasse kooli astumisega ei lõpe elukutseva- liku protsess. Peale selle tuleb arvestada,et suur osa noori on valiku teinud olukorrast tin g itu lt iseendale sel­

lest aru andmata. N ii mõnigi noor valib isenenesele oota­

matult koos kõrgema haridusega ka elukutse. Kõrgemas koo-

- 35 -

l i s peab noorel tekkima veendumus,et v alik elukutse suhtes o li sama õige kui kõrgema haridusegi suhtes.

Noore maailmavaate kujundamisel omab suurt kaalu is ik ­ liku elu korraldamisega seotud veendumuste formeerimine.

Ilmselt on tarvis kasvatustööd selles suunas tõhustada.

Kuni viimase ajani is ik lik u elu korraldamisega seotud probleeme peaaegu teaduslikult ei uuritud. Samuti ei pü­

hendatud küllaldast tähelepanu maailmavaate regulatiivse funktsiooni tundmaõppimisele. Püüti marksismi-leninismi arendada eelkõige selles suunas,et adekvaatsemalt peegel­

dada te gelikkust,jättes uurimata selle osa,mis tal on i n i ­ meste käitumise suunajana.

- 36 -

2 . ISIKSUSE SOTSIALISEERIMISEST

Isiksuse ja tema maailmavaate kujunemisel on oma osa väga paljudel teguritel - sihipäraselt ja spontaanselt mõjuvatel,spetsiaalselt isiksuse "kasvatamiseks" loodud

ja hoopis muud põhifunktsiooni tä itv ate l. On tegureid, mille mõju suund ja ulatus on n.- ö. silmaga nähtavad,ja tegureid,m ille tähtsus selgub alles p ik a a ja lis e l süste­

m aatilisel uurimisel. Isik su s kujuneb ja muutub aga kõi­

gi nende tegurite koosmõju resultaadina.

Kõrgema haridusega sp etsialisti isiksuse kujunemisel on üheks teguriks, ja ilm selt üheks olulisemaks,kõrgem kool* On selge,et isiksuse kujunemisel on kü llaltki täht-, sad etapid kõrgemasse kooli astumise momendiks juba lä b i­

tud. Samal a jal on kogu kõrgema kooli süsteemiga seotud vaid osa mõjutustest, mida isik su s se llel kujunemisetapil

saab. N i i s i i s eeldab isiksuse formeerumisprotsessi s ih i­

pärane suunamine kõrgemas koolis ülevaadet kõikidest sel­

les protsessis osalevatest faktoritest ja isiksuse kuju­

nemist määravatest seaduspärasustest.

- 37 -

Kaasaja teadusele iseloomulike diferentseerumis - ja integreerumistendentside üheks ilminguks võib nähtavas­

ti lugeda seda,et ühiskonnateadustes on kujunemas uuri­

misvaldkond, kus käsitletakse just isiksuse kujunemise protsessi ühiskonnas. Seda protsessi ongi hakatud tähis­

tama s o t s i a l i s e e r u m i s e mõistega.

S e llist e probleemidega nagu isiksus,tema olem us,isik­

suse ja teda ümbritseva keskkonna vahekord,isiksuse ku­

junemine ja muutumine,nende protsesside põhisisu määra­

vad tegurid j t . on filo s o o fid tegelnud,võiks öe lda,sel­

le teaduse esimestest sammudest peale. Erinevad ajas­

tud ja filo s o o filis e d õpetused on andnud neile küsimus­

te le, miil - lahendamisel on ilmselt n ii teaduslik väär­

tus kui praktiline tähtsus,erinevaid vastuseid.

Nimetatud probleemide tõ eliselt teaduslikule lahen­

damisele panid aluse Marx ja E n g e ls,luues oma õpetuse ühe komponendina isiksuse so tsiaa lfilo so o fiiise kontsept­

siooni, kuhu kuulub Marxi kuulus tees: inimese olemus on koigi ühiskondlike suhete kogusumma.1

Andes filo s o o filis e d lähtekohad isiksuse kujunemise teaduslikule uurim isele, ei ole marksismi rajajad p i i r ­ dunud sellega. Oma töödes,nagu "Kommunistliku Partei ma-

K .M arx . Teesid Feuerbachi kohta. K.Marx ja F.Engels, Valitud teosed kahes köites, I I k d ., T l n . ,1 9 6 0 ,l k . 333»

- 38 -

n i f e s t ", Marxi "K a p it a l" (koos ettevalmistavate mater­

ja lid e g a ), Engelsi "T ö ö lisklassi olukord In g lism a al", samuti nende 1 8 4 8 .a . revolutsioonile pühendatud teostes ja E ngelsi uurimustes Saksamaa ajaloo kohta - kui nimeta­

da ainult koige huvipakkuvamaid -, on vaadeldud teatud isiksuse tüüpide kujunemise ja muutumise konkreetseid pro tse sse,e riti kap italistliku tootm isviisi tingimustes.

Marz ja Engels on mitmekülgselt käsitlenud ka uue,kommu­

n istlik u ühiskonna isiksuse kujunemise eeldusi,vahendeid ja protsessi.

Em piirilise sotsioloogia areng XIX sajandi lõpust toob kaasa üha suurema hulga andmeid ka isiksuse kujune­

mise protsesside kohta. Vastavaid probleeme uuritakse e r i­

nevate isiksusega tegelevate teaduslike d is tsip liin id e esindajate poolt,arvukad uurimused kirjeldavad üsnagi ü ksikasjaliselt isiksuse formeerumise eri etappe,tema kul­

gemist erinevates sotsiaalsetes tingimustes prim itiivse­

test kultuuridest kaasaegse k ap italistliku ühiskonnani.

Sellega seoses kasutataksegi üha laialdasemalt ka sotsia­

liseerim ise mõistet.

M oistele"isiksuse sotsialiseerim ine" on antud sotsioloo­

g ias, sotsiaalpsühholoogias ja teistes teadustes erinev sisu. Praeguseks on välja kujunenud tendents vaadelda sotsialiseerumist koige üldisemas plaanis kui isiksuse kujunemist tema ühiskondliku arengu käigus. Erinevates töödes antakse põhjalik ülevaade isiksuse kujunemise eri

- 39 -

momentidest ja esitatakse selle protsessi o lu lis i sea­

duspärasusi.

Me ei saa nõustuda isiksuse sotsialiseerumise kui ter­

viku käsitlusega kodanlikus sotsioloogias,suure osaga tehtavast üld istu stest, kuivõrd need tuginevad ebaõige­

tele maailmavaatelistele ja metodoloogilistele põhimõte­

te le. Viimaste teaduslik kriitik a saab toimuda Marxi ja Engelsi poolt esitatud ja marksistlikus filo so o fia s edasiarendatud p rin tsiip ide alusel. Sellin e kriitika või­

maldab muuhulgas leida selle õige ja hinnatava,m ida ko­

danlik teadus on andnud isiksuse sotsialiseerumise prob­

leemide teaduslikku uurimisse - n i i kogutud uurimismater­

j a l i , selle alusel tehtud üldistuste ja järelduste kui ka uurimistöö metoodika osas.2

Sotsialiseerum isprotsessi konkreetne uurimine, seal­

hulgas isiksuse kujunemise uurimine so tsialistliku s ühis­

konnas ja marksistliku isiksuse sotsialiseerumise teooria väljatöötamine on alles algusjärgus. Kuni viimase ajani tegeldi sotsialiseerumise kui kompleksse probleemiga Nõu­

kogude ühiskonnateadustes väga vähe. Samal ajal ei või nimetamata jätta seda,mida on tehtud otseselt isiksuse 2 V t .V .I .L e n i n i äärmiselt tähtsat mõtteavaldust kodanliku

poliitökonoomia kohta: " mitte üht p o l ii t i l is e ökonoomia p ro fe sso rit, kes võib anda kõige väärtuslikumaid töid fa k t iliste ,sp e t sia a ls e t e uurimuste a l a l ,e i tohi uskuda üheski sõnas.n iip e a kui on juttu p o lii t i lis e ökonoomia ü ld te o o ria st ..

V .I .L e n i n .Materialism ja empiriokrititsism. Teosed, 1 4 . k d . , T l n . , 1952, lk.317- 318.

- 40 -

sotsialiseerimisega seotud teo reetiliste ja praktiliste küsimuste uurimisel meie pedagoogikateaduses,samuti psühholoogias. Oma aspektist käsitlevad sotsialiseerim i­

se probeleeme teadusliku kommunismi teooria uurijad*Koik see koos kodanlikus teaduses isiksuse sotsialiseerumise uurimisel saadud ja marksistliku teooria seisukohtadelt k r ii t il i s e l t hinnatud resultaatidega ning meie maal üha laialdasemalt korraldatavate konkxeetsotsioloogiliste uurimuste tulemustega võimaldab anda teatud ülevaate is i k ­ suse sotsialiseerim isest. Vaatlemegi järgnevalt mõnin­

gaid momente sellest protsessist,m ille käigus isiksus kujuneb.

Hakates rääkima isiksuse kujunemisest ühiskonnas,ole­

me sellega juba fikseerinud ühe sotsialiseerumisprotsessi olulisematest seaduspärasustest. Isiksuse kujunemine np oma olemuselt sotsiaalne.ühiskonna я toimuv protsess.

On olemas teatud bio loo g ilised eeldused, inimese kui bioloogilise l i i g i omadused,mis teevad sotsialiseerumise võimalikuks ja kujutavad endast n.- ö. "inim isiksuse p o te n ts ia a li". Selle ja isiksuse ühiskonnas toimuva aren­

gu vahekorda võiks iseloomustada koige paremini Poola sotsioloogi Jan Szczepanski sõnadega; "Isik s u s e sotsioloo­

giline teooria . . . käsitleb isiksuse ja ühiskonna suhte küsimust järgmiselt: isiksus on sünnimomendil organism bioloogiliste eeldustega,potentsiaalsete võimalustega,mis

6.

- 41 -

võivad aktualiseeruda ja areneda ainult sotsialiseerumis- prot s e s s is .” -'

Isiksuse kujunemisel saab eristada teatud etappe,mi­

da nimetatakse sotsialiseerumisprotsessi staadiumideks.

Aluseks staadiumide määratlemisel on vanuse moiste. Pea­

le absoluutse vanuse,mida arvestatakse in d iv iid i eluaas­

tates,võib rääkida veel b io loo gilisest vanusest (selle all mõeldakse in d iv iid i füüsilise ja füsioloogilise aren­

gu taset) psühholoogilise st vanusest (kuivõrd antud in ­ d iv iid omab jooni,m is on tüüpilised vastavale absoluut­

sele vanusele) ja sotsiaalset vanusest (m illist kohta ühiskonna suhete süsteemis omab vastav vanusegrupp). Tä­

napäeva ühiskonnas või:_e fikseerida n e li põhilist sotsiaal-

v /l v

set iga; lapsepõlv,noorus,täisiga,vanadus. Need võtame­

gi aluseks sotsialiseerumisprotsessi põhistaadiumidena.

Sellise st määratlusest nähtub,et sotsialiseerumise staadiu­

me ei saa p iiritle d a konkreetse in d iv iid i eluaastatega.

Probleem on selles,m illin e on anutd etapil isiksuse s e i ­ s u n d ü h i s k o n n a s ,tema sotsiaalse arengu tase.

Loomulikult pole sotsialiseeruinisstaadiumide vahekorrad ja p i ir id absoluutsed; koos muutustega sotsiaalsetes suhe-

---

Я.Ш епаньский,Философская и социологическая концепция человека

"Философские науки" N? 5 , 1 9 6 9 , 1к .1 .3 0.

4 Selle kohta vt.lähemalt: Д .Г .А наньев .Человек Kitt предмет познания.Л енинград, Л ГУ, I 9 ü 8 . p t . 3 ; Л.С .К о н , Социология личности, м .,т 9 б 7 ,р т ;.2 .

- 42 -

tes,m is kaasnevad muutustega ühiskondlikus tootmises, uueneb isiksuse kujunemise protsess pidevalt,muutuvad

selle põhiliste staadiumide p i i r i d kui ka sotsialiseeru- misprotsessi eri etappide sisu*

S ii t tuleneb ka vastus küsimusele isiksuse arengust.

On selge,et isiksuse kujunemisprotsessi sisu ja selle vormid tervikuna on määratud valitsevate ühiskondlike suhete poolt. Kõige üldisemalt saamegi rääkida näiteks k ap italistliku või kommunistliku ühiskonna isiksuse ku­

junemisest.

Loomulikult ei saa aga iga üksiku inim in div iid i aren­

gu kõiki iseärasusi seletada ainult ühiskondlik-majan- dusliku formatsiooni otsese mõjuga. Isiksuse sotsiali- seerumise uurimiseks on vaja uurida nende sotsiaalsete gruppide ja institutsioonide mõju,millega isiksus sotsia- l is e erumisprotsessis kokku puutub ja mis teda otseselt kujundab. Neid gruppe ja institutsioone nimetatakse

sotsialiseerimise agentideks. On olemas agente,mille põhifunktsioonide hulka kuulub sotsialiseerim ine. S e l­

lis e d on näiteks perekond,ühiskondliku kasvatuse ja ha­

riduse asutused (sealhulgas kõrgem k o o l). Kõrgema kooli kursusekollektiiv sotsialiseerimise agendina on.aga tea­

tud mõttes teistsuguse loomuga. Ta moodustatakse vastu­

võtukomisjoni poolt kui lü li kõrgema kooli süsteemis, hakkab aga etendama tähtsat osa ka ü liõpilase isiksuse

- 43 -

kujunemise protsessis.

Nagu eespoolgi märgitud, asub in d iv iid üheaegselt mit­

me sotsialiseerimise agendi mõju a l l . S iit tulenevad prob­

leemid nende agentide vastastikustest suhetest, erinevate agentide mõju suundadest Ja tagajärgedest. Neid küalmusi puudutame konkreetsemalt allpool, kui käsitleme sotsiali-

seerumisprotsessi tema põhistaadiumide kaupa. Siinkohal aga märgime, et mingi agendi mõju on seda tagajärjekam, mi­

da täielikumalt on kõrvaldatud teistes suundades toimivate agentide mõju. Lähenedes isiksuse kujunemisele kui sot- sialiseerum isele, tuleb ka kasvatusprotsessi suunamise ühe tähtsaima probleemina näha erinevate sotsialiseerim i­

se agentide toime kontrollimist ja juhtimist teatud kind­

la eesmärgi - meie ühiskonna ideaalidele ja vajadustele vastava isiksuse kujundamise - poole. Selline tegevus eel­

dab kõigi sotsialiseerumisprotsessis osalevate agentide arvestamist*

Agendiga on seotud sotsialiseerimise mehhanismi mõiste.

Viimase all mõistame tegevuse l i i k i , mille subjektiks on sotsialiseeruv in d iv iid ja mille kaudu toimub sotsiaalses keskkonnas kehastuva sotsiaalse informatsiooni, sotsiaalse kogemuse omandamine.

Sotsialiseerumise mehhanismide selline käsitlus pole üldlevinud ja ainuvõimalik. Psühholoogid on õigustatult juhtinud tähelepanu vajadusele uurida põhjalikult in d iv iid i

- 4 4

psüühika kujunem ist,eristades keskkonnaga kohandumi­

sest sotsiaalse keskkonna elementides kehastuva eknnri- llku kogemuse omandamist tegevuses kui .inimesele s p e t s iifi­

lis e l t omast pro tse ssi.^ Samu probleeme saab vaadelda ka mitte otseselt isiksuse kujunemise a sp ek tist, v aid pööra­

ta tähelepanu maailmavaatele kui isiksuse käitumise regu­

le erija le ning maailmavaate kujunemise protsessi enda suunamisele (nagu seda on tehtud reas käesoleva kogumiku a r t ik l it e s ). S i i s mõistetakse mehhanismide a ll neid ühis­

konna elemente,mille kaudu antakse in d iv iid ile edasi sotsiaalset inform atsiooni,mille tulemusena ta formeerub.

Inimtegevuse liik id e vaatlemine sotsialiseerumise meh­

hanismidena omab aga ka laiemat alust ja tähendust. Selle lähtekohaks on marksistlikus isiksuse so tsiaalfilosoo fili- ses kontseptsioonis väljendatud seisukohad. Marksismi ra­

jajad on inimese käsitlusel aktsentinud inimtegevust kui isiksuse ja tema arengu alu st,rõh utad es,et isiksuse tege­

vust tuleb mõista kui enesemuutp^ a t . eintingimnRtP muutmi­

se ja isiksuse enda muutumise d ia le k t ilis t üh tsu st.^

S e llis e d p r in t s iib id on o lulised kasvatusprotsessi suuna-

^ A .H .Леонтьев.Проблемы развития психики, М ., 1 9 6 5 ,1к.38 4j j . 6

V t . Г .С . Батищев.Противоречие как категория диалекти- ческой логики, II. ,1 9 6 3 ,1к. 12; Г.А.Вагатурия .Первое ве­

ликое открытие Маркса. Формирование и развитие материа-

- 4 5 -

mise seisukohalt. Is ik su s e i kujune väljaspool ühiskond­

likke suhteid,pole sotsiaalsete suhete lihtne peegeldus, vaid nende eksisteerimise uus kvaliteet ja muutumise fak­

tor. N i i s i i s on isiksus kasvatusprotsessis a k t i i v - n e , t e g e v e l e m e n t .

M illistes t inimtegevuse liik id e s t kui isiksuse so tsiali­

seerimise mehhanismidest võime rääkida? On ilm ne,et need muutuvad ka is e,e rin ed e s n i i inimühiskonna ajaloolise arengu kui ka isiksuse individuaalse arengu eri etappidel.

Kõige üldisemate,põhilisemate mehhanismidena käsitletakse lapseeas mängu,õpilaspõlves õppimist ja täiseas tööd kui isiksuse kujunemise tähtsaimat mehhanismi üldse.

Asume nüüd sotsialiseerumisprotsessi vaatlemisele põ­

histaadiumide kaupa. Suudame anda teatud ülevaate isiksu­

se sotsialiseerim isest va id selle ühes aspektis: käsitle­

me p õ h ilise lt selle p r o t s e s s i k u l g e m i s t . Isiksuse sotsialiseerum ise esimene staadium - l a p s e ­ p õ l v - kestab in d iv iid i sünnist füsio loo gilise küpsu­

se saabumiseni. Just seda etappi on sageli peetud isik su ­ se kujunemisel p õ h ilis e k s ,is e g i määravaks. Viimane kehtib e r it i fre u distlike l traditsioonidel põhinevate sotsiaal­

psühholoogia suundade kohta,mis käsitledes lapsepõlve e s i­

mesi aastaid määravaina,peavad hilisemat arengut vähemolu­

liseks täienduseks väljakujunenud isiksuse struktuurile.

Kuigi arvukad uurimused näitavad,et isiksuse arengu ühe

- 46